<!DOCTYPE html PUBLIC "yes" "xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<!--GENDOC2XHTML # converter_version: 1.2.15-->
  <head>
    <title>2026-07-202607C116202400960-00-TRA-DOC-ET-ARRET-C-0096-24-202606878-07_00</title>
    <meta content="text/html; charset=utf-8" http-equiv="Content-Type"/>
    <meta content="true" name="ParExtraits_2021"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedDate"/>
    <meta content="0" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ContentBits"/>
    <meta content="Commission Use" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Name"/>
    <meta content="et-EE" name="Gendoc_Lang"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GenerationDate"/>
    <meta content="" name="IsFlattened"/>
    <meta content="1" name="NumProc"/>
    <meta content="Final" name="Gendoc_EditionType"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumberSuite"/>
    <meta content="29/10/2026 16:15:19" name="Gendoc_LastVerificationDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_ProcedureNumber"/>
    <meta content="et" name="Gendoc_LangCode"/>
    <meta content="ARR" name="TypeDoc"/>
    <meta content="ytSjpRu1bhfvDH2i0/+J4/+SawZ0bvevvXD0OoNNj1UpefKeSVwMwZ1xA9UN8OU6E1qrGZ8KQvaCBc/bZi0lw0TOgwiFwuO7iOTpLhzQYS61RUiK/3i/o7ZrCbKIwlmFnO1f38fkUwWney00Tb+/Uc/Fo6a+DqSdB7TJeXtDrTc=" name="GenDocUID"/>
    <meta content="P" name="TypeProc"/>
    <meta content="" name="CreateCustomParts"/>
    <meta content="OK" name="ReadyToPublish"/>
    <meta content="svc_wsgendoc" name="Gendoc_User"/>
    <meta content="10, 3, 0, 1" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Tag"/>
    <meta content="" name="EP_Mode"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGenerated"/>
    <meta content="" name="Gendoc_Vademecum"/>
    <meta content="true" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Enabled"/>
    <meta content="075a5a61-6479-4c0e-8ab9-d22a537462c3" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ActionId"/>
    <meta content="0096" name="NumeroOrdre"/>
    <meta content="2024" name="Annee"/>
    <meta content="P" name="Gendoc_ProcedureType"/>
    <meta content="" name="EP_Version"/>
    <meta content="ET" name="Langue"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedUser"/>
    <meta content="b24c8b06-522c-46fe-9080-70926f8dddb1" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SiteId"/>
    <meta content="FAST_document_go_ok" name="Gendoc_LastVerificationStatus"/>
    <meta content="ARR_C" name="Gendoc_GendocTemplateType"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlockFlatP"/>
    <meta content="GenDoc 14-07-26 10:26:28" name="Created"/>
    <meta content="" name="Canevas3_Vademecum"/>
    <meta content="2026-08-07T07:52:43Z" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SetDate"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlock"/>
    <meta content="" name="Gendoc_CaseYear"/>
    <meta content="false" name="Generation_In_Progress"/>
    <meta content="C" name="Juridiction"/>
    <meta content="5ff901094ce54550a9cd2bc858a8ea3f" name="DocumentIdentifier"/>
    <meta content="0096" name="Gendoc_CaseNumber"/>
    <meta content="ImportedWithoutSource" name="SdlIdentifier"/>
    <meta content="RP" name="NatureAff"/>
    <meta content="RP" name="Gendoc_CaseNature"/>
    <meta content="0001" name="NumSuite"/>
    <meta content="C" name="Gendoc_Juridiction"/>
    <meta content="Standard" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Method"/>
  </head>
  <body>
    <div style="header">
      <div id="rId24" style="first"/>
      <div id="rId20" style="even">Kohtuotsus 16.7.2026 – Liidetud kohtuasjad C‑96/24, C‑103/24 ja C‑112/24</div>
      <div id="rId21" style="default">Rzecznik Dyscyplinarny Sądu Najwyższego</div>
    </div>
    <p class="C19Centre" id="para-1" title="page-1">
      EUROOPA KOHTU OTSUS (neljas koda)
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-2" title="page-1">
      16. juuli 2026 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-1" href="#t-1">*</a>
</span>)
    </p>
    <p class="C71Indicateur" id="para-3" title="page-1">
      Eelotsusetaotlus – Õigusriik – Kohtunike sõltumatus – ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47 – Riigisisesed õigusnormid, mis võimaldavad kontrollida, kas Sąd Najwyższys (Poola kõrgeim kohus) ametis oleva kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse nõudeid on järgitud – Nende nõuete täitmist kontrolliva kohtukoosseisu koosseis – Sellise koosseisu liikme ametisse nimetamise tingimuste nõuetevastasus – Sellest nõuetevastasuse tagajärjed – Erapooletus – Liidu õiguse esimus
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-4" title="page-1">
      Liidetud kohtuasjades C‑96/24, C‑103/24 ja C‑112/24,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-5" title="page-1">
      mille ese on ELTL artikli 267 alusel Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) 11. jaanuari 2024. aasta otsustega esitatud kolm eelotsusetaotlust, mis saabusid Euroopa Kohtusse vastavalt 6., 7. ja 12. veebruaril 2024, menetlustes
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-6" title="page-1">
      X. Y. (C‑96/24),
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-7" title="page-1">
      X. Y. (C‑103/24),
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-8" title="page-1">
      L. S. (C‑112/24)
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-9" title="page-1">
      menetluses osalesid:
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-10" title="page-1">
      Prokuratura Krajowa,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-11" title="page-1">
      Rzecznik Dyscyplinarny Sądu Najwyższego,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-12" title="page-1">
      Zastępca Rzecznika Dyscyplinarnego przy Sądzie Okręgowym w Piotrkowie Trybunalskim,
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-13" title="page-1">
      EUROOPA KOHUS (neljas koda),
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-14" title="page-1">
      koosseisus: koja president I. Jarukaitis (ettekandja), Euroopa Kohtu president K. Lenaerts neljanda koja kohtuniku ülesannetes, kohtunikud M. Condinanzi, N. Jääskinen ja R. Frendo,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-15" title="page-1">
      kohtujurist: N. Emiliou,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-16" title="page-1">
      kohtusekretär: A. Calot Escobar,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-17" title="page-1">
      arvestades kirjalikku menetlust,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-18" title="page-1">
      arvestades seisukohti, mille esitasid:
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poola valitsus, esindajad: B. Majczyna ja S. Żyrek,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Komisjon, esindajad: K. Herrmann ja P. J. O. Van Nuffel,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-21" title="page-1">
      arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-22" title="page-1">
      on teinud järgmise
    </p>
    <p class="C75Debutdesmotifs" id="para-23" title="page-1">
      kohtuotsuse
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku, lähtudes Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklist 47.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Taotlused on esitatud Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtunikku X. Y‑it (kohtuasi C‑96/24) puudutavas menetluses nimetatud kohtu koosseisu kuuluvas Izba Odpowiedzialności Zawodowejs (ametialase vastutuse kolleegium) seoses prokuratuuri taotlusega saada luba alustada selle kohtuniku suhtes kriminaalmenetlust ning ametialase vastutuse kolleegiumis toimuvates distsiplinaarmenetlustes, mis on algatatud Sąd Rejonowy w P. (P rajoonikohus, Poola) kohtunike X. Y‑i ja L. S‑i suhtes (kohtuasjad C‑103/24 ja C‑112/24).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguslik raamistik</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõrgeima kohtu seadus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">8. detsembri 2017. aasta kõrgeima kohtu seaduse (ustawa o Sądzie Najwyższym) (Dz. U. 2018, jrk nr 5), mida on muudetud 9. juuni 2022. aasta seadusega, millega muudetakse kõrgeima kohtu seadust ja teatavaid teisi seadusi (ustawa o zmianie ustawy o Sądzie Najwyższym oraz niektórych innych ustaw) (Dz. U. 2022, jrk nr 1259) (edaspidi „kõrgeima kohtu seadus“), artiklis 29 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-29" title="page-1">
      „[…]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-30" title="page-2">
      2. [Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus)] või selle organite tegevuse raames ei ole lubatud kahtluse alla seada [kohtute], riigi põhiseaduslike organite või kontrolli- ja õiguskaitseorganite legitiimsust.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-31" title="page-2">
      3. [Sąd Najwyższyl (kõrgeim kohus)] või muul võimuorganil ei ole lubatud tuvastada ega hinnata seda, kas kohtuniku ametikohale nimetamine või sellest ametisse nimetamisest tulenev õigusemõistmise pädevus on õiguspärane.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-32" title="page-2">
      4. [Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus)] kohtuniku ametikohale nimetamise asjaolud ei saa olla ainus põhjus selle kohtuniku osalusel tehtud otsuse vaidlustamiseks või tema sõltumatuse ja erapooletuse kahtluse alla seadmiseks.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-33" title="page-2">
      5. [Sąd Najwyższy (kõrgeima kohtu)] kohtuniku või [sellesse kohtusse] lähetatud kohtuniku puhul võib kontrollida sõltumatuse ja erapooletuse nõuete täitmist, võttes arvesse tema ametisse nimetamise asjaolusid ja tema käitumist pärast ametisse nimetamist, lõikes 7 osutatud menetlusosalise taotlusel, kui see võib konkreetse kohtuasja asjaolusid arvestades viia sõltumatuse või erapooletuse põhimõtte rikkumiseni, mis mõjutab kohtuasja tulemust, võttes arvesse menetlusosalise olukorda ja kohtuasja laadi.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-34" title="page-2">
      6. Taotluse tuvastada, et lõikes 5 sätestatud nõuded on täidetud [edaspidi „sõltumatuse ja erapooletuse kontroll“], võib esitada [Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus)] kohtuniku või sellesse kohtusse lähetatud kohtuniku vastu, kes on määratud kohtukoosseisu, kes vaatab läbi:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-35" title="page-2">
      1. edasikaebust;
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-36" title="page-2">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-37" title="page-2">
      7. Igal menetlusosalisel [Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus)] menetluses on lõikes 6 nimetatud juhtudel õigus selline taotlus esitada.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-38" title="page-2">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-39" title="page-2">
      9. Taotlus peab vastama menetlusdokumendile esitatavatele nõuetele ja sisaldama lisaks järgmist:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-40" title="page-2">
      1. nõue tuvastada, kas konkreetsel juhul on täidetud lõikes 5 sätestatud tingimused;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-41" title="page-2">
      2. taotluse aluseks olevad asjaolud ja neid toetavad tõendid.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-42" title="page-2">
      10. Taotlus, mis ei vasta kõrgeima kohtu seaduse artikli 29 lõikes 9 sätestatud tingimustele, jäetakse vastuvõetamatuna läbi vaatamata, ilma et taotlejale antaks võimalust vormivead parandada. Samuti jäetakse läbi vaatamata tähtaega ületades esitatud või muul põhjusel vastuvõetamatu taotlus.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-43" title="page-2">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-44" title="page-3">
      15. [Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus)] vaatab taotluse läbi kinnisel istungil viiest kohtunikust koosnevas kolleegiumis, mis valitakse loosi teel kõigi [Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus)] liikmete hulgast, pärast selle kohtuniku ärakuulamist, kelle vastu taotlus esitati, välja arvatud juhul, kui ärakuulamine on võimatu või väga keeruline. Kohtunik võib esitada oma seisukohad kirjalikult. Asjaomane kohtunik jäetakse loosimisest välja.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-45" title="page-3">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-46" title="page-3">
      18. Taotluse rahuldamise korral taandab [Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus)] asjaomase kohtuniku kohtuasja arutamisest. Kohtuniku taandamine ühes kohtuasjas ei saa olla alus kohtuniku taandamiseks teistest tema osalusel läbi vaadatavatest kohtuasjadest.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-47" title="page-3">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-48" title="page-3">
      21. Taotluse läbivaatamise tulemusel tehtud kohtumääruse võib kaevata edasi [Sąd Najwyższyle (kõrgeim kohus)] seitsmeliikmelises kohtukoosseisus, mis valitakse loosi teel [Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus)] kõigi liikmete hulgast. Asjaomane kohtunik ja edasikaevatud kohtumääruse tegemisel osalenud kohtunik jäetakse loosimisest välja.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-49" title="page-3">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-50" title="page-3">
      24. Seadusega reguleerimata küsimustes kohaldatakse taotluse menetlemise suhtes kohaldatavaid menetlusküsimusi käsitlevaid eeskirju mutatis mutandis nii taotluse alusel algatatud menetlusele kui ka kaebemenetlusele.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-51" title="page-3">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohtute korralduse seadus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">27. juuli 2001. aasta üldkohtute korralduse seaduse (ustawa Prawo o ustroju sądów powszechnych; Dz. U. nr 98, jrk nr 1070) põhikohtuasja asjaolude suhtes kehtinud redaktsioonis oli artiklis 128 sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-54" title="page-3">
      „Karistusseadustiku üldosa sätteid ja kriminaalmenetluse seadustiku sätteid, välja arvatud artiklid 344a ja 396a, kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva peatükiga reguleerimata kohtuasjade suhtes, võttes arvesse distsiplinaarmenetluse laadist tulenevaid eripärasid.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kriminaalmenetluse seadustik</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">6. juuni 1997. aasta kriminaalmenetluse seadustiku (ustawa – Kodeks postępowania karnego; Dz. U. 1997, nr 89, jrk nr 555), mida on muudetud (edaspidi „kriminaalmenetluse seadustik“), artiklid 40 ja 41 näevad ette juhud, mil kohtunikku peetakse seaduse kohaselt asja arutamiseks sobimatuks (judex inhabilis, kriminaalmenetluse seadustiku artikkel 40), ning juhud, mil on võimalik esitada taandamise taotlus, milleks on eelkõige juhud, kui esineb asjaolu, mis võib tekitada põhjendatud kahtluse kohtuniku erapooletuse suhtes tema menetleda olevas kohtuasjas (judex suspectus, kriminaalmenetluse seadustiku artikkel 41).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Menetlus põhikohtuasjas ja eelotsuse küsimused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtuasi C‑96/24</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) ametialase vastutuse kolleegiumis toimub menetlus loa andmiseks alustada selles kohtus ametis oleva kohtuniku X. Y‑i suhtes kriminaalmenetlust, mis tooks kaasa tema puutumatuse äravõtmise.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">7</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles menetluses esitas kohtunik X. Y. kõrgeima kohtu seaduse artikli 29 lõike 5 alusel taotluse kontrollida, kas kohtunik A. K., kes vaatab ametialase vastutuse kolleegiumis asja läbi ainukohtunikuna, vastab sõltumatuse ja erapooletuse nõuetele. X. Y. väitis eelkõige, et see kohtunik nimetati Sąd Najwyższysse (kõrgeim kohus) Krajowa Rada Sądownictwa (riiklik kohtute nõukoda, Poola) (edaspidi „KRS“) uue koosseisu ettepanekul, ning tõi esile kõnealuse kohtuniku meedias levitatud avalduse, milles ta eristas „vanu“ ja „uusi“ kohtunikke, rõhutades, et esimesed „käituvad tahumatult ja ebaviisakalt, kahjustades kohtuniku ameti väärikust“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">8</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõrgeima kohtu seaduse artiklis 29 ette nähtud menetluse kohaselt pidi selle taotluse läbi vaatama Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) liikmete hulgast loosi teel valitud viiest kohtunikust koosnev erikoosseis. Käesoleval juhul koosneb see koosseis kolmest kohtunikust, kes nimetati ametisse endise KRSi ettepanekul, ning kahest kohtunikust – Z. B‑st ja A. S‑ist –, kes nimetati ametisse KRSi uue koosseisu ettepanekul samasuguses menetluses nagu kohtunik A. K.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">9</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtunik X. Y. esitas kõrgeima kohtu seaduse artikli 29 lõike 5 alusel sõltumatuse ja erapooletuse kontrolli taotlused kohtunike Z. B. ja A. S‑i suhtes. Need taotlused tunnistati vastuvõetamatuks Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) esimehe, kes on ühtlasi ametialase vastutuse kolleegiumi eesistuja, kahe kohtumäärusega, kuna sõltumatuse ja erapooletuse nõuete järgimise kontrolli menetlus ei ole kohaldatav kohtunikele, kes valitakse loosi teel seda liiki taotlusi lahendavasse kohtukoosseisu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">10</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõrgeima kohtu seaduse artikli 29 lõike 24 ning kriminaalmenetluse seadustiku artikli 40 jj alusel nõudis selle viieliikmelise kohtukoosseisu, kellele käesoleva kohtuotsuse punktis 7 nimetatud taotlus esitati, ettekandja-kohtunik, kes nimetati ka ise ametisse endise KRSi ettepanekul ja kes on eelotsusetaotluse esitanud kohtunik, kohtunike Z. B. ja A. S‑i taandamist, leides, et nad ei pruugi vastata sõltumatuse ja erapooletuse nõuetele. Ta rõhutas samuti, et taandamise taotlust ei peaks läbi vaatama Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunik, kes nimetati ametisse kohtunike ametisse nimetamise uues menetluses, milles osaleb KRSi uus koosseis.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">11</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See taandamise taotlus tunnistati 14. detsembri 2023. aasta kohtumäärusega vastuvõetamatuks kõrgeima kohtu seaduse artikli 29 lõike 4 ning kriminaalmenetluse seadustiku artikli 41 lõigete 1 ja 2 alusel ning lähtudes analoogiast üldkohtute korralduse seaduse põhikohtuasjades kohaldatava redaktsiooni artikliga 128. Selle määruse tegi Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunik, kes oli nimetatud sellele ametikohale ametisse nimetamise menetluses KRSi uue koosseisu resolutsiooni alusel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">12</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohtu märgitu kohaselt ei võimalda kõrgeima kohtu seaduse artikli 29 lõikes 5 ette nähtud võimalus esitada taotlus Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse kontrollimiseks heastada seaduse alusel moodustatud sõltumatu ja erapooletu kohtu nõude rikkumist, seda enam, et Poola seadusandja on seda võimalust märkimisväärselt piiranud. Nimelt keelab selle seaduse artikli 29 lõige 4 seada kahtluse alla kohtuniku sõltumatust või erapooletust üksnes tema ametisse nimetamisega seotud asjaolude alusel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">13</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et sõltumatuse ja erapooletuse kontrolli taotluses asjaomase kohtuniku käitumisega pärast tema ametisse nimetamist seotud asjaolude mainimine ei saa kaasa tuua taotluse vastuvõetamatust. Kui aga sellised asjaolud ei võimalda tuvastada sõltumatuse ja erapooletuse nõuete rikkumist, jäetakse see taotlus rahuldamata, sealhulgas juhul, kui asjaomane kohtunik on ametisse nimetatud menetluses, milles esinevad rasked nõutetevastasused.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">14</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks piirab kõrgeima kohtu seaduse artikli 29 lõige 6 nende kohtuasjade ulatust, milles saab taolise taotluse esitada ja rahuldada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">15</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul eeldas Poola seadusandja põhjendamatult, et kohtuniku nimetamine KRSi uue koosseisu ettepanekul vastab automaatselt seaduse alusel moodustatud sõltumatu ja erapooletu kohtu nõudele. Seega ei tekita see seadusega kehtestatud süsteem mitte ainult loogilisi vastuolusid, vaid põhineb ka ringpõhjendusel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">16</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et vaatamata sellele, et kõrgeima kohtu seaduse artikli 29 lõige 5 on ilmselgelt vastuolus liidu õigusega ning Roomas 4. novembril 1950 allkirjastatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga (edaspidi „EIÕK“), on vaja, et Euroopa Kohus teeks esitatud küsimuste kohta otsuse. Kõrgeima kohtu seaduse artikli 29 lõikes 5 jj ette nähtud õiguslik mehhanism kujutab endast nimelt seadusandlikku hübriidlahendust, mille eesmärk on de facto seadustada kohtunikud, kes on Sąd Najwyższysse (kõrgeim kohus) ametisse nimetatud viisil, mis ei vasta seaduse alusel moodustatud sõltumatu ja erapooletu kohtu nõudele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">17</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus lisab, et Euroopa Kohtult on vaja selgitust, kuidas tuleks liidu õigust arvestades menetleda sõltumatuse ja erapooletuse kontrolli taotlusi, eelkõige liikmesriigi kohtuniku poolt, kes on määratud asja arutama pädevasse, kuid nõuetevastase koosseisuga kohtukoosseisu, ning kes on ammendanud riigisisesed õiguslikud võimalused saavutada nõuetekohane koosseis.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">18</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel otsustas Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus), mis tegutseb ainukohtunikust koosnevas koosseisus, menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-72" title="page-6">
      „1. Kas [ELL] artikli 19 lõike 1 teist lõiku tuleb koostoimes [harta] artikli 47 [esimese ja teise lõiguga] tõlgendada nii, et
    </p>
    <p class="C11Marge1avecretrait" id="para-73" title="page-6">
      a) liikmesriigi kõrgeim kohus peab erimenetluses, mille huvitatud pool on algatanud taotlusega kontrollida, kas Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunik – kes on määratud kohtukoosseisu, mis vaatab läbi kõrgeima kohtu [teise] kohtuniku kriminaalvastutusele võtmise loa andmise asja – vastab sõltumatuse ja erapooletuse nõuetele, omal algatusel kontrollima, kas kohtukoosseis, mis on valitud loosi teel Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kõigi kohtunike hulgast ning mis vaatab läbi kõnealust kohtuniku kriminaalvastutusele võtmise loa taotlust, on „seaduse alusel moodustatud“ kohus olukorras, kus liikmesriigi õiguses on ette nähtud üksnes kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse kontrollimine[?]
    </p>
    <p class="C11Marge1avecretrait" id="para-74" title="page-6">
      b) kui taoline taotlus kontrollida Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtuniku sõltumatust ja erapooletust põhineb etteheitel, et see kohtunik nimetati ametisse menetluses, milles esines (põhimõttelist laadi) nõuetevastasus, siis ei või kohtukoosseisus, mis koosneb viiest Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kõigi kohtunike hulgast loosi teel valitud kohtunikust, osaleda Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunikud, kes on ametisse nimetatud samas nõuetevastases ametisse nimetamise menetluses, sest sellist Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) koosseisu ei saa pidada sõltumatuks ja erapooletuks seaduse alusel moodustatud kohtuks[?]
    </p>
    <p class="C11Marge1avecretrait" id="para-75" title="page-7">
      c) kui Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtuniku kriminaalvastutusele võtmiseks loa andmise asja läbi vaatavasse Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) koosseisu kuuluva kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse kontrollimise kohtuasjas on tõendatud, et selle kohtuniku[, kes vaatab läbi kriminaalvastutusele võtmise loa andmise taotlust,] ametisse nimetamisel esinenud (põhimõttelist laadi) nõuetevastasuse tõttu ei saa kohtukoosseisu, milles see kohtunik osaleb, pidada sõltumatuks ja erapooletuks seaduse alusel moodustatud kohtuks, siis ei ole selle kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse kontrollimiseks enam vaja analüüsida – nagu on ette nähtud liikmesriigi õiguses – selle kohtuniku käitumist pärast tema ametisse nimetamist ega [tema läbi vaadatava] kohtuasja laadi (nimelt kriminaalvastutusele võtmiseks loa andmine), mistõttu ei või kõnealust kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse kontrolli taotlust jätta rahuldamata pelgalt selle alusel, et taotleja ei ole esitanud tõendeid, mille kohaselt kõnealuse kohtuniku käitumine pärast ametisse nimetamist seab kahtluse alla tema sõltumatuse ja erapooletuse[?]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-76" title="page-7">
      Kui vastus esimese küsimuse punktile b on jaatav:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-77" title="page-7">
      2. Kas [ELL] artikli 19 lõike 1 teist lõiku tuleb koostoimes [harta] artikli 47 [esimese ja teise lõiguga] tõlgendada nii, et
    </p>
    <p class="C10Marge1" id="para-78" title="page-7">
      kohtunik, kes kuulub kohtukoosseisu, mis arutab taotlust kontrollida kohtuniku (kes vaatab läbi teise (Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtuniku kriminaalvastutusele võtmiseks loa andmise asja) sõltumatust ja erapooletust, võib esiteks taotleda, et sellest kohtukoosseisust[, mis vaatab läbi kõnealust kontrolli taotlust,] taandataks üks või mitu teist Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kõigi kohtunike hulgast loosi teel valitud kohtunikku, kes on nimetatud Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtuniku ametikohale (põhimõtteliselt) nõuetevastases menetluses, mis välistab kohtukoosseisu, kuhu ta kuulub või nad kuuluvad, lugemise sõltumatuks ja erapooletuks seaduse alusel moodustatud kohtuks, ning teiseks taotleda, et seda [kontrolli] taotlust ei arutaks kohtunik, kes on samuti nimetatud Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtuniku ametikohale taolises nõuetevastases ametisse nimetamise menetluses[?]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-79" title="page-7">
      3. Kas juhul, kui [teises küsimuses] nimetatud taotlus(t)ele ei anta (liikmesriigi kohtu määrusega) edasist käiku, võib nimetatud taotluse(d) esitanud kohtunik keelduda toimingute tegemisest Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse kontrollimise kohtuasjas või peab ta siiski osalema kohtuotsuse tegemises, jättes poole otsustada kohtulahendi võimaliku edasikaebamise asjaolu alusel, et on rikutud poole õigust asja arutamisele kohtu poolt, mis vastab ELL artikli 19 lõike 1 teises lõigus ja [harta] artikli 47 esimeses ja teises lõigus ette nähtud nõuetele?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-80" title="page-7">
      4. Kas kohtuniku sõltumatust ja erapooletust kontrolliva kohtukoosseisu nõuetevastasust tervikuna mõjutab ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu ning [harta] artikli 47 esimese ja teise lõigu kontekstis asjaolu, et sellest viieliikmelisest kohtukoosseisust[, mis vaatab läbi sõltumatuse ja erapooletuse kontrolli taotlust,] ainult kaks kohtunikku nimetati Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtuniku ametikohale (põhimõtteliselt) nõuetevastases menetluses, ehk teisisõnu, kas sellisel juhul on siiski võimalik kohtuasja edasine menetlemine ja kohtulahendi tegemine, kuivõrd enamiku sellesse kohtukoosseisu määratud kohtunike nimetamisel Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtuniku ametikohale nõuetevastasust ei esinenud?“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtuasi C‑103/24</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">19</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Pärast distsiplinaarmenetluse algatamist Sąd Rejonowy w P. (P rajoonikohus) kohtuniku X. Y‑i suhtes Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) ametialase vastutuse kolleegiumis määrati kohtunikud K. B. ja C. W. ning M. M., kes ei ole kutseline kohtunik, seda menetlust läbi viivasse kohtukoosseisu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">20</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle menetluse raames esitas distsiplinaarmenetlusalune kohtunik X. Y. kõrgeima kohtu seaduse artikli 29 lõike 5 alusel taotluse kontrollida, kas sellesse distsiplinaarasja läbi vaatavasse kohtukoosseisu kuuluv kohtunik K. B. vastab sõltumatuse ja erapooletuse nõuetele, võttes eelkõige arvesse asjaolu, et ta nimetati Sąd Najwyższysse (kõrgeim kohus) KRSi uue koosseisu ettepanekul. Ühtlasi taotles kohtunik X. Y. kohtunik K. B. taandamist selles distsiplinaarasjas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">21</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle taotluse lahendamiseks moodustati loosi teel Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) viiest kohtunikust koosnev erikoosseis. Sellesse kuuluvad kolm kohtunikku, kes nimetati ametisse endise KRSi ettepanekul, ning kaks kohtunikku – C. W. ja B. Z.  –, kes nimetati ametisse KRSi uue koosseisu ettepanekul samasuguses menetluses nagu kohtunik K. B.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">22</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotlusest nähtub, et vastupidi kahele teisele käesoleva kohtuotsuse esemeks olevale kohtuasjale otsustas selles koosseisus ettekandja-kohtunik, kes nimetati ka ise ametisse endise KRSi ettepanekul ja kes on eelotsusetaotluse esitanud kohtunik, mitte esitada taotlust taandada KRSi uue koosseisu ettepanekul ametisse nimetatud kohtunikud C. W. ja B. Z., kuna sarnased taotlused olid jäetud ilma sisulise läbivaatamiseta rahuldamata, mistõttu on tema arvates mis tahes uus taotlus selles mõttes kasutu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">23</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel otsustas Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus (ainukohtunik)) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-87" title="page-8">
      „1. Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku tuleb koostoimes [harta] artikli 47 esimese ja teise lõiguga tõlgendada nii, et
    </p>
    <p class="C11Marge1avecretrait" id="para-88" title="page-8">
      a) liikmesriigi kõrgeim kohus peab erimenetluses, mille huvitatud pool on algatanud taotlusega kontrollida, kas üldkohtu kohtuniku distsiplinaarasja läbi vaatavasse Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) koosseisu määratud kohtunik vastab sõltumatuse ja erapooletuse nõuetele, omal algatusel kontrollima, kas kohtukoosseis, mis on valitud loosi teel Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kõigi kohtunike hulgast, on ühtlasi „seaduse alusel moodustatud“ kohus[?]
    </p>
    <p class="C11Marge1avecretrait" id="para-89" title="page-9">
      b) kui taotlus kontrollida, kas Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtuniku puhul on järgitud sõltumatuse ja erapooletuse nõudeid, põhineb etteheitel, et see kohtunik nimetati ametisse menetluses, milles esines (põhimõttelist laadi) nõuetevastasus, siis ei või [seda taotlust läbi vaatavas] kohtukoosseisus, mis koosneb viiest Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kõigi kohtunike hulgast loosi teel valitud kohtunikust, osaleda Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunikud, kes on ametisse nimetatud samas nõuetevastases ametisse nimetamise menetluses, sest sellist Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) koosseisu ei saa pidada sõltumatuks ja erapooletuks seaduse alusel moodustatud kohtuks[?]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-90" title="page-9">
      Kui vastus esimese küsimuse punktile b on jaatav:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-91" title="page-9">
      2. kas Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtuniku sõltumatust ja erapooletust kontrolliva kohtukoosseisu nõuetevastasust tervikuna mõjutab ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu ja [harta] artikli 47 kontekstis asjaolu, et sellest viieliikmelisest kohtukoosseisust ainult kaks kohtunikku nimetati Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtuniku ametikohale (põhimõtteliselt) nõuetevastases menetluses, ehk teisisõnu, kas sellisel juhul on siiski võimalik kohtuasja edasine menetlemine ja kohtulahendi tegemine, kuivõrd enamiku sellesse kohtukoosseisu määratud kohtunike nimetamisel Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtuniku ametikohale nõuetevastasust ei esinenud[?]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-92" title="page-9">
      Kui vastusest teisele küsimusele ilmneb, et kui liikmesriigi õigusega nõutavasse viieliikmelisse kohtukoosseisu kuuluvatest kohtunikest kaks või kas või üks on nimetatud Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunikuks nõuetevastaselt, siis ei ole selline kohus kohus ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu ja [harta] artikli 47 tähenduses, eeldusel, et ametisse nimetamise menetluse nõuetevastasus on põhimõttelist laadi, siis
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-93" title="page-9">
      3. [kas] selleks, et tagada pooltele õigus asja läbivaatamisele mõistliku aja jooksul ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu ja [harta] artikli 47 tähenduses, on lubatav, et Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) (üldkohtu kohtuniku distsiplinaarasja arutava) kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse kontrolli taotluse vaatab läbi üheisikuline kohtukoosseis ettekandja-kohtuniku isikus, kelle ametisse nimetamise menetluses ei esinenud nõuetevastasust, taotlusena Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtuniku taandamiseks üldistel alustel?“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtuasi C‑112/24</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">24</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Pärast distsiplinaarmenetluse algatamist Sąd Rejonowy w P. (P rajoonikohus) kohtuniku L. S‑i suhtes Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) ametialase vastutuse kolleegiumis määrati seda menetlust läbi viivasse kohtukoosseisu kohtunik K. B.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">25</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle menetluse raames esitas distsiplinaarmenetlusalune kohtunik kõrgeima kohtu seaduse artikli 29 lõike 5 alusel taotluse kontrollida, kas sellesse distsiplinaarasja läbi vaatavasse kohtukoosseisu kuuluv kohtunik K. B. vastab sõltumatuse ja erapooletuse nõuetele, kuna see kohtunik nimetati Sąd Najwyższysse (kõrgeim kohus) KRSi uue koosseisu ettepanekul.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">26</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõrgeima kohtu seaduse artikli 29 lõikes 15 ette nähtud menetluse kohaselt moodustati selle taotluse lahendamiseks loosi teel Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) viiest kohtunikust koosnev erikoosseis. See koosseis koosneb neljast kohtunikust, kes nimetati ametisse endise KRSi ettepanekul, samas kui viies kohtunik X. Y. nimetati oma ametikohale KRSi uue koosseisu ettepanekul samadel asjaoludel nagu kohtunik K. B.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">27</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üks selle kohtukoosseisu liige, kes nimetati ametisse endise KRSi ettepanekul, esitas taotluse taandada kohtunik X. Y. vastavalt kõrgeima kohtu seaduse artikli 29 lõikele 5 koostoimes kriminaalmenetluse seadustiku artikliga 40 jj põhjusel, et kohtunik X. Y‑i osalemine ohustab kõnealuse kohtukoosseisu erapooletust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">28</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See taandamise taotlus tunnistati vastuvõetamatuks 29. novembri 2023. aasta kohtumäärusega, mille tegi Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunik, kes oli samuti ametisse nimetatud KRSi uue koosseisu ettepanekul.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">29</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel otsustas Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus (ainukohtunik)) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-101" title="page-10">
      „1. Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku tuleb koostoimes [harta] artikli 47 [esimese ja teise lõiguga] tõlgendada nii, et
    </p>
    <p class="C11Marge1avecretrait" id="para-102" title="page-10">
      a) liikmesriigi kõrgeim kohus peab erimenetluses, mille huvitatud pool on algatanud taotlusega kontrollida, kas üldkohtu kohtuniku distsiplinaarasja läbi vaatavasse Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) koosseisu määratud kohtunik vastab sõltumatuse ja erapooletuse nõuetele, omal algatusel kontrollima, kas kohtukoosseis, mis on valitud loosi teel Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kõigi kohtunike hulgast, on ühtlasi „seaduse alusel moodustatud“ kohus[?]
    </p>
    <p class="C11Marge1avecretrait" id="para-103" title="page-10">
      b) kui taotlus kontrollida, kas Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtuniku puhul on järgitud sõltumatuse ja erapooletuse nõudeid, põhineb etteheitel, et see kohtunik nimetati ametisse menetluses, milles esines (põhimõttelist laadi) nõuetevastasus, siis ei või [seda taotlust läbi vaatavas] kohtukoosseisus, mis koosneb viiest Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kõigi kohtunike hulgast loosi teel valitud kohtunikust, osaleda Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunikud, kes on ametisse nimetatud samas nõuetevastases ametisse nimetamise menetluses, sest sellist Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) koosseisu ei saa pidada sõltumatuks ja erapooletuks seaduse alusel moodustatud kohtuks[?]
    </p>
    <p class="C11Marge1avecretrait" id="para-104" title="page-11">
      c) kui (üldkohtu kohtuniku distsiplinaarasja läbi vaatavasse) Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) koosseisu kuuluva kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse kontrollimise kohtuasjas on tõendatud, et selle kohtuniku [kes vaatab läbi distsiplinaarasja] ametisse nimetamisel esinenud (põhimõttelist laadi) nõuetevastasuse tõttu ei saa kohtukoosseisu, milles see kohtunik osaleb, pidada sõltumatuks ja erapooletuks seaduse alusel moodustatud kohtuks, siis ei ole selle kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse kontrollimiseks enam vaja analüüsida – nagu on ette nähtud liikmesriigi õiguses – selle kohtuniku käitumist pärast tema ametisse nimetamist ega [tema läbi vaadatava] distsiplinaarasja laadi, mistõttu ei saa see, et kõnealuses sõltumatuse ja erapooletuse kontrolli taotluses ei ole nimetatud asjaolusid, mis on seotud selle kohtuniku [käitumisega] pärast tema nimetamist Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtuniku ametikohale, olla alus selle taotluse vastuvõetamatuna rahuldamata jätmisele liikmesriigi õigusnormide kohaselt [kõrgeima kohtu seaduse artikli 29 lõige 10][?]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-105" title="page-11">
      Kui vastus esimese küsimuse punktile b on jaatav:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-106" title="page-11">
      2. Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku tuleb koostoimes [harta] artikli 47 [esimese ja teise lõiguga] tõlgendada nii, et
    </p>
    <p class="C10Marge1" id="para-107" title="page-11">
      kohtunik, kes kuulub kohtukoosseisu, mis arutab taotlust kontrollida (üldkohtu kohtuniku distsiplinaarasja läbi vaatava) kohtuniku sõltumatust ja erapooletust, võib esiteks taotleda, et sellest kohtukoosseisust[, mis vaatab läbi kõnealust kontrolli taotlust,] taandataks üks või mitu teist Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kõigi kohtunike hulgast loosi teel valitud kohtunikku, kes on nimetatud Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtuniku ametikohale (põhimõtteliselt) nõuetevastases menetluses, mis välistab kohtukoosseisu, kuhu ta kuulub või nad kuuluvad, lugemise sõltumatuks ja erapooletuks seaduse alusel moodustatud kohtuks, ning teiseks taotleda, et seda [kontrolli] taotlust ei arutaks kohtunik, kes on samuti nimetatud Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtuniku ametikohale taolises nõuetevastases ametisse nimetamise menetluses[?]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-108" title="page-11">
      3. Kas juhul, kui [teises küsimuses] nimetatud taotlus(t)ele ei anta (liikmesriigi kohtu määrusega) edasist käiku, võib nimetatud taotluse(d) esitanud kohtunik keelduda toimingute tegemisest Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse kontrollimise kohtuasjas või peab ta siiski osalema kohtuotsuse tegemises, jättes poole otsustada kohtulahendi võimaliku edasikaebamise asjaolu alusel, et on rikutud poole õigust asja arutamisele kohtu poolt, mis vastab ELL artikli 19 lõike 1 teises lõigus ja [harta] artiklis 47 ette nähtud nõuetele?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-109" title="page-12">
      4. Kas kohtuniku sõltumatust ja erapooletust kontrolliva kohtukoosseisu nõuetevastasust tervikuna mõjutab ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu ja [harta] artikli 47 [esimese lõigu] kontekstis asjaolu, et sellest viieliikmelisest kohtukoosseisust[, mis vaatab läbi sõltumatuse ja erapooletuse kontrolli taotlust,] ainult üks kohtunik nimetati Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtuniku ametikohale (põhimõtteliselt) nõuetevastases menetluses, ehk teisisõnu, kas sellisel juhul on siiski võimalik kohtuasja edasine menetlemine ja kohtulahendi tegemine, kuivõrd enamiku sellesse kohtukoosseisu määratud kohtunike nimetamisel Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtuniku ametikohale nõuetevastasust ei esinenud?“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Menetlus Euroopa Kohtus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">30</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu presidendi 26. märtsi 2024. aasta otsusega liideti kohtuasjad C‑96/24, C‑103/24 ja C‑112/24 kirjaliku ja suulise menetluse jaoks ning kohtuotsuse tegemiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu pädevus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">31</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigepealt on oluline meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on Euroopa Kohtul omaenda pädevuse või talle esitatud eelotsusetaotluse vastuvõetavuse hindamiseks kohustus kontrollida asjaolusid, mille alusel liikmesriigi kohus tema poole pöördus (22. märtsi 2022. aasta kohtuotsus Prokurator Generalny (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegium – ametisse nimetamine), C‑508/19, EU:C:2022:201, punkt 59 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">32</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb esiteks märkida, et Euroopa Kohus võib talle ELTL artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotlust menetledes liidu õigust tõlgendada üksnes talle antud pädevuse piires (19. novembri 2019. aasta kohtuotsus A. K. jt (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegiumi sõltumatus), C‑585/18, C‑624/18 ja C‑625/18, EU:C:2019:982, punkt 77 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">33</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul esineb kõigis kolmes liidetud kohtuasjas esitatud küsimuste sõnastuses mõningaid lahknevusi liidu õigusnormide osas, mille tõlgendamist taotletakse. Mõned küsimused puudutavad nimelt ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu ja harta artikli 47 tõlgendamist, samas kui teised puudutavad ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tõlgendamist harta artiklist 47 lähtudes. Seetõttu tuleks täpsustada viimati nimetatud sätte kohaldamisala.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">34</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Harta kohaldamisala seoses liikmesriikide tegevusega on määratletud harta artikli 51 lõikes 1, mille kohaselt on harta sätted liikmesriikidele ette nähtud üksnes liidu õiguse kohaldamise korral, ning selle sättega on kinnitatud väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt on liidu õiguskorras tagatud põhiõigused kohaldatavad kõigis liidu õigusega reguleeritud olukordades, kuid mitte muudes olukordades (19. novembri 2019. aasta kohtuotsus A. K. jt (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegiumi sõltumatus), C‑585/18, C‑624/18 ja C‑625/18, EU:C:2019:982, punkt 78 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">35</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohus toonud harta artikli 47 osas välja mingit teavet, millest nähtuks, et põhikohtuasi puudutab liidu õiguse sellise normi tõlgendamist või kohaldamist, mida kohaldataks riigisisesel tasandil.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">36</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult ei ole harta artikkel 47 sellisena vastavalt harta artikli 51 lõikele 1 käesolevas kohtuasjas kohaldatav.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">37</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga kohustatakse kõiki liikmesriike kehtestama liidu õigusega hõlmatud valdkondades tõhusa kohtuliku kaitse tagamiseks vajalikud õiguskaitsevahendid eelkõige harta artikli 47 tähenduses, tuleb viimati nimetatud artiklit ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tõlgendamisel siiski nõuetekohaselt arvesse võtta (3. juuli 2025. aasta kohtuotsus Lita ja Jeszek, C‑646/23 ja C‑661/23, EU:C:2025:519, punkt 54 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 4. septembri 2025. aasta kohtuotsus AW „T“, C‑225/22, EU:C:2025:649, punkt 34).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">38</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks tuleb rõhutada, et ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu kohaselt peavad liikmesriigid ette nägema liidu õigusega hõlmatud valdkondades isikute tulemusliku õiguskaitse tagamiseks vajaliku kaebeõiguse. Seega on liikmesriigi ülesanne kehtestada selline õiguskaitsevahendite ja menetluste süsteem, millega on neis valdkondades tagatud tõhus kohtulik kontroll (26. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Miasto Łowicz ja Prokurator Generalny, C‑558/18 ja C‑563/18, EU:C:2020:234, punkt 32 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">39</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puutub ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu esemelisse kohaldamisalasse, siis selle sätte kohaselt on selleks „liidu õigusega hõlmatud valdkonnad“, sõltumata olukorrast, milles liikmesriigid liidu õigust kohaldavad (11. juuli 2024. aasta kohtuotsus Hann-Invest jt, C‑554/21, C‑622/21 ja C‑727/21, EU:C:2024:594, punkt 35 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">40</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega on ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik muu hulgas kohaldatav kõigi riigisiseste organite suhtes, kes kohtuna võivad lahendada küsimusi, mis on seotud liidu õiguse kohaldamise või tõlgendamisega ja kuuluvad seega liidu õigusega hõlmatud valdkonda (26. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Miasto Łowicz ja Prokurator Generalny, C‑558/18 ja C‑563/18, EU:C:2020:234, punkt 34 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">41</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nii on see ka eelotsusetaotluse esitanud kohtu puhul, kellel tegelikult võib tekkida vajadus lahendada liidu õiguse kohaldamise või tõlgendamisega seotud küsimusi ning kes selles õiguses määratletud tähenduses „kohtuna“ on osa Poola õiguskaitsevahendite süsteemist „liidu õigusega hõlmatud valdkondades“ ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tähenduses, mistõttu see kohus peab vastama tõhusa kohtuliku kaitse nõuetele (vt analoogia alusel 11. juuli 2024. aasta kohtuotsus Hann-Invest jt, C‑554/21, C‑622/21 ja C‑727/21, EU:C:2024:594, punkt 37 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">42</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega on Euroopa Kohus käesolevas kohtuasjas pädev tõlgendama ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku harta artiklist 47 lähtudes.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsuse küsimuste analüüs</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimese küsimuse punkt c kohtuasjades C‑96/24 ja C‑112/24</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">43</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtuasjades C‑96/24 ja C‑112/24 esitatud esimese küsimuse punktiga c palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku tuleb harta artiklist 47 lähtudes tõlgendada nii, et juba kohtuniku ametikohale nimetamise asjaolud üksi võivad olla sellised, et nende tõttu rikutakse õigust sõltumatule ja erapooletule seaduse alusel moodustatud kohtule nende sätete tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">44</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigepealt tuleb meenutada Euroopa Kohtu praktikat, millest tuleneb, et kuigi liikmesriikide kohtukorraldus – eeskätt liikmesriigi kohtute asutamine, koosseis ja toimimine – kuulub liikmesriikide endi pädevusse, tuleb liikmesriigil selle pädevuse teostamisel siiski täita kohustusi, mis tulenevad liidu õigusest, sealhulgas ELL artiklist 19 (vt selle kohta 11. juuli 2024. aasta kohtuotsus Hann-Invest jt, C‑554/21, C‑622/21 ja C‑727/21, EU:C:2024:594, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 24. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Rzecznik Praw Obywatelskich (üldkohtu kohtuniku taandamine), C‑521/21, EU:C:2026:242, punkt 28).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">45</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seejuures on ELL artikli 19 lõike 1 teises lõigus osutatud tõhusa kohtuliku kaitse põhimõte liidu õiguse üldpõhimõte, mis on sätestatud eeskätt EIÕK artikli 6 lõikes 1, millele vastab harta artikli 47 teine lõik. Nagu on meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 37, tuleb viimati nimetatud sätet seega artikli 19 lõike 1 teise lõigu tõlgendamisel nõuetekohaselt arvesse võtta (vt selle kohta 11. juuli 2024. aasta kohtuotsus Hann-Invest jt, C‑554/21, C‑622/21 ja C‑727/21, EU:C:2024:594, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 24. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Rzecznik Praw Obywatelskich (üldkohtu kohtuniku taandamine), C‑521/21, EU:C:2026:242, punkt 42).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">46</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sõltumatusse ja erapooletusse seaduse alusel moodustatud kohtusse pöördumise võimaluse tagatised, eelkõige need, millest tuleneb sellise kohtu määratlus ja selle koosseis, kujutavad endast õiguse õiglasele kohtulikule arutamisele nurgakivi. Selleks et oleks tagatud usaldus, mida demokraatliku ühiskonna kohtud peavad õigussubjektile sisendama, peab tõsise kahtluse korral saama kontrollida, kas oma koosseisu poolest kujutab organ endast sellist kohut (24. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Rzecznik Praw Obywatelskich (üldkohtu kohtuniku taandamine), C‑521/21, EU:C:2026:242, punkt 69 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">47</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Väljakujunenud kohtupraktikast nähtub, et liidu õiguse kohaselt nõutavate sõltumatuse ja erapooletuse tagatiste olemasolu eeldus on selliste normide olemasolu, millega on reguleeritud muu hulgas asjaomase organi koosseis, selle liikmete nimetamine, nende ametiaja kestus ning nende taandumise, taandamise ja tagandamise alused ning mille alusel on võimalik ümber lükata õigussubjekti mis tahes põhjendatud kahtluse selles, kas kohtusüsteemiväliste tegurite mõju sellele organile on välistatud ja kas see organ on vastanduvaid huvisid arvestades neutraalne (6. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus W. Ż. (kõrgeima kohtu erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegium – ametisse nimetamine), C‑487/19, EU:C:2021:798, punkt 109, ning 24. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Rzecznik Praw Obywatelskich (üldkohtu kohtuniku taandamine), C‑521/21, EU:C:2026:242, punkt 70).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">48</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohus on Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale viidates otsustanud, et kuigi õigus pöörduda „seaduse alusel moodustatud kohtusse“ on autonoomne õigus, on sellel siiski väga tihe seos „sõltumatuse“ ja „erapooletuse“ tagatistega. Õigusriigi toimimisele iseloomuliku võimude lahususe põhimõtte kohaselt peab olema tagatud kohtute sõltumatus seadusandlikust ja täidesaatvast võimust (24. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Rzecznik Praw Obywatelskich (üldkohtu kohtuniku taandamine), C‑521/21, EU:C:2026:242, punkt 72 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">49</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses taotletakse liidu õiguse tähenduses „seaduse alusel moodustatud kohtu“ nõudega eesmärki hoida kohtusüsteemi korraldus väljaspool täidesaatva võimu meelevalda ja tagada, et see valdkond on reguleeritud seadusega, mille seadusandlik võim on võtnud vastu kooskõlas tema pädevuse kasutamise normidega. Kõnealuses väljendis peegeldub eelkõige õigusriigi põhimõte ning see ei seostu mitte üksnes kohtu kui sellise olemasolu õigusliku alusega, vaid samuti kohtu koosseisuga igas kohtuasjas ja mis tahes muude riigisiseste sätetega, mille järgimata jätmise korral on ühe või mitme kohtuniku osalemine asja läbivaatamisel nõuetevastane ning mille hulka kuuluvad iseäranis sätted, millega on reguleeritud vastava kohtu liikmete sõltumatus ja erapooletus (vt selle kohta 26. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Simpson vs. nõukogu ja HG vs. komisjon (uuesti läbivaatamine), C‑542/18 RX‑II ja C‑543/18 RX‑II, EU:C:2020:232, punkt 73 ning seal viidatud kohtupraktika; 6. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus W. Ż. (kõrgeima kohtu erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegium – ametisse nimetamine), C‑487/19, EU:C:2021:798, punkt 129, ning 24. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Rzecznik Praw Obywatelskich (üldkohtu kohtuniku taandamine), C‑521/21, EU:C:2026:242, punkt 73).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">50</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seetõttu peavad kohtunike ametisse nimetamise otsuste vastuvõtmise sisulised tingimused ja menetlusnormid olema sellised, et nende põhjal ei saa pärast seda, kui kohtunik on ametisse nimetatud, õigussubjektidel tekkida põhjendatud kahtlust selles, kas kohtusüsteemiväliste tegurite mõju asjaomastele kohtunikele on välistatud ja kas nad on vastanduvaid huvisid arvestades neutraalsed. Seejuures on eelkõige oluline, et need tingimused ja see kord oleksid koostatud nii, et need oleksid vastavuses käesoleva kohtuotsuse eelmises punktis meenutatud nõuetega (24. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Rzecznik Praw Obywatelskich (üldkohtu kohtuniku taandamine), C‑521/21, EU:C:2026:242, punkt 74 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">51</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis täpsemalt puudutab kohtunike ametisse nimetamise menetlust, siis on Euroopa Kohus leidnud, et arvestades põhimõttelisi tagajärgi, mis sellel menetlusel on kohtuvõimu nõuetekohasele toimimisele ja legitiimsusele demokraatlikus õigusriigis, on selline menetlus tingimata harta artikli 47 teise lõigu tähenduses mõiste „seaduse alusel moodustatud kohus“ olemuslik element, ning täpsustanud, et see, kas kohus on selle sätte tähenduses sõltumatu, sõltub eelkõige kohtu liikmete ametisse nimetamise viisist (vt selle kohta 24. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Rzecznik Praw Obywatelskich (üldkohtu kohtuniku taandamine), C‑521/21, EU:C:2026:242, punkt 75 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">52</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samas ei teki kohtuniku ametikohale nimetamise menetluses esineda võiva iga puuduse tagajärjel kahtlust selle kohtuniku sõltumatuses ja erapooletuses ega seega selles, kas kohtukoosseis, kuhu ta kuulub, on „sõltumatu ja erapooletu seaduse alusel moodustatud kohus“ liidu õiguse tähenduses (24. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Rzecznik Praw Obywatelskich (üldkohtu kohtuniku taandamine), C‑521/21, EU:C:2026:242, punkt 76 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">53</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on asjaomases kohtusüsteemis ühe või mitme kohtuniku nõuetevastase ametisse nimetamise puhul tegemist „seaduse alusel moodustatud kohtu“ nõude rikkumisega eelkõige juhul, kui asjaomase nõuete eiramise laadi ja raskusastme tõttu tekib tegelik oht, et muud võimuharud, iseäranis täidesaatev võim, võivad kasutada oma kaalutlusõigust selle piire põhjendamatult ületades, ohustades sellega ametisse nimetamise menetluse tulemuse usaldusväärsust ja tekitades õigussubjektides põhjendatud kahtluse ühe või mitme kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse suhtes, nagu on see juhul, kui tegemist on selliste alusnormide kohaldamisega, mis moodustavad lahutamatu osa kohtusüsteemi ülesehitusest ja toimimisest (vt selle kohta 26. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Simpson vs. nõukogu ja HG vs. komisjon (uuesti läbivaatamine), C‑542/18 RX‑II ja C‑543/18 RX‑II, EU:C:2020:232, punkt 75, ning 24. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Rzecznik Praw Obywatelskich (üldkohtu kohtuniku taandamine), C‑521/21, EU:C:2026:242, punkt 77 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">54</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">„Seaduse alusel moodustatud kohtu“ nõude rikkumise tuvastamine ja sellise rikkumise tagajärjed sõltuvad igakülgsest hinnangust teatud hulgale asjaoludele, mis kogumis soodustavad õigussubjektidel kohtunike sõltumatuse ja erapooletuse suhtes põhjendatud kahtluse tekkimist (24. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Rzecznik Praw Obywatelskich (üldkohtu kohtuniku taandamine), C‑521/21, EU:C:2026:242, punkt 78 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">55</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohaldades käesoleva kohtuotsuse punktides 46–48 meenutatud kohtupraktikat, leidis Euroopa Kohus 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsuse Krajowa Rada Sądownictwa (kohtuniku ametikohale jäämine) (C‑718/21, EU:C:2023:1015) punktis 77 seoses selle hindamisega, kas Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) Izba Kontroli Nadzwyczajnej i Spraw Publicznych (erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegium) on „kohus“ ELTL artikli 267 tähenduses, et kõigist neist süsteemsetest ja kaudsetest asjaoludest, mis iseloomustavad mitme kohtuniku ametikohale nimetamist sellesse organisse, järeldub kogumis hinnatuna, et see organ ei ole „sõltumatu ja erapooletu seaduse alusel moodustatud kohus“ ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tähenduses, lähtudes harta artikli 47 teisest lõigust (vt selle kohta 4. septembri 2025. aasta kohtuotsus AW „T“, C‑225/22, EU:C:2025:649, punktid 49 ja 50).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">56</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samuti tõdes Euroopa Kohus 7. novembri 2024. aasta kohtuotsuse Prezes Urzędu Ochrony Konkurencji i Konsumentów (C‑326/23, EU:C:2024:940) punktides 35 ja 37, et puudused, mis mõjutasid eelotsusetaotluse esitanud organi moodustava ja Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) tsiviilkolleegiumisse nimetatud ainukohtuniku ametikohale nimetamise menetlust, on identsed nendega, mis mõjutasid erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegiumi kohtunike ametisse nimetamise menetlust, ning et need üksi on piisavad, et tekitada õigussubjektides põhjendatud ja tõsiseid kahtlusi selle kohtuniku sõltumatuses ja erapooletuses, mistõttu ei ole see kohtunik „kohus“ ELTL artikli 267 tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">57</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega võivad teatavad puudused kohtunike ametisse nimetamise protsessis üksi olla tõend selle kohta, et kõnealused kohtunikud ei vasta sõltumatuse ja erapooletuse nõuetele. Sellistel juhtudel ei või menetlusosaliselt, kes tõstatab nende nõuete järgimise küsimuse, nõuda, et ta esitaks täiendavaid tõendeid, mis kinnitaksid nende nõuete väidetavat rikkumist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">58</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab kohtukoosseisu kuuluva kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse kontrolli taotlust, milles palutakse kindlaks teha, kas see koosseis vastab seaduse alusel moodustatud sõltumatu ja erapooletu kohtu nõuetele ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tähenduses, lähtudes harta artiklist 47, siis peaks sellise taotluse esitanud menetlusosalisel olema võimalik piirduda selliste argumentide esitamisega, mis põhinevad üksnes selle kohtuniku ametikohale nimetamisega seotud asjaoludel ja tõendavad, et asjaomasel juhul on tegemist sellist laadi ja raskusega nõuetevastasusega, mis tekitab õigussubjektides kahtlusi tema sõltumatuses ja erapooletuses täidesaatva või seadusandliku võimu suhtes, ilma et oleks vaja tugineda muudele asjaoludele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">59</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega peab Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtukoosseis, kellele on antud ülesandeks kõrgeima kohtu seaduse artikli 29 alusel lahendada nimetatud kohtu kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse küsimus, ise vastama sõltumatu ja erapooletu seaduse alusel moodustatud kohtu nõuetele ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tähenduses, lähtudes harta artiklist 47.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">60</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb kohtuasjades C‑96/24 ja C‑112/24 esitatud esimese küsimuse punktile c vastata, et ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku tuleb harta artiklist 47 lähtudes tõlgendada nii, et kohtuniku ametikohale nimetamise asjaolud üksi võivad kaasa tuua selle, et rikutakse õigust sõltumatule ja erapooletule seaduse alusel moodustatud kohtule nimetatud sätete tähenduses, kui need asjaolud kujutavad endast sellise laadi ja raskusega nõuetevastasust, et see tekitab õigussubjektides põhjendatud kahtluse asjaomase kohtuniku sõltumatuse või erapooletuse suhtes.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimese küsimuse punkt b kohtuasjades C‑96/24, C‑103/24 ja C‑112/24</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">61</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nendes kolmes kohtuasjas esitatud esimese küsimuse punktiga b soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku tuleb harta artiklist 47 lähtudes tõlgendada nii, et sellega on vastuolus see, kui selle kontrollimine, kas kohtus ametis oleva kohtuniku puhul on järgitud sõltumatuse ja erapooletuse nõudeid ning ühtlasi õigust seaduse alusel moodustatud kohtule nende sätete tähenduses, usaldatakse selle kohtu koosseisule, kuhu kuulub üks või mitu kohtunikku, kes on oma ametisse nimetamise tingimuste tõttu samas olukorras nagu kohtunik, kelle suhtes seda kontrolli läbi viiakse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">62</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu on meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 45, on ELL artikli 19 lõike 1 teises lõigus osutatud tõhusa kohtuliku kaitse põhimõte liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest tulenev liidu õiguse üldpõhimõte, mis on tagatud eelkõige EIÕK artikli 6 lõikega 1, mis vastab harta artikli 47 teisele lõigule.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">63</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks tuleb tõdeda, et kuna hartas on sätestatud EIÕKga tagatud õigustele vastavad õigused, on harta artikli 52 lõike 3 eesmärk tagada vajalik kooskõla hartas sätestatud õiguste ja nende vastavate õiguste vahel, mis on tagatud EIÕKga, kahjustamata seejuures liidu õiguse autonoomiat. Selgitustes põhiõiguste harta kohta (ELT 2007, C 303, lk 17) on märgitud, et harta artikli 47 teine lõik vastab EIÕK artikli 6 lõikele 1. Euroopa Kohus peab seega tagama, et tõlgendusega, mille ta käesolevas asjas annab, oleks kindlustatud kaitse tasemel, mis ei ole vastuolus EIÕK artikli 6 lõikes 1 tagatuga, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Inimõiguste Kohus (vt selle kohta 11. juuli 2024. aasta kohtuotsus Hann-Invest jt, C‑554/21, C‑622/21 ja C‑727/21, EU:C:2024:594, punkt 46 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">64</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seda arvestades tuleb meenutada, et iga liikmesriik peab ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu kohaselt tagama, et organid, kelle ülesanne „kohtuna“ – liidu õiguses määratletud tähenduses – on liidu õiguse kohaldamise või tõlgendamise küsimuste lahendamine ja kes seega on liidu õigusega hõlmatud valdkondades liikmesriigi õiguskaitsevahendite süsteemi osa, vastavad tõhusa kohtuliku kaitse nõuetele, mille hulka kuulub ka sõltumatuse nõue (11. juuli 2024. aasta kohtuotsus Hann-Invest jt, C‑554/21, C‑622/21 ja C‑727/21, EU:C:2024:594, punkt 47 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">65</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb meenutada, et olemuslikult õigusemõistmise ülesande juurde kuuluv kohtu sõltumatuse nõue on osa õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele ja põhiõiguse õiglasele kohtulikule arutamisele kesksest sisust, mis mõlemad on ülimalt tähtsad õigussubjektile liidu õigusest tulenevate õiguste ja ELL artiklis 2 osutatud liikmesriikide ühiste väärtuste, eeskätt õigusriigi kui väärtuse kaitse tagatised (11. juuli 2024. aasta kohtuotsus Hann-Invest jt, C‑554/21, C‑622/21 ja C‑727/21, EU:C:2024:594, punkt 49 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">66</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on sõltumatuse nõudel kaks aspekti. Esimese, välise aspekti kohaselt eeldatakse, et asjasse puutuv organ täidab oma ülesandeid täiesti iseseisvalt, olemata kellegagi hierarhilises või alluvussuhtes ja saamata kelleltki korraldusi või juhiseid, olles seega kaitstud väljastpoolt lähtuva sekkumise või surve eest, mis võib vähendada selle organi liikmete otsustusvabadust ja mõjutada nende tehtavaid lahendeid (19. novembri 2019. aasta kohtuotsus A. K. jt (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegiumi sõltumatus), C‑585/18, C‑624/18 ja C‑625/18, EU:C:2019:982, punkt 121, ning 11. juuli 2024. aasta kohtuotsus Hann-Invest jt, C‑554/21, C‑622/21 ja C‑727/21, EU:C:2024:594, punkt 50).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">67</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teine, seesmine aspekt on seotud erapooletuse mõistega ning selle kohaselt peab organ hoidma võrdset distantsi menetlusosaliste ja huvide suhtes, mis viimastel on menetluse eseme vastu. Selle aspekti puhul eeldatakse, et peetakse kinni objektiivsusest ja vaidluse lahendamisel ei võeta arvesse ühtki huvi, mis ei ole rangelt seotud õigusnormi kohaldamisega (19. novembri 2019. aasta kohtuotsus A. K. jt (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegiumi sõltumatus), C‑585/18, C‑624/18 ja C‑625/18, EU:C:2019:982, punkt 122, ning 11. juuli 2024. aasta kohtuotsus Hann-Invest jt, C‑554/21, C‑622/21 ja C‑727/21, EU:C:2024:594, punkt 51).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">68</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nende sõltumatuse ja erapooletuse tagatiste vältimatu eeldus on muu hulgas organi koosseisu puudutavate selliste õigusnormide olemasolu, mis võimaldavad kummutada õigussubjekti mis tahes põhjendatud kahtluse selle kohta, kas kohtusüsteemiväliste tegurite mõju sellele organile on välistatud ja kas see organ on vastanduvaid huvisid arvestades neutraalne (vt selle kohta 19. novembri 2019. aasta kohtuotsus A. K. jt (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegiumi sõltumatus), C‑585/18, C‑624/18 ja C‑625/18, EU:C:2019:982, punkt 123, ning 11. juuli 2024. aasta kohtuotsus Hann-Invest jt, C‑554/21, C‑622/21 ja C‑727/21, EU:C:2024:594, punkt 52).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">69</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab täpsemalt erapooletuse põhimõtet, siis nõuab see, et kohtunikel ei oleks nende menetluses olevates vaidlustes mingit huvi, erapoolikust ega eelarvamust ning et nad kohtleksid kõiki pooli võrdselt ja õiglaselt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">70</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Inimõiguste Kohus on otsustanud, et erapooletus tähendab tavaliselt eelarvamuste või erapoolikuse puudumist, mida saab kontrollida mitmel viisil. Nimetatud kohus leiab, et erapooletust tuleb hinnata, lähtudes subjektiivsest lähenemisviisist, mis seisneb selles, et võetakse arvesse konkreetse kohtuniku isiklikke veendumusi ja käitumist, et kontrollida, kas ta on ilmutanud tema menetluses olevas kohtuasjas eelarvamusi või erapoolikust, aga lähtudes ka objektiivsest lähenemisviisist, mis seisneb selles, et hinnatakse, kas kohus ise ja muu hulgas tema koosseis pakkusid piisavaid tagatisi, et välistada mis tahes põhjendatud kahtlus tema erapooletuses (vt selle kohta EIK 15. oktoobri 2009. aasta otsus Micallef vs. Malta, CE:ECHR:2009:1015JUD001705606, punkt 93).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">71</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Erapooletuse objektiivse hindamise raames tuleb küsida, kas olenemata kohtunike isiklikust käitumisest annavad teatavad kontrollitavad asjaolud alust kahelda kohtunike erapooletuses. Seejuures võib tähtis olla ka mulje. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt tuleb siis, kui otsustatakse, kas on alust kahelda, et need sõltumatuse või objektiivse erapooletuse nõuded ei ole konkreetses kohtuasjas täidetud, võtta menetlusosalise seisukohta arvesse, kuid sellel ei ole määravat tähtsust. Määrav on see, kas kõnealuseid kahtlusi saab pidada objektiivselt põhjendatuks (vt selle kohta EIK 15. oktoobri 2009. aasta otsus Micallef vs. Malta, CE:ECHR:2009:1015JUD001705606, punktid 96 ja 98, ning 19. detsembri 2024. aasta kohtuotsus Vivacom Bulgaria, C‑369/23, EU:C:2024:1043, punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">72</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses on Euroopa Inimõiguste Kohus ka sisuliselt otsustanud, et kohtunike osalemine sama kohtukoosseisu kuuluva kolleegi taandamist puudutava otsuse tegemisel võib olla aluseks kaebusele EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise kohta, kui nende endi suhtes on esitatud samasugune taandamise taotlus (vt selle kohta EIK 22. septembri 1994. aasta otsus Debled vs. Belgia, CE:ECHR:1994:0922JUD002681891, punkt 37).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">73</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega ei saa kohtukoosseisu liikmed, kes peavad otsustama küsimuse üle, kas kohtuniku osalemine teatavas kohtukoosseisus rikub seaduse alusel moodustatud kohtu nõuet, ise olla selle kohtunikuga samas olukorras. Nimelt võib nende endi kohtunikuks nimetamise asjaolude samasus viimasega tekitada õigussubjektidel põhjendatud kahtlusi, kas see koosseis on vastanduvate huvide suhtes neutraalne. Sellest tuleneb, et taolise kohtukoosseisu liikmed ei saa läbi vaadata selle kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse küsimust, kui nad on samas olukorras.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">74</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul nähtub Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust, et sätted, mis käsitlevad Sąd Najwyższys (kõrgeim kohus) ametis oleva kohtuniku sõltumatuse või erapooletuse nõuete järgimise kontrolli menetlust, jõustusid pärast kõrgeima kohtu seaduse muutmist 2022. aastal, et tagada õigussubjektide õigus sõltumatule ja erapooletule seaduse alusel moodustatud kohtule ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tähenduses, lähtudes harta artiklist 47. See menetlus võimaldab Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) menetluse pooltel taotleda selle kohtu sellise kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse kontrolli, kelle ülesanne on teha otsus neid puudutavas kohtuasjas, et teha kindlaks, kas kohtunik, kes on määratud neid puudutavas kohtuasjas otsust tegema, vastab sõltumatuse ja erapooletuse nõuetele, ning selle taotluse läbivaatamine on usaldatud omaette kohtukoosseisule, mis koosneb viiest, Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunike hulgast loosi teel valitud kohtunikust, jättes kõrvale kohtuniku, kelle vastu vastav taotlus on esitatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">75</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ent nagu on juba märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 59, peab Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtukoosseis, kellele on antud ülesandeks kõrgeima kohtu seaduse artikli 29 alusel lahendada selle kohtu kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse küsimus, ise vastama sõltumatu ja erapooletu seaduse alusel moodustatud kohtu nõuetele ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tähenduses harta artiklist 47 lähtudes.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">76</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on täpsemalt tekkinud küsimus, kas Sąd Najwyższysse (kõrgeim kohus) KRSi uue koosseisu ettepanekul ametisse nimetatud kohtunik võib kuuluda viieliikmelisse kohtukoosseisu, kellele on antud ülesandeks lahendada kõrgeima kohtu seaduse artikli 29 alusel esitatud sõltumatuse ja erapooletuse kontrolli taotlus, kui tema enda ametisse nimetamise tingimused on identsed nendega, mille kohaselt nimetati ametisse see kohtunik, keda see taotlus puudutab.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">77</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses nähtub eelotsusetaotlustest, et neis Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) koosseisudes, kes vaatavad kolmes põhikohtuasjas läbi sõltumatuse ja erapooletuse kontrolli taotlusi, on nimetatud vähemalt üks kohtunik ametisse KRSi uue koosseisu ettepaneku alusel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">78</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega, nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 73, ei saa lubada, et juhul, kui Sąd Najwyższys (kõrgeim kohus) ametis olev kohtunik on ametisse nimetatud samadel asjaoludel kui need, mille kohaselt nimetati ametisse see kohtunik, kelle suhtes on esitatud sõltumatuse ja erapooletuse kontrolli taotlus, ning mis on selle taotluse aluseks, võiks esimesena nimetatud kohtunik kuuluda kohtukoosseisu, mis peab kõnealuse taotluse lahendama.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">79</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb kohtuasjades C‑96/24, C‑103/24 ja C‑112/24 esitatud esimese küsimuse punktile b vastata, et ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku tuleb harta artiklist 47 lähtudes tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui selle kontrollimine, kas kohtus ametis oleva kohtuniku puhul on järgitud sõltumatuse ja erapooletuse nõudeid ning ühtlasi õigust seaduse alusel moodustatud kohtule nende sätete tähenduses, usaldatakse selle kohtu koosseisule, kuhu kuulub üks või mitu kohtunikku, kes on nende ametisse nimetamise tingimuste tõttu samas olukorras nagu kohtunik, keda see kontroll puudutab.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimese küsimuse punkt a ja teine küsimus kohtuasjades C‑96/24, C‑103/24 ja C‑112/24, kolmas küsimus kohtuasjas C‑103/24 ning neljas küsimus kohtuasjades C‑96/24 ja C‑112/24</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">80</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nende küsimustega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik kohustab harta artiklit 47 arvesse võttes Sąd Najwyższyt (kõrgeim kohus) omal algatusel kontrollima, kas kohtukoosseis, kes peab tegema otsuse nimetatud kohtu kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse kontrolli taotluse kohta, vastab sõltumatu ja erapooletu seaduse alusel moodustatud kohtu nõuetele. Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on tekkinud ka küsimus, esiteks, kas selle kohtukoosseisu liige, kellel on kahtlusi, kas teine selle kohtukoosseisu liige vastab sõltumatuse ja erapooletuse nõuetele, peab taotlema viimase taandamist, ja teiseks, kas seda taotlust võib hinnata koosseis, mille liikmetest on vaid vähemus nimetatud õigusvastase menetluse tulemusel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">81</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tuleb märkida, et nende küsimustega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt kindlaks määrata meetmed, mille abil oleks võimalik tagada, et Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse kontrolli taotlusi vaatab läbi selle kohtu koosseis, mis vastab sõltumatu ja erapooletu seaduse alusel moodustatud kohtu nõuetele ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu ja harta artikli 47 tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">82</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel tuleb kohtuasjades C‑96/24, C‑103/24 ja C‑112/24 esitatud esimese küsimuse punkt a ja teine küsimus, kohtuasjas C‑103/24 esitatud kolmas küsimus ning kohtuasjades C‑96/24 ja C‑112/24 esitatud neljas küsimus ümber sõnastada nii, et nendega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku tuleb harta artiklist 47 lähtudes tõlgendada nii, et juhul, kui kohtukoosseis, kes peab lahendama taotluse kontrollida, kas selle kohtu liikme puhul on järgitud sõltumatuse ja erapooletuse nõudeid, rikub ise õigust seaduse alusel moodustatud kohtule, kuna sellesse koosseisu kuulub kohtunik, kes nendele nõuetele ei vasta, siis peab kõnealune kohus tagama, et see kohtunik ei osale taolise taotluse läbivaatamisel, ning jätma vajaduse korral kohaldamata riigisisesed õigusnormid, mis määravad kindlaks kõnealuse kohtukoosseisu moodustamise, et selle taotluse saaks läbi vaadata koosseis, mis neile liidu õigusnormidele vastab.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">83</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigepealt tuleb vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale meelde tuletada, et põhiõigus seaduse alusel moodustatud sõltumatule ja erapooletule kohtule tähendab, et iga riigisisene kohus, kes peab liidu õigust kohaldama, on kohustatud asjasse puutuva tõsise kahtluse korral kontrollima, kas ta oma koosseisu poolest on selline kohus, kuna selline kontrollimine on vajalik usalduse seisukohalt, mida demokraatliku ühiskonna kohtud peavad õigussubjektides äratama, või siis peab sellisel riigisisesel kohtul olema teatud asjaoludel võimalik kontrollida, kas kohtuniku ametikohale nimetamise menetluse õigusvastasus võib olla tinginud nimetatud põhiõiguse riive (vt selle kohta 26. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Simpson vs. nõukogu ja HG vs. komisjon (uuesti läbivaatamine), C‑542/18 RX‑II ja C‑543/18 RX‑II, EU:C:2020:232, punkt 57, ning 5. juuni 2023. aasta kohtuotsus komisjon vs. Poola (kohtunike sõltumatus ja eraelu), C‑204/21, EU:C:2023:442, punkt 276).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">84</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samuti tuleb meenutada, et Euroopa Kohus on juba otsustanud, et kui kohtukoosseisus on ainult üks kohtunik, kes ei vasta sõltumatu ja erapooletu ning seaduse alusel moodustatud kohtu nõuetele, siis on see piisav, et võtta sellelt organilt staatus sõltumatu ja erapooletu seaduse alusel moodustatud kohtuna ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tähenduses harta artikli 47 teisest lõigust lähtudes (vt selle kohta 26. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Simpson vs. nõukogu ja HG vs. komisjon (uuesti läbivaatamine), C‑542/18 RX‑II ja C‑543/18 RX‑II, EU:C:2020:232, punktid 69–75, ning 4. septembri 2025. aasta kohtuotsus AW „T“, C‑225/22, EU:C:2025:649, punkt 57 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">85</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt väljendab liidu õiguse esimuse põhimõte liidu õiguse ülimuslikkust võrreldes liikmesriikide õigusega. Sellest põhimõttest tulenevalt on kõigil liikmesriikide kohtutel seega kohustus tagada liidu eri õigusnormide täiemahuline toime, kuna liikmesriikide õigus ei või mõjutada nende õigusnormide toimet nimetatud riikide territooriumil (13. juuli 2023. aasta kohtuotsus YP jt (kohtuniku puutumatuse äravõtmine ja kohtuniku teenistusest kõrvaldamine), C‑615/20 ja C‑671/20, EU:C:2023:562, punkt 61 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">86</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõnda tuleneb sellest põhimõttest muu hulgas liikmesriigi iga sellise kohtu, kes oma pädevuse piires peab kohaldama liidu õigusnorme, kohustus tagada tema menetluses olevas kohtuasjas liidu õigusest tulenevate nõuete täielik toime, jättes vajaduse korral omal algatusel kohaldamata kõik riigisisesed õigusnormid või otsustuspraktika, mis on vastuolus vahetut õigusmõju omava liidu õigusnormiga, ilma et ta peaks taotlema või ootama, et see kõigepealt seadusandliku või muu põhiseadusliku menetluse teel kõrvaldatakse. Selle kohustuse täitmine on vajalik eelkõige selleks, et tagada liikmesriikide võrdsus aluslepingute ees, ning see kujutab endast ELL artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtte väljendust (13. juuli 2023. aasta kohtuotsus YP jt (kohtuniku puutumatuse äravõtmine ja kohtuniku teenistusest kõrvaldamine), C‑615/20 ja C‑671/20, EU:C:2023:562, punkt 62 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">87</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohus on otsustanud, et ELL artikli 19 lõike 1 teisel lõigul, tõlgendatuna harta artiklist 47 lähtudes – millega on liikmesriikidele pandud selge ja täpne kohustus saavutada teatav tulemus ning millega ei kaasne ühtegi tingimust, eelkõige seoses nõudega, et kohtud, kes liidu õigust tõlgendavad ja kohaldavad, peavad olema sõltumatud ja erapooletud ning seaduse alusel moodustatud –, on vahetu õigusmõju, mistõttu tuleb jätta kohaldamata kõik need riigisisesed õigusnormid ning riigisisene kohtu- ja halduspraktika, mis on vastuolus nende liidu õiguse sätetega, nagu neid on tõlgendanud Euroopa Kohus (13. juuli 2023. aasta kohtuotsus YP jt (kohtuniku puutumatuse äravõtmine ja kohtuniku teenistusest kõrvaldamine), C‑615/20 ja C‑671/20, EU:C:2023:562, punkt 63 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">88</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samuti tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et isegi kui puuduvad riigisisesed seadusandlikud meetmed, mis lõpetaksid Euroopa Kohtu tuvastatud rikkumise, peavad liikmesriigi kohtud võtma kõik liidu õiguse täieliku toime saavutamiseks vajalikud meetmed vastavalt liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastanud kohtuotsuses esitatud juhistele. Lisaks peavad need kohtud ELL artikli 4 lõikes 3 ette nähtud lojaalse koostöö põhimõtte kohaselt kõrvaldama liidu õiguse rikkumise õigusvastased tagajärjed (vt selle kohta 10. märtsi 2022. aasta kohtuotsus Grossmania, C‑177/20, EU:C:2022:175, punktid 38 ja 63 ning seal viidatud kohtupraktika, ning 13. juuli 2023. aasta kohtuotsus YP jt (kohtuniku puutumatuse äravõtmine ja kohtuniku teenistusest kõrvaldamine), C‑615/20 ja C‑671/20, EU:C:2023:562, punkt 64).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">89</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleva kohtuotsuse punktides 85–88 meenutatud kohustuste täitmiseks peab liikmesriigi kohus tõlgendama asjaomaseid riigisiseseid õigusnorme võimalikult suures ulatuses kooskõlas liidu õigusest tulenevate nõuetega. Kui selline tõlgendus ei võimalda siiski vältida seda, et rikutakse õigussubjektide õigust sõltumatule ja erapooletule seaduse alusel moodustatud kohtule, on see kohus liidu õiguse esimuse tagamiseks kohustatud jätma asjaomased riigisisesed õigusnormid kohaldamata, eelkõige juhul, kui nende õigusnormide tõttu vaataksid kohtuasja läbi kohtunikud, kel puudub või näib puuduvat nõutav erapooletus (vt selle kohta 6. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus W. Ż. (kõrgeima kohtu erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegium – ametisse nimetamine), C‑487/19, EU:C:2021:798, punktid 159 ja 161, ning 13. juuli 2023. aasta kohtuotsus YP jt (kohtunikult puutumatuse äravõtmine ja kohtuniku teenistusest kõrvaldamine), C‑615/20 ja C‑671/20, EU:C:2023:562, punkt 65).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">90</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga ei ole liikmesriike kohustatud kasutama ühtset mudelit tõhusa kohtuliku kaitse tagamiseks ega selleks, et taastada üldsuse usaldus kohtusüsteemi vastu, mis kadus, kuna kohtunike nõuetevastaselt ametisse nimetamine on olnud süsteemne (24. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Rzecznik Praw Obywatelskich (üldkohtu kohtuniku taandamine), C‑521/21, EU:C:2026:242, punkt 64).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">91</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega tuleb asjaomase liikmesriigi õiguskorras kehtestada menetlusnormid, mis võimaldavad tagada, et taotluse kontrollida kohtu liikme sõltumatuse ja erapooletuse nõuete järgimist vaataks läbi kohtukoosseis, mis vastab nõuetele, mis tulenevad põhiõigusest tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">92</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb käesolevates kolmes kohtuasjas esitatud esimese küsimuse punktile a ja teisele küsimusele, kohtuasjas C‑103/24 esitatud kolmandale küsimusele ning kohtuasjades C‑96/24 ja C‑112/24 esitatud neljandale küsimusele vastata, et ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku tuleb harta artiklist 47 lähtudes tõlgendada nii, et juhul, kui kohtukoosseis, kes peab lahendama taotluse kontrollida, kas selle kohtu liikme puhul on järgitud sõltumatuse ja erapooletuse nõudeid, rikub ise õigust seaduse alusel moodustatud kohtule, kuna sellesse koosseisu kuulub kohtunik, kes nendele nõuetele ei vasta, siis peab kõnealune kohus tagama, et see kohtunik ei osale taolise taotluse läbivaatamisel, ning jätma vajaduse korral kohaldamata riigisisesed õigusnormid, mis määravad kindlaks kõnealuse kohtukoosseisu moodustamise, et selle taotluse saaks läbi vaadata koosseis, mis neile liidu õigusnormidele vastab. Eelkõige tuleb seda kontrolli läbi viivast kohtukoosseisust välja jätta kohtunikud, kes ei vasta nõutava erapooletuse nõuetele. Asjaomase liikmesriigi õiguskorras tuleb kehtestada menetlusnormid, mis võimaldavad tagada, et taolise taotluse vaataks läbi kohtukoosseis, mis vastab nõuetele, mis tulenevad põhiõigusest tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmas küsimus kohtuasjades C‑96/24 ja C‑112/24</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">93</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Arvestades vastust, mis anti esimese küsimuse punktile a ja teisele küsimusele kohtuasjades C‑96/24, C‑103/24 ja C‑112/24, kolmandale küsimusele kohtuasjas C‑103/24 ning neljandale küsimusele kohtuasjades C‑96/24 ja C‑112/24, ei ole vaja vastata kolmandale küsimusele kohtuasjades C‑96/24 ja C‑112/24.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtukulud</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">94</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse sama kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C41DispositifIntroduction" id="para-183" title="page-25">
      Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab:
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku tuleb Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 47 lähtudes</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C32Dispositifmarge1" id="para-185" title="page-25">
      tõlgendada nii, et
    </p>
    <p class="C32Dispositifmarge1" id="para-186" title="page-25">
      kohtuniku ametikohale nimetamise asjaolud üksi võivad kaasa tuua selle, et rikutakse õigust sõltumatule ja erapooletule seaduse alusel moodustatud kohtule nimetatud sätete tähenduses, kui need asjaolud kujutavad endast sellise laadi ja raskusega nõuetevastasust, et see tekitab õigussubjektides põhjendatud kahtluse asjaomase kohtuniku sõltumatuse või erapooletuse suhtes.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku tuleb põhiõiguste harta artiklist 47 lähtudes</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C32Dispositifmarge1" id="para-188" title="page-25">
      tõlgendada nii, et
    </p>
    <p class="C32Dispositifmarge1" id="para-189" title="page-25">
      sellega on vastuolus, kui selle kontrollimine, kas kohtus ametis oleva kohtuniku puhul on järgitud sõltumatuse ja erapooletuse nõudeid ning ühtlasi õigust seaduse alusel moodustatud kohtule nende sätete tähenduses, usaldatakse selle kohtu koosseisule, kuhu kuulub üks või mitu kohtunikku, kes on oma ametisse nimetamise tingimuste tõttu samas olukorras nagu kohtunik, keda see kontroll puudutab.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku tuleb põhiõiguste harta artiklist 47 lähtudes</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C32Dispositifmarge1" id="para-191" title="page-25">
      tõlgendada nii, et
    </p>
    <p class="C32Dispositifmarge1" id="para-192" title="page-26">
      juhul, kui kohtukoosseis, kes peab lahendama taotluse kontrollida, kas selle kohtu liikme puhul on järgitud sõltumatuse ja erapooletuse nõudeid, rikub ise õigust seaduse alusel moodustatud kohtule, kuna sellesse koosseisu kuulub kohtunik, kes nendele nõuetele ei vasta, siis peab kõnealune kohus tagama, et see kohtunik ei osale taolise taotluse läbivaatamisel, ning jätma vajaduse korral kohaldamata riigisisesed õigusnormid, mis määravad kindlaks kõnealuse kohtukoosseisu moodustamise, et selle taotluse saaks läbi vaadata koosseis, mis neile liidu õigusnormidele vastab. Eelkõige tuleb seda kontrolli läbi viivast kohtukoosseisust välja jätta kohtunikud, kes ei vasta nõutava erapooletuse nõuetele. Asjaomase liikmesriigi õiguskorras tuleb kehtestada menetlusnormid, mis võimaldavad tagada, et taolise taotluse vaataks läbi kohtukoosseis, mis vastab nõuetele, mis tulenevad põhiõigusest tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele.
    </p>
    <div class="signatures">
<p class="C77Signatures" id="para-193" title="page-26">
<span class="signatory">Allkirjad</span>
</p>
</div>
    <div/>
  <hr class="note"/>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-1" href="#c-1">*</a>
</span>) Kohtumenetluse keel: poola.</p>
</body>
</html>
