Brüssel,27.5.2025

COM(2025) 285 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega muudetakse 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust (EL) (ST 10160/21 INIT; ST 10160/21 ADD 1 REV2) Itaalia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta

{SWD(2025) 145 final}


LISA

1.REFORMIDE JA INVESTEERINGUTE KIRJELDUS

A.ÜLESANNE 1 KOMPONENT 1.

Telg 1 – Avaliku halduse digiteerimine: Itaalia taaste- ja vastupidavuskava komponendi M1C1 1. telg sisaldab meetmeid, mille eesmärk on edendada Itaalia avaliku halduse digiteerimist, ning hõlmab seitset investeeringut ja kolme reformi. Investeeringute eesmärk on eelkõige: i) ratsionaliseerida ja konsolideerida avaliku halduse olemasolevaid digitaalseid taristuid; ii) soodustada pilvandmetöötluse kasutuselevõttu, iii) pöörates erilist tähelepanu platvormide ja andmeteenuste ühtlustamisele ja koostalitlusvõimele, ühekordsuse põhimõtte rakendamisele ja andmete kättesaadavusele rakendusliideste kataloogi kaudu; iv) kõigi digitaalsete avalike teenuste kättesaadavuse, tõhususe ja juurdepääsetavuse parandamine eesmärgiga suurendada vastuvõtmise taset ja kasutajate rahulolu, v) Itaalia kaitse tugevdamine küberkuritegevusest tulenevate ohtude vastu, vi) suurte keskasutuste digiülemineku edendamine; vii) digitaalse lõhe vähendamine kodanike digioskuste tugevdamise kaudu. Selle tegevussuuna reformide eesmärk on eelkõige i) lihtsustada ja kiirendada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduste hankeprotsessi avalikus halduses; ii) toetada avaliku halduse digiüleminekut ja iii) kõrvaldada tõkked, mis takistavad avalikul haldusel pilve kasutuselevõttu, ning ühtlustada avaliku halduse asutuste vahelisi andmevahetusprotsesse.

Selle komponendi raames tehtavad investeeringud ja reformid aitavad täita Itaaliale 2019. ja 2020. aastal esitatud riigipõhiseid soovitusi, mis käsitlesid vajadust „parandada avaliku halduse tulemuslikkust, sealhulgas investeerides avaliku sektori töötajate oskustesse, kiirendades digiüleminekut ning suurendades kohalike avalike teenuste tõhusust ja kvaliteeti“ (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 3) ja „keskenduda investeeringu puhul üleminekule rohelisele majandusele ja digitaaltehnoloogiale, eelkõige [...] paremale digitaristule, et tagada esmatähtsate teenuste pakkumine“ (2020. aasta riigipõhine soovitus nr 3).

Telg 2 – Õigusküsimused: Itaalia kohtusüsteemi tulemuslikkus jääb menetluse kestuse poolest teiste liikmesriikide omast kaugele, nagu on märgitud Euroopa Komisjoni viimases aruandes õigusemõistmise tõhususe kohta. Taaste- ja vastupidavuskava komponendi M1C1 2. telg sisaldab meetmeid, mille eesmärk on muuta kohtusüsteem tõhusamaks, lühendades menetluste kestust ja tuues Itaalia lähemale ELi mediaanile. Selles komponendis käsitletakse Itaaliale 2019. ja 2020. aastal esitatud riigipõhiseid soovitusi tsiviilkohtumenetluste kestuse lühendamise ja korruptsioonivastase võitluse tõhustamise kohta (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 4 ja 2020. aasta riigipõhine soovitus nr 4). Lisaks on kohtusüsteemi digiteerimine oluline ka digiülemineku seisukohast.

Telg 3 – Avalik haldus: Taaste- ja vastupidavuskava komponendi M1C1 telg 3 sisaldab meetmeid, mille eesmärk on reformida Itaalia avalikku haldust ja parandada haldussuutlikkust. Itaalia on alla EL 27 keskmise nii valitsuse tõhususe kui ka valitsuse usaldamise poolest. Itaalia avaliku halduse reforme mõjutas tõsine ülevalt alla suunatud reformide rakendamise puudujääk ning väärtuslike alt üles suunatud uuenduste vähene tunnustamine ja levitamine. Haldussuutlikkus on väga madal. Jätkata tuleks jõupingutusi strateegilise planeerimise suutlikkuse, järelevalve- ja hindamismehhanismide ning tõenditel põhinevate poliitikakujundamise vahendite tugevdamiseks.

Selle komponendi peamine eesmärk on suurendada Itaalia haldusasutuste haldussuutlikkust kesk- ja kohalikul tasandil nii inimkapitali (valik, pädevus ja karjäär) kui ka haldusmenetluste lihtsustamise osas. Selles osas tutvustatakse üldist struktuurilist personalistrateegiat, mis ulatub valikumenetlustest karjäärivõimalusteni. Reform hõlmab ka meetmeid menetluste lihtsustamiseks. Investeeringud uutesse digitaalsetesse töövahenditesse ja tugevdatud elukestva õppe meetmed sisalduvad 1. missiooni 1. komponendis. Selles komponendis käsitletakse riigipõhiseid soovitusi avaliku halduse tõhususe parandamise kohta (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 3 ja 2020. aasta riigipõhine soovitus nr 4).

Telg 4 – Riigihanked ja administratsiooni maksed: Taastumis- ja vastupidavuskava komponendi M1C1 4. telg sisaldab meetmeid, mille eesmärk on reformida Itaalia riigihangete õigusraamistiku teatavaid põhiaspekte ning vähendada kesk-, piirkondlike ja kohalike haldusasutuste ning piirkondlike tervishoiuasutuste hilinenud makseid . Reformi peamine eesmärk on lihtsustada riigihanke-eeskirju, suurendada ettevõtjate õiguskindlust ja kiirendada riigihankelepingute sõlmimist, säilitades samal ajal menetluslikud tagatised läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise osas. Need reformid toetavad seega kava alusel rahastatavate taristute ja projektide õigeaegset elluviimist.

Telg 5 – Eelarve- ja struktuurireformid (maksustamine ja avaliku sektori kulud): Majanduse elavdamise ja vastupanuvõime komponendi M1C1 5. telg hõlmab mitut reformi, mille eesmärk on toetada Itaalia riigi rahanduse jätkusuutlikkust (riigipõhine soovitus 1, 2019) . Tulude poolel on reformide eesmärk parandada maksude kogumise protsessi, soodustada maksukuulekust ja võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu, et vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid maksumaksjate jaoks ja suurendada valitsemissektori tulusid, aidates parandada riigi rahanduse jätkusuutlikkust. Kulude poolel on reformide eesmärk parandada avaliku sektori kulutuste tõhusust nii kesktasandil, tugevdades olemasolevat iga-aastaste kulutuste läbivaatamise raamistikku, kui ka piirkondlikul tasandil, viies lõpule eri valitsustasandite fiskaalsuhete reformi.

A.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Telg 1 – Avaliku halduse digiteerimine

Investeering 1.1. Digitaristu

Selle investeeringu eesmärk on tagada, et avaliku halduse süsteeme, andmekogumeid ja rakendusi majutatakse väga usaldusväärsetes andmekeskustes, kus on kõrged turvalisuse, jõudluse, skaleeritavuse, Euroopa koostalitlusvõime ja energiatõhususe kvaliteedistandardid. Selleks nähakse investeeringuga ette tipptasemel, täielikult rikkaliku riikliku pilvepõhise hübriidtaristu (Polo Strategico Nazionale, PSN) loomine, turvaliste ja laiendamiskõlblike avaliku pilve alternatiivide sertifitseerimine ning avaliku halduse andmekogude ja rakenduste migratsioon pilvekeskkonda.

Avaliku võrgu taristut hakkab eeldatavasti haldama Euroopa hankemenetluse kaudu valitud tehnoloogiapakkuja ja see projekteeritakse kooskõlas Euroopa tasandil Gaia-X algatuse raames kindlaks määratud andmete koostalitlusvõime standarditega, et võimaldada isikustamata andmete vaba vahetamist eri liikmesriikide vahel, ühendades omavahel nende riiklikud pilvemudelid. Sarnased nõuded võetakse eeldatavasti kasutusele avalike pilveteenuste osutajate eelkvalifitseerimisel.

Avaliku halduse andmekogude ja rakenduste migratsioon PSNi või turvalise sertifitseeritud avaliku pilveteenuse osutaja suunas sõltub eeldatavasti eri haldusasutuste määratletud andmete toimivuse, skaleeritavuse ja tundlikkuse nõuetest, millest igaüks peaks säilitama oma sõltumatuse rakenduste väljatöötamisel ja andmete haldamisel.

Investeering 1.3. Andmed ja koostalitlusvõime

Selle investeeringu eesmärk on tagada kesksete ja kohalike haldusasutuste peamiste andmestike ja teenuste täielik koostalitlusvõime.

Meetmega nähakse ette riikliku digitaalse andmeplatvormi („Piattaforma Digitale Nazionale Dati“) arendamine, mis tagab andmekogumite koostalitlusvõime rakendusliideste kataloogi kaudu, mida jagavad kesk- ja kohalikud haldusasutused (investeering 1.3.1). Platvorm peab olema täielikult kooskõlas ELi õigusega.

Lisaks luuakse meetmega ühtne digivärav kooskõlas ELi määrusega 2018/1724, et aidata kesk- ja haldusasutustel prioriteetsed menetlused ümber korraldada ning võimaldada ühekordsuse põhimõtte (investeering 1.3.2) täitmist.

Investeering 1.5. Küberturvalisus

Selle investeeringu eesmärk on tugevdada Itaalia kaitset küberkuritegevusest tulenevate ohtude eest, eelkõige võttes kasutusele riikliku küberjulgeoleku Perimeetri (PSNC) kooskõlas võrgu- ja infosüsteemide turvalisust käsitlevas direktiivis (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse direktiiv) sätestatud turvanõuetega ning tugevdades riiklikku küberkaitsevõimet tehnilise kontrolli ja riskiseire alal.

Meetmega nähakse ette tipptasemel integreeritud süsteemi arendamine, eri üksuste tihe ühendamine kogu riigis ning rahvusvaheliste sidemete loomine partnerite ja usaldusväärsete tehnoloogiapakkujatega. See koosneb neljast sambast: i) tugevdada üldsuse ja ettevõtete/üksuste eesliini suutlikkust hallata hoiatusi ja tegelikke avalikult tunnustatud sündmusi; ii) ehitab/tugevdab/tugevdab riigi suutlikkust kontrollida ja auditeerida riist- ja tarkvara, mida kasutavad isikud, kellel on olulised funktsioonid usaldusväärsuse/ohu ennetamiseks; iii) suurendada õiguskaitse- ja küberüksuste üksusi politseijõududes, kes vastutavad kuritegevuse uurimise eest; iv) Tugevdada märkimisväärselt riikliku julgeoleku ja küberohtudele reageerimise eest vastutavaid kübervarasid ja inimressursse.

Investeering 1.7. Põhilised digioskused

Selle investeeringu eesmärk on vähendada praeguse digitaalse tõrjutuse ohus oleva elanikkonna osakaalu, käivitades algatuse „Digitaalne kodanikuteenistus“, mis on eri taustaga noorte vabatahtlike võrgustik kogu Itaalias, et pakkuda digitaalse tõrjutuse ohus olevatele inimestele koolitust digioskuste arendamiseks ja parandamiseks (investeering 1.7.1), ning tugevdades olemasolevat digitaalse lihtsustamise keskuste võrgustikku (Investeering 1.7.2).



Digitaalsed tugikeskused on füüsilised juurdepääsupunktid, mis asuvad tavaliselt raamatukogudes, koolides ja sotsiaalkeskustes, mis pakuvad kodanikele nii personaalset kui ka internetipõhist digioskuste alast koolitust, et toetada tõhusalt nende digitaalset kaasamist. Algatuses kasutatakse ära olemasolevaid edukaid kogemusi ja selle eesmärk on tagada selliste keskuste laialdane areng riiklikul tasandil. Kuigi 600 keskust on juba aktiivsed, tugevdatakse nende kohalolekut sihtotstarbelise koolitustegevuse ja uute seadmetega, mille üldeesmärk on luua Itaalias 2 400 uut juurdepääsupunkti ja koolitada välja üle 2 000 000 digitaalse tõrjutuse ohus oleva kodaniku. 3 000 keskusest vähemalt 1 200 koondatakse Lõuna-Itaaliasse.

Algatus „Digitaalne kodanikuteenistus“ on jagatud kolmeks aastaks ja järk-järgult on selle eesmärk saavutada järgmised tulemused: i) viia ellu kolm iga-aastast üleskutset digitaalse avaliku teenistuse projektideks, mis on suunatud universaalsete kodanikuteenistuse organisatsioonide riiklikus registris registreeritud mittetulundusühingutele; ii) iga-aastases digitaalse avaliku teenistuse projektikonkursis osalevate mittetulunduslike organisatsioonide suutlikkuse suurendamine ning digilihtsustus- ja digiõppe projektide käivitamine; iii) vähemalt 8 300 vabatahtliku koolitus ja kohapealne kogemus digitaalse avaliku teenistuse projektides; pakutakse 700 000 digilihtsustuse ja/või digiõppe algatust, mis hõlmavad kodanikke, mis on välja töötatud digitaalse avaliku teenistuse projektide raames, milles töötab 8 300 vabatahtlikku.

Reform 1.1. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia hanked

Reformi eesmärk on tagada, et avalik haldus saaks hankida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) lahendusi kiiremini ja tõhusamalt, ühtlustades ja kiirendades IKT teenuste ja varade hankeprotsessi.

Reformi rakendamine koosneb kolmest tegevussuunast. Esiteks luuakse ühtne andmebaas, mis sisaldab nende ettevõtjate valget nimekirja, kellel on lubatud pakkuda kaupu ja teenuseid haldusasutustele, ning tarnijate sertifitseerimiseks luuakse spetsiaalne tehnoloogiataristu. Teiseks võetakse vastu lihtsustatud lähenemisviis (kiirmenetlus) PNRRi projektide IKT-ostude ühtlustamiseks. Kolmandaks luuakse digitaalne hanketeenus, mille eesmärk on i) hõlmata üksnes sertifitseeritud tarnijaid (ettevõtjad võivad igal ajal taotleda sertifitseerimist kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikliga 64); ii) võimaldada kiiresti kindlaks teha tarnijad, kes vastavad konkreetsele vajadusele (nt konfiguraatori kaudu); iii) pakkuda haldusasutustele intuitiivset kasutajakogemust (nt pakutavate teenuste selge kirjeldus, tarnijate võrdlev hindamine). See üldine ülesehitus tugineb Itaalia riigihangetega tegeleva riigiasutuse CONSIP olemasolevale suutlikkusele.

Reform 1.2. Digipöörde toetamine

Selle reformi eesmärk on toetada kõigi kesk- ja kohalike haldusasutuste üleminekut digitehnoloogiale spetsiaalse digitaalse Palestiina omavalitsuse ümberkujundamise büroo loomise kaudu. Ümberkujundamisbüroo koosneb tehnoloogiaalase pädevusega ajutisest ressursside reservist, mis korraldab ja toetab migratsioonialaseid jõupingutusi ning tsentraliseeritud läbirääkimisi sertifitseeritud välisabi „pakettide“ üle.



Lisaks nähakse meetmega ette sellise ettevõtte loomine, mis keskendub tarkvara arendamisele & käitamise juhtimisele, et toetada keskasutuste digitaalset arengut. Ümberkujundamisbüroo toetab eelkõige avalikku haldust käesoleva rahastamisvahendi alla kuuluvate investeeringute 1.1-1.7 rakendamisel ning toetab ka 6. missiooni alla kuuluvate tervishoiu digiteerimisega seotud investeeringute ja reformide rakendamist.

Reform 1.3. Kõigepealt pilv ja koostalitlusvõime

Selle reformi eesmärk on kõrvaldada tõkked pilveteenuste kasutuselevõtult ja ühtlustada bürokraatiat, mis aeglustab andmevahetusprotsesse haldusasutuste vahel, kehtestades stiimulid ja kohustused, mille eesmärk on hõlbustada üleminekut pilveteenuste kasutamisele ja kõrvaldada menetluslikud piirangud digiteenuste laialdasele kasutuselevõtule.

Reform hõlmab kolme tegevussuunda. Esiteks, kuna pilvelahendused suurendavad kulutasuvust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonna kulutustes pärast eelnevalt kindlaks määratud ajapikendust (nt kolm aastat pärast ümberkujundamise alustamist), näevad ametiasutused, kes ei järginud pilvandmetöötluse ümberkujundamist, oma IKT-kulueelarves piiranguid.

Teiseks, osana pilvandmetöötlusele ülemineku stiimulitest vaadatakse läbi praegused avaliku sektori raamatupidamisarvestuse eeskirjad pilveteenustega seotud kulude kohta. Võttes arvesse, et pilvandmetöötlusele üleminek hõlmab praegu eelarvete ülekandmist kapitalikuludest tegevuskuludesse, tuleb pilveteenustega seotud kulude avaliku sektori raamatupidamiseeskirjad läbi vaadata, et mitte pärssida avaliku halduse asutuste motivatsiooni pilvandmetöötlusele üleminekuks.

Kolmandaks vaadatakse läbi andmete koostalitlusvõime eeskirjadega seotud normid kooskõlas avatud andmeid ja isikuandmete töötlemist käsitlevate sätetega ning lihtsustatakse praeguseid haldusasutustevahelise andmevahetuse menetlusi, et ühtlustada menetluslikke aspekte ja kiirendada haldusasutuste andmebaaside koostalitlusvõime rakendamist. Lisaks vaadatakse läbi digitaalne elu- või asukoht ja integreeritakse see riiklikusse elanikeregistrisse (ANPR), et võimaldada kodanike ja haldusasutuste vahel teatavat ja turvalist digitaalset kirjavahetust.

Telg 2 – Õigusküsimused

Reform 1.4. Tsiviilõigus

Reformi eesmärk on keskenduda peamiselt tsiviilkohtumenetluste kestuse lühendamisele, määrates kindlaks hulgaliselt hagisid, et vähendada sissetulevate kohtuasjade arvu kohtutes, lihtsustades olemasolevaid menetlusi, vähendades kohtuasjade kuhjumist ja suurendades kohtute tootlikkust. Sissetulevate kohtuasjade arvu vähenemine kohtutes saavutatakse vahendusmenetluse, vaidluste kohtuvälise lahendamise ja vahekohtumenetluse tugevdamisega ning kehtiva kohtulõivude kvantifitseerimise ja sissenõutavuse süsteemi läbivaatamisega. Lihtsustamise poole püüeldakse, tugevdades filtreerimismenetlusi apellatsiooni tasandil, laiendades juhtumeid, kus otsuse tegemine on ainukohtuniku pädevuses, tagades menetluste siduvate tähtaegade tegeliku rakendamise. Kohtute suurem tootlikkus saavutatakse järelevalvesüsteemi ja stiimulite abil, et saavutada kohtutes standardne tulemuslikkus.

Reformi eesmärk on ka vähendada kohtuasjade kuhjumist tsiviilkohtutes ajutiste värbamismeetmete ja sihipäraste meetmete, sealhulgas pooleliolevate kohtuasjade arvu vähendamiseks mõeldud stimuleerimiskavade abil.

Reform 1.5. Kriminaalõigus

Reformi peamine eesmärk on vähendada kriminaalmenetluste kestust, tehes olemasolevate menetluste lihtsustamise ja kohtute tööviljakuse suurendamise abil kindlaks arvukad meetmed. Lihtsustamise eesmärk on laiendada lihtsustatud menetluste kohaldamist, laiendada digitehnoloogia kasutamist, määrata kindlaks tähtajad eeluurimise ajaks, vaadata läbi teavitussüsteem, et muuta see tõhusamaks. Kohtute suurem tootlikkus saavutatakse järelevalvesüsteemi ja stiimulite abil, et saavutada kohtutes standardne tulemuslikkus.

Reform 1.6. Maksejõuetus

Reformi eesmärk on digiteerida ja tõhustada maksejõuetusmenetlusi, kehtestades enne maksejõuetust varajase hoiatamise mehhanismid, spetsialiseerudes kohtutele ja kohtueelsetele asutustele, et juhtida maksejõuetusmenetluse kõiki etappe tulemuslikumalt, sealhulgas kohtu- ja haldusasutuste liikmete koolitamise ja spetsialiseerumise kaudu.

Reform 1.7. Maksukohtud

Reformi eesmärk on muuta maksuõiguse jõustamine tõhusamaks ja vähendada kassatsioonikohtule esitatavate kaebuste suurt hulka.

Reform 1.8. Õigussüsteemi digiteerimine

Reformiga nähakse ette kõigi dokumentide kohustuslik elektrooniline esitamine ja täielik elektrooniline töövoog tsiviilmenetluste jaoks. Samuti on selle eesmärk võtta kasutusele tasuta, täielikult ligipääsetav ja otsitav andmebaas tsiviilõiguslikest otsustest vastavalt õigusaktidele. Lõpuks on see suunatud esimese astme kriminaalmenetluste digiteerimisele.

Investeering 1.8. Tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtute värbamismenetlused

Investeeringute eesmärk on lähiajal tegeleda organisatoorsete teguritega, et väljatöötatavad reformid saaksid kiiremini tulemusi saavutada, maksimeerides koostoimet ja saavutades samal ajal ümberkujundava muutuse kava raames antavate erakorraliste vahendite abil.

Organisatoorne vahend nimetusega „kohtumenetluse kantselei“ seisneb kohtunike tugirühmade loomises (või nende tugevdamises, kui see on juba olemas) (ajutise töölevõtmise kaudu), eesmärgiga vähendada Itaalias mahajäämust ja korralduse tegemise aega.

Selle meetme eesmärk on parandada õigusemõistmise kvaliteeti, toetades kohtunikke tavapärastes uuringutes, õigusalastes uuringutes, õigusaktide koostamisel ja toimikute koostamisel ning võimaldades kohtunikel keskenduda keerukamatele ülesannetele.

Investeeringud hõlmavad ka taaste- ja vastupidavuskava eesmärkide rakendamist toetavate tehniliste ja haldustöötajate palkamist. Kohtumenetluse osakonna töötajad ja tehniline halduspersonal toetavad haldus-, tsiviil- ja kriminaalkohtuid ning justiitsministeeriumi territoriaalseid ja kesktalitusi, kes vastutavad taaste- ja vastupidavuskava rakendamise eest. Personaliüksuse lepingute kestus on kuni kolm aastat, mida võib pikendada kuni 30. juunini 2026.

Investeeringud hõlmavad ka koolitust , et toetada kohtusüsteemis digiüleminekut.

Telg 3 – Avalik haldus

Reform 1.9. Avaliku sektori tööhõive reform ja lihtsustamise reform

Avaliku sektori tööhõivereformid järgivad kaheastmelist lähenemisviisi. Lühiajalises perspektiivis võetakse kiireloomulisi meetmeid taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite parimaks ärakasutamiseks seoses kava juhtimise ja haldusasutustele antava viivitamatu abiga, kuna haldussuutlikkus on puudulik. See strateegia on täienduseks organisatsioonireformidele ja inimressursside strateegiale, mille eesmärk on pöördeline muutus avalikus halduses tervikuna. Inimressursside strateegiliste kavade koostamisel on kindlaks määratud terviklik meetmete kogum, mille eesmärk on: ametikirjelduste ajakohastamine (pidades silmas ka topeltüleminekut); värbamismenetluste ümberkorraldamine, et need oleksid sihipärasemad ja tõhusamad; reformida kõrgemat avalikku teenistust, et ühtlustada ametisse nimetamise menetlusi avalikus halduses; elukestva õppe ja premeerimismehhanismide või konkreetsete karjäärivõimaluste vahelise seose tugevdamine; avaliku halduse eetikapõhimõtete määratlemine või ajakohastamine; soolisele tasakaalule pühendumise tugevdamine; ning töötajate horisontaalse ja vertikaalse liikuvuse reform. Reform hõlmab kiireloomulisi meetmeid haldusmenetluste lihtsustamiseks ettevõtjate ja kodanike hüvanguks, tagades samal ajal ka piirkondliku reformikava sujuva rakendamise.

Lihtsustamise reformiga kõrvaldatakse load, mis ei ole põhjendatud üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvate põhjustega, ning kaotatakse tarbetud või uusi tehnoloogiaid mittekasutavad kohustused. Lisaks võtab komisjon kasutusele vaikiva nõusoleku mehhanismi, lihtsa teabevahetuse ning piirkondade ja omavalitsustega ühise ühtse korra.

Lihtsustamisreform hõlmab järgmisi elemente: äri- ja ehitusprotseduuride koostalitlusvõime (SUAP & SUE); ning võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate kogumi määratlemine, et juhtida organisatsioonilisi muutusi haldusasutustes. Esimese peamiste tulemusnäitajate aruande avaldamisele järgneb järgmiste aruannete avaldamine iga kuue kuu järel.

Esimese maksetaotluse esitamise ajaks peab olema sisse seatud ja töökorras teabehoidla süsteem, mille abil teostatakse järelevalvet riskikapitalifondi rakendamise üle.

Reform 1.9bis. Reform ühtekuuluvuspoliitika rakendamise kiirendamiseks

Reformi eesmärk on kiirendada ühtekuuluvuspoliitika rakendamist ja tõhusust, täiendades seda riiklike taaste- ja vastupidavuskavadega. Selles nähakse ette ühtse erimajandustsooni strateegilise kava heakskiitmise kuupäev.

Siseriiklikes õigusaktides nõutakse ühtse konverentsi arvamust enne selle seaduseks muutmist, nagu on ette nähtud seadusandlikus dekreedis nr 281/1997. 

Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 9 võib reform saada toetust muudest liidu programmidest ja vahenditest, tingimusel et selline toetus ei kata samu kulusid. Taaste- ja vastupidavusrahastust ei kaeta reformiga seotud kulusid.



Investeering 1.9. Tehnilise abi andmine ja suutlikkuse suurendamine Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks

Investeering seisneb ekspertide reservi ajutises värbamises, et pakkuda ametiasutustele tehnilist abi ja tugevdada haldussuutlikkust, eelkõige kohalikul tasandil, konkreetsete piirkondliku reformikava projektide rakendamiseks, mida kasutatakse vastavalt vajadusele. See investeering hõlmab ka avaliku sektori töötajate koolitusprogramme suutlikkuse suurendamise raames.

Telg 4 – Riigihanked ja riigiasutuste maksed

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Reformi esimene samm on võtta 2021. aasta maiks vastu esimesed kiireloomulised lihtsustamismeetmed koos dekreetseadusega, et: lihtsustada ja digiteerida kesksete hankijate menetlusi; lepingute registreerimine riikliku korruptsioonivastase võitluse ameti (ANAC) korruptsioonivastase võitluse andmebaasis; luua ministeeriumides, piirkondades ja suurlinnades riigihankemenetluste eest vastutavad bürood; seada eesmärk vähendada avaldamise ja lepingu sõlmimise vahelist ning lepingu sõlmimise ja taristu valmimise vahelist aega; ning stimuleerib vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanisme lepingute täitmise etapis. Enne 2021. aasta lõppu on riigihankepoliitika ühtsel koordineerimisasutusel piisaval arvul töötajaid ja ta võtab vastu professionaalsuse suurendamise strateegia, pakkudes koolitusi eri tasanditel; dünaamilised hankesüsteemid tehakse kättesaadavaks kooskõlas riigihankedirektiividega; ANAC viib lõpule avaliku sektori hankijate kvalifitseerimise.

Reformi teine etapp koosneb riigihankeseadustiku muudatustest, mis tuleb rakendada 2023. aasta teises kvartalis ja mille eesmärk on: vähendada avaliku sektori hankijate killustatust; nõuda e-platvormi loomist põhinõudena, et osaleda hankesuutlikkuse üleriigilises hindamises; ning anda riiklikule korruptsioonivastasele asutusele volitused vaadata läbi hankijate kvalifikatsioonid. Reformi eesmärk on ka kesksete hankijate menetluste edasine lihtsustamine ja digiteerimine ning koostalitlusvõime ja omavahelise ühendatuse nõuete määratlemine. Reformiga vähendatakse ka allhangete võimaluse piiranguid, mis praegu sisalduvad riigihangete seadustikus.

See reform hõlmab ka riikliku e-riigihangete süsteemi kasutuselevõttu 2023. aasta lõpuks ja sihipäraste meetmete kehtestamist, sealhulgas esmaste ja/või teiseste õigusaktide vastuvõtmise kaudu, et veelgi parandada avaliku sektori hankijate kvalifitseerimist ja kutseliseks muutmist ning suurendada konkurentsi (nt muutes projektide rahastamise suhtes kohaldatavaid eeskirju).



Reform 1.11. Haldus- ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Reformi eesmärk on vähendada hilinenud makseid ja vältida viivitusi maksete tegemisel alates avalikust haldusest kuni ettevõteteni. Reform hõlmab alates 2024. aastast struktuuripaketi vastuvõtmist, mis hõlmab nii kesk- kui ka kohaliku tasandi meetmeid, sealhulgas õigusaktide jõustumist.

Reformi eesmärk on tagada, et 2025. aastaks i) keskvalitsuse, piirkondliku ja kohaliku tasandi haldusasutused maksaksid 30 päeva jooksul ja ii) piirkondlikud tervishoiuasutused maksaksid 60 päeva jooksul. Selleks et tagada hilinenud maksete probleemi struktuurne lahendamine, hõlmab reform ka seda, et 2026. aastal i) jätkavad keskvalitsuse, piirkondliku ja kohaliku tasandi haldusasutused maksete tegemist 30 päeva jooksul ning ii) piirkondlikud tervishoiuasutused jätkavad maksete tegemist 60 päeva jooksul.

Telg 5. Eelarve- ja struktuurireformid (maksustamine ja avaliku sektori kulud)

Reform 1.12. Maksukorralduse reform

Võetakse vastu mitu meedet, et edendada maksukuulekust ning parandada auditite ja kontrollide suunamise tõhusust, sealhulgas: i) andmebaasi ja spetsiaalse IT-taristu loomine eelnevalt koostatud käibedeklaratsiooni avaldamiseks; ii) parandada vastavuskirjade jaoks kasutatava andmebaasi kvaliteeti, muu hulgas eesmärgiga vähendada valepositiivsete teadete esinemist, suurendades järk-järgult maksumaksjatele edastatavate teadete arvu; iii) kehtivate õigusaktide reformimine, et tagada tõhusad halduskaristused juhul, kui erasektori teenusepakkujad keelduvad elektroonilisi makseid vastu võtmast; iv) andmete pseudonüümimise ja suurandmete analüüsi protsessi lõpuleviimine, et suurendada auditite valikuprotsessi aluseks oleva riskianalüüsi tõhusust. Maksuameti tegevussuutlikkust tugevdatakse kooskõlas ameti 2021.–2023. aasta tulemuslikkuse kava värbamiseesmärkidega. Lisaks vaatab valitsus läbi võimalikud meetmed, et vähendada arvete esitamata jätmisest tingitud maksudest kõrvalehoidumist kõige haavatavamates sektorites, sealhulgas tarbijatele suunatud stiimulite kaudu, ning võtab läbivaatamise tulemuste põhjal tõhusaid meetmeid, võttes ambitsioonika kohustuse vähendada maksudest kõrvalehoidumise kalduvust.

Reform 1.13. Kulude läbivaatamise raamistiku reform

Kava hõlmab kulude läbivaatamise raamistiku reformi, mille eesmärk on parandada selle tõhusust, sealhulgas tugevdades rahandusministeeriumi rolli ja järelhindamise protsessi ning parandades keskkonnahoidliku ja sooteadliku eelarvestamise tava. Kava sisaldab ka kohustust teha kehtiva õigusraamistiku alusel iga-aastane kulutuste läbivaatamine ajavahemikul 2023-2025, et saavutada eelarvekokkuhoid, et toetada riigi jätkusuutlikku rahandust ja/või rahastada majanduskasvu soodustavaid reforme maksude või avaliku sektori kulutuste valdkonnas.



Reform 1.14. Piirkondliku eelarveraamistiku reform

Reform seisneb eelarve föderalismi lõpuleviimises, nagu on sätestatud delegeerimisseaduses nr 42/2009, eesmärgiga parandada fiskaalsuhete läbipaistvust eri valitsustasanditel, eraldada vahendeid riigi tasandist madalama tasandi valitsustele objektiivsete kriteeriumide alusel ja soodustada kulutuste tõhusust riigi tasandist madalamal tasandil. Eelkõige määratakse reformiga kindlaks asjakohased parameetrid fiskaalföderalismi rakendamiseks tavastaatusega piirkondade, provintside ja suurlinnade puhul.

Reform 1.15. Avaliku sektori raamatupidamisarvestuse eeskirjade reform

Reformi eesmärk on kaotada lõhe Euroopa raamatupidamisstandarditega, rakendades avaliku sektori jaoks ühtset tekkepõhist raamatupidamissüsteemi. Reformiga viiakse lõpule tekkepõhise raamatupidamissüsteemi kontseptuaalse raamistiku väljatöötamine vastavalt Eurostati määratletud kvalitatiivsetele omadustele, tekkepõhise raamatupidamisarvestuse standarditele ja mitmemõõtmelisele kontoplaanile. Reformi täiendab esimene koolitusvoor, et minna üle uuele tekkepõhisele raamatupidamissüsteemile avaliku sektori asutuste esindajatele, kes katavad vähemalt 90 % kogu avaliku sektori esmastest kuludest.

Investeering 1.10. Kvalifikatsioonitoetus ja e-hanked

Selle investeeringuga luuakse avaliku sektori hankijate professionaalsuse strateegia raames hangete tugifunktsioon, mis on ette nähtud avaliku sektori hankijatele, et täita riigihankeseadustiku II lisa punkti 4 nõudeid ja toetada neid e-riigihangete protsessis, toetades digioskuste omandamist ja pakkudes tehnilist tuge riigihangete digitaliseerimisel, sealhulgas dünaamiliste hankesüsteemide kasutamisel.

A.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk

/ Siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad 
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

M1C1-1

Reform 1.1. IKT hanked

Eesmärk

Reformi käsitlevate dekreetide 1.1 „IKT hanked“ jõustumine

Seaduse säte, mis viitab info- ja sidetehnoloogia riigihangete reformi käsitleva dekreetseaduse jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Vajalikud õigusaktid hõlmavad seadusandlikke sekkumisi lihtsustamisseaduses (Decreto Legge Semplificazioni). Nendes sätestatakse:

i) Võimalus kasutada riigihangete seadustiku artikli 48 lõikes 3 osutatud menetlust ka riigihangete seadustiku artiklis 35 osutatud piirmäärasid ületavate lepingute puhul arvutikaupade ja -teenuste, eelkõige pilvetehnoloogial põhinevate ostude puhul, samuti ühenduvusteenuste puhul, mida rahastatakse täielikult või osaliselt broneeringuinfo projektide rakendamiseks ette nähtud vahenditest;

ii) Riigihankelepingute seadustiku artiklis 80 osutatud nõuete kontrollimise protsessi kaasatud sertifitseerimisasutuste hallatavate eri andmebaaside koostalitlusvõime;

iii) Ettevõtjate virtuaalfaili loomine, milles on esitatud andmed artiklis 80 osutatud kõrvaldamise põhjuste puudumise kontrollimiseks, mis võimaldab kindlaks määrata nende ettevõtjate valge nimekirja, kelle puhul kontrollimine on juba läbi viidud.

M1C1-2

Reform 1.3. Pilvandmetöötlus kõigepealt ja koostalitlusvõime

Eesmärk

Reformi käsitlevate dekreetide 1.3 „Pilvandmetöötluse ja koostalitlusvõime“ jõustumine

Seaduse säte, mis viitab esimese pilvandmetöötlust ja koostalitlusvõime reformi käsitleva dekreetseaduse jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Vajalikud õigusaktid hõlmavad järgmist:

Rakendusaktid, mis käsitlevad eelkõige i) Agenzia per l’Italia digitale (AgID) määrust Polo Strategico Nazionale (PSN) kohta (sätestatud dekreetseaduse 179/212 artiklites 33-septies) ja ii) AgID suuniseid koostalitlusvõime kohta (sätestatud Codice dell’Amministrazione Digitale (CAD) artiklites 50 ja 50ter).

CAD artikli 50 muudatused:

i) kaotada kohustus sõlmida raamlepingud haldusasutuste jaoks, kellel on juurdepääs riiklikule digitaalsele andmeplatvormile;

ii) selgitused eraelu puutumatuse kohta: andmete edastamine ühest infosüsteemist teise ei muuda andmete omandiõigust ega töötlemist, ilma et see piiraks andmeid vastu võtvate ja töötlevate haldusasutuste kui autonoomsete vastutavate töötlejate kohustusi.

Decreto del Presidente della Repubblica (DPR) 445/2000 muudatused seoses andmetele juurdepääsuga:

i) andmetele otseseks juurdepääsuks vajaliku loa kehtetuks tunnistamine;

ii) artiklis 72 jäetakse välja viide raamlepingutele.

Dekreetseaduse 179/2012 artikli 33-septies muudatused:

i) näha AgID-le ette võimalus reguleerida Centri Elaborazione Dati (CED) ja Cloud Regulations’iga tingimusi ja meetodeid, millega haldusasutused peavad CED-migratsioone läbi viima;

ii) kehtestada sanktsioonid pilvele ülemineku kohustuse täitmata jätmise eest.

M1C1-3

Investeering 1.1 – Digitaristu

Eesmärk

Programmi „Polo Strategico Nazionale“ (PSN) lõpuleviimine

„Pilve kasutuselevõtu aruanne“, tehnoloogiliste uuenduste ja digiülemineku ministeerium (MITD)

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2022

Kogu projekt viiakse täielikult lõpule, kui kõik sihtmärgiks olevad haldusasutused on lõpule viinud kindlaksmääratud baaside liikumise Polo Strategico Nazionale (PSN) suunas ning edukalt on lõpule viidud nelja andmekeskuse testimine, mis võimaldab alustada sihtmärgiks olevate haldusasutuste andmekogumite ja rakenduste migreerumisprotsessi riikliku kontaktpunkti suunas .

M1C1-4

Investeering 1.3.1 – Riiklik digitaalsete andmete platvorm

Eesmärk

Riiklik digitaalne andmeplatvorm toimib

Tehnoloogiliste uuenduste ja digiülemineku ministeeriumi aruanne riikliku digiandmete platvormi käivitamise kohta

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2022

Platvorm võimaldab asutustel:

– avaldada oma rakendusliidesed platvormi rakendusliideste kataloogis;

– luua platvormi kaudu digitaalse koostalitlusvõime lepingud ja need allkirjastada;

– autentida ja lubada rakendusliideste juurdepääsu, kasutades platvormi funktsioone;

– valideerida ja hinnata vastavust riiklikule koostalitlusvõime raamistikule.

M1C1-5

Investeering 1.5 – Küberturvalisus

Eesmärk

Uue riikliku küberjulgeoleku ameti loomine

Asutamisdokument

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2022

Eesmärk saavutatakse 1) praegu viimistletava riikliku küberjulgeoleku ameti moodustava dekreetseaduse muutmisega seaduseks; 2) peaministri dekreedi (Decreto del Presidente del Consiglio dei Ministri, DPCM) avaldamine ametlikus väljaandes, mis sisaldab riikliku küberjulgeoleku ameti sise-eeskirju.

M1C1-6

Investeering 1.5 – Küberturvalisus

Eesmärk

Riiklike küberturvalisuse teenuste esialgne kasutuselevõtt

Aruanne riiklike küberturvalisuse teenuste täieliku ülesehituse kohta

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2022

Eesmärk saavutatakse riikliku küberturvalisuse arhitektuuri kogu ökosüsteemi üksikasjaliku ülesehituse määratlemisega (st riiklik teabejagamis- ja analüüsikeskus (ISAC), infoturbeintsidentidega tegelevate rühmade (CERTid), riiklik HyperSOC, tehisintellekti/masinõppe (AI/ML) vahenditega integreeritud kõrgjõudlusega andmetöötlus, et analüüsida riigi tasandi küberintsidente).

M1C1-7

Investeering 1.5 – Küberturvalisus

Eesmärk

Küberturvalisuse skriining- ja sertifitseerimislaborite võrgustiku käivitamine

Esitatud dokumendid, mis tõendavad kindlaksmääratud protsesse ja menetlusi, mida laborid omavahel jagavad, ning esitatud aruanded, mis tõendavad vähemalt ühe labori aktiveerimist.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2022

Eesmärk saavutatakse:

i) Riiklik küberturvalisuse amet teeb kindlaks, kus sõeluuringu- ja sertifitseerimislaborid ja -keskused luuakse, millised ekspertide profiilid värvatakse, ning määrab täielikult kindlaks protsessid ja menetlused, mida laborid omavahel jagavad.

ii) Ühe labori aktiveerimine.

Kontrollilaborite moodustamiseks ja aktiveerimiseks loodud tegevuste üle teostab järelevalvet Ministero dello Sviluppo Economico (MISE) koos küberturvalisuse riikliku kontrolli- ja sertifitseerimislaboriga (CVCN) ning need integreerivad hindamiskeskusesse siseministeerium ja kaitseministeerium.

M1C1-8

Investeering 1.5 – Küberturvalisus

Eesmärk

Tsentraalse auditiüksuse aktiveerimine PSNC & NISi turvameetmete jaoks

Esitatud aruanded, mis näitavad auditi kesküksuse käivitamist

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2022

Riiklikus küberturvalisuse ametis nimetatakse ametisse siseüksus, mille ülesanne on täita PSNC ja NISi aruandva keskse auditiüksuse ülesandeid; võrgu- ja infoturbemeetmed.

Protsessid, logistika ja käitamiskord vormistatakse asjakohasteks dokumentideks, pöörates erilist tähelepanu tööprotsessidele, st töövõtu-, auditeerimis- ja aruandluskorrale.

IT-vahendid koguvad, haldavad ja analüüsivad auditiandmeid ning need töötab välja ja neid kasutab auditiüksus.

Esitatakse dokumendid vahendite väljatöötamise lõpuleviimise kohta.

M1C1-9

Investeering 1.5 – Küberturvalisus

Siht

Toetus turvastruktuuride ajakohastamisele T1

Ei kohaldata

Arv

0

5

4. kv

2022

Vähemalt viis tugevdatud sekkumist, millega ajakohastatakse julgeolekustruktuure riikliku küberjulgeoleku programmi (PSNC) ning võrgu- ja infosüsteemide (NIS) sektorites.

Sekkumisliikide hulka kuuluvad turvaoperatsioonide keskuste ajakohastamine, küberpiiride kaitse parandamine ning siseseire ja -kontrolli võimekus. Sekkumised keskenduvad tervishoiu-, energeetika- ja keskkonnasektorile (joogiveevarustus) .

M1C1-10

Reform 1.2. Ümberkujundamise toetamine

Eesmärk

Transformeerimisrühma ja NewCo loomise jõustumine

Õigusakti säte, milles osutatakse ümberkujundamisameti loomist käsitleva õigusakti jõustumisele ja uue tolliseadustiku loomist käsitleva õigusakti jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2022

Ümberkujundamisbüroo loomiseks vajalikud õigusaktid hõlmavad järgmist:

-Dekreetseaduse „reclutamento“ avaldamine (mis on juba heaks kiidetud ministrite nõukogu 4. juuni 2021. aasta otsusega nr 22 ja avaldatud Euroopa Liidu Teatajas („Gazzetta Ufficiale“) 10. juunil 2021) ;

-Osalemiskutse avaldamine;

-Ekspertidele ülesannete valimine ja määramine (ajutiselt taaste- ja vastupidavusrahastu kestuse ajaks).

NewCo puhul on vajalikud järgmised põhietapid:

-Seadusandlik luba;

-Decreto del Presidente del Consiglio dei Ministri (DPCM), kes annab loa äriühingu asutamiseks ning määrab kindlaks äriühingu eesmärgid, aktsiakapitali, kestuse ja juhatuse liikmed;

-Notariaalaktiga äriühingu asutus;

-Äriühingu toimimiseks vajalikud toimingud – põhikiri ja mitmesugused eeskirjad.

M1C1-11

Investeering 1.6.6 – Finantspolitsei digiteerimine

Siht

Finantspolitsei – professionaalsete andmeteadusteenuste ostmine T1

Ei kohaldata

Arv

0

5

1. kv

2023

Professionaalsete andmeteaduse teenuste ostmine, sõlmides lepingu konsultatsiooniteenuse osutajaga, mis hõlmab kokku viit töötajat, kes vastutavad nii andmearhitektuuri kavandamise kui ka suurandmete analüüsi üksuse algoritmide kirjutamise eest. Andmeteaduse teenuste ostmiseks sõlmitud lepingu avaldamine kooskõlas tehnilise juhendiga „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet, ning uute vahendite avaldamine kogu riigis esimese analüüsimooduli (IT-tugi) raames.

M1C1-12

Investeering 1.3.2 – Ühtne digivärav

Siht

Ühtne digivärav

Ei kohaldata

Arv

0

19

4. kv

2023

19 prioriteetset haldusmenetlust, mida kohaldatakse Itaalias ELi määruses (EL) 2018/1724 sätestatud 21-st, on täielikult kooskõlas ELi määruse (EL) 2018/1724 artiklis 6 sätestatud nõuetega. Täpsemalt: a) kasutajate tuvastamine, teabe ja tõendavate dokumentide esitamine, allkirjastamine ja lõplik esitamine toimub elektrooniliselt vahemaa tagant teenuskanali kaudu, mis võimaldab kasutajatel täita menetlusega seotud nõudeid kasutajasõbralikul ja struktureeritud viisil; b) kasutajatele antakse automaatne vastuvõtuteatis, välja arvatud juhul, kui menetluse tulemus edastatakse viivitamata; c) menetluse tulemused edastatakse elektrooniliselt või, kui see on vajalik kohaldatava liidu või siseriikliku õiguse järgimiseks, füüsilisel teel; d) kasutajatele antakse elektrooniline teade menetluse lõpuleviimise kohta.

M1C1-13

Investeering 1.4.6 –

Liikuvus kui teenus Itaalia jaoks

Eesmärk

Liikuvus kui teenuselahendus M1

Ministero delle Infrastrutture e della Mobilità Sostenibili (MIMS) aruanne koostöös ülikoolidega, milles kirjeldatakse kolme katseprojekti rakendamist ja hinnatakse nende tulemusi.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2023

Ellu on viidud kolm katseprojekti, mille eesmärk on katsetada liikuvust kui teenuselahendust tehnoloogiliselt arenenud suurlinnades.

Katseperioodil on iga lahust kasutanud vähemalt 1 000 kasutajat.

Iga katseprojekt on avatud vähemalt 1 000 kasutajale, kes saavad sellele juurde pääseda vabatahtlikkuse alusel ja omal kulul ning anda individuaalse hinnangu, võimalusega valida ja osta liikuvusteenuseid platvormil pakutavate teenuste hulgast.

MaaS-teenus pakub ühtse tehnoloogilise platvormi kaudu kodaniku-kasutajale tema vajadustest lähtuvat parimat reisilahendust, kasutades ära erinevate olemasolevate liikuvusvõimaluste (kohalik ühistransport, ühistransport, kabiin, autorent) vahelist integratsiooni, et optimeerida reisikogemust nii planeerimise (mitmeliigiline marsruudiplaneerija ning reaalajas teave aegade ja vahemaade kohta) kui ka kasutamise (teenuste broneerimine ja maksmine) seisukohast.

M1C1–14a

Reform 1.9bis. Reform ühtekuuluvuspoliitika rakendamise kiirendamiseks

Eesmärk

Riiklike õigusaktide jõustumine ühtekuuluvuspoliitika rakendamise kiirendamiseks

Õigusakti säte, mis viitab siseriiklike õigusaktide jõustumisele ühtekuuluvuspoliitika rakendamise kiirendamiseks

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

1. kv

2024

Selliste siseriiklike õigusaktide jõustumine, millega määratakse partnerluslepingu raames ja kõigi praeguste programmide jaoks kindlaks ühtekuuluvuspoliitika rakendamise kiirendamiseks ja parandamiseks vajalik kord.

Selleks et tagada institutsiooniline dialoog ja koostöö ning ühine arusaam vajalikest meetmetest, moodustab valitsus 31. detsembriks 2023 koos kõigi Cabina di regia PNRRi piirkondlike ja riiklike programmide korraldusasutustega tehnilise töörühma, ilma et see piiraks ühtset konverentsi käsitlevate siseriiklike õigusaktide kohaldamist.

Õigusaktides sätestatakse kord, mis on vajalik sekkumiste prioriseerimiseks järgmistes strateegilistes sektorites, ranges kooskõlas asjakohaste eeltingimuste jaoks kindlaks määratud kavandamisdokumentidega, ning nende konkreetseks rakendamiseks, sealhulgas konkreetselt haldussuutlikkuse suurendamiseks neis sektorites:

–    vesi;

–    hüdrogeoloogiliste riskide ja keskkonnakaitse infrastruktuurid;

–    jäätmed,

–    transport ja säästev liikuvus;

–    energia,

–    Ettevõtluse arendamise ja atraktiivsuse toetamine, sealhulgas digi- ja rohepöörde jaoks.

M1C1-15

Investeering 1.6.6 – Finantspolitsei digiteerimine

Siht

Finantspolitsei – professionaalsete andmeteadusteenuste ostmine T2

Ei kohaldata

Arv

5

10

1. kv

2024

Professionaalsete andmeteadusteenuste ostmine, sõlmides lepingu konsultatsiooniteenuse osutajaga, kes hõlmab viit täiendavat inimressurssi (kokku kümme), kes vastutavad nii andmearhitektuuri kavandamise kui ka suurandmete analüüsi üksuse algoritmide kirjutamise eest. Andmeteaduse teenuste ostmiseks sõlmitud lepingu avaldamine kooskõlas tehnilise juhendiga „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet, ning uute vahendite avaldamine kogu riigis esimese analüüsimooduli (IT-tugi) raames.

M1C1-17

Investeering 1.1 – Digitaristu

Siht

Migratsioon Polo Strategico Nazionale T1-le

Ei kohaldata

Arv

0

100

3. kv

2024

Vähemalt 100 keskset riigiasutust ja kohalikku tervishoiuasutust (Aziende Sanitarie Locali/Aziende ospedaliere) viivad täielikult üle vähemalt ühe haldustalituse (sh süsteemid, andmekogum ja rakendused) infrastruktuuri (Polo Strategico Nazionale). Täielikult üleviimine võib tähendada, et iga institutsioon koosneb järgmistest osadest: ei ole pelgaks hostimiseks valmis, lifti- ja nihkevahetuseks, infrastruktuuri ajakohastamiseks teenusena (IaaS), platvormina teenusena (Paas) või tarkvarana teenusena (SaaS). Üleminekut Polo Strategico Nazionalele’le on võimalik teostada erineval viisil vastavalt sellele, milline on iga üleviiva avaliku sektori asutuse valduses oleva kohapealse tarkvara IT-arhitektuur. Need strateegiad võivad varieeruda alates puht hostimisest ja tõstuki- ja nihkevahetusest mittepilvevalmidusega tarkvara puhul kuni migreerumiseni IaaS-i, PaaS-i või SaaS-i pilvevalmidusega tarkvara puhul. Riiklik tugivõrgustik pakub igale rändavale avalikule haldusele kõiki rändestrateegiaid, mis on abikõlblikud, et lugeda eesmärgiks „migreerumine Polo Strategico Nazionalesse“ saavutatuks.

„Kohaldamisalasse“ kuuluvad järgmised haldusasutused kokku:

• Kesksed avaliku halduse asutused, kelle arvele langeb suurim osa info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kulutustest (nt riiklik sotsiaalkindlustusamet ja justiitsministeerium);

• Keskvalitsuste valduses olevad andmed vananenud andmekeskustes vastavalt hiljuti läbi viidud uuringule „Pilvandmetöötluseks valmisolek“;

• Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Itaalias asuvatel kohalikel tervishoiuasutustel (Aziende Sanitarie Locali/Aziende Ospedaliere) puudub andmeturbe tagamiseks piisav taristu.

M1C1-18

Investeering 1.3.1 – Riiklik digitaalsete andmete platvorm

Siht

Rakendusliidesed riiklikus digitaalse andmeplatvormis T1

Ei kohaldata

Arv

0

3 000

4. kv

2024

See eesmärk seisneb vähemalt 3 000 haldusasutuste loodud rakendusliidese (API) loomises, mis avaldatakse rakendusliideste kataloogis ja integreeritakse riikliku digiandmeplatvormiga. Avaldatud rakendusliidesed mõjutavad mitut valdkonda, mis võivad muu hulgas hõlmata järgmist:

i) otsiaalkindlustus- ja hoolekandeteenused, hanketeenuste haldamine või riiklikud põhiregistrid (nt rahvastikuregister ja autolubade register);

Iga rakendusliidese rakendamine ja dokumentatsioon peavad vastama riiklikele koostalitlusvõime standarditele. Riikliku digiandmeplatvormi raamistikuga nähakse ette funktsioonid selle vastavuse hindamiseks.

M1C1-19

Investeering 1.5 – Küberturvalisus

Siht

Toetus turvastruktuuride ajakohastamisele T2

Ei kohaldata

Arv

5

50

4. kv

2024

Vähemalt 50 sekkumismeedet on lõpule viidud riikliku küberjulgeoleku programmi (PSNC) ning võrgu- ja infosüsteemide (NIS) sektoris.

Sekkumisliikide hulka kuuluvad näiteks turvaoperatsioonide keskused, küberpiiride kaitse parandamine ning võrgu- ja infoturbe nõuetele vastav siseseire ja -kontrolli suutlikkus. Võrgu- ja infoturbe sektori sekkumistes pööratakse erilist tähelepanu tervishoiu-, energeetika- ja keskkonnasektorile (joogiveevarustus ja jäätmekäitlus).

M1C1-20

Investeering 1.5 – Küberturvalisus

Eesmärk

Riiklike küberturvalisuse teenuste täielik kasutuselevõtt

Aruanne riiklike küberturvalisuse teenuste täieliku aktiveerimise kohta

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2024

Selle vahe-eesmärgi täitmiseks aktiveeritakse territoriaalsed infoturbeintsidentidega tegelevad rühmad (CERTid), mis ühendatakse Itaalia küberturbe intsidentidele reageerimise rühmaga (CSIRT), aktiveeritakse teabe jagamise ja analüüsimise keskus (ISAC), lõimitakse riiklike HyperSOCiga vähemalt viis turvaoperatsioonikeskust, osutatakse täielikult küberturvalisuse riskijuhtimisteenuseid, sealhulgas tarneahela analüüsi ja küberriskide kindlustamise teenuseid.

M1C1-21

Investeering 1.5 – Küberturvalisus

Eesmärk

Küberturvalisuse skriining- ja sertifitseerimislaborite ning hindamiskeskuste võrgustiku lõpuleviimine

Esitatud aruanded, mis tõendavad vähemalt 10 labori ja kahe hindamiskeskuse (CV) täielikku aktiveerimist

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2024

Vähemalt 10 läbivaatus- ja sertifitseerimislaboratooriumi ning kahe hindamiskeskuse (CV) aktiveerimine.

M1C1-22

Investeering 1.5 – Küberturvalisus

Eesmärk

võrgu- ja infoturbemeetmed, mille puhul on lõpule viidud vähemalt 30 kontrolli

Esitatud aruanded , inspekteerimisaruanded

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2024

Keskauditi üksuse täielik tegevus koos vähemalt 30 kontrolli lõpuleviimisega.

M1C1-23

Investeering 1.4.6 – Liikuvus kui teenus Itaalia jaoks

Eesmärk

Liikuvus kui teenuselahendus M2

Katsetulemusi on hinnanud Ministero delle Infrastrutture e dei trasporti (MIT) koostöös ülikoolidega

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2025

Eesmärgiks on seitsmest katseprojektist koosneva teise etapi rakendamine, mille eesmärk on katsetada liikuvust kui teenuselahendust „järgmistes“ valdkondades.

Need piirkonnad peaksid kasutama ära esimese laine raames valitud digivalmis suurlinnade kogemusi. 40 % katseprojektidest peab asuma lõunas.

M1C1-24

Investeering 1.7.1 – Digitaalne avalik teenistus

Siht

Kodanikud, kes osalevad universaalsete avaliku teenistuse organisatsioonide riiklikus registris registreeritud organisatsioonide pakutavates digiõppe- ja/või hõlbustamisalgatustes

Ei kohaldata

Arv

0

700 000

4. kv

2025

Vähemalt 700 000 kodanikele suunatud digiõppe- ja/või hõlbustamisalgatust, mida pakuvad universaalsete avaliku teenistuse organisatsioonide riiklikus registris registreeritud organisatsioonid.

M1C1-25

Investeering 1.6.6 – Finantspolitsei digiteerimine

Eesmärk

Arendada toimivaid infosüsteeme, mida kasutatakse majanduskuritegevuse vastu võitlemiseks

IT-süsteemide täiustamine uute funktsioonide, toimivuse ja kasutajakogemuse osas

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2025

Operatiivsete infosüsteemide uute funktsioonide järkjärguline (iga-aastane) avaldamine, et tagada nende päevakajalisus vastavalt kiiresti muutuvatele õigusstsenaariumidele, mis on seotud ka pandeemiaolukorraga.

M1C1-26

Investeering 1.1 – Digitaristu

Siht

Migratsioon Polo Strategico Nazionale T2-le

Ei kohaldata

Arv

100

280

2. kv

2026

Vähemalt 280 keskset riigiasutust ja kohalikku tervishoiuasutust (Aziende Sanitarie Locali/Aziende Ospedaliere) läksid üle „Polo Strategico Nazionale“ vastavalt digiülemineku osakonna heakskiidetud rändekavale.

Üleminekut Polo Strategico Nazionalele’le on võimalik teostada erineval viisil vastavalt sellele, milline on iga üleviiva avaliku sektori asutuse valduses oleva kohapealse tarkvara IT-arhitektuur.

Need strateegiad võivad varieeruda alates pelgast hostimis- ja tõste- ja vahetusrändest pilvandmetöötluseta tarkvarale üleminekuni teenusena (IaaS), platvormi teenusena (PaaS) või tarkvara teenusena (SaaS) pilvevalmis tarkvarale.

Vähemalt 40 % üleviidud teenustest rakendatakse kas IaaSi, PaaSi või SaaSi lahenduste kaudu.

Riiklik tugivõrgustik pakub igale rändavale avalikule haldusele kõiki rändestrateegiaid, mis on abikõlblikud, et lugeda eesmärgiks „migreerumine Polo Strategico Nazionalesse“ saavutatuks.

„Kohaldamisalasse“ kuuluvad järgmised haldusasutused kokku:

• Kesksed avaliku halduse asutused, kelle arvele langeb suurim osa info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kulutustest (näiteks riiklik sotsiaalkindlustusamet, justiitsministeerium);

• Kesksed avaliku halduse asutused, kes võtavad andmeid vastu aegunud andmekeskustes, vastavalt hiljutisele „pilvvalmiduse“ uuringule;

• Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Itaalias asuvatel kohalikel tervishoiuasutustel (Aziende Sanitarie Locali/Aziende Ospedaliere) puudub andmeturbe tagamiseks piisav taristu.

M1C1-27

Investeering 1.3.1 – Riiklik digitaalsete andmete platvorm

Siht

Rakendusliidesed riiklikus digitaalse andmeplatvormis T2

Ei kohaldata

Arv

3 000

7 000

2. kv

2026

See eesmärk seisneb selles, et kataloogis avaldatakse veel vähemalt 4 000 rakendusliidest (kokku 7 000).

Avaldatud rakendusliidesed mõjutavad mitut valdkonda, mis võivad muu hulgas hõlmata järgmist:

riiklikud andmed, mis on seotud värbamise, pensionile jäämise, koolis ja ülikoolis registreerumisega (nt riiklik üliõpilaste register ja avaliku halduse register), maksukuulekusega või meditsiiniandmete ja tervishoiualaste hädaolukordade riikliku infosüsteemiga.

Iga rakendusliidese rakendamine ja dokumentatsioon peavad vastama riiklikele koostalitlusvõime standarditele. Riikliku digiandmeplatvormi raamistikuga nähakse ette funktsioonid selle vastavuse hindamiseks.

M1C1-28

Investeering 1.7.2 – Digitaalsete hõlbustusteenuste võrgustik

Siht

Digilihtsustuskeskuste pakutavates uutes digiõppe- ja/või hõlbustamisalgatustes osalevate kodanike arv

Ei kohaldata

Arv

0

2 000 000

2. kv

2026

Vähemalt 2 000 000 kodanikku osaleb digiõppes ja/või digilihtsustuskeskuste pakutavates algatustes.

Koolitustegevus, mida peetakse eesmärgi saavutamiseks vajalikuks, on järgmine:

a) isikustatud digiõppe- ja/või hõlbustamisalgatused, mida pakutakse digilihtsustusmeetodite kaudu, mida tavaliselt viiakse läbi teenuse broneerimise alusel ja mis registreeritakse seiresüsteemis;

b) vahetu ja veebipõhise digiõppe ja/või hõlbustamisalgatused, mille eesmärk on arendada kodanike digioskusi, mida viivad sünkroonselt ellu digivahenduskeskused ja mis salvestatakse seiresüsteemis;

c) veebipõhise digiõppe ja/või hõlbustamise algatused, mille eesmärk on arendada kodanike digioskusi ka iseõppides ja asünkroonses režiimis, kuid kindlasti koos registreerimisega seiresüsteemis, mis on tehtud osana koolituskataloogist, mille on koostanud digilihtsustusteenuste võrgustik ja mis on kättesaadav rakendatud teadmushaldussüsteemi kaudu.

M1C1-29

Reform 1.4. Tsiviilõiguse reform

Eesmärk

Tsiviilõiguse reformi võimaldavate õigusaktide jõustumine

Seaduse säte, mis viitab volitusnormi jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Volitust andvad õigusaktid hõlmavad vähemalt järgmisi meetmeid: i) lihtsustatud menetluse kehtestamine esimese astme/kohtu tasandil ja „filtreerimismenetluse“ kohaldamise tugevdamine apellatsiooni tasandil, sealhulgas lihtsustatud menetluste laialdasem kasutamine ja juhtumid, mille puhul on otsuse tegemiseks pädev ainult üks kohtunik; ii) tagada menetluste siduvate tähtaegade tegelik rakendamine ning tõendite kogumise ja mis tahes asjakohase õigusakti ja dokumendi elektroonilise esitamise ajakava; iii) reformida vahenduse ja vaidluste kohtuvälise lahendamise kasutamist koos abistatud vahenduse, vahekohtu ja muude võimalike alternatiividega, et muuta need instituudid tõhusamaks tsiviilõigussüsteemile avaldatava surve deflateerimisel, sealhulgas stiimulite kaudu; iv) reformida sundtäitmise menetlust, et vähendada olemasolevat keskmist aega, sealhulgas muuta sissenõutavaks tunnistatud summade jõustamine kiiremaks ja odavamaks; reformida praegust kohtukulude kvantifitseerimise ja sissenõudmise süsteemi, et vähendada põhjendamatuid kohtuvaidlusi; v) võtta kasutusele järelevalvesüsteem kohtute tasandil ja suurendada tsiviilkohtute tootlikkust stiimulite abil, et tagada menetluste mõistlik kestus ja ühtsed tulemused kohtutes.

M1C1-30

Reform 1.5. Kriminaalõiguse reform

Eesmärk

Kriminaalõigusreformi võimaldavate õigusaktide jõustumine

Seaduse säte, mis viitab volitusnormi jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Võimaldav õigusakt, mis sisaldab vähemalt järgmisi meetmeid: i) läbivaadatud teavitamissüsteem, ii) lihtsustatud menetluste laiem kasutamine, iii) dokumentide elektroonilise esitamise laiem kasutamine, iv) lihtsustatud eeskirjad tõendite kohta, v) esialgse uurimise kestuse tähtaegade kindlaksmääramine ja meetmed, et vältida seisakut uurimisetapis, vi) kuriteo kustutamise võimaluse laiendamine, kui kahju on hüvitatud, vii) järelevalvesüsteemi kasutuselevõtt kohtute tasandil ja kriminaalkohtute tootlikkuse suurendamine stiimulite kaudu, et tagada menetluste mõistlik kestus ja ühtsed tulemused kohtutes.

M1C1-31

Reform 1.6. Maksejõuetusraamistiku reform

Eesmärk

Maksejõuetusreformi raamistikku võimaldavate õigusaktide jõustumine

Seaduse säte, mis viitab volitusnormi jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Maksejõuetusreform hõlmab vähemalt järgmisi meetmeid: i) vaatama läbi kohtuvälise lahendamise korra, et teha kindlaks valdkonnad, kus võib olla vaja teha täiendavaid parandusi, et motiveerida asjaomaseid pooli selliseid menetlusi paremini kasutama; ii) kehtestada varajase hoiatamise mehhanismid ja juurdepääs teabele enne maksejõuetust; iii) üleminek kohtute spetsialiseerumisele (äriõigus, maksejõuetuskolleegium/-koda) ja kohtueelsetele institutsioonidele, et juhtida maksejõuetusmenetlusi maksejõuetuse korral; iv) lubada tagatud nõuetega võlausaldajatele esimese makse tegemist (enne maksunõuete ja töötajate nõuete esitamist); v) võimaldada ettevõtjatel anda nõudeõiguseta tagatisõigus. Lisaks maksejõuetuse reformile tuleb tagada restruktureerimismenetlustega tegelevate õigus- ja haldusasutuste liikmete koolitamine ja spetsialiseerumine, restruktureerimis- ja maksejõuetusmenetluste üldine digiteerimine ning veebipõhise platvormi loomine vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks, eelkõige maksejõuetuseelses etapis, mille kasutamist stimuleeritakse, et vähendada kohtusüsteemi koormust (maksejõuetuseelse restruktureerimise taotlused, mitmepoolsete restruktureerimiste edendamine ning eelnevalt heaks kiidetud automaatse restruktureerimise menetluste ja otsuste lubamine madala maksumusega juhtumite puhul). Selline veebiplatvorm tagab ka koostalitlusvõime pankade IT-süsteemidega ning muude riigiasutuste ja andmebaasidega, et tagada kiire ja elektrooniline dokumentide ja andmete vahetamine võlgnike ja võlausaldajate vahel. Sel eesmärgil annaks taotleja (võlgnik) nõusoleku oma isikuandmete vahetamiseks kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega ja see säte tuleks lisada seadusesse. Reformiga luuakse tagatisregister.

M1C1-32

Investeering 1.8 – Tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtute värbamismenetlused

Eesmärk

Riikliku taaste- ja vastupidavuskava värbamist reguleerivate eriõigusaktide jõustumine

Seaduse säte, mis viitab riikliku taaste- ja vastupidavuskavaga seotud töölevõtmist reguleerivate eriõigusaktide jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Kiita heaks eriõigusaktid, millega reguleeritakse riiklikku taaste- ja vastupidavuskava koos loaga kuulutada välja ja värvata töötajaid.

M1C1-33

Investeering 1.8 – Halduskohtute värbamismenetlused

Siht

Halduskohtute värbamismenetluste alustamine

Ei kohaldata

Arv

0

168

2. kv

2022

Alustada vähemalt 168 katse- ja halduskohtuameti töötaja töölevõtmise menetlust ning võtta teenistusse üksused. Lähteväärtuseks on 31. detsembril 2021 teenistuses olnud töötajate arv.

M1C1-34

Investeering 1.8 – Tsiviil- ja kriminaalkohtute kohtuameti värbamismenetlused

Siht

Tsiviil- ja kriminaalkohtute värbamismenetluste alustamine

Ei kohaldata

Arv

0

8 764

4. kv

2022

Alustada vähemalt 8 764 töötaja töölevõtmist tsiviilkohtu- ja kriminaalkohtuametisse ning võtta teenistusse üksused. Lähtealuseks on töötajate arv 2021. aasta lõpus.

M1C1-35

Reform 1.7. Maksukohtute reform

Eesmärk

Esimese ja teise astme maksukohtute põhjalik reform

Seaduse säte, mis viitab muudetud õigusliku raamistiku jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2022

Muudetud õigusraamistik muudab maksuõiguse jõustamise tõhusamaks ja vähendab kassatsioonikohtule esitatavate kaebuste suurt hulka.

M1C1-36

Reformid 1.4, 1.5 ja 1.6. Tsiviil- ja kriminaalkohtureform ning maksejõuetusreform

Eesmärk

Tsiviil- ja kriminaalõigusreformide ning maksejõuetusreformi delegeeritud õigusaktide jõustumine

Delegeeritud õigusaktide säte, milles osutatakse delegeeritud õigusaktide jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2022

Jõustuvad kõik delegeeritud õigusaktid , mille sisu on märgitud tsiviil- ja kriminaalõigusreforme ning maksejõuetusreformi võimaldavates õigusaktides.

M1C1-37

Reformid 1.4 ja 1.5. Tsiviil- ja kriminaalõiguse reform

Eesmärk

Tsiviil- ja kriminaalõiguse reformi jõustumine

Teiseste õigusaktide säte, mis viitab teiseste õigusaktide jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2023

Viia lõpule kõigi selliste määruste ja teiseste seadusandlike allikate vastuvõtmine, mis on vajalikud kohtureforme võimaldavate seaduste tõhusaks kohaldamiseks.

M1C1-38

Reform 1.8. Õiguse digiteerimine

Eesmärk

Kohtusüsteemi digiteerimine

Esma- ja teisestes õigusaktides sisalduv säte, mis viitab vastavate õigusaktide jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2023

Kehtestatakse kõigi dokumentide kohustuslik elektrooniline esitamine ja täielik elektrooniline töövoog tsiviilkohtumenetluse jaoks. Esimese astme kriminaalmenetlus on digiteeritud (v.a eelistungi kantselei). Tasuta, täielikult juurdepääsetava ja otsinguvõimalusega tsiviilotsuste andmebaasi loomine vastavalt õigusaktidele.

M1C1–38bis

Reform 1.8. Õiguse digiteerimine

Eesmärk

Kohtusüsteemi digiteerimine

PNR, PDP ja APP täielik kasutuselevõtmine ja koostalitlusvõime

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2025

Esimese astme kriminaalmenetluste täielik digiteerimine kuni lõppaktini Portale delle notizie di reato (PNR), Portale dei depositi penali (PDP) ja „applicativo processo penale“ (APP) kaudu. Platvormid on omavahel koostalitlusvõimelised.

M1C1-39

Investeering 1.8 – Tsiviil- ja kriminaalkohtute värbamismenetlused

Siht

Taaste- ja vastupidavuskava rakendamise eest vastutavate justiitsministeeriumi tsiviil- ja kriminaalkohtute ning territoriaalsete ja kesktalituste värbamis- või pikendamismenetlused

Ei kohaldata

Arv

0

10 000

2. kv

2024

Viia lõpule vähemalt 10 000 katsebüroo töötaja ja tehnilise halduspersonali värbamine või pikendamise kord ning paigutada nad teenistusse.

Selle eesmärgi saavutamisel võetakse arvesse üksnes värbamis- või pikendamismenetlusi, mis on lõpule viidud alates 1. jaanuarist 2022.

M1C1-40

Investeering 1.8 – Halduskohtute värbamismenetlused

Siht

Halduskohtute värbamis- või pikendamismenetlused

Ei kohaldata

Arv

0

158

2. kv

2024

Viia lõpule kohtu- ja halduskohtute vähemalt 158 töötaja töölevõtmise või pikendamise menetlused ning võtta üksused tööle. Selle eesmärgi saavutamisel võetakse arvesse üksnes värbamis- või pikendamismenetlusi, mis on lõpule viidud alates 1. jaanuarist 2022.

M1C1-41

Investeering 1.8 – Halduskohtute värbamismenetlused

Siht

Piirkondlike halduskohtute kohtuasjade kuhjumise vähendamine

Ei kohaldata

Protsent

100

75

2. kv

2024

Vähendada 2019. aastal 25 % võrra piirkondlikes halduskohtutes (esimese astme halduskohtutes) pooleliolevate kohtuasjade arvu (109 029).

M1C1-42

Investeering 1.8 – Halduskohtute värbamismenetlused

Siht

Kuhjunud kohtuasjade arvu vähendamine riiginõukogus

Ei kohaldata

Protsent

100

65

2. kv

2024

Vähendada 35 % riiginõukogus (teine aste) 2019. aastal pooleliolevate kohtuasjade arvu (24 010).

M1C1-43

Reform 1.4. Tsiviilõiguse reform

Siht

Tsiviil- ja üldkohtute kohtuasjade kuhjumise vähendamine (esimene aste)

Ei kohaldata

Protsent

100

5

4. kv

2024

Vähendada 95 % tsiviilkohtutes (esimese astme kohtud) pooleliolevate kohtuasjade arvu 31. jaanuari 2020. aasta seisuga (333 218). Lähtealuseks on 31. jaanuari 2020. aasta seisuga tsiviilasju menetlevate üldkohtute menetluses olnud kohtuasjade arv, mis kestsid üle kolme aasta.

M1C1-44

Reform 1.4. Tsiviilõiguse reform

Siht

Tsiviilapellatsioonikohtu pooleliolevate kohtuasjade arvu vähendamine (teine aste)

Ei kohaldata

Protsent

100

5

4. kv

2024

Vähendada 31. jaanuari 2020. aasta seisuga tsiviilapellatsioonikohtutes (teine aste) pooleliolevate kohtuasjade arvu (97 251) 95 %.

Lähtealuseks on Tsiviilkohtutes (31. jaanuari 2020. aasta seisuga) rohkem kui kahe aasta jooksul pooleli olevate kohtuasjade arv.

M1C1–37bis

Reform 1.4. Tsiviilõiguse reform

Eesmärk

Mahajäämuse vähendamiseks võetud meetmete jõustumine

Seaduse säte, mis viitab esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumisele, et vähendada mahajäämust

1. kv

2024

Esmaste õigusaktide ja teiseste õigusaktide allikate jõustumine, et võimaldada:

I.Katsebüroode tugevdamine, sealhulgas stiimulite abil, et meelitada ligi ja hoida töötajaid, kes on tööle võetud riikliku taaste- ja vastupidavuskava värbamiskava alusel;

II.Stiimulite loomine, et: 1) toetada vähem tõhusaid kohtuid tsiviilõiguse mahajäämuse vähendamisel; 2) premeerida kohtuasutusi, kes saavutavad konkreetsed iga-aastased eesmärgid vähendada pooleliolevate kohtuasjade arvu tsiviilõigussüsteemis.

M1C1-45

Reformid 1.4. Tsiviilõiguse reform

Siht

Tsiviilkohtumenetluse kestuse lühendamine

Ei kohaldata

Protsent

100

60

2. kv

2026

Vähendada korralduse tegemise aega 40 % kõigi tsiviil- ja kaubandusvaidluste puhul võrreldes 2019. aastaga.

M1C1-46

Reform 1.5. Kriminaalõiguse reform

Siht

Kriminaalmenetluse kestuse lühendamine

Ei kohaldata

Protsent

100

75

2. kv

2026

Vähendada korralduse tegemise aega 25 % võrra kõigist kriminaalasjadest võrreldes 2019. aastaga

M1C1-47

Reform 1.4. Tsiviilõiguse reform

Siht

Tsiviil- ja üldkohtute kohtuasjade kuhjumise vähendamine (esimene aste)

Ei kohaldata

Protsent

100

10

2. kv

2026

Vähendada 90 % võrra nende pooleliolevate kohtuasjade arvu, mis olid algatatud ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2022 ja mis olid 31. detsembri 2022. aasta seisuga veel pooleli (1 197 786) tsiviilkohtutes (esimese astme kohus).

M1C1-48

Reform 1.4. Tsiviilõiguse reform

Siht

Tsiviilapellatsioonikohtu pooleliolevate kohtuasjade arvu vähendamine (teine aste)

Ei kohaldata

Protsent

100

10

2. kv

2026

Vähendada 90 % võrra nende pooleliolevate kohtuasjade arvu, mis olid algatatud 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2022 ja mis olid 31. detsembri 2022. aasta seisuga veel pooleli (179 306) tsiviilkohtutes (teine aste).

M1C1-49

Investeering 1.8 – Halduskohtute värbamismenetlused

Siht

Piirkondlike halduskohtute kohtuasjade kuhjumise vähendamine (esimene aste).

Ei kohaldata

Protsent

100

20

2. kv

2026

Vähendada kõigis piirkondlikes halduskohtutes (esimese astme halduskohus) 30. juuni 2023. aasta seisuga veel pooleliolevate kohtuasjade koguarvu 80 % (102,144).

M1C1-50

Investeering 1.8 – Halduskohtute värbamismenetlused

Siht

Kuhjunud kohtuasjade arvu vähendamine riiginõukogus

Ei kohaldata

Protsent

100

30

2. kv

2026

Vähendada 30. juuni 2024. aasta seisuga veel pooleliolevate kohtuasjade arvu 70 % võrra riiginõukogus (teine aste) (12,287).

M1C1-51

Reform 1.9. Avaliku halduse reform

Eesmärk

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava juhtimist käsitlevate esmaste õigusaktide jõustumine

Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2021

Esmased õigusaktid käsitlevad vähemalt järgmist:

1) Itaalia taaste- ja vastupidavuskava projektide koordineerimine ja järelevalve kesksel tasandil;

2) Itaalia taaste- ja vastupidavuskava koordineerimises, järelevalves ja rakendamises osalevate eri asutuste ja haldusasutuste pädevuste kindlaksmääramine ja eraldamine ning asjaomaste volituste heakskiitmine;

3) rakendusprobleemide varajase avastamise süsteemi loomine;

4) jõustamismehhanismi eelnev määratlemine, et lahendada rakendamisega seotud probleeme ja vältida viivitusi, eelkõige seoses eri haldustasanditega;

5) Itaalia taaste- ja vastupidavuskava koordineerimisele, järelevalvele ja rakendamisele pühendunud töötajate (arv ja eksperditeadmised) kindlaksmääramine kaasatud haldusasutustes;

6) Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega tegelevatele ametiasutustele eelkõige kohalikul tasandil antava tehnilise abi määratlus, millega tagatakse haldussuutlikkuse suurendamine avalikus halduses;

7) „kiirmenetluste“ piiritlemine Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks ning vahendite õigeaegseks kasutamiseks;

8) Itaalia taaste- ja vastupidavuskava auditeerimis- ja kontrollikorraldus ning -menetlused.

M1C1-52

Reform 1.9. Avaliku halduse reform

Eesmärk

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamise haldusmenetluste lihtsustamist käsitlevate esmaste õigusaktide jõustumine.

Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2021

Kõnealused meetmed hõlmavad:

1) kõrvaldada kriitilised kitsaskohad, mis on seotud eelkõige riikliku ja piirkondliku keskkonnamõju hindamisega, uute jäätmete ringlussevõtu jaamade lubamisega, taastuvenergia ja hoonete energiatõhususe saavutamiseks vajalike lubade andmise menetlustega (nn Super Bonus) ning linnade taaselustamisega. Erimeetmeid võetakse menetluste lihtsustamiseks Conferenza di servizi raames (ametlik kokkulepe kahe või enama haldusasutuse vahel).

M1C1-53

Investeering 1.9 – Tehnilise abi andmine ja suutlikkuse suurendamine Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks

Eesmärk

Esmase õigusakti jõustumine, et anda tehnilist abi ja tugevdada suutlikkust Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks

Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2021

Meetmed hõlmavad sätet, mis võimaldab võtta ajutiselt tööle:

i) 2 800 tehnilist näitajat lõunapoolsete riikide avaliku halduse tugevdamiseks, mida rahastatakse riigieelarvest;

ii) 1 000 eksperdist koosnev reserv, mis lähetatakse kolmeks aastaks, et toetada haldusasutusi uute tehnilise abi menetluste haldamisel.

M1C1-54

Investeering 1.9 – Tehnilise abi andmine ja suutlikkuse suurendamine Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks

Siht

Lõpule viidud ekspertide värbamine Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks

Ei kohaldata

Arv

0

1 000

4. kv

2021

Viia lõpule värbamismenetlused 1 000 eksperdist koosnevas reservis, kes lähetatakse kolmeks aastaks, et toetada haldusasutusi uute menetluste haldamisel tehnilise abi andmiseks.

M1C1-55

Reform 1.9. Avaliku halduse reform

Eesmärk

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava suhtes kohaldatava metoodika laiendamine riigieelarvele, et suurendada investeeringute kasutamist

Seaduse säte, mis viitab metoodika laiendamise jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Luua taaste- ja vastupidavusrahastuga sarnane lihtsustatud eesmärkide ja sihtide süsteem projektide kavandamiseks, elluviimiseks ja rahastamiseks täiendava investeerimisfondi raames (30,5 miljardit eurot).

M1C1-56

Reform 1.9. Avaliku halduse reform

Eesmärk

Avaliku sektori tööhõivet reformimist võimaldavate õigusaktide jõustumine

Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Volitust andvad õigusaktid sisaldavad järgmisi meetmeid:

määratleda avalikule sektorile omased ametiprofiilid, et meelitada ligi vajalikke pädevusi ja oskusi;

luua ühtne värbamisplatvorm, et tsentraliseerida kõigi keskvalitsuste värbamismenetlused, kohustudes laiendama platvormi kasutamist ka kohalikele omavalitsustele;

– värbamisprotsessi reform, et: i) üleminek üksnes teadmistel põhinevalt süsteemilt peamiselt pädevustel ja asjakohastel võimetel põhinevale süsteemile; ii) hinnata riigiteenistuja ametikohal töötamise pädevust; iii) eristada värbamisprotsesse alustavate töötajate värbamisel, mis peab põhinema üksnes pädevusel, ja erialaste ametikohtade täitmisel, mis peaks ühendama pädevused asjakohase töökogemusega ja viima karjäärile juurdepääsuni kõrgemal tasandil. Avaliku halduse ministeerium tagab uue protsessi järjepideva rakendamise kõigis haldusasutustes;

– kõrgema avaliku teenistuse reform, et ühtlustada ametisse nimetamise menetlused avalikus halduses, määratledes ametiprofiilid ja hinnates nende tulemuslikkust;

– tugevdada seost töötajate elukestva õppe ja koolitusvõimaluste ning osalemise stiimulite vahel, näiteks nähes ette premeerimismehhanismid või konkreetsed karjäärivõimalused, pöörates erilist tähelepanu kahesuunalistele üleminekutele;

– avaliku halduse eetikapõhimõtete määratlemine või ajakohastamine selgete eeskirjade, tegevusjuhendite ja selleteemaliste koolitusmoodulite abil;

– tugevdada pühendumist soolisele tasakaalule;

– uuendada vertikaalset liikuvust reguleerivat raamistikku, reformides karjäärivõimalusi keskastme juhtide (quadri) ametikohtade loomiseks ja neile juurdepääsuks ning juurdepääsu kõrgematele tsiviilvaldkonna ametikohtadele (dirigenti di prima e seconda fascia) administratsioonis. See hõlmab tulemuslikkuse hindamise süsteemi reformi ning karjääri edenemise ja tulemuslikkuse hindamise vahelise seose tugevdamist;

– vaadata läbi horisontaalset liikuvust käsitlev õigusraamistik, et saavutada haldusasutustes tõhus tööturg, sealhulgas a) luua läbipaistev ühtne reklaamisüsteem kõigile vabadele ametikohtadele kesk- ja kohalikes haldusasutustes, b) võimalus kandideerida mis tahes vabale ametikohale kus tahes, c) kaotada päritoluriigi ametiasutuste väljastatud liikuvuse luba ja d) kehtestada olulised piirangud selliste alternatiivsete liikuvusvahendite kasutamisele, mis ei too kaasa üleviimisi (st comandi ja Distacchi), et muuta need range ajapiiranguga ja erandlikeks.

M1C1-57

Reform 1.9. Avaliku halduse reform

Eesmärk

Uue reguleeriva raamistiku rakendamisele suunatud lihtsustamisreformiga seotud haldusmenetluste jõustumine

Teisese õiguse jõustumisele viitav õigusnorm

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2022

Jõustuvad kõik seonduvad delegeeritud õigusaktid, ministeeriumide määrused, teisesed õigusaktid ja kõik muud määrused, mis on vajalikud lihtsustamise tõhusaks rakendamiseks, sealhulgas kokkulepped piirkondadega ainu- ja samaaegse piirkondliku pädevuse korral.

M1C1-58

Reform 1.9. Avaliku halduse reform

Eesmärk

Avaliku sektori tööhõive reformi käsitlevate õigusaktide jõustumine

Säte, mis viitab avaliku sektori tööhõive reformi käsitlevate õigusaktide jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2023

Jõustuvad kõik seonduvad delegeeritud õigusaktid, ministeeriumide määrused, teisesed õigusaktid ja kõik muud määrused, mis on vajalikud reformi tõhusaks rakendamiseks.

M1C1-59

Reform 1.9. Avaliku halduse reform

Eesmärk

Strateegilise personalijuhtimise jõustumine avalikus halduses

Säte, mis viitab strateegilise personalijuhtimise sisseviimist käsitleva õigusakti jõustumisele avalikus halduses Poolaastaaruanne peamiste tulemusnäitajate kohta

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2023

Õigusaktid ja delegeeritud õigusaktid strateegilise personalijuhtimise sisseseadmiseks avalikus halduses hõlmavad järgmist: personalistrateegia kavade koostamine integreeritud tegevus- ja korralduskava (PIAO) raames töölevõtmiseks, karjääri kujundamiseks ja koolituseks kõigi kesk- ja piirkondlike haldusasutuste jaoks, mida toetab oskuste ja profiilidega integreeritud andmebaas; luua keskne rakendusüksus, kes koordineeriks ja toetaks inimressursside planeerimise süsteemi. Teises etapis laiendatakse personalistrateegiaid suurtele omavalitsustele, samas kui väikesed ja keskmise suurusega omavalitsused on konkreetsete suutlikkuse suurendamise investeeringute objektiks.

M1C1-59BIS

Reform 1.9. Avaliku halduse reform

Eesmärk

Strateegilise personalijuhtimise rakendamine avalikus halduses

Esimese poolaastaaruande avaldamine peamiste tulemusnäitajate kohta.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2024

Avaldatakse esimene poolaastaaruanne peamiste tulemusnäitajate kohta.

M1C1–59ter

Reform 1.9. Avaliku halduse reform

Eesmärk

Strateegilise personalijuhtimise rakendamine avalikus halduses

Kättesaadav „HR-vahend“, mis on koostalitlusvõimeline INPA ja Syllabusiga ning integreeritud PIAO andmebaasiga, ning personali strateegiliste kavade kontrollimine.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2026

Integreeritud andmebaas („HRM toolkit“) on kättesaadav kõigile rohkem kui 50 töötajaga haldusasutustele, kes peavad seaduse kohaselt võtma vastu PIAO. „HRM-vahend“ on koostalitlusvõimeline värbamisplatvormiga (INPA) ja platvormiga „Syllabus“. Integreeritakse „HRM-vahend“ ja PIAO andmebaas.

Avaliku halduse ministeerium kontrollib vähemalt valimi puhul, mis koosneb rohkem kui 50 töötajaga riiklikest ja piirkondlikest haldusasutustest, kes võtavad vastu avaliku sektori eelarvevahendite käsutajad, vastavate personalialaste strateegiakavade sisu ning võtab vajalikul määral järelmeetmeid, võttes arvesse ka peamiste tulemusnäitajate poolaastaaruannete tulemusi.

M1C1-60

Reform 1.9. Avaliku halduse reform

Siht

Kodanikke ja ettevõtjaid mõjutava 200 kriitilise menetluse lihtsustamine ja/või digiteerimine

Ei kohaldata

Arv

0

200

4. kv

2024

Menetluste lihtsustamine ja/või digitaliseerimine hõlmab vähemalt järgmist valdkonda:

1) keskkond ja energeetika, taastuvad energiaallikad ja keskkonnahoidlik majandus;

2) ehitus ja ümberkvalifitseerimine linnades;

3) elektroonilise side taristu;

4) majandustegevuse alustamine ja toimimine.

M1C1-62

Reform 1.9. Avaliku halduse reform

Eesmärk

Suurendada investeeringute kasutamist

Rahandusministeeriumi rakendamisaruande avaldamine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2025

Avaldada rakendamisaruanne, et mõõta selliste meetmete mõju, mille eesmärk on pakkuda tehnilist abi ja suurendada suutlikkust, parandada suutlikkust kavandada, hallata ja täita riigieelarvest rahastatavaid kapitalikulusid, saavutada kuni 2024. aastani eraldatud lisafondi vahendite märkimisväärne kasutamine.

M1C1-63

Reform 1.9. Avaliku halduse reform

Eesmärk

Lihtsustamise lõpuleviimine ning kõigi lihtsustatud menetluste ja vastavate halduskordade andmekogu loomine, millel on kogu riigi territooriumil täielik õiguslik kehtivus

Hoidla avaldamine asjaomase ministeeriumi veebisaidil

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2026

Menetluskorra läbivaatamine viiakse lõpule kõigi lihtsustatud menetluste puhul.

Samuti kontrollitakse ja jälgitakse järgmist:

1.Tagatakse lihtsustatud menetluste, uute standardvormide ja vastava digiteeritud haldamise tõhus rakendamine.

2. 

3.

 

Lihtsustust kohaldatakse kokku 600 kriitilise tähtsusega protseduuri suhtes, sealhulgas eesmärkidega M1C1 60 ja M1C1 61 hõlmatud protseduuride suhtes.

M1C1-66

Investeering 1.9 – Tehnilise abi andmine ja suutlikkuse suurendamine Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks

Siht

Haridus ja koolitus

Ei kohaldata

Arv

0

245 000

2. kv

2026

Vähemalt 245 000 (70 %) keskasutuste avaliku sektori töötajat on edukalt läbinud punktis M1C1–64 osutatud koolitusalgatused (ametlik sertifitseerimine või mõjuhinnang).

M1C1-67

Investeering 1.9 – Tehnilise abi andmine ja suutlikkuse suurendamine Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks

Siht

Haridus ja koolitus

Ei kohaldata

Arv

0

280 000

2. kv

2026

Vähemalt 280 000 (70 %) teiste haldusasutuste avaliku sektori töötajat on edukalt läbinud punktis M1C1–65 osutatud koolitusalgatused (ametlik sertifitseerimine või mõjuhinnang).

M1C1-68

Reform 1.9. Avaliku halduse reform

Eesmärk

Auditi ja kontrolli andmekogude süsteem: Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise järelevalveks vajalik teave

Auditiaruanne, mis kinnitab hoidla süsteemi funktsioone

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise seireks peab olema sisse seatud ja toimima hoidlasüsteem.

Süsteem sisaldab vähemalt järgmisi funktsioone:

a) koguda andmeid ning jälgida eesmärkide ja sihtide saavutamist;

b) koguda, säilitada ja tagada juurdepääs taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22 lõike 2 punkti d alapunktides i-iii nõutud andmetele.

M1C1-69

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Eesmärk

Riigihankesüsteemi lihtsustamist käsitleva määruse jõustumine

Riigihangete süsteemi lihtsustamist käsitleva seaduse jõustumisele viitav säte.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2021

Dekreetseadus lihtsustab riigihangete süsteemi vähemalt järgmiste kiireloomuliste meetmetega:

i. Siia on koondatud eesmärgid, et lühendada avaldamise ja lepingu sõlmimise vahelist aega.

ii. Kehtestatakse eesmärgid ja järelevalvesüsteem, et lühendada lepingu sõlmimise ja taristu valmimise vahelist aega („fase esecutiva“).

iii. Eeldab, et kõikide lepingute andmed registreeritakse riikliku korruptsioonivastase võitluse ameti (ANAC) korruptsioonivastase võitluse andmebaasis.

iv. Rakendada ja stimuleerida vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanisme riigihankelepingute täitmise etapis.

v. Riigihankemenetluste eest vastutavad ministeeriumide, piirkondade ja suurlinnade bürood.

Täiendavad spetsifikatsioonid:

- Kesksete hankijate menetluste lihtsustamine ja digiteerimine („centrali di committenza“)

- Rakendada kehtiva riigihangete seadustiku artikleid 41 ja 44

- Määratleda, kuidas menetlused tuleks digitaliseerida kõigi riigihankelepingute ja kontsessioonide puhul, ning määratleda koostalitlusvõime ja omavahelise ühendatuse nõuded

- Rakendada kehtiva riigihangete seadustiku artiklit 44.

M1C1-70

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Eesmärk

Riigihangete seadustiku läbivaatamise jõustumine (D.Lgs. n. 50/2016)

Seaduse säte, mis viitab kehtiva riigihangete süsteemi seadustikku reformiva delegeerimisseaduse jõustumisele (D.Lgs. n. 50/2016)

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Käesoleva seadusega kehtestatakse riigihankeseadustiku süsteemse reformi täpsed kriteeriumid ja põhimõtted.

Delegeerimisseadusega nähakse ette vähemalt järgmised põhimõtted ja kriteeriumid:

i. Vähendada avaliku sektori hankijate killustatust, 1) kehtestades kvalifitseerimissüsteemi põhielemendid, 2) nõudes e-platvormi loomist põhinõudena, et osaleda hankesuutlikkuse üleriigilises hindamises, 3) volitades riiklikku korruptsioonivastast asutust (ANAC) vaatama läbi avaliku sektori hankijate kvalifitseerimise hankesuutlikkuse seisukohast (hangete liigid ja mahud), 4) luues stiimulid olemasolevate kesksete kutseliste hankijate kasutamiseks.

ii. Lihtsustada ja digiteerida kesksete hankijate menetlusi („centrali di committenza“)

iii. Määratleda, kuidas menetlused tuleks digitaliseerida kõigi riigihankelepingute ja kontsessioonide puhul, ning määratleda koostalitlusvõime ja omavahelise ühendatuse nõuded

iv. Vähendada järk-järgult allhangetega seotud piiranguid.

M1C1-71

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Eesmärk

Kõigi riigihankesüsteemi jaoks vajalike õigusaktide, määruste ja rakendusaktide (sealhulgas teiseste õigusaktide) jõustumine

Kõigi vajalike õigusaktide ja rakendusaktide jõustumine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Kõik vajalikud õigusaktid, määrused ja rakendusaktid (sealhulgas vajaduse korral teisesed õigusaktid) peavad andma järgmised tulemused:

i. Riigihangete poliitika ühtse koordineerimisasutuse personali ja rahaliste vahendite tase peab olema piisav (täpsustatakse tegevuskorras), et olla täielikult toimiv, seda ka ANACi eriotstarbelise struktuuri toetuse tõttu.

ii. Riigihangete poliitika ühtne koordineerimisorgan võtab ANACi ja riikliku halduskooli toetusel vastu professionaalsuse suurendamise strateegia (mis on seotud Itaalia riikliku riigihangete reformi ettepanekuga 2.1.6), mis hõlmab eri tasandi koolituse liike, spetsiaalset juhendamist ja tegevussuuniste koostamist.

iii. Dünaamilised hankesüsteemid teeb kättesaadavaks Consip ja need on kooskõlas riigihankedirektiividega.

iv. Lisaks riigihangete seadustiku artikli 38 rakendamisele viib ANAC lõpule avaliku sektori hankijate kvalifitseerimise seoses hankevõimekusega.

v. Lepingu sõlmimise ja taristutööde lõpuleviimise vahelisel ajal toimib järelevalvesüsteem.

vi. Kõigi lepingute andmed registreeritakse riikliku korruptsioonivastase võitluse ameti (ANAC) korruptsioonivastase võitluse andmebaasis.

vii. Kõik ministeeriumide, piirkondade ja suurlinnade riigihankemenetluste eest vastutavad bürood.

M1C1-72

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Eesmärk

Kiidetakse heaks meetmed, mille eesmärk on vähendada avaliku halduse asutuste hilinenud makseid ettevõtetele

Seaduse säte, millega nähakse ette makseasutuse poolt ettevõtjatele tehtavate maksete hilinemise vähendamise eeskirjade jõustumine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

1. kv

2023

Jõustuvad uued eeskirjad, mille eesmärk on vähendada avaliku halduse asutuste hilinenud makseid ettevõtjatele.

Meetmed hõlmavad vähemalt järgmisi põhielemente:

i. Süsteemi INIT kasutatakse keskses avalikus halduses, et toetada majandus- ja finantsarvestust ning avaliku sektori kulutuste tegemist.

ii. Hilinenud maksmine: rahandusministeeriumi IT-süsteemi andmebaasil (Commercial Credit Platform – PCC) põhinevad näitajad on riigiasutuste kaalutud keskmine makseaeg ettevõtjatele ja ametiasutuste kaalutud keskmine makseviivitus ettevõtjatele kõigil järgmistel avaliku halduse tasanditel:

-keskasutused (Amministrazioni dello Stato, enti pubblici nazionali e altri enti)

-piirkondlikud omavalitsused (Regioni ja Province Autonome),

-kohalikud omavalitsused (enti locali)

-riiklikud tervishoiuasutused (enti del Servizio sanitario nazionale)

M1C1–72bis

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Eesmärk

Seadusandlikud ja erimeetmed hilinenud maksete vähendamiseks kesksel/kohalikul tasandil

Õigusakti säte, mis osutab jõustumisele, vastuvõetud ringkirjadele ja võetud meetmetele, et vähendada avaliku halduse poolt ettevõtjatele tehtavate maksete hilinemist

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

1. kv

2024

Jõustuvad järgmised õigusaktid:

– ringkiri, milles selgitatakse äriliste ja mitteäriliste tehingute kohaldamisala kooskõlas hilinenud maksete direktiiviga;

– ringkiri, milles selgitatakse hilinenud maksete direktiivi artikli 4 lõike 6 kohaldamisala kooskõlas viimati nimetatud direktiiviga;

– õigusaktid, millega tagatakse, et tavapiirkonnad ja kohalikud omavalitsused saavad kesktasandil õigeaegselt oma arvetega toimetulekuks rahalisi vahendeid;

– õigusaktid, millega nõutakse, et ametiasutused võtaksid vastu iga-aastased rahavoogude kavad, millega tagatakse seaduslikest maksetähtaegadest kinnipidamine;

– õigusaktid, millega kehtestatakse sätted, mis võimaldavad krediidi loovutamist kolmandatele isikutele pärast 30 päeva möödumist ametiasutuste vaikimisest või tegevusetusest.

Kesktasandil võetakse järgmised meetmed:  

– Selliste õigusaktide jõustumine, millega määratakse kindlaks hilinenud maksjad kesksel tasandil ja nõutakse meetmete võtmist, et tagada nende tasumine 30 päeva jooksul;

– Ministeeriumide võlgnevuste avaldamine, mida ajakohastatakse kord kvartalis;

– Rakkerühmade loomine, kui see on õigusaktidega ette nähtud.

Kohalikul tasandil võetakse järgmisi meetmeid: 

– Selliste õigusaktide jõustumine, millega määratakse kindlaks hilinenud maksjad kohalikul tasandil ja nõutakse meetmete võtmist, et tagada nende tasumine 30 päeva jooksul;

– Kõnealuste asutuste võlgnevuste avaldamine, mida ajakohastatakse kord kvartalis.

M1C1–72ter

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Eesmärk

Suurendada maksetega tegelevaid inimressursse

Säte, mis osutab selliste õigusaktide jõustumisele, millega nähakse ette võimalus suurendada maksetega tegelevaid inimressursse

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2024

Selliste õigusaktide jõustumine, millega nähakse ette võimalus suurendada maksetega tegelevaid inimressursse järgmistes valdkondades:

– Ministeeriumid, kes on kindlaks teinud hilinenud maksjad, kes esitasid sekkumiskava vastavalt 2. märtsi 2024. aasta dekreetseadusele nr 19, mis kinnitati 29. aprilli 2024. aasta seadusega nr 56;

– üle 60 000 elanikuga omavalitsused, provintsid ja suurlinnad, kes on kindlaks teinud hilinenud maksjad, kes esitasid sekkumiskava vastavalt 2. märtsi 2024. aasta dekreetseadusele nr 19, mis kinnitati 29. aprilli 2024. aasta seadusega nr 56.

M1C1–72quater

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Eesmärk

Auditikava vastuvõtmine

Auditikava vastuvõtmine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2024

Auditikava, sealhulgas selle rakendamise tegevuskava vastuvõtmine, milles käsitletakse vähemalt 130 hilinenud maksjaks tunnistatud avaliku halduse asutuse olemasolevate makseprotsesside piisavust ja õigeaegsust: i) kesktasand (sealhulgas ministeeriumide territoriaalsed harud); ii) ovalitsusüksused; ning iii) rahvaterviseasutused.

M1C1–72quinquies

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Eesmärk

Maksete tegemine IT-süsteemis ja horisontaalsed meetmed makseasutuse poolt ettevõtjatele tehtavate maksete hilinemise vähendamiseks

InIT-süsteemi kasutuselevõtmine maksete tegemiseks ja kommertskrediidi kohta teavet andva platvormi kasutuselevõtmine.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2025

InIT-süsteem toimib täielikult ja sellel on järgmised võimalused:

– See võimaldab teha makseid, tuginemata koostalitlusvõimele vanade makseplatvormidega.

– Sellega tagatakse makseandmete kättesaadavus, sealhulgas viivitused, et toetada ministeeriumide ja Itaalia kontrollikoja auditi- ja kontrollitegevust.

Kasutusele võetakse spetsiaalne platvorm, mis annab teavet kommertskrediidi kohta kreeditorettevõtetele ja deebitorriigi haldusasutustele. Platvorm pakub vähemalt järgmist:

teave ettevõtjatele (võlausaldajatele) avalikule haldusele antavate laenude õigusliku raamistiku, kreeditoräriühingu õiguste, makse hilinemise korral võetavate õiguslike meetmete, tarnijate maksemehhanismi toimimise ja kreeditorettevõtete kontaktpunkti kohta.

– Teave riigiasutustele (võlgnikele) ärivõlgade maksmise õiguslike nõuete kohta, haldussuunised, avaliku halduse käsutuses olevad järelevalvevahendid ja võimalikud parimad tavad maksete tulemuslikkuse parandamiseks.

Kõigil ministeeriumi veebisaitidel peab olema link sellele platvormile.

M1C1–72sixies

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Eesmärk

Auditikava lõpliku auditiaruande vastuvõtmine

Auditikava lõpliku auditiaruande vastuvõtmine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2025

Auditikava lõpliku auditiaruande vastuvõtmine, sealhulgas 2025. aasta neljandas kvartalis rakendatud parandusmeetmed vastavalt audititegevuse tulemustele.

M1C1-73

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Eesmärk

Riigihankeseadustiku reformi jõustumine

Seaduse säte, mis näeb ette seadusandliku dekreedi jõustumise, et rakendada kõiki riigihankeseadustiku reformi käsitleva delegeerimisseaduse sätteid.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

1. kv

2023

Seaduse jõustumine, et rakendada kõiki riigihankeseadustiku reformi delegeerimisseaduse sätteid.

M1C1-74

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Eesmärk

Kõigi riigihankeseadustiku lihtsustamise reformiks vajalike rakendusmeetmete ja teiseste õigusaktide jõustumine

Kõigi vajalike rakendusmeetmete ja teiseste õigusaktide jõustumine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2023

Kõigi riigihankesüsteemi reformimiseks/lihtsustamiseks vajalike rakendusmeetmete ja teiseste õigusaktide jõustumine (mis tuleneb ka riigihangete seadustiku läbivaatamisest).

M1C1–73bis

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Eesmärk

Võtta vastu ringkiri, milles antakse suuniseid avaliku sektori hankijate kvalifitseerimise süsteemi kohta

Võtta vastu ringkiri, milles antakse suuniseid avaliku sektori hankijate kvalifitseerimise süsteemi kohta

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2024

Pärast ANACiga konsulteerimist võetakse vastu ringkiri, milles antakse suuniseid praegu kohaldatavate kvalifitseerimise ja tsentraliseerimise eeskirjade kohta, et selgitada, et kvalifitseerimine ja/või kesksete hankijate kasutamine ka allapoole piirmäära jäävate lepingute puhul on võimalik ja soovitatav.

M1C1–73ter

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Eesmärk

Avaliku sektori hankijate kvalifikatsiooni ja kutseliseks muutmise stiimulid.

Cabina di Regia analüüs, koolitustegevuses ja enesehindamises osalemise tulemuste avaldamine ning algatuste ja vahendite vastuvõtmine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2024

Cabina di Regia (vastavalt riigihangete seadustiku artiklile 221) analüüs pärast ANACiga konsulteerimist riigihangete seadustiku kohaldamise mõju kohta:

-kvalifitseeritud avaliku sektori hankijate ja kesksete hankijate arv;

-selliste riigihankelepingute arv ja maksumus, mida haldavad kvalifitseeritud tellijad enda ja mittekvalifitseeruvate üksuste nimel;

-kvalifitseerimine, et parandada otsuste tegemise kiirust riigihankelepingute sõlmimisel.

Mittekvalifitseeritud üksuste koolitustegevuses osalemise kaardistamise ja enesehindamise tulemuste avaldamine.

Võetakse vastu algatused, mille eesmärk on parandada avaliku sektori hankijate kvalifikatsiooni, vähendada killustatust ja muuta mittekvalifitseeritud üksused professionaalsemaks.

Avaliku sektori hankijatele antakse tehnilist/haldustuge.

M1C1–73quater

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Eesmärk

ELi piirmäärast allapoole jäävate hangete suuniste jõustumine

ELi piirmäärast allapoole jäävate hangete suuniste jõustumine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2023

Ringkiri alla ELi piirmäära jäävate hangete kohta võeti vastu ja avaldati Itaalia Euroopa Liidu Teatajas. Ringkirjas selgitatakse, et avaliku sektori hankijad võivad kasutada ELi piirmäärast allapoole jäävate hangete puhul avatud ja piiratud hankemenetlusi.

M1C1–73quinquies

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Eesmärk

Projektide rahastamist käsitlevate uute õigusnormide jõustumine

Seaduse säte, mis viitab uute õigusnormide jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2024

Projektide rahastamist käsitlevate uute õigusnormide jõustumine, mille eesmärk on suurendada tõhusust ja konkurentsi, eelkõige selleks, et suurendada kontsessioonide avatust konkurentsile.

M1C1-75

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Eesmärk

Riikliku e-riigihangete süsteemi täielik toimimine

Teostatavusuuringus määratletud funktsioonide olemasolu (koostatakse projekti 1. ülesandena)

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2023

Riiklik e-riigihangete süsteem peab olema toimiv ja täielikult kooskõlas ELi riigihankedirektiividega ning hõlmama menetluste täielikku digiteerimist kuni lepingu täitmiseni (arukad hanked), olema koostalitlev avaliku halduse haldussüsteemidega, sisaldama tootjaorganisatsioonide digitaalset hõlvamist, enampakkumisi, masinõpet suundumuste kindlakstegemiseks, vestluste korraldamist, digitaalset kaasamist ja olekuahelat.

M1C1–75bis

Investeering 1.10 – Kvalifikatsioonitoetus ja e-hanked

Eesmärk

Kvalifikatsioonitoetus ja e-hanked

Hanke tugifunktsiooni kasutuselevõtmine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2024

Riigihangete tugifunktsioon luuakse avaliku sektori hankijate professionaalsuse strateegia raames. Hanketugi on ette nähtud avaliku sektori hankijatele, et täita riigihankeseadustiku II lisa punkti 4 nõudeid ja toetada neid e-riigihangete protsessis, toetades digioskuste omandamist ja pakkudes tehnilist tuge riigihangete digitaliseerimise vastuvõtmisel, sealhulgas dünaamiliste hankesüsteemide kasutamisel.

M1C1-76

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Siht

Keskvalitsuste keskmine päevade arv ettevõtete eest tasumiseks on vähenenud

Ei kohaldata

Kaalutud keskmine makseaeg

Ei kohaldata

30

1. kv

2025

Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt peab keskvalitsusasutuste (Amministrazioni dello Stato, enti pubblici nazionali e altri enti) kaalutud keskmine maksetähtaeg („tempo di pagamento“) olema kuni 30 päeva .

M1C1-77

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Siht

Vähendatakse keskmist päevade arvu, mille jooksul piirkondlikud haldusasutused tasustavad ettevõtteid

Ei kohaldata

Kaalutud keskmine makseaeg (päevades)

Ei kohaldata

30

1. kv

2025

Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt on piirkondlike ametiasutuste (Regioni ja Province Autonome) kaalutud keskmine makseaeg („tempo di pagamento“) ettevõtjatele 30 päeva või alla selle.

M1C1-78

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Siht

Kohalike haldusasutuste keskmine päevade arv ettevõtete eest tasumiseks on vähenenud

Ei kohaldata

Kaalutud keskmine makseaeg

(päevades)

Ei kohaldata

30

1. kv

2025

Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt on kohalike ametiasutuste (enti locali) kaalutud keskmine makseaeg („tempo di pagamento“) ettevõtjatele alla 30 päeva või sellega võrdne.

M1C1-79

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Siht

Riiklike tervishoiuasutuste keskmine päevade arv ettevõtjate tasustamiseks on vähenenud

Ei kohaldata

Kaalutud keskmine makseaeg

(päevades)

Ei kohaldata

60

1. kv

2025

Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt on riiklike tervishoiuasutuste (enti del Servizio sanitario nazionale) kaalutud keskmine maksetähtaeg („tempo di pagamento“) ettevõtjatele 60 päeva või alla selle.

M1C1-80

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Siht

Vähendatakse keskvalitsuste poolt ettevõtjatele maksmisega viivitatud päevade keskmist arvu

Ei kohaldata

Kaalutud keskmine makseviivitus

(päevades)

Ei kohaldata

0

1. kv

2025

Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt on keskasutuste (Amministrazioni dello Stato, enti pubblici nazionali e altri enti) poolt ettevõtetele tehtavate maksete keskmine kaalutud viivitus („tempo di ritardo“) kuni 0 päeva.

M1C1-81

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Siht

Vähendatakse piirkondlike haldusasutuste poolt ettevõtetele maksmisega viivitatud päevade keskmist arvu

Ei kohaldata

Kaalutud keskmine makseviivitus

(päevades)

Ei kohaldata

0

1. kv

2025

Kommertslaenude platvormi (PCC) kohaselt on piirkondlike omavalitsuste (Regioni ja Province Autonome) kaalutud keskmine makseviivitus („tempo di ritardo“) ettevõtjatele kõige rohkem 0 päeva.

M1C1-82

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Siht

Kohalike haldusasutuste poolt ettevõtjatele maksmisega viivitatud päevade keskmine arv on väiksem

Ei kohaldata

Kaalutud keskmine makseviivitus

(päevades)

Ei kohaldata

0

1. kv

2025

Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt on kohalike omavalitsuste (enti locali) kaalutud keskmine makseviivitus (tempo di ritardo) ettevõtjatele kõige rohkem 0 päeva.

M1C1-83

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Siht

Tervishoiuasutuste poolt ettevõtjatele maksmisega viivitatud päevade keskmine arv on vähenenud

Ei kohaldata

Kaalutud keskmine makseviivitus

(päevades)

Ei kohaldata

0

1. kv

2025

Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt on riiklike tervishoiuasutuste (enti del Servizio sanitario nazionale) poolt ettevõtetele tehtavate maksete keskmine kaalutud viivitus („tempo di ritardo“) maksimaalselt 0 päeva.

M1C1-84

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Siht

Keskmine aeg avaldamise ja lepingu sõlmimise vahel

Ei kohaldata

Arv

139

100

4. kv

2023

Tuginedes Euroopa Liidu Teatajas (TED) vastu võetud meetoditele, kasutades ANACi hallatava riikliku IT-riigihankelepingute andmebaasi (BDNCP) andmeid, vähendatakse pakkumuste esitamise tähtaja ja lepingu sõlmimise vahele jäävat keskmist aega vähem kui 100 päevani lepingute puhul, mis ületavad ELi riigihankedirektiivides sätestatud piirmäärasid.

M1C1–84bis

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Eesmärk

Meetmed, millega parandatakse otsuste tegemise kiirust avaliku sektori hankijatega lepingute sõlmimisel

Otsuste tegemise kiirusega seotud meetmete vastuvõtmine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2024

Cabina di regia vastavalt riigihangete seadustiku artiklile 221 võtab pärast ANACiga konsulteerimist vastu:

analüüsi, milles hinnatakse e-riigihangete mõju lepingu sõlmimise ajakavale alates pakkumuste esitamise tähtajast kuni lepingu allkirjastamiseni;

aruande TEDi näitaja „Otsuskiirus“ 2024. aasta andmete kohta; „Otsuse tegemise kiirus“ – ajavahemiku pakkumiste esitamise tähtaja ja lepingu allkirjastamise kuupäeva vahel;

– aruande avaliku sektori hankijate parimate tavade kohta, mille eesmärk on lühendada lepingute sõlmimise ajakava, ja algatuste kohta, mille eesmärk on lühendada otsuste tegemise kiirust.

Kvalifitseeritud avaliku sektori hankijad, kelle keskmine otsustuskiirus on TEDis üle 160 päeva, peavad võtma parandusmeetmeid.

M1C1-85

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Siht

Keskmine lepingu sõlmimise ja infrastruktuuri realiseerimise vaheline aeg

Ei kohaldata

Protsent

100

90

2. kv

2024

Keskmist ajavahemikku lepingu sõlmimise ja taristu rajamise vahel (edaspidi „rakendusetapp“) vähendatakse vähemalt 10 %, võrreldes i) 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019 sõlmitud ja 30. juuniks 2021 sõlmitud ehitustöid ning ii) 1. juulist 2021 kuni 30. juunini 2022 sõlmitud ja 31. detsembriks 2023 lõpetatud töid.

M1C1-86

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Siht

Avaliku sektori hankijad, keda on koolitatud avaliku sektori hankijate kutseliseks muutmise strateegia raames

Ei kohaldata

Arv

0

20 000

4. kv

2023

Vähemalt 20 000 riigiteenistujat on koolitatud avaliku sektori hankijate kutseliseks muutmise strateegia raames.

M1C1-87

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Siht

Dünaamiliseid hankesüsteeme kasutavad avaliku sektori hankijad

Ei kohaldata

Protsent

0

15

4. kv

2023

Vähemalt 15 % avaliku sektori hankijatest kasutab dünaamilisi hankesüsteeme, nagu on sätestatud ELi direktiivis 2014/24 ( kaheaastane jälgimisperiood ja võttes arvesse, et Itaalias on DPSi kasutamine suunatud peamiselt piirmäära ületavatele ostudele, arvestades, et künnisest allapoole jäävad ostud tehakse peamiselt e-kaupluste kaudu) . Eesmärk on seotud keskvalitsuste tasandi hankijatega (250 makseasutust, mis registreeriti 30. aprillil 2021 riikliku e-riigihangete süsteemi kaudu, mida haldab Consip MEFi nimel).

M1C1-88

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Siht

Keskvalitsuste keskmine päevade arv ettevõtete eest tasumiseks on vähenenud

Ei kohaldata

Kaalutud keskmine makseaeg

30

30

1. kv

2026

Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt peab keskvalitsusasutuste (Amministrazioni dello Stato, enti pubblici nazionali e altri enti) kaalutud keskmine maksetähtaeg („tempo di pagamento“) olema kuni 30 päeva .

M1C1-89

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Siht

Vähendatakse keskmist päevade arvu, mille jooksul piirkondlikud haldusasutused tasustavad ettevõtteid

Ei kohaldata

Kaalutud keskmine makseaeg

30

30

1. kv

2026

Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt on piirkondlike ametiasutuste (Regioni ja Province Autonome) kaalutud keskmine makseaeg („tempo di pagamento“) ettevõtjatele 30 päeva või alla selle.

M1C1-90

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Siht

Kohalike haldusasutuste keskmine päevade arv ettevõtete eest tasumiseks on vähenenud

Ei kohaldata

Kaalutud keskmine makseaeg

30

30

1. kv

2026

Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt on kohalike ametiasutuste (enti locali) kaalutud keskmine makseaeg („tempo di pagamento“) ettevõtjatele alla 30 päeva või sellega võrdne.

M1C1-91

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Siht

Riiklike tervishoiuasutuste keskmine päevade arv ettevõtjate tasustamiseks on vähenenud

Ei kohaldata

Kaalutud keskmine makseaeg

60

60

1. kv

2026

Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt on riiklike tervishoiuasutuste (enti del Servizio sanitario nazionale) kaalutud keskmine maksetähtaeg („tempo di pagamento“) ettevõtjatele 60 päeva või alla selle.

M1C1-92

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Siht

Vähendatakse keskvalitsuste poolt ettevõtjatele maksmisega viivitatud päevade keskmist arvu

Ei kohaldata

Kaalutud keskmine makseviivitus

(päevades)

0

0

1. kv

2026

Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt on keskasutuste (Amministrazioni dello Stato, enti pubblici nazionali e altri enti) poolt ettevõtetele tehtavate maksete keskmine kaalutud viivitus („tempo di ritardo“) kuni 0 päeva.

M1C1-93

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Siht

Vähendatakse piirkondlike haldusasutuste poolt ettevõtetele maksmisega viivitatud päevade keskmist arvu

Ei kohaldata

Kaalutud keskmine makseviivitus

(päevades)

0

0

1. kv

2026

Kommertslaenude platvormi (PCC) kohaselt on piirkondlike omavalitsuste (Regioni ja Province Autonome) kaalutud keskmine makseviivitus („tempo di ritardo“) ettevõtjatele kõige rohkem 0 päeva.

M1C1-94

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Siht

Kohalike haldusasutuste poolt ettevõtjatele maksmisega viivitatud päevade keskmine arv on väiksem

Ei kohaldata

Kaalutud keskmine makseviivitus

(päevades)

0

0

1. kv

2026

Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt on kohalike omavalitsuste (enti locali) kaalutud keskmine makseviivitus („tempo di ritardo“) ettevõtjatele kõige rohkem 0 päeva.

M1C1-95

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Siht

Tervishoiuasutuste poolt ettevõtjatele maksmisega viivitatud päevade keskmine arv on vähenenud

Ei kohaldata

Kaalutud keskmine makseviivitus

(päevades)

0

0

1. kv

2026

Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt on riiklike tervishoiuasutuste (enti del Servizio sanitario nazionale) poolt ettevõtetele tehtavate maksete keskmine kaalutud viivitus („tempo di ritardo“) maksimaalselt 0 päeva.

M1C1-96

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Siht

Keskmine aeg avaldamise ja lepingu sõlmimise vahel

Ei kohaldata

Arv

193

115

4. kv

2025

Euroopa Liidu Teataja andmebaasist (TED) saadud andmete põhjal vähendatakse pakkumuste esitamise tähtaja ja lepingu allkirjastamise kuupäeva vahelist keskmist aega kuni 115 päevani lepingute puhul, mis ületavad ELi riigihankedirektiivides sätestatud piirmäärasid.

Tagama, et TEDis ja BDNCPs (ANAC) lepingu sõlmimist käsitlevate andmete avaldamise vahel oleks täielik järjepidevus ja ajavahe.

M1C1-97

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Siht

Keskmine lepingu sõlmimise ja infrastruktuuri realiseerimise vaheline aeg

Ei kohaldata

Protsent

100

88

2. kv

2025

Lepingu sõlmimise ja taristu rajamise vahele jäävat keskmist aega (edaspidi „rakendusetapp“) vähendatakse vähemalt 12 %, võttes aluseks võrdluse i) ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019 sõlmitud ja 30. juuniks 2021 sõlmitud ehitustööde ning ii) ajavahemikul 1. juulist 2022 kuni 30. juunini 2023 sõlmitud ja 31. detsembriks 2024 sõlmitud ehitustööde vahel.

M1C1–97bis

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Siht

Keskmine lepingu sõlmimise ja infrastruktuuri realiseerimise vaheline aeg

Ei kohaldata

Protsent

100

85

2. kv

2026

Keskmist ajavahemikku lepingu sõlmimise ja taristu rajamise vahel (edaspidi „rakendusetapp“) vähendatakse vähemalt 15 %, võrreldes i) 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019 sõlmitud ja 30. juuniks 2021 lõpetatud ehitustöid ning ii) 1. juulist 2023 kuni 30. juunini 2024 sõlmitud ja 31. detsembriks 2025 lõpetatud töid.

M1C1-98

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Siht

Avaliku sektori hankijad, keda on koolitatud avaliku sektori hankijate kutseliseks muutmise strateegia raames

Ei kohaldata

Arv

20 000

40 000

4. kv

2024

Vähemalt 40 000 riigiteenistujat on koolitatud avaliku sektori hankijate kutseliseks muutmise strateegia raames.

M1C1–98bis

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Siht

Avaliku sektori hankijad, keda on koolitatud avaliku sektori hankijate kutseliseks muutmise strateegia raames

Ei kohaldata

Arv

40 000

60 000

4. kv

2025

Vähemalt 60 000 riigiteenistujat on koolitatud avaliku sektori hankijate kutseliseks muutmise strateegia raames. Koguarv võib hõlmata ametnikke, kes on eelmistel aastatel juba koolitatud ja kelle koolitusest on teatatud M1C1–86 ja M1C1–98 eesmärkide puhul, ainult juhul, kui nad on saanud kõrgema taseme, eri- või täienduskoolituse kooskõlas kutseliseks muutmise strateegia kolme astmelise korraldusega.

M1C1-99

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Siht

Dünaamiliseid hankesüsteeme kasutavad avaliku sektori hankijad

Dünaamilist hankesüsteemi kasutavate keskvalitsuste tasandi hankijate osakaal vastavalt ELi direktiivile 2014/24

Protsent

15

20

2. kv

2024

Vähemalt 20 % avaliku sektori hankijatest kasutab dünaamilisi hankesüsteeme vastavalt direktiivile 2014/24 (vaatlusperiood alates 1. jaanuarist 2022). Keskvalitsuse hankijad on 250 riigiasutust (registreeritud 30. aprilli 2021. aasta seisuga riiklikus e-riigihangete süsteemis, mida haldab MEFi nimel Consip).

M1C1–99bis

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Investeering 1.10 – Kvalifikatsioonitoetus ja e-hanked

Siht

Avaliku sektori hankijate digipädevus

Digitaalselt pädevate kohalike omavalitsuste hankijate protsent

Protsent

0

50

4. kv

2025

Vähemalt 50 %-l kohalikest avaliku sektori hankijatest on kvalifikatsiooniga nõutavad digipädevused.

Eesmärgi saavutamisel võetakse arvesse ka avaliku sektori hankijaid, kes täidavad samu nõudeid tsentraliseeritud hankijate kaudu.

M1C1-100

Reform 1.13. Kulude läbivaatamise raamistiku reform

Eesmärk

Kulutuste läbivaatamise tõhusust parandavate õigusnormide jõustumine – Rahandusministeeriumi tugevdamine

Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Keskvalitsuse (ministeeriumid) kulude läbivaatamise läbivaadatud raamistik parandab selle tõhusust, tugevdades majandus- ja rahandusministeeriumi rolli. Eelkõige nähakse sellega ette majandus- ja rahandusministeeriumi suurem roll eelhindamisel, järelevalvel ja järelhindamisel, mis võimaldab põhjalikult jõustada läbivaatamiste läbiviimist ja kavandatud eesmärkide saavutamist.

M1C1-101

Reform 1.12.

Maksuhalduse reform

Eesmärk

Võimalike maksudest kõrvalehoidumise vähendamise meetmete läbivaatamise vastuvõtmine

Läbivaatamise avaldamine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Võtta vastu aruanne, et teavitada valitsusi meetmetest, mille eesmärk on vähendada arvete esitamata jätmisest tulenevat maksudest kõrvalehoidumist, eelkõige sektorites, kus maksudest kõrvalehoidumine on kõige suurem, sealhulgas tarbijatele suunatud stiimulite kaudu.

M1C1-102

Reform 1.13. Kulude läbivaatamise raamistiku reform

Eesmärk

Aruande vastuvõtmine selle kohta, kui tõhusad on valitud haldusasutuste tavad säästukavade koostamisel ja rakendamisel

Aruande avaldamine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2022

Aruande koostab rahandusministeeriumi raamatupidamisosakond koostöös valitud haldusasutustega, et:

-Hindama oma tavasid säästukavade koostamisel ja rakendamisel.

-Määratleda suunised kõigile haldusasutustele.

M1C1-103

Reform 1.12. Maksuhalduse reform

Eesmärk

Esmaste ja teiseste õigusaktide ja reguleerivate sätete jõustumine ning haldusprotsesside lõpuleviimine, et soodustada maksukuulekust ning parandada auditeid ja kontrolle

Õigus- ja haldusnormid, mis osutavad jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Need sätted hõlmavad järgmist:

i) andmebaasi ja spetsiaalse IT-taristu täielik kasutuselevõtt eelnevalt koostatud käibedeklaratsiooni avaldamiseks, nagu on sätestatud seadusandliku dekreedi nr 127/2015 artikli 4 lõikes 1.

ii) „vastavuskirjade“ jaoks kasutatavat andmebaasi (esialgsete teatiste edastamine maksumaksjatele, kelle puhul avastatakse kõrvalekaldeid) täiustatakse, et vähendada valepositiivsete teadete esinemist ja suurendada maksumaksjatele edastatavate teadete arvu.

iii) reformitud õigusaktide jõustumine, et tagada tõhusad halduskaristused juhul, kui eraõiguslikud teenuseosutajad keelduvad elektroonilisi makseid vastu võtmast (viidatakse dekreetseaduse 124/2019 algsele artiklile 23, mis tunnistati seaduseks muutmisel kehtetuks).

iv) Seaduse nr 160/2019 artikli 1 lõigetes 681-686 sätestatud andmete pseudonüümimise protsessi lõpuleviimine ja digitaalse taristu loomine täielikult pseudonüümitud andmebaaside koostalitlusvõimest tulenevate suurandmete analüüsimiseks, et suurendada valikuprotsessi aluseks oleva riskianalüüsi tõhusust.

v) Selliste esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine, millega rakendatakse täiendavaid tõhusaid meetmeid, mis põhinevad arvete esitamata jätmisest tuleneva maksudest kõrvalehoidumise vähendamise võimalike meetmete läbivaatamise tulemustel.

M1C1-104

Reform 1.13. Kulude läbivaatamise raamistiku reform

Eesmärk

Kulude läbivaatamise säästueesmärkide vastuvõtmine aastateks 2023-2025

Majandus- ja rahandusdokumendis määratletud riigi koguvalitsuse kvantitatiivse säästu eesmärk (eurodes)

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Seada 2016. aasta dekreetseaduste 90 ja 93 ning seaduse nr 163/2016 alusel majandus- ja finantsdokumendis eesmärgid keskvalitsuse koguhalduse kulutuste iga-aastaseks läbivaatamiseks 2023., 2024. ja 2025. aastal. Säästueesmärgid peavad olema piisavalt ambitsioonikad.

M1C1-105

Reform 1.12. Maksuhalduse reform

Siht

Suurem „vastavuskirjade“ arv

Ei kohaldata

Arv

2 150 908

2 581 090

4. kv

2022

Selliste vastavuskirjade arvu, millega antakse maksumaksjatele varakult teada kõrvalekalletest, suurendatakse 2019. aastaga võrreldes vähemalt 20 %.

M1C1-106

Reform 1.12. Maksuhalduse reform

Siht

Valepositiivsete „vastavuskirjade“ arvu vähendamine

Ei kohaldata

Arv

126 500

132 825

4. kv

2022

Valepositiivsete „vastavuskirjade“ arvu (varajane teavitamine maksumaksjatele, kelle puhul avastatakse kõrvalekaldeid, kuid kelle puhul ei avastata pettusi tagantjärele) vähendatakse 2019. aastaga võrreldes vähemalt 5 %.

M1C1-107

Reform 1.12. Maksuhalduse reform

Siht

Vastavuskirjadest tuleneva maksutulu suurenemine

Ei kohaldata

eurot

2 130 000 000

2 449 500 000

4. kv

2022

Vastavuskirjadest saadav maksutulu suureneb 2019. aastaga võrreldes 15 %.

M1C1-108

Reform 1.15. Avaliku sektori raamatupidamiseeskirjade reform

Eesmärk

Kontseptuaalse raamistiku, tekkepõhise raamatupidamisarvestuse standardite kogumi ja mitmemõõtmelise kontoplaani heakskiitmine

Rahandusministeeriumi raamatupidamisosakonna otsus, millega kiidetakse heaks tekkepõhise raamatupidamisarvestuse juhtimisstruktuur

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2024

Tekkepõhise raamatupidamisarvestuse süsteemi aluseks oleva kontseptuaalse raamistiku lõpuleviimine vastavalt Eurostati (EPSASi töörühm) määratletud kvalitatiivsetele omadustele; 
Tekkepõhise raamatupidamise standardite kehtestamine IPSASe alusel; Töötada välja mitmemõõtmeline ja mitmetasandiline kontoskeem.

M1C1-109

Reform 1.12. Maksuhalduse reform

Siht

Esimese eelnevalt kokkupandud käibemaksudeklaratsiooni saatmine

Ei kohaldata

Arv

0

2 300 000

2. kv

2023

Vähemalt 2 300 000 maksumaksjat saavad 2022. maksustamisaasta kohta eelnevalt koostatud käibedeklaratsioonid.

M1C1-110

Reform 1.13. Kulude läbivaatamise raamistiku reform

Eesmärk

Riigieelarve ümberliigitamine seoses keskkonnakulude ja soolist võrdõiguslikkust edendavate kuludega

Riigieelarve ümberliigitamine seoses keskkonnakuludega ja soolist võrdõiguslikkust edendavate kuludega lisatakse 2024. aasta eelarveseadusesse

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2023

2024. aasta eelarveseadusega antakse parlamendile säästva arengu eelarve, mis koosneb riigieelarve liigitamisest vastavalt keskkonnakuludele ja soolist võrdõiguslikkust edendavatele kulutustele. Liigitus peab olema kooskõlas kestliku arengu eesmärkide määratlemise aluseks olevate kriteeriumidega ja 2030. aasta tegevuskava eesmärkidega.

M1C1-111

Reform 1.13. Kulude läbivaatamise raamistiku reform

Eesmärk

Iga-aastase kulude läbivaatamise lõpuleviimine 2023. aastaks, võttes arvesse 2022. aastaks 2023. aastaks seatud säästueesmärki

Rahandusministeeriumi aruande vastuvõtmine kulutuste läbivaatamise kohta 2023. aastal, mis tõendab protsessi lõpuleviimist ja eesmärgi saavutamist.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2024

Rahandusministeeriumi aruanne, mis edastatakse ministrite nõukogule vastavalt 2016. aasta dekreetseadustele nr 90 ja 93 ning seadusele nr 163/2016:

-tõendab kulude läbivaatamise menetluse lõpuleviimist 2023. aastaks seoses kulude läbivaatamise raamistikuga.

-tõendab 2022. aastaks seatud eesmärgi saavutamist.

M1C1-112

Reform 1.12. Maksuhalduse reform

Siht

Parandada maksuameti tegevussuutlikkust kooskõlas maksuameti 2021.–2023. aasta tulemuslikkuse kava värbamiseesmärkidega

Ei kohaldata

Tööle võetud töötajate arv

0

4 113

2. kv

2024

Maksuamet võtab tööle 4 113 uut töötajat kooskõlas „2021–2023. aasta tulemuslikkuse kava“ värbamiseesmärkidega.

M1C1-113

Reform 1.12. Maksuhalduse reform

Siht

Suurem „vastavuskirjade“ arv

Ei kohaldata

Arv

2 150 908

3 011 271

4. kv

2023

Selliste vastavuskirjade arvu, millega antakse maksumaksjatele varakult teada kõrvalekalletest, suurendatakse 2019. aastaga võrreldes vähemalt 40 %.

M1C1-114

Reform 1.12. Maksuhalduse reform

Siht

Vastavuskirjadest tuleneva maksutulu suurenemine

Ei kohaldata

eurot

2 130 000 000

2 769 000 000

4. kv

2023

Vastavuskirjadest saadav maksutulu suureneb võrreldes 2019. aastaga 30 %.

M1C1-115

Reform 1.13. Kulude läbivaatamise raamistiku reform

Eesmärk

2024. aasta kulude iga-aastase läbivaatamise lõpuleviimine, võttes arvesse 2022. ja 2023. aastal 2024. aastaks seatud säästueesmärki

Rahandusministeeriumi aruande vastuvõtmine kulutuste läbivaatamise kohta 2024. aastal, mis tõendab protsessi lõpuleviimist ja eesmärgi saavutamist.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2025

Rahandusministeeriumi aruanne, mis edastatakse ministrite nõukogule vastavalt 2016. aasta dekreetseadustele nr 90 ja 93 ning seadusele nr 163/2016:

- tõendab, et 2024. aasta kulude läbivaatamise protsess on lõpule viidud, võttes arvesse kulude läbivaatamise raamistikku.

- tõendab 2022. ja 2023. aastaks seatud eesmärgi saavutamist.

M1C1-116

Reform 1.12. Maksuhalduse reform

Siht

Maksudest kõrvalehoidumise vähendamine, nagu on määratletud näitajaga „võimalus maksudest kõrvale hoiduda“

Ei kohaldata

Protsent

0

-5

4. kv

2025

Kõigi maksude puhul, v.a omandimaksud (Imposta Municipale Unica) ja aktsiisimaksud, peab „võimalus maksudest kõrvale hoida“ olema 2023. aastal 2019. aastaga võrreldes 5 % väiksem 2019. aasta lähteväärtusest. 2019. aasta võrdlushinnang lisatakse valitsuse ajakohastatud aruandesse varimajanduse kohta, mis avaldatakse 2021. aasta novembris vastavalt seadusandliku dekreedi nr 160/2015 artikli 2 sätetele. 5 % vähendamist tuleb vaadelda võrdluses hinnangutega, mis sisalduvad sama aruande ajakohastatud versioonis, mis avaldatakse 2025. aasta novembris 2023. maksustamisaasta andmete põhjal.

M1C1-117

Reform 1.15.

Avaliku sektori raamatupidamiseeskirjade reform

Siht

Uuele tekkepõhisele raamatupidamissüsteemile üleminekuks koolitatud avalik-õiguslike asutuste esindajad

Ei kohaldata

Protsent

0

90

1. kv

2026

Avaliku sektori asutuste esindajate uuele tekkepõhisele raamatupidamissüsteemile ülemineku esimese koolitusvooru lõpp, mis katab vähemalt 90 % kogu avaliku sektori esmastest kuludest.

M1C1-118

Reform 1.15.

Avaliku sektori raamatupidamiseeskirjade reform

Eesmärk

Raamatupidamisaruannete väljastamine ja tekkepõhise raamatupidamise õigusakti jõustumine avaliku sektori asutuste puhul, mis katavad vähemalt 90 % kogu avaliku sektori esmastest kuludest.

Seadusandliku akti säte, mis osutab seadusandliku akti jõustumisele. Kõikide rakendusmeetmete (sealhulgas suunised, tegevusjuhendid ja koolitusprogramm) jõustumine avaliku sektori asutuste puhul, kes katavad vähemalt 90 % kogu avaliku sektori esmastest kuludest.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2026

Avaliku sektori raamatupidamiseeskirjade seadusandliku akti katseetapina esitatakse avaliku halduse finantsaruanded avaliku sektori asutustele, mis hõlmavad vähemalt 90 % kogu avaliku sektori esmastest kuludest.

Lisaks jõustub seadusandlik akt, millega nähakse ette uue tekkepõhise raamatupidamisarvestuse süsteemi kasutuselevõtt avaliku sektori asutuste jaoks, mis katab alates 2027. aastast vähemalt 90 % kogu avaliku sektori esmastest kuludest.

Lisaks jõustuvad järgmised rakendusmeetmed:

1) Suunised ja tegevusjuhised raamatupidamisstandardite kohaldamiseks koos näidete ja praktiliste esitlustega ettevõtjate toetamiseks; ja
2) Koolitusprogramm: koolitusprogrammide koostamine uuele tekkepõhisele raamatupidamissüsteemile üleminekuks.

M1C1-119

Reform 1.14.

Piirkondliku eelarveraamistiku reform

Eesmärk

Piirkondliku fiskaalse föderalismi rakendamiseks vajalike esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine

Seaduse säte, mis viitab fiskaalse föderalismi jõustumisele tavalise staatusega piirkondades.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

1. kv

2026

Kehtiva delegeeritud seadusega 42/2009 ette nähtud fiskaalföderalismi (Federalismo fiscale) reguleeriva raamistiku jõustumine. Eelkõige määratakse esmastes ja teisestes õigusaktides kindlaks asjakohased parameetrid, mis rakendatakse fiskaalföderalismi üldise staatusega piirkondade puhul, nagu on määratletud dekreetseaduses 68/2011 (artiklid 1-15), mida on viimati muudetud seadusega 176/2020 (artikkel 31-sexties).

M1C1-120

Reform 1.14.

Piirkondliku eelarveraamistiku reform

Eesmärk

Piirkondliku fiskaalse föderalismi rakendamiseks vajalike esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine

Seaduse säte, mis viitab maksuföderalismi jõustumisele provintsides ja suurlinnades.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

1. kv

2026

Kehtiva delegeeritud seadusega 42/2009 ette nähtud fiskaalföderalismi (Federalismo fiscale) reguleeriva raamistiku jõustumine. Eelkõige määratakse esmastes ja teisestes õigusaktides kindlaks asjakohased parameetrid, mis rakendatakse vajaduse korral provintside ja suurlinnade fiskaalföderalismi, nagu see on määratletud dekreetseaduses 68/2011 (artikkel 1-15), mida on viimati muudetud seadusega 178/2020 (artikkel 1, koma 783).

M1C1-121

Reform 1.12.

Maksuhalduse reform

Siht

Maksudest kõrvalehoidumise vähendamine, nagu on määratletud näitajaga „võimalus maksudest kõrvale hoiduda“

Ei kohaldata

Protsent

0

-15

2. kv

2026

Kõigi maksude puhul, v.a omandimaksud (Imposta Municipale Unica) ja aktsiisimaksud, peab „võimalus maksudest kõrvale hoida“ olema 2024. aastal 2019. aastaga võrreldes 15 % väiksem 2019. aasta lähteväärtusest. 2019. aasta võrdlushinnang lisatakse valitsuse ajakohastatud aruandesse varimajanduse kohta, mis avaldatakse 2021. aasta novembris vastavalt seadusandliku dekreedi nr 160/2015 artikli 2 sätetele. 15 % vähendamist täheldatakse viitega 2024. maksustamisaasta hinnangule, mis sisaldub rahandusministeeriumi poolt 2026. aasta juuniks koostatavas spetsiaalses aruandes, mis põhineb samal metoodikal, mida kasutatakse seadusandliku dekreedi nr 160/2015 artiklis 2 nõutud aruande koostamiseks.

M1C1-122

Reform 1.13. Kulude läbivaatamise raamistiku reform

Eesmärk

Iga-aastase kulutuste läbivaatamise lõpuleviimine 2025. aastaks, võttes arvesse 2022., 2023., 2024. ja 2025. aastaks seatud säästueesmärki.

Rahandusministeeriumi aruande vastuvõtmine kulutuste läbivaatamise kohta 2025. aastal, mis tõendab protsessi lõpuleviimist ja eesmärgi saavutamist.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2026

Rahandusministeeriumi aruanne, mis edastatakse ministrite nõukogule vastavalt 2016. aasta dekreetseadustele nr 90 ja 93 ning seadusele nr 163/2016:

- tõendab, et 2025. aasta kulude läbivaatamise protsess on lõpule viidud, võttes arvesse kulude läbivaatamise raamistikku.

- tõendab 2022., 2023. ja 2024. aastaks seatud eesmärgi saavutamist.

A.3.    Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1.2. Pilvandmetöötlus kohalikule makseasutusele

Selle investeeringu eesmärk on viia kohaliku avaliku halduse olulise osa andmekogud ja rakendused üle turvalisse pilvetaristusse, mis annab igale ametiasutusele vabaduse valida sertifitseeritud avalikus pilvekeskkonnas.

Meetmega nähakse ette ka ametiasutustele suunatud tugipakett „ränne teenusena“, mis hõlmab järgmist: i) esialgne hindamine, ii) jõupingutuste käivitamiseks vajalik menetluslik/halduslik tugi, iii) läbirääkimised vajaliku välisabi üle ja iv) projekti üldine juhtimine selle elluviimise käigus. Tehnoloogiliste uuenduste ja digiülemineku ministeeriumi (MITD) järelevalve all tegutsevalt rühmalt oodatakse kvalifitseeritud teenuseosutajate laia nimekirja kindlaksmääramist ja sertifitseerimist ning läbirääkimisi standardsete toetuspakettide üle, mis on kohandatud vastavalt administratsiooni suurusele ja migratsiooniga seotud teenustele.

Investeering 1.4. Digitaalteenused ja kodanike kogemused

Selle investeeringu eesmärk on töötada välja tipptasemel kodanikele suunatud digitaalteenuste integreeritud ja ühtlustatud pakkumine, tagada nende laialdane kasutuselevõtt nii kesk- kui ka kohalikes haldusasutustes ning suurendada kasutajate kogemusi.

Meede:

(I)suurendada digitaalsete avalike teenuste kogemust, määratledes korduvkasutatavad teenuse osutamise mudelid, millega tagatakse täielik ligipääsetavusnõuete täitmine (investeering 1.4.1 – Kodanikukogemus – Digitaalsete avalike teenuste kvaliteedi ja kasutatavuse parandamine);

(II)digitaalsete avalike teenuste kättesaadavuse parandamine (investeering 1.4.2 – Kodaniku kaasamine: Digitaalsete avalike teenuste kättesaadavuse parandamine);

(III)edendada kodanike ja haldusasutuste vaheliste maksete digitaalse rakenduse (PagoPA) kasutuselevõtmist ning rakenduse „IO“ kasutuselevõtmist kodanike ja haldusasutuste vahelise peamise digitaalse kontaktpunktina mitmesuguste teenuste (sh teadete) jaoks kooskõlas ühtse kontaktpunkti loogikaga (investeering 1.4.3 – PagoPA platvormi teenuste ja rakenduse „IO“ kasutuselevõtmine);

(IV)toetada riiklike digitaalse identiteedi platvormide (Sistema Pubblico di Identità Digitale, SPID ja Carta d’Identità Elettronica, CIE) ja riikliku registri (Anagrafe nazionale della popolazione residente, ANPR) kasutuselevõtmist (Investeering 1.4.4 – Riiklike digitaalse identiteedi platvormide (SPID, CIE) ja riikliku registri (ANPR) kasutuselevõtmine);

(V)töötada välja ühtne teavitamisplatvorm (investeering 1.4.5 – avalike teadaannete digiteerimine);

(VI)edendada liikuvuse kui teenuse paradigma kasutuselevõtmist suurlinnades, et digiteerida kohalikku transporti ja pakkuda kasutajatele integreeritud liikuvuskogemust reisi kavandamisest makseteni eri transpordiliikide puhul (investeering 1.4.6 – mobiilsus kui teenus Itaaliale, kusjuures viimast meedet rahastatakse tagastamatust rahalisest toetusest).

Investeering 1.6. Suurte keskvalitsuste digiüleminek

Selle investeeringu eesmärk on ümber kujundada ja digiteerida peamiste keskasutuste prioriteetsed protsessid, tegevused ja teenused, et suurendada nende asutuste tõhusust ja lihtsustada menetlusi.

Asjaomaste keskasutuste hulka kuuluvad: i) riiklik sotsiaalkindlustusamet (INPS) ja riiklik tööõnnetuste vastu kindlustamise instituut (INAIL), ii) kohtusüsteem, iii) kaitseministeerium, iv) siseministeerium, v) rahanduspolitsei.

Siseministeeriumi osas nähakse projektiga ette i) kodanikele suunatud teenuste digiteerimine ja selle aluseks olevate siseprotsesside ümberkujundamine; ii) töötajate oskuste täiendamine digivõimekuste tugevdamiseks (1.6.1 – Siseministeeriumi digiteerimine).

Kohtusüsteemi osas nähakse projektiga ette i) viimase kahekümne aasta (01.01.2006–30.06.2026) arhiivide (7 750 000 kohtudokumenti) digiteerimine, mis on seotud madalama astme kohtute (Tribunali ordinari), apellatsioonikohtute ja ülemkohtu kohtutoimikute, piirkonna pealinnade rahukohtunike, alaealiste ametite, kohtute ja apellatsioonikohtute kriminaalkolleegiumide ning prokuratuuridega; iii) andmebaasi (tarkvarakihi) loomine, mis toimiks ühtse juurdepääsupunktina kohtusüsteemi kogu toorandmetele.

Andme järves säilitatavat teavet kasutatakse tehisintellektilahenduste abil, et: i) muuta tsiviil- ja kriminaalkaristused anonüümseks; ii) kuriteoohvri ja kurjategija vahelise suhte automaatne tuvastamine õigusnormides; iii) hallata, analüüsida ja korraldada varasemaid kohtuasju, et hõlbustada konsulteerimist tsiviilkohtunike ja prokuröridega; iv) viia läbi kohtusüsteemi tõhususe ja tulemuslikkuse põhjalik statistiline analüüs; v) Kohtuametite tegevuse menetlemise aja haldamine ja jälgimine (Investeeringud 1.6.2 – Justiitsministeeriumi digiteerimine ja 1.6.5 – Riiginõukogu digiteerimine, mida rahastatakse tagastamatu rahalise toetuse alusel).

INPSi ja INAILi puhul hõlmab projekt nende sisemiste süsteemide ja menetluste põhjalikku läbivaatamist ning nende digitaalsete kontaktide arendamist residentide, ettevõtete ja teiste haldusasutustega, et pakkuda kasutajatele sujuvat digitaalset kogemust (1.6.3 – Riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja riikliku tööõnnetuste vastu kindlustamise instituudi (INAIL) digitaliseerimine).

Kaitseministeeriumi puhul hõlmab projekt i) kolme põhilise teabekogumi (personal, haldusdokumendid, sise- ja välissuhtlus) turvalisuse suurendamist ning ii) kõigi süsteemide ja rakenduste üleviimist avatud lähtekoodiga paradigmale, mis on kooskõlas aluseks olevas õigusraamistikus määratletud julgeolekupoliitikaga (investeering 1.6.4 – Kaitseministeeriumi digiteerimine).

Finantspolitsei puhul on projekti eesmärk eelkõige i) andmebaaside ümberkorraldamine; ii) Andmeteaduse lisamine tegevus- ja otsustusprotsessidesse (investeering 1.6.6 – Finantspolitsei digiteerimine, mida rahastatakse tagastamatu rahalise toetuse alusel).

A.4.    Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk

/ Siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtmärkide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

M1C1-14

Investeering 1.6.5 – Riiginõukogu digiteerimine

Siht

Riiginõukogu – andmelaos T1 analüüsimiseks kättesaadavad kohtudokumendid

Ei kohaldata

Arv

0

800 000

4. kv

2023

Haldusjurisdiktsiooni süsteemiga seotud kohtudokumentide (nt laused, arvamused ja dekreedid) arv, mille metaandmed on andmelaos täielikult kättesaadavad.

M1C1-16

Investeering 1.6.5 – Riiginõukogu digiteerimine

Siht

Riiginõukogu – andmelaos T2 analüüsimiseks kättesaadavad kohtudokumendid

Ei kohaldata

Arv

800 000

2 500 000

4. kv

2023

Halduskohtusüsteemiga seotud kohtudokumentide (nt kohtuotsused, arvamused ja dekreedid) arv, mille metaandmed on andmelaos täielikult kättesaadavad.

M1C1-123

Investeering 1.6.3. Riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja riikliku tööõnnetuste vastu kindlustamise instituudi (INAIL) digitaliseerimine

Siht

INPS – „One click by design“ teenused/sisu T1

Ei kohaldata

Arv

0

35

4. kv

2022

INPSi institutsioonilisel veebisaidil ( www.inps.it ) on kasutusele võetud 35 lisateenust .

Teenused peavad olema institutsiooni veebisaidil kättesaadavad asjakohase profiilianalüüsi loogika alusel (süsteem pakub välja huvipakkuvaid teenuseid, mis põhinevad vanusel, töö omadustel, eeldataval kasul ja kasutajate ajalool).

35 teenust on seotud järgmiste INPSi institutsiooniliste valdkondadega:

•Pensionihüvitised

•Sotsiaalsed puhvrid

•Töötushüvitised

•Invaliidsushüvitised

•Vabastamine

•Toetuse kogumine ettevõtete poolt

•Põllumajandustöötajate teenused

•Pettustevastase võitluse, korruptsiooni ja läbipaistvuse teenistused

Loetletud institutsioonilistes valdkondades on rakendatavad teenused seotud teenuste taotluste digitaalse esitamisega, kasu saamise nõuete kontrollimisega, kasutajate poolse tava seisundi jälgimisega, kasutajate vajadustel põhinevate teenuste proaktiivse pakkumisega, kasu automaatse pikendamisega, ilma et oleks vaja uusi rakendusi.

Lõpuks on olemas järelevalvetabelid, mis võimaldavad INPSil jälgida pakutavat kasu ja pakkuda poliitikakujundajate otsustele andmepõhist tuge.

M1C1-124

Investeering 1.6.3. Riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja riikliku tööõnnetuste vastu kindlustamise instituudi (INAIL) digitaliseerimine

Siht

INPS - parema info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) oskustega töötajad T1

Ei kohaldata

Arv

0

4 250

4. kv

2022

Vähemalt 4 250 INPSi töötajat, keda on hinnatud seoses nende teavitamisega ja tõendatud täiustatud oskustega järgmistes Euroopa e-pädevuse raamistiku valdkondades: i) kavandamine; ii) ehitus; iii) juhtimine (iv) võimaldamine; v) haldamine.

Pädevuste parandamise valdkonnad määratakse kindlaks vastavalt õppijate sihtrühmale.

M1C1-125

Investeering 1.2. Pilvandmetöötlus kohalikule makseasutusele

Eesmärk

Kohaliku avaliku halduse pilvandmetöötluse (kõikide) avalike konkursside korraldamine

Kohaliku avaliku halduse hangete pilveteenuste osutamise (kõikide) riigihankelepingute sõlmimisest teatamine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

1. kv

2023

Teade (kõikide) avalike osalemiskutsete sõlmimise kohta iga asjaomase avaliku halduse asutuse (kohalikud omavalitsused, koolid, kohalikud tervishoiuasutused) jaoks, et koguda ja hinnata rändekavasid. Kolme spetsiaalse projektikonkursi väljastamine võimaldab tehnoloogiliste uuenduste ja digiülemineku ministeeriumil hinnata iga asjaomase avaliku halduse liigi väga spetsiifilisi vajadusi.

Sõlmitud pakkumismenetlused (st rahastamiseks lubatud haldusasutuste nimekirja avaldamine) olid seotud kolme avaliku projektikonkursiga vastavalt omavalitsustele, koolidele ja kohalikele tervishoiuasutustele, et koguda ja hinnata üleminekukavasid kooskõlas tehniliste suunistega „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.

M1C1-126

Investeering 1.4.3. PagoPA platvormi teenuste ja rakenduse „IO“ kasutuselevõtmine

Siht

PagoPA platvormi teenuste T1 kasutuselevõtu suurendamine

Ei kohaldata

Arv

9 000

11 450

4. kv

2023

Tagada platvormi integreeritud teenuste arvu suurenemine järgmiste teenuste puhul:

- riigiasutused, mis on juba baasstsenaariumis (9 000 üksust)

- platvormiga ühinevad uued haldusasutused (2 450 uut üksust).

Mõlemal juhul peab platvormiga ühinevate haldusasutuste teenuste koguarv suurenema vähemalt 20 % võrreldes 2021. aasta teenuste lähtetasemega (31.3.2021). Integreeritavate teenuste arv sõltub haldusliigist (2026. aasta lõppeesmärk on pakkuda keskmiselt 35 teenust omavalitsustele, 15 teenust piirkondadele, 15 teenust tervishoiuasutustele, 8 teenust koolidele ja ülikoolidele).

M1C1-127

Investeering 1.4.3. PagoPA platvormi teenuste ja rakenduse „IO“ kasutuselevõtmine

Siht

Rakenduse „IO“ rakenduse T1 vastuvõtmise suurendamine

Ei kohaldata

Arv

2 700

7 000

4. kv

2023

Tagada rakendusse „IO“ integreeritud teenuste arvu suurenemine:

- riigiasutused, mis on juba baasstsenaariumis (2 700 üksust)

- platvormiga ühinevad uued haldusasutused (4 300 uut üksust).

Mõlemal juhul peab platvormiga ühinevate haldusasutuste teenuste koguarv suurenema vähemalt 20 % võrreldes 2021. aasta teenuste lähtetasemega (31.3.2021). Integreeritavate teenuste arv sõltub haldusliigist (2026. aasta lõppeesmärk on pakkuda keskmiselt 35 teenust omavalitsustele, 15 teenust piirkondadele, 15 teenust tervishoiuasutustele, 8 teenust koolidele ja ülikoolidele).

M1C1-128

Investeering 1.4.5. Avalike teadete digitaliseerimine

Siht

Digitaalsete avalike teadete T1 kasutuselevõtu suurendamine

Ei kohaldata

Arv

0

800

4. kv

2023

Vähemalt 800 keskvalitsust ja omavalitsust esitavad seoses digitaalse teavitusplatvormiga kodanikele, juriidilistele isikutele, ühendustele ja muudele avalik-õiguslikele või eraõiguslikele üksustele digitaalsed õiguslikult siduvad teated.

M1C1-129

Investeering 1.6.1. Siseministeeriumi digiteerimine

Siht

Siseministeerium – täielikult ümberkujundatud ja digiteeritud protsessid T1

Ei kohaldata

Arv

0

7

4. kv

2023

Sisemenetlused ja -protsessid on täielikult ümber kujundatud (kuni 31. detsembrini 2023 kokku 7 protsessi) ja neid on võimalik täielikult veebis lõpule viia (nt bürooautomaatika, liikuvusteenused ja e-õpe).

M1C1-130

Investeering 1.6.2. Justiitsministeeriumi digiteerimine

Siht

Digiteeritud kohtutoimikud T1

Ei kohaldata

Arv

0

3 500 000

4. kv

2023

Viimase 20 aasta 3 500 000 kohtutoimiku digiüleminek (1.1.2006–30.6.2026), mis on seotud lõpetatud või käimasolevate kohtumenetlustega kohtutes.

M1C1-131

Investeering 1.6.2. Justiitsministeeriumi digiteerimine

Eesmärk

Õigusalased andmebaasid T1

Lepingu täitmise algust tõendav aruanne

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2023

Lepingu täitmise algus kuue uue andmejärve teadmussüsteemi loomiseks:

1)Tsiviil- ja kriminaalkaristuste anonüümimise süsteem

2)Integreeritud juhtimissüsteem

3)Tsiviilmenetluste juhtimis- ja analüüsisüsteem

4)Kriminaalmenetluste juhtimis- ja analüüsisüsteem

5)Tsiviil- ja kriminaalmenetluste täiustatud statistikasüsteem

6)Automaatne süsteem ohvri ja süü vahelise suhte tuvastamiseks.

Iga hankelepingu täitmine algab menetluse eest vastutava konkreetse haldusaktiga, mida nimetatakse „täitmise alustamiseks“.

M1C1-132

Investeering 1.6.3. Riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja riikliku tööõnnetuste vastu kindlustamise instituudi (INAIL) digitaliseerimine

Siht

INPS – „One click by design“ teenused/sisu T2

Ei kohaldata

Arv

35

70

4. kv

2023

Inps’i institutsioonide veebisaidil ( www.inps.it ) on kasutusele võetud 35 lisateenust .

Teenused peavad olema institutsiooni veebisaidil kättesaadavad asjakohase profiilianalüüsi loogika alusel (süsteem pakub välja huvipakkuvaid teenuseid, mis põhinevad vanusel, töö omadustel, eeldataval kasul ja kasutajate ajalool).

35 teenust on seotud järgmiste INPSi institutsiooniliste valdkondadega:

•Pensionihüvitised

•Sotsiaalsed puhvrid

•Töötushüvitised

•Invaliidsushüvitised

•Vabastamine

•Toetuse kogumine ettevõtete poolt

•Põllumajandustöötajate teenused

•Pettustevastase võitluse, korruptsiooni ja läbipaistvuse teenistused

Loetletud institutsioonilistes valdkondades on rakendatavad teenused seotud teenuste taotluste digitaalse esitamisega, kasu saamise nõuete kontrollimisega, kasutajate poolse tava seisundi jälgimisega, kasutajate vajadustel põhinevate teenuste proaktiivse pakkumisega, kasu automaatse pikendamisega, ilma et oleks vaja uusi rakendusi.

Lõpuks on olemas järelevalvetabelid, mis võimaldavad INPSil jälgida pakutavat kasu ja pakkuda poliitikakujundajate otsustele andmepõhist tuge.

M1C1-133

Investeering 1.6.3. Riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja riikliku tööõnnetuste vastu kindlustamise instituudi (INAIL) digitaliseerimine

Siht

INPS - parema info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) oskustega töötajad T2

Ei kohaldata

Arv

4 250

8 500

4. kv

2023

Lisaks 4 250 INPSi töötajat, kellel on tõendatud paremad oskused järgmistes Euroopa e-pädevuse raamistiku valdkondades: i) kavandamine; ii) ehitus; iii) juhtimine (iv) võimaldamine; v) haldamine.

Pädevuste parandamise valdkonnad määratakse kindlaks vastavalt õppijate sihtrühmale.

M1C1-134

Investeering 1.6.3. Riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja riikliku tööõnnetuste vastu kindlustamise instituudi (INAIL) digitaliseerimine

Siht

INAIL – täielikult ümberkavandatud ja digiteeritud protsessid/teenused T1

Ei kohaldata

Arv

29

53

4. kv

2023

Eesmärk on saavutada 53 (52 %) ümberkujundatud institutsioonilised protsessid ja teenused, et need täielikult digiteerida.

INAILi asjaomased piirkonnad on: Kindlustus-, sotsiaal- ja tervishoiuteenused, ennetus- ja ohutustööd, sertifitseerimine ja kontrollimine.

Eelkõige on iga piirkonna eeldatav eesmärk väljendatud eespool:

·Kindlustus: 8 (25 %)

·Sotsiaal- ja tervishoiuteenused 18 (50 %)

·Ennetus- ja ohutustöö: 9 (80 %)

·Sertifikaadid ja kontrollid: 18 (80 %).

M1C1-135

Investeering 1.6.4. Kaitseministeeriumi digiteerimine

Siht

Kaitseministeerium – protseduuride digiteerimine T1

Ei kohaldata

Arv

4

15

4. kv

2023

Kaitsepersonali juhtimisega seotud 15 menetluse (nagu värbamine, tööhõive ja pensionile jäämine, töötajate tervis) digiteerimine, läbivaatamine ja automatiseerimine, alustades neljast juba digiteeritud menetlusest.

M1C1-136

Investeering 1.6.4. Kaitseministeeriumi digiteerimine

Siht

Kaitseministeerium – sertifikaatide T1 digiteerimine

Ei kohaldata

Digiteeritud sertifikaatide arv

190 000

450 000

4. kv

2023

Selliste digiteeritud isikut tõendavate dokumentide arv (450 000), mille on välja andnud kaitseministeerium ja mis liiguvad taristusse, mida täiendab avariitaastekoht, alates 190 000 juba digiteeritud sertifikaadist.

M1C1-137

Investeering 1.6.4. Kaitseministeeriumi digiteerimine

Eesmärk

Kaitseministeerium – institutsiooniliste veebiportaalide ja intranetiportaalide haldamine

Täielikult toimivad institutsioonilised veebiportaalid ja intraneti veebiportaalid

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2023

Arendada ja rakendada i) institutsioonilisi veebiportaale ja ii) intranetiportaale sisekommunikatsiooni erivajaduste rahuldamiseks.

M1C1-138

Investeering 1.6.4. Kaitseministeeriumi digiteerimine

Siht

Kaitseministeerium – missiooniväliste elutähtsate rakenduste migratsioon infrastruktuuri avatusest tuleneva täieliku teabekaitse lahendusesse (S.C.I.P.I.O.). T1

Ei kohaldata

Arv

0

10

4. kv

2023

Esialgne üleminek uuele avatud lähtekoodiga taristule ja selle kriitilise tähtsusega rakenduste operatiivne kättesaadavus. See hõlmab riistvarakeskkonna rakendamist, vahevara avatud lähtekoodiga komponentide paigaldamist ja rakenduste ümberkavandamist.

M1C1-139

Investeering 1.2. Pilvandmetöötlus kohalikule makseasutusele

Siht

Pilvandmetöötlus kohalikule avalikule haldusele T1

Ei kohaldata

Arv

0

4 083

3. kv

2024

4 083 kohaliku ametiasutuse migratsioon sertifitseeritud pilvekeskkonda loetakse saavutatuks, kui igasse migratsioonikavasse lisatud kõikide süsteemide, andmekogumite ja rakenduste migratsioon on olnud edukas.

M1C1-140

Investeering 1.4.1. Kodaniku kogemused – digitaalsete avalike teenuste kvaliteedi ja kasutatavuse parandamine

Siht

Digitaalsete avalike teenuste T1 kvaliteedi ja kasutatavuse parandamine

Ei kohaldata

Protsent

0

40

4. kv

2024

Haldusasutused (omavalitsused, esimese ja teise astme haridusasutuste põhi- ja keskkoolid ning konkreetsed katsetatud tervishoiu- ja kultuuripärandiasutused), kes järgivad ühist mudelit ja disainisüsteemi, lihtsustavad kasutajate suhtlust ja lihtsustavad hooldust järgnevatel aastatel.

Veebisaitide/teenuste komponentide ühtsest ülesehitusest/mudelist kinnipidamine hõlmab järgmist:

1) Esitatud projektide hindamine;

2) Projekti lõpuleviimise hindamine peamiste kasutatavusnäitajate (digitaalse kasutatavuse hinded) alusel, kasutades selleks juba olemasolevat spetsiaalset platvormi.

M1C1-141

Investeering 1.6.4. Kaitseministeeriumi digiteerimine

Siht

Kaitseministeeriumi menetluste digiteerimine T2

Ei kohaldata

Arv

15

20

4. kv

2024

Kaitsepersonali juhtimisega seotud 20 menetluse (nagu värbamine, tööhõive ja pensionile jäämine, töötajate tervis) digiteerimine, läbivaatamine ja automatiseerimine, alustades viieteistkümnest juba digiteeritud menetlusest, mille eesmärk on 1.

M1C1-142

Investeering 1.6.4. Kaitseministeeriumi digiteerimine

Siht

Kaitseministeeriumi tunnistuste T2 digiteerimine

Ei kohaldata

Digiteeritud sertifikaatide arv

450 000

750 000

4. kv

2024

Selliste digiteeritud isikut tõendavate dokumentide arv (750 000), mille on välja andnud kaitseministeerium ja mis liiguvad taristusse, mida täiendab avariitaastekoht, alates 450 000 juba digiteeritud sertifikaadist, mille eesmärk on 1.

M1C1-143

Investeering 1.6.4. Kaitseministeeriumi digiteerimine

Siht

Kaitseministeerium – missiooni kriitilise tähtsusega ja mitte-missioonikriitiliste rakenduste migratsioon lahenduseks täieliku infokaitse tagamiseks taristu avatuse kaudu (S.C.I.P.I.O.) T2

Ei kohaldata

Arv

10

15

4. kv

2024

Nelja missiooni kriitilise tähtsusega ja üheteistkümne missiooniga mitteseotud kriitilise tähtsusega rakenduse lõplik üleviimine uude avatud lähtekoodiga taristusse, mis hõlmab riistvara keskkonna rakendamist, vahevara avatud lähtekoodiga komponentide paigaldamist, rakenduste ümberkavandamist, alustades lähteolukorrast, milleks on kümme juba üle viidud 1. eesmärgiga.

M1C1-144

Investeering 1.4.2 – Kodaniku kaasamine – Digitaalsete avalike teenuste kättesaadavuse parandamine

Siht

Digitaalsete avalike teenuste kättesaadavuse parandamine/sekkumiste rakendamine

Ei kohaldata

Arv

0

55

4. kv

2025

AGID rakendab järgmisi sekkumisi, et parandada digitaalsete avalike teenuste kättesaadavust riigi tasandil:

·28 eksperdist koosneva valdkondadevahelise rühma moodustamine

·Vähemalt kolme vahendi levitamine, mille eesmärk on kujundada ümber ja arendada igale haldusasutusele kuuluvaid kõige enam kasutatavaid digiteenuseid ning valmistada ette piisav koolitus

·55 kohaliku haldusasutuse esitatud dokumentide kogumine koos puuetega avaliku halduse töötajate tugitehnoloogia vajaduste hindamisega.

·55 kohaliku haldusasutuse esitatud dokumentide kogumine koos vigade liikide hindamisega vähemalt kahe digiteenuse puhul.

AGID toetab 55 kohalikku haldusasutust kokkulepete kaudu, millega nähakse ette järgmised sekkumised, mida rakendavad 55 kohalikku haldusasutust:

– Vähendada iga haldusasutuse esitatud hinnangus tuvastatud vigade arvu 50 % võrra vähemalt kahe digiteenuse puhul.

– Pakkuma mitmeid tugitehnoloogiaid, mis katavad vähemalt 50 % iga administratsiooni esitatud hinnangus kindlaks tehtud puuetega töötajate vajadustest.

M1C1-145

Investeering 1.4.4. Riiklike digitaalse identiteedi platvormide (SPID, CIE) ja riikliku registri (ANPR) kasutuselevõtmine

Siht

Riiklik digiidentiteedi platvorm (CIE) ja riiklik register (ANPR)

Ei kohaldata

Arv

9 700 000

42 300 000

4. kv

2025

Kehtiva digiidentiteediga isikute arv riiklikul digiidentiteedi platvormil (CIE).

M1C1-146

Investeering 1.4.4. Riiklike digitaalse identiteedi platvormide (SPID, CIE) ja riikliku registri (ANPR) kasutuselevõtmine

Siht

Riiklikud digiidentiteedi platvormid (SPID)

Ei kohaldata

Arv

0

10 217

2. kv

2025

Nende haldusasutuste arv, kes on võtnud kasutusele e-identimise (eID) pärast 3. detsembrit 2021 (SPID).

M1C1-147

Investeering 1.2. Pilvandmetöötlus kohalikule makseasutusele

Siht

Pilvandmetöötlus kohalikule avalikule haldusele T2

Ei kohaldata

Arv

4 083

12 464

2. kv

2026

12 464 kohaliku ametiasutuse migratsioon sertifitseeritud pilvekeskkonda loetakse saavutatuks, kui igasse migratsioonikavasse lisatud kõikide süsteemide, andmekogumite ja rakenduste migratsioon on olnud edukas.

M1C1-148

Investeering 1.4.1. Kodaniku kogemused – digitaalsete avalike teenuste kvaliteedi ja kasutatavuse parandamine

Siht

Digitaalsete avalike teenuste kvaliteedi ja kasutatavuse parandamine T2

Ei kohaldata

Protsent

40

80

2. kv

2026

Haldusasutused (omavalitsused, esimese ja teise astme haridusasutuste põhi- ja keskkoolid ning konkreetsed katsetatud tervishoiu- ja kultuuripärandiasutused), kes järgivad ühist mudelit ja disainisüsteemi, lihtsustavad kasutajate suhtlust ja lihtsustavad hooldust järgnevatel aastatel.

Veebisaitide/teenuste komponentide ühtsest ülesehitusest/mudelist kinnipidamine hõlmab järgmist:

1) Esitatud projektide hindamine;

2) Projekti lõpuleviimise hindamine peamiste kasutatavusnäitajate (digitaalse kasutatavuse hinded) alusel, kasutades selleks juba olemasolevat spetsiaalset platvormi.

Omavalitsused peavad tagama, et kõigi eesmärgi saavutamisele kaasaaitavate omavalitsuste seas järgitakse vähemalt 3,5 teenuse puhul ühist projekteerimisteenuste mudelit.

M1C1-149

Investeering 1.4.3. PagoPA platvormi teenuste ja rakenduse „IO“ kasutuselevõtmine

Siht

PagoPA platvormi teenuste T2 kasutuselevõtu suurendamine

Ei kohaldata

Arv

11 450

14 100

2. kv

2026

Tagada platvormi integreeritud teenuste arvu suurenemine järgmiste teenuste puhul:

- haldusasutused juba ühinevad platvormiga (11 450 üksust);

- platvormiga ühinevad uued haldusasutused (2 650 uut üksust).

Integreeritavate teenuste arv sõltub haldusliigist (lõppeesmärk on pakkuda keskmiselt 35 teenust omavalitsustele, 15 teenust piirkondadele, 15 teenust tervishoiuasutustele, 8 teenust koolidele ja ülikoolidele).

M1C1-150

Investeering 1.4.3. PagoPA platvormi teenuste ja rakenduse „IO“ kasutuselevõtmine

Siht

Rakenduse „IO“ rakenduse T2 vastuvõtmise suurendamine

Ei kohaldata

Arv

7 000

14 100

2. kv

2026

 Tagada rakendusse „IO“ integreeritud teenuste arvu suurenemine:

- haldusorganid, mis juba kasutavad IOd (7 000 üksust);

- platvormiga ühinevad uued haldusasutused (umbes 7 100 uut üksust).

Integreeritavate teenuste arv sõltub haldusliigist (lõppeesmärk on pakkuda keskmiselt 35 teenust omavalitsustele, 15 teenust piirkondadele, 15 teenust tervishoiuasutustele, 8 teenust koolidele ja ülikoolidele).

M1C1-151

Investeering 1.4.5. Avalike teadete digitaliseerimine

Siht

Digitaalsete avalike teadete T2 kasutuselevõtu suurendamine

Ei kohaldata

Arv

800

6 400

2. kv

2026

Vähemalt 6 400 keskvalitsust ja omavalitsust esitavad seoses digitaalse teavitusplatvormiga kodanikele, juriidilistele isikutele, ühendustele ja muudele avalik-õiguslikele või eraõiguslikele üksustele digitaalsed õiguslikult siduvad teated.

M1C1-152

Investeering 1.6.1. Siseministeeriumi digiteerimine

Siht

Siseministeerium – täielikult ümberkujundatud ja digiteeritud protsessid T2

Ei kohaldata

Arv

7

45

2. kv

2026

Sisemenetlused ja -protsessid on täielikult ümber kujundatud (31. augustiks 2026 kokku 45 protsessi), mida on võimalik täielikult veebis lõpule viia (nt bürooautomaatika, liikuvusteenused ja e-õpe).

M1C1-153

Investeering 1.6.2. Justiitsministeeriumi digiteerimine

Siht

Digiteeritud kohtutoimikud T2

Ei kohaldata

Arv

3 500 000

7 750 000

2. kv

2026

Viimase 20 aasta 7 750 000 kohtutoimiku digiüleminek (1.1.2006–30.6.2026), mis on seotud lõpetatud või käimasolevate kohtumenetlustega kohtutes.

M1C1-154

Investeering 1.6.2. Justiitsministeeriumi digiteerimine

Siht

Õigusalased andmebaasid T2

Ei kohaldata

Arv

0

6

2. kv

2026

Kuue uue andmejärve teadmussüsteemi rakendamine.

1)Tsiviil- ja kriminaalkaristuste anonüümimise süsteem

2)Integreeritud juhtimissüsteem

3)Tsiviilmenetluste juhtimis- ja analüüsisüsteem

4)Kriminaalmenetluste juhtimis- ja analüüsisüsteem

5)Tsiviil- ja kriminaalmenetluste täiustatud statistikasüsteem

6)Automaatne süsteem ohvri ja süü vahelise suhte tuvastamiseks.

Need kuus elementi on eraldi süsteemid, mis kasutavad sarnaseid tehnoloogiaid. Süsteemide raamistik on sama: sise- ja välisallikatest pärit andmete ja dokumentide ühendamine; süsteemide mudelid on kasutajate (nt tsiviil- ja kriminaalkohtunikud) ja eesmärkide (nt statistika ja kohtuotsused) lõikes erinevad.

M1C1-155

Investeering 1.6.3. Riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja riikliku tööõnnetuste vastu kindlustamise instituudi (INAIL) digitaliseerimine

Siht

INAIL – ümberprojekteeritud ja digiteeritud protsessid/teenused T2

Ei kohaldata

Arv

53

82

2. kv

2026

Eesmärk on saavutada 82 ümberkujundatud institutsioonilist protsessi ja teenust, et need digiteerida. INAILi asjaomased piirkonnad on: Kindlustus-, sotsiaal- ja tervishoiuteenused, ennetus- ja ohutustööd, sertifitseerimine ja kontrollimine.

82 ümberkujundatud institutsioonilist protsessi ja teenust hõlmavad mitut valdkonda, millest igaühel on oma eesmärgid. Valdkonnad ja vastavad eesmärgid on järgmised:

·Kindlustus: 26

·Sotsiaal- ja tervishoiuteenused 29

·Ennetus- ja ohutustöö: 9

·Sertifikaadid ja kontrollid: 18.

B. ÜLESANNE 1 KOMPONENT 2.

Telg 1. Tootmissüsteemi digiteerimine, innovatsioon ja konkurentsivõime

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava eesmärgi 1 komponent 2 käsitleb investeeringuid ja reforme, mille peamine eesmärk on i) toetada digiüleminekut ja tootmissüsteemi innovatsiooni stiimulite kaudu, et investeerida tehnoloogiasse, teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni; ii) Ülikiirete lairiba- ja 5G -võrkude kasutuselevõtt, et vähendada digitaalset lõhet ning satelliitside konstellatsioone ja -teenuseid; iii) strateegiliste väärtusahelate arendamise edendamine ja ettevõtete konkurentsivõime toetamine, keskendudes VKEdele.

Selle komponendi raames võetavate meetmete eesmärk on tegeleda lünkadega, mis tulenevad digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksist (DESI) 2020 seoses ettevõtete digiülemineku ja ühenduvuse puudustega, et tugevdada riigi sotsiaalset ja majanduslikku vastupanuvõimet.

Selle komponendi raames tehtavad investeeringud ja reformid aitavad täita Itaaliale 2020. ja 2019. aastal esitatud riigipõhiseid soovitusi, mis käsitlevad vajadust „tugevdada kaugõpet ja parandada oskusi, sealhulgas digivahendite vallas“ (2020. aasta riigipõhine soovitus nr 2), „keskenduda investeeringute tegemisel üleminekule rohelisele majandusele ja digitaaltehnoloogiale, eelkõige [...] paremale digitaristule, et tagada esmatähtsate teenuste pakkumine“ (2020. aasta riigipõhine soovitus nr 3), „soodustada täiendusõpet, sealhulgas digioskuste suurendamist“ (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 2), „keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas teadusuuringutele ja innovatsioonile ning taristu kvaliteedile, võttes arvesse ka piirkondlikke erinevusi“ (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 3), ning teatavas ulatuses „toetada uuenduslike ja väiksemate ettevõtete pankadevälist juurdepääsu rahastamisele“ (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 5).

Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.

Telg 2. Ettevõtluskeskkonna ja konkurentsi parandamine

Ülesande 1 komponendi 2 telje 2 peamine eesmärk on parandada ettevõtluskeskkonda, et hõlbustada ettevõtlust, ning konkurentsi raamtingimusi, et soodustada ressursside tõhusamat jaotamist ja tootlikkuse kasvu. Peamine vahend nende eesmärkide saavutamiseks on iga-aastane konkurentsiseadus, mis võetakse vastu igal aastal.

Selle komponendi raames tehtavad investeeringud ja reformid aitavad kaasa Itaaliale 2019. aastal esitatud riigipõhiste soovituste täitmisele, seoses vajadusega „tegeleda konkurentsi piiravate asjaoludega, [...] muu hulgas uue iga-aastase konkurentsiseaduse kaudu“ (2019. aasta riigipõhine soovitus 3).

B.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Telg 1. Tootmissüsteemi digiteerimine, innovatsioon ja konkurentsivõime

Investeering 1 – Üleminek 4.0

Meetme eesmärk on toetada ettevõtete üleminekut digitehnoloogiale, stimuleerides erainvesteeringuid digiteerimist toetavatesse varadesse ja tegevustesse. Itaalia taaste- ja vastupidavuskava raames rahastatav meede on osa laiemast üleminekukavast 4.0, mis hõlmab muid riigi tasandil rahastatavaid toetusmeetmeid, et hoogustada ettevõtete üleminekut digitehnoloogiale.

Meede koosneb maksu ümberarvutuse kavast ja hõlmab ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 (30. novembrini 2024 nende äriühingute puhul, kelle maksuaasta ei vasta kalendriaastale) esitatud maksudeklaratsioonides esitatavaid kulusid. Meede hõlmab ka maksukrediidi koodide määratlust, mis määratakse kindlaks maksuameti otsusega, et võimaldada toetusesaajatel kasutada maksukrediiti vastavalt F24 maksemudelile.

Maksusoodustused hõlmavad järgmisi varasid ja tegevusi:

1.kapitalikaubad, mis koosnevad: i) 4.0 (st tehnoloogiliselt arenenud) materiaalsed kapitalikaubad, näiteks tootmismasinad, mille tegevust kontrollivad arvutisüsteemid või andurid/liidrid, masinad ja süsteemid, mida kasutatakse toodete või protsesside kontrollimiseks, ning interaktiivsed süsteemid; neid kõiki iseloomustavad digifunktsioonid, nagu automatiseeritud integratsioon ja inimene-masin liides; ii) 4.0 immateriaalsed kapitalikaubad, nagu 3D mudelid, tehasesisesed sidesüsteemid ning tehisintellekt ja masinõppe tarkvara, süsteemid, platvormid ja rakendused; iii) standardsed immateriaalsed kapitalikaubad, näiteks ärijuhtimisega seotud tarkvara. See hõlmab maksu ümberarvutusi, mis on esitatud maksudeklaratsioonides ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 (äriühingute puhul, mille maksuaasta ei vasta kalendriaastale, 30. novembril 2024).

2.Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus, mis koosneb teadus- ja arendustegevusest, tehnoloogilisest innovatsioonist, keskkonnasäästlikust ja digitaalsest innovatsioonist ning disainitegevusest. See hõlmab maksu ümberarvutusi, mis on esitatud maksudeklaratsioonides ajavahemikul 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2023 (äriühingute puhul, mille maksuaasta ei vasta kalendriaastale, 30. novembril 2024).

3.koolitustegevus, mille eesmärk on omandada või konsolideerida teadmisi asjakohaste tehnoloogiate kohta, nagu suurandmed ja andmeanalüüs, inimene-masin liides, asjade internet, äriprotsesside digitaalne integreerimine, küberturvalisus. See hõlmab maksu ümberarvutusi, mis on esitatud maksudeklaratsioonides ajavahemikul 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2023 (äriühingute puhul, mille maksuaasta ei vasta kalendriaastale, 30. novembril 2024).

Meede hõlmab teaduskomitee loomist, kuhu kuuluvad eksperdid majandus- ja rahandusministeeriumist, majandusarengu ministeeriumist ja Itaalia Pangast, et hinnata kava majanduslikku mõju.



Reform 1. Tööstusomandi süsteemi reform

Reformi peamine eesmärk on kohandada tööstusomandi süsteem tänapäevastele väljakutsetele ja tagada, et innovatsioonipotentsiaal aitab tõhusalt kaasa riigi taastumisele ja vastupanuvõimele. Täpsemalt on selle eesmärk saavutada järgmised eesmärgid: tööstusomandi kaitse süsteemi tõhustamine; tööstusomandi kasutamise ja levitamise soodustamine, eelkõige VKEde poolt; hõlbustada juurdepääsu immateriaalsele varale ja selle jagamist, tagades samal ajal investeeringute õiglase tasuvuse; tööstusomandi rangema austamise tagamine; Itaalia rolli tugevdamine tööstusomandit käsitlevatel Euroopa ja rahvusvahelistel foorumitel.

Meede on seotud Itaalia tööstusomandi seadustiku reformiga, mis hõlmab vähemalt järgmisi valdkondi: i) vaadata läbi reguleeriv raamistik, et tugevdada tööstusomandi õiguste kaitset ja lihtsustada menetlusi, ii) suurendada toetust ettevõtetele ja teadusasutustele, iii) parandada oskuste ja pädevuste arendamist, iv) hõlbustada teadmussiiret ja v) tugevdada innovatiivsete teenuste edendamist.

Investeering 6 – Investeeringud tööstusomandi süsteemi

Investeeringu eesmärk on toetada tööstusomandi süsteemi ja toetada selle reformi, nagu on ette nähtud selle komponendi reformi nr 1 raames. Meede hõlmab rahalist toetust ettevõtete ja teadusasutuste tööstusomandiga seotud projektidele, nagu patentidega seotud meetmed (Brevetti+), kontseptsiooni tõestamise programmid ja tehnosiirdebüroode tugevdamine.

Tagamaks, et meede vastab tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), ei hõlma tulevaste projektikonkursside suunistes sisalduvad abikõlblikkuse kriteeriumid teadus- ja arendustegevust, mis on pühendatud järgmistele tegevustele: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 1 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 2 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 3 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 4 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda.

Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Telg 2. Ettevõtluskeskkonna ja konkurentsi parandamine

Reform 2. 2022., 2023., 2024. ja 2025. aasta konkurentsiseadused

Konkurentsiseadus võetakse vastu igal aastal, suurendades konkurentsimenetlusi kohalike avalike teenuste (sealhulgas vee-, jäätme- ja kohaliku ühistranspordi) avaliku teenindamise lepingute sõlmimiseks, vältides kontsessioonide põhjendamatut pikendamist turgu valitsevatele ettevõtjatele paljudes sektorites, sealhulgas sadamates, maanteedel, hüdroenergeetikas ja piirkondlikus transpordis, nähes ette avaliku teenindamise lepingute nõuetekohase reguleerimise, vaadates läbi agregeerimise eeskirjad ning kohaldades proportsionaalsuse üldpõhimõtet avaliku teenindamise lepingute kestuse ja nõuetekohase hüvitamise suhtes. Konkurentsiseadused toetavad konkurentsi ning teenuste haldamise ja kvaliteedi parandamist piirkondlikus transpordis ning suurendavad piirkondade stiimuleid korraldada pakkumisi piirkondlike raudteeteenuste avaliku teenindamise lepingute sõlmimiseks.

Iga-aastased konkurentsiseadused sisaldavad konkurentsi soodustavaid sektoripõhiseid meetmeid mitmes valdkonnas, sealhulgas energeetika (elekter, gaas ja vesi), jäätmekäitlus, transport (sadamad, raudtee ja maanteed) ning tervishoid, mis täiendavad 2., 3. ja 6. missiooni raames tehtavaid investeeringuid ja reforme. Kõrvalmeetmed, millega tagatakse konkurentsi kasutuselevõtt elektri jaeturgudel, jõustuvad hiljemalt 31. detsembril 2022. 2022. aasta konkurentsiseadusega võetakse eelkõige vastu elektrivõrgu arengukava ja edendatakse teise põlvkonna arukate elektriarvestite kasutuselevõttu, mis ulatuvad 31. detsembriks 2025 33 miljoni ühikuni kogu Itaalias. Konkurentsi soodustavad meetmed kehtestatakse ka elektrisõidukite laadimisjaamadele.

Lisaks aitavad seadused kaasa ettevõtluskeskkonna parandamisele vähemalt järgmise kaudu: i) ühinemiste kontrolli eeskirjade vastavusse viimine ELi õigusega, ii) turujärelevalveasutuste konsolideerimine, digiteerimine ja professionaalsus; iii) reform, mille eesmärk on lihtsustada ja hõlbustada idufirmade ja riskikapitaliettevõtjate asutamist ning edendada riiklikku tehnosiirde strateegiat, iv) lühendada töötajate kohta teabe andmise akrediteerimise aega seitsmelt päevalt neljale päevale, et vähendada ettevõtte asutamiseks kuluvate päevade arvu.



Reform 3. Ettevõtete stiimulite ratsionaliseerimine ja lihtsustamine.

Reform hõlmab kõigi ettevõtetele suunatud riiklike stiimulite ja nendega seotud vahendite süstemaatilist läbivaatamist.

Reform viiakse ellu kahes etapis:

1.Ettevõtetele pakutavate stiimulite hindamise aruande avaldamine. Aruandes töötatakse välja ka konkreetsed ettepanekud ettevõtete stiimulite lihtsustamiseks ja ratsionaliseerimiseks.

 

2.Seadusandliku akti jõustumine, millega rakendatakse volitusseadust „Legge delega Incentivi“. Õigusaktide reguleerimisalaks on ettevõtete stiimulite ühtlustamine ja ratsionaliseerimine.

 

Reform hõlmab Ettevõtlus- ja Made in Italy ministeeriumi (MIMIT) hallatava kahe peamise vahendi ümberkorraldamist ja edasist rakendamist:

a) RNA (riiklik riigiabiregister) ja

b) platvorm incentivi.gov.it.


B.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Meede

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtmärkide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

M1C2-1

Investeering 1 – Üleminek 4.0

Eesmärk

Selliste õigusaktide jõustumine, millega tehakse 4.0 ülemineku maksukrediidid võimalikele abisaajatele kättesaadavaks, ning teaduskomitee loomine

Seaduse säte, mis viitab maksu ümberarvutust võimaldava eelarveseaduse jõustumisele, ja sellega seotud rakendusaktide säte, mis osutab nende jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Õigusaktidega tehakse 4.0 üleminekuga seotud maksusoodustused võimalikele abisaajatele kättesaadavaks. Need on maksuvähendused i) 4.0 (st tehnoloogiliselt arenenud) materiaalsetele kapitalikaupadele, ii) 4.0 immateriaalsetele kapitalikaupadele, iii) standardsetele immateriaalsetele kapitalikaupadele, iv) teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevusele ning v) koolitustegevusele.

Maksukrediidi koodid määratakse kindlaks maksuameti otsusega, et võimaldada toetusesaajatel kasutada maksukrediiti vastavalt F24 maksemudelile. Ministeeriumi määruse vastuvõtmisega luuakse teaduskomitee, kuhu kuuluvad majandus- ja rahandusministeeriumi, majandusarengu ministeeriumi ja Itaalia Panga eksperdid, et hinnata ülemineku 4.0 maksusoodustuste majanduslikku mõju.

M1C2-2

Investeering 1 – Üleminek 4.0

Siht

Üleminekuperioodil 4.0 äriühingutele aastatel 2021-2022 esitatud maksudeklaratsioonide alusel antud maksukrediidid

Ei kohaldata

Arv

0

69 900

2. kv

2024

Ettevõtetele on antud vähemalt 69 900 ülemineku 4.0 maksukrediiti seoses 4.0 materiaalse kapitalikauba, 4.0 immateriaalse kapitalikauba, standardse immateriaalse kapitalikauba, teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse või koolitustegevusega. Maksu ümberarvutus loetakse antuks koos maksudeklaratsiooni esitamisega. Maksudeklaratsioonid esitatakse ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2022. Äriühingute puhul, kelle maksuaasta ei vasta kalendriaastale, pikendatakse kõigi eespool loetletud maksuvähendustega seotud maksudeklaratsioonide esitamise ajavahemikku 31. detsembrist 2022 kuni 30. novembrini 2023.

M1C2-3

Investeering 1 – Üleminek 4.0

Siht

Üleminekuperioodil 4.0 äriühingutele aastatel 2021-2023 esitatud maksudeklaratsioonide alusel antud maksukrediidid

Ei kohaldata

Arv

69 900

111 700

2. kv

2025

Ettevõtetele on antud vähemalt 111 700 ülemineku 4.0 maksukrediiti seoses 4.0 materiaalse kapitalikauba, 4.0 immateriaalse kapitalikauba, standardse immateriaalse kapitalikauba, teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse või koolitustegevusega. Maksu ümberarvutus loetakse antuks koos maksudeklaratsiooni esitamisega. Maksudeklaratsioonid esitatakse ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023. Äriühingute puhul, kelle maksuaasta ei vasta kalendriaastale, pikendatakse kõigi eespool loetletud maksuvähendustega seotud maksudeklaratsioonide esitamise ajavahemikku 31. detsembrist 2023 kuni 30. novembrini 2024.

Lähtealus on äriühingutele võimaldatud üleminekuga 4.0 seotud maksukrediitide arv , mis põhineb ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2022 esitatud maksudeklaratsioonidel 4,0 materiaalsete kapitalikaupade, 4,0 immateriaalsete kapitalikaupade ja standardsete immateriaalsete kaupade kohta ning ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2022 teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse ning koolitustegevuse kohta esitatud maksudeklaratsioonidel. Ettevõtete puhul, kelle maksuaasta ei vasta kalendriaastale, lisatakse kõigi ülalnimetatud maksukrediitide baasjoonele ka kuni 30. novembrini 2023 esitatud maksudeklaratsioonid.

M1C2-4

Reform 1. Tööstusomandi süsteemi reform

Eesmärk

Itaalia tööstusomandi seadustiku ja asjakohaste rakendusaktide reformimiseks vastu võetud seadusandliku dekreedi jõustumine

Uue tööstusomandi seadustiku jõustumisele viitav õigusnorm ja sellega seotud rakendusaktide jõustumisele viitav säte

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

3. kv

2023

Uue seadusandliku dekreediga muudetakse Itaalia tööstusomandi seadustikku (seadusandlik dekreet nr 30, 10. veebruar 2005) ja see hõlmab vähemalt järgmisi valdkondi: i) reguleeriva raamistiku läbivaatamine , et tugevdada tööstusomandi õiguste kaitset ja lihtsustada menetlusi , ii) tugevdada toetust ettevõtetele ja teadusasutustele, iii) parandada oskuste ja pädevuste arendamist, iv) hõlbustada teadmussiiret, v) tugevdada innovatiivsete teenuste edendamist.

M1C2-5

Investeering 6 – Investeeringud tööstusomandi süsteemi

Siht

Tööstusomandiga seotud rahastamisvõimalustest toetatavad projektid

Ei kohaldata

Arv

0

254

4. kv

2025

Vähemalt 254 täiendavat projekti, mida toetatakse tööstusomandiga seotud rahastamisvõimalustest ettevõtetele ja teadusasutustele, näiteks patentidega seotud meetmed (Brevetti+), kontseptsiooni tõestamise programmid ja tehnosiirde ametid kooskõlas tehniliste suunistega „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades erandite loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet .

M1C2-6

Reform 2. Iga-aastased konkurentsiseadused

Eesmärk

2021. aasta konkurentsiseaduse jõustumine

Säte, mis viitab 2021. aasta konkurentsiseaduse jõustumisele.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2022

Iga-aastane konkurentsiseadus sisaldab vähemalt järgmisi põhielemente, mille rakendusmeetmed ja teisesed õigusaktid (vajaduse korral) võetakse vastu ja jõustuvad hiljemalt 31. detsembril 2022.

See käsitleb: 
– Konkurentsieeskirjade täitmise tagamist
– Kohalikke avalikke teenuseid
– Energiat
– Transporti
– Jäätmeid
– Ettevõtte asutamist
– Turujärelevalvet

Konkurentsieeskirjade jõustamine:

i) kõrvaldada täiendavad takistused ühinemiste kontrollimisel, ühtlustades Itaalia ühinemiste kontrolli eeskirjad veelgi enam ELi õigusega.

Kohalikud avalikud teenused:

ii) Tugevdada ja laiemalt kasutada konkurentsipõhimõtet kohalike avaliku teenindamise lepingute puhul, eelkõige jäätmete ja kohaliku ühistranspordi valdkonnas.

iii) Piirata otselepingute sõlmimist, nõudes kohalikelt ametiasutustelt, et nad põhjendaksid mis tahes kõrvalekaldumist avaliku teenindamise lepingute pakkumismenetlustest (nagu on sätestatud riigihangete seadustiku artiklis 192).

iv) Näha ette avaliku teenindamise lepingute nõuetekohane reguleerimine, rakendades seaduse 124/2015 artiklit 19 kohalike avalike teenuste ühtse tekstina, eelkõige jäätmekäitluse valdkonnas.

v. Eeskirjad ja koondamise mehhanismid stimuleerivad omavalitsusliite, et vähendada üksuste ja avaliku sektori hankijate arvu, sidudes nad vähemalt 350 000 elanikuga optimaalsete territoriaalsete üksustega („ambiti territoriali ottimali“) ning kohalike ja piirkondlike ühistransporditeenuste alade ja piisava tasemega („bacini e livelli adeguati di servizi di trasporto pubblico locale e regionale“).

Kohalikke avalikke teenuseid käsitlevas õigusaktis, millega rakendatakse seaduse 124/2015 artiklit 19, tehakse vähemalt järgmist:

– määratleda avalikud teenused ELi õiguse kriteeriumide alusel;

– sätestatakse kohalike avalike teenuste osutamise, reguleerimise ja haldamise üldpõhimõtted;

– kehtestada avaliku teenindamise lepingute kestuse proportsionaalsuse üldpõhimõte;

– eraldada selgelt reguleerimis- ja kontrollifunktsioonid ning avaliku teenindamise lepingute haldamine;

– tagada, et kohalikud ametiasutused põhjendavad oma osaluse suurendamist ettevõttesisestes auhindades osalevates äriühingutes;

– näha ette avaliku teenindamise lepingute nõuetekohane hüvitamine, mis põhineb sõltumatute reguleerivate asutuste (nt ARERA energia või ART transpordi puhul) kulude arvestamisel;

– piirata siselepingute keskmist kestust ning vähendavad ja ühtlustavad hankeüksustes pakutavate lepingute standardkestust, tingimusel et kestus tagab lepingute majandusliku ja finantstasakaalu, mis põhineb ka transpordiameti kehtestatud kriteeriumidel.

Energeetika:

vi. Muuta kontsessioonilepingute hanked hüdroenergia puhul kohustuslikuks ja määratleda hüdroenergia kontsessioonide õiguslik raamistik.

vii. Muuta kontsessioonilepingute pakkumine gaasi jaotamiseks kohustuslikuks.

viii. Kehtestada läbipaistvad ja mittediskrimineerivad nõuded üldkasutatavate ruumide eraldamiseks elektrisõidukite laadimiseks või valiku laadimispunktide/jaamade käitajatele.

ix. Kaotada reguleeritud tariifid elektritoitele elektrisõidukite laadimiseks.

Hüdroenergia kontsessioonide konkurentsiraamistik peab vähemalt:

- Nõuda, et olulisi hüdroelektrijaamu reguleeritaks üldiste ja ühtsete kriteeriumidega kesksel tasandil.

- Nõuda piirkondadelt kontsessioonilepingute kestuse aluseks olevate majanduslike kriteeriumide kindlaksmääramist.

- Lepingute pikendamise võimaluse järk-järguline kaotamine (nagu Itaalia konstitutsioonikohus on juba otsustanud).

- Nõuda piirkondadelt hankekriteeriumidele juurdepääsu kriteeriumide ühtlustamist (et luua prognoositav ärikeskkond).

Transport:

x. Kehtestada selged, mittediskrimineerivad ja läbipaistvad sadamakontsessioonide andmise kriteeriumid.

xi. Kõrvaldada tõkked, mis takistavad sadama kontsessionääridel ühendada sadamakontsessionääri tegevust mitmes suures ja keskmise suurusega sadamas.

xii. Kõrvaldada tõkked, mis takistavad kontsessionääridel osutada teatavaid sadamateenuseid ise ja kasutada oma seadmeid, ilma et see piiraks töötajate ohutust, tingimusel et asjakohased tingimused töötajate ohutuse kaitsmiseks on vajalikud ja proportsionaalsed eesmärgiga tagada ohutus sadamaaladel.

xiii. Lihtsustada sadamatele loa andmise kavade läbivaatamise menetluste läbivaatamist.

xiv. Rakendada dekreetseaduse 50/2017 artikli 27 lõike 2 punkti d, milles nähakse piirkondadele ette stiimulid piirkondlike raudteelepingute sõlmimiseks.

Jäätmed:

xv. Lihtsustada jäätmekäitlusrajatistele loa andmise korda.

Ettevõtte loomine:

xvi. Lühendada töötajate kohta teabe andmise akrediteerimise aega seitsmelt päevalt neljale päevale, et vähendada ettevõtte asutamiseks kuluvat päevade arvu.

Turujärelevalve.

xvii. Riiklike turujärelevalveasutuste konsolideerimine kuni kümnes Itaalia peamistes piirkondades asuvas asutuses, millest igaüks hõlmab kõiki tooterühmi ja annab aru määruse 2019/1020 (kaupade pakett) kohaselt loodud ühtsele kontaktametnikule.

xviii. Nõuda riiklikelt turujärelevalveasutustelt toodete digiteeritud kontrollimist ja andmete kogumist, tehisintellekti kasutamist ohtlike ja ebaseaduslike toodete jälgimiseks ning ühtse turu suundumuste ja riskide kindlakstegemist.

xix. Nõuda, et riiklikud turujärelevalveasutused hõlmaksid koolitust ning info- ja teavitussüsteemi kasutamist üleeuroopaliseks turujärelevalveks.

xx. Luua uued akrediteeritud laborid toodete katsetamiseks kõigi tooterühmade jaoks. Need laborid viivad läbi e-kaubanduse katseid, füüsilisi laboratoorseid katseid ja ühismeetmeid (tolli-/turujärelevalveasutused; kaks või enam riiklikku turujärelevalveasutust, riiklikud ja ELi turujärelevalveasutused).

M1C2-7

Reform 2. Iga-aastased konkurentsiseadused

Eesmärk

Kõigi energiaalaste rakendusmeetmete ja teiseste õigusaktide jõustumine (vajaduse korral)

Kõigi energiaalaste rakendusmeetmete ja teiseste õigusaktide jõustumine (vajaduse korral)

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2022

Kõigi energiaalaste rakendusmeetmete ja teiseste õigusaktide jõustumine (vajaduse korral), et:

i. Kaotada alates 1. jaanuarist 2023 järk-järgult reguleeritud hinnad mikroettevõtjate ja kodumajapidamiste jaoks.

ii. Võtta kõrvalmeetmeid, et toetada konkurentsi kasutuselevõttu elektri jaeturgudel.

Täiendavad meetmed, millega tagatakse konkurentsi kasutuselevõtt elektri jaeturgudel, peavad tagama vähemalt järgmise:

- Müüa enampakkumisel kliendibaasi, et tagada uutele turuletulijatele võrdsed võimalused.

- Määrata kindlaks igale tarnijale kättesaadava maksimaalse turuosa ülemmäär;

- Võimaldada Itaalia tarbijatel paluda oma energiatarnijal avaldada oma arvetega seotud andmed kolmandast isikust teenuseosutajatele;

- Suurendada elektriarve läbipaistvust, andes tarbijatele juurdepääsu „spesi per oneri di sistema“ alakomponentidele;

- Kaotada nõue, mille kohaselt tarnijad peavad koguma tasusid, mis ei ole seotud energiasektoriga.

M1C2-8

Reform 2. Iga-aastased konkurentsiseadused

Eesmärk

Kõigi rakendusmeetmete (sealhulgas vajaduse korral teiseste õigusaktide) jõustumine 2021. aasta konkurentsiseadusest tulenevate meetmete tõhusaks rakendamiseks ja kohaldamiseks

Kõigi teiseste õigusaktide jõustumine, sealhulgas kõik 2021. aasta konkurentsiseadusest tulenevate meetmete jaoks vajalikud määrused

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2022

Jõustuvad kõik rakendusmeetmed (sealhulgas vajaduse korral teisesed õigusaktid) 2021. aasta konkurentsiseadusest tulenevate meetmete tõhusaks rakendamiseks ja kohaldamiseks.

M1C2-9

Reform 2. Iga-aastased konkurentsiseadused

Eesmärk

2022. aasta konkurentsiseaduse jõustumine

Säte, mis viitab 2022. aasta konkurentsiseaduse jõustumisele.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2023

2022. aasta konkurentsiseaduse jõustumine
Iga-aastane konkurentsiõigus sisaldab vähemalt järgmisi põhielemente, mille rakendusmeetmed ja teisesed õigusaktid (vajaduse korral) võetakse vastu ja jõustuvad hiljemalt 31. detsembril 2023.

See peaks:

i) kehtestama selge menetluse järgmise kümnendi elektrivõrgu arengukava vastuvõtmiseks eelnevalt kindlaksmääratud tähtaegade jooksul ja igal juhul hiljemalt 31. detsembriks (iga kahe aasta järel)(*), mis tagab menetluse lõpuleviimise ja heakskiitmise protsessi lihtsustamise.

(*) 2021. aasta elektrivõrgu arengukava võetakse vastu 31. detsembriks 2023.

ii) edendama 2. põlvkonna arukate elektriarvestite kasutuselevõttu.

Konkurentsiõigus:

iii) pikendatakse Itaalia konkurentsiameti (Autorità Garante della Concorrenza e del Mercato) poolt selliste koondumiste hindamise kestust, mis võivad seaduse 287/1990 artikli 6 alusel märkimisväärselt takistada tõhusat konkurentsi, 45 päevalt 90 päevale.

Jaenõuded:

iv) eri omavalitsusüksustes asuvaid müügikohti omavate ettevõtjate müügiedendustegevuse lubade andmise menetluse lihtsustamine.

Ravimid:

v) tagada galeanravimite müügi loanõuete proportsionaalsus.

M1C2-10

Reform 2. Iga-aastased konkurentsiseadused

Eesmärk

Kõigi rakendusmeetmete (sealhulgas vajaduse korral teiseste õigusaktide) jõustumine 2022. aasta konkurentsiseadusest tulenevate meetmete tõhusaks rakendamiseks ja kohaldamiseks

Kõigi teiseste õigusaktide jõustumine, sealhulgas kõik 2022. aasta konkurentsiseadusest tulenevate meetmete jaoks vajalikud määrused

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2023

Kõigi teiseste õigusaktide jõustumine (vajaduse korral), sealhulgas kõik vajalikud määrused kõigi nimetatud meetmete tõhusaks rakendamiseks ja kohaldamiseks, mis tulenevad 2022. aasta konkurentsiseadusest.

M1C2-11

Reform 2. Iga-aastased konkurentsiseadused

Eesmärk

2023. aasta konkurentsiseaduse jõustumine

Säte, mis viitab 2023. aasta konkurentsiseaduse jõustumisele.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2024

2023. aasta konkurentsiseaduse jõustumine. Iga-aastane konkurentsiseadus sisaldab vähemalt järgmisi põhielemente, mille rakendusmeetmed ja teisesed õigusaktid (vajaduse korral) võetakse vastu ja jõustuvad hiljemalt 31. detsembril 2024.

See hõlmab vähemalt järgmisi meetmeid:

Maanteed:

i) kontsessioonidele juurdepääsu ja lepingu lõpetamise osas peab iga-aastane konkurentsiseadus vähemalt:

– muuta kontsessioonilepingute pakkumismenetlus kohustuslikuks kiirteede puhul, ilma et see piiraks sisemist pakkumist liidu õigusega kehtestatud piirides(*);

– parandada kontsessioonilepingutega seotud otsustamismenetluste tõhusust;

– nõuda kontsessioonilepingu eseme üksikasjalikku ja läbipaistvat kirjeldust.

– nõuda, et kontsessiooni andvad asutused määraksid maanteelõikude kontsessioonid, mis on antud avaliku menetluse teel, võttes arvesse reguleeriva asutuse (Autorità di Regolazione dei Trasporti – ART) koostatud hinnanguid mastaabi tõhususe ja maanteekontsessionääride kulude kohta;

– tugevdada infrastruktuuriministeeriumi kontrolli maanteede infrastruktuuri kulude ja teostamise üle;

– takistada kontsessioonilepingute automaatset uuendamist, parandada majandus- ja finantskavade korrapärase ajakohastamisega seotud tehnilisi ja haldusmenetlusi ning nende kavade iga-aastast rakendamist ning keelata riigihangete seadustiku artikliga 193 reguleeritud menetluste kasutamine aegunud või lõppevate maanteede kontsessioonilepingute sõlmimise vahendina;

– lihtsustada/selgitada lepingu lõpetamise ja ülesütlemise tingimuste reguleerimist, muu hulgas selleks, et säilitada teenuse piisav tase;

- Avalikes huvides lepingu lõpetamise puhul nähakse seadusega ette vähemalt piisav hüvitis, mis võimaldab kontsessionääril tagasi teenida investeeringud, mida ei ole täielikult amortiseeritud.

ii) tasude reguleerimise mudeli puhul peab iga-aastane konkurentsiseadus vähemalt:

– tagada ART maksustamismudeli õigeaegne ja täielik rakendamine, mis põhineb hinnalae metoodikal, võttes arvesse kontsessionääride mitmeaastase majandus- ja finantsplaneerimise perioodilisi ajakohastusi (mille on heaks kiitnud pädev reguleeriv asutus) ning nende kavade iga-aastast kasutuselevõttu.

 iii) kasutajate õiguste osas iga-aastane konkurentsiseadus:

– tagada kasutajate õiguste kaitsmise ja piisava teenustaseme pakkumisega seotud ART reguleeriva raamistiku täielik ja õigeaegne rakendamine.

iv) ehitustööde allhanke korral peab iga-aastane konkurentsiseadus vähemalt:

– Seadusandliku dekreedi nr 36/2023 artikli 186 lõike 2 kohaselt kehtestatakse maanteekontsessionääridele kohustus usaldada kolmandatele isikutele avalike tõendite esitamise menetluse teel 50–60 % ehitustööde, teenuste ja asjade hankelepingutest. Aktsiad arvutatakse kontsessioonidokumentidele lisatud majandus- ja rahastamiskavade summade alusel.

(*) asutusesiseste ülesannete puhul on seadusega ette nähtud:

– nõuda sisevolituse õiguspärasuse kohustuslikku eelkontrolli ja keelata pakkumismenetluse või sisevolituse algatamine ilma selle kontrollita;

– anda transpordi reguleerimise ametile (ART) piisavad vahendid ja volitused eespool nimetatud kontrollide tegemiseks ning riikliku korruptsioonivastase ameti (ANAC) (õigusliku) toetuse andmiseks;

– nõuda, et elektrisõidukite laadimispunktide paigaldamine ning kaubaveoettevõtjatele sobivate parkimis- ja puhkealade rakendamine toimuks täielikus kooskõlas ART poolt välja töötatud õigusraamistikuga.

Kindlustus:

vii) jõustuvad vajalikud õigusaktid, et võimaldada andmete ülekantavust kindlustusandjate vahel automustade kastide puhul;

Ettevõtte loomine:

viii) Idufirmasid, innovaatilisi idufirmasid ja riskikapitali käsitlevate õigusaktide läbivaatamine ja ajakohastamine (nt 2012. aasta Start Up Act), et ratsionaliseerida kehtivaid õigusakte, vaadata läbi idufirmade määratlus ning edendada era- ja institutsiooniliste investorite investeeringuid riskikapitali.

M1C2-12

Reform 2. Iga-aastased konkurentsiseadused

Eesmärk

Rakendusmeetmete (sealhulgas vajaduse korral teiseste õigusaktide) jõustumine 2023. aasta konkurentsiseaduses ja muudes esmastes õigusaktides sätestatud meetmete rakendamiseks ja kohaldamiseks

Teiseste õigusaktide, sealhulgas kõigi 2023. aasta konkurentsiseaduses ja muudes esmastes õigusaktides sätestatud meetmete rakendamiseks ja kohaldamiseks vajalike määruste jõustumine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2024

Teiseste õigusaktide jõustumine (vajaduse korral), sealhulgas 2023. aasta konkurentsiseaduses sätestatud asjakohaste meetmete rakendamiseks ja kohaldamiseks vajalikud määrused.

Külmtriikimist käsitlevate teiseste õigusaktide ja maagaasi jaemüüjate loetelude jõustumine:

Külmtriikimiseks: 

i) jõustuvad regulatiivsed stiimulid elektriühendusteenuste kasutamiseks sadamates;

Maagaasi jaemüüjate loetelu puhul:

Seadusandliku dekreedi nr 164/2000 artikliga 17 kehtestatud maagaasi jaemüüjate nimekirjas olevate ettevõtjate juurdepääsu ja püsivuse kriteeriumid ja nõuded, mille eesmärk on suurendada läbipaistvust ja toetada tarbijate valikut konkurentsiturgudel.

M1C2-13

Reform 2. Iga-aastased konkurentsiseadused

Eesmärk

2025. aasta konkurentsiseaduse jõustumine

Säte 2025. aasta konkurentsiseaduse jõustumise kohta.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2025

2025. aasta konkurentsiseaduse jõustumine.

Esmased ja teisesed õigusaktid (sealhulgas vajaduse korral rakendusaktid) kiidetakse heaks ja need jõustuvad 2025. aasta neljandaks kvartaliks.

Iga-aastane konkurentsiseadus:

I – kohalike avalike teenuste kohta:

-Kehtestada parandusmeetmed ja karistused seadusandliku dekreedi 201/2022 artiklis 30 nõutud järelevalve vastuvõtmata jätmise, avaldamata jätmise või mittetäielikkuse korral.

-Võtta parandusmeetmeid kohaliku avaliku teenistuse mitterahuldava juhtimise* korral. Sellised meetmed hõlmavad vähemalt kvaliteedi ja kulutõhususe parandamise kavade vastuvõtmist ning kõigi lepinguliste eesmärkide saavutamist. Reformiga nähakse ette, et avaliku sektori hankijad nõuavad parandusmeetmeid kindlaksmääratud tähtaja jooksul.

-Kehtestada eespool nimetatud parandusmeetmete läbipaistvuskohustused, tagada ja vajaduse korral tugevdada pädevate reguleerivate asutuste/asutuste järelevalve- ja jõustamisvolitusi ning nõuda, et pädev asutus esitaks parlamendile igal aastal aruande parandusmeetmete rakendamise seisu kohta.

*Mitterahuldav juhtimine määratletakse nii, et see hõlmaks vähemalt olukordi, kus käitaja on kandnud märkimisväärset kahju, mis võib ohustada tema majanduslikku ja rahalist elujõulisust, või kui teenuse kvaliteet on oluliselt madalam kui sektoripõhised võrdlusalused või kui tulemused jäävad märkimisväärselt allapoole lepingulisi eesmärke.

II – Piirkondlik transport:

-Laiendada artikli 14 lõigete kohaldatavust piirkondlikule ühistranspordile (sealhulgas määruse (EÜ) nr 1370/2007 kohastele sõltuvatele teenusepakkujatele). Eespool reformitud seadusandliku dekreedi 201/2022 artiklid 2 ja 3, 17, 30 ja 31.

-Vaadata läbi iga-aastase konkurentsiseaduse nr 118/2022 artikkel 9, et sätestada taristu- ja transpordiministeeriumile (MIT) nõue avaldada alates 2026. aastast igal aastal kõigi lõppevate raudteelepingute sõlmimise menetluste sobivalt ajastatud ajakava.

-Nõuda, et ART algataks 2026. aasta teiseks kvartaliks avaliku konsultatsiooni, et võtta vastu suunised piirkondlike transporditeenuste lepingute sõlmimise menetluste standardimiseks.

III – elektrilaadimisjaamade kohta:

-Tagada, et elektrisõidukite laadimispunktide kontsessioonide andmine edendaks konkurentsi, soodustades turul tarnijate paljusust.

IV – Tervishoid:

-Kehtestada ühised lepinguliste kokkulepete kriteeriumid, et tagada seadusandliku dekreedi 502/1992 (mida on muudetud seadusega 118/2022) artiklite 8-quater ja 8-quinquies tõhus rakendamine ning tagada avatud ja läbipaistvaid valikumenetlusi käsitlevate eeskirjade rakendamine.

V. – Tehnoloogiasiire:

-Nõuda, et Itaalia ettevõtlus- ja Madeministeerium ning ülikoolide ja teadusuuringute ministeerium võtaksid 2026. aasta teiseks kvartaliks vastu tehnosiirde ja teadmiste väärindamise riikliku strateegia, muutes olemasolevate ressursside jaotamise tõhusamaks, edendades kooskõlastatud strateegiat eri fondide ja muude tehnosiirde valdkonnas tegutsevate institutsioonide vahel. Algatusega toetatakse ja ratsionaliseeritakse tehnosiirde ameteid, edendades ka federatiivseid algatusi või muid tõhususe suurendamise poliitikaid.

VI – Reguleeritud kutsealade kohta:

-Lihtsustada kutseühingute asutamise ja registreerimise nõudeid.

M1C2–13bis

Reform 2: Iga-aastased konkurentsiseadused

Eesmärk

Piirkondlikku raudteed ja tehnosiiret käsitlevate õigusaktide (sealhulgas teisesed õigusaktid ja rakendusaktid, mis käsitlevad 2025. aasta konkurentsiseadust) jõustumine

Säte, mis näitab piirkondlikku raudteed ja tehnosiiret käsitlevate õigusaktide (sealhulgas teisesed õigusaktid ja rakendusaktid seoses 2025. aasta konkurentsiseadusega) jõustumist

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2026

Piirkondlikku raudteed ja tehnosiiret käsitlevate õigusaktide (sealhulgas teiseste õigusaktide ja rakendusaktide) jõustumine.

-Piirkondlik transport: võetakse vastu kõik regulatiivsed meetmed (sealhulgas ministri dekreet, milles sätestatakse piirkondade hankemenetluste ajakava näidised), mis on vajalikud kõigi lõppevate raudteelepingute sõlmimise menetluste taristu- ja transpordiministeeriumi ajakava avaldamiseks.

-Tehnosiire: Itaalia ettevõtlus- ja Made’i ministeerium ning ülikooli- ja teadusministeerium võtavad vastu vahe-eesmärgis M1C2–13 ette nähtud riikliku strateegia.

M1C2-14

Reform 2. Iga-aastased konkurentsiseadused

Siht

Kasutusele on võetud miljoneid 2G arukaid arvesteid.

Ei kohaldata

Arv

20

33

4. kv

2025

Kasutusele võetakse vähemalt 33 miljonit 2G nutiarvestit.

M1C2–14a

Reform 3. Ettevõtete stiimulite ratsionaliseerimine ja lihtsustamine.

Eesmärk

Aruande avaldamine kõigi ettevõtetele suunatud stiimulite kohta

Aruande avaldamine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2025

Itaalia Ettevõtlus- ja Made in Italy ministeerium avaldab aruande, milles hinnatakse kõiki ettevõtete stiimuleid ja investeeringuid.

Aruandes töötatakse välja konkreetsed ettepanekud riiklike stiimulite ratsionaliseerimiseks.

M1C2–14ter

Reform 3. Ettevõtete stiimulite ratsionaliseerimine ja lihtsustamine.

Eesmärk

Siduvate stiimulite ratsionaliseerimist käsitlevate esmaste õigusaktide jõustumine

Esmaste õigusaktide jõustumine.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2026

Kõigi kindlate stiimulite ratsionaliseerimist käsitlevate õigusaktide jõustumine.

Reform hõlmab riigi tasandi stiimuleid.

Reform hõlmab Itaalia Ettevõtlus- ja Made in Italy ministeeriumi (MIMIT) hallatava kahe peamise vahendi ümberkorraldamist ja edasist rakendamist: a) RNA (riiklik riigiabiregister) ja b) platvorm incentivi.gov.it.


B.3.    Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 2 – Mikroelektroonika innovatsioon ja tehnoloogia

Investeeringu eesmärk on toetada mikroelektroonika strateegilise väärtusahela arengut, investeerides ränikarbiidi põhimikesse, mis on kõrgtehnoloogiliste elektriseadmete tootmiseks vajalik sisend. Investeering tehakse kooskõlas kehtivate riigiabi eeskirjadega ja sellel on eeldatavasti positiivne mõju tööhõivele.

Investeering 3 – Kiire internetiühendus (Ultra lairibaühendus ja 5G)

Investeeringu eesmärk on viia lõpule riikliku ülikiire ja 5G sidevõrgu rajamine kogu riigi territooriumil. Eeldatavasti aitavad need investeeringud märkimisväärselt kaasa digiülemineku eesmärkide saavutamisele ja digitaalse lõhe vähendamisele Itaalias.

Investeering hõlmab kontsessioonide andmist ja viit kiiremat ühendusprojekti:

1.„Italia a 1 Giga“, mis pakub 1 gigabit/s allalaadimist ja 200 Mbit/s üleslaadimise ühenduvust halli ja musta põlvkonna turutõrgetega piirkondades. Need alad määratakse kindlaks pärast kaardistamist;

2.„Italia 5G“, mis pakub 5G ühendusi turutõrkega piirkondades, kus mobiilsidevõrke ei ole kasutusele võetud; või on kättesaadavad ainult 3G-võrgud ning lähitulevikus ei kavandata 4G- ja/või 5G-mobiilvõrke; või esineb tõendatud turutõrge;

3.„Ühendatud koolid“, mis pakuvad koolihoonetele 1 gigabit/s lairibaühendust;

4.„Ühendatud tervishoiuasutused“, mis pakuvad 1 gigabit/s lairibaühendust riiklikele tervishoiuasutustele;

5.„Ühendatud väikesaared“, mis pakuvad ülilairibaühendust valitud väiksematele saartele, kellel puuduvad kiudoptilised ühendused mandriga.

Investeering 4 – Satelliittehnoloogia ja kosmosemajandus

Investeeringu eesmärk on arendada digi- ja rohepööret silmas pidades satelliitühendusi ning aidata kaasa kosmosesektori arendamisele. Investeeringuga soovitakse võimaldada ka selliseid teenuseid nagu erinevatele majandussektoritele suunatud turvaline side ja seiretaristu, ning seetõttu hõlmab see nii eelneva (kanderaketiteenus, satelliitide tootmine ja käitamine ning taristu) kui ka järgneva (sobivate toodete ja teenuste loomine) etapi tegevusi. 

Investeering sisaldab hankelepingute sõlmimist ja hõlmab nelja projekti:

1.Satcom, mis hõlmab kahesuguse kasutusega tehnoloogiate ja süsteemide arendamisega seotud tegevusi, mida kasutatakse riiklikuks kasutamiseks mõeldud üliturvaliste innovatiivsete satelliitsideteenusete osutamiseks.

2.Maa seire, mis koosneb i) eelneva etapi tegevustest: sealhulgas kaugseiresüsteemi (sünteesavaradar (SAR), hüperspektraal) kirjeldus, projekteerimine ja arendamine ning maismaa, mere ja atmosfääri seirele keskenduvate kanderakettide hanked; ii) Järgmised tegevused: projekti CyberItaly elluviimine, mis hõlmab riigi digitaalse kujutise loomist.

3.Space Factory, mis koosneb kahest allprojektist: i) Kosmosetehas 4.0: väikeste satelliitide digitaalsete tootmis-, kooste- ja katserajatiste kirjeldus, projekteerimine ja ehitamine ning küberfüüsikaliste tootmissüsteemi ja satelliitide digitaalse mestimise rakendamine, mille eesmärk on luua kahesuunaline side digitaalse mudeli ja selle füüsilise vastaspoole vahel; ii) Juurdepääs kosmosele: teadus- ja arendustegevus ning prototüüpide loomine tulevase põlvkonna korrektsioonmootorite ja kanderakettide jaoks keskkonnasäästlike tehnoloogiate rakendamiseks, sealhulgas valitud tehnoloogiate lennudemonstratsioonid.

4.Orbiidimajandus, mis seisneb orbiidil kasutatavate hooldustehnoloogiate näidisprojektide rakendamises orbiidil toimiva koostalitlusvõime raames; kosmose jälgimise ja seire (SST) riikliku suutlikkuse suurendamine, sealhulgas maapealsete andurite võrgustiku loomine kosmoseprügi jälgimiseks ja seireks; kosmoseliikluse korraldamisega seotud tegevusi toetava andmeteenuse hankimiseks, haldamiseks ja osutamiseks vajalike vahendite projekteerimine, arendamine ja kasutuselevõtmine.

Eeldatakse, et investeeringul puuduvad sõjalised või kaitsealased eesmärgid või mõju.

Investeering 5 – Tööstuse tarneahela poliitika ja rahvusvahelistumine

Investeeringu eesmärk on tugevdada tööstuslikke tarneahelaid, eelkõige hõlbustades juurdepääsu rahastamisele, ning edendada ettevõtete (eelkõige VKEde) konkurentsivõimet, eelkõige toetades nende rahvusvahelistumist ja tugevdades nende vastupanuvõimet pärast COVID-19 kriisi.

Investeering koosneb kahest sekkumisliinist:

1.SIMESTi hallatava fondi 394/81 refinantseerimine. See hõlmab olemasoleva fondi refinantseerimist, mida praegu haldab avalik-õiguslik asutus SIMEST ja millega antakse rahalist toetust ettevõtetele, eelkõige VKEdele, et toetada nende rahvusvahelistumist mitmesuguste vahendite abil, nagu välisturgudele juurdepääsu programmid ja e-kaubanduse arendamine.

2.Tarneahelate konkurentsivõime ja vastupidavus. See hõlmab ettevõtete rahalist toetamist arengulepingu kaudu projektide jaoks, mis on seotud peamiste strateegiliste väärtusahelatega, nagu tööstusliku arengu programmid, keskkonnakaitse arenguprogrammid, säästev liikuvus ja turismitegevus.

Eespool nimetatud sekkumised viiakse läbi kooskõlas investeerimispoliitikaga kooskõlas määruse (EL) 2021/241 eesmärkidega, sealhulgas seoses olulise kahju puudumise põhimõtte kohaldamisega, nagu on täpsustatud tehnilises juhises „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01).

Selleks et tagada meetme vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), peab Itaalia ja volitatud üksuse või finantsinstrumendi eest vastutava finantsvahendaja vaheline õiguslik kokkulepe ning sellele järgnev rahastamisvahendi investeerimispoliitika:

I.nõuet, et InvestEU fondi kestlikkuskontrolli suhtes kohaldataks komisjoni tehnilist suunist; ning

II.jätab rahastamiskõlblikkusest välja järgmine tegevuste ja varade loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevus ja varad, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 5 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus ja varad, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 6 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 7 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 8 seotud tegevus ja varad; iv) tegevus ja varad, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda; ning

III.nõuda, et volitatud üksus või finantsvahendaja kontrolliks projektide vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele kõigi tehingute puhul, sealhulgas nende puhul, mis on vabastatud jätkusuutlikkuse hindamisest.

B.4.    Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Meede

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad  
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

M1C2-15

Investeering 2 – Mikroelektroonika innovatsioon ja tehnoloogia

Siht

Ränikarbiidist substraatide tootmisvõimsus

Ei kohaldata

Arv

0

197 028

2. kv

2026

Täiendava tootmisvõimsuse saavutamine vähemalt 197 028 8-tollise silicon Carbide substraadi ulatuses aastas. Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka vähemalt 700 täiendava töötaja tööhõivest, mis on seotud täiendava suutlikkusega.

M1C2-16

Investeering 3 – Kiire internetiühendus (Ultra lairibaühendus ja 5G)

Eesmärk

Kiiremaid ühendusprojekte käsitlevate riigihankelepingute sõlmimine

Teatis kiiremaid ühendusprojekte käsitlevate riigihankelepingute sõlmimise kohta

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Teade kiirema ühenduse projektide riigihankelepingute sõlmimise kohta, mis koosneb i) „Italia a 1 Giga“, ii) „Italia 5G“, iii) „Ühendatud koolid“, iv) „Ühendatud tervishoiuasutused“; ja v) „Ühendatud väikesaared“

M1C2-17

Investeering 3 – Kiire internetiühendus (Ultra lairibaühendus ja 5G)

Siht

1 Gbit/s ühendusega majanumbrid

Ei kohaldata

Arv

0

3 400 000

2. kv

2026

Vähemalt 3 400 000 täiendavat majanumbrit (millest vähemalt 450 000 hajutatud leibkonda, st asuvad äärepoolsetes piirkondades), mis on ühendatud vähemalt 1 Gbit/s ühendusega Fiber-to-the-home/Hoe (FTTH/B), püsiühendusega traadita juurdepääsu (FWA) kaudu

M1C2-18

Investeering 3 – Kiire internetiühendus (Ultra lairibaühendus ja 5G)

Siht

1 Gbit/s ühendusega koolihooned ja tervishoiuasutused

Ei kohaldata

Arv

0

17 700

2. kv

2026

Vähemalt 9 000 kooli ja 8 700 riiklikku tervishoiuasutust, kus on vähemalt 1 Gbit/s ühendus

M1C2-19

Investeering 3 – Kiire internetiühendus (Ultra lairibaühendus ja 5G)

Siht

Saartel on ülilairibaühendus.

Ei kohaldata

Arv

0

18

4. kv

2024

Vähemalt 18 saarel puuduvad kiudoptilised ühendused kontinendiga, mis pakuvad uue optilise tagasiühenduse kaudu ultralairibaühendust

M1C2-20

Investeering 3 – Kiire internetiühendus (Ultra lairibaühendus ja 5G)

Siht

Linnavälised teed ja 5G levialaga koridorid

Ei kohaldata

Arv

0

12 600

2. kv

2026

Veel vähemalt 12 600 km ulatuses 5G levialaga linnaväliseid teid ja koridore.

M1C2-21

Investeering 3 – Kiire internetiühendus (Ultra lairibaühendus ja 5G)

Siht

Turutõrgete valdkonnad, kus on võimalik kasutada 5G leviala

Ei kohaldata

Arv

0

1 400

2. kv

2026

Veel vähemalt 1 400 ruutkilomeetrit turutõrgetega asustatud piirkondi, millel on 5G leviala, millest vähemalt 500 ruutkilomeetrit on 5G levialaga.

M1C2-22

Investeering 4 – Satelliittehnoloogia ja kosmosemajandus

Eesmärk

Kõikide satelliittehnoloogia ja kosmoseprojektide riigihankelepingute sõlmimine

Teade kõikide satelliittehnoloogia ja kosmoseprojektide riigihankelepingute sõlmimise kohta

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

1. kv

2023

Teade kõigi satelliittehnoloogia ja kosmoseprojektide riigihankelepingute sõlmimise kohta , mis hõlmavad i) satelliitsidet, ii) Maa seiret, iii) kosmosevabrikut ja iv) orbiidimajandust.

M1C2-23

Investeering 4 – Satelliittehnoloogia ja kosmosemajandus

Siht

Toodetud maapealsed teleskoobid; Kasutusele võetud SST keskus, kosmosetehas ja vedeljõuseadme näidis

Ei kohaldata

Arv

0

6

2. kv

2026

Vähemalt kolm kõrgefektiivset teleskoopi, mis on võimelised kosmoseobjekte identifitseerima, üks toimiv kosmose jälgimise ja seire keskus (SST) (kosmosejäätmete jälgimise ja seire võrgustik), üks kosmosetehas (väikeste satelliitide tootmise, kokkupaneku, integreerimise ja katsetamise (M-AIT) integreeritud liinid), üks vedelike tõukejõu demonstraator kasutusele võetud uue põlvkonna kanderakettide jaoks.

M1C2-24

Investeering 4 – Satelliittehnoloogia ja kosmosemajandus

Siht

Kasutatavad konstellatsioonid või konstellatsiooni kontseptsiooni tõendamine

Ei kohaldata

Arv

0

2

2. kv

2026

Vähemalt kaks satelliitside ja Maa seire algatuste raames kasutatavat konstellatsiooni või konstellatsiooni kontseptsiooni tõestamist

M1C2-25

Investeering 4 – Satelliittehnoloogia ja kosmosemajandus

Siht

Haldusasutustele osutatavad teenused

Ei kohaldata

Arv

0

8

2. kv

2026

Vähemalt kaheksa täiendavat avalikele haldusasutustele pakutavat teenust, mis tulenevad toetatud kosmosealgatustest , nagu rannikuteenindus ning mere- ja rannikuseire, õhukvaliteedi teenus, maapealse liikumise teenus, seireteenuste ulatus ja maakasutus, hüdrometeoroloogia teenus, veeressursside teenus, hädaabiteenused, turvateenused.

M1C2-26

Investeering 5.1 – SIMESTi hallatava fondi 394/81 refinantseerimine ja ümberkujundamine

Eesmärk

Fondi 394/81 refinantseerimise jõustumine ja investeerimispoliitika vastuvõtmine

Seaduse säte, mis viitab dekreetseaduse (dekreetseaduste) jõustumisele, millega refinantseeritakse fondi 394/81 toetus- ja laenukomponent

Heakskiit juhatuse otsusele, millega kehtestatakse rahastatavate projektide valikukriteeriumid

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

3. kv

2021

Dekreetseaduses (dekreetseadustes) nähakse ette fondi 394/81 toetus- ja laenukomponendi refinantseerimine. Fondi nõukogu kiidab heaks otsuse, millega kehtestatakse investeerimispoliitika.

Fondi 394/81 refinantseerimisega seotud investeerimispoliitikas määratakse kindlaks vähemalt järgmine: i) toetatavate projektide laad ja ulatus, mis on kooskõlas määruse (EL) 2021/241 eesmärkidega; Tingimused hõlmavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumeid, et tagada käesoleva meetme raames toetatavate projektide vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades jätkusuutlikkuse hindamist, kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet , ii) toetatavate tegevuste liiki, iii) sihtrühmaks olevaid toetusesaajaid, kelle hulgas on ülekaalus VKEd, ja nende rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, iv) sätteid, millega taasinvesteeritakse potentsiaalsed tagasimaksed sarnaste poliitikaeesmärkide jaoks ka pärast 2026. aastat, juhul kui neid ei kasutata määruse (EL) 2021/241 alusel antud laenudest tulenevate intressimäärade tagasimaksmiseks.

Volitatud üksuse või finantsvahendajaga sõlmitud lepingulises kokkuleppes nõutakse tehniliste suuniste (2021/C58/01) kasutamist .

M1C2-27

Investeering 5.1 – SIMESTi hallatava fondi 394/81 refinantseerimine ja ümberkujundamine

Siht

VKEd, kes said toetust fondist 394/81

Ei kohaldata

Arv

0

4 000

4. kv

2021

Alates 1. jaanuarist 2021 sai fondist 394/81 toetust veel vähemalt 4 000 VKEd

M1C2-28

Investeering 5.2 – Tarneahelate konkurentsivõime ja vastupidavus.

Eesmärk

Arenduslepingute investeerimispoliitikat sisaldava dekreedi jõustumine

Seaduse säte, mis viitab dekreedi jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

1. kv

2022

Arenduslepingute investeerimispoliitikas määratakse kindlaks vähemalt järgmine: i) toetatavate projektide laad ja ulatus, mis on kooskõlas määruse (EL) 2021/241 eesmärkidega; Tingimused peavad sisaldama rahastamiskõlblikkuse kriteeriumeid, et tagada käesoleva meetme raames toetatavate projektide vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades jätkusuutlikkuse hindamist, kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet , ii) toetatavate tegevuste liiki, iii) sihtrühmas olevaid toetusesaajaid ja nende rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, iv) sätteid, millega taasinvesteeritakse potentsiaalsed tagasimaksed sarnaste poliitikaeesmärkide jaoks ka pärast 2026. aastat, juhul kui neid ei kasutata määruse (EL) 2021/241 alusel antud laenudest tulenevate intressimäärade tagasimaksmiseks.

Volitatud üksuse või finantsvahendajaga sõlmitud lepingulises kokkuleppes nõutakse tehniliste suuniste (2021/C58/01) kasutamist .

M1C2-29

Investeering 5.2 – Tarneahelate konkurentsivõime ja vastupidavus.

Siht

Arenduslepingud on heaks kiidetud

Ei kohaldata

Arv

0

40

4. kv

2023

Kooskõlas nende investeerimispoliitikaga on heaks kiidetud vähemalt 40 arenduslepingut. Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka vähemalt 1 500 miljoni euro suuruste investeeringute käivitamisest.

B. ÜLESANNE 1 KOMPONENT 3. Turism ja kultuur 4.0

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava selles osas keskendutakse kahe COVIDi kriisist tugevasti mõjutatud sektori taaskäivitamisele: kultuur ja turism. Kultuurisektoriga seotud meetmete eesmärk on muuta kultuuriobjektid ligipääsetavamaks nii digitaalselt kui ka füüsiliselt, energiatõhusamaks ja loodusõnnetuste suhtes ohutumaks, toetada kultuuri- ja loomesektori taastumist, sealhulgas toetades väikeste kultuuriobjektide ja maapiirkondade arhitektuuri atraktiivsust, et suurendada ka territoriaalset ühtekuuluvust. Kavandatakse kolme liiki meetmeid: i) sekkumised järgmise põlvkonna kultuuripärandi arendamiseks, sealhulgas investeeringud digiüleminekusse ja kultuuriobjektide energiatõhususe parandamisse, ii) kultuuripõhine väikeste ajalooobjektide taaselustamine, usu- ja maapärand; iii) kultuuri- ja loomemajandusega seotud sekkumismeetmed 4.0. Turismiga seotud meetmete eesmärk on suurendada sektori konkurentsivõimet, sealhulgas vähendades sektori killustatust ja suurendades mastaabisäästu, parandades ja ajakohastades majutussektori standardeid, soodustades digitaalset innovatsiooni ja uute tehnoloogiate kasutamist ettevõtjate poolt, ning toetada sektori üleminekut keskkonnahoidlikule majandusele. Sellega seoses kavandatakse meetmeid turismisektoris tegutsevate ettevõtete, sealhulgas VKEde ja turismiettevõtjate toetamiseks, sealhulgas digivahenditesse investeerimise kaudu.

Selle komponendi raames tehtavad investeeringud ja reformid aitavad kaasa Itaaliale esitatud riigipõhiste soovituste täitmisele, eelkõige seoses vajadusega „edendada erainvesteeringuid, et edendada majanduse elavdamist ja keskendada investeeringud rohe- ja digipöördele“ (riigipõhine soovitus 3, 2020). Samuti toetavad nad sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning Itaalia majanduse konkurentsivõimet, edendades samal ajal turismisektori digiteerimist ja jätkusuutlikkust.

C.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1.1. Digitaalstrateegia ja kultuuripärandi platvormid

Meede hõlmab meetmeid Itaalia kultuuripärandi digiteerimiseks, et parandada juurdepääsu kultuuriressurssidele ja digitaalteenustele.

Sekkumisega luuakse uus riiklik digitaristu, et koguda, integreerida ja säilitada digitaalseid ressursse, tehes need sihtotstarbeliste platvormide kaudu üldsusele kättesaadavaks. „Füüsilise“ pärandiga seotud sekkumistega kaasneb muuseumide , arhiivide, raamatukogude ja kultuurimälestiste digiteerimine , et võimaldada kodanikel uurida kultuuripärandist kasu saamise uusi vorme.

Investeering 1.2 – Füüsiliste ja kognitiivsete tõkete eemaldamine muuseumides, raamatukogudes ja arhiivides, et võimaldada kultuurile laiemat juurdepääsu ja selles osalemist

Meetme eesmärk on kõrvaldada arhitektuurilised, kultuurilised ja kognitiivsed takistused mitmetes Itaalia kultuuriasutustes. Sekkumisi kombineeritakse haldustöötajate ja kultuurivaldkonnas tegutsejate koolitamisega, edendades juurdepääsetavuse kultuuri ning arendades eriteadmisi õiguslike aspektide, vastuvõtmise, kultuurivahenduse ja edendamise kohta.



Investeering 1.3 – Energiatõhususe parandamine kinodes, teatrites ja muuseumides

Meetmega parandatakse kultuuri- ja loomesektoriga seotud hoonete energiatõhusust. Sageli leidub neid vananenud ja vähetõhusates rajatistes, mis tekitavad suuri hoolduskulusid seoses kliimaseadmete, valgustuse, side ja ohutusega. Investeeringuga rahastatakse meetmeid, mille eesmärk on parandada Itaalia muuseumide, kinode ja teatrite (nii avaliku kui ka erasektori) energiatõhusust.

Reform 3.1. Kultuuriürituste minimaalsete keskkonnakriteeriumide vastuvõtmine

Reformi eesmärk on parandada kultuuriürituste (näitused, festivalid, kultuuriüritused ja muusikaüritused) ökoloogilist jalajälge, lisades sotsiaalsed ja keskkonnaalased kriteeriumid riigiasutuse rahastatavate, edendatavate või korraldatavate kultuuriürituste riigihangetesse.

Investeering 3.3 – Kultuurivaldkonna ettevõtjate suutlikkuse suurendamine, et juhtida digiüleminekut ja rohelist üleminekut

Investeeringu üldeesmärk on toetada kultuuri- ja loomesektori taastumist. See koosneb kahest sekkumisest.

Esimese sekkumise („Kultuuritegevuse taastamise toetamine innovatsiooni ja digitaaltehnoloogia kasutamise ergutamisega kogu väärtusahelas“) eesmärk on toetada kultuuri- ja loomemajanduses tegutsejaid digistrateegiate rakendamisel ja suurendada nende haldussuutlikkust.

Teise sekkumise („rohelise lähenemisviisi edendamine kogu kultuuri- ja loomeahelas“) eesmärk on soodustada keskkonnasäästlikku lähenemisviisi kogu ahelas, vähendades ökoloogilist jalajälge, edendades uuenduslikku ja kaasavat ökodisaini, sealhulgas ringmajanduse kontekstis, et suunata üldsus vastutustundlikuma keskkonnakäitumise poole .

Tagamaks, et meede vastab „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 9 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 10 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 11 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 12 seotud tegevus;

iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering 4.1 – Digitaalne turismikeskus

Meetme eesmärk on luua spetsiaalse veebiplatvormi kaudu juurdepääsetav digitaalse turismi keskus, mis võimaldab kogu turismi ökosüsteemi edendada, lõimida ja edendada oma pakkumist. Investeeringuga rahastatakse uut digitaristut ja toetatakse ettevõtjaid riikliku turismi vaatluskeskuse andmeanalüüsivahenditega.

Digitaalse turismi keskuse kaudu osutatakse vähemalt järgmisi teenuseid:

·Sideteenused turismiettevõtjatele, et reklaamida nende pakkumist;

·Andmeanalüüsi vahendid ja prognoosimismudelid andmepõhiste otsuste tegemise toetamiseks;

·Täiendus- ja ümberõppe alane koolitus;

·Lahendused VKEde innovatsiooni toetamiseks.

Meetmega nähakse ette ka pädevuskeskuse loomine kiirendusprogrammide toetamiseks.

Tagamaks, et meede vastab „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 13 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 14 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 15 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 16 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Lisaks tuleb juhendites nõuda, et valida võib ainult tegevust, mis vastab asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Reform 4.1. Giidide kutsealade korralduse reguleerimine

Digitaalse turismi keskusesse tehtavaid investeeringuid täiendab reform, mille eesmärk on ühtlustada turismisuuniseid käsitlevaid eeskirju. Meetmega nähakse kohalikke eeskirju nõuetekohaselt arvesse võttes ette giidide ja nende päritolupiirkonna kutseorganisatsioon. Reformi süstemaatiline ja ühtne kohaldamine võimaldaks reguleerida kutseala aluspõhimõtteid ja standardida teenuste osutamise taset kogu riigi territooriumil, avaldades positiivset mõju turule. Reform hõlmab koolitust ja täiendkoolitust, et pakkumist parimal viisil toetada.

C.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Meede

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad 
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

M1C3-1

Investeering 1.1. Digitaalstrateegia ja kultuuripärandi platvormid

Siht

Kasutajad, keda on koolitatud kultuuripärandi e-õppe platvormi kaudu

Ei kohaldata

Arv

0

30 000

4. kv

2025

Koolitatud sihtkasutajad mõõdavad elukestva õppe programmi jaoks digitaalselt pakutava koolituspakkumise tõhusust.

Sekkumised hõlmavad järgmist:

koolituskursuste koostamine, nende rakendamine esiõppe ja e-õppe programmide kaudu, mis on välja töötatud õppijate eri sihtrühmade pädevuse hindamise alusel (vastab kolmele kursusetasemele: alusoskused, erioskused, juhtimisoskused).

Meetmest saavad kasu: ministeeriumi töötajad, kohalike omavalitsuste kultuuriasutuste töötajad, vabakutselised kultuurivaldkonnas tegutsejad.

M1C3-2

Investeering 1.1. Digitaalstrateegia ja kultuuripärandi platvormid

Siht

Digitaalsed ressursid, mis on loodud ja avaldatud digitaalses raamatukogus

Ei kohaldata

Arv

0

65 000 000

4. kv

2025

Sihtmärgiks olevate digitaalsete ressurssidega mõõdetakse selliste digiteeritud kultuuriväärtuste hulga suurenemist, mille digitaalseid reproduktsioone võib kasutada internetis digitaaltehnoloogia abil.

Täidetavad digitaalsed ressursid hõlmavad järgmist : raamatute ja käsikirjade, dokumentide ja fotode, kunstiteoste ning ajalooliste ja arheoloogiliste artefaktide, monumentide ja arheoloogiliste paikade, audiovideomaterjalide digiteerimine, sealhulgas varasemate digiteerimiste ja metaandmete normaliseerimine

Saajad: muuseumid, arhiivid, raamatukogud ja kultuuriinstituudid

M1C3-3

Investeering 1.2. Füüsiliste ja kognitiivsete tõkete eemaldamine muuseumides, raamatukogudes ja arhiivides, et võimaldada kultuurile laiemat juurdepääsu ja selles osalemist

Siht

Sekkumised füüsilise ja kognitiivse juurdepääsetavuse parandamiseks kultuuripaikades

Ei kohaldata

Arv

0

617

2. kv

2026

Ehitustööd sõlmitakse 617 avaliku (riikliku ja valitsusvälise) ja eramuuseumi, mälestise, arheoloogiaalade ja parkide, arhiivide ja raamatukogude jaoks.

Sekkumised hõlmavad füüsilisi sekkumisi arhitektuuriliste tõkete eemaldamiseks ja tehnoloogiliste vahendite paigaldamist, et võimaldada nende kasutamist piiratud sensoorse võimekusega (kompleksne, heliline, haistmiskogemustega) ainete puhul.

37 % sekkumistest tehakse lõunapoolsetes piirkondades.

M1C3-4

Investeering 1.3. Energiatõhususe parandamine kinodes, teatrites ja muuseumides

Siht

Sõnavõtud riigimuuseumide ja kultuuriobjektide, teatrihallide ja kinode kohta on lõpule viidud (esimene osa)

Ei kohaldata

Arv

0

80

3. kv

2023

Näitaja viitab lõpuleviidud sekkumiste arvule, mida tõendab tööde korrapärase teostamise sertifitseerimine.

Lõpuleviidavad sekkumised hõlmavad järgmist:

–    tehniline ja majanduslik-rahaline planeerimine, energiaauditid, esialgsed keskkonnaanalüüsid, keskkonnamõju hindamine, leevendusmeetmed ja hindamised, mille eesmärk on teha kindlaks kriitilised probleemid, seejärel energiatõhususe parandamiseks võetavate sekkumismeetmete kindlakstegemine;

–    sõnavõtud hoone välispiirete kohta;

–    seadmete, tööriistade, süsteemide, seadmete, digitaalse rakendustarkvara ja nende tööks vajalike abivahendite asendamise/omandamise, patentide, litsentside ja oskusteabe omandamise sekkumisi;

–    intelligentsete kaugjuhtimis-, reguleerimis-, juhtimis-, seire- ja optimeerimissüsteemide paigaldamine energiatarbimise (arukad ehitised) ja saasteainete heite jaoks, kasutades selleks ka tehnoloogilisi kombinatsioone.

M1C3-5

Investeering 1.3. Energiatõhususe parandamine kinodes, teatrites ja muuseumides

Siht

Sõnavõtud riigimuuseumide ja kultuuriobjektide, teatrihallide ja kinode kohta on lõpule viidud (teine osa)

Ei kohaldata

Arv

0

420

4. kv

2025

Näitaja viitab 55 sekkumisele riigimuuseumide ja kultuuriobjektide, 230 teatrihalli ja 135 kino puhul, mille kohta on sõlmitud teoste korrapärase teostamise sertifikaat.

Lõpuleviidavad sekkumised hõlmavad järgmist:

–    tehniline ja majanduslik-rahaline planeerimine, energiaauditid, esialgsed keskkonnaanalüüsid, keskkonnamõju hindamine, leevendusmeetmed ja hindamised, mille eesmärk on teha kindlaks kriitilised probleemid, seejärel energiatõhususe parandamiseks võetavate sekkumismeetmete kindlakstegemine;

–    sõnavõtud hoone välispiirete kohta;

–    seadmete, tööriistade, süsteemide, seadmete, digitaalse rakendustarkvara ja nende tööks vajalike abivahendite asendamise/omandamise, patentide, litsentside ja oskusteabe omandamise sekkumisi;

–    intelligentsete kaugjuhtimis-, reguleerimis-, juhtimis-, seire- ja optimeerimissüsteemide paigaldamine energiatarbimise (arukad ehitised) ja saasteainete heite jaoks, kasutades selleks ka tehnoloogilisi kombinatsioone.

M1C3-6

Reform 3.1. Kultuuriürituste minimaalsete keskkonnakriteeriumide vastuvõtmine

Eesmärk

Jõustub määrus, millega määratakse kindlaks riiklikult rahastatavate kultuuriüritustega seotud riigihangete sotsiaalsed ja keskkonnaalased kriteeriumid

Dekreedi säte, milles mainitakse kultuurisündmuste minimaalsete keskkonnakriteeriumide vastuvõtmist käsitleva dekreedi jõustumist

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2022

Võetakse vastu kriteeriumid järgmiste aspektide kohta: paberi ja trükiste kasutamise vähendamine, keskkonnasõbralike materjalide kasutamine, ringlusse võetud ja korduskasutatud materjalidest ja säästvatest sisustusmaterjalidest valmistatud lavastamine, vähese keskkonnamõjuga kingad, asukoha valimine bioloogilise mitmekesisuse kaitse alusel, vähese keskkonnamõjuga toitlustusteenused, transport üritusele jõudmiseks ja materjalide transportimiseks, energiatarbimine ürituse korraldamiseks.

Juurdepääsetavust ja kaasatust edendavad sotsiaalsed kriteeriumid hõlmavad järgmist: puuetega inimeste juurdepääsetavuse edendamine; noorte, pikaajaliste töötute, ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate inimeste (nt võõrtöötajad ja rahvusvähemused) ja puuetega inimeste tööhõivevõimaluste edendamine; tagada võrdne juurdepääs hangetele ettevõtetele, mille omanikud või töötajad kuuluvad etnilistesse või vähemusrühmadesse, nagu ühistud, sotsiaalsed ettevõtted ja mittetulundusühendused; inimväärse töö edendamine tähendab õigust produktiivsele ja vabalt valitud tööle, aluspõhimõtetele ja -õigustele töökohal, inimväärsele töötasule, sotsiaalkaitsele ja sotsiaaldialoogile.

Reform hõlmab kultuuriüritusi, nagu näitused, festivalid ja etenduskunstide üritused.

M1C3-7

Investeering 3.3. Kultuurivaldkonna ettevõtjate suutlikkuse suurendamine, et juhtida digiüleminekut ja rohelist üleminekut.

Eesmärk

Kõigi riigihankelepingute sõlmimine rakendusorganisatsiooni(de)/toetusesaajatega kõigi sekkumiste jaoks, et juhtida kultuurivaldkonnas tegutsejate üleminekut digitehnoloogiale ja keskkonnahoidlikule majandusele

Teade kõigi selliste organisatsioonide ja võrgustikega seotud riigihankelepingute sõlmimise kohta, kes vastutavad suutlikkuse suurendamise meetmete elluviimise eest

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2023

Valitud rakendusasutused on spetsialiseeritud organisatsioonid või võrgustikud, kellel on oskused ja kogemused nii koolituse kui ka kultuuriloome, keskkonna, kultuurijuhtimise ja -koolituse valdkonnas.

Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta projektide puhul, mis on välja valitud konkursikutsete alusel, peab vastama tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ ( 2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

M1C3-8

Investeering 4.1. Digitaalne turismikeskus

Eesmärk

Lepingute sõlmimine digitaalse turismi portaali arendamiseks

Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta digitaalse turismi portaali arendamiseks

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Digitaalse turismi portaali arendamiseks (kõikide) riigihankelepingute sõlmimisest teatamine .

Digitaalse turismi portaal uuendab praegust portaali Italia.it, rakendades pilve ja avatud arhitektuuri, soodustades suuresti sidumist ökosüsteemiga. Ajakohastatud portaal sisaldab järgmist: uue front-end-liidese ja navigatsioonipuu loomine; osade, lehekülgede ja artiklite paigutuse, struktuuri ja funktsioonide läbivaatamine; kaartide kasutuselevõtt; mitmekeelne haldamine (ümberlülituse ajal esitatakse portaal itaalia ja inglise keeles). Teiste praegu toetatavate keelte integreerimist on oodata käikulaskmisele vahetult järgnevate kuude jooksul.

Lepingute sõlmimine projektidega, mis on välja valitud konkursikutsete alusel kooskõlas tehnilise juhendiga „Mitte tekitada olulist kahju“ ( 2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

M1C3-9

Investeering 4.1. Digitaalne turismikeskus

Siht

Turismiettevõtjate registreerimine digitaalse turismi keskuses

Ei kohaldata

Arv

0

20 000

2. kv

2024

Sõlmpunktis registreeritud turismiettevõtjate arv (mis võib muu hulgas hõlmata hotelli, reisikorraldajat ja ATECO koodidega 55.00.00 määratletud äriühinguid); 56.00.00 79.00.00 ja muud sektorisse kuuluvad struktuurid) on vähemalt 20 000.

Lõunas peavad asuma vähemalt 7 400 turismiettevõtjat (st 37 % 20 000-st).

M1C3–9bis

Investeering 4.1. Digitaalne turismikeskus

Siht

Turismiettevõtjate registreerimine digitaalse turismi keskuses ja juurdepääs keskuse pakutavatele teenustele

Ei kohaldata

Arv

20 000

35 000

4. kv

2025

Sõlmpunktis registreeritud turismiettevõtjate arv (mis võib muu hulgas hõlmata hotelli, reisikorraldajat ja ATECO koodidega 55.00.00 määratletud äriühinguid); 56.00.00 79.00.00 ja muud sektorisse kuuluvad struktuurid) vähemalt 35 000.

Meetme kirjelduses loetletud teenused peavad olema kättesaadavad keskuses registreeritud turismiettevõtjatele.

M1C3-10

Reform 4.1. Giidide kutsealade korralduse reguleerimine

Eesmärk

Giidide riikliku standardi määratlemine

Siseriikliku miinimumstandardi määratlus ei tähenda uue reguleeritud kutseala loomist.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2024

Siseriikliku miinimumstandardi määratlus ei tähenda uue reguleeritud kutseala loomist.

Reformiga nähakse ette ka koolitus ja kutsealane ajakohastamine, et pakkumist paremini toetada. Reform kvalifitseerub ainulaadse kutsekvalifikatsiooni omandamise meetodiks, mis on riiklikul tasandil vastu võetud ühtsete standarditega riikliku seaduse ja sellele järgnevate vastastikuse mõistmisega hõlmatud riikide piirkondade rakendusmäärustega.

M1C3-11

Investeering 1.3. Energiatõhususe parandamine kinodes, teatrites ja muuseumides

Eesmärk

Kultuuriministeeriumi vahendite eraldamise määruse jõustumine:

parandada energiatõhusust kultuurikohtades

Määruse säte, mis näitab kultuuriministeeriumi (MIK) määruse jõustumist ressursside eraldamiseks energiatõhususe parandamiseks kultuuripaikades

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Kultuuripiirkonnad on kinod, teatrid ja muuseumid.

(Investeering 1.3) Muuseumide ja kultuurikohtade energiatõhususe parandamiseks viiakse sekkumine läbi projektiettepanekute tunnustamise kaudu riiklikes kultuurikohtades kultuuriministeeriumis eesmärgi 1 puhul. Muudel juhtudel toimub valitsusväliste institutsioonide kindlaksmääramine eesmärkide 2 ja 3 puhul pakkumiskutsete kaudu.

Lepingud sõlmitakse projektidega, mis on välja valitud konkursikutsete alusel, järgides tehnilisi suuniseid „Mitte tekitada olulist kahju“ ( 2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

C3.    Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 2.1 – Väikeste ajalooliste linnade atraktiivsus

See investeering on integreeritud programmi „Piano Nazionale Borghi“, mille eesmärk on toetada ebasoodsas olukorras olevate piirkondade majanduslikku ja sotsiaalset arengut, mis põhineb väikeste linnade kultuurilisel taaselustamisel ja turismi taaselustamisel. Meetmed on üles ehitatud integreeritud kultuuripõhistele kohalikele projektidele.

Meetmed keskenduvad järgmisele: i) ajaloopärandi taastamine, avatud avaliku ruumi ajakohastamine (nt arhitektuuriliste tõkete kõrvaldamine, linnamööbli parandamine), väikeste kultuuriteenuste loomine, sealhulgas turismi eesmärgil; ii) soodustatakse uute marsruutide (nt temaatilised marsruudid, ajaloolised marsruudid) ja giidiga ekskursioonide loomist ja edendamist; iii) kultuuri-, loome-, turismi-, kaubandus-, põllumajandusliku toidutööstuse ja käsitööndusliku tegevuse rahaline toetamine, mille eesmärk on elavdada kohalikku majandust, edendades kohalikke tooteid, teadmisi ja tehnikaid.

Tagamaks, et meede vastab „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 17 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 18 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 19 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 20 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Lisaks nõutakse tingimustes, et valitakse ainult tegevused, mis on kooskõlas asjakohaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktidega.

Investeering 2.2 – Maapiirkondade arhitektuuri ja maastiku kaitse ja parandamine

See investeering soodustab ajalooliste maaehitiste (era- või kolmanda sektori üksused) ja maastikukaitse süstemaatilise ajakohastamise protsessi.

Paljud maapiirkonna hooned ja põllumajandusstruktuurid on järk-järgult maha jäänud, lagunenud ja muutunud, mis on kahjustanud nende eriomadusi ja seost ümbritseva keskkonnaga. Maapiirkondade hoonefondi taastamisega parandab meede maapiirkonna maastiku kvaliteeti, tagastades kogukonnale alakasutatud hoonefondi, mis ei ole üldsusele juurdepääsetav.

Investeering 2.3 – Programmid kohtade, parkide ja ajalooliste aedade identiteedi parandamiseks

Selle investeeringu eesmärk on võidelda linnade mahajäämise vastu ja taastada kohtade ühine identiteet, luua uusi võimalusi kohaliku majanduse elavdamiseks ja kriisi mõju leevendamiseks ning parandada ajalooliste parkide ja aedade haldamise ja hooldamise oskusi.

Investeeringuga nähakse ette ajalooliste parkide ja aedade renoveerimine ning luuakse ulatuslikud teadmised Itaalia ajalooliste parkide ja aedade kohta, et neid nõuetekohaselt hooldada, hallata ja kasutada. Vahendid eraldatakse nende kohtade taaselustamiseks ja kohalike töötajate koolitamiseks, kes võivad neid aja jooksul ravida/säilitada.

Lisaks kultuurilisele ja ajaloolisele väärtusele aitavad aiad ja ajaloolised pargid edendada keskkonnaväärtusi ning mängivad olulist rolli säilitamisel, hapniku tootmisel, keskkonnareostuse ja müra vähendamisel ning mikrokliima reguleerimisel.

Investeering 2.4 – Pühapaikade seismiline ohutus, FECi pärandi taastamine ja varjualused kunstiteostele (taastuskunst)

Koostatakse maavärinavastane ennetusmeetmete kava, et märkimisväärselt vähendada kultuspaikadega seotud riske ja seeläbi vältida võimalikke katastroofijärgseid taastamiskulusid ning paljude varade püsivat kadumist. Tegevuskaval on kolm tegevussuunda: pühakodade kaitsmine seismiliste ohtude eest; Fondi pühapaikade pärandi taastamine ja ladude ehitamine kunstiteoste varjualusena katastroofiliste sündmuste korral .

Investeeringuga nähakse ette ka riikliku kultuurivarade kaitse inim- ja loodusriskide eest (CEFURISC) loomine, mis võimaldab olemasolevate tehnoloogiate ja keskkonnasüsteemide sünergilisemat kasutamist kultuuripaikade seireks, jälgimiseks ja haldamiseks. 

Investeering 4.2 – Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid

Meetme eesmärk on toetada turismisektoris tegutsevaid ettevõtteid. See hõlmab maksusoodustust majutusvõimaluste parandamiseks tehtavatele töödele, tagatisfondi, et hõlbustada sektori ettevõtete juurdepääsu krediidile (VKEde tagatisfondi sihtotstarbelise osa kaudu), EIP temaatilise turismifondi aktiveerimist, et toetada innovaatilisi investeeringuid sektoris, aktsiafondi (riiklik turismifond) suure turismipotentsiaaliga kinnisvara ümberehitamiseks. Eespool nimetatud meetmeid täiendab täiendav rahastamisvahend (FRI – Fondo rotativo), et toetada turismisektoris tegutsevaid ettevõtteid. Eespool nimetatud sekkumised viiakse läbi kooskõlas investeerimispoliitikaga kooskõlas määruse (EL) 2021/241 eesmärkidega, sealhulgas seoses põhimõtte „ära tee olulist kahju“ kohaldamisega, nagu on täpsustatud tehnilistes suunistes „ära tee olulist kahju“ kohaldamise kohta vastavalt taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi määrusele (2021/C58/01).

Tagamaks, et meede on kooskõlas tehniliste suunistega „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), rahastamisvahendite õigusliku kokkuleppega ja sellele järgneva investeerimispoliitikaga,

I.nõuet, et InvestEU fondi kestlikkuskontrolli suhtes kohaldataks komisjoni tehnilist suunist; ning

II.jätta välja järgmine tegevuste loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 21 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 22 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 23 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 24 seotud tegevus; ning iv) tegevus, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. ning

III.nõuda, et volitatud üksus või finantsvahendaja kontrolliks projektide vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele kõigi tehingute puhul, sealhulgas nende puhul, mis on vabastatud jätkusuutlikkuse hindamisest.

Investeering 3.2 – Filmitööstuse arendamine (Cinecittà projekt)

Investeeringu eesmärk on suurendada Itaalia filmi- ja audiovisuaalsektori konkurentsivõimet. Projekti eesmärk on leevendada kriisi sotsiaalset ja majanduslikku mõju eesmärgiga suurendada majanduskasvu, tööhõivet ja konkurentsivõimet, sealhulgas koolituse kaudu, kasutades kolme tegevussuunda.

·Suund A: Uute stuudiote ehitamine ning olemasolevate ja lisade, sealhulgas kõrgtehnoloogiliste lahenduste taastamine.

·Suund B: Uuenduslikud investeeringud kino eksperimentaalkeskuse tootmis- ja koolitustegevuse tõhustamiseks, sealhulgas uued vahendid audiovisuaalse tootmise, rahvusvahelistumise, kultuuri- ja haridusvahetuse jaoks; professionaalseks ja hariduslikuks kasutuseks vajaliku infrastruktuuri (virtuaalne tootmine) arendamine e-õppe, hoonete ja rajatiste digiteerimise ja moderniseerimise kaudu, pidades eelkõige silmas tehnoloogia ja keskkonna ümberkujundamise edendamist; audiovisuaalpärandi säilitamine ja digiteerimine

·Suund C: Kutseoskuste ja -pädevuste tugevdamine audiovisuaalsektoris kolmes kutsealases makrovaldkonnas: äritegevus/juhtkond; loov/kunstlik; tehnilised töötajad.

Investeering 4.3 – Caput Mundi Next Generation EU turismialastele suurüritustele.

Projekti eesmärk on suurendada juurdepääsetavate turismiobjektide arvu, luua kehtivaid ja kvalifitseeritud turismi- ja kultuurialternatiive seoses rahvarohkete kesksete aladega ning suurendada digitehnoloogia kasutamist, edendada rohealasid ja turismi kestlikkust. Investeeringuga nähakse ette kuus sekkumissuunda:

1.„Rooma kultuuripärand ELi ja järgmise põlvkonna jaoks „ , mis hõlmab Rooma linna kultuuri- ja linnapärandi ning suure ajaloolise ja arhitektuurilise väärtusega komplekside taaselustamist ja taastamist ;

2.„Jubilee rada“ (paganlusest kristliku Roomani), mis on suunatud parendamisele, ohutusele, maavärinavastasele konsolideerumisele, ajaloolise väärtusega paikade ja hoonete taastamisele ning arheoloogilistele radadele;

3.#LaCittàCondivisa, mis hõlmab äärealade mälestiste ümberehitamist;

4.#Mitingodiverde, mis hõlmab parkide, ajalooliste aedade, villade ja purskkaevudega seotud sekkumisi;

5.#Roma 4.0, mis hõlmab kultuuriteenuste digiteerimist ja turistidele mõeldud rakenduste arendamist;

6.#Amanotesa, mille eesmärk on suurendada kultuurilise pakkumise pakkumist äärealadele sotsiaalseks integratsiooniks.

C.4.    Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad  
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtmärkide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

M1C3-12

Investeering 2.1. Väikese ajaloolise linna atraktiivsus

Eesmärk

Kultuuriministeeriumi dekreedi jõustumine vahendite eraldamiseks kohalikele omavalitsustele, et suurendada väikeste ajalooliste linnade atraktiivsust

Kultuuriministeeriumi dekreedi jõustumisele osutava määruse säte, mis käsitleb kohalikele omavalitsustele vahendite eraldamist väikeste ajalooliste linnade ligitõmbavuse suurendamiseks

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Kultuuriministeeriumi dekreediga eraldatakse kohalikele omavalitsustele vahendeid väikeste ajalooliste linnade ligitõmbavuse suurendamiseks .

Ajaloolise väikelinna atraktiivsuse suurendamiseks kaasatud omavalitsused viitavad 250 omavalitsusele/külale, mis on kultuuriministeeriumile edastanud sekkumisprogrammid.

250 küla valimise kriteeriumid (Inv. 2.1) ühinevad Mikroneesia Liit, piirkonnad, ANCI ja siseruumid, mis kõigepealt määravad nad kindlaks territoriaalsed piirkonnad, mis on erinevate programmide vastastikuse täiendavuse tõttu abikõlblikud (Inv2.1). Seejärel valitakse külad vastavalt a) territoriaalsetele, majanduslikele ja sotsiaalsetele kriteeriumidele (statistilised näitajad), b) projekti suutlikkusele mõjutada turistide ligitõmbavust ja suurendada kultuurielus osalemist. Arvesse võetakse järgmisi statistilisi näitajaid: demograafiline suurus (kohalikud omavalitsused, kus on < 5 000 elanikku) ja suundumus; turistide vood, muuseumikülastajad; turismipakkumise järjepidevus (hotellid ja muud hotellid, B&Bs, tuba ja üürimajutus); kohaliku omavalitsuse demograafiline suundumus; elanikkonna kultuurielus osalemise määr; kultuuri-, loome- ja turismiettevõtete (kasumlikud ja mittetulunduslikud ettevõtted) ning nendega seotud töötajate sidusus.

Konkursikutse korras valitud projektide lepingute sõlmimine hõlmab järgmist:

a) Abikõlblikkuskriteeriumid, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

b) Kohustus, et määruse (EL) 2021/241 VI lisas sätestatud metoodika kohane investeeringu panus kliimameetmetesse moodustab vähemalt 25 % taaste- ja vastupidavusrahastust toetatavate investeeringute kogukuludest.

c) Kohustus esitada aruanne meetme rakendamise kohta kava kehtivusaja keskel ja kava lõppedes.

M1C3-13

Investeering 2.2. Maaeluarhitektuuri ja maastike kaitse ja edendamine

Eesmärk

Kultuuriministeeriumi vahendite eraldamise määruse jõustumine:

maaelu arhitektuuri ja maastiku kaitseks ja parandamiseks

Kultuuriministeeriumi dekreedi jõustumisele viitav määruse säte vahendite eraldamise kohta

maaelu arhitektuuri ja maastiku kaitseks ja parandamiseks

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Kultuuriministeeriumi määrusega eraldatakse vahendid

maaelu arhitektuuri ja maastiku kaitseks ja parandamiseks.

Maapiirkondade arhitektuuri ja maastiku kaitsmiseks ja parandamiseks (Inv 2.2) tuleb tagasinõutavate varade valikul eelistada investeeringu võimet mõjutada maastikuväärtuste kaitse-eesmärke. Eelistatakse:

- suure maastikuväärtusega territoriaalpiirkondades asuvatele varadele (maastikule huvi pakkuvatel või märkimisväärset avalikku huvi pakkuvatel aladel asuvad varad (DLgs 42/2004 artiklid 142-139), UNESCO tunnustusega hõlmatud maastikele, FAO GIAHS;

- varade suhtes, mis on juba kättesaadavad avalikuks kasutamiseks või mille omanik on nõus olema juurdepääsetavad, sealhulgas kohalikes ja integraallülitustes ja võrkudes;

- koondteemade kaupa esitatud „pindalaprojektidele“, mis suudavad tõhusamalt tagada maastiku ümberkujundamise eesmärkide saavutamise;

- projektid, mis asuvad piirkondades, mis tugevdavad integratsiooni ja koostoimet teiste broneeringuinfo taotlejatega, ning muud territoriaalsed kavad/projektid, mida toetab programmi riiklik (kultuuriministeerium).

Sekkumise objektiks olevate maaelu arhitektuuri liikide määratlemisel võib lähtuda MiBACi 6. oktoobri 2005. aasta dekreedist (24. detsembri 2003. aasta seaduse nr 378 (maapiirkondade arhitektuuri kaitse ja parendamise kohta) rakendamine). Esialgu võivad kriteeriumid hõlmata järgmist: varade säilitamise seis, kasutustasemed, nende roll territoriaalses ja linnakeskkonnas.

Lepingud sõlmitakse projektidega, mis on välja valitud konkursikutsete alusel, järgides tehnilisi suuniseid „Mitte tekitada olulist kahju“ ( 2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

M1C3-14

Investeering 2.3. Paikude, parkide ja ajalooliste aedade identiteedi edendamise programmid

Eesmärk

Kultuuriministeeriumi vahendite eraldamise määruse jõustumine: projektide puhul, mille eesmärk on parandada kohtade, parkide ja ajalooliste aedade identiteeti

Dekreedi säte kultuuriministeeriumi määruse jõustumise kohta, mis käsitleb vahendite eraldamist projektidele, mille eesmärk on parandada kohtade, parkide ja ajalooliste aedade identiteeti

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Kultuuriministeeriumi dekreediga eraldatakse vahendid vastutavatele ametiasutustele projektide jaoks, mille eesmärk on parandada kohtade, parkide ja ajalooliste aedade identiteeti.

Ajaloolised pargid ja aiad (Inv. 2.3) sekkumise alla kuuluvad üksnes kaitstud kultuuriväärtused, mille suhtes on deklareeritud kunstiline või ajalooline huvi. Nad võivad kuuluda nii riiklikku kultuuriministeeriumisse kui ka mitteriiklikku varasse. Valik tehakse kriteeriumide alusel, mille määrab kindlaks tehniline-teaduslik koordineerimisrühm, mis koosneb MiC, ülikooli, ANCI ja valdkondlike ühenduste esindajatest.

Lepingud sõlmitakse projektidega, mis on välja valitud konkursikutsete alusel, järgides tehnilisi suuniseid „Mitte tekitada olulist kahju“ ( 2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

M1C3-15

Investeering 2.4. Pühapaikade seismiline ohutus, FECi pärandi taastamine ja varjualused kunstiteostele

Eesmärk

Kultuuriministeeriumi vahendite eraldamise määruse jõustumine:

seismiline ohutus pühade ja FECi (Fondo Edifici di Culto) pärandi taastamise asemel

Kultuuriministeeriumi dekreedi jõustumisele viitav seaduse säte vahendite eraldamise kohta

seismiline ohutus pühade ja FECi (Fondo Edifici di Culto) pärandi taastamise asemel

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Kultuuriministeeriumi määrusega määratakse kindlaks rakendusüksus ning sekkumisel olevate hoonete abikõlblikkus ja rahastamine.

ja tüpoloogia.

(Punkt 2.4) Praktikakohtade maavärinaennetus- ja -ohutusmeetmed puudutavad piirkondi, mida on tabanud mitmed maavärinad, mis tabasid Itaalia piirkondi alates 2009. aastast (Abruzzo, Lazio, Marche ja Umbria).

FECi (Fondo Edifici di Culto) sekkumised valitakse FECi (Fondo Edifici di Culto) pärandi varade säilimise seisundi põhjal.

Lepingud sõlmitakse projektidega, mis on välja valitud konkursikutsete alusel, järgides tehnilisi suuniseid „Mitte tekitada olulist kahju“ ( 2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

M1C3-16

Investeering 2.1. Väikeste ajalooliste linnade atraktiivsus

Siht

KULTUURI- või turismiobjektide väärtustamiseks võetud sekkumismeetmed

Ei kohaldata

Arv

0

1 300

2. kv

2025

Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka vähemalt 1 800 VKE toetusest projektides väikestes ajaloolistes linnades

Sihtmärk mõõdab kultuuri- ja turismiobjektide edendamiseks võetud sekkumismeetmete arvu, mida tõendavad regulaarse täitmise individuaalsed sertifikaadid (kultuuripärandi taastamine ja ümberkujundamine, kultuuri- ja turismiteenusteks mõeldud ehitised, väiketurismi infrastruktuur). See peab hõlmama:

- Kultuuriteenuste (muuseumid ja raamatukogud) jaoks hoonete ja avalike kohtade kohandatud korduskasutamine ja funktsionaalne, struktuuriline ja rajatiste insener-tehniline ümberarendamine, energiatõhususe parandamine, alternatiivse ja taastuva energia kasutamine ning puuetega inimeste juurdepääsu piiravate tõkete kõrvaldamine.

- Kultuuripärandi säilitamine ja väärtustamine (nt arheoloogiline, ajalooline, arhitektuuriline, demo-etno-antropoloogiline);

- teadmiste ja teabeplatvormide ning integreeritud infosüsteemide loomine;

- kultuuri- ja kunstiürituste loomine, kultuuri- ja temaatiliste marsruutide, ajalooliste marsruutide, jalgrattateede ja/või jalakäijate marsruutide loomine ja edendamine turismi ja kultuuriga seotud paikade (nt muuseumid, mälestusmärgid, UNESCO objektid, raamatukogud, arheoloogilised alad ning muud kultuurilised, usulised ja kunstilised vaatamisväärsused) ühendamiseks ja kasutamiseks;

- Kultuuri-, turismi-, kaubandus-, põllumajandusliku toidutööstuse ja käsitööndusettevõtete toetamine

37 % sekkumistest viiakse läbi vähem arenenud piirkondades.

M1C3-17

Investeering 2.2. Maaeluarhitektuuri ja maastike kaitse ja edendamine

Siht

Maaelu arhitektuuri ja maastiku kaitseks ja parandamiseks võetud sekkumismeetmed

Ei kohaldata

Arv

0

3 000

4. kv

2025

Eesmärk on teha kindlaks nende varade koguarv, mille suhtes rakendatakse lõpuleviidud sekkumisi (mida tõendab tööde korrapärase teostamise tõend).

Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka 900 täiendava töö alustamisest maaelu arhitektuuri ja maastiku kaitse valdkonnas (mida tõendab tööde alustamise tõend).

Lõpuleviidavate sekkumiste liigid on järgmised:

1. Põllumajanduslike asulate, kunstiteoste ja ajalooliste maaehitiste konservatiivne taastamine ja funktsionaalne taastamine, ajaloolise väärtusega põllukultuurid ning arhitektuuri ja maapiirkonna maastiku tüüpilised elemendid. Taastamise ja struktuurilise kohandamise meetodite hulgas tuleb eelistada ökoühilduvusega lahendusi ja alternatiivsete energiaallikate kasutamist.

2. Maapiirkondade ehituspärandi loenduse lõpuleviimine ning riiklike ja piirkondlike teabevahendite rakendamine

M1C3-18

Investeering 2.3. Paikade, parkide ja ajalooliste aedade identiteedi edendamise programmid

Siht

Ümberkvalifitseeritud parkide ja ajalooliste aedade arv

Ei kohaldata

Arv

0

40

2. kv

2025

Näitaja viitab ümberkvalifitseeritud ajalooliste parkide ja aedade arvule (mida tõendab tööde korrapärase teostamise tunnistus).

Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka koolitustegevuse lõpuleviimisest vähemalt 1 260 operaatorile.

Parkide ja ajalooliste aedade ümberkvalifitseerumise rahuldavaks sooritamiseks täidetavad sekkumisliigid on järgmised:

-taimestiku osa arengu hooldamine/taastamine/haldamine;

-praeguste arhitektuuriliste ja monumentaalsete komponentide (väikeehitised, purskkaevud ja sisustus) taastamine;

-ruumide kasutamise praeguste meetodite analüüs ja optimeerimine, et võimaldada nende optimaalset kasutamist;

-kõige nõrgemate või väärtuslikemate piirkondade austamine;

-sekkumised, et tagada piiratud funktsionaalsusega inimeste juurdepääs;

-tarastatud alade, sissepääsuväravate, videovalvesüsteemide turvamine;

-teabevahendite (nt plakatite ja juhendite) rakendamine, et edendada kodanike teadmisi ja teadlikku kasutamist;

-väärtustamismeetmed kultuuri-, haridus- ja vaba aja veetmise edendamiseks.

M1C3-19

Investeering 2.4. Palvepaikade seismiline ohutus, FEC (Fondo Edifici di Culto) pärandi ja kunstiteoste varjupaikade taastamine (taastekunst)

Siht

Meetmed seismilise ohutuse tagamiseks pühakodades, FECi (Fondo Edifici di Culto) pärandi taastamine ja kunstiteoste varjualused on lõpule viidud

Ei kohaldata

Arv

0

300

4. kv

2025

Sihtmärk mõõdab pühapaikade maavärinakindluse, FECi restaureerimise (Fondo Edifici di Culto) ja kunstiteoste varjestamisega seotud sekkumiste arvu lõpuleviidud õnnetuste korral (mida tõendab tööde korrapärase teostamise tunnistus).

Sekkumised hõlmavad järgmist:

i) arhitektuuriliste varade ennetav maavärinavastane sekkumine, et taastada olemasolev kahju ja kindlustada kultuuripärand; 
ii) taastamisartikli Kaitseprojektiga luuakse ajutised ja kaitstud hoiused vallasvara säilitamiseks õnnetuse korral.

M1C3-20

Investeering 3.2. Filmitööstuse arendamine (Cinecittà projekt)

Eesmärk

Rakendusüksuse Cinecittà SPA ja äriühingute vahel üheksa stuudio ehitamiseks sõlmitud lepingu allkirjastamine

Lepingute allkirjastamine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2023

Rakendusüksuse Cinecittà SPA ja äriühingute vahel üheksa stuudio ehitamiseks sõlmitud lepingu allkirjastamine.

See sekkumine hõlmab uute stuudiote ehitamist, olemasolevate stuudiote taastamist, investeeringuid uude digitehnoloogiasse, süsteemidesse ja teenustesse, mille eesmärk on tugevdada Cinecittà SPA hallatavaid Cinecittà filmstuudioid.

Rakendusüksuse Cinecittà SPA ja äriühingute vaheline leping sisaldab toetatavate varade/tegevuste ja/või äriühingute DNSH tehnilistele suunistele (2021/C58/01) vastavuse valiku-/kõlblikkuskriteeriume.

Kohustus/siht investeerida 20 % varadesse/tegevustesse ja/või äriühingutesse, mis vastavad digitaalse märgistamise valikukriteeriumidele, ja 70 % varadesse/tegevustesse ja/või äriühingutesse, mis vastavad kliimaseire valikukriteeriumidele.

M1C3-21

Investeering 3.2. Filmitööstuse arendamine (Cinecittà projekt)

Siht

Nende stuudiote arv, mille ümberkvalifitseerimise, moderniseerimise ja ehitamisega seotud tööd on lõpetatud

Ei kohaldata

Arv

0

9

2. kv

2026

Sekkumised on seotud

– viie uue stuudio ehitamine ja

– nelja olemasoleva stuudio renoveerimine.

Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka meetme kirjelduse ridadel B ja C märgitud sekkumiste lõpuleviimisest.

M1C3-22

Investeering 4.2. Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid

Eesmärk

Investeerimispoliitika järgmiste valdkondade jaoks:

Euroopa Investeerimispanga temaatiline fond;

Investeerimispoliitika vastuvõtmine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Investeerimispoliitikas määratakse kindlaks vähemalt järgmine: toetatavate tegevuste laad, ulatus ja ulatus, sihtrühma kuuluvad toetusesaajad, finantstoetusesaajate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ja nende valimine avatud projektikonkursi kaudu; ning sätted võimalike tagasimaksete reinvesteerimiseks samade poliitikaeesmärkide saavutamiseks.

Investeerimispoliitikas nähakse ette, et 50 % fondi vahenditest on ette nähtud energiatõhususe meetmeteks.

Investeerimispoliitika hõlmab valikukriteeriume, et tagada käesoleva meetme raames toetatavate tehingute vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades jätkusuutlikkuse hindamist, kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

M1C3-23

Investeering 4.2 – Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid

Eesmärk

Riikliku turismifondi investeerimispoliitika,

Investeerimispoliitika vastuvõtmine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Fond on pühendatud Itaalia kinnisvara ostmisele, restruktureerimisele ja ümberkvalifitseerimisele, et toetada turismi arengut kriisist kõige enam mõjutatud piirkondades või marginaalsetes piirkondades (rannikualad, väikesaared, äärepoolseimad piirkonnad ning maa- ja mägipiirkonnad).

Investeerimispoliitika hõlmab valikukriteeriume, et tagada käesoleva meetme raames toetatavate tehingute vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades jätkusuutlikkuse hindamist, kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

M1C3-24

Investeering 4.2. Turismiettevõtte konkurentsivõime fondid

Eesmärk

Investeerimispoliitika järgmiste valdkondade jaoks: VKEde tagatisfond;

Investeerimispoliitika vastuvõtmine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Investeerimispoliitikas nähakse ette, et 50 % fondi vahenditest on ette nähtud energiatõhususe meetmeteks.

Investeerimispoliitika hõlmab valikukriteeriume, et tagada käesoleva meetme raames toetatavate tehingute vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades jätkusuutlikkuse hindamist, kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

M1C3-25

Investeering 4.2 – Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid

Eesmärk

Fondo Rotativo investeerimispoliitika

Investeerimispoliitika vastuvõtmine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Investeerimispoliitikas nähakse ette, et 50 % fondi vahenditest on ette nähtud energiatõhususe meetmeteks.

Investeerimispoliitika hõlmab valikukriteeriume, et tagada käesoleva meetme raames toetatavate tehingute vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades jätkusuutlikkuse hindamist, kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

M1C3-26

Investeering 4.2 – Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid

Eesmärk

Majutusrajatiste ümberehitamise maksusoodustuse rakendusmääruse jõustumine.

Seaduse säte, mis viitab maksu ümberarvutust võimaldava eelarveseaduse jõustumisele, ja sellega seotud rakendusaktide säte, mis osutab nende jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Maksu ümberarvutuse võimaldamise aluseks on 31. mai 2014. aasta seadus nr 83, millega kehtestati maksu ümberarvutuse lubamine majutusettevõtete ümberehitusse sekkumise korral.

Toetatavate varade / tegevuste ja toetusesaajate DNSH tehniliste juhiste (2021/C58/01) järgimise valiku / abikõlblikkuse kriteeriumid, mis nõuavad vähemalt välistamisloendi kasutamist ja toetatavate varade / tegevuste asjakohase ELi ja siseriikliku keskkonnaõiguse järgimist abisaajatele ning vastavuse tagamine.

M1C3-27

Investeering 4.3. Caput Mundi Next Generation EU turismialastele suurüritustele

Siht

Kultuuri- ja turismiobjektid, mille ümberkvalifitseerumine jõudis keskmiselt 50 %ni Stato Avanzamento Lavori (SAL) (esimene partii)

Ei kohaldata

Arv

0

100

4. kv

2024

Eesmärk saavutatakse siis, kui 100 kultuuri- ja turismiobjekti ümberkvalifitseerimise keskmine edenemine jõuab 50 %ni Stato Avanzamento Lavoris (SAL) märgitud edasijõudmisest.

M1C3-28

Investeering 4.2 – Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid

Siht

Taristu ja/või teenuste maksukrediidiga toetatavate turismiettevõtete arv;

Ei kohaldata

Arv

0

3 500

4. kv

2025

Vähemalt 3 500 turismiettevõtet, mida toetatakse taristu ja/või teenuste maksukrediidiga;

Maksukrediidi pakutav toetus tõstab turismiteenuste kvaliteeti järgmiselt:

-investeerimine keskkonnasäästlikkusse (taastuvad energiaallikad vähem energiamahukad)

-Itaalia majutusasutuste ümberehitamine ja kvaliteedi tõstmine 

M1C3-29

Investeering 4.2 – Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid

Siht

Euroopa Investeerimispanga temaatiliste fondide kaudu toetatavate turismiprojektide arv

Ei kohaldata

Arv

0

170

2. kv

2026

Toetus vähemalt 170 turismiprojektile;

Euroopa Investeerimispanga temaatiliste fondide kaudu antav toetus on suunatud

·uuenduslike investeeringute toetamine digitaalseks üleminekuks

·turismile teenuste pakkumise suurendamine

·ettevõtete liitmise protsesside soodustamine

M1C3-30

Investeering 4.2 – Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid

ettevõtted

Siht

Euroopa Investeerimispanga temaatilised fondid :

Fondile tehtud väljamaksed kogusummas 350 000 000 eurot.

Ei kohaldata

Arv

0

350 000 000

4. kv

2022

Väljamaksed peavad olema kooskõlas eesmärgis määratletud investeerimispoliitikaga.

M1C3-31

Investeering 4.2 – Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid

Siht

Riiklik turismifond:

Fondile tehtud väljamaksed kogusummas 150 000 000 eurot omakapitali toetusena.

Ei kohaldata

Arv

0

150 000 000

4. kv

2022

Väljamaksed peavad olema kooskõlas eesmärgis määratletud investeerimispoliitikaga.

M1C3-32

Investeering 4.2 – Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid

Siht

VKEde tagatisfondist toetust saavate turismiettevõtete arv

Ei kohaldata

Arv

0

1 000

4. kv

2025

Vähemalt 1 000 turismiettevõtet, mida toetab VKEde tagatisfond.

M1C3-33

Investeering 4.2. Turismiettevõtte konkurentsivõime fondid

Siht

Fondo Rotative kaudu toetatavate ettevõtete arv (esimene partii)

Ei kohaldata

Arv

0

300

4. kv

2025

Vähemalt 300 ettevõtet, mida toetab Fondo Rotativo;

Fondo Rotativo kaudu rahastatavad sekkumised hõlmavad järgmist:

-energiatõhususega seotud sekkumismeetmed;

-sekkumised hoone ümbrisesse ja renoveerimisse vastavalt kunstile. 3, lõige 1, lett. b) DPR 380/2001 (ehitust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtne tekst)

-sekkumised arhitektuuriliste tõkete kõrvaldamiseks.

-kliimaseadmete täieliku või osalise asendamise sekkumine.

-eranditult käesoleva määrusega reguleeritud majutuskonstruktsioonide jaoks mõeldud mööbli ja sisustusesemete ostmine

-sekkumised seismivastaste meetmete vastuvõtmiseks

-sisustusosade renoveerimine.

-termaalbasseinide realiseerimine ja spaateenuste osutamiseks vajalike seadmete ja seadmete soetamine ning messid näitusekonstruktsioonide uuendamiseks.

M1C3-34

Investeering 4.2. Turismiettevõtte konkurentsivõime fondid

Siht

Riikliku turismifondi poolt turismi jaoks ümber arendatud kinnisvaraobjektide arv

Arv

0

12

4. kv

2025

Riiklik turismifond on turismi jaoks välja töötanud vähemalt 12 kinnisvara, mis võimendusefekti arvestades võiks jõuda 17 kinnisvarani.

Riiklik turismifondi tagatisfondi toetus on suunatud:

-Investeerimine toote-, protsessi- ja juhtimisinnovatsiooni, et edendada turismiteenuste pakkumise digitaalset muutmist,

-Investeerimine tagab turistide külalislahkuse standardite kvaliteedi

-liitmise ja ärivõrkude arendamise edendamine.

M1C3-35

Investeering 4.3. Caput Mundi Next Generation EU turismialastele suurüritustele

Eesmärk

Iga lepingu allkirjastamine kuue projekti kohta turismiministeeriumi ja toetusesaajate/rakendusasutuste vahel

Turismiministeeriumi, Rooma pealinna omavalitsuse ja teiste asjaosaliste vahelise programmilepingu avaldamine.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Lepingud sõlmitakse 6 projekti kohta: 
1) Rooma kultuuripärand ELi järgmise põlvkonna jaoks; 2) Paganlikust Roomast kristliku Roomani – Jubilee teed; 3) #Lacittàcondivisa; 4) #Mitingodiverde; 5) Roma 4.0; 6) #Amanotesa

Toetusesaajate/rakendusasutuste loetelu sisaldab järgmist: Rooma pealinn; Rooma kultuuri-, keskkonna- ja maastikupärandi arheoloogiline järelevalve (MIC); Colosseumi arheoloogiapark; Appia Antica arheoloogiapark; Rooma diokeena; Turismiministeerium Lazio maakond.

Enne pakkumiskutset määratakse koos asjaomaste vahenditega kindlaks valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumid ning projektide eripärad.

Lepingud sõlmitakse projektidega, mis on välja valitud konkursikutsete alusel, järgides tehnilisi suuniseid „Mitte tekitada olulist kahju“ ( 2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

M1C3-36

Investeering 4.3. Caput Mundi Next Generation EU turismialastele suurüritustele

Siht

Nende kultuuri- ja turismiobjektide arv, mille ümberkvalifikatsioon on lõpetatud

Ei kohaldata

Arv

0

200

2. kv

2026

Investeering hõlmab sekkumisi, mis hõlmavad järgmist:

-Rooma linna kultuuri- ja linnapärandi ning suure ajaloolise ja arhitektuurilise väärtusega komplekside taaselustamine ja taastamine investeerimisliini „Rooma kultuuripärand ELi ja järgmise põlvkonna jaoks“ jaoks;

-investeerimisliini „Jubilee rajad“ tõhustamine, ohutus, maavärinavastane konsolideerumine, ajaloolise väärtusega paikade ja hoonete taastamine ja arheoloogilised rajad;

-investeerimisliini „#LaCittàCondivisa“ äärealadel asuvate alade ümberehitamine;

-pargid, ajaloolised aiad, villad ja purskkaevud investeerimisliinil #Mitingodiverde;

-kultuuriteenuste digiteerimine ja turistidele mõeldud rakenduste väljatöötamine või investeerimisliin #Roma 4.0;

Sekkumismeetmed , mille eesmärk on suurendada investeerimisliini #Amanotesa sotsiaalse integratsiooniga seotud kultuuripakkumisi äärealadele.

Investeering hõlmab ümberkvalifitseerumist, mis toimub vähemalt viies arheoloogilises/kultuurilises mälestises investeerimisliinis „Rooma kultuuripärand ELi ja järgmise põlvkonna jaoks“, vähemalt 125 arheoloogilises/kultuurilises mälestises Jubilee raja jaoks; #Lacittàcondivisa puhul vähemalt 50 arheoloogilist/kultuuriobjekti; #Mitingodiverde puhul vähemalt 15 arheoloogilist /kultuuriobjekti, Rooma puhul vähemalt 5 arheoloogilist/kultuuriobjekti 4.0

Eesmärgi rahuldav saavutamine sõltub ka kõigi investeerimisliini „#Amanotesa“ projektide lõpuleviimisest ja rakenduse „CaputMundi – Roma4U“ üldsusele kättesaadavusest.

H. ÜLESANNE 2 KOMPONENT 1. Ringmajandus, põllumajanduslik toidutööstus ja üleminek keskkonnasäästlikule majandusele

See Itaalia taaste- ja vastupidavuskava komponent hõlmab investeeringuid ja reforme jäätmekäitluse, ringmajanduse, põllumajandusliku toidutööstuse väärtusahelate toetamise ja keskkonnasäästlikule majandusele ülemineku valdkonnas. Neid reforme ja investeeringuid täiendavad reformid, mille eesmärk on suurendada konkurentsi jäätmekäitluse ja kohalike avalike teenuste valdkonnas ettevõtluskeskkonna reformi komponendi raames ning parandada vee tarbimist põllumajanduses. See komponent vastab riigipõhistele soovitustele suunata investeeringud rohelisse üleminekusse, sealhulgas ringmajandusse.

Selle komponendi raames tehtavad investeeringud ja reformid aitavad täita Itaaliale 2020. ja 2019. aastal esitatud riigipõhiseid soovitusi, milles käsitletakse vajadust keskendada investeeringud rohe- ja digipöördele, eelkõige [...] jäätmekäitlusele ja veemajandusele (riigipõhised soovitused nr 3, 2020), ning investeeringutega seotud majanduspoliitika keskendamist [...]-le ja taristu kvaliteedile, võttes arvesse ka piirkondlikke erinevusi (riigipõhised soovitused nr 3, 2019).

Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.

D.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Ringmajandus

Reform 1.1. Riiklik ringmajanduse strateegia

Reformi käigus võetakse vastu ulatuslik riiklik ringmajanduse strateegia, mis hõlmab uut digitaalset jäätmete jälgitavuse süsteemi, maksusoodustusi ringlussevõtu ja teiseste toorainete kasutamise toetamiseks, keskkonnamaksude läbivaatamist, õigust korduskasutamisele ja parandamisele, laiendatud tootjavastutuse ja Consortia süsteemi reformi, toetust olemasolevatele regulatiivsetele vahenditele (nt jäätmealased õigusaktid ja keskkonna miinimumkriteeriumid keskkonnahoidlike riigihangete puhul) ning toetust tööstussümbioosi projektile. Laiendatud tootjavastutuse ja konsortsiumisüsteemi reformimisel võetakse arvesse ka vajadust kasutada tõhusamalt keskkonnapanust, et tagada läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide kohaldamine. Luuakse spetsiaalne järelevalveorgan, mille ülesandeks on jälgida konsortsiumisüsteemide toimimist ja tõhusust ökoloogilise ülemineku ministeeriumi (MITE) juhtimisel. Meede hõlmab kõiki konsortsiume (mitte ainult CONAI pakendamissüsteemi).



Reform 1.3. Tehniline tugi kohalikele omavalitsustele

Reform hõlmab tehnilist abi, mida valitsus annab kohalikele omavalitsustele ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide rakendamiseks, jäätmekäitlust ja hankemenetlusi käsitlevate kavade ja projektide väljatöötamiseks. Hankemenetluste toetamisega tagatakse, et jäätmekäitluse kontsessioonid antakse läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil, suurendades konkurentsiprotsesse, et saavutada avalike teenuste paremad standardid. Seetõttu toetatakse käesoleva reformiga ettevõtluskeskkonna reformi komponendi raames kavandatud jäätmekäitlusreformide rakendamist. Tehniline tugi hõlmab ka keskkonnahoidlikke riigihankeid.

Investeering 2.1. Põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatussektori logistikakava

Meede seisneb toetuse andmises materiaalsetesse ja immateriaalsetesse investeeringutesse (nt põllumajandusliku tooraine ladustamisrajatised, tooraine töötlemine ja säilitamine, logistika digiteerimine ja infrastruktuuri sekkumine toiduaineturgudel), toiduainete transporti ja logistikasse tehtavatesse investeeringutesse, et vähendada keskkonna- ja majanduskulusid ning tootmisprotsesside, täppispõllumajanduse ja jälgitavuse (nt plokiahel) innovatsiooni. Valikukriteeriumid peavad olema kooskõlas vajaduste hindamisega, mille on ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava alusel välja töötanud põllumajandus-, toidu- ja metsanduspoliitika ministeerium. Meetme eesmärk on soodustada heitkoguste vähendamist põllumajandusliku toidutööstuse transpordi- ja logistikaetappides elektrisõidukite ja transpordisüsteemide abil ning edendada sektori digiteerimist ja taastuvenergia kasutamist.

Investeering 2.2. Põllumajanduslik päikesepark

Meede seisneb põllumajandus-, loomakasvatus- ja agrotööstussektori tootmisstruktuuridesse tehtavate investeeringute toetamises, olemasoleva katuse kõrvaldamises ja kõrvaldamises ning uue isoleeritud katuse ehitamises, automaatsete ventilatsiooni- ja/või jahutussüsteemide loomises ning päikesepaneelide paigaldamises, voogude ja akude arukas juhtimises.

Investeering 2.3 – Innovatsioon ja mehhaniseerimine põllumajandus- ja toidusektoris. Meede seisneb materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute toetamises, mille eesmärk on:

-põllumajanduslik innovatsioon ja mehhaniseerimine, eelkõige maastikul kasutatavad masinad;

-innovatsioon ekstra neitsioliiviõli töötlemise, ladustamise ja pakendamise protsessides.

Maastikusõidukid peavad olema heitevabad või töötama üksnes biometaanil, mis vastab direktiivis 2018/2001 (RED II direktiiv) sätestatud kriteeriumidele. Biokütuse ja biometaani ning gaasi ja biokütuse tootjad peavad esitama tõendid (säästvuse tõend), mille on välja andnud sõltumatud hindajad, nagu on sätestatud direktiivis 2018/2001. Käitaja ostab päritolutagatise sertifikaadid vastavalt eeldatavale kütusekasutusele.



Investeering 3.3. Kultuur ning teadlikkus keskkonnateemadest ja -probleemidest

See investeering seisneb digitaalse infosisu kavandamises ja tootmises, et suurendada teadlikkust keskkonna- ja kliimaprobleemidest. Digitaalne infosisu koosneb netisaadetest, koolivideotundidest, videotest ja artiklitest. Luuakse veebipõhine tasuta platvorm, mille eesmärk on saada kõige põhjalikumaks keskkonnaga seotud teemasid käsitlevate õppe- ja vaba aja veetmise materjalide „hoidlaks“. Digitaalse infosisu tootmises osalevad eeldatavasti peamised mõjutajad. Eri kanalite kaudu käsitletavad teemad võivad olla näiteks järgmised: üleminekueeskirjad, energiaallikate jaotus ja taastuvate energiaallikate roll, kliimamuutused, atmosfääri ja ülemaailmsete temperatuuride jätkusuutlikkus, ookeanide varjatud roll, veevarud, individuaalne ja organisatsiooniline ökoloogiline jalajälg, ringmajandus ja uus põllumajandus.

D.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtmärkide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

M2C1-1

Reform 1.1. Riiklik ringmajanduse strateegia

Eesmärk

Ministri käskkirja jõustumine riikliku ringmajanduse strateegia vastuvõtmiseks

Ministri määruse jõustumisele viitav säte

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Ministrite dekreet riikliku ringmajanduse strateegia vastuvõtmise kohta sisaldab vähemalt järgmisi meetmeid:

-uus digitaalne jäätmete jälgitavuse süsteem, mis toetab ühelt poolt toorainete järelturu arengut (mis annab selge raamistiku teisese toorme tarnimiseks), teisest küljest kontrolliasutustele ebaseadusliku jäätmekäitluse ennetamisel ja selle vastu võitlemisel.

-maksusoodustused ringlussevõtu ja teisese toorme kasutamise toetamiseks;

-jäätmete maksustamise süsteemi läbivaatamine, et muuta ringlussevõtt mugavamaks kui prügilasse ladestamine ja põletamine kogu riigi territooriumil;

-õigus korduskasutada ja parandada;

-laiendatud tootjavastutuse süsteemi ja konsortsiumide süsteemi reform, et toetada ELi eesmärkide saavutamist spetsiaalse järelevalveasutuse loomisega MITE juhtimisel, et jälgida konsortsiumide süsteemide toimimist ja tõhusust;

-toetus olemasolevatele regulatiivsetele vahenditele: Jäätmete lakkamist käsitlevad õigusaktid (riiklikud ja piirkondlikud), minimaalsed keskkonnakriteeriumid (CAM) keskkonnahoidlike riigihangete raames. EOW ja CAM arendamisel/ajakohastamisel käsitletakse eelkõige ehitus-, tekstiili-, plasti-, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid.

-tööstussümbioosi projekti toetamine regulatiivsete ja rahastamisvahendite kaudu.)

M2C1-2

Reform 1.3. Tehniline tugi kohalikele omavalitsustele

Eesmärk

Kohalike ametiasutuste toetamist käsitleva suutlikkuse suurendamise tegevuskava väljatöötamise kokkuleppe heakskiitmine

Heakskiidetud lepingu avaldamine ministeeriumi veebisaidil

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Kiidetakse heaks kokkulepe töötada välja suutlikkuse suurendamise tegevuskava, et toetada kohalikke ametiasutusi keskkonnahoidlike riigihangete raames seadusega (seadusandlik dekreet nr 50/2016 riigihangete kohta) kehtestatud minimaalsete keskkonnakriteeriumide rakendamisel hankemenetluste raames ja toetusmeetme käivitamisel.

Tehnilise toe kohalikele omavalitsustele (piirkonnad, provintsid ja omavalitsused) tagab valitsus (ökoloogilise ülemineku ministeerium, majandusarengu ministeerium ja muu asjakohane) majasiseste ettevõtete kaudu. Tehniline tugi hõlmab järgmist:

-tehniline abi ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide rakendamiseks;

-jäätmekäitlusega seotud kavade ja projektide väljatöötamise toetamine;

-toetada hankemenetlusi, muu hulgas tagamaks, et jäätmekäitlusele antaks kontsessioone läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil, suurendades konkurentsivõimelisi protsesse, et saavutada avalike teenuste paremad standardid.

Ökoloogilise ülemineku ministeerium töötab välja konkreetse suutlikkuse suurendamise tegevuskava, et toetada kohalikke ametiasutusi ja professionaalseid avaliku sektori hankijaid keskkonnahoidlike riigihangete raames seadusega (seadusandlik dekreet nr 50/2016 riigihangete kohta) kehtestatud minimaalsete keskkonnakriteeriumide kohaldamisel hankemenetlustes.

M2C1-3

Investeering 2.1 – Logistikakava põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatussektori jaoks

Eesmärk

Lõpliku pingerea avaldamine logistiliste stiimulite kava alusel

Avaldamine ministeeriumi veebisaidil või muus tugikanalis

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2022

Lõplik järjestus määratakse kindlaks heakskiitmismääruses.

Logistika stimuleerimiskava hõlmab järgmist:

a) Abikõlblikkuskriteeriumid, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

b) Kohustus, et määruse (EL) 2021/241 VI lisas sätestatud metoodika kohane investeeringu panus kliimameetmetesse moodustab vähemalt 32 % taaste- ja vastupidavusrahastust toetatavate investeeringute kogukuludest.

c) Kohustus, et määruse (EL) 2021/241 VII lisas esitatud metoodika kohane investeeringu digivaldkonna panus moodustab vähemalt 27 % taaste- ja vastupidavusrahastust toetatavate investeeringute kogukuludest.

d) Kohustus esitada aruanne meetme rakendamise kohta kava kehtivusaja keskel ja kava lõppedes.

M2C1-4

Investeering 2.2 – Põllumajanduslik päikesepark

Siht

Vahendite eraldamine toetusesaajatele protsendina investeeringule eraldatud rahaliste vahendite kogusummast

Ei kohaldata

Protsent

0

30

4. kv

2022

Abisaajad projektid, mille koguväärtus on vähemalt 30 % investeeringule eraldatud rahalistest vahenditest. Investeering tehakse kahe erineva juba olemasoleva menetluse kaudu ja refinantseeritakse. Nende menetlustega nähakse ette laenude väljamaksmine ettevõtetele, kes vastavad nõuetele ja esitavad taotluse.

M2C1-5

Investeering 2.2 – Põllumajanduslik päikesepark

Siht

Vahendite eraldamine toetusesaajatele protsendina investeeringule eraldatud rahaliste vahendite kogusummast

Ei kohaldata

Protsent

19

32

4. kv

2023

Abisaajad projektid, mille koguväärtus on vähemalt 32 % investeeringule eraldatud rahalistest vahenditest. Toetuse andmise menetlusega nähakse ette toetuste või muude stiimulite väljamaksmine ettevõtjatele, kes vastavad nõuetele ja esitavad taotluse.

M2C1-6

Investeering 2.2 – Põllumajanduslik päikesepark

Siht

Vahendite eraldamine toetusesaajatele protsendina investeeringule eraldatud rahaliste vahendite kogusummast

Ei kohaldata

Protsent

32

63,5

2. kv

2024

Abisaajad projektid, mille koguväärtus on vähemalt 63,5 % investeeringule eraldatud rahalistest vahenditest. Toetuse andmise menetlusega nähakse ette toetuste või muude stiimulite väljamaksmine ettevõtjatele, kes vastavad nõuetele ja esitavad taotluse.

M2C1-6bis

Investeering 2.2 – Põllumajanduslik päikesepark

Siht

Vahendite eraldamine toetusesaajatele protsendina investeeringule eraldatud rahaliste vahendite kogusummast

Ei kohaldata

Protsent

63,5

100

4. kv

2024

Abisaajad projektid, mille koguväärtus on vähemalt 100 % investeeringule eraldatud täiendavatest rahalistest vahenditest. Toetuse andmise menetlusega nähakse ette toetuste või muude stiimulite väljamaksmine ettevõtjatele, kes vastavad nõuetele ja esitavad taotluse.

M2C1-7

Investeering 2.3 – Innovatsioon ja mehhaniseerimine põllumajandus- ja toiduainesektoris

Siht

Lõplike pingeridade avaldamine koos lõplike vahendite saajate kindlaksmääramisega.

Ei kohaldata

Arv

0

10 000

4. kv

2024

Tehakse kindlaks vähemalt 10 000 lõppsaajat investeeringuteks ringmajandusse ja biomajandusse.

Investeeringute puhul võetakse arvesse vähemalt ühte järgmistest:

– Saastavamate maastikusõidukite asendamine

– Täppispõllumajanduse ja -masinate kasutuselevõtt põllumajanduses 4.0

– Oliivipressimisettevõtete vananenud rajatiste asendamine

Põhimõtte „ei tee olulist kahju“ järgimiseks peavad maastikusõidukid olema heitevabad või töötavad üksnes biometaanil, mis vastavad direktiivis 2018/2001 (II taastuvenergia direktiiv) sätestatud kriteeriumidele.

Biokütuse ja biometaani ning gaasi ja biokütuse tootjad peavad esitama tõendid (säästvuse tõend), mille on välja andnud sõltumatud hindajad, nagu on sätestatud direktiivis 2018/2001.

Käitaja ostab päritolutagatise sertifikaadid vastavalt eeldatavale kütusekasutusele.

M2C1-8

Investeering 2.3 – Innovatsioon ja mehhaniseerimine põllumajandus- ja toiduainesektoris

Siht

Toetus investeeringutele innovatsiooni ringmajanduses ja biomajanduses

Ei kohaldata

Arv

10 000

15 000

2. kv

2026

Pärast projektide lõpuleviimist on vähemalt 15 000 lõppsaajat saanud toetust tasustatud investeeringuteks ringmajandusse ja biomajandusse.

Toetatavad investeeringud on järgmised:

– Saastavamate maastikusõidukite asendamine

– Täppispõllumajanduse kasutuselevõtt

– Oliivipressimisettevõtete vananenud rajatiste asendamine

Olulise seisundi ärahoidmise põhimõtte järgimiseks peavad maastikusõidukid olema heitevabad või töötama üksnes biometaanil, mis peab vastama direktiivis 2018/2001 (II taastuvenergia direktiiv) sätestatud kriteeriumidele.

Biokütuse ja biometaani ning gaasi ja biokütuse tootjad peavad esitama tõendid (säästvuse tõend), mille on välja andnud sõltumatud hindajad, nagu on sätestatud direktiivis 2018/2001. Käitaja ostab päritolutagatise sertifikaadid vastavalt eeldatavale kütusekasutusele.

M2C1-9

Investeering 2.2 – Põllumajanduslik päikesepark

Siht

Põllumajanduslik vulkaaniline energiatootmine

Ei kohaldata

kW

0

1 383 000

2. kv

2026

Vähemalt 1 383 000 kW päikeseenergia tootmise võimsus

M2C1-10

Investeering 2.1 – Logistikakava põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatussektori jaoks

Siht

Sekkumised põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatussektori logistika parandamiseks

Ei kohaldata

Arv

0

48

2. kv

2026

Vähemalt 48 sekkumist logistika parandamiseks põllumajanduslikus toidutööstuses, kalanduses ja vesiviljeluses, metsanduses, lillekasvatuses ja puukoolides.

M2C1-11

Investeering 3.3 – Kultuur ja teadlikkus keskkonnateemadest ja -probleemidest

Eesmärk

Veebiplatvormi käivitamine ja autoritega lepingute sõlmimine

Teade sisutootjatega lepingu sõlmimise kohta

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Veebiplatvormi avalik käivitamine ja lõplike lepingute allkirjastamine sisutootjatega. Projektide eesmärk on töötada välja vähemalt 180 netisaadet, koolispetsiifilist videoõpet ja videosisu, mis on koostatud ja kättesaadavad keskkonnaalase ülemineku veebiplatvormil.

M2C1-12

Investeering 3.3 – Kultuur ja teadlikkus keskkonnateemadest ja -probleemidest

Siht

Audiovisuaalsed materjalid keskkonnaalase ülemineku kohta

Ei kohaldata

Arv

0

180

2. kv

2026

Vähemalt 180 netisaadet, koolispetsiifilist videoõpet ja videosisu, mida toodetakse ja mis on veebiplatvormil otseülekanded



D.3.    Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1.2. Riiklik jäätmekäitluse programm

See reform seisneb ulatusliku riikliku jäätmekäitlusprogrammi vastuvõtmises, mille eesmärk on saavutada jäätmete korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja taaskasutamiseks ettevalmistamise kõrgeim tase, integreeritud jäätmekäitluseks vajalike rajatiste võrgustiku kohandamises, lõpp- ja jääkladustamise minimeerimises, seiresüsteemide loomises, uute rikkumismenetluste algatamise vältimises Itaalia vastu, jäätmete vähese kogumise vastu võitlemises, prügilasse ladestamise takistamises ja piirkondlike jäätmeprogrammidega vastastikuse täiendavuse tagamises, Euroopa ja riiklike jäätmealaste õigusaktide eesmärkide saavutamise võimaldamises ning ebaseadusliku jäätmete ladustamise ja vabas õhus põletamise vastu võitlemises.

Investeering 1.1. Uute jäätmekäitlusrajatiste rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine

Need investeeringud seisnevad omavalitsuste eraldatud jäätmekogumisvõrgustiku täiustamises ja mehhaniseerimises, orgaaniliste jäätmete, mitme materjaliga, klaas- ja paberpakendite käitlemise/ringlussevõtu uute tehaste ehitamises ning uuenduslikes töötlemis-/ringlussevõtukäitistes, mis tegelevad isikliku adsorbendi kõrvaldamise, reoveesetete, naha- ja tekstiilijäätmetega.

Investeering 1.2. Ringmajandus: juhtalgatused

See investeering seisneb lahuskogumise võrgustiku täiustamise toetamises, sealhulgas protsesside ja/või logistika digiteerimise ning jäätmekäitlus-/ringlussevõtujaamade kaudu järgmistes sektorites:

-Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed, sealhulgas tuuleturbiinide labad ja fotogalvaanilised paneelid;

-Paberi- ja papitööstus;

-Plastijäätmete ringlussevõtt (mehaaniline, keemiline ringlussevõtt, „plastikkeskused“), sealhulgas mereprügi. Selles valdkonnas soodustatakse tööstussümbioosi projekte ringpiirkondade kujul, et tagada plasti ringlussevõtu kõrvalsaaduste täielik korduskasutamine ja toota kõrge lisandväärtusega kaupu;

-Tekstiil („tekstiilikeskused“).

Lisaks töötatakse satelliitide, droonide ja tehisintellekti tehnoloogia abil välja ülemaailmne seiresüsteem ebaseaduslikule kaadamisele reageerimiseks (üldise sekkumise täpsema kirjelduse leiate ülesande 2 komponendi 4 investeeringust 1.1 - Täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosisüsteemi rakendamine). Ülemaailmne seiresüsteem koos kavandatud meetmetega jäätmete jälgitavuse kohta toetab kohalikke kontrolliasutusi ja korrakaitsejõude ebaseadusliku kaadamise ja organiseeritud kuritegevuse ärahoidmisel, kontrollimisel ja tõkestamisel jäätmekäitluses.

Investeering 3.1. Rohelised saared

See investeering hõlmab projektide rahastamist ja rakendamist 19 omavahel ühendamata väikesaarel energeetika ( nt taastuvad energiaallikad, võrgud ja energiatõhusus ), vee ( nt magestamine ) , transpordi ( nt jalgrattateed , heitevabad bussid ja paadid ) ja jäätmete ( nt jäätmete eraldamine ) valdkonnas. Biometaan peab vastama direktiivis 2018/2001 (RED II direktiiv) sätestatud kriteeriumidele. Biokütuse ja biometaani ning gaasi ja biokütuse tootjad peavad esitama tõendid (säästvuse tõend), mille on välja andnud sõltumatud hindajad, nagu on sätestatud direktiivis 2018/2001. Käitaja ostab päritolutagatise sertifikaadid vastavalt eeldatavale kütusekasutusele.

Tagamaks, et meede vastab „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 25 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 26 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 27 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 28 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Lisaks nõutakse tingimustes, et valitakse ainult tegevused, mis on kooskõlas asjakohaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktidega.

Investeering 3.2. Rohelised kogukonnad

See investeering seisneb toetuses maa- ja mägipiirkondadele, kes kavatsevad oma põhiressursse (nn rohelised kogukonnad) kasutada tasakaalustatult, investeerides eelkõige järgmistesse valdkondadesse:

-agrometsanduspärandi integreeritud ja sertifitseeritud haldamine („ka süsinikdioksiidi kogumisest, bioloogilise mitmekesisuse haldamisest ja puidu tarneahela sertifitseerimisest tuleneva krediidi vahetamise kaudu“);

-veevarude integreeritud ja sertifitseeritud majandamine;

-energia tootmine kohalikest taastuvatest energiaallikatest, nagu mikrohüdroelektrijaamad, biomass, biogaas, tuul, koostootmine ja biometaan;

-säästva turismi arendamine („võimaldab edendada kohalikke tooteid“);

-moodsa mäe hoonefondi ja infrastruktuuri ehitamine ja säästev majandamine;

-energiatõhusus ning jaamade ja võrkude arukas integreerimine;

-tootmistegevuse säästev areng (jäätmetekke vältimine);

-liikuvusteenuste integreerimine;

-säästva põllumajandusmudeli väljatöötamine („mis on ka energiast sõltumatu taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ja kasutamise kaudu elektri-, soojus- ja transpordisektoris“).



-Tagamaks, et meede vastab „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 29 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 30 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 31 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 32 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Lisaks nõutakse tingimustes, et valitakse ainult tegevused, mis on kooskõlas asjakohaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktidega.

Investeering 3.4. Fondo Rotativo Contratti di Filiera (FCF), et toetada tarneahelalepinguid põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimepuukoolide sektoris

See meede koosneb avaliku sektori investeeringust rahastamisvahendisse Fondo Rotativo Contratti di Filiera (FCF), et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele Itaalia põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatuse sektoris. Rahastu tegutseb toetuste ja subsideeritud laenude andmise kaudu otse ISMEA (Istituto di Servizi per il Mercato Agricolo Alimentare) kaudu. Rahastu summa on 2 000 000 000 eurot, sealhulgas ISMEA-le makstavad tasud.

Rahastut haldab rakenduspartnerina ISMEA. Rahastu hõlmab järgmisi tooteliike:

·Toetada ettevõtteid, ettevõtete rühmi või põllumajandustootjate ühendusi ning teadus- ja teadmisi levitavaid organisatsioone põllumajanduslikus toidutööstuses, kalanduses ja vesiviljeluses, metsanduses, lillekasvatuses ja taimepuukoolides, parandades tootmisprotsesse, lisades erinevate tegevuste hulka:

oParandada tootmisprotsesside keskkonnasäästlikkust investeeringutega materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, et oluliselt suurendada sihtotstarbeliste tootmisprotsesside energia-, vee- ja ressursitarbimist;

oInvesteeringud teadmistesse, koolitusse, teadusuuringutesse ja innovatsiooni, tehnosiirdesse ja arendusprojektidesse, mis võivad samuti toetada tarneahela eri osaliste vaheliste suhete ümberkorraldamist, et suurendada tootmisprotsesside jätkusuutlikkust;

oInvesteeringud ettevõtete digitaliseerimisse, sealhulgas e-kaubandusse ja kujunemisjärgus tehnoloogiatesse;

oFotogalvaaniliste ja päikesepaneelide paigaldamine

Meetme eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet, toidujäätmeid ning pestitsiidide ja antimikroobikumide kasutamist, parandada energiatõhusust ning suurendada taastuvenergia tootmist ja kasutamist.

Rahastusse investeeringu tegemiseks kirjutavad ministeerium ja ISMEA alla rakenduslepingule, mis sisaldab järgmist sisu:

1.Rahastu otsustusprotsessi kirjeldus: Rahastu lõpliku investeerimisotsuse teeb investeerimiskomitee või muu samaväärne juhtorgan ning see kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega.

2.Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a.Finantstoote(te) ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus.

b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.

c.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse investeerimispoliitika raames rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnev kasutamine, 33 ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused, 34 iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 35 ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused ja varad 36 .

d.Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue reinvesteerida tagasisaadavaid vahendeid vastavalt rahastu investeerimispoliitikale.

4.Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

a.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.

b.Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

c.Kohustus kontrollida iga toimingu rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus sätestatud nõuetega enne toimingu rahastamise kohustuse võtmist.

d.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas ISMEA auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad ning kliima- ja digieesmärkide nõuded kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga ning taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisaga; ning iii) järgitakse nõuet, et rahastu lõplikud abisaajad ei ole saanud toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ning kohaldatava rakenduslepingu ja rahastamislepingute tingimuste täitmist.

5.Nõuded rakenduspartneri tehtavatele kliimainvesteeringutele: vähemalt 924 000 000,00 eurot taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringust rahastusse aitab kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga 37 .

Meetme rakendamine viiakse lõpule, kandes rahastu vahendite kogusumma ISMEA-le üle 31. augustiks 2026.

D.4.    Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtmärkide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

M2C1-13

Reform 1.2. Riiklik jäätmekäitlusprogramm

Eesmärk

Jäätmekäitluse riiklikku programmi käsitleva ministri käskkirja jõustumine

Seaduse säte, mis viitab jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Jäätmekäitluse riikliku programmi ministri määrus peab sisaldama vähemalt järgmisi eesmärke:

saavutada jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise, ringlussevõtu ja taaskasutamise kõrgeim tase, saavutades vähemalt seadusandliku dekreedi 152/06 artiklis 181 sätestatud eesmärgid ning võttes arvesse laiendatud tootjavastutuse süsteeme;

I)kohandada integreeritud jäätmekäitluseks vajalike käitiste võrku - ringmajanduse arendamise eesmärgil - tagades punktis a sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajaliku võimsuse ja minimeerides seeläbi lõpliku ja jääkvariandina lõppladustamist, vastavalt läheduse põhimõttele ja võttes arvesse jäätmetekke vältimise riikliku kavandamise kontekstis määratletud ennetamise eesmärke, nagu on sätestatud seadusandliku dekreedi 152/06 artiklis 180;

II)kehtestada piisav järelevalve programmi rakendamise üle, et pidevalt oleks võimalik kontrollida programmi eesmärkide täitmist ja võimalikku vajadust võtta vastu parandusmeetmed kavandatud meetmete elluviimiseks;

III)vältida uute rikkumismenetluste algatamist Itaalia Vabariigi vastu, kes ei ole rakendanud jäätmetsükli kavandamist käsitlevaid Euroopa eeskirju;

IV)võidelda jäätmete vähese kogumise vastu ja hoida ära prügilasse ladestamist (vt ka riiklik ringmajanduse strateegia);

V)piirkondlik jäätmekäitlusjaam täiendab riiklikku jäätmekäitlusprogrammi;

VI)kõrvaldada jäätmekäitluse puudujäägid ja piirkondlik lõhe seoses rajatiste võimsuse ja kvaliteedistandarditega riigi territooriumi eri piirkondade ja alade vahel, et viivitused tagasi saada;

VII)saavutada Euroopa ja riiklikes õigusaktides sätestatud praegused ja uued eesmärgid;

VIII)võidelda ebaseadusliku jäätmete ladestamise ja vabaõhupõletamise vastu (nt Terra dei Fuochi piirkonnas) meetmete abil, mis hõlmasid uue jäätmete jälgitavuse süsteemi kasutuselevõttu, töötatakse ebaseaduslikule ladestamisele reageerimiseks välja toetatud ülemaailmne seiresüsteem, kasutades satelliite, mehitamata õhusõidukeid ja tehisintellekti tehnoloogiaid.

M2C1-14

Investeering 1.1. Uute jäätmekäitlusrajatiste rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine

Investeering 1.2. Ringmajanduse juhtalgatused

Eesmärk

Ministri määruse jõustumine.

Kohalike omavalitsuste esitatud projektide valikukriteeriumide heakskiitmist käsitleva ministri käskkirja vastuvõtmine.

Avaldamine Gazzetta Ufficiale’is

Ei kohaldata

Ei kohaldata

3. kv

2021

Kohalike omavalitsuste esitatud projektide valikukriteeriumide heakskiitmist käsitlev ministri käskkiri jõustub.

Ministri käskkirjas sätestatakse, et projektid valitakse järgmiste kriteeriumide hulgast:

-Kooskõla ELi ja riiklike õigusaktide ning Euroopa ringmajanduse tegevuskavaga,

-Ringlussevõtu eesmärkide eeldatav paranemine

-Kooskõla piirkondlike ja riiklike planeerimisvahenditega;

-Panus ELi rikkumiste lahendamisse, koostoime muude valdkondlike kavadega (nt PNIEC) ja/või kava muude osadega, täieulatuslikel kogemustel põhinevad uuenduslikud tehnoloogiad;

-Ettepaneku tehniline kvaliteet.

-Kooskõla ja vastastikune täiendavus ühtekuuluvuspoliitika programmide ja sarnaste projektidega, mida rahastatakse muudest ELi ja riiklikest vahenditest

Sekkumised ei hõlma investeeringuid prügilatesse, kõrvaldamisrajatistesse, mehaanilise bioloogilise töötlemise/mehhaanilise töötlemise rajatistesse või jäätmepõletustehastesse kooskõlas DNSH põhimõttega.

M2C1-15

Reform 1.2.

Riiklik jäätmekäitlusprogramm

Siht

Ebaseaduslike prügilate arvu vähendamine (T1)

Ei kohaldata

Arv

33

11

2. kv

2024

Rikkumismenetluses NIF 2003/2077 hõlmatud ebaseaduslike prügilate arvu vähendamine 33-lt 11-le (st vähemalt 66 %).

M2C1-15bis

Reform 1.2.

Riiklik jäätmekäitlusprogramm:

Siht

Ebaseaduslike prügilate arvu vähendamine (T2)

Ei kohaldata

Arv

34

14

4. kv

2023

Rikkumismenetlusega 2011/2215 hõlmatud ebaseaduslike prügilate arvu vähendamine 34-lt 14-le (st vähemalt 60 %).

M2C1-15ter

Investeering 1.1. Uute jäätmekäitlusrajatiste rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine

Siht

Piirkondlike erinevuste vähendamine liigiti kogumisel

Ei kohaldata

Protsendipunktid

22,8

20

4. kv

2023

Riikliku keskmise ja halvimate näitajatega piirkonna erinevust liigiti kogumise määrades vähendatakse 20 protsendipunktini.

M2C1-15 kvartal

Investeering 1.1. Uute jäätmekäitlusrajatiste rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine

Eesmärk

Biojäätmete liigiti kogumise kohustuse jõustumine

Seaduse säte, mis viitab jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2023

Biojäätmete liigiti kogumise kohustus hakkab kehtima 31. detsembriks 2023 vastavalt ELi ringmajanduse tegevuskavale

M2C1-16

Reform 1.2.

Riiklik jäätmekäitlusprogramm

Siht

Ebaseaduslikud prügilad

Ei kohaldata

Arv

11

0

2. kv

2026

Rikkumismenetlusega 2003/2077 hõlmatud ebaseaduslike prügilate arvu vähendamine 11-lt 0-le (st vähemalt 100 %)

M2C1-16bis

Reform 1.2.

Riiklik jäätmekäitlusprogramm

Siht

Ebaseaduslikud prügilad

Ei kohaldata

Arv

14

9

2. kv

2024

Rikkumismenetlusega 2011/2215 hõlmatud ebaseaduslike prügilate arvu vähendamine 14-lt 9-le (st vähemalt 75 %)

M2C1-16ter

Investeering 1.1. Uute jäätmekäitlusrajatiste rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine

Siht

Piirkondlikud erinevused liigiti kogumise määrades

Ei kohaldata

Protsendipunktid

28,4

20

4. kv

2024

ISPRA 2020. aasta aruandes esitatud kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud piirkonna (Veneto, Trentino, Sardegna) ja halvimate näitajatega piirkondade (Basilicata, Calabria ja Sicilia) keskmise jäätmete liigiti kogumise erinevust vähendatakse 20 protsendipunktini.

Eesmärgi rahuldavaks saavutamiseks on vaja ka suurendada ISPRA 2020. aasta aruandes esitatud kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud piirkonna (Veneto, Trentino, Sardegna) keskmist jäätmete liigiti kogumise osas võrreldes ISPRA 2020. aasta aruandes esitatud andmetega.

M2C1-17

Investeering 1.2. Ringmajanduse juhtalgatused

Siht

Olmejäätmete ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas

Ei kohaldata

Ringlussevõtu määr

Ei kohaldata

55

4. kv

2025

Olmejäätmete ringlussevõtu määr peab olema vähemalt 55 % (nagu on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja mida on muudetud direktiiviga 2018/851) artikli 11 lõike 2 punktis C).

M2C1-17bis

Investeering 1.2. Ringmajanduse juhtalgatused

Siht

Pakendijäätmete ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas

Ei kohaldata

Ringlussevõtu määr

Ei kohaldata

65

4. kv

2025

Pakendijäätmete ringlussevõtu määr peab olema vähemalt 65 massiprotsenti (nagu on määratletud pakendijäätmeid käsitleva direktiivi 94/62/EÜ (muudetud direktiiviga 2018/852) artikli 6 lõike 1 punktis g I-VI).

M2C1-17ter

Investeering 1.2. Ringmajanduse juhtalgatused

Siht

Puidust pakkematerjali ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas

Ei kohaldata

Ringlussevõtu määr

Ei kohaldata

25

4. kv

2025

Puidupakendite ringlussevõtu määr peab olema vähemalt 25 % massist (nagu on määratletud pakendijäätmeid käsitleva direktiivi 94/62/EÜ (muudetud direktiiviga 2018/852) artikli 6 lõike 1 punktis g I-VI).

M2C1-17quater

Investeering 1.2. Ringmajanduse juhtalgatused

Siht

Mustmetallist pakendite ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas

Ei kohaldata

Ringlussevõtu määr

Ei kohaldata

70

4. kv

2025

Raudmetallist pakendite ringlussevõtu määr peab olema vähemalt 70 % massist (nagu on määratletud pakendijäätmeid käsitleva direktiivi 94/62/EÜ (muudetud direktiiviga 2018/852) artikli 6 lõike 1 punktis g I-VI).

M2C1-17-kinakviirused

Investeering 1.2. Ringmajanduse juhtalgatused

Siht

Alumiiniumpakendite ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas

Ei kohaldata

Ringlussevõtu määr

Ei kohaldata

50

4. kv

2025

Alumiiniumpakendite ringlussevõtu määr peab olema vähemalt 50 % massist (nagu on määratletud pakendijäätmeid käsitleva direktiivi 94/62/EÜ (muudetud direktiiviga 2018/852) artikli 6 lõike 1 punktis g I-VI).

M2C1-17-sugu

Investeering 1.2. Ringmajanduse juhtalgatused

Siht

Klaaspakendite ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas

Ei kohaldata

Ringlussevõtu määr

Ei kohaldata

70

4. kv

2025

Klaaspakendite ringlussevõtu määr peab olema vähemalt 70 % massist (nagu on määratletud pakendijäätmeid käsitleva direktiivi 94/62/EÜ (muudetud direktiiviga 2018/852) artikli 6 lõike 1 punktis g I-VI).

M2C1-17-septies

Investeering 1.2. Ringmajanduse juhtalgatused

Siht

Paberi ja papi ringlussevõtu määr ringmajanduse tegevuskavas

Ei kohaldata

Ringlussevõtu määr

Ei kohaldata

75

4. kv

2025

Paberi ja papi ringlussevõtu määr peab olema vähemalt 75 % massist (nagu on määratletud pakendijäätmeid käsitleva direktiivi 94/62/EÜ (muudetud direktiiviga 2018/852) I-VI artikli 6 lõike 1 punktis g).

M2C1-17-oktoosid

Investeering 1.2. Ringmajanduse juhtalgatused

Siht

Plastpakendite ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas

Ei kohaldata

Ringlussevõtu määr

Ei kohaldata

50

4. kv

2025

Plastikpakendite ringlussevõtu määr peab olema vähemalt 50 % massist (nagu on määratletud pakendijäätmeid käsitleva direktiivi 94/62/EÜ (muudetud direktiiviga 2018/852) artikli 6 lõike 1 punktis g I-VI).

M2C1-17-nonid

Reform 1.1.

Ringmajanduse riiklik programm

Investeering 1.2. Ringmajanduse juhtalgatused

Eesmärk

Kodumajapidamistes ja tekstiilitööstuses tekkivate ohtlike jäätmefraktsioonide liigiti kogumise jõustumine

Seaduse säte, mis viitab jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2025

Kodumajapidamistes ja tekstiilitööstuses toodetud ohtlike jäätmefraktsioonide liigiti kogumise jõustumine kooskõlas ringmajanduse tegevuskavaga.

M2C1-18

Investeering 3.1 – Rohelised saared

Eesmärk

Direktori dekreedi jõustumine

Dekreedi säte, mis viitab seaduse jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

3. kv

2022

Direktori määrusega kiidetakse heaks avaliku teadaande tulemustega seotud projektide paremusjärjestus. Valikumenetlus hõlmab järgmist:

a) Abikõlblikkuskriteeriumid, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

b) Kohustus, et määruse (EL) 2021/241 VI lisas sätestatud metoodika kohane investeeringu panus kliimameetmetesse moodustab vähemalt 37 % taaste- ja vastupidavusrahastust toetatavate investeeringute kogukuludest.

c) Kohustus esitada aruanne meetme rakendamise kohta kava kehtivusaja keskel ja kava lõppedes.

Võimalikud sekkumisvaldkonnad on järgmised:

-agrometsanduspärandi integreeritud ja sertifitseeritud haldamine („ka süsinikdioksiidi kogumisest, bioloogilise mitmekesisuse haldamisest ja puidu tarneahela sertifitseerimisest tuleneva krediidi vahetamise kaudu“);

-veevarude integreeritud ja sertifitseeritud majandamine;

-energia tootmine kohalikest taastuvatest energiaallikatest, nagu mikrohüdroelektrijaamad, biomass, biogaas, tuul, koostootmine ja biometaan;

-säästva turismi arendamine („võimaldab edendada kohalikke tooteid“);

-moodsa mäe hoonefondi ja infrastruktuuri ehitamine ja säästev majandamine;

-energiatõhusus ning jaamade ja võrkude arukas integreerimine;

-tootmistegevuse säästev areng (jäätmetekke vältimine);

-liikuvusteenuste integreerimine;

-- säästva põllumajandusmudeli väljatöötamine („mis on ka energiast sõltumatu taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ja kasutamise kaudu elektri-, soojus- ja transpordisektoris“).

Biometaan peab vastama taastuvenergia direktiivi 2018/2001 / EL (REDII) artiklites 29–31 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele ning artiklis 26 sätestatud toidu ja söödapõhiste biokütuste eeskirjadele, ning sellega seotud rakendusaktid ja delegeeritud õigusaktid, et võimaldada meetmel järgida põhimõtet „ei tee olulist kahju“ ja määruse (EL) 2021/241 VI lisa 8. joonealuse märkuse asjakohaseid nõudeid.

M2C1-19

Investeering 3.1 – Rohelised saared

Siht

Integreeritud projektide rakendamine väikesaartel

Ei kohaldata

Väikesaarte arv

0

19

2. kv

2026

Vähemalt 19 väikesaart, kes rakendavad lõpuleviidud integreeritud projekte, mis hõlmavad vähemalt kolme erinevat liiki sekkumist.

Määruse (EL) 2021/241 VI lisas esitatud metoodika kohane investeeringu panus kliimamuutustega seotud kuludesse moodustab kokku vähemalt 37 % taaste- ja vastupidavusrahastu toetatavatest kogukuludest.

Rahastamiskõlblikud sekkumised on:

-energiatõhususega seotud sekkumismeetmed;

-kollektiivse liikuvuse teenuste ja taristute arendamine ja/või ajakohastamine; elektriga töötavad bussid ja paadid; ühistransporti teenindavad varjualused; autode ühiskasutus, jalgrataste ühiskasutus, motorollerite ühiskasutus;

-jalgrattateede ehitamine ja/või kohandamine, varjupaikade ehitamine;

-tõhus liigiti kogumine koos kogumissüsteemide tugevdamisega;

-ökoloogiliste saarte ehitamine/ajakohastamine koos korduskasutamise keskusega;

-magestamissüsteemid;

-taastuvenergiajaamad elektri tootmiseks, sealhulgas fotogalvaaniline, avamere tuuleenergia ja mere taastuvenergia, nagu laine- või tõusu-mõõnaenergia;

-energiatõhususe meetmed, mille eesmärk on vähendada elektrinõudlust;

-sekkumised elektrivõrgus ja sellega seotud infrastruktuurides: salvestusseadmed, elektrisüsteemi integreerimine saare veesüsteemiga, arukad võrgud, uuenduslikud energiahaldus- ja seiresüsteemid.

M2C1-20

Investeering 3.2 – Rohelised kogukonnad

Eesmärk

(Kõikide) riigihankelepingute sõlmimine roheliste kogukondade valimiseks

Teade (kõikide) riigihankelepingute sõlmimise kohta roheliste kogukondade valimiseks

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

3. kv

2022

Toetuste andmise menetlusest teatamine, mis peaks hõlmama rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

M2C1-21

Investeering 3.2 – Rohelised kogukonnad

Siht

Roheliste kogukondade kavades esitatud sekkumiste rakendamine

Ei kohaldata

Roheliste kogukondade esitatud sekkumiste protsent

0

90

2. kv

2026

Vähemalt 90 % roheliste kogukondade esitatud kavades kavandatud sekkumiste rakendamise lõpuleviimine (nagu on määratletud seaduse 221/2015 artiklis 72)

M2C1-22

Investeering 3.4 – Fondo Contratti di Filiera (FCF), et toetada tarneahelalepinguid põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekoolide sektoris

Eesmärk

Rakendusleping

Rakenduskokkuleppe jõustumine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2024

Rakenduskokkuleppe jõustumine.

M2C1-23

Investeering 3.4 – Fondo Contratti di Filiera (FCF), et toetada tarneahelalepinguid põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekoolide sektoris

Siht

Õiguslikud kokkulepped lõplike abisaajatega

Ei kohaldata

Protsent

0

50

2. kv

2025

ISMEA peab olema sõlminud lõplike abisaajatega juriidilised rahastamislepingud summas, mis on vajalik, et kasutada vähemalt 50 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). ISMEA koostab VI lisas esitatud metoodikat kasutades aruande, milles täpsustatakse kliimaeesmärkide saavutamisele kaasaaitava rahastamise osakaal.

M2C1-24

Investeering 3.4 – Fondo Contratti di Filiera (FCF), et toetada tarneahelalepinguid põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekoolide sektoris

Siht

Õiguslikud kokkulepped lõplike abisaajatega

Ei kohaldata

Protsent

50

100

2. kv

2026

ISMEA on sõlminud lõplike abisaajatega juriidilised rahastamislepingud summas, mis on vajalik, et kasutada 100 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse (võttes arvesse haldustasusid).

M2C1-25

Investeering 3.4 – Fondo Contratti di Filiera (FCF), et toetada tarneahelalepinguid põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekoolide sektoris

Eesmärk

Ministeerium on vahendite kogusumma ümber paigutanud

Üleviimistunnistus

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2024

Itaalia kannab rahastu jaoks ISMEAle üle 1 960 000 000,00 eurot.

E. ÜLESANNE 2, KOMPONENT 2. Energiasüsteemi ümberkujundamine ja säästlik liikuvus

See Itaalia taaste- ja vastupidavuskava komponent hõlmab investeeringuid ja reforme energiasüsteemi ümberkujundamiseks. See hõlmab reforme, mille eesmärk on hõlbustada taastuvenergia projektidele loa andmist. Komponent hõlmab investeeringuid taastuvate energiaallikate tarneahelasse, vesinikuenergiasse, biometaani rajatistesse ja arukatesse võrkudesse. Neid reforme ja investeeringuid täiendavad reformid, mille eesmärk on suurendada konkurentsi elektriturul ettevõtluskeskkonna reformi komponendi raames.

See komponent hõlmab ka investeeringuid ja reforme säästva liikuvuse valdkonnas. See hõlmab reforme, mis hõlbustavad säästva liikuvuse projektide lubamist. Komponent hõlmab investeeringuid rattateede ning metroo, trammi ja bussi kiirtransporditaristu ehitamiseks ning heitevabade busside, veeremi, tuletõrje- ja lennujaamasõidukite hankimiseks. Neid reforme ja investeeringuid täiendavad reformid, mille eesmärk on kõrvaldada elektrilaadimise reguleeritud hinnad ning suurendada konkurentsi laadimispunktide kontsessioonide, piirkondlike raudteede ja kohaliku ühistranspordi valdkonnas ettevõtluskeskkonna reformi komponendi raames.

Selle komponendi raames tehtavad investeeringud ja reformid aitavad täita Itaaliale 2020. ja 2019. aastal esitatud riigipõhiseid soovitusi, milles käsitletakse vajadust keskendada investeeringud „rohelisele ja digitaalsele üleminekule, eelkõige [...] puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele [...] säästvale ühistranspordile“ (riigipõhised soovitused nr 3, 2020) ning keskenduda „investeeringutega seotud majanduspoliitikale [...] ja taristu kvaliteedile, võttes arvesse ka piirkondlikke erinevusi“ (riigipõhised soovitused nr 3, 2019).

See komponent toetab Itaaliale esitatud suuniseid riikliku energia- ja kliimakava (SWD(2020) 911 final) rakendamise kohta, milles kutsuti Itaaliat üles edendama, ümber kujundama ja uuendama olemasolevaid taastuvenergiarajatisi, eelkõige olemasolevaid tuuleelektrijaamu, ning uurima innovatiivset avamereenergiat kogu Vahemere piirkonnas.

Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.

E.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1. Taastuvate maismaa- ja avamererajatiste loamenetluste lihtsustamine ning uus õigusraamistik taastuvatest energiaallikatest tootmise toetamiseks ning praeguste toetuskavade kestuse ja abikõlblikkuse pikendamine

Reform hõlmab järgmist:

-taastuvaid energiaallikaid kasutavate käitiste lihtsustamismeetmete jõustumine ning olemasolevate jaamade ajakohastamine ja ümberehitamine kooskõlas 17. juuli 2020. aasta dekreetseadusega nr 76 „lihtsustamisdekreet“;

-piirkondade ja teiste asjaomaste riigiasutustega kokku lepitud dekreedi vastuvõtmine, mille eesmärk on määrata kindlaks taastuvenergiajaamade rajamiseks sobivad ja mittesobivad alad taastuvenergia tootmiseks täiendava võimsusega vähemalt 73 GW kooskõlas PNIECi ajakohastatud versiooniga, et saavutada taastuvate energiaallikate arendamise eesmärgid;

-taastuvenergia toetusmehhanismi lõpuleviimine ka täiendavate mittevalmivate või kõrgete tegevuskuludega tehnoloogiate jaoks ning nn RES1 mehhanismi enampakkumisperioodi pikendamine, säilitades samal ajal konkurentsivõimelise juurdepääsu põhimõtte;

-sätted, millega edendatakse investeeringuid salvestussüsteemidesse seadusandlikus dekreedis, millega võetakse üle direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta.

Reform 2. Uued õigusaktid taastuvenergia tootmise ja tarbimise edendamiseks

Reform seisneb puhta biometaani toetamise tugevdamises, võttes vastu õigusaktid, et suurendada toetuskõlblike biometaaniprojektide ulatust ja pikendada toetuste saamise tähtaega. Biometaan peab vastama taastuvenergia direktiivis (EL) 2018/2001 (REDII) sätestatud kriteeriumidele, et võimaldada meetmel järgida põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ ja määruse (EL) 2021/241 VI lisa joonealuse märkuse 8 asjakohaseid nõudeid.

Reform 3. Halduslik lihtsustamine ja regulatiivsete tõkete vähendamine vesiniku kasutuselevõtul

Reform hõlmab õigusraamistiku jõustumist, et edendada vesinikku kui taastuvat energiaallikat. Kõnealune õigusraamistik sisaldab järgmist:

-Tehnilised ohutuseeskirjad tootmise, transpordi (tehnilised ja regulatiivsed kriteeriumid vesiniku toomiseks maagaasivõrku), ladustamise ja kasutamise kohta;

-Kiirmenetlus koos ühtse kontaktpunkti menetlusega, et saada luba väikese vesinikutootmisjaama ehitamiseks ja käitamiseks (alla 1–5 MW elektrolüüsiseadmete puhul; hoiustamise künnis määratakse kindlaks eespool nimetatud vesiniku tehnilistes ohutuseeskirjades).

-Vesinikutehaste võrguteenustes osalemise reguleerimine. Energeetikasektorit reguleerivale asutusele (ARERA) tehakse ülesandeks võtta pärast sidusrühmadega konsulteerimist vastu konkreetne regulatiivmeede.

-Taastuvvesiniku päritolutagatiste süsteem, et anda tarbijatele hinnasignaale.

-Menetlused ja/või kriteeriumid kiirteede ääres asuvate valitud tanklate määratlemiseks, et optimeerida tanklate asukohta veoautodele H2 koridoride loomiseks, alustades Põhja-Itaalia piirkondadest kuni Po jõe oruni ja logistikakeskusteni ning poolsaarel asuvate peamiste maanteedeni.

-Riikliku põhivõrguettevõtja 10-aastase arengukava kooskõlastamine teiste Euroopa põhivõrguettevõtjate kavadega, mille eesmärk on töötada välja ühised standardid vesiniku edastamiseks olemasolevate gaasijuhtmete või eriotstarbeliste torujuhtmete abil.



Reform 4. Vesinikusektori konkurentsivõimet edendavad meetmed

Reformi eesmärk on võtta vastu maksumeetmed, et stimuleerida vesiniku tootmist ja/või kasutamist kooskõlas ELi maksueeskirjadega, ning võtta üle taastuvenergia II direktiiv. Selle meetmega toetatakse elektrolüüsil põhinevat vesinikutootmist, kasutades direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiiv) määratletud taastuvaid energiaallikaid, või võrguelektri tootmist.

Reform 5. Arukamad menetlused projektide hindamiseks paiksete seadmetega kohalike ühistranspordisüsteemide sektoris ja kiires massitranspordisektoris

Reformi käigus võetakse vastu õigusakt, millega määratakse selgelt kindlaks vastutus kohaliku ühistranspordi projektide heakskiitmisel, ning lihtsustatakse maksemenetlust.

Investeering 4.1. Investeerimine kergliiklusse (riiklik rattateede kava)

See investeering hõlmab vähemalt 565 km jalgrattaradade ehitamist suurlinnapiirkondadesse ja vähemalt 746 km turistide jalgrattateede ehitamist. Suurlinna jalgrattateed töötatakse välja vähemalt 40 suurlinnapiirkonnas või linnas, kus asuvad ülikoolid 38 . Jalgrattateed hõlbustavad esimese ja viimase kilomeetri pendelrännet – suurlinnapiirkondade või ülikoole vastuvõtvate linnade ühendamist lähedal asuvate ühendveosõlmedega (nt metroojaamad või raudteejaamad) või ülikoolid lähedalasuvate ühendveosõlmedega (nt metroojaamad või raudteejaamad). Abikõlblikud turismijalgrattateed on määratletud 28. detsembri 2015. aasta seaduses nr 208.

Investeering 4.3. Laadimistaristu paigaldamine

See investeering seisneb järgmiste valdkondade arendamise toetamises:

-2 100 avalikku kiire laadimise taristupunkti vabal teel;

-9 900 kiiret avalikku laadimispunkti linnapiirkondades.

Investeering 4.5 – Era- ja väikeste tarbesõidukite sõidukipargi uuendamise programm elektrisõidukitega

Meede koosneb autode lammutamise kavast, mille kohaselt soojussõiduk tagastatakse ja asendatakse uue ostetud heiteta sõidukiga.

Kava eesmärk on:

·Funktsionaalsetes linnapiirkondades elavad isikud. Üksikisikute puhul on toetuskõlblikud ainult M1-kategooria sõidukid.

·Määruse (EL) 2023/955 artikli 2 punktis 9 määratletud mikroettevõtjad, kelle registrijärgne asukoht on funktsionaalsetes linnapiirkondades. Mikroettevõtjate puhul on rahastamiskõlblikud ainult N1- ja N2-kategooria sõidukid.



Erasõidukite (M1) puhul on toetus kuni 11 000 eurot uue sõiduki kohta üksikisikutele, kelle majandusliku olukorra indikaator (ISEE – Indicatore della Situazione Economica Equivalente) on väiksem kui 30 000 eurot või võrdne 30 000 euroga, ning maksimaalselt 9 000 eurot uue sõiduki kohta üksikisikute puhul, kelle ISEE on suurem kui 30 000 eurot, kuid väiksem kui 40 000 eurot. Kommertsveokite (N1 ja N2) puhul katab stiimul kuni 30 % ostuhinnast, kuid mitte rohkem kui 20 000 eurot uue sõiduki kohta.

Süsteem on suunatud üksnes heiteta sõidukite ostmisele.

E.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtmärkide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

M2C2-6

Reform 1. Taastuvate maismaa- ja avamererajatiste loamenetluste lihtsustamine ning uus õigusraamistik taastuvatest energiaallikatest tootmise säilitamiseks ning praeguste toetuskavade kestuse ja abikõlblikkuse pikendamine

Eesmärk

Maismaal ja avamerel toodetavate taastuvate energiaallikate jaoks rajatiste ehitamiseks loa andmise menetluste lihtsustamist käsitleva õigusraamistiku jõustumine

Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

1. kv

2024

Õigusraamistik hõlmab järgmisi eesmärke:

●taastuvaid energiaallikaid kasutavate käitiste lihtsustamismeetmete jõustumine ning olemasolevate jaamade ajakohastamine ja ümberehitamine kooskõlas 17. juuli 2020. aasta dekreetseadusega nr 76 „lihtsustamisdekreet“;

●piirkondade ja teiste asjaomaste riigiasutustega kokku lepitud dekreedi vastuvõtmine, mille eesmärk on määrata kindlaks taastuvenergiajaamade rajamiseks sobivad ja mittesobivad alad taastuvenergia tootmiseks täiendava võimsusega vähemalt 73 GW kooskõlas PNIECi ajakohastatud versiooniga, et saavutada taastuvate energiaallikate arendamise eesmärgid;

●taastuvenergia toetusmehhanismi lõpuleviimine ka täiendavate mittevalmivate või kõrgete tegevuskuludega tehnoloogiate jaoks ning nn RES1 mehhanismi enampakkumisperioodi pikendamine, säilitades samal ajal konkurentsivõimelise juurdepääsu põhimõtte;

●sätted, millega edendatakse investeeringuid salvestussüsteemidesse seadusandlikus dekreedis, millega võetakse üle direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta.

M2C2-7

Reform 2. Uued õigusaktid taastuvenergia tootmise ja tarbimise edendamiseks

Eesmärk

Jõustus seadusandlik dekreet, millega edendatakse taastuvgaasi kasutamist biometaani kasutamiseks transpordi-, tööstus- ja elamusektoris, ning rakendusmäärus, milles sätestatakse selle kasutamise tingimused ja kriteeriumid ning uus stimuleerimissüsteem.

Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Seadusandlik dekreet sisaldab eelkõige järgmist:

1-seadusandlik muudatus, mis käsitleb lihtsustatud loaandmismenetlust ja praeguse toetuste andmise mehhanismi muutmist, et i) laiendada abikõlblikkuse piire ja ii) pikendada toetuste saamise perioodi ning iii) näha ette sisend tariifimehhanismis ja taastuvgaasi päritolutagatises

2-REDII direktiivi ülevõtmine seadusandliku dekreediga

3-Üldkoordineerimist teostab Ministero della Transizione Ecologica (mite), keda toetavad teised nõuandva funktsiooniga haldusasutused: Põllumajandusministeerium (MIPAAF), majandus- ja rahandusministeerium (MEF) ja Gestore Servizi Energetici.

M2C2-8

Investeering 2.1. Arukate võrkude tugevdamine

Eesmärk

(Kõikide) riigihankelepingute sõlmimine võrgu läbilaskevõime suurendamiseks

Teade (kõikide) riigihankelepingute sõlmimise kohta

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2022

Teatis (kõikide) riigihankelepingute sõlmimise kohta, et suurendada taastuvenergia jaotamise ja energiatarbimise elektrifitseerimise võrguvõimsust

M2C2-12

Investeering 2.2. Sekkumised elektrivõrgu vastupidavuse suurendamiseks

Eesmärk

Elektrisüsteemi võrgu vastupidavust suurendavate projektide tellimine

Projektide sõlmimisest teatamine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2022

Selliste projektide tellimine, mille eesmärk on suurendada elektrisüsteemi võrgu vastupidavust vähemalt 4 000 km ulatuses, et vähendada äärmuslikest ilmastikutingimustest tingitud energiakatkestuste sagedust ja kestust.

M2C2-14

Investeering 3.3. Vesinikukatsed maanteetranspordis

Eesmärk

(Kõikide) riigihankelepingute sõlmimine vesinikul põhinevate laadimisjaamade ehitamiseks

Teade (kõikide) riigihankelepingute sõlmimise kohta vähemalt 40 vesinikul töötava laadimisjaama väljaarendamiseks

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

1. kv

2023

Teade (kõikide) riigihankelepingute sõlmimise kohta vähemalt 40 vesinikul töötava laadimisjaama väljaarendamiseks kooskõlas direktiiviga 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kohta.

M2C2-16

Investeering 3.4. Vesinikukatsed raudteetranspordi valdkonnas

Eesmärk

Vahendite eraldamine vesiniku katsetamiseks raudteetranspordi valdkonnas

Vahendite eraldamisest teatamine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

1. kv

2023

Vahendite eraldamine vastavalt menetlustele ja kriteeriumidele, mis on kehtestatud kümne vesinikutankla ehitamiseks kuuel raudteeliinil.

M2C2-18

Investeering 3.5. Vesinikualane teadus- ja arendustegevus

Eesmärk

Kõigi avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse lepingute sõlmimine vesinikualaste teadusprojektidega

Vesinikualase teadus- ja arendustegevusega seotud hankelepingute sõlmimisest teatamine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Teade teadus- ja arendustegevuse lepingute sõlmimise kohta, mille eesmärk on parandada teadmisi vesinikuvektori rakendamise kohta tootmis-, ladustamis- ja jaotusetappides. Lepingutes tuleb välja töötada vähemalt neli teadusuuringute mõõdet:

a) Rohelise ja puhta vesiniku tootmine

b) vesiniku salvestamise, transpordi ja derivaatideks ja e-kütusteks muundamise uuenduslikud tehnoloogiad

c) Kütuseelemendid paikseks kasutamiseks ja liikuvuseks

d) Integreeritud arukad juhtimissüsteemid, et suurendada intelligentsete vesinikupõhiste taristute vastupidavust ja usaldusväärsust

Selle meetmega toetatakse vesiniku tootmist elektrolüüsi teel, kasutades direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiiv) määratletud taastuvaid energiaallikaid või võrguelektrit, või vesinikuga seotud tegevust, mis vastab nõudele vähendada kasvuhoonegaaside heidet olelusringi jooksul vesiniku puhul 73,4 %, mille tulemusel on olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide väiksem kui 3tCO2e/tH2 ja vesinikupõhiste sünteetiliste kütuste puhul 70 % võrreldes fossiilkütusega, mille võrdlusväärtus on 94 g CO2e/MJ, analoogselt direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 25 lõikes 2 ja V lisas sätestatud lähenemisviisiga.

M2C2-20

Reform 3. Halduslik lihtsustamine ja regulatiivsete tõkete vähendamine vesiniku kasutuselevõtul

Eesmärk

Vajalike seadusandlike meetmete jõustumine

Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

1. kv

2023

Vajalikes seadusandlikes meetmetes sätestatakse i) turvasätted seoses vesiniku tootmise, transpordi ja ladustamisega, ii) keskkonnahoidliku vesiniku tootmiseks väikeste rajatiste ehitamise korra lihtsustamine ja iii) meetmed seoses vesinikul põhinevate laadimisjaamade ehitamise tingimustega.

Selle meetmega toetatakse üksnes vesinikuga seotud tegevusi, mis vastavad vesiniku olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste 73,4 % vähendamise nõudele, mille tulemuseks on 3 CO2 ekvivalenttonni/tH2.

M2C2-21

Reform 4. Vesiniku konkurentsivõime edendamise meetmed

Eesmärk

Maksusoodustuste jõustumine

Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Seaduses sätestatakse maksusoodustused keskkonnahoidliku vesiniku tootmise toetamiseks ja keskkonnahoidliku vesiniku kasutamise soodustamiseks transpordisektoris.

Selle meetmega toetatakse üksnes vesinikuga seotud tegevusi, mis vastavad vesiniku olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste 73,4 % vähendamise nõudele, mille tulemuseks on 3 CO2 ekvivalenttonni/tH2.

M2C2-22

Investeering 4.1. Investeerimine kergliiklusse (riiklik rattateede kava)

Eesmärk:

Jalgrattateed T1

Ei kohaldata

Km

0

200

4. kv

2023

Vähemalt 200 km jalgrattaradade valmimine suurlinnapiirkondades, nagu on määratletud meetme kirjelduses, või ülikoolilinnades.

M2C2-23

Investeering 4.1. Investeerimine kergliiklusse (riiklik rattateede kava)

Siht

Jalgrattateed T2

Ei kohaldata

Km

200

1 311

2. kv

2026

Vähemalt 365 km jalgrattaradade valmimine suurlinnapiirkondades (nagu on määratletud meetme kirjelduses) või ülikoolilinnades ja vähemalt 746 km turismijalgrattateed, nagu on määratletud 28. detsembri 2015. aasta seaduses nr 208.

M2C2-27

Investeering 4.3. Laadimistaristu paigaldamine

Eesmärk

Kõigi riigihankelepingute sõlmimine laadimistaristute paigaldamiseks M1

Kõigi laadimistaristute paigaldamist käsitlevate riigihankelepingute sõlmimise kohta teatamine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2023

Kõigi vähemalt 4 700 elektrisõidukite kiirlaadimisjaama linnapiirkondadesse (kõik omavalitsused) ehitamist käsitlevate riigihankelepingute sõlmimise kohta teatamine.

Projekt võib hõlmata ka energia salvestamiseks mõeldud katselaadimisjaamu.

M2C2-28

Investeering 4.3. Laadimistaristu paigaldamine

Eesmärk

Riigihankelepingute sõlmimine laadimistaristu paigaldamiseks

Riigihankelepingute sõlmimine laadimistaristu paigaldamiseks

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2024

Lepingute sõlmimine vähemalt 2 100 kiire avaliku laadimistaristu punkti ehitamiseks vabateedel ja vähemalt 9 900 linnapiirkonnas.

M2C2-29

Investeering 4.3. Laadimistaristu paigaldamine

Siht

Kiirlaadimisjaamade arv

Ei kohaldata

Arv

0

12 000

4. kv

2025

Töölerakendamine:

I)vähemalt 2 100 kiiret üldkasutatavat elektrisõidukite laadimispunkti vähemalt 175 kW vabateedel.

II)linnapiirkondades vähemalt 9 900 elektrisõidukite laadimispunkti, mille võimsus on vähemalt 90 kW.

M2C2-30

Investeering 4.5 – Era- ja väikeste tarbesõidukite sõidukipargi uuendamise programm elektrisõidukitega

Siht 

Ostetud sõidukite arv

Ei kohaldata

Arv

0

39 000

2. kv

2026

Osta vähemalt 39 000 heiteta sõidukit.

M2C2-33

Investeering 4.4.2 –  Piirkondliku ühistranspordi raudteeveeremi parandamine heitevabade rongide kasutuselevõtu ja universaalteenuse osutamisega

Eesmärk

Kõigi riigihankelepingute sõlmimine piirkondliku ühistranspordisüsteemi tugevdamiseks heitevabade rongide ja universaalteenusega

Kõigi piirkondliku ühistranspordi raudteepargi heitevabasid ronge ja universaalteenust käsitlevate riigihankelepingute sõlmimise kohta teatamine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2023

Kõigi laadimistaristute paigaldamist käsitlevate riigihankelepingute sõlmimise kohta teatamine 39 .

M2C2-37

Reform 5. Arukamad menetlused projektide hindamiseks paiksete seadmetega kohalike ühistranspordisüsteemide sektoris ja kiirtranspordi sektoris

Eesmärk

Dekreetseaduse jõustumine

Dekreetseaduse jõustumisele viitav õigusnorm

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Dekreetseadusega lihtsustatakse kohaliku ühistranspordi projektide hindamiskriteeriume ning kiirendatakse kavandamis- ja loamenetlust.

M2C2-38

Investeering 5.1 – Taastuvenergia ja akud

Eesmärk

Ministri määruse jõustumine

Ministri dekreedi jõustumisele viitav seadusesäte

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Ministri dekreedis määratakse kindlaks olemasolevate vahendite summa, abisaajate juurdepääsunõuded, programmide ja projektide abikõlblikkuse tingimused, abikõlblikud kulud ning abi vorm ja osatähtsus tõhusate fotoelektriliste paneelide ja akude arendamiseks.

M2C2-41

Investeering 5.3 – Elektribussid

Eesmärk

Ministri määruse jõustumine, millega määratakse kindlaks sekkumise eesmärgi saavutamiseks kasutada olevad vahendid (kasutatakse ära tarneahel)

Ministri määruse jõustumisele viitav säte

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Ministri käskkirjas määratakse kindlaks umbes 45 tööstusliku ümberkujundamise projekti elluviimiseks kasutada olevad vahendid „Arengulepingute“ kaudu.

M2C2-42

Investeering 5.4 – Omakapitalisisend rohepöörde fondi (GTF)

Eesmärk

Finantslepingu allkirjastamine

Finantslepingu allkirjastamisest teatamine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Rahastamislepingus sätestatakse kaudsed investeeringud riskikapitalifondide valitsejate rahastamisse koos investeeringute ja ettevõtete/idufirmadega kooskõlas rohelisele majandusele ülemineku eesmärkidega, et suurendada teadlaste ja idufirmade jaoks kättesaadavat kapitali, tugevdada aktiivsete riskikapitalifondide tegevust, arendada uusi ja innovaatilisi ettevõtteid partnerluses äriühingutega.

Rahastamisleping sisaldab järgmist:

-investeerimispoliitika,

-rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid,

käesoleva meetme raames toetatud tehingute vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades jätkusuutlikkuse hindamist, erandite loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

M2C2-43

Investeering 5.4 – Omakapitalisisend rohepöörde fondi (GTF)

Eesmärk

Raporti vastuvõtmine

Raporti vastuvõtmine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2026

Itaalia esitab aruande, milles kirjeldatakse GTFi poolt investeerimispoliitika rakendamiseks võetud meetmeid, sealhulgas meetmeid, mida on võetud nende finantstoodete rakendamiseks, mida kapital peaks toetama, ning eeldatavaid samme nende toodete edasiseks rakendamiseks.

Aruandes esitatakse ka otsesel/kaudsel viisil ja igasse finantstootesse investeeritud summad.

E.3.    Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1.1. Põllumajanduslike vulkaaniliste süsteemide arendamine

Need investeeringud koosnevad toetustest, millega toetatakse investeeringuid põllumajanduslike vulkaaniliste süsteemide ehitamisse ja mõõtevahendite paigaldamisse, et jälgida aluseks olevat põllumajandustegevust, et hinnata mikrokliimat, vee säästmist, mullaviljakuse taastamist, kliimamuutustele vastupanu võimet ja põllumajanduse tootlikkust eri liiki põllukultuuride puhul. Käitiste paigaldamine registreeritakse riiklikus Gaudì süsteemis (tootmisettevõtete register), mis annab veenvaid tõendeid eesmärkide saavutamise kohta.

Investeering 1.2. Taastuvenergia edendamine energiakogukondades ja koos omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatega

See investeering seisneb 1 730 MW uue elektritootmisvõimsuse paigaldamise toetamises kollektiivsete omatarbimise konfiguratsioonide ja taastuvenergiakogukondade jaoks omavalitsustes, mille elanikkond on alla 50 000 elaniku. Toetus põhineb toetustel taastuvate energiaallikate ja tootmisjaamade ehitamiseks, mis on ühendatud energiasalvestussüsteemidega.

Investeering 1.4. Biometaani arendamine vastavalt ringmajanduse edendamise kriteeriumidele

Kõnealune investeering koosneb järgmisest:

-Toetus biometaani tootmise uute tehaste ehitamiseks

-Olemasolevate põllumajanduslike biogaasitehaste (sealhulgas orgaaniliste tahkete olmejäätmete (FUSW)) ümberkorraldamine ja tõhususe parandamine biometaani tootmiseks transpordi, tööstuse ja kütte jaoks. Biometaan peab vastama direktiivis 2018/2001 (II taastuvenergia direktiiv) sätestatud kriteeriumidele, et meede vastaks olulise kahju ärahoidmise põhimõttele ja määruse (EL) 2021/241 VI lisa joonealuse märkuse 8 asjakohastele nõuetele.

-Vananenud ja vähetõhusate mehaaniliste sõidukite asendamine üksnes biometaaniga käitatavate sõidukitega, mis vastavad direktiivis 2018/2001 (RED II direktiiv) sätestatud kriteeriumidele. Biokütuse ja biometaani ning gaasi ja biokütuse tootjad peavad esitama tõendid (säästvuse tõend), mille on välja andnud sõltumatud hindajad, nagu on sätestatud direktiivis 2018/2001. Käitajad ostavad päritolutagatise sertifikaadi, mis vastab eeldatavale kütusekasutusele.

-Ökoloogiliste tavade levitamine biogaasi tootmise etapis (minimaalse mullatöötluse kohad, uuenduslikud vähesaastavad süsteemid kääritussaaduse jaotamiseks).

Investeering 2.1. Arukate võrkude tugevdamine

See investeering seisneb jaotusvõrkude ümberkujundamises ja haldamises, sekkudes nii elektrivõrku kui ka selle tarkvarakomponente, et võimaldada uusi energiaga seotud stsenaariume, milles saavad osaleda ka tarbijad ja tootvad tarbijad.

Investeering 2.2. Sekkumised elektrivõrgu vastupidavuse suurendamiseks

See investeering seisneb sekkumises, mille eesmärk on parandada elektrivõrgu vastupidavust äärmuslikele ilmastikunähtustele (tuule-/langevad puud, jää, kuumalained, üleujutus- ja hüdrogeoloogiline oht), eelkõige jaotusvõrgule, ning vähendada elektritarnete pikaajalise katkemise tõenäosust ning negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi mõjutatud piirkondadele.



Investeering 3.1. Vesiniku tootmine mahajäetud tööstusaladel (Hydrogen Valleys)

See investeering seisneb rohelise vesiniku kohaliku tootmise ja kasutamise toetamises tööstuses, väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes ning kohalikus transpordis, luues seega uued vesiniku orud, mis asuvad peamiselt Lõuna-Itaalias, koos kohaliku tootmisega taastuvatest energiaallikatest ja kohaliku kasutamisega. Projekti eesmärk on mahajäetud tööstuspiirkondade taaskasutamine, et katsetada samas tööstusruumis ja rajatistes või naaberpiirkondades asuvatest kohalikest taastuvenergiajaamadest vesiniku tootmise seadmeid. Selle meetmega toetatakse elektrolüüsil põhinevat vesinikutootmist, kasutades direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiiv) määratletud taastuvaid energiaallikaid, või võrguelektri tootmist.

Investeering 3.2. Vesiniku kasutamine raskesti amortiseeritavas tööstuses

See investeering seisneb teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamises tööstusprotsessides, eesmärgiga töötada välja algatused vesiniku kasutamiseks tööstussektorites, kus metaani kasutatakse soojusenergia energiaallikana (tsement, paberitööstused, keraamika, klaasitööstus jne). Fossiilkütuste sektor, näiteks naftarafineerimistehased, ei ole toetuskõlblikud. Selle meetmega toetatakse elektrolüüsil põhinevat vesinikutootmist, kasutades direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiiv) määratletud taastuvaid energiaallikaid, või võrguelektri tootmist. 

Tagamaks, et meede on kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõttega taaste- ja vastupidavusrahastu raames, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused. Kui tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt väiksem, kuid on sellest siiski väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks kasvuhoonegaaside heidet ei olnud võimalik rohkem vähendada. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

Investeering 3.3. Vesinikukatsed maanteetranspordis

See investeering seisneb vähemalt 40 vesinikul töötava tankla rajamises kiirtee teenindusaladel, logistikaladudes ja sadamates vastavalt alternatiivkütuste taristut käsitleva direktiivi 2014/94 nõuetele.

Investeering 3.4. Vesinikukatsed raudteetranspordi valdkonnas

See investeering hõlmab vähemalt kümne vesinikul põhineva raudtee tankla ehitamist vähemalt kuuele raudteeliinile. Rongide vesinikutanklad ehitatakse eelistatavalt kohalike taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmiskohtade ja/või kiirteedel asuvate vesinikutanklate lähedusse.

Investeering 3.5. Vesinikualane teadus- ja arendustegevus

See investeering seisneb vesinikualase teadus- ja arendustegevuse toetamises järgmistes valdkondades:

-Keskkonnahoidliku ja puhta vesiniku tootmine

-Uuenduslikud tehnoloogialahendused vesiniku säilitamiseks, transportimiseks ja muundamiseks derivaatideks ja e-kütusteks

-Kütuseelemendid paikseks kasutamiseks ja liikuvuseks

-Integreeritud arukad juhtimissüsteemid, et suurendada intelligentsete vesinikupõhiste taristute vastupidavust ja usaldusväärsust

Selle meetmega toetatakse vesiniku tootmist elektrolüüsi teel, kasutades direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiiv) määratletud taastuvaid energiaallikaid või võrguelektrit, või vesinikuga seotud tegevust, mis vastab nõudele vähendada kasvuhoonegaaside heidet olelusringi jooksul vesiniku puhul 73,4 %, mille tulemusel on olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide väiksem kui 3tCO2e/tH2 ja vesinikupõhiste sünteetiliste kütuste puhul 70 % võrreldes fossiilkütusega, mille võrdlusväärtus on 94 g CO2e/MJ, analoogselt direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 25 lõikes 2 ja V lisas sätestatud lähenemisviisiga.

Investeering 4.2. Kiirtranspordisüsteemide arendamine

Meetme eesmärk on suurendada kiirtranspordisüsteemide kasutamist, soodustades üleminekut autotranspordilt ühistranspordile.

Kõnealune investeering koosneb järgmisest:

●Uute liinide ehitamine ja olemasolevate kiirtranspordisüsteemide liinide laiendamine vähemalt 231 km ulatuses. Projektide loetelu peab sisaldama vähemalt 96 km metrooradasid või trammiradasid ning vähemalt 135 km trollibussitransporti, kiiret bussitransporti (Bus Rapid Transport) või köisteid.

●Kiirtranspordisüsteemide taristu ajakohastamine, mis võib hõlmata nende digiteerimist. Need sekkumised hõlmavad metroojaamade ja metrooteede taristu ajakohastamist, raudteede ja trammide signalisatsioonisüsteeme, avalikke transiidihoidlaid.

●Heitevaba veeremi ostmine kiirtranspordisüsteemide jaoks.

●Käesolev meede hõlmab vähemalt 28 meedet, mis on suunatud vähemalt Bari, Bergamo, Bologna, Catania, Firenze, Genova, Milano, Napoli, Padova, Perugia, Rimini, Rooma ja Taranto suurlinnapiirkondadele 40 .

Nii ehitamiseks kui ka uuendamiseks sobiv taristu (st metroorajad, trammiliinid, trollibussirajad, kiire bussitransport või köisteed) peab võimaldama heitevaba veeremi käitamist. Investeering ei hõlma sekkumise kohaldamisalast väljapoole jäävate teede ehitamist või ajakohastamist, välja arvatud juhul, kui need on heitevaba veeremi käitamist võimaldava taristu lahutamatud osad.

Investeering 4.4.1. Piirkondliku ühistranspordi heitevaba bussipargi tugevdamine

See investeering hõlmab vähemalt 3 000 heiteta vähese põrandaga bussi ning vähemalt 1 000 heiteta ja vähese heitega vähese põrandaga busside laadimisjaama hankeid. Bussidel peavad olema digitaalsed funktsioonid. Nõuetele vastavad bussid on madala põrandaga (st nad kuuluvad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni standardite kohaselt M2- ja M3-kategooriasse) ning on kas elektri- või vesinikkütuseelement.

Investeering 4.4.2. Piirkondliku ühistranspordi raudteeveeremi parandamine heitevabade rongide kasutuselevõtu ja universaalteenuse osutamisega

See investeering hõlmab vähemalt 66 heitevaba reisirongi 41 (rong koosneb vähemalt ühest vedurist ja hõlmab reisivaguneid) ja 100 täiendava, universaalteenuse osutamiseks kasutatava vaguni hanget ja kasutuselevõtmist. Investeeringuga hangitakse kokku 523 ühikut veeremit, millest vähemalt 66 on vedurid.



Investeering 4.4.3. Riikliku tuletõrjeteenistuse sõidukipargi uuendamine

See investeering hõlmab vähemalt 3 800 sõiduki (millest 200 eraldatakse tuletõrjujate lennujaamade kontingenditele) hankimist riiklikule tuletõrjebrigaadile, 875 laadimispunkti ehitamist tuletõrjejaamadesse ja vähemalt 3 000 mobiilse elektrisõidukite laadimispunkti hankimist. 3 500 sõidukit peavad olema heitevabad, ülejäänud aga üksnes biometaanil või biokütusel vastavalt artiklites 29–31 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele ning taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 (REDII) artiklis 26 sätestatud toidu- ja söödapõhiste biokütuste eeskirjadele ning nendega seotud rakendusaktidele ja delegeeritud õigusaktidele. Käitajad ostavad päritolutagatise sertifikaadi, mis vastab eeldatavale kütusekasutusele. Biokütusel töötavatel sõidukitel peab olema B100 tüübikinnitus.

Investeering 5.1 – Toetus ökoloogilise ülemineku tootmissüsteemile, nullnetotehnoloogiale ning strateegiliste tarneahelate konkurentsivõimele ja vastupanuvõimele

See meede koosneb kahest allinvesteeringust. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on rahastu eesmärk esialgu eraldada vähemalt 3 500 000 000 eurot.

Allinvesteering 1.

See alainvesteering koosneb avaliku sektori investeeringust nullnetotehnoloogiate rahastamisvahendisse, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele sellistes valdkondades nagu energiatõhusus, taastuvenergia tootmine omatarbimiseks ja tootmisprotsessi säästev ümberkujundamine.

Investeeringuga toetatakse järgmist:

I)riikliku tootmissüsteemi ökoloogiline üleminek eri tasanditel, toetades investeeringuid ökoloogilise ülemineku seisukohast oluliste seadmete ja nende otseste ja kaudsete komponentide tootmisahelate tugevdamisse (nt aku ja energia salvestamine, päikese- ja tuuleenergia tehnoloogiad, soojuspumbad ja geotermilise energia tehnoloogiad, vesinikutehnoloogiad ning süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise seadmed);

II)tootmisprotsesside energiatõhusus (ka taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia omatarbeks tarbimiseks, välja arvatud biomass);

III)tootmisprotsesside kestlikkus, pidades silmas ka ringmajandust ja ressursside tõhusamat kasutamist.

Investeering i) hõlmab järgmisi tooteliike:

–    Esimeses keskendutakse fotogalvaanilise või tuuletehnoloogia tootmisele ning suurendatakse fotogalvaanilise või tuuletehnoloogia tootmisvõimsust vähemalt 4 GW võrra aastas.

–    Teises keskendutakse patareide ja akude tootmisele ning suurendatakse patareide ja akude tootmisvõimsust vähemalt 28 GW võrra aastas.

Rahastu tegevus seisneb tagastamatute toetuste, subsideeritud laenude ja intressitoetuste andmises otse erasektorile.

Rahastut haldab rakenduspartnerina Invitalia S.p.A. Rahastu hõlmab järgmisi rahastamisvahendeid:

·Arendusleping, millega toetatakse nullnetotehnoloogia projekte, mis ületavad 20 000 000 eurot, andes toetusi, intressitoetusi ja subsideeritud laene.

·Tööstuse ümberkujundamise fond, millest toetatakse projekte vahemikus 3 000 000 kuni 20 000 000 eurot, andes toetusi, intressitoetusi ja subsideeritud laene.

Rahastusse investeeringu tegemiseks kirjutavad Itaalia ja Invitalia S.p.A. alla rakenduslepingule, mis sisaldab järgmist sisu:

1.Rahastu otsustusprotsessi kirjeldus: Rahastu lõplikud investeerimis- ja toetuse andmise otsused teeb investeerimiskomitee või muu samaväärne juhtorgan ning need kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega.

2.Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a.Finantstoodete ja rahastamiskõlblike lõplike toetusesaajate kirjeldus.

b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.

c.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse investeerimispoliitika raames rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnev kasutamine, 42 ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused, 43 iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 44 ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused ja varad 45 .

d.Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue reinvesteerida tagasisaadavaid vahendeid vastavalt rahastu investeerimispoliitikale.

4.Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

a.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.

b.Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

c.Kohustus kontrollida iga toimingu rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus sätestatud nõuetega enne toimingu rahastamise kohustuse võtmist.

d.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas Invitalia S.p.A. auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse:

I.kontrollisüsteemide tõhusus, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamine;

II.põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad ja kliimaeesmärgi nõuded; ning

III.järgitakse nõuet, et rahastu lõplikud abisaajad ei ole saanud toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ja kohaldatava rakenduskokkuleppe tingimuste täitmist.

5. Nõuded rakenduspartneri tehtavatele kliimainvesteeringutele: Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse vähemalt 2 430 000 000 eurot aidatakse kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga 46 .

Allinvesteering 2.

See allinvesteering koosneb avaliku sektori investeeringust rahastamisvahendisse „Strateegiliste tarneahelate konkurentsivõime ja vastupanuvõime“, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele, et tugevdada tööstuslikke tarneahelaid.

Investeeringuga toetatakse peamiste strateegiliste väärtusahelatega seotud projekte, nagu tööstusliku arengu programmid ja keskkonnakaitse arenguprogrammid.

Rahastu tegevus seisneb tagastamatute toetuste, subsideeritud laenude ja intressitoetuste andmises otse erasektorile.

Rahastut haldab rakenduspartnerina Invitalia S.p.A.

Rahastusse investeeringu tegemiseks kirjutavad Itaalia ja Invitalia alla rakenduslepingule, mis sisaldab järgmist sisu:

1.Rahastu otsustusprotsessi kirjeldus: Rahastu lõplikud investeerimis- ja toetuse andmise otsused teeb investeerimiskomitee või muu samaväärne juhtorgan ning need kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega.

2.Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

I)Finantstoote(te) ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus.

II)Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.

III)Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse investeerimispoliitika raames rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnev kasutamine, 47 ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused, 48 iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 49 ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused ja varad 50 .

IV)Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue reinvesteerida tagasisaadavaid vahendeid vastavalt rahastu investeerimispoliitikale.

4.Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

a.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.

b.Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

c.Kohustus kontrollida iga toimingu rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus sätestatud nõuetega enne toimingu rahastamise kohustuse võtmist.

d.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas Invitalia erikaitseala auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse:

I.kontrollisüsteemide tõhusus, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamine;

II.põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad ja kliimaeesmärgi nõuded; ning

III.järgitakse nõuet, et rahastu lõplikud abisaajad ei ole saanud toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ja kohaldatava rakenduskokkuleppe tingimuste täitmist.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.

Investeering 5.2. Rahvusvahelise, tööstusliku ning teadus- ja arendustegevuse juhtpositsiooni arendamine vesiniku valdkonnas

D juhtpositsioon vesiniku valdkonnas See investeering seisneb vesiniku väärtusahela arendamise projektide toetamises Itaalias, mis sobib osalema ka Euroopa ühist huvi pakkuvates olulistes vesinikuprojektides.

Investeering 5.3. Rahvusvahelise, tööstusliku ning teadus- ja arendustegevuse juhtpositsiooni arendamine elektribusside valdkonnas

See investeering seisneb ligikaudu 45 projekti toetamises, millega saab edendada bussitööstuse digitaalset ja keskkonnahoidlikku üleminekut elektri- ja andmesideühendusega bussidele. Selle investeeringuga loodetakse toetada ka investeeringuid elektribussipargi uuendamiseks (ilma hübriidbussideta).

Investeering 5.4 – Omakapitalisüst rohepöörde fondi, mida haldab CDP Venture Capital SGR

Selle meetme eesmärk on toetada Itaalia majanduse kasvupotentsiaali, stimuleerides erainvesteeringuid, parandades rohepöördes osalevate idufirmade juurdepääsu rahastamisele ja arendades selles sektoris riskikapitaliturgu. Meede koosneb 250 000 000 euro suurusest kapitalisüstist rohepöörde fondi, mida haldab CDP Venture Capital SGR.

CDP Venture Capital SGR võtab vastu omakapitali kasutamise investeerimispoliitika. Investeerimispoliitika sisaldab finantstoote(te) kirjeldust koos eeldatavate rahastamiskõlblike lõplike abisaajatega, keda kapital peaks toetama, sealhulgas 15-aastase rakendamise eeldatav ajakava ja kuni 13 % haldustasu 51 . GTF tegutseb, pakkudes otse või kaudselt omakapitali, kvaasiomakapitali, võla- või kvaasivõlatoetust 52 . CDP Venture Capital SGR võtab omakapitali kasutamiseks kasutusele suunistes „Linee Guida per le attività di rendicontazione e controllo dei Fondi DTF e GTF“ kirjeldatud auditi- ja kontrollisüsteemi. Investeerimispoliitikas nõutakse, et omakapitali toetatavad finantstooted vastaksid põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Idufirmadele antava üldise toetuse korral jäetakse investeerimispoliitikast välja äriühingud, mis keskenduvad 53 olulisel määral järgmistele sektoritele: i) fossiilkütustel põhinev energiatootmine ja sellega seotud tegevus 54 ; ii) energiamahukad ja/või suure CO2 heitega tööstusharud 55 ; iii) saastavate sõidukite tootmine, rentimine või müük 56 ; iv) jäätmete kogumine, töötlemine ja kõrvaldamine, 57 v) tuumkütuse töötlemine, tuumaenergia tootmine. Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.

E.4.    Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad 
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtmärkide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

M2C2-3

Investeering 1.4. Biometaani arendamine vastavalt ringmajanduse edendamise kriteeriumidele

Siht

Põllumajandustraktorite asendamine

Ei kohaldata

Arv

0

300

2. kv

2026

Vähemalt 300 põllumajandustraktori autopargi asendamine mehaaniliste traktoritega, mida käitatakse üksnes biometaaniga ja mis on varustatud täppispõllundustööriistadega.

Biometaan peab vastama direktiivis 2018/2001 (II taastuvenergia direktiiv) sätestatud kriteeriumidele, et järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet. Biokütuse ja biometaani ning gaasi ja biokütuse tootjad peavad esitama tõendid (säästvuse tõend), mille on välja andnud sõltumatud hindajad, nagu on sätestatud direktiivis 2018/2001. Käitaja ostab päritolutagatise sertifikaadid vastavalt eeldatavale kütusekasutusele.

M2C2-5

Investeering 1.4. Biometaani arendamine vastavalt ringmajanduse edendamise kriteeriumidele

Siht

Täiendav biometaani tootmisvõimsus

Ei kohaldata

1 000 000 000

0.

2,3

2. kv

2026

Arendada biometaani tootmisvõimsust olemasolevate jaamade (sh orgaaniliste tahkete olmejäätmete (FUSW)) ümberkujundamisest ja uutest tehastest 2026. aasta juuni lõpuks vähemalt 2,3 miljardile m³-le.

Biometaan peab vastama direktiivis 2018/2001 (II taastuvenergia direktiiv) sätestatud kriteeriumidele, et meede vastaks olulise kahju ärahoidmise põhimõttele ja määruse (EL) 2021/241 VI lisa joonealuse märkuse 8 asjakohastele nõuetele.

Biokütuse ja biometaani ning gaasi ja biokütuse tootjad peavad esitama tõendid (säästvuse tõend), mille on välja andnud sõltumatud hindajad, nagu on sätestatud direktiivis 2018/2001.

M2C2-9

Investeering 2.1. Arukate võrkude tugevdamine

Siht

Arukad võrgud – suurendada võrguvõimsust taastuvenergia jaotamiseks

Ei kohaldata

Arv

0

1 000

4. kv

2024

Suurendada taastuvenergia jaotamise võrguvõimsust vähemalt 1 000 MW võrra;

M2C2-10

Investeering 2.1. Arukate võrkude tugevdamine

Siht

Arukad võrgud – suurendada võrguvõimsust taastuvenergia jaotamiseks

Ei kohaldata

Arv

1 000

4 000

2. kv

2026

Suurendada taastuvenergia jaotamise võrguvõimsust vähemalt 4 000 MW võrra;

M2C2-11

Investeering 2.1. Arukate võrkude tugevdamine

Siht

Arukad võrgud – energiatarbimise elektrifitseerimine

Ei kohaldata

Arv

0

1 500 000

2. kv

2026

Elektrifitseerimine vähemalt 1 500 000 elanikuni

M2C2-13

Investeering 2.2. Sekkumised elektrivõrgu vastupidavuse suurendamiseks

Siht

Suurendada elektrisüsteemi võrgu vastupidavust

Ei kohaldata

Arv

0

4 000

2. kv

2026

Suurendada elektrisüsteemi võrgu vastupidavust vähemalt 4 000 km ulatuses, et vähendada äärmuslikest ilmastikuoludest tingitud energiakatkestuste sagedust ja kestust.

M2C2-15

Investeering 3.3. Vesinikukatsed maanteetranspordis

Siht

Vesinikul põhinevate laadimisjaamade arendamine

Ei kohaldata

Arv

0

40

2. kv

2026

Töötada kooskõlas direktiiviga 2014/94/EL välja vähemalt 40 kerg- ja raskeveokite vesinikul põhinevat laadimisjaama.

M2C2-17

Investeering 3.4. Vesinikukatsed raudteetranspordi valdkonnas

Siht

Vesinikutanklate arv

Ei kohaldata

Arv

0

10

2. kv

2026

Ehitada kuuele raudteeliinile kümme vesinikul põhinevat tanklat, mis määratakse kindlaks säästva liikuvuse ministeeriumi ja ökoloogilise ülemineku ministeeriumi (MITE) kehtestatud avalike menetlustega.

M2C2-19

Investeering 3.5. Vesinikualane teadus- ja arendustegevus

Siht

Vesinikualase teadus- ja arendustegevuse projektide arv

Ei kohaldata

Arv

0

10

2. kv

2026

Vähemalt 10 R &D projekti (üks iga R&D-mõõtme kohta), mis on läbi viidud ja mille kohta on esitatud katsetunnistus või -väljaanne

Töötatakse välja neli teadus- ja arendustegevuse tegevussuunda, võttes arvesse järgmist:

a) Rohelise ja puhta vesiniku tootmine

b) Vesiniku salvestamise, transpordi ja derivaatideks ja e-kütusteks muundamise uuenduslikud tehnoloogiad

c) Kütuseelemendid paikseks kasutamiseks ja liikuvuseks

d) Integreeritud arukad juhtimissüsteemid, et suurendada intelligentsete vesinikupõhiste taristute vastupidavust ja usaldusväärsust

Selle meetmega toetatakse vesiniku tootmist elektrolüüsi teel, kasutades direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiiv) määratletud taastuvaid energiaallikaid või võrguelektrit, või vesinikuga seotud tegevust, mis vastab nõudele vähendada kasvuhoonegaaside heidet olelusringi jooksul vesiniku puhul 73,4 %, mille tulemusel on olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide väiksem kui 3tCO2e/tH2 ja vesinikupõhiste sünteetiliste kütuste puhul 70 % võrreldes fossiilkütusega, mille võrdlusväärtus on 94 g CO2e/MJ, analoogselt direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 25 lõikes 2 ja V lisas sätestatud lähenemisviisiga.

M2C2-24

Investeering 4.2. Kiirtranspordisüsteemide arendamine

Eesmärk

Kõigi riigihankelepingute sõlmimine kiirtranspordisüsteemide infrastruktuuri rajamiseks

Kõikide riigihankelepingute sõlmimisest teatamine.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2023

Teade kõigi meetme kirjelduses määratletud taristuprojektide ehitamiseks sõlmitud riigihankelepingute sõlmimise kohta.

M2C2-25

Investeering 4.2. Kiirtranspordisüsteemide arendamine

Eesmärk

Kõigi riigihankelepingute sõlmimine heitevaba veeremi ostmiseks ja meetmed kiirtranspordisüsteemide taristu ajakohastamiseks

Kõikide riigihankelepingute sõlmimisest teatamine.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

3. kv

2024

Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta vähemalt 85 veeremiühiku ostmiseks ja vähemalt 5 sekkumiseks kiirtranspordisüsteemide infrastruktuuri uuendamiseks, nagu on määratletud meetme kirjelduses.

M2C2-25bis

Investeering 4.2. Kiirtranspordisüsteemide arendamine

Siht

Vähemalt viis sekkumist kiirtranspordisüsteemide infrastruktuuri ajakohastamiseks

Arv

0

5

2. kv

2026

Vähemalt viie sekkumise lõpuleviimine kiirete masstranspordisüsteemide infrastruktuuri uuendamiseks (nagu on määratletud meetme kirjelduses).

Tööde lõpetamisel peab sihtinfrastruktuur olema töökorras või juurdepääsetav (sõltuvalt taristu liigist).

M2C2-25ter

Investeering 4.2. Kiirtranspordisüsteemide arendamine

Siht

Vähemalt 85 veeremiühiku ostmine kiireks veoks

Arv

0

85

2. kv

2026

Vähemalt 85 heitevaba veeremi soetamine massitranspordiks suurlinnapiirkondades, nagu on määratletud meetme kirjelduses.

M2C2-26

Investeering 4.2. Kiirtranspordisüsteemide arendamine

Siht

Ühistranspordi taristu kilomeetrite arv

Ei kohaldata

Km

0

231

2. kv

2026

Ehitada vähemalt 231 km ühistransporditaristut funktsionaalsetes linnapiirkondades, nagu on määratletud meetme kirjelduses.

M2C2-31

Investeering 4.4.3 – Riikliku tuletõrjeteenistuse sõidukipargi uuendamine

Eesmärk

Riikliku tuletõrjeteenistuse sõidukipargi uuendamiseks kõigi riigihankelepingute sõlmimine

Teade kõigi riikliku tuletõrjeteenistuste sõidukiparkide uuendamisega seotud lepingute sõlmimise kohta

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2024

Teatis kõigi riigi tuletõrjebrigaadsõidukite ostmiseks riigihankelepingute sõlmimise kohta.

M2C2-32

Investeering 4.4.1 – Piirkondliku ühistranspordi bussipargi tugevdamine heiteta madala põrandaga bussidega

Eesmärk

Kõigi riigihankelepingute sõlmimine piirkondliku ühistranspordi bussipargi tugevdamiseks heiteta madala põrandaga bussidega

Teade kõigi lepingute sõlmimise kohta

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2023

Teade riigihankelepingute sõlmimise kohta vähemalt 3 000 heiteta vähese põrandaga bussi soetamiseks.

M2C2-34

Investeering 4.4.1 – Piirkondliku ühistranspordi bussipargi tugevdamine heiteta madala põrandaga bussidega

Siht

Registreeritud vähese heitega madala põrandaga busside arv T1

Ei kohaldata

Arv

0

800

4. kv

2024

Vähemalt 800 heiteta madala põrandaga bussi registreerimine, mis on ostetud M2C2–32 alusel vastava sõidukipargi tugevdamiseks.

M2C2-34bis

Investeering 4.4.2 – Piirkondliku ühistranspordi raudteeveeremi parandamine heitevabade rongide kasutuselevõtu ja universaalteenuse osutamisega

Siht

Heiteta rongide arv

Ei kohaldata

Arv

0

25

4. kv

2024

Tarnida vähemalt 25 heitevaba rongi.

M2C2-35

Investeering 4.4.1 – Piirkondliku ühistranspordi bussipargi tugevdamine heiteta madala põrandaga bussidega

Siht

Registreeritud vähese heitega madala põrandaga busside arv T2

Ei kohaldata

Arv

800

3 000

2. kv

2026

Vähemalt 3 000 heiteta madala põrandaga bussi registreerimine, mis on ostetud M2C2–32 alusel vastava sõidukipargi tugevdamiseks.

M2C2–35 ter

Investeering 4.4.1 – Piirkondliku ühistranspordi bussipargi tugevdamine heiteta madala põrandaga bussidega

Siht

Heiteta ja vähese heitega madala põrandaga busside laadimisjaamade arv

Arv

0

1 000

2. kv

2026

Heiteta või vähese heitega vähese põrandaga busside vähemalt 1 000 laadimisjaama kasutuselevõtmine.

M2C2–35a

Investeering 4.4.2 – Piirkondliku ühistranspordi raudteeveeremi parandamine heitevabade rongide kasutuselevõtu ja universaalteenuse osutamisega

Siht

Nullheitmetega rongide arv ja vedude arv universaalteenuse puhul

Ei kohaldata

Arv

25

66

2. kv

2026

Piirkondliku raudteepargi jaoks vähemalt 53 heitevaba rongi, vähemalt 13 kaheliigilise rongi ja 100 universaalteenuse veoks kasutatava rongi tarnimine ja kasutuselevõtmine.

Universaalteenuse/linnadevahelise linna puhul kuulub taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest ostetud veerem riigile. Seega, kui turgu valitsevate teenuseosutajate teenusleping lõpeb, tehakse see veerem kättesaadavaks uuele teenuseosutajale, kellega sõlmitakse teenusleping, täielikus kooskõlas määrusega (EL) 1370/2007.

M2C2-36

Investeering 4.4.3 – Riikliku tuletõrjeteenistuse sõidukipargi uuendamine

Siht

Keskkonnasõbralike sõidukite arv riikliku tuletõrjeteenistuse sõidukipargi uuendamiseks

Ei kohaldata

Arv

0

3 800

2. kv

2026

Vähemalt 3 800 keskkonnahoidliku sõiduki kasutuselevõtmine riikliku tuletõrjeteenistuse sõidukipargi uuendamiseks.

3 500 sõidukit saab 100 % -lise ökoloogilise märgistuse, sest need peavad olema 100 % elektrisõidukid ja laadimispunktid peavad olema varustatud päikesepaneelidega. 300 rasket sõidukit, 200 lennujaama ja 100 linnapäästesõidukit kasutatakse üksnes biometaanil või biokütusel ning need vastavad taastuvenergia direktiivis 2018/2001 (II taastuvenergia direktiiv) sätestatud kriteeriumidele. Biokütuse ja biometaani ning gaasi ja biokütuse tootjad peavad esitama tõendid (säästvuse tõend), mille on välja andnud sõltumatud hindajad, nagu on sätestatud direktiivis 2018/2001. Käitaja ostab päritolutagatise sertifikaadid vastavalt eeldatavale kütusekasutusele. Biokütusel töötavatel sõidukitel peab olema B100 tüübikinnitus.

M2C2-38bis

Investeering 5,1. Ökoloogilise ülemineku tootmissüsteemi, nullnetotehnoloogia ning strateegiliste tarneahelate konkurentsivõime ja vastupanuvõime toetamine

Eesmärk

Rakendusleping

Rakenduskokkuleppe jõustumine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2024

Rakenduskokkuleppe jõustumine.

M2C2-39

Investeering 5,1. Toetus ökoloogilise ülemineku tootmissüsteemile, nullnetotehnoloogiale ning strateegiliste tarneahelate konkurentsivõimele ja vastupanuvõimele

Eesmärk

Itaalia Ettevõtlus- ja Made in Italy ministeerium on viinud lõpule rahaliste vahendite ülekandmise Invitalia S.p.A-le

Üleviimistunnistus

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2024

Itaalia kannab rahastu jaoks Invitaliale üle 3 500 000 000 eurot.

M2C2-40

investeering 5.1 – Ökoloogilise ülemineku tootmissüsteemi, nullnetotehnoloogia ning strateegiliste tarneahelate konkurentsivõime ja vastupanuvõime toetamine

Siht

Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud

Ei kohaldata

Protsent

0

100

2. kv

2026

Invitalia on sõlminud lõplike abisaajatega õiguslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik, et kasutada 100 % taaste- ja vastupidavusrahastu 3 500 000 000 EUR suurusest investeeringust (võttes arvesse haldustasusid).

Eelkõige:

3 000 000 000 eurot allinvesteeringule 1 „Nullnetotehnoloogiad“;

500 000 000 eurot allinvesteeringule 2 „Strateegiliste tarneahelate konkurentsivõime ja vastupanuvõime“.

M2C2-42bis

Investeering 5.4 – omakapitalisisend rohepöörde fondi (GTF)

Eesmärk

Omakapitalisisend rohepöörde fondi

Üleviimistunnistus

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2024

Itaalia kannab GTFile üle 250 000 000 eurot.

Lisaks peab investeerimispoliitika („Accordo Finanziario“) olema kooskõlas meetme kirjeldusega.

M2C2-44

Investeering 1.1. Põllumajanduslike vulkaaniliste süsteemide arendamine

Eesmärk

Kõigi riigihankelepingute sõlmimine päikesepaneelide paigaldamiseks põllumajanduslikesse vulkaanilistesse süsteemidesse

Vastuvõtumääruste avaldamine koos kõigi riigihangetega päikesepaneelide paigaldamiseks põllumajanduslikesse päikeseenergiasüsteemidesse (loovutamisega)

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2024

Loa andmise dekreetide avaldamine koos kõigi riigihangetega päikesepaneelide ja mõõtevahendite paigaldamiseks põllumajanduslikes fotogalvaanilistes süsteemides.

M2C2-45

Investeering 1.1. Põllumajanduslike vulkaaniliste süsteemide arendamine

Siht

Fotogalvaaniliste päikesepaneelide paigaldamine põllumajanduslikesse vulkaanilistesse süsteemidesse

Ei kohaldata

MW

0

900

2. kv

2026

Fotogalvaaniliste päikesepaneelide paigaldamine agroelektrilistesse süsteemidesse võimsusega vähemalt 900 MW.

M2C2-46

Investeering 1.2. Taastuvate energiaallikate edendamine energiakogukondades ja koos omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatega

Eesmärk

Kõikide riigihankelepingute sõlmimine toetuste andmiseks sekkumiste rakendamiseks energiakogukondades

Kõikide energiakogukondadele suunatud sekkumiste rakendamiseks sõlmitud riigihankelepingute sõlmimisest teatamine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2025

Lepingute allkirjastamine toetuste andmiseks sekkumiste rakendamiseks energiakogukondadele

M2C2-47

Investeering 1.2. Taastuvenergia edendamine energiakogukondades ja koos omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatega

Siht

Taastuvatest energiaallikatest toodetud uue elektritootmise võimsuse paigaldamine energiakogukondadesse ja oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ühine tegevus

Ei kohaldata

MW

0

1 730

2. kv

2026

Vähemalt 1 730 MW taastuvatest energiaallikatest toodetud uus elektritootmisvõimsus on paigaldatud energiakogukondadesse ja ühiselt tegutsevad oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad vähem kui 50 000 elanikuga omavalitsusüksustes. Selle meetmega ei toetata vesinikualast tegevust, mille tulemusel kasvuhoonegaaside heide ületab 3 CO2 ekvivalenttonni/tH2.

M2C2-48

Investeering 3.1. Vesiniku tootmine mahajäetud tööstusaladel (Hydrogen Valleys)

Eesmärk

Kõigi selliste projektide riigihankelepingute sõlmimine, mille eesmärk on vesiniku tootmine mahajäetud tööstuspiirkondade keskustes

Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta vesiniku tootmiseks mahajäetud tööstuspiirkondade keskustes

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

1. kv

2023

Projektide tellimine vesiniku tootmiseks mahajäetud tööstuspiirkondade keskustes . Süsinikuheite vähendamise seisukohast parima tulemuse saavutamiseks rahastatakse keskkonnahoidliku vesiniku tootmist vähem kui 3 tCO2eq/tH2. Selle meetmega toetatakse elektrolüüsil põhinevat vesiniku tootmist, kasutades direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiiv) määratletud taastuvaid energiaallikaid, või võrguelektri tootmist.

M2C2-49

Investeering 3.1. Vesiniku tootmine mahajäetud tööstusaladel (Hydrogen Valleys)

Siht

Vesiniku tootmist tööstuspiirkondades käsitleva projekti lõpuleviimine

Ei kohaldata

Arv

0

10

2. kv

2026

Viia lõpule vähemalt 10 vesiniku tootmise projekti mahajäetud tööstuspiirkondades, mille keskmine võimsus on igaühe puhul vähemalt 1-5 MW.

Selle meetmega toetatakse elektrolüüsil põhinevat vesinikutootmist, kasutades direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiiv) määratletud taastuvaid energiaallikaid, või võrguelektri tootmist.

M2C2-50

Investeering 3.2. Vesiniku kasutamine raskesti amortiseeritavas tööstuses

Eesmärk

Kokkulepe edendada üleminekut metaanilt keskkonnahoidlikule vesinikule

Lepingu allkirjastamine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

1. kv

2023

Valitud projektiomanikega lepingu allkirjastamine , et edendada üleminekut metaanilt keskkonnahoidlikule vesinikule. Projektid on osaliselt pühendatud arendus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni protsessile ning osaliselt vesinikku kasutava tööstusliku prototüübi realiseerimisele ja katsetamisele. Selle meetmega toetatakse elektrolüüsil põhinevat vesinikutootmist, kasutades direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiiv) määratletud taastuvaid energiaallikaid, või võrguelektri tootmist.

M2C2-51

Investeering 3.2. Vesiniku kasutamine raskesti amortiseeritavas tööstuses

Siht

Vesiniku kasutuselevõtmine tööstusprotsessides

Ei kohaldata

Arv

0

1

2. kv

2026

Vesiniku lisamine vähemalt 1 tööstusettevõttesse, et vähendada süsinikdioksiidiheidet raskesti ligipääsetavates sektorites. Selle meetmega toetatakse elektrolüüsil põhinevat vesinikutootmist, kasutades direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiiv) määratletud taastuvaid energiaallikaid, või võrguelektri tootmist.

M2C2-52

Investeering 5.2. Vesinik

Eesmärk

Elektrolüüserite tootmine

Kõigi riigihankelepingute avaldamisest teatamine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Elektrolüüserite tootmiseks vajaliku tööstusrajatise ehitamise lepingu sõlmimine .

M2C2-53

Investeering 5.2. Vesinik

Siht

Ehitatud tööstusrajatis

Ei kohaldata

Arv

0

1

2. kv

2026

Vähemalt ühe tootmisrajatise ehitamine elektrolüüsiseadmete tootmiseks, mille koguvõimsus on vähemalt 1 GW aastas.

F. ÜLESANNE 2 KOMPONENT 3 - Hoonete energiatõhusus ja ümberkvalifitseerimine

Energiatõhusus on selle kolme peamise samba alla kuuluva komponendi nurgakivi.

·Esimene sammas on ajutise stiimuli kehtestamine eraomandisse kuuluva kinnisvara energia- ja maavärinavastaseks renoveerimiseks, vähendades sekkumistega seotud kulusid. Abikõlblikud on need meetmed, mis suurendavad eluaseme energiatõhusust vähemalt kahe energiasertifikaadi kategooria võrra, saavutades keskmiselt energiatarbimise suurenemise üle 30 %.

·Selle komponendi teine sammas on riiklike koolide ja kohtuasutuste tõhususe ja turvalisuse parandamine.

·Kolmanda samba eesmärk on stimuleerida tõhusate kaugküttevõrkude ehitamist ja laiendamist linnapiirkondades.

Lisaks on tehtud mitmeid reforme, et lihtsustada ja kiirendada hoonete energiatõhususe parandamisele suunatud projektide rakendamist.

See komponent peaks aitama oluliselt kaasa Itaalia 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisele, kuna tsiviilsektor tarbib peaaegu poole kogu Itaalia energiatarbimisest. Enamik ehitisi ehitati enne energiasäästu kriteeriumide vastuvõtmist ja vastavate õigusaktide jõustumist ning seega on energiatõhususe ja maavärinaohuga kohanemisega seotud vajadused märkimisväärsed.

See komponent käsitleb osa 2020. aasta riigipõhisest soovitusest nr 3, millega nõukogu soovitas Itaalial võtta meetmeid, et keskenduda investeeringutele keskkonnasäästlikule ja digitaalsele üleminekule, eriti veemajandusele […] ning tugevdatud digitaalsele infrastruktuurile, et tagada teenuse osutamine. põhiteenuste pakkumine ”. Samuti käsitletakse selles 2019. aasta riigipõhiseid soovitusi nr 3 („Fookusinvesteeringutega seotud majanduspoliitika taristu kvaliteedi kohta, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi“). ning parandada avaliku halduse tulemuslikkust, [...] kiirendades digiteerimist ning parandades kohalike avalike teenuste tõhusust ja kvaliteeti“).

Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.

F.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 2.1 – Energiatõhususe ökoboonuse tugevdamine

Meetmega Superbonus rahastatakse eluhoonete, sealhulgas sotsiaaleluruumide energiatõhusamaks renoveerimist, nagu on sätestatud pandeemia negatiivse majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamiseks vastu võetud nn dekreedi artiklis 119.



Sellel on kaks eesmärki: 1) anda oluline panus Itaalia lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas (PNIEC) 2030. aastaks seatud energiasäästu ja heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamisse ning 2) anda antitsüklilist toetust ehitussektorile ja erasektori nõudlusele, et leevendada majanduslanguse mõju.

Toetust antakse maksuvähendusena viie aasta jooksul. Kuni 16. veebruarini 2023 nähakse ette, et maksusoodustuse asemel võivad toetusesaajad kasutada mahaarvamise otsese kasutamise asemel finantsinstrumente (nn kreeditkorraldus ja arve diskonteerimine), et lahendada suurte algsete investeerimiskulude probleemi. Nende alternatiivsete vahenditega nähakse ette, et toetusesaaja poolt kogunenud maksusoodustus tehakse võrdses summas järgmiselt:

1. Tarnija (st ehitusettevõtjad, projekteerijad või üldisemalt peatöövõtja) ettemaksehinna vähendus, mis arvatakse arvel maha otse ja saadakse tagasi maksukrediidina, mis vähendab algse investeeringu maksumust;

2. Maksu ümberarvutus, mis antakse üle finantseerimisasutusele, kes maksab vajaliku kapitali ette. See mehhanism kompenseerib võimalikud negatiivsed stiimulid renoveerimisest loobumiseks, kuna algsed investeerimiskulud on suured. Peatöövõtja või finantseerimisasutuse valiku teeb toetusesaaja.

Sellest maksusoodustusest võivad kasu saada korterelamud, ühepereelamud, eraldamata elamuühistud, mittetulundusühendused ja vabatahtlikud ühendused, harrastusspordi ühendused ja klubid ning sotsiaaleluruumid. Tingimustele vastamiseks tuleb renoveerimine liigitada „põhjalikuks renoveerimiseks“ (st keskmiseks renoveerimiseks vastavalt komisjoni soovitusele (EL) 2019/786), millega kaasneb parendamine vähemalt kahe energiaklassi võrra (keskmiselt vastab primaarenergia säästmisele 40 % ulatuses). Selle meetmega hõlmatud rahastamiskõlblike sekkumiste ulatus on lai, hõlmates näiteks juhtimissekkumisi, veetavaid sekkumisi, läbipaistmatute pindade soojusisolatsiooni ja kliimaseadmetesse (kondensatsioonkatlad; soojuspumbad; ühendus tõhusate kaugküttevõrkudega eritingimustel; päikese soojusenergia; biomassikatlad eritingimustel), fotoelektrilised süsteemid koos asjaomaste salvestussüsteemidega või taristuga elektrisõidukite laadimiseks. Kahes ministri 6. augusti 2020. aasta käskkirjas on juba kindlaks määratud sekkumise tehnilised nõuded ning menetlused konkreetsetest maksimumnõuetest ja kuludest kinnipidamise tõendamiseks.

Superbonust on kasutatud juba alates 1. juulist 2020 ja see kehtib kuni 30. juunini 2022 (sotsiaalelamute puhul kuni 31. detsembrini 2022). Toetust võib nõuda veel kuue kuu jooksul korterelamute või sotsiaalelamutega seotud ehitustööde puhul, kui vähemalt 60 % töödest on tehtud enne eespool nimetatud kuupäevi. Andmaks keerukamatele sekkumistele rohkem aega, on kavas pikendada meetme kohaldamist korterelamute suhtes kuni 31. detsembrini 2022 ja sotsiaalelamute suhtes kuni 30. juunini 2023, olenemata sellest, kas vähemalt 60 % töödest on lõpule viidud.



Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01) sätestatud leevendavaid samme. Eelkõige moodustavad gaasikondensatsioonikatelde paigaldamise kulud kõige rohkem 20 % renoveerimisprogrammi kogukuludest. Juhul kui olemasolevad ebatõhusad gaasi-, söe- ja õlikatlad asendatakse gaasikondensatsioonikateldega, peavad need olema A-klassi tõhususega. Lisaks sellele peab maagaasikatelde paigaldamine vastama DNSH tehnilises juhendis (2021/C58/01) sätestatud tingimustele.

Reform 1.1. Energiatõhususe meetmete lihtsustamine ja kiirendamine

Reformi eesmärk on lihtsustada ja kiirendada energiatõhususega seotud sekkumismeetmete rakendamise menetlusi. See koosneb neljast peamisest meetmest:

·Hoonete energiatõhususe riikliku portaali käivitamine: Portaal toetab kodanikke ja ettevõtjaid energiatõhususe projektide juhtimisel ning on otsuste tegijatele lihtsaks allikaks teabele juurdepääsul. See sisaldab teavet riigi hoonefondi energiatõhususe kohta, mis peaks aitama ettevõtetel ja kodanikel teha otsuseid oma kinnisvara energiatõhususe parandamise kohta. Luuakse ühtne kontaktpunkt, et pakkuda kodanikele ja ettevõtjatele abi ja kogu kasulikku teavet seoses hoonete energia kaardistamise, valdkondlike eeskirjade järgimise, tõhususe potentsiaali hindamise ja tegevusprioriteetide valimisega, sealhulgas etapiviisilised ümberarendamiskavad, kõige asjakohasemate edendamisvahendite valik ning kutseoskuste koolitus.

·Tsiviilsektorile suunatud teabe- ja koolituskava meetmete tugevdamine: Teabe- ja koolituskavas võetakse arvesse vajadust töötada välja nii konkreetsed algatused, mille eesmärk on täita lõppkasutajate teabelüngad eluasemesektoris, kui ka asjakohane koolitus stiimulite ja kõige tõhusamate sekkumiste kohta ettevõtetele, kes pakuvad energiateenuseid, viivad ellu sekkumisi, ja kondomiiniumi administraatoritele. Kava väljatöötamisel võetakse arvesse Superbonuse meetmest tulenevaid vajadusi, et maksimeerida selle tulemuslikkust ja panna alus kestvale ehitustõhususe kultuurile. 

·Riikliku energiatõhususe fondi ajakohastamine ja tugevdamine: Riikliku energiatõhususe fondi loomist ja haldamist käsitlevate määruste läbivaatamisega (seadusandliku dekreedi 102/2014 artikkel 15 ja 22. detsembri 2017. aasta ministeeriumidevaheline dekreet) jõustuvad muudatused, et edendada olemasolevate ressursside suurendamist ja ulatuslikumat kasutamist.

·Avaliku sektori tsentraalse rekonstrueerimisprogrammi EPAC raames rahastatavate projektide rakendusetapi kiirendamine: Viiakse läbi regulatiivne läbivaatamine, mille eesmärk on edendada spetsiaalselt avaliku halduse keskasutuse hoonete ümberkvalifitseerimise programmile (PREPAC) eraldatud vahendite tõhusamat haldamist.

F.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtmärkide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

M2C3-1

Investeering 2.1. Energiatõhususe ökoboonuse tugevdamine

Eesmärk

Superbonuse lepingu pikendamise jõustumine

Õigusakti(de)s sisalduv(ad) säte(id), mis osutab (osutavad) jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Õigusakt(id) peab (peavad) pikendada Ecobonuse ja sismabonuse toetusi kuni 31. detsembrini 2022 kondomiiniumitele ja sotsiaalvaldkonnale 30. juunil 2023 elamumajandus (IACP)

M2C3-2

Investeering 2.1. Energiatõhususe ökoboonuse tugevdamine

Siht

Hoonete renoveerimine Superbonus T1

Ei kohaldata

Arv

0

17 000 000

2. kv

2023

Hoonete täielik renoveerimine vähemalt 17 000 000 ruutmeetri ulatuses, mis toob kaasa primaarenergia säästmise vähemalt 40 % ulatuses ja vähemalt kahe klassi võrra kõrgema energiatõhususklassi.

M2C3-3

Investeering 2.1. Energiatõhususe ökoboonuse tugevdamine

Siht

Hoonete renoveerimine Superbonus T2

Ei kohaldata

Arv

17 000 000

35 800 000

4. kv

2025

Hoonete täielik renoveerimine vähemalt 35 800 000 ruutmeetri ulatuses, mis toob kaasa primaarenergia säästmise vähemalt 40 % ulatuses vähemalt kahe klassi võrra kõrgema energiatõhususklassi.

M2C3-4

Reform 1.1. Energiatõhususse sekkumise menetluste lihtsustamine ja kiirendamine

Eesmärk

Energiatõhususse sekkumise menetluste lihtsustamine ja kiirendamine

Õigusakti(de)s sisalduv(ad) säte(id), mis osutab (osutavad) jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Õigusaktiga (õigusaktidega) lihtsustatakse ja kiirendatakse energiatõhususega seotud sekkumiste menetlusi järgmiselt:

·Hoonete energiatõhususe riikliku portaali käivitamine:

·Tsiviilsektorile suunatud teabe- ja koolituskava meetmete tugevdamine

·Riikliku energiatõhususe fondi ajakohastamine ja tugevdamine:

·PREPACi programmist rahastatavate projektide rakendusetapi kiirendamine

F.3.    Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1.1. Uute koolide ehitamine hoone asendamise teel

See meede keskendub riiklike koolide hoonefondi osade järkjärgulisele asendamisele eesmärgiga luua nüüdisaegsed ja jätkusuutlikud struktuurid.

Meetmete eesmärk on vähendada energiatarbimist, suurendada hoonete maavärinakindlust ja arendada rohealasid.

Kava peaks olema suunatud 166 koolihoonele, kokku 400 tuhat m².

Investeering 1.2 – Hoonete ehitamine, avaliku sektori kinnisvara ümberkvalifitseerimine ja tugevdamine, mida õigusemõistmine kasutab osaliselt või täielikult

Selle meetme eesmärk on renoveerida ja ümber kvalifitseerida ebapiisavad avalikud struktuurid, mida õigusemõistmine osaliselt või täielikult kasutab.

Sekkumine keskendub olemasoleva vara säilitamisele, võimaldades kaitsta, väärtustada ja taastada ajaloopärandit, mis sageli iseloomustab Itaalia kohtusüsteemi haldusameteid. Lisaks energiatõhususele on programmi eesmärk tagada ka sekkumiste majanduslik, keskkonnaalane ja sotsiaalne jätkusuutlikkus, kasutades säästvaid materjale ja taastuvatest energiaallikatest isetoodetud elektrienergiat. Sekkumistega võidakse kohandada ka ehitisi, et vähendada hoonete seismilist haavatavust.

Nende omavalitsuste soovituslik loetelu, kus sekkumine toimub, on järgmine: Bari, Bergamo, Bologna, Cagliari, Firenze, Genova, Latina, Messina, Milano, Monza, Napoli, Palermo, Perugia, Reggio Calabria, Rooma, Trani, Torino, Velletri ja Veneetsia.

Sekkumine ei hõlma maagaasikatlaid.

Investeering 3.1 – Tõhusa kaugkütte edendamine

Kaugküttel on kütte- ja jahutussektori keskkonnaeesmärkide saavutamisel oluline roll, eriti suurtes linnapiirkondades, kus probleem on veelgi teravam.

Meetmega arendatakse tõhusat kaugkütet, mis põhineb taastuvatest energiaallikatest, heitsoojusest või koostootmisjaamades toodetud soojuse jaotamisel. Meetmega rahastatakse projekte, mis valitakse välja 2022. aastal algatatava hankemenetluse kaudu, mis on seotud uute võrkude ehitamise või olemasolevate kaugküttevõrkude laiendamisega. Järgmise hankemenetluse võib algatada 2023. aastal. Eelistatakse projekte, mis tagavad suurima säästu taastumatutest energiaallikatest saadavas primaarenergias.

Eeldatakse, et igal aastal saavutatakse energia- ja keskkonnakasu, mis võrdub 20 ktoe fossiilse primaarenergiaga aastas ja 40 ktonn CO2 heitega, mida välditi HKSi mittekuuluvates sektorites.



Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01) sätestatud leevendavaid samme. Eelkõige ei kasutata tõhusa kaugküttesüsteemi ehitamisel soojusallikana fossiilkütuseid, vaid kasutatakse üksnes soojust, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest, heitsoojusest või mis on toodetud koos suure jõudlusega elektrijaamades. Kaugkütte infrastruktuur peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivile 2012/27 / EL energiatõhususe kohta, millega muudetakse direktiive 2009/125 / EÜ ja 2010/30 / EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8 / EÜ ja 2006/32 / EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1) ja eeldatavasti tagavad selle vähenemise 0,04 MtCO2 aastas.

F.4.    Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtmärkide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

M2C3-5

Investeering 1.1 – Uute koolide ehitamine hoone asendamise teel

Eesmärk

Kõigi riigihankelepingute sõlmimine uute koolide ehitamiseks hoone asendamise teel, et ajakohastada koolihoonete energiat, pärast avalikku hankemenetlust

Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta pärast avalikku pakkumismenetlust

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

3. kv

2023

Teade kõigi selliste riigihankelepingute sõlmimise kohta, mis on seotud uute koolide hoonete asendamisega, mis vastavad kohalike omavalitsuste ametlikule toetusele ja mille kogupindala on vähemalt 400 000 ruutmeetrit

M2C3-6

Investeering 1.1 – Uute koolide ehitamine hoone asendamise teel

Siht

Hoone asendamise teel ehitatakse vähemalt 400 000 m2 uut kooli SQMT.

Ei kohaldata

Arv

0

400 000

1. kv

2026

Vähemalt 400 000 ruutmeetri uute koolide ehitamise lõpuleviimine hoonete asendamise teel, mille tulemusel on primaarenergia tarbimine vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoonete nõue

M2C3-7

Investeering 1.2. Hoonete ehitamine, kinnisvara ümberkvalifitseerimine ja tugevdamine õigusemõistmise eesmärgil

Eesmärk

Kõigi riigihankelepingute sõlmimine uute hoonete ehitamiseks, õigusemõistmise kinnisvara ümberkvalifitseerimiseks ja tugevdamiseks allkirjastab avaliku sektori hankija avaliku pakkumismenetluse teel.

Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta pärast avalikku pakkumismenetlust

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2023

Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta, mis käsitlevad hoonete ehitamist, kinnisvara ümberkvalifitseerimist ja tugevdamist õigusemõistmise raames.

M2C3-8

Investeering 1.2 – Hoonete ehitamine, avaliku sektori kinnisvara ümberkvalifitseerimine ja tugevdamine, mida õigusemõistmine kasutab osaliselt või täielikult

Siht

Hoonete ehitamine, avaliku sektori kinnisvara ümberkvalifitseerimine ja tugevdamine, mida õigusemõistmine kasutab osaliselt või täielikult

Ei kohaldata

Arv

0

289 000

1. kv

2026

Hoonete ehitamine, vähemalt 289 000 ruutmeetrise mahuga avaliku sektori kinnisvara ümberkvalifitseerimine ja tugevdamine, mida õigusemõistmine kasutab osaliselt või täielikult

M2C3-9

Investeering 3.1 – Tõhusa kaugkütte edendamine

Eesmärk

Lepingud küttevõrkude täiustamiseks sõlmib ökoloogilise ülemineku ministeerium pärast avalikku hankemenetlust.

Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta pärast avalikku pakkumismenetlust

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2022

Kõigi riigihankelepingute sõlmimine uute kaugküttevõrkude ehitamiseks või olemasolevate kaugküttevõrkude laiendamiseks, mis peaks hõlmama energiatarbimise vähendamise nõuet.

Lepingute sõlmimine projektidega, mis on välja valitud konkursikutsete alusel kooskõlas tehnilise juhendiga „Mitte tekitada olulist kahju“ ( 2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

M2C3-10

Investeering 3.1 – Tõhusa kaugkütte edendamine

Siht

Kaugküttevõrkude ehitamine või laiendamine energiatarbimise vähendamiseks

Ei kohaldata

KTOE

0

20

1. kv

2026

Uute kaugküttevõrkude ehitamise lõpuleviimine või olemasolevate võrkude laiendamine, mis võimaldab vähendada energiatarbimist vähemalt 20 KTOE võrra aastas.

Investeering peab vastama taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit käsitleva määruse 241/2021/EL VI lisa joonealuses märkuses 9 sätestatud tingimustele.

G. ÜLESANNE 2 KOMPONENT 4 - Territoriaalne planeerimine ja veevarud

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on tegeleda mitme pikaajalise puudusega, mis on seotud veevarude majandamise ja hüdrogeoloogiliste riskidega Itaalias, ning võtta vastu mitmeid meetmeid bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks. See tuleb saavutada reformide ja investeeringute märkimisväärse ja tasakaalustatud kombineerimisega nendes eri mõõtmetes.

Reformide osas pakub komponent välja rea meetmeid, mille peamine eesmärk on parandada veevarude majandamise tõhusust, vähendades sektori killustatust, kehtestades asjakohase hinnapoliitika ja mitmed stiimulid reovee käitlemisega seotud probleemide lahendamiseks. Selle komponendi reformid hõlmavad ka meetmeid veetaristu ning hüdroloogiliste riskide juhtimise ja vähendamisega seotud projektide kavandamise ja rakendamise lihtsustamiseks.

Selle komponendiga seotud investeeringud aitavad leevendada ja paremini juhtida hüdrogeoloogilist riski Itaalias nii ennetamise kui ka kohanemise seisukohast ning nende eesmärk on muuta veega seotud taristu vastupidavamaks. Lisaks on nende eesmärk oluliselt parandada veevarude majandamist reovee parema käitlemise ja veelekete märkimisväärse vähendamise kaudu, sealhulgas põllumajandussektoris. Investeeringutega tugevdatakse nende sektorite digiteerimist ning muudetakse need energiatõhusamaks ja kliimamuutustele paremini vastavaks. See komponent hõlmab ka meetmeid, mille eesmärk on säilitada bioloogiline mitmekesisus ja haljasalad kooskõlas ELi 2030. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga.

See komponent käsitleb osa 2 020. aasta riigipõhisest soovitusest nr 3, millega Euroopa Liidu nõukogu soovitas Itaalial võtta meetmeid, et keskenduda investeeringutele keskkonnasäästlikule ja digitaalsele üleminekule, eriti veemajandusele […] ning tugevdatud digitaalsele infrastruktuurile, et tagada teenuse osutamine. põhiteenuste pakkumine ”. Samuti käsitletakse selles 2019. aasta riigipõhist soovitust nr 3 („Fookusinvesteeringutega seotud majanduspoliitika taristu kvaliteedi kohta, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi“). ning parandada avaliku halduse tulemuslikkust, [...] kiirendades digiteerimist ning parandades kohalike avalike teenuste tõhusust ja kvaliteeti“).

Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.



G.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 2.1. Hüdrogeoloogilise ebastabiilsuse vastaste meetmete rakendamise korra lihtsustamine ja kiirendamine

Selle reformi eesmärk on kõrvaldada hüdrogeoloogiliste riskide juhtimises esinevad puudused, millele juhtis tähelepanu Itaalia kontrollikoda. See hõlmab kõnealuse valdkonna projektide rakendamise menetluste lihtsustamist ja kiirendamist, sealhulgas iga etapi jaoks maksimumtähtaegade kehtestamist; prioriseerida sekkumisi kooskõlas riikliku riskihindamisega ning otsuse 1313/2013/EL artikliga 6, riskijuhtimissuutlikkuse hindamisega ja olulise kahju puudumise põhimõttega; kava koostamine nende projektide rakendamise eest vastutavate üksuste haldussuutlikkuse suurendamiseks ja asjaomaste valitsustasandite vahelise koordineerimise tugevdamiseks, sealhulgas teabevoogude sujuvamaks muutmise kaudu.

Reform 2. Veevarude parema majandamise ja säästva kasutamise õigusraamistiku reform

Selle reformi eesmärk on tegeleda Itaalia veesektori pikaajaliste probleemidega, mis kajastuvad paljudes käimasolevates rikkumismenetlustes seoses nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ nõuete täitmata jätmisega, sektori liigses killustatuses ning asjakohaste stiimulite ja hinnapoliitika puudumises. Kavandatud meetmed peaksid märkimisväärselt vähendama sektori killustatust, vähendades ettevõtjate arvu ja soodustades mastaabisäästu, luues stiimuleid veelekete ja liigse veetarbimise vähendamiseks põllumajandussektoris ning kehtestades asjakohase hinnapoliitika vee säästvamaks tarbimiseks.

Campania, Calabria, Molise ja Sitsiilia piirkondadega allkirjastatakse vastastikuse mõistmise memorandumid, et vähendada veevarustusteenuseid osutavate ettevõtjate killustatust. Vastastikuse mõistmise memorandumis seatakse eesmärgid seoses kohalike omavalitsuste organite loomisega, ettevõtjate arvu vähendamisega ja mastaabisäästu saavutamisega, et luua kahe aasta jooksul pärast vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamist üksikettevõtjad vähemalt iga 40 000 elaniku kohta.

Reform 4.2. Meetmed integreeritud veevarustusteenuste täieliku juhtimissuutlikkuse tagamiseks

Reformi eesmärk on lahendada veevarude majandamisega seotud suured probleemid ja muuta süsteem tõhusamaks.

Süsteem peaks vähendama käitajate arvu praegust killustatust, mis praegu takistab veevarude tõhusat kasutamist mõnes riigi osas. Samuti eeldatakse, et reformiga luuakse õiged stiimulid veevarude paremaks kasutamiseks põllumajandussektoris, võetakse kasutusele karistuste süsteem vee ebaseadusliku kaevandamise eest ning võetakse kasutusele hinnasüsteem, mis kajastab paremini ja on paremini kooskõlas põhimõttega, et saastaja maksab, vältides samal ajal olemasolevate niisutussüsteemide laiendamist. Meetmed võetakse vastu koostöös piirkondadega, kus veevarude majandamine on praegu problemaatilisem.



Investeering 3.2. Rahvusparkide ja merekaitsealade digitaliseerimine

Selle meetmega kehtestatakse standarditud ja digiteeritud menetlused kaitsealade ajakohastamiseks, tõhususeks ja tõhusaks toimimiseks erinevates mõõtmetes, nagu looduskaitse, menetluste ja teenuste halduslik lihtsustamine rahvusparkide ja merekaitsealade külastajatele. Pärast sekkumist on loodusvarade seire eeldatavasti paranenud, et võtta vajaduse korral bioloogilise mitmekesisuse kaitseks vajalikke ennetus- ja parandusmeetmeid. Samuti peaks see parandama rahvusparkide ja merekaitsealade külastajate teenuseid ja teadlikkust bioloogilisest mitmekesisusest, et muuta turism säästvamaks ja loodusvarasid vastutustundlikumalt kasutada.

G.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad 
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

M2C4-1

Reform 2.1. Hüdrogeoloogilise ebastabiilsuse vastaste meetmete rakendamise menetluste lihtsustamine ja kiirendamine

Eesmärk

Hüdroloogiliste riskide parema juhtimise õigusraamistiku lihtsustamise jõustumine

Asjaomas(t)e õigusakti(de) säte, mis osutab jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Uue õigusraamistiku eesmärk on vähemalt:

-Prioriseerida ennetusmeetmeid kooskõlas riikliku riskihindamisega ning otsuse 1313/2013/EL artikliga 6, riskijuhtimissuutlikkuse hindamisega ja olulise kahju puudumise põhimõttega;

-Kiirendada projektide kavandamise menetlusi ja kehtestada üldpõhimõtted, et lihtsustada projektide rakendamist ja rahastamist ning hüdroloogilisi riske käsitlevaid projekte;

-Ühtlustada ja ühtlustada teabevooge, et vähendada liiasust aruandluses riigi erinevate infosüsteemide vahel, ning töötada välja näitajate süsteem hüdroloogiliste riskide paremaks tuvastamiseks kooskõlas Itaalia kontrollikoja soovitustega;

-Tugevdada sekkumiste koordineerimist eri valitsustasandite vahel kooskõlas Itaalia kontrollikoja soovitustega;

-Luua kooskõlas Itaalia kontrollikoja soovitustega ühised andmebaasid vahejuhtumite kohta („dissesto“);

-Iga etapi jaoks maksimaalsete tähtaegade kehtestamine.

-Koostada kava asjaomaste üksuste suutlikkuse suurendamiseks.

M2C4-2

Reform 4.2. Meetmed integreeritud veevarustusteenuste täieliku juhtimissuutlikkuse tagamiseks

Eesmärk

Integreeritud veevarustusteenuste täieliku juhtimissuutlikkuse tagamise reformi jõustumine

Asjaomas(t)e õigusakti(de) säte, mis osutab jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

3. kv

2022

Üldine seadus / määrused veeteenuste säästva kasutamise kohta ja stimuleerivad investeeringuid veetaristusse, mis vähemalt:

-Vähendada üksuste killustatust eeskirjade ja koondamismehhanismide abil, et stimuleerida praegu autonoomseid käitajaid integreerima kogu Ambito Territoriale Ottimale ainuomasse käitajasse;

-Nähakse ette stiimulid vee säästvaks kasutamiseks põllumajanduses, eelkõige selleks, et toetada ühise veekasutuse seiresüsteemi (SIGRIAN) kasutamist kollektiivseks ja isevarustamiseks;

-Kehtestada reguleeritud hindade süsteem, milles võetakse nõuetekohaselt arvesse keskkonnaressursside kasutamist ja saastet kooskõlas põhimõttega „saastaja maksab“.

M2C4-3

Reform 4.2. Meetmed integreeritud veevarustusteenuste täieliku juhtimissuutlikkuse tagamiseks

Eesmärk

Õigusraamistiku reform vee paremaks majandamiseks ja säästvaks kasutamiseks

Vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Ökoloogilise ülemineku ministeeriumi allakirjutamine alusdokumentidele Campania, Calabria, Molise ja Sitsiilia maakonnaga, et vähendada veevarustusteenuseid osutavate ettevõtjate killustatust. Vastastikuse mõistmise memorandumis tuleks seada eesmärgid seoses kohalike omavalitsuste organite loomisega, ettevõtjate arvu vähendamisega ja mastaabisäästu saavutamisega, et luua üksikettevõtjad vähemalt iga 40 000 elaniku jaoks.

M2C4-4

Reform 4.2. Meetmed integreeritud veevarustusteenuste täieliku juhtimissuutlikkuse tagamiseks

Eesmärk

Niisutuse eesmärke käsitleva uue õigusraamistiku jõustumine

Asjaomase õigusakti jõustumisele viitav säte

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Muudetud õigusraamistik sisaldab vähemalt järgmist:

- Luua karistuste süsteem vee ebaseadusliku ammutamise eest

Nõuda mõjuhinnangut, nagu on sätestatud veepoliitika raamdirektiivi artikli 4 lõikes 7 , et hinnata (võimalikku kumulatiivset) mõju kõigile potentsiaalselt mõjutatud veekogudele.

- Tagada , et olemasoleva niisutussüsteemi laiendamist (sealhulgas vee suurenenud kasutamise, st mitte ainult füüsilise laiendamise kaudu) välditakse isegi tõhusamate meetodite abil, kui asjaomased veekogud (pinna- või põhjaveed) on või prognooside kohaselt (kliimamuutuste süvenemise kontekstis) vähem heas seisundis või potentsiaalselt heas seisundis.

M2C4-5

Investeering 3.2 – Rahvusparkide digiteerimine

Eesmärk

Rahvusparkide ja merekaitsealade külastajatele pakutavate digitaalsete teenuste haldusliku lihtsustamise ja arendamise jõustumine

Ministri määruse (jõustumise kohta) säte

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

1. kv

2022

Ministri käskkirjaga nähakse ette digitaalteenuste arendamine rahvusparkide ja merekaitsealade külastajatele.

G.3.    Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 3.1. Siseriiklike õhusaaste kontrolli programmide vastuvõtmine

Reformi eesmärk on viia vastavusse riiklikud ja piirkondlikud õigusaktid ning kehtestada seotud meetmed õhusaasteainete heitkoguste vähendamiseks (kooskõlas direktiivis 2016/2284 (heitkoguste siseriiklike ülemmäärade ja kliimagaaside muutmise kohta) sätestatud eesmärkidega).

Investeering 1.1 – Täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosisüsteemi rakendamine

Investeeringuga töötatakse välja seiresüsteem kliimamuutustest ja ebapiisavast ruumilisest planeerimisest tulenevate riskide kindlakstegemiseks ja prognoosimiseks, kasutades selleks kõrgtehnoloogiat. Need tehnoloogiad võimaldavad kaugjuhtimist suurtel territoriaalsetel aladel, pannes aluse riskiennetuskavade väljatöötamisele, sealhulgas olemasoleva infrastruktuuri tugevdamisele, ning jäätmete ebaseadusliku kõrvaldamise kindlakstegemisele. Nende eesmärkide saavutamiseks välja töötatavad peamised vahendid on ruumiandmete kogumine satelliitseiresüsteemide, mehitamata õhusõidukite, kaugandurite ja infosüsteemide integreerimise abil; kõige arenenumate turvanõuetega telekommunikatsioonivõrgud; kesk- ja piirkondlike kontrolliruumide loomine, et saada juurdepääs kohapeal kogutud teabele; ning küberturbesüsteemid ja -teenused, mis kaitsevad küberrünnakute eest. Sekkumised toimuvad peamiselt kaheksas lõunapoolses piirkonnas.

Investeering 2.1 – Üleujutusriski ja hüdrogeoloogilise riski vähendamise meetmed

Itaalia territooriumi iseloomustab märkimisväärne hüdrogeoloogiline ebastabiilsus, mida on süvendanud kliimamuutuste mõju. Sellel riskil on kahjulik mõju mitte ainult elukvaliteedile, vaid ka kõige enam ohustatud piirkondade majandustegevusele.

See meede on jagatud kaheks tegevussuunaks: 2023. aasta mai üleujutustest mõjutatud Emilia Romagna, Toscana ja Marche territooriumide ülesehitamise erivolinik (Commissario per la ricostruzione nel territorio della regione Emilia Romagna, Toscana e Marche) on vastavalt vastutav ametiasutus.

Seoses esimese tegevussuunaga võetakse ulatuslikke ja ulatuslikke sekkumisi, et taastada kahjustatud riiklikud struktuurid ja taristud (E-tüüpi sekkumised) ning vähendada sündmusega rangelt seotud jääkriski, mille peamine eesmärk on kaitsta avalikku ja eraohutust (D-tüüpi sekkumised).

Teine tegevussuund hõlmab hädaolukorra voliniku määratletud sekkumisi eelkõige Ancona, Ascoli Piceno, Bologna, Ferrara, Fermo, Firenze, Forli-Cesena, Macerata, Modena, Pesaro-Urbino, Ravenna, Reggio-Emilia ja Rimini provintsides.

Sekkumised hõlmavad järgmist:

·Meetmed veeteede taastamiseks ning kaitse suurendamiseks üleujutuste ja maalihete eest. Sekkumised hõlmavad nii palju kui võimalik looduspõhiseid lahendusi ja võivad ette näha üleujutuse teel veetavate materjalide korduskasutamise. Sekkumised peaksid võimalikult suures ulatuses edendama ka kestlike mulla- ja maamajandamistavade kasutuselevõttu, et toetada mulla pikaajalist vastupanuvõimet, peatada mulla degradeerumine ja leevendada kliimamuutuste mõju;

·Transpordivõrgu rehabilitatsioonimeetmed. Sekkumised võivad hõlmata täiendavaid taristuid (sealhulgas sildu), mis on kannatanud kahju ja vajavad parandamist;

·Meetmed üldkasutatavate hoonete, sealhulgas riigimajade ja tervisekeskuste taastamiseks.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Investeeringuga ei nähta ette gaasikatelde paigaldamist või asendamist ega sõidukite ostmist.

Investeering 3.1 – Linna- ja linnalähedaste metsade kaitse ja edendamine

Selle meetme eesmärk on kaitsta haljasalasid ja suurendada nende arvu, et säilitada ja suurendada bioloogilist mitmekesisust ning parandada nende piirkondade elanike elukvaliteeti. Meetmed keskenduvad Itaalia 14 suurlinnale, mis on kõige enam mõjutatud sellistest keskkonnaprobleemidest nagu õhusaaste, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine või kliimamuutuste mõju. Kultiveerimismaterjal (seemned või taimed) istutatakse kõnealustele aladele vähemalt 4 500 000 puule ja põõsastele (4 500 hektaril) ning vähemalt 3,5 miljonit puud tuleb nende lõppsihtkohas ümber istutada.

Sekkumised järgnevad linnametsanduse kava vastuvõtmisele, mille eesmärk on säilitada ja suurendada bioloogilist mitmekesisust kooskõlas Euroopa bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga, vähendada õhusaastet suurlinnapiirkondades, vähendades õhukvaliteeti käsitlevate rikkumismenetluste arvu.

Investeering 3.3. Po piirkonna ümberkorraldamine

Po piirkonnale on alates 1970. aastast iseloomulik ülemäärane veereostus, pinnase tarbimine ja väljakaevamised jõepõhjas. Kõik need probleemid on kahjustanud mõningaid tema looduslikke elupaiku ja suurendanud hüdrogeoloogilist riski.

Selle meetme eesmärk on taastada looduslikud protsessid ja soodustada bioloogilise mitmekesisuse taastumist. See tagaks jõe taastamise ning veevarude tõhusama ja säästvama kasutamise.

Investeering 3.4 – Omanikuta mälestiste tervendamine

Tööstussaaste on loonud palju nn harvikalasid, mis kujutavad endast märkimisväärset ohtu tervisele, avaldades tõsist mõju asjaomase elanikkonna elukvaliteedile.

Selle sekkumise eesmärk on taastada need maa-alad, vähendades keskkonnamõju ja edendades ringmajandust. Projektis kasutatakse parimaid olemasolevaid innovatiivseid uurimistehnoloogiaid, et teha kindlaks tegelikud vajadused tervendamise järele ja võimaldada nende piirkondade arengut, sealhulgas eluasemete osas.

See meede seisneb kõigepealt tegevuskava vastuvõtmises omanikuta alade taaselustamiseks, et vähendada maa hõivamist ja edendada linnade taaselustamist. Kavas määratakse kindlaks orbteosed kõigis 21 piirkonnas ja autonoomses provintsis ning konkreetsed võetavad meetmed.

Investeering 3.5 – Merepõhja ja mereelupaikade taastamine ja kaitse

See meede hõlmab ulatuslikke meetmeid merepõhja ja mereelupaikade taastamiseks ja kaitsmiseks, mille eesmärk on pöörata ümber nende ökosüsteemide jätkuv halvenemine.



Rakendatavad erimeetmed hõlmavad merepõhja elupaikade asjakohase kaardistamise väljatöötamist ja keskkonnaseiret. Suuremahuliste taastamis- ja kaitsemeetmete asjakohase kavandamise ja rakendamise tagamiseks tugevdatakse mere- ja rannikuökosüsteemide riiklikku teadus- ja vaatlussüsteemi. Lisaks tõhustatakse merevaatlusplatvorme, et suurendada tehnilist ja teaduslikku suutlikkust jälgida merekeskkonda ning eelkõige hinnata kaitse- ja majandamismeetmete tõhusust kliimamuutuste stsenaariumi raames. Sellised investeeringud võimaldavad seejärel süstemaatiliselt ja põhjalikult kaardistada tundlikke elupaiku Itaalia mereakvatooriumis, rakendada keskkonna taastamist ja kaitsealade määramist kooskõlas ELi 2013. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia ja merestrateegia raamdirektiiviga.

Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01) sätestatud leevendavaid samme. Mereökosüsteeme käsitlevate teadusuuringute läbiviimisega võib meede hõlmata teadusseadmete ja/või laevade ostmist. Eelkõige kasutavad uued laevad kõige uuemaid olemasolevaid tehnoloogiaid, tagades võimalikult suures ulatuses reostuse vältimise ja kontrolli.

Reform 4.1. Õigusaktide lihtsustamine ja juhtimise tugevdamine veevarustuse infrastruktuuri tehtavate investeeringute rakendamiseks

Praegune õigusraamistik ja juhtimise praegune killustatus mõjutavad negatiivselt veevarustuse infrastruktuuri tehtavate investeeringute kavandamise ja rakendamise suutlikkust.

Reformi eesmärk on lihtsustada ja tõhustada õigusraamistikku ning pakkuda vajaduse korral abi rakendusasutustele, kellel ei ole piisavalt suutlikkust teha ja viia kõnealused investeeringud lõpule algselt kindlaksmääratud tähtaja jooksul.

Nende eesmärkide saavutamiseks kavandatud peamised meetmed on peamiselt i) keskse avaliku sektori rahastamisvahendi loomine investeeringuteks veesektorisse, mis ühtlustab ressursse, mis on praegu üsna hajutatud; ii) rahastatavate investeeringute aruandluse ja järelevalve korra lihtsustamine, iii) reguleeriva asutuse täiendav kaasamine tehtavate investeeringute kavandamisse ja kava võimalikesse läbivaatamistesse.

Infrastruktuuri- ja transpordiministeerium esitab veevarustussektorit käsitleva reformiettepaneku.

Investeering 4.1. Esmane veetaristu veevarustuse kindluse tagamiseks

Selle meetme eesmärk on tagada veevarustuse kindlus olulistes linnapiirkondades ja suurtes niisutatavates piirkondades, suurendada võrgu ohutust ja vastupidavust ning parandada veetranspordi suutlikkust. Meetmed hõlmavad kogu riigi territooriumi, pöörates erilist tähelepanu suurematele rajatistele riigi lõunaosas.



Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Iga allinvesteeringu puhul tagatakse täielik vastavus ELi õigusele, sh veepoliitika raamdirektiivi nõuetele enne ja pärast ehitustöid ja nende ajal. Lisaks kohaldatakse alameetmete suhtes vajaduse korral keskkonnamõju hindamist vastavalt direktiivile 2011/92/EL ning asjakohaseid hindamisi direktiivide 2000/60/EÜ ja 92/43/EMÜ kontekstis, sealhulgas nõutavate leevendusmeetmete rakendamist. Meede ei hõlma uute tammide ehitamist, vaid üksnes olemasolevate tammide parandamist; kavandatud sekkumiste mõjul olemasolevatele töödele võetakse arvesse stsenaariume, mille puhul asjaomane jõgi jääb oma loomulikus seisundis, mida on tööde teostamise ajal muudetud. Kõik kavandatud alasekkumised, sealhulgas need, mis on seotud olemasolevate tammidega, peavad olema kooskõlas siseriikliku ja liidu õigusega nõutava keskkonnaloa andmise menetlusega.

investeering 4.2 – Veejaotusvõrkude kadude vähendamine, sealhulgas võrkude digitehnoloogia kasutuselevõtt ja seire

Veevarude killustatud ja ebatõhus majandamine on põhjustanud märkimisväärseid veelekkeid, mille keskmine kadu on riigi lõunaosas üle 40 % ja üle 50 %. Projekti eesmärk on oluliselt vähendada joogivee kadusid, ajakohastades ja moderniseerides veejaotusvõrke täiustatud kontrollisüsteemide abil, mis võimaldavad jälgida peamisi sõlmpunkte ja võrgu kõige tundlikumaid punkte.

investeering 4.3 – Investeeringud niisutuspõllumajandussüsteemi vastupidavusse veevarude paremaks majandamiseks

Selle meetme eesmärk on suurendada niisutussüsteemide tõhusust, arendades innovatiivset ja digiteeritud taristut, et muuta põllumajandussektor säästvamaks ja kliimamuutustele paremini vastavaks. Investeering seisneb peamiselt niisutussüsteemide muutmises tõhusamateks süsteemideks; jaotusvõrkude kohandamine, et vähendada kahjusid; tehnoloogiate paigaldamine veeressursside tõhusaks kasutamiseks, näiteks arvestid ja kaugjuhtimine. Toetatud investeeringu osana võetakse kasutusele veemõõtmine, mis võimaldab mõõta vett.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Iga allinvesteeringu puhul tagatakse täielik vastavus ELi õigusele, sh veepoliitika raamdirektiivi nõuetele enne ja pärast ehitustöid ja nende ajal. Lisaks tuleb projektide suhtes, kui see on siseriikliku õiguse kohaselt kohaldatav, läbi viia direktiivi 2011/92/EL kohane keskkonnamõju hindamine ning direktiivi 2000/60/EÜ ja direktiivi 92/43/EMÜ kohane asjakohane hindamine, sealhulgas nõutavate leevendusmeetmete rakendamine.



investeering 4.4 – Kanalisatsioon ja veepuhastussüsteemid

Veesüsteemides on kanalisatsiooni- ja puhastussüsteemides suuri nõrkusi, mis väljendub paljudes riigi aglomeraatides rikkumismenetluste arvus liidu õiguse rikkumise korral.

Selle meetme eesmärk on teha investeeringuid, mis muudavad mere- ja siseveekogudesse juhitud reovee puhastamise tõhusamaks ning muudavad puhastustehased võimaluse korral „rohelisteks tehasteks“, et puhastatud reovett niisutamiseks ja tööstuslikuks otstarbeks taaskasutada. Need investeeringud peaksid aitama vähendada nõrkade kanalisatsiooni- ja veepuhastussüsteemidega linnastute arvu.

G.4.    Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad 
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtmärkide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

M2C4-6

Investeering 3.2 – Rahvusparkide digiteerimine

Siht

Digitaalteenuste arendamine rahvusparkide ja merekaitsealade külastajatele

Ei kohaldata

Protsent

0

70

2. kv

2024

Vähemalt 70 % rahvusparkidest ja merekaitsealadest on välja töötanud digitaalteenused rahvusparkide ja merekaitsealade külastajatele (vähemalt kaks neist: ühendus portaaliga Naturitalia.IT; haldusmenetluste taotlus või säästva liikuvuse rakendus).

M2C4-6bis

Investeering 3.2 – Rahvusparkide digiteerimine

Siht

Sekkumise lõpuleviimine

Ei kohaldata

Arv

0

4

2. kv

2026

Järgmise nelja sekkumise lõpuleviimine.

Kaks halduskorra lihtsustamisega seotud sekkumist:

·IT-platvormi loomine rahvusparkide ja merekaitsealadega seotud haldusmenetluste lihtsustamiseks; ning

·Kõigi rahvusparkide ja merekaitsealade töötajatele tugijuurdepääsu loomine Naturitalia rakendusele. Tugisüsteem võimaldab juurdepääsu külastajate andmetele ja statistikale ning vastab külastajate taotlustele.

Looduskaitse ja loodusvarade seirega seotud kaks sekkumist:

·Looduskaitse- ja seiretegevuse elluviimiseks vajaliku vähemalt 12 000 seadme ostmine ja tarnimine loodusparkidele ja merekaitsealade ametiasutustele; ning

·Vähemalt seitsme erineva tehnilise teenuse kasutuselevõtt loodusparkides ja merekaitsealadel ning teadus- ja kohapealse seire koolitus vähemalt kolmes järgmisest viiest kategooriast: mereseire, maismaaelupaikade seire, maismaa loodusliku loomastiku seire, veeökosüsteemide seire, DNA-põhine bioloogilise mitmekesisuse seire

M2C4-7

Reform 3.1. Siseriiklike õhusaaste kontrolli programmide vastuvõtmine

Eesmärk

Riikliku õhusaaste kontrolli programmi jõustumine

Määruse jõustumisele viitav säte

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Ministri dekreediga kehtestatakse riiklik õhusaaste kontrolli programm, millega kehtestatakse asjakohased meetmed õhusaaste vähendamiseks kooskõlas ELi direktiiviga 2016/2284 ja 30. mai 2018. aasta seadusandliku dekreediga nr 81, millega võetakse kõnealune direktiiv üle.

M2C4-8

investeering 1.1 – Täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosisüsteemi rakendamine

Eesmärk

Täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosisüsteemi tegevuskava hüdroloogiliste riskide kindlakstegemiseks

Ministri määruse jõustumisele viitav säte

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

3. kv

2021

Ministri käskkirjaga kiidetakse heaks tegevuskava täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosimissüsteemi rakendamiseks, et teha kindlaks hüdroloogilised riskid. See peab sisaldama vähemalt järgmist:

-Kavandada kaugseirerakendusi ja andmevälja andureid;

-Töötada välja sidesüsteem, mis võimaldab kontrolliruumide eri operaatorite vahelist koordineeritust ja koostalitlusvõimet.

-Luua kesk- ja piirkondlikud kontrolliruumid

-Küberjulgeoleku süsteemide ja teenuste arendamine

M2C4-9

investeering 1.1 – Täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosisüsteemi rakendamine

Siht

Täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosisüsteemi kasutuselevõtt hüdroloogiliste riskide kindlakstegemiseks

Ei kohaldata

Protsent

0

90

2. kv

2025

90 % lõunapoolsete piirkondade pindalast peab olema kaetud täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosimissüsteemiga, et teha kindlaks hüdroloogilised riskid.

M2C4-11

Investeering 2.1.a. Üleujutusriski ja hüdrogeoloogilise riski vähendamise meetmed – sekkumised Emilia Romagnas, Toscanas ja Marches

Eesmärk

Sekkumise kindlaksmääramine hädaolukorra voliniku määruse(te)ga

Erivoliniku määrus (määrused)

3. kv

2024

Ühes või mitmes hädaolukorra voliniku määruses määratakse kindlaks veeteede taastamiseks ja kaitse suurendamiseks üleujutuste ja maalihete eest võetavate meetmete täpne loetelu, üldkasutatavate hoonete, sealhulgas elamute ja tervisekeskuste taastamiseks võetavad meetmed ning taastatava transpordivõrgu kilomeetrite koguarv. Sekkumiste koguväärtus on vähemalt 1,2 miljardit eurot.

M2C4-11bis

Investeering 2.1.a. Üleujutusriski ja hüdrogeoloogilise riski vähendamise meetmed – sekkumised Emilia Romagnas, Toscanas ja Marches

Eesmärk

Kõigi riigihankelepingute sõlmimine sekkumiseks Emilia-Romagnas, Toscanas ja Marches

Kõikide riigihankelepingute sõlmimisest teatamine.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2025

Kõigi riigihankelepingute sõlmimisest teatamine, et sekkuda riskijuhtimisse ja hüdrogeoloogiliste riskide vähendamisse. Konkursikutsete koguväärtus on vähemalt 1,2 miljardit eurot.

M2C4-11ter

Investeering 2.1.a. Üleujutusriski ja hüdrogeoloogilise riski vähendamise meetmed – sekkumised Emilia Romagnas, Toscanas ja Marches

Eesmärk

Projektide lõpuleviimine

Projektide lõpuleviimise sertifitseerimine

2. kv

2026

Järgmiste toimingute lõpuleviimine:

·vähemalt 90 % sekkumistest veeteede taastamiseks ning kaitse suurendamiseks üleujutuste ja maalihete eest, nagu on kindlaks määratud hädaolukorra voliniku määrustes;

·Transpordivõrgu rehabilitatsioonimeetmed mitme kilomeetri kohta, nagu on kindlaks määratud hädaolukorra voliniku määrustes;

·Vähemalt 90 % sekkumistest, mille eesmärk on taastada üldkasutatavad hooned, sealhulgas riigimajad ja tervisekeskused, nagu on kindlaks määratud erivoliniku määrustes.

M2C4-12

Investeering 2.1.b. Üleujutusriski ja hüdrogeoloogilise riski vähendamise meetmed

Eesmärk

Üleujutus- ja hüdrogeoloogiliste riskidega seotud sekkumismeetmeid käsitleva läbivaadatud õigusraamistiku jõustumine

Määruste sätted jõustumise kohta

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Vastava piirkonna (voliniku volitatud esindaja/piirkond/autonoomne provints) esimese sekkumis- ja investeerimiskava heakskiitmise määruste eesmärk on taastada algsete tingimuste algus ja tagada piirkondade vastupanuvõime loodusõnnetustele.

M2C4-13

Investeering 2.1b. Üleujutusriski ja hüdrogeoloogilise riski vähendamise meetmed

Siht

D- ja E-tüüpi sekkumiste lõpuleviimine

Ei kohaldata

Protsent

0

90

2. kv

2026

90 % E- ja D-tüüpi sekkumiste lõpuleviimine, mille eesmärk on taastada kahjustatud riiklikud struktuurid, mis on kindlaks tehtud riikliku kodanikukaitse teenistuse heakskiitmisaktides.

M2C4-18

Investeering. 3.1 – Linna- ja linnalähedaste metsade kaitse ja edendamine

Eesmärk

Linna- ja linnalähedaste rohealade kaitset ja väärtustamist käsitlevate läbivaadatud õiguslike muudatuste jõustumine

Asjakohaste õigusaktide säte, milles osutatakse linnametsanduse kava vastuvõtmisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Linnametsade kava peab olema kooskõlas 12. detsembri 2019. aasta seaduse 141 („kliimaseadus“) eesmärkidega ja pärast linnaplaneerimisetappi. Kavas tuleks seada vähemalt järgmised eesmärgid:

-Säilitada ja edendada hajusaid elurikkusi kooskõlas Euroopa bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga;

-Aidata kaasa õhusaaste vähendamisele suurlinnapiirkondades,

-Vähendada õhukvaliteediga seotud rikkumismenetlusi;

-Taastada inimtekkelised maastikud ja parandada suurlinnapiirkondade vahetus läheduses asuvaid kaitsealasid;

Piirata mulla tarbimist ja taastada kasulik pinnas.

M2C4-19

Investeering. 3.1 – Linna- ja linnalähedaste metsade kaitse ja edendamine

Siht

Taimepuud linna- ja linnalähedaste rohealade kaitseks ja väärtustamiseks T1

Ei kohaldata

Arv

0

1 650 000

4. kv

2022

Tehas, milles on 12. detsembri 2019. aasta seaduse 141 (nn kliimaseadus) artikli 4 kohaselt vähemalt 1 650 000 puud linna- ja eeslinnapiirkondade taasmetsastamiseks.

M2C4-20

Investeering. 3.1 – Linna- ja linnalähedaste metsade kaitse ja edendamine

Siht

Taimepuud linna- ja linnalähedaste rohealade kaitseks ja väärtustamiseks T2

Ei kohaldata

Arv

1 650 000

4 500 000

4. kv

2024

Tehas, milles on 12. detsembri 2019. aasta seaduse 141 (nn kliimaseadus) artikli 4 kohaselt vähemalt 4 500 000 puud linna- ja eeslinnapiirkondade taasmetsastamiseks.

M2C4-20bis

Investeering. 3.1 – Linna- ja linnalähedaste metsade kaitse ja edendamine

Siht

Taimepuud linna- ja linnalähedaste rohealade kaitseks ja väärtustamiseks T3

Ei kohaldata

Arv

0

3 500 000

2. kv

2026

Kultiveerimismaterjali (seemned või taimed) ümberistutamine vähemalt 3 500 000 puude ja põõsaste jaoks linna- ja linnalähedaste piirkondade taasmetsastamiseks vastavalt 12. detsembri 2019. aasta seaduse 141 (nn kliimaseadus) artiklile 4.

M2C4-21

Investeering 3.3. Po piirkonnas looduskeskkonna taastamine

Eesmärk

Po piirkonnas looduskeskkonna taastamiseks võetavate sekkumismeetmete õigusraamistiku läbivaatamine

Asjaomase õigusakti jõustumisele viitav säte

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2023

Jõustuvad asjakohased õigusaktid, mille eesmärk on taastada jõepõhjas paiknev ökoloogiline koridor, sealhulgas looduslik taasmetsastamine ning sekkumised külgharude ja okaspuude taastamiseks ja taasaktiveerimiseks.

M2C4-22

Investeering 3.3. Po piirkonnas looduskeskkonna taastamine

Siht

Jõesängi kunstlikkuse vähendamine Po piirkonna T1 ümberkülvamiseks

Ei kohaldata

Arv

0

13

4. kv

2024

Vähendada jõesängi kunstlikkust vähemalt 13 km võrra piki Po telge.

M2C4-23

Investeering 3.3. Po piirkonnas looduskeskkonna taastamine

Siht

Jõesängi kunstlikkuse vähendamine Po piirkonna T2 ümberkülvamiseks

Ei kohaldata

Arv

13

37

1. kv

2026

Vähendada jõesängi kunstlikkust vähemalt 37 km võrra piki Po telge.

M2C4-24

investeering 3.4 – Harva kasutatavate alade mulla tervendamine

Eesmärk

Harva kasutatavate alade puhastamise õigusraamistik

Asjaomase õigusakti säte, mis viitab tegevuskava vastuvõtmisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2022

Tegevuskava vastuvõtmises omanikuta alade taaselustamiseks, et vähendada maa hõivamist ja edendada linnade taaselustamist. See peab sisaldama vähemalt järgmist:

-Saastatud alade kindlakstegemine kõigis 21 piirkonnas ja/või autonoomses provintsis

-Iga omanikuta ala puhul võetavad konkreetsed meetmed maa hõivamise vähendamiseks ja linnade taaselustamise tõhustamiseks

M2C4-25

investeering 3.4 – Harva kasutatavate alade mulla tervendamine

Siht

Omanikuta mälestiste taaselustamine

Ei kohaldata

Protsent

0

70

1. kv

2026

Taaselustada vähemalt 70 % saastatud alade pinnast, et vähendada maa hõivamist ja edendada linnade taaselustamist.

M2C4-26

investeering 3.5 – Merepõhja ja mereelupaikade taastamine ja kaitse

Siht

Merepõhja ja mereelupaikade taastamine ja kaitse

Ei kohaldata

Arv

0

22

2. kv

2025

Viia lõpule vähemalt 22 ulatuslikku sekkumist merepõhja ja mereelupaikade taastamisse ja kaitsesse ning rannikuseire süsteemidesse.

M2C4-27

Reform 4.1. Õigusaktide lihtsustamine ja juhtimise tugevdamine veevarustuse infrastruktuuri tehtavate investeeringute rakendamiseks

Eesmärk

Veevarustuse kindluse tagamiseks esmase veetaristuga seotud sekkumisi käsitlevate õigusaktide lihtsustamise jõustumine

Asjaomas(t)e õigusakti(de) sätted, mis osutavad jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

1. kv

2022

Läbivaadatud õigusaktidega tugevdatakse veevarustuse infrastruktuuri investeeringute juhtimist ja lihtsustatakse nende rakendamist. Uus õigusraamistik peaks olema vähemalt:

- Tehke veesektori sekkumiste riiklikust plaanist veesektori investeeringute keskne rahastamisvahend.

- Küsida arvamust ja kaasata aktiivselt Regulaator (Autorità di Regolazione per Energia Reti e Ambiente) kõikidesse kava muudatustesse või ajakohastamistesse.

- Pakkuda toetust ja kaasnevaid meetmeid rakendusasutustele, kes ei suuda ettenähtud aja jooksul teha esmahangetega seotud investeeringuid.

- Lihtsustada veesektoris rahastatavatest investeeringutest aruandmise ja nende üle järelevalve tegemise korda.

M2C4-28

investeering 4.1 – Investeeringud põhiveetaristusse veevarustuse kindluse tagamiseks

Eesmärk

Rahaliste vahendite eraldamine kõigile projektidele, mis on seotud investeeringutega põhiveetaristusse ja veevarustuse kindluse tagamiseks

Dekreedi/dekreetide avaldamine.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

3. kv

2023

Vastuvõtudekreedi avaldamine koos toetuse määramisega (eraldamisega) projektidele, mis on seotud investeeringutega põhiveetaristusse ja veevarustuse kindluse tagamiseks

Lepingute kohaldamisala on järgmine:

-Veevarustuse kindlus olulistes linnapiirkondades;

-Ehitustööd võrgu ohutuse ja vastupidavuse suurendamiseks, sealhulgas kliimamuutustega kohanemine (v.a tammid);

-Vee ülekandevõime suurendamine.

Valikukriteeriumid tagavad, et investeering aitab täielikult kaasa kliimamuutuste eesmärkide saavutamisele 40 % kliimakoefitsiendiga vastavalt taastamise ja vastupanuvõimaluste rahastamise määruse (EL) 2021/241 VI lisale.

M2C4-29

investeering 4.1 – Investeeringud põhiveetaristusse veevarustuse kindluse tagamiseks

Siht

Investeeringud põhiveetaristusse veevarustuse kindluse tagamiseks

Ei kohaldata

Arv

0

50

1. kv

2026

Suurendada veevarustuskindlust ja veetaristu vastupidavust vähemalt 50 veesüsteemis (nii kompleks- kui ka elementaarses), millest vähemalt 35 keerukat veesüsteemi

M2C4-30

investeering 4.2 – Veejaotusvõrkude kadude vähendamine, sealhulgas võrkude digitehnoloogia kasutuselevõtt ja seire

Eesmärk

Rahaliste vahendite eraldamine kõigile veejaotusvõrkudega seotud sekkumisprojektidele, sealhulgas võrkude digiteerimisele ja järelevalvele

Dekreedi/dekreetide avaldamine.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

3. kv

2023

Vastuvõtudekreedi avaldamine koos toetuse määramisega (eraldamisega) projektidele, mis on mõeldud veejaotusvõrkude moderniseerimiseks ja tõhustamiseks.

Lepingute kohaldamisala on järgmine:

-Sekkumised joogiveevõrkude kao vähendamiseks;

-Suurendada veesüsteemide vastupanuvõimet kliimamuutustele;

-Tugevdada võrkude digiteerimist, et tagada veevarude optimaalne majandamine, vähendada raiskamist ja piirata ebatõhusust

M2C4-31

investeering 4.2 – Veejaotusvõrkude kadude vähendamine, sealhulgas võrkude digitehnoloogia kasutuselevõtt ja seire

Siht

Sekkumine veejaotusvõrkudesse, sealhulgas võrkude T1 digiteerimine ja seire

Ei kohaldata

Arv

0

14 000

4. kv

2024

Vähemalt 14 000 kilomeetrit veevõrku

M2C4-32

investeering 4.2 – Veejaotusvõrkude kadude vähendamine, sealhulgas võrkude digitehnoloogia kasutuselevõtt ja seire

Siht

Sekkumine veejaotusvõrkudesse, sealhulgas võrkude T2 digiteerimine ja seire

Ei kohaldata

Arv

14 000

45 000

1. kv

2026

Vähemalt 45 000 kilomeetrit veevõrku

M2C4-33

Investeering 4.3. Investeeringud niisutuspõllumajandussüsteemi vastupidavusse veevarude paremaks majandamiseks

Eesmärk

Rahaliste vahendite eraldamine kõigile projektidele, mille eesmärk on tagada niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõime veevarude parem majandamine

Dekreedi/dekreetide avaldamine.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2023

Vastuvõtumäärus(t)e avaldamine koos toetuse määramisega (eraldamisega) projektidele võrgustike ja niisutussüsteemide ning sellega seotud digiteerimis- ja seiresüsteemi sekkumisteks.

Lepingute kohaldamisala on järgmine:

-Soodustada kollektiivsetes võrkudes kasutamise mõõtmist ja seiret (arvestite ja kaugkontrollisüsteemide paigaldamise kaudu), sealhulgas üleminekut isevarustamiselt kollektiivsele kasutamisele, mis on eeltingimus veehinnapoliitika kasutuselevõtu lõpuleviimiseks, mis põhineb veemahtudel, et veeressursse tõhusalt kasutada põllumajanduses, ning stimuleerides seeläbi ebaseadusliku veevõtu vähendamist maapiirkondades.

-Niisutusinvesteeringute eesmärk peaks olema muuta olemasolev niisutus tõhusamaks, isegi kui asjaomane veekogu on heas seisundis.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta.

(2021/C58/01). Iga alainvesteeringu puhul tagatakse täielik vastavus ELi õigusele, sh veepoliitika raamdirektiivi nõuetele enne ja pärast ehitustöid ja nende ajal.

Peale selle tuleb sekkumise puhul, kui see on siseriikliku õiguse kohaselt kohaldatav, läbi viia direktiivi 2011/92/EL kohane keskkonnamõju hindamine, samuti asjakohased hindamised direktiivide 2000/60/EÜ ja 92/43/EMÜ kontekstis, sealhulgas nõutavate leevendusmeetmete rakendamine.

M2C4-34

Investeering 4.3. Investeeringud niisutuspõllumajandussüsteemi vastupidavusse veevarude paremaks majandamiseks

Siht

Sekkumised niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõime tagamiseks veevarude paremaks majandamiseks T1

Ei kohaldata

Arv

0

40

4. kv

2024

Veekontsessiooniga (concessione di derivazione) seotud vähemalt 40 veevõtuallikas (loetletud SIGRIANis), mille vooluhulk on vähemalt 100 l/s, varustatakse arvestitega.

Üldised võrgu tõhususse sekkumised hõlmavad ka järgmiste seadmete paigaldamist:

-300 kolmanda taseme meetrit;

-10 000 neljandat tasapindmeetrit;

-Digiüleminek ja võrgu täiustamine.

M2C4-34bis

Investeering 4.3. Investeeringud niisutuspõllumajandussüsteemi vastupidavusse veevarude paremaks majandamiseks

Siht

Sekkumised niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõime tagamiseks veevarude paremaks majandamiseks T1.2

Ei kohaldata

Arv

40

105

2. kv

2026

Veekontsessiooniga (concessione di derivazione) seotud vähemalt 105 veevõtuallikas (loetletud SIGRIANis), mille vooluhulk on vähemalt 100 l/s, varustatakse arvestitega.

Üldised võrgu tõhususse sekkumised hõlmavad ka järgmiste seadmete paigaldamist:

-750 kolmanda taseme meetrit;

-25 000 neljandat tasapindmeetrit;

-Digiüleminek ja võrgu täiustamine.

M2C4-35

Investeering 4.3. Investeeringud niisutuspõllumajandussüsteemi vastupidavusse veevarude paremaks majandamiseks

Siht

Sekkumised niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõime tagamiseks veevarude paremaks majandamiseks T2

Ei kohaldata

Hektarid

0

96 390

4. kv

2024

Niisutusressursse kasutatakse tõhusalt vähemalt 96 390 hektaril niisutatud maa-alal.

M2C4-35bis

Investeering 4.3. Investeeringud niisutuspõllumajandussüsteemi vastupidavusse veevarude paremaks majandamiseks

Siht

Sekkumised niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõime tagamiseks veevarude paremaks majandamiseks T2.2

Ei kohaldata

Hektarid

96 390

422 407

1. kv

2026

Niisutusressursse kasutatakse tõhusalt vähemalt 422 407 hektaril niisutatud maa-alal.

M2C4-36

Investeering 4.4. Investeeringud kanalisatsiooni ja veepuhastussüsteemidesse

Eesmärk

Kanalisatsiooni ja veepuhastussüsteemide projektide rahastamine

Dekreedi avaldamine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2023

Vastuvõtumääruse avaldamine koos projektiettepanekute rahastamise (määramise) määramisega.

Sekkumised:

-Tõhustada mere- ja siseveekogudesse juhitava reovee puhastamist, muu hulgas tehnoloogiliste uuenduste abil;

-Muuta mõned puhastusjaamad võimaluse korral nn rohelisteks tehasteks, kus taaskasutatakse puhastatud reovett niisutamiseks ja tööstuslikuks otstarbeks.

See meede ei tohi oluliselt kahjustada keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetme kirjeldust ja leevendusmeetmeid kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01). Eelkõige ei ole abikõlblik reoveesetete põletamine.

M2C4-37

Investeering 4.4. Investeeringud kanalisatsiooni ja veepuhastussüsteemidesse

Siht

Kanalisatsiooni ja veepuhastussüsteemidega seotud meetmed T1

Ei kohaldata

Arv

0

500 000

2. kv

2025

Vähendada asulareovee ebapiisava kogumise ja puhastamise tõttu nõukogu direktiivile 91/271/EMÜ mittevastavates linnastutes elavate ekvivalentsete elanike arvu vähemalt 500 000 võrra.

M2C4-38

Investeering 4.4. Investeeringud kanalisatsiooni ja veepuhastussüsteemidesse

Siht

Kanalisatsiooni ja veepuhastussüsteemidega seotud meetmed T2

Ei kohaldata

Arv

500 000

2 250 000

1. kv

2026

Vähendada asulareovee ebapiisava kogumise ja puhastamise tõttu nõukogu direktiivile 91/271/EMÜ mittevastavates linnastutes elavate ekvivalentsete elanike arvu vähemalt 2 250 000 võrra.

H. ÜLESANNE 3 KOMPONENT 1: Säästev transporditaristu

H.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Ei kohaldata

H.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Ei kohaldata

H.3.    Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Selle komponendi investeeringutega toetatakse raudteeinfrastruktuuri (kiirraudtee, kaubavedu, piirkondlikud raudteed, Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem) kasutuselevõttu. Nendega kaasnevad reformid, mille eesmärk on kiirendada raudteetaristusse investeerimist ja parandada maanteetaristu kvaliteeti. Ettevõtluskeskkonna reformi komponent sisaldab meedet, millega luuakse piirkondadele lisastiimulid piirkondlike avaliku teenindamise lepingute sõlmimiseks. See osa sisaldab meetmeid vesiniku kasutamise arendamiseks raudteedel.

Selle komponendiga toetatakse 2019. aasta riigipõhise 3. soovituse (milles kutsutakse Itaaliat tungivalt üles suunama investeeringutega seotud majanduspoliitika taristu kvaliteedile, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi) ja 2020. aasta riigipõhist soovitust nr 3 „Pärg-koormusküpsed avaliku sektori investeerimisprojektid“ ning „Investeeringud rohe- ja digipöördele, eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele, teadusuuringutele ja innovatsioonile, säästvale ühistranspordile, jäätmekäitlusele ja veemajandusele ning tugevdatud digitaristule, et tagada oluliste teenuste osutamine“.

Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.

Reform 1.1. Infrastruktuuri- ja transpordiministeeriumi ning raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja Rete Ferroviaria Italiana vahelise lepingu heakskiitmise protsessi kiirendamine

Reformiga kaotatakse nõue, et parlamendikomisjonid peavad avaldama arvamust raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja Rete Ferroviaria Italiana Contratti di Programma (CdP) investeeringute loetelu kohta. Parlamentaarsed komisjonid avaldavad arvamust strateegilise investeerimisprogrammi kohta.

Reform 1.2. Projektide heakskiitmise protsessi kiirendamine

Reform seisneb selliste õigusaktide vastuvõtmises, mis võimaldavad prognoosida tööde asukohta majandusliku tehnilise teostatavuse projekti (PFTE) ajal, selle asemel et oodata projekti lõplikku kavandamisetappi. Täiendavad load, mida PFTE-l ei ole võimalik omandada, saadakse järgnevates projekteerimisetappides, ilma et Conferenza dei Servizi kokku kutsutaks erandina seadusest nr 241/1990. Need muudatused lühendavad projektide jaoks loa andmise aega 11 kuult 6 kuuni.

Reform 1.3 – Raudteeinfrastruktuuri tõhususe suurendamine Itaalias

Reform seisneb esmaste ja teiseste õigusaktide ning (vajaduse korral) asjakohaste rakendusaktide vastuvõtmises, et edendada konkurentsi suurenemist piirkondlikel ja linnadevahelistel raudteetranspordi turgudel, parandada raudteeliinide ja -võrkude infrastruktuuri planeerimist ning võtta kasutusele raudteetaristu haldamise ja investeeringute tulemuslikkuse mõõtmine. 

Avaliku sektori investeeringute tõhusus ja tulemuslikkus:

·Õigusaktiga nähakse ette, et taristu- ja transpordiministeerium võtab vastu mitmeaastase strateegilise dokumendi, et suunata Itaalia taristu mitmeaastast planeerimist vähemalt kümneks aastaks. Dokumendiga edendatakse mitmeliigilist transporti ja lõimitakse ettevõtlussektori tööstuslikud vajadused täielikult taristu planeerimisse (näiteks eelistades investeeringuid, mis ühendavad peamised tööstuspiirkonnad ja logistikasõlmed transpordivõrguga).

·Reformiga nähakse ette taristu planeerimisdokumentide läbivaatamine. Täpsemalt peavad õigusaktid:

oTagama, et Contratto di Programma, raudteetaristu arendamise strateegia ja taristuettevõtja äriplaan on koostatud kooskõlas taristu- ja transpordiministeeriumi mitmeaastase strateegilise dokumendi eesmärkidega ning kooskõlas direktiiviga 34/2012/EL.

oEsitada Contratto di Programma heakskiitmise menetluse raames reguleeriva asutuse (Autorità di regolazione dei trasporti, ART) arvamus liikuvuse strateegilise dokumendi (Documento Strategico della mobilità ferroviaria di passeggeri e merci) kohta (nagu see on määratletud Itaalia 2021. aasta seaduses nr 233 – artikli 5 lõike 1 punkt a). Arvamuses hinnatakse ka kavandatud investeeringute kooskõla direktiivi 2012/34/EL artiklis 7e osutatud koordineerimismehhanismidega kogutud turuvajadustega.

oVõtta uue Contratto di Programma jaoks kasutusele eesmärkide ja sihtide süsteem ning vastavad tähtajad, samuti tulemusnäitajad ja kvaliteedikriteeriumid, et rakendada programmi Contratto di Programma ja mõõta selle tulemuslikke saavutusi. Näitajad ja kvaliteedikriteeriumid kehtestatakse vastavalt direktiivi 2012/34/EL V lisale. Rete Ferroviaria Italiana (RFI) juhtide boonuste tuvastamise süsteem peab olema kooskõlas direktiivi 2012/34/EL artikli 7 lõikega 4 ning selles tuleb arvesse võtta eesmärkide ja sihtide saavutamist ning Contratto di Programmas sisalduvate tulemusnäitajatega seoses saavutatud tulemusi.

oVolitada reguleerivat asutust (ART) määrama kokkuleppel taristu- ja transpordiministeeriumiga kindlaks programmi Contratto di Programma juurde lisatavad tulemusnäitajad.

oVolitada reguleerivat asutust jälgima eesmärkide ja sihtide saavutamist ning Contratto di Programmas sisalduvate tulemusnäitajate täitmist

oNõuda, et infrastruktuuri- ja transpordiministeerium viiks läbi Contratto di Programmasse lisatud suurte investeeringute (üle 50 miljoni euro suurused investeeringud) põhjaliku kulude-tulude analüüsi. Analüüsis kasutatud ühikukulusid võrreldakse taristuinvesteeringute eri kategooriate rahvusvaheliste võrdlusalustega ning need peavad olema kooskõlas ELi ja riiklike kulu-tulude analüüsi suunistega. Analüüsi tulemused on huvitatud isikutega konsulteerimiseks avatud enne lepinguliste kokkulepete vastuvõtmist ja need avaldatakse pärast nende vastuvõtmist.

oNäha ette Contratto di Programma vastuvõtmine (sealhulgas kulude-tulude analüüs, vahe-eesmärgid ja sihid ning tulemusnäitajad).

Konkurents:

·Reformi ambitsioonikust toetavate õigusaktidega tugevdatakse reguleeriva asutuse (ART) volitusi seoses avaliku teenindamise lepingutega raudteesektoris. Sellised volitused on vähemalt samaväärsed direktiivi 2012/34/EL artikli 56 lõikes 9 määratletud volitustega. ARTile antakse volitused jälgida raudteesektori avaliku teenindamise lepingute ulatust ja lepingute sõlmimist (otselepingute ja ettevõttesiseste lepingute ning sõltuvate teenusepakkujatega sõlmitavate lepingute puhul), sealhulgas seoses tõhusate osade optimaalse mõõtme kindlakstegemisega piirkondlikes piirides ja nende vahel, ning esitada nende kohta arvamusi. 

·Õigusaktiga laiendatakse seaduse 118/2022 (konkurentsiseadus) artikli 9 kohaldamist, sealhulgas kooskõla ART õigustloovate aktidega, ja 24. aprilli 2017. aasta dekreetseaduse nr 50 artikli 27 lõike 2 punkti c kohaldamist kõigile otsestele ja asutusesisestele lepingutele ja lepingutele sõltuvate teenusepakkujatega vastavalt määrusele 1370/2007. Linnadevaheliste teenuste puhul laiendatakse seadusandliku dekreedi nr 201/2022 artiklites 17, 30 ja 31 sätestatud põhimõtteid, kui tegemist on otse- või siselepingutega sõltuvate teenusepakkujatega vastavalt määrusele 1370/2007. Avaliku teenindamise kohustuste lepingute pikendamise otsuse suhtes, mis on nõuetekohaselt põhjendatud kooskõlas määrusega 1370/2007, kohaldatakse seadusandliku dekreedi nr 201/2022 artiklis 31 sätestatud asutusesiseste lepingute läbipaistvuskohustuste põhimõtteid.

·Õigusaktidega nähakse ette linnadevahelise avaliku teenindamise lepingu(te) võistupakkumise alustamine. Pakkumus peab sisaldama selle ulatuse ümbermääratlemist kooskõlas metoodikaga, mille raudteevaldkonda reguleeriv asutus on kehtestanud pärast turu-uuringut, nagu on selgitatud määrust 1370/20073 käsitlevate komisjoni tõlgendussuuniste punktis 2.2.3. Leping jagatakse asjakohasteks ja vaidlustatavateks osadeks, mida peetakse reguleeriva asutuse (ART) esitatud asjakohaseid kriteeriume järgides asjakohaseks.

·Piirkondlike ja linnadevaheliste teenuste puhul tagatakse õigusaktidega, et riigi/piirkondliku vara veerem tehakse avaliku teenindamise kohustuse lepingute alusel välja valitud saabuvatele operaatoritele kättesaadavaks alati, kui saabuvad operaatorid selliseid veeremi- ja hooldusteenuseid ei osuta. Õigusaktidega tagatakse, et kogu teave veeremi hoolduse seisu kohta on võimalikele pakkujatele kättesaadav ilma teabe asümmeetriata, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Meetmega edendatakse teostatavusuuringut alalise sõltumatu riigi omanduses oleva sõiduki loomiseks, et tagada veeremi- ja hooldusteenuste kättesaadavus saabuvatele avaliku teenindamise kohustusega ettevõtjatele piisavas mahus.

·Õigusaktidega soodustatakse olemasolevatest lepingutest osapartiide väljajätmist ja võistupakkumist (võimaluse korral kehtivate lepingute sätete alusel).

Lisaks koosneb reform ka suutlikkuse suurendamise meetmest, millega tugevdatakse riiklike ja piirkondlike ametiasutuste haldussuutlikkust. Suutlikkuse suurendamise meetmega luuakse taristu- ja transpordiministeeriumis ajutine haldusüksus, et toetada kontsessioonide hindamist ja analüüsi ning teha suurte taristuinvesteeringute kulude ja tulude analüüs. Selles haldusüksuses töötavad kõrgelt professionaalsed töötajad ja seda toetavad sõltumatud väliseksperdid. Lisaks hõlmavad suutlikkuse suurendamise meetmed mitmeid kursusi koostöös SNA ja akrediteeritud asutustega, et suurendada lepinguliste jaamade töötajate erikoolituse ja valdkondliku koolituse taset, tuginedes ka taaste- ja vastupidavuskava avaliku halduse reformi raames kasutusele võetud koolitusvahenditele (nt portaal syllabus.gov.it).

Investeering 1.1 — Lõunasuunalised kiired reisi- ja kaubakiirrongiühendused

See investeering seisneb 114 km kiirrongitaristu ehitamises reisijate ja kaubaveo jaoks Napoli-Bari, Salerno-Reggio Calabria ja Palermo-Catania liinidel.

Iga asjaomase projekti/investeeringu hindamisel ja lubamisel järgitakse kõiki ELi direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetes 3 ja 4 sätestatud eeskirju ja menetlusi ning järgitakse mõju hindamise riiklikke suuniseid, mis on avaldatud Itaalia Vabariigi ametlikus väljaandes nr 303, 28. detsember 2019.

Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01) sätestatud leevendavaid samme.

Investeering 1.2. Riigi põhjaosa ülejäänud Euroopaga ühendavad kiirraudteeliinid

Investeering hõlmab 158 km kiirrongitaristu ehitamist reisijate- ja kaubaveoks Brescia-Verona-Vicenza-Padova, Liguria-Alpi liinidele. Iga asjaomase projekti/investeeringu hindamisel ja lubamisel järgitakse kõiki ELi direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetes 3 ja 4 sätestatud eeskirju ja menetlusi ning järgitakse mõju hindamise riiklikke suuniseid, mis on avaldatud Itaalia Vabariigi ametlikus väljaandes nr 303, 28. detsember 2019.

Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01) ning eesmärke ja eesmärke, mida Itaalia peab täitma .

Arvestades, et Rho-Parabiago segment (4 km) sõltub positiivsest keskkonnamõju hindamisest, mis vastab täielikult ja sisuliselt õiguslikele kriteeriumidele, võttes täielikult arvesse keskkonnamõju hindamise tulemusi ja tingimusi, kui see on vajalik põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste järgimise saavutamiseks (2021/C58/01). Keskkonnamõju hindamine avaldatakse ja viiakse lõpule kooskõlas direktiiviga 2011/92/EL ning direktiivi 2000/60/EÜ ja direktiivi 92/43/EMÜ kohaste asjakohaste hindamistega, sealhulgas nõutavate leevendusmeetmete rakendamisega. Kõik keskkonnamõju hindamise raames määratletud meetmed, mis on vajalikud DNSH tehniliste juhiste (2021 / C58 / 01) täitmise tagamiseks, integreeritakse projekti ja neid järgitakse taristu ehitamise, käitamise ja tegevuse lõpetamise etapis.

Investeering 1.3. Diagonaalühendused

Investeering hõlmab 15 km pikkuste kiirrongide ehitamist reisijate- ja kaubaveoks Orte-Falconara ja Taranto-Metaponto-Potenza-Battipaglia liinidele.

Iga asjaomase projekti/investeeringu hindamisel ja lubamisel järgitakse kõiki ELi direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetes 3 ja 4 sätestatud eeskirju ja menetlusi ning järgitakse mõju hindamise riiklikke suuniseid, mis on avaldatud Itaalia Vabariigi ametlikus väljaandes nr 303, 28. detsember 2019.

Investeering 1.4. Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteem (ERTMS)

See investeering seisneb 2 785 km raudteeliinide varustamises Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemiga (ERTMS) kooskõlas ERTMSi Euroopa arenduskavaga.

Investeering 1.5. Suurlinnasõlmede ja peamiste riiklike sidemete tugevdamine

See investeering hõlmab 12 suurlinnasõlmedele ja peamistele riiklikele ühendustele (Liguria-Alps, Bologna-Veneetsia-Trieste/Udine, Bologna-Verona-Brennero, kesk- ja Põhja-Türreenini ühendus, Aadria ja Joonia mere ühendus, linnatranspordisõlmed ja piirkondlikud liinid) vähemalt 1 280 km pikkuse raudteelõigu ajakohastamist; Kaubaterminalid).

Iga asjaomase projekti/investeeringu hindamisel ja lubamisel järgitakse kõiki ELi direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetes 3 ja 4 sätestatud eeskirju ja menetlusi ning järgitakse mõju hindamise riiklikke suuniseid, mis on avaldatud Itaalia Vabariigi ametlikus väljaandes nr 303, 28. detsember 2019.

Investeering 1.6. Piirkondlike liinide tugevdamine – Piirkondlike raudteede uuendamine (piirkondlike raudteede haldamine)

See investeering seisneb selliste piirkondlike liinide uuendamises vähemal 646 km ulatuses, mille omandiõigus anti üle Rete Ferroviaria Italianale (RFI) või antakse järk-järgult üle Rete Ferroviaria Italianale.

Iga asjaomase projekti/investeeringu hindamisel ja lubamisel järgitakse kõiki ELi direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetes 3 ja 4 sätestatud eeskirju ja menetlusi ning järgitakse mõju hindamise riiklikke suuniseid, mis on avaldatud Itaalia Vabariigi ametlikus väljaandes nr 303, 28. detsember 2019.

Sekkumised on kavandatud järgmistele eelarveridadele:

-Piemonte: Torino Cerese-Canavesana ajakohastamine ja moderniseerimine: liiklusvoogude korrapärasuse parandamine;

-Giulia Friuli Venezia: FUC raudtee: infrastruktuuri- ja tehnoloogiatööd Udine-Cividale liinil: liiklusvoogude korrapärasuse parandamine;

-Umbria: Umbriumi keskraudtee (FCU): infrastruktuuri- ja tehnoloogiaalane sekkumine;

-Campania (EAV): Cancello-Benevento liini tugevdamine ja ajakohastamine: raudteetoimingute ohutusstandardite parandamine;

-Puglia: Bari-Bitritto liin: infrastruktuuri uuendamine: vastavus riikliku raudteeinfrastruktuuri tehnilistele/regulatiivsetele standarditele; Ferrovie del Sud Est (FSE): Bari-Taranto liini infrastruktuuri uuendamine: sekkumine võimaldab kohanduda RFI toimivusstandarditega ja koostalitlusvõime tehniliste kirjeldustega; FSE: SCMT/ERTMSi seadmete valmimine võrgus: liiklussuutlikkuse parandamine, läbilaskevõime optimeerimine, ohutusstandardite parandamine; FSE: Ühendvedude keskuste rajamine ja 20 jaama ajakohastamine: sekkumise eesmärk on parandada jaamade juurdepääsetavust ning luua raudteebussi-, raudtee- ja eraauto- ning raudtee-jalgratturite vahetuspiirkondi;

-Calabria: Rosarno-S. Ferdinando liin: Rosarno ja San Ferdinando liinide seadmete ajakohastamine, et ühendada need Gioia Tauroga.

Investeering 1.7. Lõuna-Euroopa raudteede ajakohastamine, elektrifitseerimine ja vastupidavus

See investeering hõlmab 1 162 km lõunapoolsete raudteede ajakohastamist, elektrifitseerimist ja vastupidavust. Selle meetme alla kuuluvad projektid võivad saada toetust muudest Euroopa programmidest. Sellist toetust ei võeta kõnealuse investeeringu tegemisel arvesse. Lisaks võivad selle meetme alla kuuluvad projektid saada toetust riiklikest vahenditest.

Investeering 1.8. Raudteejaamade ajakohastamine (Rete Ferroviaria Italiana (RFI) juhtimine; lõunas)

See investeering hõlmab 38 raudteejaama ajakohastamist ning nende kättesaadavaks tegemist puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 1300/2014.

Investeering 1.9. Piirkondadevahelised ühendused

See investeering seisneb meetmete kiirendamises 221 km võrra järgmistest liinidest:

·Milano – Genova

·Palermo – Catania (linea storica)

·Battipaglia-Potenza

·Orte – Falconara.

Investeeringu eesmärk on parandada praeguste taristute tulemuslikkust sekkumiste kaudu, mis võiksid hõlmata järgmist:

·jaamade jalajälje kavade muutmine (PRG – Piano Regolatore Generale);

·Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi (ERTMS) seadmed;

·selliste liiklusjuhtimissüsteemide nagu ACC (apparato Centrale Computerizzato) ja ACCM (apparato Centrale a calcolatore Multistazione) konfiguratsioon ja/või muutmine

·füüsilise taristu muud täiustused, mis võivad hõlmata raudteepõhja, seadmeid ja muid taristuga seotud sekkumisi.

Reform 2.1. „Riskiklassifitseerimise ja -juhtimise, julgeoleku hindamise ning olemasolevate sildade järelevalve“ suuniste vastuvõtmine

Reform seisneb riskide liigitamise ja juhtimise suuniste vastuvõtmises, turvalisuse hindamises ja olemasolevate sildade järelevalves. Suuniste vastuvõtmine, mis võimaldab ühiste standardite ja metoodikate kohaldamist kogu riigi teedevõrgus.

Reform 2.2. Sildade ja viaduktide vara üleviimine madalama astme teedelt kõrgema astme teedele

Kõnealune reform seisneb sildade, viaduktide ja ülesõidukohtade omandiõiguse üleminekus madalama tasandi teedelt kõrgema tasandi teedele (kiirteedele ja peamistele linnalähiteedele), mis võimaldab suurendada teedevõrgu üldist ohutust, sest sildasid, viadukte ja ülesõite hooldavad ANAS ja/või kiirteede kontsessionäärid, kellel on parem kavandamis- ja hooldussuutlikkus kui üksikutel omavalitsustel või provintsidel.

H.4.    Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtmärkide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

M3C1-1

Reform 1.1. MIT ja RFI vahelise lepingu heakskiitmisprotsessi kiirendamine

Eesmärk

Contratti di Programma (CdP) heakskiitmisprotsessi käsitleva õigusakti muudatuse jõustumine

Seaduse säte, mis viitab seadusemuudatuse jõustumisele Contratti di Programma heakskiitmise menetluse kohta

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Seadusemuudatusega lühendatakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja Rete Ferroviaria Italiana Contratti di Programma (CdP) heakskiitmise protsessi aega.

M3C1-2

Reform 1.2. Projektide heakskiitmise protsessi kiirendamine

Eesmärk

Sellise regulatiivse muudatuse jõustumine, millega vähendatakse projektide jaoks loa andmise aega 11 kuult kuue kuuni

Seaduse säte, mis viitab õigusakti muudatuse jõustumisele, millega lühendatakse loa andmise aega 11 kuult kuuele kuule.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Regulatiivse muudatusega lühendatakse projektidele loa andmise aega 11 kuult kuuele kuule.

M3C1-3

Investeering 1.1. Lõunasuunalised kiired reisi- ja kaubakiirrongiühendused

Eesmärk

Lepingu(te) sõlmimine kiirraudtee ehitamiseks Napoli-Bari ja Palermo-Catania liinidel

Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta kiirraudtee ehitamiseks Napoli-Bari ja Palermo-Catania liinil

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2022

Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta kiirraudtee ehitamiseks Napoli-Bari ja Palermo-Catania liinil täielikus kooskõlas riigihanke-eeskirjadega

Lepingu(te)s viidatakse nende ridade järgmistele osadele:

Napoli-Bari liin: Orsara-Bovino

Palermo-Katania liin: Catenanuova – Dittaino ja Dittaino – Enna

M3C1-4

Investeering 1.1. Lõunasuunalised kiired reisi- ja kaubakiirrongiühendused

Eesmärk

Lepingu sõlmimine kiirraudtee ehitamiseks Salerno Reggio Calabria liinidel

Teade multidistsiplinaarse lepingu sõlmimise kohta kiirraudtee ehitamiseks Salerno-Reggio Calabria liinil

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2023

Teade multidistsiplinaarse lepingu sõlmimise kohta kiirraudtee ehitamiseks Salerno-Reggio Calabria liinil

Lepingus viidatakse selle rea järgmistele osadele: Battipaglia – Romagnano

M3C1-5

Investeering 1.1 — Lõunasuunalised kiired reisi- ja kaubakiirrongiühendused 

Siht

Kiirraudtee nii reisijatele kui ka kaubaveoks Napoli-Bari ja Palermo-Catania liinidel

Ei kohaldata

Km

0

41

4. kv

2025

41 km kiirraudteed nii reisijate- kui ka kaubaveoks Napoli-Bari ja Palermo-Catania ehitatud liinidel, mis on kasutus- ja kasutusetappideks valmis.  

41 km ehitatakse järgmistesse lõikudesse:  

Bicocca-Catenanuova (Palermo-Catania raudteeliin), 20,3 km, mille ehitustööd algasid pärast 30. septembrit 2023.

Cancello-Frasso (Napoli-Bari liin), 7,3 km, mille töid alustati pärast 30. septembrit 2023.

Napoli-Cancello (Napoli-Bari liin), 13,5 km, mille ehitustööd algasid pärast 30. septembrit 2023.

M3C1-6

Investeering 1.1. Lõunasuunalised kiired reisi- ja kaubakiirrongiühendused

Siht

Nii reisijate- kui ka kaubaveoks kasutatav kiirraudtee Napoli-Bari, Salerno-Reggio Calabria, Palermo-Catania liinidel

Ei kohaldata

Km

41

114

2. kv

2026

114 km kiirraudteed nii reisijate- kui ka kaubaveoks Napoli-Bari, Salerno-Reggio Calabria ja Palermo-Catania liinil, millest 30 km on kasutusvalmis Napoli-Bari liinil, sealhulgas:

-Frasso – Telese (11 km)

-Telese – Vitulano (19 km)

Lisaks tehakse 43 km kiirraudteetöid Napoli – Bari, Palermo – Catania, Salerno – Reggio Calabria liinidel.

Soovituslik jaotus on järgmine:

Napoli – Bari raudteeliin (12 km), millest:

-Apice – Hirpinia (12 km)

Salerno – Reggio Calabria (14,7 km), millest:

-Battipaglia – Romagnano (14,7 km)

Palermo – Catania raudteeliin (16,5 km), millest:

-Dittanio – Enna (2 km)

-Giampilieri – Fiumefreddo (7,5 km)

-Ogliastrillo – Castelbuono (7 km)

M3C1-23

Investeering 1.9.

Piirkondadevahelised ühendused

Siht

Investeering 1.9.

Piirkondadevahelised ühendused

Ei kohaldata

Arv

0

70

4. kv

2025

70 km piirkondadevahelisi ühendusi on üles ehitatud

Ümberehitatavad liinid on järgmised:

Milano Genova

Palermo Catania (linea storica)

Battipaglia Potenza

Orte Falconara

M3C1-24

Investeering 1.9.

Piirkondadevahelised ühendused

Siht

Investeering 1.9.

Piirkondadevahelised ühendused

Ei kohaldata

Arv

70

221

2. kv

2026

Kokku kiirenes 221 km piirkondadevahelisi ühendusi.

Ümberehitatavad liinid on järgmised:

Milano Genova (70 km)

Palermo Catania (linea storica) (84 km)

Battipaglia Potenza (60 km)

Orte Falconara (7 km)

M3C1-9

Investeering 1.2. Riigi põhjaosa ülejäänud Euroopaga ühendavad kiirraudteeliinid

Siht

Reisijate- ja kaubaveoks kasutatav kiirraudtee Brescia-Verona-Vicenza-Padova liinidel; Liguuria-Alpi.

Ei kohaldata

Arv

0

158

2. kv

2026

158 km kiirraudteed nii reisijate kui ka kauba jaoks Brescia-Verona-Vicenza-Padova liinil; Liguria – Alpi ehitati, millest 109 km on valmis loa saamiseks ja kasutusetappideks. 109 km ehitatakse järgmistesse lõikudesse:

-Brescia – Verona (48 km)

-Verona – Bivio Vincenza (44 km)

-Genova – Node (17 km)

Lisaks tehakse Liguuria – Alpi liinil 49,6 km kiirraudteed. Soovituslik jaotus on järgmine:

-Kolmas Giovi ristumine (35,3 km)

-Rho – Parabiago (4 km)

-Pavia-Milano – Rogoredo (10,3 km)

M3C1-10

Investeering 1.3. Diagonaalühendused

Eesmärk

Lepingu(te) sõlmimine ühenduste ehitamiseks Orte-Falconara ja Taranto-Metaponto-Potenza-Battipaglia liinil

Teade multidistsiplinaarse lepingu sõlmimise kohta kiirraudtee ehitamiseks Orte-Falconara ja Taranto-Metaponto-Potenza-Battipaglia liinil

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

1. kv

2024

Teade multidistsiplinaarse lepingu sõlmimise kohta ühenduste rajamiseks Orte-Falconara ja Taranto-Metaponto-Potenza-Battipaglia liinidel.

Lepingu(te)s viidatakse järgmistele liinidele:

Orte-Falconara

Taranto – Metaponto-Potenza-Battipaglia

M3C1-11

Investeering 1.3. Diagonaalühendused

Siht

Nii reisijate kui ka kauba kiirraudtee liinil Orte-Falconara ja Taranto-Metaponto-Potenza-Battipaglia

Ei kohaldata

Arv

0

15

2. kv

2026

15 km kiirraudteed nii reisijate- kui ka kaubaveoks Orte – Falconara ja Taranto – Metaponto – Potenza – Battipaglia ehitatud liinidel.

15 km soovituslik jaotus on järgmine:

-Orte – Falconara (12,3 km)

-Taranto – Metaponto – Potenza – Battipaglia (2,8 km)

M3C1-12

Investeering 1.4. Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi (ERTMS) kasutuselevõtmine

Eesmärk

Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi lepingute sõlmimine

Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi kasutuselevõtmiseks

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2022

Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi (ERTMS) kasutuselevõtmiseks

M3C1-13

Investeering 1.4. Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi (ERTMS) kasutuselevõtmine

Siht

1 400 km Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemiga varustatud raudteeliine

Ei kohaldata

Arv

0

1 400

2. kv

2025

1 400 km raudteed, mis on varustatud Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemiga kooskõlas Euroopa arenduskavaga ning mis on valmis loa andmiseks ja ekspluatatsioonietapiks.

M3C1-14

Investeering 1.4. Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi (ERTMS) kasutuselevõtmine

Siht

2 785 km Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemiga varustatud raudteeliine

Ei kohaldata

Arv

1 400

2 785

2. kv

2026

2 785 km raudteed, mis on varustatud Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemiga kooskõlas Euroopa arenduskavaga ning mis on valmis loa andmiseks ja ekspluatatsioonietapiks.

M3C1-15

Investeering 1.5. Suurlinnasõlmede tugevdamine ja peamised riiklikud sidemed

Siht

700 km kõrgendatud liinilõike, mis on ehitatud suurlinnatranspordisõlmedele ja peamistele riiklikele ühendusteele

Ei kohaldata

Arv

0

700

4. kv

2024

Vähemalt 700 km uuendatud liinilõikudest, mis on ehitatud suurlinnatranspordisõlmedele ja peamistele riiklikele ühendustele, mis on valmis loa andmiseks ja käitamiseks.

M3C1-16

Investeering 1.5. Suurlinnasõlmede tugevdamine ja peamised riiklikud sidemed

Siht

1 280 km kõrgendatud liinilõike, mis on ehitatud suurlinnasõlmedele ja peamistele riiklikele ühendusteele

Ei kohaldata

Arv

700

1 280

2. kv

2026

Vähemalt 1 280 km täiustatud/uuendatud liinilõikudest, mis on ehitatud suurlinnatranspordisõlmedele ja peamistele riiklikele ühendustele ning on valmis loa andmiseks ja käitamiseks

M3C1-17

Investeering 1.7. Lõuna-Euroopa raudteede ajakohastamine, elektrifitseerimine ja vastupidavus

Siht

Lõpule on viidud 172 km lõunapoolsete raudteede vastupidavusega seotud tööd, mis on valmis loa andmise ja käitamise etapiks.

Ei kohaldata

Arv

0

172

4. kv

2023

Vähemalt 172 km pikkuste tööde lõpuleviimine, mis on seotud lõunapoolsete raudteede vastupidavusega ning mis on valmis loa andmise ja ekspluatatsioonietapiks.

172 km tähistab järgmisi liine:

• Paola-Regio Calabria;

• Lentini Diramazione-Gela;

• Messina – Catania – Siracusa;

• Caserta – Battipaglia;

• Rooma – Napoli; ning

Bari – Brindisi.

Eesmärk saavutatakse CLP-programmide (st „Codice Locale Progetto“) kaudu, mida ei toetata muudest ELi fondidest kui taaste- ja vastupidavusrahastu.

M3C1–17bis

Investeering 1.7. Lõuna-Euroopa raudteede ajakohastamine, elektrifitseerimine ja vastupidavus

Siht

Lõpule on viidud 1 162 km lõunapoolsete raudteede ajakohastamise, elektrifitseerimise ja vastupidavusega seotud töid, mis on valmis loa andmise ja ekspluatatsioonietapiks.

Ei kohaldata

Arv

172

1162

2. kv

2026

Vähemalt 1 162 km pikkuste tööde lõpuleviimine, mis on seotud lõunapoolse raudtee ajakohastamise, elektrifitseerimise ja vastupidavusega.

Tööd jaotatakse järgmiselt:

– Vähemalt 450,3 km pikkused ajakohastamise ja elektrifitseerimisega seotud sekkumised, mis on kasutus- ja kasutusetapiks valmis, peavad vastama järgmistele ridadele:

Molise maakond;

-Venafro-Campobasso-Termoli;

Puglia maakond:

-Pescara – Foggia-Brindisi

-Potenza-Foggia

-Taranto ühendused;

-Taranto-Brindisi

Calabria maakond;

Joonia liin Sibari-Melito Porto Salvo; Catanzaro Lido – Lamezia Terme ühendus

Sitsiilia maakond

-Agrigento – Porto Empedocle

-Ühendus Trapani Birgi lennujaamaga

Vähemalt 11,7 km ümberehitamise ja elektrifitseerimisega seotud raudteetööde puhul osutatakse järgmistele liinidele:

Puglia maakond:

-Brindisi ühendused (kaasa arvatud ühendvedude keskus);

Campania maakond;

-Salerno Arechi – Aeroporto Pontecagnano

Calabria maakond;

-Bretella di Sibari

Basilicata maakond;

-Ferrandina-Matera

Sitsiilia maakond

-Link Augusta sadamale

Sardiinia maakond

-Raudteeühendus Olbia lennujaamaga

-Rööbastee kahekordistamine Decimomannu-Villamassargia

Vähemalt 528 km ulatuses loa- ja tegevusetapiks valmis olevaid vastupanuvõimega seotud sekkumisi osutatakse järgmistele ridadele:

Campania, Basilicata ja Calabria maakond:

• Rooma – Napoli (AV,via Cassino, Formia kaudu);

• Aversa – Caserta

• Villa Literno – Napoli Gianturco;

• Napoli – Salerno LMV Napoli – Salerno Storica;

• Nocera Inferiore – Salerno;

• Battipaglia – Paola;

• Battipaglia – Potenza

• Caserta – Battipaglia; Caserta – Foggia; Catanzaro – Reggio Calabria;

• Paola – Regio Calabria; ning

• Paola – Cosenza – Sibari;

Molise maakond;

• Termoli – Campobasso.

Puglia maakond:

•    Bari – Taranto;

•    Taranto – Brindisi ning

•    Barletta – Spinazzola.

Sitsiilia maakond

• Fiumetorto – Agrigento;

• Lercara dir. – Bicocca;

• Messina – Catania – Siracusa;

• Palermo – Messina; ning

• Caltanissetta Xirbi – Canicattì – Aragona; Canicattì – Siracusa.

Eesmärk saavutatakse CLP-programmide (st „Codice Locale Progetto“) kaudu, mida ei toetata muudest ELi fondidest kui taaste- ja vastupidavusrahastu.

M3C1-18

Investeering 1.6. Piirkondlike liinide tugevdamine – Piirkondlike raudteede uuendamine (piirkondlike raudteede haldamine)

Siht

Ajakohastatud piirkondlikud liinid, loa andmise valmidus ja kasutusetapid

Ei kohaldata

Arv

0

646

2. kv

2026

646 km uuendatud piirkondlikke liine, mis on valmis loa andmiseks ja kasutusetapiks.

M3C1-19

Investeering 1.8. Raudteejaamade ajakohastamine (RFI haldamine; lõunas)

Siht

Ajakohastatud ja juurdepääsetavad raudteejaamad

Ei kohaldata

Arv

0

10

4. kv

2024

Kümmet raudteejaama on ajakohastatud ja juurdepääsetavad kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 1300/2014.

M3C1-20

Investeering 1.8. Raudteejaamade ajakohastamine (RFI haldamine; lõunas)

Siht

Ajakohastatud ja juurdepääsetavad raudteejaamad

Ei kohaldata

Arv

10

38

2. kv

2026

38 raudteejaama on ajakohastatud ja juurdepääsetavad kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 1300/2014.

M3C1-21

Reform 2.1. Hiljutise „dekreetse lihtsustamise“ (mis muudeti 11. septembri 2020. aasta seaduseks nr 120) rakendamine, andes välja dekreedi „Riskide liigitamise ja juhtimise, julgeoleku hindamise ning olemasolevate sildade järelevalve suuniste“ vastuvõtmise kohta

Eesmärk

Dokumendi „Riskiklassifitseerimise ja -juhtimise, julgeoleku hindamise ning olemasolevate sildade seire suunised“ jõustumine

Dekreedi säte, mis näitab, et jõustub dekreet, millega võetakse vastu „Riski klassifitseerimise ja juhtimise, turvalisuse hindamise ja olemasolevate sildade järelevalve suunised“

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Suunistes sätestatakse kogu riikliku teedevõrgu jaoks ühised standardid ja metoodikad riskide liigitamiseks ja juhtimiseks, turvalisuse hindamiseks ja olemasolevate sildade seireks.

M3C1-22

Reform 2.2. Sildade ja viaduktide vara üleviimine madalama astme teedelt kõrgema astme teedele

Eesmärk

Kanda sildade, viaduktide ja ülesõidukohtade omandiõigus madalama astme teedelt kõrgema astme teedele (kiirteed ja peamised riigimaanteed)

Asjaomase õigusakti säte, milles osutatakse sildade, viaduktide ja möödasõiduteede omandiõiguse ülemineku jõustumisele madalama astme teedelt kõrgema astme teedele (maanteed ja peamised riiklikud teed)

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Kunstiteoste omandiõiguse üleminek peab toimuma kuue kuu jooksul alates seaduse 120/20 jõustumisest. Eeldatakse, et see viiakse lõpule vastavalt seadusandliku dekreedi nr 285/1992 ja selle määruste (presidendi dekreet 495/92) eeskirjadele, millega nähakse ette sätted omandi ülemineku kohta teedeomanike vahel.

M3C1-25

Reform 1.3 – Raudteeinfrastruktuuri tõhususe suurendamine Itaalias

Eesmärk

Riigi omandis oleva sõiduki rajamise teostatavusuuring

Teostatavusuuringu lõpuleviimine.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2025

Lõpule on viidud teostatavusuuring alalise sõltumatu riigi omanduses oleva sõiduki loomiseks (et tagada veeremi- ja hooldusteenuste kättesaadavus saabuvatele avaliku teenindamise kohustuse ettevõtjatele piisavas mahus).

M3C1-26

Reform 1.3 – Raudteeinfrastruktuuri tõhususe suurendamine Itaalias

Eesmärk

Esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine (ja rakendusaktide vastuvõtmine)

Esmase ja teisese õigusakti ning vastuvõetud rakendusaktide jõustumisele viitav seadusesäte

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2026

Esmaste ja teiseste õigusaktide (ja vajaduse korral rakendusaktide) jõustumine kooskõlas meetme kirjeldusega.

Vahe-eesmärgi saavutamine eeldab ka järgmist:

– Riiklike ja piirkondlike ametiasutuste suutlikkuse suurendamise tegevuse algus, nagu on nõutud meetme kirjelduses.

– Linnadevahelise(te) pakkumus(t)e avaldamine komisjoni hangete andmebaasis TED.

I. ÜLESANNE 3 KOMPONENT 2 – Intermodaalsus ja integreeritud logistika

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on muuta Itaalia sadamad tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks, energiatõhusamaks ja logistikaahelasse paremini integreerituks. Samuti on selle eesmärk digiteerida lennuliikluse korraldamise süsteem.

Selleks hõlmab see ühelt poolt olulisi reforme, et lihtsustada protsesse, ajakohastada sadamaplaneerimist ja muuta kontsessioonid Itaalia sadamates konkurentsivõimelisemaks. Teiselt poolt mõned investeeringud, mille eesmärk on tagada transpordiliikide ühitamine Euroopa teabevahetuse põhisuundadega, arendades sidemeid merede ja Vahemere-sisese salakaubaveoga, suurendades Itaalia sadamasüsteemi dünaamilisust ja konkurentsivõimet, pidades samuti silmas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist. Eeldatakse, et selle komponendiga seotud investeeringud suurendavad oluliselt reisijate- ja kaubaveo mahtu Itaalia sadamates, avaldades positiivset mõju elavdavale majandustegevusele vastavates piirkondades ja kogu riigi majandusele.

Teisest küljest on see komponent seotud logistikasüsteemide, sealhulgas lennujaamasüsteemide digiteerimisega. Loodetakse muuta need sektorid konkurentsivõimelisemaks, kasutades uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi, et muuta süsteem tõhusamaks ja vähendada ka selle keskkonnamõju.

See komponent on seotud 2019. aasta riigipõhise soovitusega nr 3, milles kutsutakse Itaaliat üles „keskenduma investeeringutega seotud majanduspoliitikas taristu kvaliteedile“, ja 2020. aasta riigipõhise soovitusega nr 3, milles soovitatakse „keskenduda investeeringute tegemisel üleminekule rohelisele majandusele ja digitaaltehnoloogiale, eelkõige energia puhtale ja tõhusale tootmisele ja kasutamisele, teadus- ja arendustegevusele, keskkonnahoidlikult ühistranspordile, jäätmekäitlusele ja veemajandusele ning paremale digitaristule, et tagada esmatähtsate teenuste pakkumine“.

Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.

I.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1.1. Strateegilise planeerimise menetluste lihtsustamine

Selle meetmega nähakse ette sadama planeerimise ajakohastamine, et tagada Itaalia sadamasüsteemi strateegiline visioon. Reformiga reguleeritakse vähemalt i) sadamasüsteemi asutuste arengueesmärke; ii) täpselt sadama- ja tagasadamafunktsioonide jaoks kindlaks määratud ja visandatud alad, iii) maantee- ja raudteeinfrastruktuuri viimase etapi ühendused sadamatega, iv) planeerimise sisu kindlaksmääramisel järgitavad kriteeriumid ning v) sadama reguleerimiskavade koostamise suunised, eeskirjad ja menetlused tuleb üheselt kindlaks määrata.

Reform 1.2. Konkurentsipõhiste kontsessioonide andmine Itaalia sadamates

Meetme eesmärk on määrata kindlaks tingimused, mis on seotud kontsessiooni kestuse, abi andvate asutuste järelevalve- ja kontrollivolituste, uuendamise menetluste, rajatiste uuele kontsessionäärile üleandmisega kontsessiooni lõppedes ning kontsessionääridelt nõutavate tasude miinimummäärade kindlaksmääramisega.

Reform 1.3. Elektriühenduslubade andmise korra lihtsustamine Itaalia sadamates

See meede peaks lihtsustama ja vähendama lubade andmise menetlust seoses riikliku elektriülekandevõrgu jaamade ehitamisega, et varustada laevade elektrivarustussüsteeme (elektriühendused kail).

Infrastruktuuri- ja transpordiministeerium teeb ettepaneku loa andmise menetluse lihtsustamiseks. Eelkõige tehakse ettepanek, et elektriühenduste projekte hindaksid piirkondlikud bürood, kes annavad aru majandusarengu ministeeriumile, kes võiksid projekte lähemal ajal uurida ja anda neile loa. Lisaks nähakse ette reguleeriv sekkumine, et määrata kindlaks ühtne loa andmise menetlus projektidele, mille pinge on suurem kui 132 kV ja ülejäänu, et kasutada ära protsessi sünergiat.

Reform 2.1. Ühtse tolliliidese („Sportello Unico Doganale“) rakendamine

Eesmärk on luua ühtse kontrollipunkti jaoks spetsiaalne portaal, mis võimaldab koostalitlust riiklike andmebaasidega ja tolli kontrollitegevuse koordineerimist.

Investeering 2.1 – Logistikaahela digiteerimine

See investeering peaks suurendama riikliku logistika konkurentsivõimet, luues kaubaveo ja logistika valdkonnas avaliku ja erasektori osalejate vahel koostalitlusvõimelise digitaalse süsteemi, mis lihtsustab menetlusi, protsesse ja kontrolle, keskendudes dokumentide dematerialiseerimisele ning andmete ja teabe vahetamisele.

Investeering 2.2 – Lennuliikluse korraldamise digiteerimine

Selle investeeringu eesmärk on sektori digitaalne ajakohastamine, mis hõlmab nii aeronavigatsiooniteabe digiteerimise uute vahendite väljatöötamist kui ka mehitamata õhusõidukite platvormide ja teenuste rakendamist.

Projektid hõlmavad mehitamata liikluse juhtimissüsteemi (UTMS) arendamist ja ühenduvust, aeronavigatsiooniteabe digiteerimist ja uue hooldusmudeli määratlemist.

Investeering 2.3 – Elektriühendused kail 

See investeering seisneb sadamapiirkonnas elektriga varustamise võrgu (dokid) rajamises ja sellega seotud infrastruktuuris riikliku ülekandevõrguga. Külmtriikimisjaamad peavad vastama määruse (EL) 2023/1804 (alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta) II lisas esitatud asjakohastele tehnilistele standarditele.

I.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtmärkide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

M3C2-1

Reform 1.1. Strateegilise planeerimise menetluste lihtsustamine

Eesmärk

Strateegilise planeerimise menetluste lihtsustamisega seotud õigusaktide muudatuste jõustumine

Õigusakti(de) säte, milles osutatakse strateegilise planeerimise menetluste lihtsustamisega seotud seadusandlike muudatuste jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2022

Muudetud õigusraamistikus sätestatakse, et:

Kõik sadamavaldajad võtavad vastu oma süsteemi strateegilise planeerimise dokumendid ja sadamate reguleerimiskavad, võttes täielikult arvesse Itaalia 2016. aasta sadamasüsteemide reformi, mis kiideti heaks 4. augusti 2016. aasta seadusandliku dekreediga nr 169.

DPSS reguleerib vähemalt järgmisi elemente.

- Sadamasüsteemi asutuste arengueesmärke;

- täpselt sadama- ja tagasadamafunktsioonide jaoks kindlaks määratud ja visandatud alad,

- maantee- ja raudteeinfrastruktuuri viimase etapi ühendused sadamatega

- planeerimise sisu kindlaksmääramisel järgitavad kriteeriumid

- sadama reguleerimiskavade koostamise suunised, eeskirjad ja menetlused tuleb üheselt kindlaks määrata.

M3C2-2

Reform 1.2. Konkurentsipõhiste kontsessioonide andmine Itaalia sadamates

Eesmärk

Sadamakontsessioonide määruse jõustumine

Määruse säte, milles osutatakse sadamakontsessioonide määruse jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2022

Uues määruses määratakse kindlaks sadamakontsessioonide andmise raamtingimused. Määruses sätestatakse vähemalt:

- tingimused, mis on seotud kontsessiooni kestusega,

- abi andvate asutuste järelevalve- ja kontrollivolitustega,

- uuendamismeetoditega,

- rajatiste uuele kontsessionäärile üleandmisega kontsessiooni lõppedes

- kontsessionääridelt nõutavate tasude miinimummäärade kindlaksmääramisega

M3C2-3 

Reform 2.1. Ühtse tolliliidese („Sportello Unico Doganale“) rakendamine 

Eesmärk 

Ühtset tolli käsitleva dekreedi jõustumine

Töölaud (Sportello Unico Doganale) 

Määrus, millega nähakse ette ühtset tollipunkti (Sportello Unico Doganale) käsitleva määruse jõustumine 

Ei kohaldata 

Ei kohaldata 

Ei kohaldata 

4. kv 

2021 

Dekreedis määratakse kindlaks ühtse tollipunkti meetodid ja spetsifikatsioonid kooskõlas määrusega (EL) 1239/2019 Euroopa merenduse ühtse kontaktpunkti rakendamise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2020. aasta määrusega (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveoteabe (eFTI) kohta. 

M3C2-4

Reform 1.3. Elektriühendusjaamade loamenetluste lihtsustamine

Eesmärk

Elektriühendusjaamade loamenetluste lihtsustamise jõustumine

Õigussäte, mis viitab elektriühendusjaamade loamenetluste lihtsustamise jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2022

Lihtsustada lubade andmise menetlust, et lühendada lubade andmise aega kuni 12 kuuni selliste energiatranspordi infrastruktuuride ehitamiseks, mille eesmärk on tarnida maismaalt elektrienergiat laevadele sildumisetapis (selliste sekkumiste puhul, mille suhtes ei kohaldata keskkonnamõju hindamist).

M3C2-5

Investeering 2.1. Logistikaahela digiteerimine

Siht

Logistikaahela digiteerimine

Ei kohaldata

Arv

0

12

2. kv

2024

Vähemalt 12 sadamasüsteemi asutust 16st varustatakse sadamaühenduse süsteemide (PCS) teenustega, mis on koostalitlusvõimelised Comando Generale delle Capitanerie di Porto ja/või Agenzia delle Dogane e dei Monopoliga ning ühilduvad uue PLNiga (Piattaforma Logistica Nazionale). Sadamasüsteemi amet on varustatud sadamaühenduse süsteemide (PCS) teenustega, kui vähemalt üks selle sadamasüsteemi ameti sadam on varustatud sadamaühenduse süsteemidega.

M3C2-5bis

Investeering 2.1. Logistikaahela digiteerimine

Siht

Logistikaahela digiteerimine

Ei kohaldata

Arv

0

3

2. kv

2026

Järgmise kolme logistikaahela digitaliseerimisega seotud sekkumise lõpuleviimine:

1)Log-IN-keskus: Turvalises pilvekeskkonnas toimiva digiplatvormi (Piattaforma Logistica Nazionale – PLN) loomine, mis suudab edendada transpordi- ja logistikaettevõtjate ning asjaomaste haldusasutuste koostalitlusvõimet, keskendudes dokumentide elektroonilisele edastamisele ning andmete ja teenuste vahetamisele vastavalt määrusele (EL) 2020/1056, kui see on asjakohane.

2)Sadamate võrgustik ja kaubakülad:

Kõigil 16 sadamasüsteemi ametiasutusel peavad olema sadamaühenduse süsteemi (PCS) teenused, mis ühilduvad Piattaforma Logistica Nazionale (PLN) ja vajaduse korral määrusega (EL) 2020/1056. Sadamasüsteemi amet on varustatud sadamaühenduse süsteemide (PCS) teenustega, kui vähemalt üks selle sadamasüsteemi ameti sadam on varustatud sadamaühenduse süsteemidega. Need PCS-teenused peavad toimima kõigis põhisadamates, mis on kindlaks määratud määruses (EL) nr 1679/2024.

Vähemalt 12 riiklikul kaubaveokülal peab olema kaubakülade süsteem (FVS), mis ühildub PLNiga ja vajaduse korral määrusega (EL) 2020/1056

3)Logi-IN-tegevus: selle sekkumise lõpuleviimiseks on vaja, et vähemalt 8 350 ettevõtet on saanud avaliku sektori toetust digisüsteemide arendamiseks, et edendada teenuste koostalitlusvõimet ning eCMRi ja eFTI nõuete täitmist.

M3C2-6

Investeering 2.2 – Lennuliikluse korraldamise digiteerimine

Eesmärk

Lennuliikluse korraldamise digiteerimine: uute vahendite kasutuselevõtmine

TOCi, digitaalse aeronavigatsiooniteabe ja UMSi sertifikaadid

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

1. kv

2026

Järgmise kolme projekti käivitamine:

a) Tehniliste operatsioonide keskus (TOC) ja vähemalt kaks lennuliikluse korraldamise süsteemi

b) digitaliseeritud lennundusteave

c) mehitamata liikluskorraldussüsteem ja ühenduvus (UTMS).

M3C2-7 

Investeering 2.3 – Elektriühendused kail 

Eesmärk 

Kõigi riigihankelepingute sõlmimine 

Pakkumiskutse avaldamine ja kõigi riigihankelepingute sõlmimine vähemalt 15 külmtriikimistehase ehitamiseks 

Ei kohaldata 

Ei kohaldata 

Ei kohaldata 

3. kv 

2024 

Pakkumiskutse avaldamine ja kõigi lepingute sõlmimine vähemalt 15 elektrit pakkuva elektriühendusjaama ehitamiseks vähemalt kümnes sadamas. 

M3C2-12

Investeering 2.3 – Elektriühendused kail 

Siht 

Elektriühendustaristu kasutuselevõtmine. 

 

Arv 

0 

15 

1. kv 

2026 

Vähemalt 15 elektritoitega elektriühendustaristu kasutuselevõtmine vähemalt 10 sadamas. 

I.3.    Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1.1 – Rohelised sadamad: taastuvenergia kasutuse laiendamine ja energiatõhususe suurendamine sadamates

Selle meetme peamine eesmärk on vähendada CO2-heidet ja parandada sadamalinnade õhukvaliteeti meetmete abil, mis on suunatud energiatõhususele ja taastuvenergia kasutamise edendamisele sadamates. Eesmärk on aidata vähendada CO2 aastast koguheidet asjaomases sadamapiirkonnas. Projektid valitakse nende hulgast, millele sadamasüsteemi ametiasutused on viidanud oma sadamasüsteemi keskkonna energiaplaneerimise dokumentides (DEASP). Programmi „Rohelised sadamad“ abil loodetakse vähendada märkimisväärselt ka muid põlemisel tekkivaid saasteaineid, mis on sadamalinnade õhukvaliteedi halvenemise peamine põhjus. See investeering hõlmab heitevabade sõidukite ja teeninduspaatide ostmist või fossiilkütuseid kasutavate sõidukite ja teeninduspaatide muutmist heitevabadeks sõidukiteks.

Reform 2.2. Riikliku digilogistikaplatvormi loomine, et võtta kasutusele kaubaveo- ja/või reisijateveoteenuste digiteerimine

Reformi eesmärk on muuta üksikute sadamasüsteemi asutuste sadamakogukonna süsteemid koostalitlusvõimeliseks riikliku digitaalse logistika platvormiga.

I.4.    Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtmärkide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

M3C2-8

Investeering 1.1 – Rohelised sadamad: taastuvenergia kasutuse laiendamine ja energiatõhususe suurendamine sadamates

Siht

Rohelised sadamad: tööde loovutamine

Ei kohaldata

Arv

0

7

4. kv

2022

Tööde määramine vähemalt seitsmele sadamasüsteemi ametiasutusele. Tööde määramise valikumenetlus hõlmab järgmist:

a) Abikõlblikkuskriteeriumid, millega tagatakse, et tööd vastavad tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01) ning asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

b) Kohustus, et määruse (EL) 2021/241 VI lisas sätestatud metoodika kohane investeeringu panus kliimameetmetesse moodustab vähemalt 79 % taaste- ja vastupidavusrahastust toetatavate investeeringute kogukuludest.

c) Kohustus esitada aruanne meetme rakendamise kohta kava kehtivusaja keskel ja kava lõppedes.

M3C2-9 

Investeering 1.1 – Rohelised sadamad: taastuvenergia kasutuse laiendamine ja energiatõhususe suurendamine sadamates 

Siht 

Rohelised sadamad: tööde lõpetamine

Ei kohaldata

Arv

0

75

2. kv 

2026 

Sadamavaldajate vähemalt 75 projekti lõpuleviimine. Vähemalt 79 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute kogukuludest läheb kliimaeesmärki toetavatele tegevustele vastavalt määruse (EL) 2021/241 VI lisas esitatud metoodikale. 

M3C2-10

Reform 2.2. Riikliku digilogistikaplatvormi loomine, et võtta kasutusele kaubaveo- ja/või reisijateveoteenuste digiteerimine

Eesmärk

Riiklik digilogistikaplatvorm

Õigusakti säte, mis näitab õigusakti jõustumist

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2024

Jõustub õigusakt, millega tagatakse sadamakogukonna süsteemide koostalitlusvõime riikliku digitaalse logistikaplatvormiga.

Lisaks nähakse õigusaktiga ette, et sadamasüsteemi asutused varustatakse sadamasüsteemi standardteenustega (sadamakogukonna süsteem), mis on koostalitlusvõimelised asjaomaste haldusasutustega ning on kooskõlas ELi määrusega (EL) nr 1056/2020 ja riikliku digitaalse logistika platvormiga.

J. ÜLESANNE 4 KOMPONENT 1: Haridusteenuste osutamise tõhustamine: lasteaedadest ülikoolideni 

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava see komponent hõlmab nelja sekkumisvaldkonda: i) Kvaliteedi parandamine ning haridus- ja koolitusteenuste kvantitatiivne laiendamine – lasteaedadest ülikoolini; ii) Õpetajate kutseala reform, eelkõige seoses värbamis- ja koolitusprotsessidega, et suurendada õpetajate oskusi ja tegeleda territoriaalse mittevastavuse probleemiga; iii) taristu oskuste täiendamine ja ajakohastamine digi-, loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika (STEM) ning mitmekeelsuse õpetamise edendamiseks, parandades samal ajal koolihoonete turvalisust ja energiatõhusust; iv) Akadeemiliste kraadide ja doktorikraadiprogrammide reform eesmärgiga edendada rakendusuuringuid ja suurendada doktorikraadiga seotud stipendiumide arvu.

Selle komponendi meetmete eesmärk on tegeleda Itaalia haridus-, koolitus- ja teadussüsteemi puudustega, et parandada Itaalia õpilaste haridustulemusi ja tööalast konkurentsivõimet.

Selle komponendi alla kuuluvad investeeringud ja reformid aitavad täita Itaaliale 2020. ja 2019. aastal esitatud riigipõhiseid soovitusi vajaduse kohta „toetada naiste osalemist tööturul tervikliku strateegia kaudu, sealhulgas juurdepääsu kaudu kvaliteetsele lapsehoiule“ (riigipõhine soovitus 2, 2019), „parandada haridustulemusi, muu hulgas piisavate ja sihipäraste investeeringute kaudu, ning edendada oskuste täiendamist, sealhulgas digioskuste tugevdamise kaudu“ (riigipõhine soovitus 2, 2019), edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni (riigipõhine soovitus 3, 2019), „tugevdada kaugõpet ja -oskusi, sealhulgas digioskusi“ (riigipõhine soovitus 2, 2020) ning suunata investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni (riigipõhine soovitus 3, 2020).

J.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1.1 – Lasteaedu, eelkoole ning alusharidust ja lastehoiuteenuseid käsitlev kava

0–6aastaste vanuserühma investeerimiskava eesmärk on suurendada lastehoiuasutuste pakkumist, ehitades ja renoveerides lasteaedu ja eelkoole ning tagades nende ohutuse, et tagada 0–6aastaste vanuserühmale pakutavate haridusvõimaluste ja vabade kohtade arvu suurenemine ning seega parandada õpetamise kvaliteeti. Meede peaks soodustama naiste osalemist tööturul ning toetama hooldajaid pere- ja tööelu ühitamisel.



Tagamaks, et meede vastab „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 58 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 59 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 60 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 61 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Lisaks nõutakse tingimustes, et valitakse ainult tegevused, mis on kooskõlas asjakohaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktidega.

Investeering 1.2 – Täistööajaga töötamise pikendamise kava

Meetme eesmärk on rahastada kooliaja pikendamist, et suurendada koolide hariduspakkumist ja muuta need pärast koolitunde piirkonnale avatuks. Selle meetmega nähakse ette söökla ruumide ehitamine või renoveerimine vähemalt 1 000 rajatise jaoks, et võimaldada kooliaja pikendamist. Pikematel koolitundidel on eeldatavasti positiivne mõju koolist väljalangemise vastasele võitlusele.

Investeering 1.3 – Koolispordi infrastruktuuri edendamise kava

Sporditegevuse tugevdamine aitab eeldatavasti võidelda koolist väljalangemise vastu, suurendada sotsiaalset kaasatust ja tugevdada isiklikke võimeid. Investeeringuga uuendatakse koolide juurde kuuluvaid spordirajatisi ja spordisaale, et tagada hariduse pakkumise kasv ja kooliaja pikendamine.

Investeeringuga ehitatakse ja renoveeritakse koolis kasutamiseks mõeldud spordirajatisi ja spordiklubisid. Tagamaks, et meede vastab põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse projektikonkursside suunistes sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja fossiilkütustel põhinevad küttesüsteemid, näiteks maagaasikatlad.



Investeering 1.4 – Erakorraline sekkumine, mille eesmärk on vähendada territoriaalseid erinevusi keskkooli I ja II tsüklis ning võidelda koolist väljalangemise vastu

Meetme eesmärk on tagada õpilastele piisavad põhioskused, muu hulgas ühtse riikliku veebikoolituse portaali väljatöötamise kaudu. Erilist tähelepanu pööratakse koolidele, millel on olnud suuremaid raskusi õpilaste vajadustele suunatud sekkumiste kohandamisega. Investeeringuga edendatakse mentorlusmeetmete rakendamist vähemalt 820 000 koolist väljalangemise ohus oleva ja juba koolist väljalangenud noore jaoks. Selles nähakse ette veebiplatvormi kasutamine mentorlus- ja koolitustegevuseks.

Sekkumine peaks edendama soolist võrdõiguslikkust ja aitama kaasa ebavõrdsuse, sealhulgas territoriaalsete erinevuste kaotamisele juurdepääsul haridusele.

Reform 1.1. Tehniliste ja kutseinstituutide reform

Reformi eesmärk on viia tehniliste ja kutseinstituutide õppekavad kooskõlla Itaalia tootmissüsteemi jaoks vajalike pädevustega, sealhulgas kohalikul tasandil. Eelkõige viiakse reformiga tehniline ja kutseharidus kooskõlla tööstuse 4.0 ja digitaalse innovatsiooniga.

Reform 1.2. Kolmanda taseme kutseõppe reform

Reformi eesmärk on tugevdada kolmanda taseme kutseõppesüsteemi, lihtsustades intelligentsete transpordisüsteemide juhtimist, et suurendada instituutide ja liitujate arvu, pidades silmas kohalikku territooriumi.

Reform peaks kaotama ebakõla tööjõu pakkumise ja nõudluse vahel.

Investeering 1.5 – Kolmanda taseme kutseõppesüsteemi arendamine

Meede täiendab kolmanda taseme kutseõppe reformi 1.2, mille eesmärk on tugevdada kutseõppeasutuste pakutavat haridust. See aitab suurendada kutseõppeasutuste haridusvõimalusi ja ettevõtete osalemist haridusprotsessides, et luua parem ühendus ettevõtjate võrgustikuga. Samuti peaks meede vähendama noorte töötust, tegeledes tööjõu nõudluse ja pakkumise vahelise oskuste mittevastavusega.

Investeeringuga suurendatakse intelligentsete transpordisüsteemide kursustel osalevate üliõpilaste arvu ja tugevdatakse laboristruktuure (võttes kasutusele uuenduslikud tehnoloogiad 4.0), investeerides samal ajal õpetajate oskustesse. Kavas on aktiveerida riiklik digitaalne platvorm, mis võimaldab õpilastel tunda kutsekvalifikatsiooni omandanute tööpakkumisi.



Reform 1.3. Koolisüsteemi ümberkorraldamine

Reformil on kaks eesmärki:

1)Õpilaste arvu kohandamine klassi kohta.

Õpetajate arv määratakse kindlaks samal tasemel nagu 2020/2021. õppeaastal, pidades silmas rahvastiku vähenemist ja selleks, et vähendada õpilaste arvu klassi kohta ning järk-järgult parandada õpilaste arvu ja ühistel ametikohtadel töötavate õpetajate arvu suhet. Sekkumise rakendamine ei suurenda olemasolevate hoonete arvu. Algatuses pööratakse individuaalset tähelepanu üksikutele õpilastele, eelkõige kõige haavatavamatele ja kindlasti puuetega õpilastele. Eeldatakse, et õpilaste/õpetajate suhtarvu paranemine toob kasu õpetamise kvaliteedile ja ressursside kättesaadavusele koolihoonete jaoks.

2)Koolimaja suuruse reeglite ülevaatamine.

Piirkondlik koolipopulatsioon võetakse vastu „tõhusa parameetrina“, et teha kindlaks juhtivtöötaja ja juhtivtöötajaga haridusasutused, mitte konkreetse kooli elanikkond, nagu on sätestatud kehtivates õigusaktides.

Reform 1.4. „Suunitlusega“ süsteemi reform

Reformi eesmärk on võtta kasutusele orientatsioonimoodulid (vähemalt 30 tundi aastas) neljanda ja viienda keskkooliklassi jaoks. Peamine eesmärk on aidata õpilastel enne tööturule integreerumist teha teadlik valik õpingute jätkamise või täiendkutseõppe vahel. Reformiga nähakse ette ka digitaalse orientatsiooni platvormi loomine, mis on seotud ülikoolide ja kutseõppeasutuste (ITS) kolmanda taseme hariduse pakkumisega.

Investeering 1.6 – Aktiivne orientatsioon üleminekul kooli-ülikooli vahel

Meetme eesmärk on hõlbustada ja soodustada üleminekut keskkoolist ülikooli ning vähendada ülikoolist väljalangejate arvu, aidates seega suurendada lõpetajate arvu. Investeeringuga loodetakse tõsta edunäitajaid (kooliskäimine, õpitaseme tõstmine, järgmisel õppeaastal vastu võetud üliõpilaste arv jne) ning vähendada soolist ebavõrdsust nii tööhõives kui ka kõrghariduses osalemises kõigis valdkondades.

Algatusega nähakse ette kursuste pakkumine kõigile keskkooliõpilastele, et toetada neid kolmanda taseme hariduse valikul, hõlbustades ettevalmistuse ja kutseõppe paremat sobitamist ning aidates õpilastel kooli ja ülikooli vahelisele üleminekule suunata. Loenguid korraldavad kõrgharidusprofessorid ja neid korraldatakse keskkooliõpilastele. Jätkusuutlikkuse saavutamiseks laiendatakse koolitust keskkooliprofessoritele nii, et selle kolmeaastase programmi kohaselt on suunised kättesaadavad ka kõrgkoolide sisetöötajatele.



Investeering 1.7 – Stipendiumid ülikoolidesse pääsemiseks

Meetme eesmärk on tagada võrdne juurdepääs haridusele, lihtsustades sotsiaal-majanduslikes raskustes olevate üliõpilaste juurdepääsu kolmanda taseme haridusele, mille puhul kõrgtasemel õpingutega kaasnevad suhteliselt suured alternatiivkulud, võrreldes varase üleminekuga tööturul. Eelkõige saavutatakse see taaste- ja vastupidavusrahastu toetuse raames üliõpilastele antavate stipendiumide arvu suurendamisega.

Seda meedet täiendab React-EU, mis peaks 2023. aastal rahastama 13 000 stipendiumi ülikoolidele juurdepääsuks lõunapoolsetes piirkondades.

Reform 1.5. Kõrgkoolide kraadirühmade reformid

Reformiga nähakse ette ülikoolide õppekavade ajakohastamine, vähendades olemasolevaid jäika piire, mis piiravad oluliselt valdkondadevaheliste radade loomise võimalust. Samuti eeldatakse, et reformiga laiendatakse kutseõppeprogrammide rakendamise võimalust, võttes kasutusele uuenduslikud töökohale suunatud kraadiõppe kursused .

Reform 1.6. Ülikoolidiplomi reformi võimaldamine

Reformiga nähakse ette selliste kutsealadele juurdepääsu menetluse lihtsustamine, mis eeldavad kutsetellimusel registreerumist spetsiaalse kutseeksami abil. Meede aitab ühtlustada iga riikliku kraadi lõpueksami vastava kutseeksamiga, pakkudes sellega üldisi ja selgeid eeskirju ja asendamist.

Reform 2.1. Õpetajate värbamine

Reformi eesmärk on luua uus õpetajate töölevõtmise mudel, mis on seotud õpetajate esialgse koolituse ümberhindamisega kogu nende karjääri jooksul. Selle meetme strateegiline eesmärk on oluliselt parandada Itaalia haridussüsteemi kvaliteeti. Eelkõige lihtsustatakse reformiga praegusi avaliku konkursi menetlusi. Meetmetega kehtestatakse rangemad nõuded õpetajakutsele juurdepääsuks, tõhusam õpetajate liikuvuse raamistik, liigse liikuvuse piiramine ning selge seos karjääri edenemise ja tulemuslikkuse hindamise ning pideva kutsealase arengu vahel.

Reform 2.2. Kolmanda taseme haridus ja kohustuslik koolitus koolijuhtidele, õpetajatele, haldus- ja tehnilistele töötajatele

Reformi eesmärk on luua koolitöötajatele kvaliteetne koolitussüsteem pidevaks ametialaseks ja karjääriarenguks. Sellega nähakse ette Euroopa standarditele vastavate suuniste avaldamise eest vastutava kvalifitseeritud organi loomine ning koolitusalgatuste valimine ja koordineerimine, sidudes need võimaluse korral karjääri edenemisega, nagu on ette nähtud värbamisreformis – reform 2.1: Õpetajate värbamine, mis on kavas ette nähtud.



Investeering 2.1 – Integreeritud digitaalne õpetamine ja koolitöötajate koolitamine digiülemineku valdkonnas

Meetme eesmärk on luua alaline süsteem digitaalse didaktika ning kooli töötajate digitaalsete ja õpetamisoskuste arendamiseks. Sekkumisega nähakse ette:

-süsteemi loomine õpetajate ja koolipersonali pidevaks koolitamiseks digiülemineku eesmärgil;

-Võtta vastu integreeritud digitaalse õpetamise riiklik võrdlusraamistik, et edendada digipädevuse õppekavade vastuvõtmist kõigis koolides.

Tegevussuund näeb ette umbes 650 000 õpetaja ja koolitöötaja koolitamist, umbes 20 000 koolituskursuse loomist viie aasta jooksul ja kohalike koolituskeskuste loomist. Koolitusprojektidesse kaasatakse kõik Itaalia enam kui 8 000 haridusasutust.

Investeering 3.1 – Uued oskused ja keeled

Sekkumise eesmärk on integreerida koolide kõikidesse tasanditesse loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna ning digi- ja innovatsioonioskuste tugevdamiseks kavandatud õppekavad, metoodikad ja sisu. Meede keskendub naisüliõpilastele ja näeb ette täieliku interdistsiplinaarse lähenemisviisi. Sekkumise eesmärk on tagada võrdsed võimalused ja sooline võrdõiguslikkus seoses metodoloogilise lähenemisviisi ja STEM-valdkonna suunitlusega tegevustega.

Meede peaks parandama õpilaste ja õpetajate mitmekeelseid oskusi, laiendades programmi „Erasmus+“ käsitlevate konsultatsiooni- ja teabeprogramme programmi „Erasmus+“ riikliku dokumentatsiooni-, innovatsiooni- ja haridusuuringute instituudi (INDIRE) ja selle saadikute võrgustiku toel.

Samuti töötatakse asjaomaste sertifitseerijate toel välja digitaalne süsteem keeleoskuse jälgimiseks riigi tasandil.

Investeering 3.2 – Kool 4.0: innovaatilised koolid, juhtmestik, uued klassiruumid ja õpikojad

Meetme eesmärk on ajakohastada koolirajatisi kohanemisvõimeliseks, paindlikuks ja digitaalseks õpikeskkonnaks, kasutades tehnoloogiliselt arenenud õpikodasid ja töölõppimist. Selle meetmega kiirendatakse Itaalia koolisüsteemi digipööret, muutes ligikaudu 100 000 traditsioonilist klassi ühendatud õpikeskkondadeks, võttes kasutusele seotud haridusseadmed ja luues teises tsüklis digivaldkonna kutsealade õpikojad.

Investeering 3.3 – Koolihoonete turvalisuse ja struktuurilise taastamise kava

Meetme peamine eesmärk on aidata kaasa kliimamuutustest taastumisele, suurendades koolihoonete ohutust ja energiatarbimist. Eelkõige aitab meede kaasa energiaklasside parandamisele ning vähendab tarbimist ja CO2-heidet ning suurendab hoonete struktuurset ohutust. Erilist tähelepanu pööratakse kõige ebasoodsamas olukorras olevatele piirkondadele, et vähendada ja kõrvaldada majanduslikku ja sotsiaalset tasakaalustamatust. Investeering ei hõlma maagaasikatelde hankimist.



Investeering 3.4 – Õpetamise ja ülikoolihariduse edendamine

Meetme eesmärk on ülikooliprogrammide (sealhulgas doktoriõppe programmide) kvalifitseerimine ja uuendamine kolme strateegilise eesmärgi kaudu: digiteerimine; „innovatsioonikultuur“; rahvusvahelistumine.

Eelkõige rakendatakse järgmisi osameetmeid:

- Vähemalt 500 doktoranti osalevad ülikoolide ja AFAMi asutuste käivitatud programmides, mis on pühendatud digi- ja keskkonnaalasele üleminekule;

-Kolme digiõppekeskuse loomine, et parandada kõrgharidussüsteemi suutlikkust pakkuda üliõpilastele ja ülikoolitöötajatele digitaalharidust;

-Kõrgharidusasutuste tugevdamine

-Kümne riikidevahelise haridusalgatuse rakendamine – riikide lähetatud eksperdid – koostöös välis- ja rahvusvahelise koostöö ministeeriumiga

-Kunsti- ja muusikakõrgkoolide (AFAM) rahvusvahelistumine, toetades 15 AFAM-asutuste rahvusvahelistumise projekti, et edendada nende rolli välismaal Itaalia kultuuri säilitamisel ja edendamisel

Reform 4.1. Doktoriõppe reformimise programm

Reformi eesmärk on ajakohastada doktoriõppe programme käsitlevat määrust, lihtsustada ettevõtete, uurimiskeskuste ja doktoriõppe programmidesse kaasamise menetlusi ning tugevdada rakendusuuringuid. Kavandatava reformiga ühendatakse kõik investeeringud, mis on seotud doktoriõppe programmidega sihtvaldkonnas „Haridus ja teadustegevus“.

Investeering 4.1 – Doktorikraadide arvu ja karjäärivõimaluste laiendamine (teadusuuringutele suunatud, avalik haldus ja kultuuripärand)

Meetme eesmärk on suurendada teadusuuringutele, avalikule haldusele ja kultuuripärandile suunatud inimkapitali. Investeeringuga nähakse ette, et ülikoolid ja AFAMi asutused eraldavad üliõpilastele vähemalt 3 600 üldstipendiumi, vähemalt 3 000 doktori stipendiumi avaliku halduse valdkonnas ja vähemalt 600 uut doktori stipendiumi kultuuripärandile.

J.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtmärkide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

M4C1-1

Reform 1.5. Ülikoolikraadiga rühmade reform; Reform 1.6. Ülikoolidiplomite reformi võimaldamine; Reform 4.1. Doktoriõppe reformimise programm

Eesmärk

Kolmanda taseme haridussüsteemi reformide jõustumine haridustulemuste parandamiseks (esmased õigusaktid) järgmistes valdkondades: a) võimaldada akadeemilisi kraade; b) ülikoolikraad; c) doktoriõppe programmide reform

Seaduse säte, mis viitab reformide jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Reformid hõlmavad vähemalt järgmisi põhielemente:  
i) akadeemilisi kraade hõlmavate rühmade reformimise algatused, mis suurendavad paindlikkust, et vastata tööturu muutuvatele nõudmistele oskuste järele;  
ii) algatused, mille eesmärk on reformida akadeemilisi kraade, lihtsustada ja kiirendada juurdepääsu kutsealadele; 
iii) algatused PHD programmide reformimiseks, et ettevõtteid paremini kaasata ja edendada rakendusuuringuid; 
Meetmed kolmanda taseme kutseõppesüsteemi reformimiseks, sealhulgas sidemete tugevdamine ja võimalikud üleminekud kutsekvalifikatsiooniga (lauree professionalizzanti), et rahuldada tööturu nõudlust tehniliste oskuste järele

M4C1-2

Investeering 1.7 – Stipendiumid ülikoolidesse pääsemiseks

Eesmärk

Selliste ministri määruste jõustumine, millega reformitakse stipendiume, et parandada juurdepääsu kolmanda taseme haridusele

Seaduse säte, mis viitab reformi jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Ministrite määrustega, mille on vastu võtnud ülikoolide ja teadusuuringute ministeerium stipendiumide reformi kohta, parandatakse sotsiaalmajanduslikes raskustes andekate üliõpilaste juurdepääsu kolmanda taseme haridusele, suurendatakse stipendiumide summat ja toetusesaajate arvu kuni 31. detsembrini 2024. Need üliõpilased identifitseeritakse ISEE – Indicatore della Situazione Economica Equivalente’i alusel.

M4C1-3

Reform 2.1. Õpetajate värbamine

Eesmärk

Õpetajakutse reformi jõustumine.

Seaduse säte, mis viitab reformi jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Läbivaadatud õigusraamistik meelitab ligi, võtab tööle ja motiveerib kvaliteetseid õpetajaid, eelkõige:  
i) värbamissüsteemi parandamine;
ii) kõrgema kvalifikatsiooni kehtestamine õpetamisel, et saada juurdepääs kutsealale keskkoolis;  
iii) Õpetajate ülemäärase liikuvuse piiramine (pedagoogilise järjepidevuse huvides); 
iv) karjääri edenemise kindlaksmääramine, mis on selgelt seotud tulemuslikkuse hindamise ja pideva kutsealase arenguga.

M4C1-4

Investeering 3.2 – Kool 4.0: innovaatilised koolid, juhtmestik, uued klassiruumid ja õpikojad

Eesmärk

Vastu on võetud Itaalia koolisüsteemi digiülemineku edendamise kava 4.0

Haridusministeerium – dekreet, millega võetakse vastu kava „Kooli 4.0“

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Haridusministeeriumi poolt Itaalia koolisüsteemi digiülemineku edendamiseks vastu võetud kava „Kool 4.0“ hõlmab järgmist:

a) 100 000 klassiruumi muutmine innovaatilisteks õpikeskkondadeks

b) laboratooriumide loomine uute digitaalvaldkonna elukutsete jaoks kõigis keskkoolides.

Meetmega a muudetakse traditsiooniliste klassiruumide jaoks ette nähtud kooliruumid uuenduslikuks, kohanemisvõimeliseks ja paindlikuks õpikeskkonnaks, mis on ühendatud, integreeritud digitaalsete, füüsiliste ja virtuaalsete tehnoloogiatega. Investeerimine kooliruumidesse toob kõige uuenduslikumad õppetehnoloogiad (kodeerimis- ja robootikaseadmed, virtuaalreaalsuse seadmed, kaasava hariduse täiustatud digitaalseadmed jms vähemalt 100 000 õppetundides kasutatava alg- ja keskkooli klassiruumi).

Meetmega b luuakse igas keskkoolis vähemalt üks labor digitaalsete kutsealade jaoks, labor, mis on tihedalt seotud ettevõtete ja innovatiivsete idufirmadega, et luua uusi töökohti uute digitaalsete kutsealade sektoris (nt tehisintellekt, robootika, suurandmed ja küberturvalisus, sinine ja roheline majandus).

Vähemalt 40 % toetust saavatest koolidest peavad asuma Lõuna-Itaalias.

M4C1-5

Reform 1.3. Koolisüsteemi ümberkorraldamine; Reform 1.2. Kolmanda taseme kutseõppesüsteemi reform; Reform 1.1. Tehniliste ja kutseinstituutide reform; Reform 1.4. „Suunitlusega“ süsteemi reform

Eesmärgid

Alg- ja keskharidussüsteemi reformide jõustumine haridustulemuste parandamiseks

Seaduse säte, mis viitab reformide jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2022

Põhi- ja keskharidussüsteemi esmased õigusaktide reformid hariduse tulemuste parandamiseks (esmaste õigusaktide abil) peavad sisaldama vähemalt järgmisi põhielemente:  
i) Algatused haridussüsteemi korralduse reformimiseks, et kohaneda demograafiliste muutustega (nt koolide ja õpilaste/õpetajate arv);
ii) Algatused orientatsioonisüsteemi reformimiseks, et minimeerida koolist väljalangemise määra kolmanda taseme hariduses; 
iii) Kutsekeskhariduse tugevdamise algatused (Istituti tecnico-professionali), sealhulgas uue õppekava vastuvõtmine ja nende suunamine riikliku tööstuse 4.0 kava innovatsioonitulemuste suunas (Ministero dello Sviluppo economico, Decreto 26 Maggio 2020) ; 
iv) Algatused koolijuhtide, õpetajate ja haldus-/tehnilise personali koolitamiseks ning kolmanda taseme kogenud kooli loomine koolitamiseks, et parandada õpetamise kvaliteeti; 
v) Algatused selliste tegevuste, metoodikate ja sisu integreerimiseks, mille eesmärk on arendada ja tugevdada teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika õppekavasid, digi- ja innovatsioonioskusi kõigis haridustsüklites alates lasteaiast kuni keskkoolini, eesmärgiga edendada osalemist loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika kolmanda taseme õppekavades, eelkõige naiste seas.

Eesmärgi rahuldavaks täitmiseks peavad õigusaktid sisaldama kohustuslikke tähtaegu teiseste õigusaktide, suuniste ja kõigi vajalike õigusnormide väljaandmiseks (järelevalvet haridusministeeriumi andmebaasis), et tagada sujuv rakendamine.

M4C1-6

Reform 2.2. Kolmanda taseme haridus ja täiendkoolitus koolijuhtidele, õpetajatele, haldus- ja tehnilistele töötajatele

Eesmärk

Selliste õigusaktide jõustumine, mille eesmärk on luua kooli jaoks kvaliteetne koolitussüsteem.

Seaduse säte, mis viitab õigusakti jõustumisele.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2022

Õigusaktid sisaldavad sätteid, mille eesmärk on luua koolitöötajatele kvaliteetne koolitussüsteem, mis on kooskõlas pideva kutsealase ja karjääriarenguga, luua kvalifitseeritud organ, kes vastutab koolitöötajate koolitussuuniste eest, valida välja koolitusalgatused ja neid koordineerida ning siduda need töölevõtmise reformiga ette nähtud karjääri edenemisega. Põhi- ja täiendõppesüsteemi rakendamine peaks võimaldama ületada koolitusteede praeguse killustatuse, millel praegu puudub ühtne riiklik strateegia.

M4C1-7

Investeering 1.4 – Erakorraline sekkumine, mille eesmärk on vähendada territoriaalseid erinevusi keskkooli I ja II tsüklis ning võidelda koolist väljalangemise vastu

Siht

Õpilased või noored, kes on osalenud mentorlustegevuses või koolituskursustel

Pakutakse mentorlust

Arv

0

820 000

3. kv

2025

Mentorlusmeetmete rakendamine vähemalt 820 000 koolist väljalangemise ohus oleva noore ja juba koolist väljalangenud noorte jaoks.

M4C1-8

Investeering 1.3 – Koolispordi infrastruktuuri edendamise kava

Eesmärk

Lepingute sõlmimine koolis kasutamiseks mõeldud spordirajatiste ja spordisõimede ehitamiseks ja renoveerimiseks

Teade rahastamiskõlblike sekkumistega seotud riigihankelepingute sõlmimise kohta

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

1. kv

2024

Hankelepingute sõlmimine spordirajatiste ja koolides kasutamiseks mõeldud spordirajatiste ja spordisaalide ehitamiseks ja renoveerimiseks pärast avalikku hankemenetlust.

M4C1-9

Investeering 1.1 – Lasteaedu, eelkoole ning alusharidust ja lastehoiuteenuseid käsitlev kava

Eesmärk

Lasteaedade ja eelkoolide ning alushariduse ja lastehoiuteenuste ehitamist, renoveerimist ja nende turvalisuse tagamist käsitlevate lepingute sõlmimine

Toetusesaajate teavitamine kohalike ametiasutuste poolt esimeste abikõlblike sekkumiste hankelepingute sõlmimise rahastamise kohta

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2023

Lasteaedu ja eelkoole ning alusharidust ja lastehoiuteenuseid käsitlevate lepingute sõlmimine ja territoriaalne jaotus Lepingud sõlmitakse kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjaomaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.

M4C1-10

Reform 2.1. Õpetajate värbamine; Reform 1.3. Koolisüsteemi ümberkorraldamine; Reform 1.2. Kolmanda taseme kutseõppesüsteemi reform; Reform 1.4. „Suunitluse“ süsteemi reform; Reform 1.5. Ülikoolikraadiga rühmade reform; Reform 1.6. Ülikoolidiplomite reformi võimaldamine

Eesmärk

Määruste jõustumine, et vajaduse korral tõhusalt rakendada ja kohaldada kõiki meetmeid, mis on seotud alg-, kesk- ja kolmanda taseme hariduse reformidega

Seaduse säte, mis viitab määruste jõustumisele.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2023

Teisesed õigusaktid sisaldavad kõiki vajalikke määrusi, et tõhusalt rakendada ja kohaldada kõiki meetmeid, mis on seotud alg-, kesk- ja kolmanda taseme hariduse reformidega:

Kolmanda taseme haridussüsteemi reformid haridustulemuste parandamiseks (esmased õigusaktid) järgmistes valdkondades: a) võimaldada akadeemilisi kraade; b) ülikoolikraad; c) doktoriõppe programmide reform;

- Ministri dekreedid stipendiumide reformimiseks, et parandada juurdepääsu kolmanda taseme haridusele;

- Õpetajakutse reform;

– Põhi- ja keskharidussüsteemi reformid haridustulemuste parandamiseks; – Õigusaktide eesmärk on luua kooli jaoks kvaliteetne koolitussüsteem.

M4C1–10a

Reform 1.1. Tehniliste ja kutseinstituutide reform

Eesmärk

Teisesed õigusaktid on jõustunud

Teisese õiguse jõustumisele viitav õigusnorm

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2024

Jõustusid teisesed õigusaktid tehniliste ja kutseinstituutide reformi kohta.

M4C1-11

Investeering 1.7 – Stipendiumid ülikoolidesse pääsemiseks

Siht

Ülikooli stipendium

Ei kohaldata

Arv

0

55 000

4. kv

2023

Vähemalt 55 000 üliõpilast saavad stipendiumid, mida rahastatakse üksnes taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest 

M4C1-12

Investeering 4.1 – Doktorikraadide arvu ja karjäärivõimaluste laiendamine (teadusuuringutele suunatud, avalik haldus ja kultuuripärand)

Siht

Doktoriõppe stipendiumiprogrammid

Ei kohaldata

Arv

0

7 200

4. kv

2024

Kolme aasta jooksul antakse vähemalt 3 600 ülddoktori stipendiumi, vähemalt 3 000 doktorikraadi stipendiumi avaliku halduse valdkonnas ja vähemalt 600 doktoritoetust kultuuripärandi valdkonnas.

M4C1-13

Investeering 2.1 – Integreeritud digitaalne õpetamine ja koolitöötajate koolitamine digiülemineku valdkonnas;

Siht

Koolijuhtide, õpetajate ja haldustöötajate koolitamine

Ei kohaldata

Arv

0

650 000

4. kv

2025

Koolitatakse vähemalt 650 000 koolijuhti, õpetajat ja haldustöötajat

Integreeritud digitaalne haridus ja koolitöötajate koolitus digitaalses üleminekus (650 000 õpetajat, juhti ja administratiivtöötajat, üldine koolitus).

M4C1-14

Reform 2.1. Õpetajate värbamine

Siht

Reformitud värbamissüsteemiga tööle võetud õpetajad

Ei kohaldata

Arv

0

20 000

4. kv

2024

Reformitud värbamissüsteemiga tööle võetud vähemalt 20 000 õpetajat

M4C1–14a

Reform 2.1. Õpetajate värbamine

Siht

Reformitud värbamissüsteemiga tööle võetud õpetajad

Ei kohaldata

Arv

0

20 000

3. kv

2025

Reformitud värbamissüsteemiga tööle võetud vähemalt 20 000 õpetajat

M4C1–14ter

Reform 2.1. Õpetajate värbamine

Siht

Kandidaadid, kes on reformitud värbamissüsteemi kohaselt edukalt läbinud avaliku konkursi õpetajateks saamiseks.

Ei kohaldata

Arv

0

30 000

2. kv

2026

Reformitud värbamissüsteemi kohaselt on edukalt läbinud avaliku konkursi õpetajateks saamiseks vähemalt 30 000 kandidaati.

Kõik edukad kandidaadid peavad enne avalikus konkursis osalemist olema läbinud alusõppe 60 ECTSi.

M4C1-15

Investeering 1.7 – Stipendiumid ülikoolidesse pääsemiseks

Siht

Stipendiumid ülikooli sisseelamiseks

Ei kohaldata

Arv

0

55 000

4. kv

2024

Vähemalt 55 000 üliõpilast saavad stipendiumid, mida rahastatakse üksnes taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest

M4C1–15a

Investeering 1.7 – Stipendiumid ülikoolidesse pääsemiseks

Siht

Stipendiumid ülikooli sisseelamiseks

Ei kohaldata

Arv

0

55 000

4. kv

2025

Vähemalt 55 000 üliõpilast saavad stipendiumid, mida rahastatakse üksnes taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest

M4C1-16

Investeering 3.1 – Uued oskused ja keeled

Siht

Koolid, kes käivitasid 2024. ja 2025. aastal STEM-valdkonna juhendamisprojektid

Ei kohaldata

Arv

0

8 000

2. kv

2025

Vähemalt 8 000 koolli on käivitanud STEM nõustamisprojektid.

Projektide eesmärk on arendada ja digiteerida riiklik digiplatvorm STEM. Platvormi eesmärk on programmi täielik rakendamine ning teabe ja andmete (soo alusel eristatud) jälgimine ja levitamine alates eelkoolist ja algkoolist kuni esimese ja teise keskkoolini ning tehnika- ja kutseinstituutideni.

M4C1-17

Investeering 3.1 – Uued oskused ja keeled

Siht

Õpetajatele pakutavad keele- ja metoodilised kursused

Ei kohaldata

Arv

0

1 000

2. kv

2025

Õpetajatele pakutakse vähemalt 1 000 keele- ja metoodilist kursust

M4C1-18

Investeering 1.1 – Lasteaedu, eelkoole ning alusharidust ja lastehoiuteenuseid käsitlev kava

Siht

Uued kohad, mis on aktiveeritud haridus- ja alusharidusteenuste jaoks (null kuni kuus aastat vanad)

Ei kohaldata

Arv

0

150 480

2. kv

2026

Vähemalt 150 480 uut loodud kohta haridus- ja alusharidusteenuste jaoks (null kuni kuus aastat vanad)

Lasteaedade ehitamise ja ümberehitamise kava eesmärk on suurendada vabade kohtade arvu, suurendades nullist kuue aastani ulatuvat haridusteenust.

M4C1-19

Investeering 3.2 – Kool 4.0: innovaatilised koolid, juhtmestik, uued klassiruumid ja õpikojad

Siht

Klassid muudetakse innovaatiliseks õpikeskkonnaks tänu 4.0 koolile.

Ei kohaldata

Arv

0

100 000

4. kv

2025

Klassiruumide arv, mis on uuendusmeelsetes õpikeskkondades kavale „Kool 4.0“ muudetud.

Meetmega muudetakse traditsioonilistes klassiruumides kasutatavad kooliruumid uuenduslikeks õpikeskkondadeks, mis on integreeritud digitehnoloogiaga. Investeeringuga tuuakse uuenduslikud õpetamistehnoloogiad vähemalt 100 000 klassiruumi alg- ja keskkoolides, mida kasutatakse õpetamiseks, ostes digiseadmeid ja/või luues digilaboreid.

M4C1-20

Investeering 1.5 – Kolmanda taseme kutseõppesüsteemi arendamine

Siht

Kutseõppesüsteemi (ITS) õppurite arv

Ei kohaldata

Arv

0

11 000

1. kv

2026

Vaatlusaastal 2025 kutseõppesüsteemis registreerunud üliõpilaste arv.

M4C1–20a

Investeering 1.5 – Kolmanda taseme kutseõppesüsteemi arendamine

Eesmärk

Uue riikliku järelevalvesüsteemi rakendamine

Uue intelligentsete transpordisüsteemide seiresüsteemi käivitamine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2025

Uus riiklik süsteem intelligentsete transpordisüsteemide kursustega saavutatud tulemuste jälgimiseks on täielikult rakendatud ja toimiv.

M4C1-21

Investeering 1.2 – Täistööajaga töötamise pikendamise kava

Siht

Struktuurid, mis võimaldavad õpilasi vastu võtta ka pärast kooliaja lõppu

Ei kohaldata

Arv

0

1 000

2. kv

2026

Selleks et hõlbustada kooliaja pikendamist ja koolide avamist väljaspool koolitunde, ehitatakse või ajakohastatakse vähemalt 1 000 struktuuri.

M4C1-22

Investeering 1.3 – Koolispordi infrastruktuuri edendamise kava

Siht

Ehitatud või renoveeritud ruutmeetrit kasutatakse võimlate või spordirajatistena

Ei kohaldata

Arv

0

230 400

2. kv

2026

Ehitatud või renoveeritud vähemalt 230 400 ruutmeetrit, et seda saaks kasutada kooli juurde kuuluvate spordisaalide või spordirajatistena.

M4C1-23

Investeering 3.4 – Õpetamise ja ülikoolihariduse edendamine

Siht

Uued doktorikraadid, mis antakse kolmeks aastaks digitaal- ja keskkonnavaldkonnale ülemineku programmide raames

Ei kohaldata

Arv

0

500

2. kv

2026

Vähemalt 500 uut doktoriõpet programmide raames, mille on käivitanud ülikoolid ja AFAMi institutsioonid, mis on pühendatud digi- ja keskkonnaalasele üleminekule.

Projekti eesmärk on ülikooli (ja doktoriõppe) teede kvalifitseerimine ja uuendamine järgmiste hoobade kaudu: a) digiteerimine; b) innovatsioonikultuur; c) rahvusvahelistumine.

M4C1–23a

Investeering 3.4 – Õpetamise ja ülikoolihariduse edendamine

Eesmärk

Õpetamise ja ülikoolihariduse edendamise allmeetmete rakendamise lõpuleviimine

Rakendatakse allmeetmeid, mis on seotud õpetamise ja ülikoolihariduse edendamisega.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2026

Rakendatakse allmeetmeid, mis on seotud õpetamise ja ülikoolihariduse edendamisega.

Allmeetmed hõlmavad järgmist:

1.Kolme digiõppekeskuse loomine;

2.Kolme kõrgema astme ülikooli võrgustiku aktiveerimine;

3.Kümne riikidevahelise haridusalgatuse (TNE) elluviimine;

4.Kunsti- ja muusikakõrgkoolide (AFAM) 15 rahvusvahelistumise projekti elluviimine.

M4C1-24

Investeering 1.6 – Aktiivne orientatsioon üleminekul kooli-ülikooli vahel

Siht

Kooli ja ülikooli üleminekukursuste jaoks välja antud osalemistunnistused

Ei kohaldata

Arv

0

1 000 000

2. kv

2026

2022/2023–2025/2026 akadeemilistel õppeaastatel õppivatele keskkooliõpilastele mõeldud üleminekukursuste puhul on välja antud vähemalt 1 000 000 osalemistunnistust.

M4C1-25

Investeering 1.4 – Erakorraline sekkumine, mille eesmärk on vähendada territoriaalseid erinevusi keskkooli I ja II tsüklis ning võidelda koolist väljalangemise vastu

Siht

Erinevus koolist väljalangemise määras keskhariduses

Ei kohaldata

Protsent

13,5

10,2

4. kv

2025

Vähendada keskkoolist väljalangemise määra erinevust, et saavutada ELi 2019. aasta keskmine (10,2 %).

M4C1-26

Investeering 3.3 – Koolihoonete turvalisuse ja struktuurilise taastamise kava

Siht

Renoveeritud koolihoonete ruutmeeter

Ei kohaldata

Arv

0

2 600 000

2. kv

2026

Renoveeritakse või rekonstrueeritakse vähemalt 2 600 000 ruutmeetrit koolihooneid. Koolihoonete struktuuri- ja energiaalase ümberkujundamise kavaga peaks ümber kujundama kogupindala 2 600 000 ruutmeetrit.

J.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus 

 

Reform 1.7. Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse  

Reformi eesmärk on julgustada era- ja avaliku sektori asutusi looma üliõpilaste majutusrajatisi, kusjuures ülikoolide ja teadusuuringute ministeerium annab osa hoonete esimese kolme tegevusaasta üüritulust. Eesmärk on suurendada 2026. aastaks koolivälistele õpilastele ettenähtud majutuskohtade arvu.  

Kavandatud investeeringu eesmärk on lisada 60 000 magamismajutust, vähendades seega märkimisväärselt Itaalia lõhet ELi keskmisega eluasemete pakkumise osas. Selle eesmärk on tagada laialdane juurdepääs eluasemetele, et mõistlikul arvul üliõpilastel oleks võimalik lubada kõrgemat haridust oma eelistatud valdkonnas ja asukohas, olenemata nende sotsiaal-majanduslikust taustast. Sel eesmärgil reserveeritakse 30 % uutest kohtadest sotsiaal-majanduslikes raskustes olevatele üliõpilastele, nagu on määratlenud „Diritto allo Studio“ (õigus õppeorganisatsioonidele).   

Üliõpilaste renditasu on vähemalt 15 % madalam kui kohaliku turu hinnad. 

Investeering ei hõlma maagaasikatelde hankimist.  

Sihi puhul ei saa arvesse võtta majutuskohti, mida kasutati üliõpilaste majutamiseks juba enne vastava projektikonkursi algatamist. Voodikohtade lõpliku eesmärgi saavutamiseks kuulutatakse 2021.–2025. aastal välja projektikonkursid. 

J.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava 

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtmärkide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

M4C1-27

Reform 1.7. Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse

Eesmärk

Jõustunud on õigusakt, millega muudetakse kehtivaid eeskirju üliõpilaste majutamise kohta.

Seaduse säte, mis viitab õigusakti jõustumisele.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Muudetud õigusaktid : 
Muuta üliõpilaste majutamist käsitlevaid kehtivaid eeskirju (seadus 338/2000 ja seadusandlik dekreet 68/2012), et:

1) Toetada uute roheliste hoonete asemel rajatiste ümberkorraldamist ja renoveerimist (suurem osa hoonekompleksidest, praegu 50 %), kusjuures esitatud projektidega tuleb tagada kõrgeim keskkonnanorm;

2) Lihtsustada ka tänu digitaliseerimisele projektide esitamist ja valimist ning seega ka rakendamise ajakava;

3) Esitada seaduse alusel erand seaduses nr 338/2000 sätestatud kriteeriumidest seoses kaasrahastamise protsendimääraga, mis võib olla

Reformi viiakse ellu, lisades Itaalia üliõpilaste eluasemete reguleerivasse raamistikku järgmised olulised muudatused:

1. Rahastamises osalemise võimaldamine ka erainvestoritele (rakendamises kirjeldatud kava kohaselt), samuti avaliku ja erasektori partnerluse võimaldamine seal, kus ülikool kasutab olemasolevaid rahalisi vahendeid, et toetada tudengite eluasemesse tehtavate kinnisvarainvesteeringute finantstasakaalu;

2. Erainvesteeringute pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine, tagades maksustamiskava muutmise hotelliteenuste puhult sotsiaalmajutuse puhul kohaldatavaks, piirates uute majutuskohtade kasutamist üliõpilaste majutamiseks akadeemilisel aastal, kuid võimaldades kasutada struktuure, kui neid ei vajata üliõpilaste majutamiseks. See omakorda aitab pakkuda uut liiki majutust taskukohase üüriga;

3. Rahaliste vahendite ja täiendavate maksusoodustuste (nt võrdne kohtlemine sotsiaaleluasemega) sidumine uute majutuskohtade kasutamisega üliõpilaste majutamiseks kogu investeerimisperioodi jooksul ning üliõpilastelt nõutavate üüride kokkulepitud ülempiiri järgimine isegi pärast selliste spetsiaalsete rahastamiskavade aegumist, mis aitavad kaasa eraettevõtjate investeeringute käivitamisele;

4. Määratleda uuesti üliõpilaste majutuse standardid, määrates uuesti kindlaks õigusnõuded, mis käsitlevad ühist ruumi õpilase kohta hoonetes, vastutasuks paremini varustatud (ühtsete) tubade eest.

M4C1-28

Reform 1.7. Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse

Eesmärk

Täiendavate majutuskohtade (voodikohad) loomist käsitlevate esialgsete lepingute sõlmimine

Lepingute avaldamine ministeeriumi veebisaidil

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2023

Täiendavate majutuskohtade (voodikohad) loomist käsitlevate esialgsete lepingute sõlmimine;

M4C1-29

Reform 1.7. Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse

Eesmärk

Üliõpilaste eluasemeid käsitlevate õigusaktide reformi jõustumine.

Seaduse säte, mis viitab reformi jõustumisele.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2022

Reform hõlmab järgmist: 1) rahastamises osalemise avamine ka erainvestoritele, samuti avaliku ja erasektori partnerluste võimaldamine, kus ülikool kasutab olemasolevaid rahalisi vahendeid, et toetada tudengite eluasemesse tehtavate kinnisvarainvesteeringute finantstasakaalu; 2) Erainvesteeringute pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine, tagades maksustamiskava muutmise hotelliteenuste puhult sotsiaalmajutuse puhul kohaldatavaks, piirates uute majutuskohtade kasutamist üliõpilaste majutamiseks akadeemilisel aastal, kuid võimaldades kasutada struktuure, kui neid ei vajata üliõpilaste majutamiseks; 3) Rahaliste vahendite ja täiendavate maksusoodustuste (nt võrdne kohtlemine sotsiaaleluasemega) sidumine uute majutuskohtade kasutamisega üliõpilaste eluasemete jaoks kogu investeerimisperioodi jooksul ning üliõpilastele makstavate üüride kokkulepitud ülempiiri järgimine isegi pärast selliste spetsiaalsete rahastamiskavade aegumist, mis aitavad kaasa eraettevõtjate investeeringute käivitamisele; 4) Määratleda uuesti üliõpilaste majutuse standardid, määrates uuesti kindlaks õigusnõuded, mis käsitlevad ühist ruumi õpilase kohta hoonetes, vastutasuks paremini varustatud (ühtsete) tubade eest.

M4C1-30

Reform 1.7. Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse

Siht

Tudengite magamismajutusüksused, mis on loodud asjakohaste õigusaktide kohaselt

Ei kohaldata

Arv

0

60 000

2. kv

2026

Asjaomaste õigusaktide, sealhulgas 2022. aasta augustis muudetud seaduse nr 338/2000 ja eesmärgi M4C1–29 raames vastu võetud uue õigusliku kava alusel loodud vähemalt 60 000 täiendavat majutuskohta (voodikohta), reform 1.7: Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse 

K. ÜLESANNE 4, KOMPONENT 2: Teadusuuringutelt ettevõtetele

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on toetada investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, edendada innovatsiooni ja tehnoloogia levikut, tugevdada oskusi ning toetada üleminekut teadmistepõhisele majandusele. Sellega toetatakse riiklikku teadussüsteemi, teadlaste oskusi ja liikuvust ning avaliku ja erasektori koostööd riiklikul ja ELi tasandil. See tugineb kolmele peamisele sambale: i) täiustatud teadusbaas; ii) tugevad äri- ja teadussidemed (teadmiste ja tehnosiire; iii) Äriinnovatsiooni toetamine (eelkõige VKEd, idufirmad).

Selle komponendi investeeringud ja reformid aitavad lahendada 2020. ja 2019. aastal Itaaliale suunatud riigipõhiseid soovitusi vajaduse kohta keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikale teadusuuringutele ja innovatsioonile ning infrastruktuuri kvaliteedile (riigipõhine soovitus nr 3) , 2019), et edendada erainvesteeringuid majanduse taastumise soodustamiseks (riigipõhine soovitus nr 3, 2020), keskenduda investeeringutele keskkonnasäästlikule ja digitaalsele üleminekule, eriti teadusuuringutele ja innovatsioonile (riigipõhine soovitus nr 3, 2020).

K.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1.2 – Noorte teadlaste esitatud projektide rahastamine.

Investeeringu eesmärk on pakkuda noortele teadlastele uusi võimalusi nende hoidmiseks Itaalias. Meetmega toetatakse vähemalt 800 noore teadlase teadustegevust selliste programmide raames nagu Euroopa Teadusnõukogu (ERC) ja Marie Skłodowska-Curie individuaalstipendiumid (MSCA-IF), kvaliteedimärgised ja rahvusvahelised doktorikraadiga teadlased, et võimaldada neil saada esimesed kogemused teadusuuringutega seotud vastutuse valdkonnas. Osa ERC teadlastele eraldatud toetusest on ette nähtud vähemalt ühe muu kui õppesuunalise teadlase töölevõtmiseks. Noor teadlane on määratletud kui „mis tahes kodakondsusega teadustöötaja, kes ei ole veel omandanud konsolideeritud kogemusi uurimisrühmade juhtimises ega ole lepingulises olukorras, mis tagaks stabiilse karjääriväljavaated teadusuuringute valdkonnas“. Lisaks peaksid noored teadlased täitma järgmisi tingimusi: olema konkursi väljakuulutamise kuupäeval kuni 40-aastased 62 või 41–45-aastaste 63 profiilide puhul on läbinud doktoriõppe kuni seitse aastat tagasi (kooskõlas ERC nõuetega).

Lisaks peab teadustöötaja täitma üht või mitut järgmist alltingimust:

a) peab omandama esimese kogemuse teadusfondide haldamisel ja/või teadustegevuses (nt juhtivteadlane);

b) peab omandama esimese juhtimis- ja juhtimiskogemuse riiklikus või rahvusvahelises uurimisrühmas;

c) teadustöötaja ja/või koosseisulise õppejõuna ei tohi olla või ei tohi olla enne Euroopa stipendiumi saamist täistööajaga alalist lepingut.“

Tagamaks, et meede vastab „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 64 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 65 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 66 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 67 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Lisaks nõutakse pädevuses, et valituks osutuvad üksnes tegevused, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering 2.2bis. Innovatsioonilepingud

Investeeringu eesmärk on rahastada teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojekte (nn innovatsioonilepingud), et toetada uute toodete, protsesside või teenuste loomist või olemasolevate täiustamist peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate arendamise kaudu valdkondades, mis on kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ II sambaga, nagu on sätestatud määruses (EL) 2021/695.

Projekti toetusesaajad on äriühingud, ettevõtjate ühendused või teadusasutused, kes sõlmivad innovatsioonilepingu ühes järgmistest sekkumisvaldkondadest:

otootmistehnoloogia;

opeamised digitehnoloogiad, sealhulgas kvanttehnoloogiad;

oprogressi võimaldavad kujunemisjärgus tehnoloogiad;

okõrgtehnoloogilised materjalid;

otehisintellekt ja robootika;

oringtööstus;

ovähese CO2 heitega ja keskkonnasõbralik tööstus;

omittenakkuslikud ja harvikhaigused;

onakkushaigused, sealhulgas vaesusega seotud ja unarhaigused;

otervise- ja hooldusvaldkonna töövahendid, tehnoloogiad ja digilahendused, kaasa arvatud personaalmeditsiin;

otööstuslikud rajatised energiasüsteemi ümberkujundamisel;

otööstuse konkurentsivõime transpordisektoris;

okeskkonnasõbralik, ohutu ja kättesaadav transport ja liikuvus;

oarukas liikuvus;

oenergia salvestamine;

otoidusüsteemid;

obioressursipõhised innovatsioonisüsteemid liidu biomajanduses;

oringsüsteemid.

Tagamaks, et meede vastab olulise kahju ärahoidmise tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse valitud projektidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus ja varad, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 68 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 69 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 70 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 71 seotud tegevus ja varad; Valitud projektid peavad olema kooskõlas asjakohaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktidega.

Investeering 3.3 – Doktoriõppe stipendiumide andmine koostöös ettevõtetega ja teadlaste töölevõtmise edendamine ettevõtete poolt

Meetme eesmärk on edendada kõrgetasemelisi oskusi, sealhulgas peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate valdkonnas. Eesmärgid saavutatakse:

·andes doktoriõppe stipendiumid ülikoolide ja AFAMi asutuste poolt ettevõtete osalusel ja osalusel;

·stiimulitega ettevõtetele, et nad võtaksid tööle tähtajatu lepinguga teadlasi.

Täpsemalt näeb meede, mida rakendab ülikoolide ja teadusuuringute ministeerium, ette kokku 6 000 doktoritoetuse andmist kolme aasta jooksul koos erasektori kaasrahastamise ja stiimulitega ettevõtjatele teadlaste värbamiseks.

Reform 1.1. Teadus- ja arendustegevuse rakendamine; I toetusmeetmed lihtsustamise ja liikuvuse edendamiseks

Reformi viivad ellu ülikoolide ja teadusuuringute ministeerium (MUR) ning majandusarengu ministeerium (MiSE), luues ministeeriumidevahelise juhatuse ja väljastades kaks ministri dekreeti: i) suurendada ja toetada (stiimulite kaudu) kõrgetasemeliste isikute liikuvust (nt teadlased ja juhid) ülikoolide, teadustaristute ja ettevõtete vahel ning ii) lihtsustada teadusfondide haldamist, iii) reformida teadlaste karjäärivõimalusi, et pöörata rohkem tähelepanu teadusuuringutele.



Reformiga minnakse teadus- ja arendustegevuse suhtes üle süsteemsemale lähenemisviisile, minnes kaugemale praegusest ressursside ümberjaotamise loogikast, eelistades jagatud lähenemisviisi, ning keskendutakse avaliku ja erasektori teadustegevusele eraldatud vahendite haldamisega seotud bürokraatia lihtsustamisele, avaldades olulist mõju prioriteetide hajutamise ja killustumise vältimise kaudu , mida toetab ka missiooni esimene komponent. Avalik-õiguslikel teadusasutustel on oluline roll nii partnerluste, riiklike kampaaniate ja territoriaalsete ökosüsteemide võimalike projektijuhtidena kui ka broneeringuinfo fondi ja infrastruktuurifondi projektikonkursside potentsiaalsete osalejatena nii partnerluste, riiklike kampaaniate ja territoriaalsete ökosüsteemide võimalike projektijuhtidena kui ka broneeringuinfo fondi ja infrastruktuurifondi projektikonkursside potentsiaalsete osalejatena.

K.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtmärkide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

M4C2-1

Investeering 1.2 – Noorte teadlaste esitatud projektide rahastamine.

Siht

Uurimisstipendiumi saanud üliõpilaste arv

Ei kohaldata

Arv

50

300

4. kv

2022

Üliõpilastele antakse vähemalt 300 uurimisstipendiumi. Valikumenetlus hõlmab rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

Eesmärgi rahuldaval täitmisel võetakse arvesse ka seda, et leping sõlmitakse vähemalt 300 noore teadlasega.

M4C2–1bis

Investeering 1.2 – Noorte teadlaste esitatud projektide rahastamine.

Siht

Uurimisstipendiumi saanud üliõpilaste arv

Ei kohaldata

Arv

0

550

2. kv

2025

Noortele teadlastele vähemalt 550 täiendava teadustoetuse andmine. Teadustoetuste andmise valikumenetlus hõlmab rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, et tagada valitud projektide vastavus põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.

Eesmärgi rahuldaval täitmisel võetakse arvesse ka seda, et tööle võetakse veel vähemalt 550 noort teadlast.

M4C2–2bis

Investeering 2.2 bis. Innovatsioonilepingud

Siht

Innovatsioonilepingud on lõpule viidud

Ei kohaldata

Arv

0

32

4. kv

2025

Vähemalt 32 innovatsioonilepingu lõpuleviimine.

M4C2-3

Investeering 3.3 – Doktoriõppe stipendiumide andmine koostöös ettevõtetega ja teadlaste töölevõtmise edendamine ettevõtete poolt

Siht

Doktoriõppe stipendiumide arv

Ei kohaldata

Arv

0

6 000

4. kv

2024

Vähemalt 6 000 doktori stipendiumi andmine ülikoolide ja AFAMi asutuste poolt.

Doktorikraadi andmise kriitilised nõuded on järgmised:

a) näha ettevõttes ette õppe- ja uurimisperioode vähemalt kuuest (6) kuust kuni maksimaalselt kaheksateistkümne (18) kuuni;

b) näha ette välismaal õppimise ja teadustöö perioodid vähemalt kuuest (6) kuust kuni maksimaalselt kaheksateistkümne (18) kuuni;

c) näha ette ettevõtete kaasamine koolituskursuse määratlemisse ka laiema koostöö raames ülikooli ja AMMi institutsioonidega.

M4C2–3bis

Investeering 3.3 – Doktoriõppe stipendiumide andmine koostöös ettevõtetega ja teadlaste töölevõtmise edendamine ettevõtete poolt

Siht

Ettevõtete poolt stimuleerimiskava kaudu tööle võetud teadlaste arv

Ei kohaldata

Arv

0

13 500

2. kv

2026

Vähemalt 13 500 teadlast, kelle ettevõtted on tööle võtnud stimuleerimiskava kaudu

M4C2-4

Reform 1.1. Teadus- ja arendustegevuse toetusmeetmete rakendamine lihtsustamise ja liikuvuse edendamiseks

Eesmärk

Jõustuvad ministri määrused teadus- ja arendustegevuse ning liikuvuse kohta, mis on seotud tavalise rahastamisfondiga.

Dekreedi säte, mis viitab seaduse jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Ministri määrused sisaldavad järgmisi põhielemente:

i) minna teadus- ja arendustegevuse puhul üle süsteemsemale lähenemisviisile, kasutades selleks uut lihtsustatud mudelit, mille eesmärk on saavutada oluline mõju prioriteetide hajumise ja killustatuse vältimise kaudu; ii) reformida õigusakte, et suurendada kõrgetasemeliste arvude (nt teadlased ja juhid) liikuvust ülikoolides, teadustaristutes ja ettevõtetes; iii) fondide haldamise lihtsustamine; iv) reformida teadlaste karjääri, et suurendada nende keskendumist teadustegevusele.

K.3.    Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1.1 – Olulist riiklikku huvi pakkuvad uurimisprojektid (PRIN)

Meede hõlmab suurt riiklikku huvi pakkuvate teadusprojektide (PRIN) rahastamist. Projektid kestavad vähemalt kaks aastat ning nõuavad ülikoolide ja teadusasutuste teadusüksuste koostööd. Rahastatavad projektid valib välja ülikoolide ja teadusuuringute ministeerium vastutavate isikute teadusliku profiili kvaliteedi ning teadusprojekti originaalsuse, metodoloogilise sobivuse, mõju ja teostatavuse alusel. Seda liiki tegevus stimuleerib teaduspõhiste algatuste väljatöötamist eesliiniuuringuteks ning ülikoolide ja teadusasutuste vaheliseks tihedamaks suhtluseks.

Eeldatakse, et investeeringuga rahastatakse kuni 2026. aastani 5 350 projekti.

Tagamaks, et meede vastab „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 72 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 73 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 74 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 75 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Lisaks nõutakse pädevuses, et valituks osutuvad üksnes tegevused, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering 1.3. Ülikoolide, uurimiskeskuste ja ettevõtete partnerlus ning alusuuringute projektide rahastamine

Võrreldes teiste Euroopa sarnaste riikidega tunduvad Itaalia teadus- ja ülikoolisüsteemi madalad patendid ja võrsefirmade tootmine eriti kriitilise tähtsusega 76 . Selle põhjuseks on mõned struktuurilised probleemid, nagu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate domineeriv roll rahvamajanduses, suured piirkondlikud erinevused sissetulekute ja tootlikkuse osas ning ülikoolide vähene suutlikkus ettevõtetega ühendust võtta. 

Investeeringu eesmärk on rahastada vähemalt 14 suurt alusuuringute programmi, mida viivad ellu laialt levinud avaliku ja erasektori võrgustikud. Investeering on kooskõlas ühe broneeringuinfo eesmärgiga edendada positiivseid muutusi alusuuringute võimendamise kaudu. Iga programmi puhul viiakse läbi spetsiaalsed sidusrühmade kaasamise protsessid , et kaasata kodanikke ning hõlbustada tehno- ja teadmussiiret territooriumidele, ettevõtetele ja haldusasutustele .

Investeeringud peaksid tugevdama riiklikke tehnoloogiaahelaid ja edendama nende osalemist strateegilistes Euroopa ja ülemaailmsetes väärtusahelates. Võimalikud näited on järgmised: säästev liikuvus (säästvad patareid ja akud, materjalid, logistika jne), alternatiivsed energiaallikad, ülijuhid, kliimamuutuste seire ja ennetamine, ringmajandus moetööstuses, tööstussümbioos, ökodisain ja disain kestlikkuse tagamiseks, jäätmekäitlus, ringlussevõtt ja väärindamine, bioloogiline mitmekesisus, keskkonnahoidlikud tootmisprotsessid, isejuhtivad sõidukid, vaktsiinid, bioreaktorid, uued toorained, veemajandus ja veevarude säilitamise kultuuripärand.  Eeldatakse, et iga programm edendab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete koondumist suurte erasektori osalejate ja riiklike teaduskeskuste ümber ning soodustab koostööd ja täiendavat teadustegevust. Teadus- ja arendustegevuse projektid hõlmavad investeeringuid nii inimkapitali kui ka alusuuringute arendamisse ülikoolides, uurimiskeskustes ja ettevõtetes. 

Tagamaks, et meede vastab tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), ei hõlma tulevastes programmikonkurssides sisalduvad abikõlblikkuse kriteeriumid järgmist tegevuste loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 77 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 78 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 79 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 80 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Lisaks nõutakse pädevuses, et valituks osutuvad üksnes tegevused, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. 

Investeering 1.4 – Teadusstruktuuride tugevdamine ja „riiklike teadus- ja arendustegevuse juhtide“ loomise toetamine mõnede progressi võimaldavate tehnoloogiate valdkonnas

Meetme eesmärk on rahastada vähemalt viie riikliku teaduskeskuse loomist, mis valitakse välja konkurentsipõhiste menetluste abil ja mis suudavad ülikoolide, uurimiskeskuste ja ettevõtete koostöö kaudu saavutada teadus- ja innovatsioonisuutlikkuse kriitilise künnise. Valik tehakse konkursi alusel, milles võivad osaleda riiklikud konsortsiumid, mida juhib koordineeriv juht, võttes arvesse ka eelnevat kaardistamist.

Iga riikliku keskuse põhielemendid on a) asjakohaste teadusrajatiste loomine ja uuendamine, b) erasektori osalejate kaasamine teadusprojektide rakendamisse ja rakendamisse, c) idufirmade ja kõrvaltootjate toetamine. Valik tuleks teha sihtotstarbeliste projektikonkursside kaudu, millest esimene algatatakse 2022. aasta alguseks. Projektikonkurssidel osalemise ettepanekute vahel tehakse valik Euroopa Innovatsiooninõukogus vastu võetud valikuga sarnasel viisil.

Tagamaks, et meede vastab „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 81 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 82 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 83 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 84 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Lisaks nõutakse pädevuses, et valituks osutuvad üksnes tegevused, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering 1.5 – „Innovatsiooni ökosüsteemide loomine ja tugevdamine jätkusuutlikkuse tagamiseks“, „teadus- ja arendustegevuse territoriaalsete liidrite“ ülesehitamine.

MURi rakendatava meetmega rahastatakse 2026. aastaks vähemalt kümmet (olemasolevat või uut) teadusuuringute ja innovatsiooni territoriaalset valimit, mis valitakse välja konkreetsete konkurentsimenetluste alusel, keskendudes suutlikkusele edendada sotsiaalse kestlikkuse projekte. Igal projektil peavad olema järgmised elemendid: a) uuenduslik koolitustegevus, mida viivad läbi ülikoolid ja ettevõtjad sünergias ning mille eesmärk on vähendada ettevõtetelt nõutavate oskuste ning ülikoolide ja tööstusdoktorantuuride pakutavate oskuste mittevastavust; b) teadustegevus ja/või teadustaristu, mida viivad ühiselt läbi territooriumil tegutsevad ülikoolid ja ettevõtted, eelkõige VKEd; c) idufirmade toetamine; d) kohalike kogukondade kaasamine innovatsiooni ja jätkusuutlikkuse küsimustes.

Rahastatavad projektid valitakse järgmiste kriteeriumide alusel: i) teaduslik ja tehniline kvaliteet ning selle kooskõla territoriaalse orientatsiooniga; ii) tõhus suutlikkus stimuleerida ettevõtete, eelkõige VKEde innovatsioonisuutlikkust; iii) suutlikkus luua riiklikke ja rahvusvahelisi suhteid suurte teadusasutuste ja juhtivate ettevõtetega; iv) tõhus suutlikkus kaasata kohalikke kogukondi.

Tagamaks, et meede vastab „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 85 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 86 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 87 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 88 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Lisaks nõutakse pädevuses, et valituks osutuvad üksnes tegevused, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering 2.1 – Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid

Meetme eesmärk on täiendada olemasolevat üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide fondi, millele on osutatud 2020. aasta eelarveseaduse artikli 1 lõikes 232, lisavahenditega.

Tagamaks, et meede vastab „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 89 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 90 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 91 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 92 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Lisaks nõutakse pädevuses, et valituks osutuvad üksnes tegevused, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering 2.3 – Tehnosiirdekeskuste tugevdamine ja valdkondlik/territoriaalne laiendamine tööstussektorite kaupa

Itaalia Ettevõtlus- ja Made in Italy ministeerium (MiMIT) rakendatava meetme eesmärk on muu hulgas reorganiseerimise ja ratsionaliseerimise kaudu toetada 50 keskuse (pädevuskeskused, Euroopa digitaalse innovatsiooni keskus, kvaliteedimärgis, testimis- ja eksperimentatsioonirahastu, riiklikud digitaalse innovatsiooni keskused) võrgustikku, mis vastutavad projektide arendamise, ettevõtetele kõrgtehnoloogiliste teenuste osutamise ning uuenduslike ja kvalifitseeruvate tehnosiirdeteenuste eest. Meetmega taotletava keskuste lihtsustamise ja ratsionaliseerimise protsessi eesmärk on suurendada kõrgtehnoloogilisi teenuseid ettevõtetele, keskendudes tipptasemel tootmistehnoloogiale ja spetsialiseerumisele.

Keskuste osutatavad teenused hõlmavad järgmist: i) digitaalne hindamine, ii) enne investeerimist testimine, iii) koolitus; iv) juurdepääs rahastamisvõimalustele; v) rahaline ja tegevustoetus innovatsiooniprojektide arendamiseks (tehnoloogia valmisoleku tase on üle 5); vi) tehnoloogiline vahendamine; ning vii) teadlikkuse suurendamine kohalikul tasandil.

Euroopa digitaalse innovatsiooni keskust ja TEFi võidakse oma tegevuse elluviimiseks rahastada muudest ELi fondidest, sealhulgas programmist „Digitaalne Euroopa“.

Investeering koosneb kahest sekkumisliinist:

Esimese eelarverea raames rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust üksnes 35 keskust ilma muudest ELi allikatest toetuseta.

Teise eelarverea raames rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust osa 13 Euroopa digitaalse innovatsiooni keskusest ning kahest katse- ja eksperimenteerimisrajatisest (TEF), millest teine osa tuleb programmist „Digitaalne Euroopa“. Eelkõige struktureeritakse 13 Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuse ja kahe TEFi tegevus, mida rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust ning programmist „Digitaalne Euroopa“, tööpakettideks 93 . Taaste- ja vastupidavusrahastu toetus ei hõlma tööpakette, mille jaoks Euroopa digitaalse innovatsiooni keskus ja TEF saavad programmi „Digitaalne Euroopa“ raames toetust.TEFi puhul võetakse vastu kvoodipõhine lähenemisviis.



Tagamaks, et meede vastab „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 94 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 95 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 96 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 97 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Lisaks tuleb juhendites nõuda, et valida võib ainult tegevust, mis vastab asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering 3.1 – Teadusuuringute ja innovatsiooni infrastruktuuride integreeritud süsteemi loomise fond

Fondi eesmärk on soodustada osmoosi kvaliteetsetes teadustaristutes loodud teaduslike teadmiste ja majandussektori vahel, edendades innovatsiooni. Selleks toetab meede, mida rakendab ülikoolide ja teadusuuringute ministeerium (MUR), tööstust ja akadeemilisi ringkondi ühendavate teadus- ja innovatsioonitaristute loomist. Ehitus- ja teadusuuringute infrastruktuuri fond toetab üleeuroopalise tähtsusega teadustaristute ja sihtotstarbeliste innovatsioonitaristute loomist või tugevdamist konkurentsi alusel, edendades avaliku ja erasektori investeeringute kombineerimist.

Eelkõige rahastatakse meetmega vähemalt 30 (olemasolevat või hiljuti rahastatud) taristuprojekti koos teadusettevõtjaga iga infrastruktuuri kohta.



Tagamaks, et meede vastab „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 98 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 99 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 100 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 101 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Lisaks nõutakse pädevuses, et valituks osutuvad üksnes tegevused, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering 3.2 – Omakapitalisüst digiülemineku fondi (DTF), mida haldab CDP Venture Capital SGR

Selle meetme eesmärk on toetada Itaalia majanduse kasvupotentsiaali, stimuleerides erainvesteeringuid, parandades idufirmade juurdepääsu rahastamisele ja arendades selles sektoris riskikapitaliturgu. Meede koosneb 400 000 000 euro suurusest kapitalisüstist digipöörde fondi, mida haldab CDP Venture Capital SGR.

CDP Venture Capital SGR võtab vastu omakapitali kasutamise investeerimispoliitika. Investeerimispoliitika sisaldab finantstoote(te) kirjeldust koos eeldatavate rahastamiskõlblike lõplike abisaajatega, keda kapital peaks toetama, sealhulgas 15-aastase rakendamise eeldatav ajakava ja kuni 13 % haldustasu 102 . DTF tegutseb, pakkudes otse või kaudselt omakapitali, kvaasiomakapitali, võla- või kvaasivõlatoetust 103 . CDP Venture Capital SGR võtab omakapitali kasutamiseks kasutusele suunistes „Linee Guida per le attività di rendicontazione e controllo dei Fondi DTF e GTF“ kirjeldatud auditi- ja kontrollisüsteemi. Investeerimispoliitikas nõutakse, et omakapitali toetatavad finantstooted vastaksid põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Idufirmadele antava üldise toetuse korral jäetakse investeerimispoliitikast välja äriühingud, mis keskenduvad 104 olulisel määral järgmistele sektoritele: i) fossiilkütustel põhinev energiatootmine ja sellega seotud tegevus 105 ; ii) energiamahukad ja/või suure CO2 heitega tööstusharud 106 ; iii) saastavate sõidukite tootmine, rentimine või müük 107 ; iv) jäätmete kogumine, töötlemine ja kõrvaldamine, 108 v) tuumkütuse töötlemine, tuumaenergia tootmine. Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.

K.4.    Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtmärkide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

M4C2-5

Investeering 1.1 – Olulist riiklikku huvi pakkuvad uurimisprojektid (PRIN)

Siht

Eraldatud teadusprojektide arv

Ei kohaldata

Arv

0

3 150

4. kv

2023

Vähemalt 3 150 Progetti di Ricerca di Interesse Nazionale uurimisprojekti määramine.

Lepingud sõlmitakse projektidega, mis on välja valitud konkursikutsete alusel, järgides tehnilisi suuniseid „Mitte tekitada olulist kahju“ ( 2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

M4C2-6

Investeering 1.1 – Olulist riiklikku huvi pakkuvad uurimisprojektid (PRIN)

Siht

Eraldatud teadusprojektide arv

Ei kohaldata

Arv

3 150

5 350

2. kv

2025

Vähemalt 5 350 Progetti di Ricerca di Interesse Nazionale uurimisprojekti määramine.

Lepingud sõlmitakse projektidega, mis on välja valitud konkursikutsete alusel, järgides tehnilisi suuniseid „Mitte tekitada olulist kahju“ ( 2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

M4C2-7

Investeering 1.1 – Olulist riiklikku huvi pakkuvad uurimisprojektid (PRIN)

Siht

Tööle võetud tähtajalise lepinguga teadlaste arv

Ei kohaldata

Arv

0

900

2. kv

2025

Tööle võetakse vähemalt 900 uut tähtajalise lepinguga teadlast.

Palgatud teadlased keskenduvad prioriteetidele, mis on kooskõlas Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi (2021–2027) kuue teemavaldkonnaga: i) tervishoid; ii) humanistlik kultuur, loovus, sotsiaalsed muutused, kaasav ühiskond; iii) sotsiaalsüsteemide turvalisus; iv) digitaalvaldkond, tööstus, lennundus ja kosmosetööstus; v) kliima, energia, säästev liikuvus; vi) toiduained, biomajandus, bioloogiline mitmekesisus, põllumajandus, keskkond.

M4C2-8

Investeering 1.3 – Ülikoolide, uurimiskeskuste ja ettevõtete partnerlus ning alusuuringute projektide rahastamine

Siht

Uurimisinstituutide ja eraettevõtete vahel sõlmitud kavandatavate alusuuringute partnerluste jaoks tööle võetud tähtajaliste teadlaste arv

Ei kohaldata

Arv

0

1 400

2. kv

2025

Vähemalt 100 uut tähtajalist teadlast, kes on tööle võetud iga kavandatud alusuuringute partnerluse jaoks, mis on sõlmitud uurimisinstituutide ja eraettevõtete vahel (1.3);

Uurimisinstituutide ja eraettevõtete vahel sõlmitakse vähemalt 14 alusuuringute partnerlust.

Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub naisteadlastega sõlmitud tähtajaliste lepingute osakaalust: vähemalt 40 %.

Projektid valitakse välja konkurentsikriteeriumide alusel, mis hõlmavad i) broneeringuinfo (Piano Nazionale di Ricerca) eesmärkide ja prioriteetide järgimist; ii) sidusrühmade kaasamine, et ühendada tehnoloogilise valmisoleku tase (TRL) ühiskondliku valmisoleku tasemega (SRL);

Lisaks määratakse kindlaks konkreetsed valikukriteeriumid, et tagada i) asjaomaste territooriumide tasakaal (toetades riigi eri piirkondade ja piirkondade, sealhulgas lõunapoolsete ja saarte osalejate kaasamist), ii) nii suurte kui ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) kaasamine, pöörates erilist tähelepanu noorematele (vähem kui viis aastat pärast asutamist) ja innovaatilistele ettevõtjatele.

Programmitaotluste esitamise kutse ja valikumenetlus sisaldavad järgmist:

a) Abikõlblikkuskriteeriumid, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

b) Kohustus, et määruse (EL) 2021/241 VI lisas sätestatud metoodika kohane investeeringu panus kliimameetmetesse moodustab vähemalt 42 % taaste- ja vastupidavusrahastust toetatavate investeeringute kogukuludest.

c) Kohustus esitada aruanne meetme rakendamise kohta kava kehtivusaja keskel ja kava lõppedes.

M4C2-9

Investeering 1.4 – Teadusstruktuuride tugevdamine ja „riiklike teadus- ja arendustegevuse juhtide“ loomise toetamine mõnede progressi võimaldavate tehnoloogiate valdkonnas

Siht

Riiklikud keskused on riiklike keskuste tegevus ja tegevus peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate valdkonnas.

Ei kohaldata

Arv

0

5

2. kv

2026

Riiklikud keskused, kellega sõlmiti lepingud ja mida hinnati eesmärgiga M4C2–19, on toimivad ja on lõpetanud asjakohases konkursikutses määratletud tegevuse.

M4C2-10

Investeering 2.1 – Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid

Eesmärk

Osalemiskutse avaldamine riiklike projektide, sealhulgas üleeuroopalist huvi pakkuvat mikroelektroonikat käsitlevate projektide kindlakstegemiseks

Osalemiskutse avaldatakse

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2021

Toetust saavate üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide puhul eeldatakse, et neid ajakohastatakse sõltuvalt käimasoleva riikliku üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide menetluse tegelikust edenemisetapist ja riigiabist teatamise menetluse edenemisetapist.

Valitud üleeuroopalist huvi pakkuvad projektid käsitlevad konkreetseid innovaatilisi tööstussektoreid kooskõlas juba kindlaks määratud Euroopa väärtusahelatega.

See sekkumine hõlmab nii juba heakskiidetud üleeuroopalist huvi pakkuvaid projekte kui ka tulevasi, näiteks pilvandmetöötlust, tervishoidu, reamaterjale ja küberturvalisust.

Konkursikutse tingimused hõlmavad järgmist:

a) Abikõlblikkuskriteeriumid, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

b) Kohustus, et määruse (EL) 2021/241 VI lisas sätestatud metoodika kohane investeeringu panus kliimameetmetesse moodustab vähemalt 40 % taaste- ja vastupidavusrahastust toetatava investeeringu kogukuludest.

c) Kohustus, et määruse (EL) 2021/241 VII lisas esitatud metoodika kohane investeeringu digivaldkonna panus moodustab vähemalt 60 % taaste- ja vastupidavusrahastust toetatavate investeeringute kogukuludest.

d) Kohustus esitada aruanne meetme rakendamise kohta kava kehtivusaja keskel ja kava lõppedes.

M4C2-11

Investeering 2.1 – Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid

Eesmärk

Jõustub riiklik õigusakt, millega eraldatakse projektis osalejatele toetuse andmiseks vajalikud rahalised vahendid.

Siseriikliku õigusakti säte, milles on märgitud õigusakti jõustumine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Riiklikus õigusaktis sätestatakse projektide esitamise kord ja tähtajad ning võimalike toetusesaajate juurdepääsunõuded.

M4C2-12

Investeering 2.1 – Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid

Eesmärk

Üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide osalejate nimekiri on valmis 30. juuniks 2023

Osalejate nimekirja avaldamine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2023

Pärast esitatud projektide kontrollimist ja hindamist, mis viiakse läbi vastavalt tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmist põhjustavate asjaolude loetelu ning järgides nõuet järgida asjaomast ELi ja riiklikku keskkonnapoliitikat , sisaldab loetelu heakskiidetud osalejatest, kes osalevad üleeuroopalist huvi pakkuvate projektides .

M4C2-13

Investeering 2.3 – Tehnosiirdekeskuste tugevdamine ja valdkondlik/territoriaalne laiendamine tööstussektorite kaupa

Siht

Loodavate uute keskuste arv

Ei kohaldata

Arv

8

35

4. kv

2025

27 uue sõlmlennujaama käivitamine meetme esimese sekkumisliini raames.

Eesmärk keskendub kolme liiki keskustele:

-Pädevuskeskused

-Kvaliteedimärgis

-Kohapealsete innovatsioonikeskuste võrgustik

M4C2-14

Investeering 2.3 – Tehnosiirdekeskuste tugevdamine ja valdkondlik/territoriaalne laiendamine tööstussektorite kaupa

Siht

Väljamaksed summas 307 000 000 eurot.

Ei kohaldata

eurodes

0

307 000 000

2. kv

2026

307 000 000 eurot makstakse meetme esimese sekkumisrea raames välja tehnosiirde keskustele, et tugevdada riiklikku võrgustikku ja osutada teenuseid ettevõtetele.

Osutatavad teenused hõlmavad järgmist:

– i) digitaalne hindamine,

– ii) testi enne investeerimist,

– iii) koolitus;

– iv) juurdepääs rahastamisele;

– v) rahaline ja tegevustoetus innovatsiooniprojektide arendamiseks (TRL rohkem kui 5);

– vi) tehnoloogiline vahendamine – vii) teadlikkuse suurendamine kohalikul tasandil

M4C2-15

Investeering 2.3 – Tehnosiirdekeskuste tugevdamine ja valdkondlik/territoriaalne laiendamine tööstussektorite kaupa

Siht

Toetust saavate VKEde arv

Ei kohaldata

Arv

0

5 000

2. kv

2026

Vähemalt 5 000 VKEd, keda toetavad riiklikud rahastatavad keskused (pädevuskeskused; Kvaliteedimärgis; Riiklikud digitaalse innovatsiooni keskused) meetme esimese sekkumisliini raames selliste teenuste osutamise kaudu, mis hõlmavad järgmist:

I)Digitaalne hindamine

II)Testi enne investeerimist,

III)koolitus;

IV)juurdepääs rahastamisvõimalustele;

V)rahaline ja tegevustoetus innovatsiooniprojektide arendamiseks (TRL rohkem kui 5);

VI)tehnoloogiline vahendamine

VII)teadlikkuse suurendamine kohalikul tasandil.

M4C2–15bis

Investeering 2.3 – Tehnosiirdekeskuste tugevdamine ja valdkondlik/territoriaalne laiendamine tööstussektorite kaupa

Eesmärk

Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste ja TEFi tööpakettide lõpuleviimine

Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuse (EDIH) ning testimis- ja eksperimenteerimisrajatiste (TEF) tööpaketid on lõpule viidud

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2026

13 Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuse ning kahe testimis- ja eksperimenteerimisrajatise kõigi tööpakettide lõpuleviimine meetme teise sekkumistasandi raames, välja arvatud need tööpaketid, mida rahastatakse programmist „Digitaalne Euroopa“.

M4C2-16

Investeering 3.1 – Teadusuuringute ja innovatsiooni infrastruktuuride integreeritud süsteemi loomise fond

Siht

Rahastatud taristute arv

Ei kohaldata

Arv

0

30

2. kv

2023

Vähemalt 30 taristut, mida rahastatakse teadusuuringute ja innovatsiooni taristu integreeritud süsteemi jaoks. 
Innovatsioonitaristu hõlmab mitmeotstarbelisi taristuid, mis suudavad hõlmata vähemalt kolme teemavaldkonda : i) kvant , ii) kõrgtehnoloogilised materjalid, iii) fotoonika, iv) eluteadused, v) tehisintellekt , vi) energiasüsteemi ümberkujundamine.

Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka vähemalt 30 teadusjuhi töölevõtmisest teadusuuringute ja innovatsiooni infrastruktuuri integreeritud süsteemi jaoks .

M4C2–16a

Investeering 3.1 – Teadusuuringute ja innovatsiooni infrastruktuuride integreeritud süsteemi loomise fond

Siht

Loodud või tegevuse lõpetanud teadus- ja innovatsioonitaristute arv

Ei kohaldata

Arv

0

30

2. kv

2026

Vähemalt 30 teadus- ja innovatsioonitaristut, mis on loonud või lõpetanud oma tegevuse vastavalt asjaomasele projektikonkursile.

M4C2-17

Investeering 3.1 – Teadusuuringute ja innovatsiooni infrastruktuuride integreeritud süsteemi loomise fond; Investeering

Eesmärk

Lepingute sõlmimine projektide kohta, mis käsitlevad: a) Teadusuuringute ja innovatsiooni infrastruktuuride integreeritud süsteem

Lepingute sõlmimisest teatamine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Hankekonkursside alusel välja valitud projektidega seotud lepingute sõlmimisest teatamine vastavalt tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01 ), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

Taotlused valitakse järgmiste kriteeriumide alusel:

juhtpositsioon teaduses/tehnoloogias/innovatsioonis, nende innovatsioonipotentsiaal (nii avatud innovatsiooni/avatud andmete kui ka omandiõigusega seotud arengute osas), nende vastavus teemavaldkondadele või uudsetele murrangulistele arengutele, nende translatiivsed ja innovatsioonikavad, tööstuse kui partneri toetus avatud innovatsioonile ja/või kasutajatele, äritegevuse arendamise tugevus, intellektuaalomandi loomine, selged eeskirjad avatud ja kaitstud väljundite eristamiseks ning litsentsikavad, nende võime arendada ja vastu võtta tööstusdoktoreid, seosed uute ettevõtete või muud liiki fondide arendamise hõlbustamiseks.

Valikumenetlus nõuab DNSH hindamist ja, kui see on asjakohane, keskkonnamõju strateegilist hindamist juhul, kui projektilt eeldatakse järjepidevat mõju territooriumile.

M4C2-18

Investeering 1.5: „Innovatsiooni ökosüsteemide loomine ja tugevdamine jätkusuutlikkuse tagamiseks“, „teadus- ja arendustegevuse territoriaalsete liidrite“ ülesehitamine.

Eesmärk

Lepingute sõlmimine innovatsiooni ökosüsteemidega seotud projektide jaoks;

Lepingute sõlmimisest teatamine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Hankekonkursside alusel välja valitud projektidega seotud lepingute sõlmimisest teatamine vastavalt tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01 ), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

Valikumenetlus nõuab DNSH hindamist ja, kui see on asjakohane, keskkonnamõju strateegilist hindamist juhul, kui eeldatakse, et projekt avaldab piirkonnale järjepidevat mõju.

Riiklikud keskused luuakse konkursi alusel, ühendades ülikoolides juba tegutsevad maailma juhtivad laborid ning avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud uurimiskeskused ning luues uue sihtotstarbelise infrastruktuuri.

M4C2–18 Bis

Investeering 1.5: „Innovatsiooni ökosüsteemide loomine ja tugevdamine jätkusuutlikkuse tagamiseks“, „teadus- ja arendustegevuse territoriaalsete liidrite“ ülesehitamine.

Siht

Innovatsiooni ökosüsteemide elluviidav tegevus

Ei kohaldata

Arv

0

10

2. kv

2026

Vähemalt kümme innovatsiooni ökosüsteemi on lõpule viinud asjaomases konkursikutses määratletud tegevuse.

M4C2-19

Investeering 1.4 – Teadusstruktuuride tugevdamine ja „riiklike teadus- ja arendustegevuse juhtide“ loomise toetamine mõnede progressi võimaldavate tehnoloogiate valdkonnas

Eesmärk

Riiklike teadus- ja arendustegevuse projektide lepingute sõlmimine; võtmetehnoloogiate alal töötavad D-liidrid

Lepingute sõlmimisest teatamine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Hankekonkursside alusel välja valitud projektidega seotud lepingute sõlmimisest teatamine vastavalt tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01 ), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

Projektid valitakse välja 30 % ulatuses sekkumisteks „Teadusuuringud ja innovatsiooniprotsessid, tehnosiire ja ettevõtetevaheline koostöö, keskendudes vähese süsinikuheitega majandusele, vastupanuvõimele ja kliimamuutustega kohanemisele“ (IF022) ning 15 % ulatuses sekkumisteks „Teadusuuringud ja innovatsiooniprotsessid, tehnosiire ja ettevõtetevaheline koostöö ringmajanduse valdkonnas“ (IF023).

Projektide hindamisel võetakse arvesse nende teostatavust, jätkusuutlikkust, muudest allikatest (näiteks piirkondlikest fondidest) pärit koostööd, tootmissektori kaasamist, partnerite kvaliteeti ning mõju sotsiaalsele ja keskkonnaalasele jätkusuutlikkusele. Üleskutse rahastada projekte innovatsiooni ökosüsteemidena. Valikumenetlus nõuab DNSH hindamist ja vajaduse korral keskkonnamõju strateegilist hindamist, kui eeldatakse, et projekt avaldab piirkonnale järjepidevat mõju.

M4C2-20

Investeering 3.2 – Omakapitalisisend digiülemineku fondi (DTF)

Eesmärk

IT valitsuse ja rakenduspartneri Cassa Depositi e Prestiti (CDP) vahel sõlmitud leping, millega luuakse rahastamisvahend

Lepingule on alla kirjutanud Itaalia valitsus ja Cassa Depositi e Prestiti

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Rahastamisvahendi investeerimispoliitikas/-strateegias sisalduvad elemendid on järgmised:

–    Investeerimiseesmärgid (fondi suurus, tegevuste arv, aja jooksul toetatavad summad toetusesaajate kaupa, näiteks VKEd ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad/suurettevõtjad)

–    Reguleerimisala ja rahastamiskõlblikud toetusesaajad

–    Rahastamiskõlblikud finantsvahendajad ja valikuprotsess

–    Antava toetuse liik (tagatised, laenud, omakapital ja kvaasikapital)

–    Sihipärane risk/sissetulek iga investoriliigi puhul

–    Riskipoliitika ja rahapesu tõkestamise poliitika

–    Juhtimine (partnerid, fondivalitsejad, juhatus, investeeringute komitee, roll ja vastutusalad)

–    Riskide hajutamine ja kontsentratsiooni piirmäärad

–    Omakapitalipoliitika, sealhulgas omakapitaliinvesteeringute väljumisstrateegia

–    DNSH ja jätkusuutlikkuse hindamise poliitika ning väljajätmiste loetelu

–    Laenupoliitika võlainvesteeringute puhul, sealhulgas nõutavad garantiid ja tagatis

–    Rahaliste vahendite kogumise ja rakendamise ajakava

M4C2–21bis

Investeering 3.2 Omakapitalisüst digiülemineku fondi

Eesmärk

Omakapitalisisend digiülemineku fondi

Üleviimistunnistus

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2024

Itaalia kannab DTFile üle 400 000 000 eurot.

Lisaks peab investeerimispoliitika („Accordo Finanziario“) olema kooskõlas meetme kirjeldusega.

M4C2-21

Investeering 3.2 Omakapitalisüst digiülemineku fondi

Eesmärk

Raporti vastuvõtmine

Raporti vastuvõtmine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2026

Itaalia esitab aruande, milles kirjeldatakse DTFi poolt investeerimispoliitika rakendamiseks võetud meetmeid, sealhulgas meetmeid, mida on võetud nende finantstoodete rakendamiseks, mida kapital peaks toetama, ning eeldatavaid samme nende toodete edasiseks rakendamiseks.

Aruandes esitatakse ka otsesel/kaudsel viisil ja igasse finantstootesse investeeritud summad.

M4C2-22

Investeering 2.1 – Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid

Siht

Toetust saanud projektide arv

Ei kohaldata

Arv

0

20

2. kv

2025

Vähemalt 20 projekti, mis saavad toetust üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide mudeli kaudu;

Sihtväärtuste hindamine põhineb Itaalias käivitatud üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide (Mikroelektroonika 1, akud 1 ja akud 2) töömeetoditel.

L. ÜLESANNE 5, KOMPONENT 1: Töölevõtmise põhimõtted

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi meetmetega viiakse ellu aktiivse tööturupoliitika ja kutseõppe terviklik ja integreeritud reform. Eeldatakse, et aktiivse tööturupoliitika tugevdamine ja riiklike tööturuasutuste suutlikkuse suurendamine, sealhulgas nende integreerimine haridus- ja koolitusteenuste osutajate ning eraettevõtjatega, suurendavad teenuste tõhusust. Lisaks on selle komponendi meetmete eesmärk vähendada sotsiaalset haavatavust vapustuste suhtes, eelkõige tegeledes deklareerimata töö kõigi vormide ja sektoritega, kehtestades tõhusamad karistused ja tugevamad stiimulid seaduslikuks töötamiseks. Lisaks edendab see komponent soolist võrdõiguslikkust (võrdset töötasu) soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimissüsteemi kaudu. Samuti investeeritakse noortesse, suurendades koolitusprogrammide kvantiteeti ja kvaliteeti, näiteks osalemise kaudu universaalses avalikus teenistuses.

Nende meetmete rakendamine peaks aitama lahendada probleeme, mida käsitletakse 2020. aasta riigipõhises soovituses nr 2 (tööturu kohta), milles kutsutakse Itaaliat tungivalt üles leevendama kriisi mõju tööhõivele, sealhulgas tööhõive aktiivse toetamise kaudu“, 2020. aasta riigipõhises soovituses nr 2 „toetada oskusi (...), sealhulgas digioskusi“, 2019. aasta riigipõhises soovituses nr 2 „suurendada jõupingutusi deklareerimata töö vastu võitlemiseks ning tagada, et aktiivne tööturg ja sotsiaalpoliitika jõuaksid (...) eelkõige noorte ja haavatavate rühmadeni. Toetada naiste osalemist tööturul“ ja 2019. aasta riigipõhist soovitust nr 2 „edendada oskuste täiendamist, sealhulgas digioskuste tugevdamise kaudu“.

L.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1. Aktiivne tööturupoliitika ja kutseõpe

Reformi eesmärk on edendada tõhusamat aktiivset tööturusüsteemi, pakkudes spetsiaalseid tööhõiveteenuseid ja personaalseid tööturu aktiveerimise kavasid. Töötajate tagatud tööalase konkurentsivõime riikliku programmi (GOL) loomine võimaldab pakkuda töötutele kohandatud teenuseid, tugevdades seeläbi töötute aktiveerimisvõimalusi. Programmile GL lisatakse riiklik uute oskuste kava ja kutseõppemeetmete riiklike oluliste tasemete kindlaksmääramine  Itaalias tugevdatakse kutsehariduse ja -koolituse süsteemi , edendades haridus-, koolitus- ja tööturuasutuste territoriaalset võrgustikku ning arendades välja kaasava elukestva õppe süsteemi ning uuenduslikud oskuste täiendamise ja ümberõppe meetmed.

Investeering 1. Avalike tööturuasutuste tugevdamine

Selle investeeringu eesmärk on võimaldada tööhõive- ja koolitusteenuste tõhusat osutamist. See meede hõlmab infrastruktuuriinvesteeringuid, piirkondlike tööturu vaatluskeskuste arendamist, piirkondlike ja riiklike infosüsteemide koostalitlusvõime arendamist ning koolitusmeetmete kavandamist ja rakendamist, et ajakohastada töönõustajate oskusi. Meetmega nähti ette ka pakutavate teenuste sisu ja sidekanalite kavandamine ja rakendamine.

Reform 2. Deklareerimata tööga tegelemise riiklik kava.

Meetme eesmärk on parandada töö kvaliteeti ja töötajate töötingimusi. See meede hõlmab meetmeid, mille eesmärk on ennetada ja tõkestada deklareerimata tööd, tööjõu ekspluateerimist (Caporalato) ja muid ebaseadusliku töö vorme. Reform hõlmab järgmist: i) otseste ja kaudsete meetmete kehtestamine deklareerimata tööks muutmiseks deklareeritud tööks, tagades, et deklareeritud majanduses tegutsemisest saadav kasu kaalub üles deklareerimata majanduses töötamise kulud; ii) Riikliku tööinspektsiooni kontrollisuutlikkuse tugevdamine; iii) deklareerimata tööd käsitlevate üksikasjalike andmete tootmise, kogumise ja õigeaegse levitamise parandamine; iv) toetada deklareerimata töö muutmist seaduslikuks tööks, toetades heidutusmeetmete ja korrapärase töö stiimulite vastuvõtmist; v) teavituskampaaniate, teavitamis- ja teadlikkuse suurendamise meetmete läbiviimine; vi) juhtimissüsteemi tugevdamine deklareerimata töö vastu võitlemiseks riiklikul ja kohalikul tasandil.

Investeering 2. Soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimise süsteem

Selle meetme eesmärk on tagada naiste suurem osalemine tööturul ja vähendada soolist palgalõhet. Need investeeringud hõlmavad soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimise riikliku süsteemi rakendamist ja jõustamist, et edendada läbipaistvust tööturul ja äriprotsessides ning aidata keskpikas ja pikas perspektiivis parandada naiste töötingimusi kvaliteedi, tasustamise ja mõjuvõimu suurendamise osas.

Investeering 3. Kahe süsteemi tugevdamine

Selle meetme eesmärk on toetada keskhariduseta noori ja täiskasvanuid, kes pääsevad ligi töövõimalustele, suurendades duaalse süsteemi, sealhulgas õpipoisiõppe kaudu formaalhariduses ning kutsehariduses ja -koolituses osalevate inimeste arvu. See investeering aitab muuta haridus- ja koolitussüsteemid tööturuga koostoimelisemaks ning suurendada noorte tööalast konkurentsivõimet, omandades uusi pädevusi kooskõlas digi- ja rohelisele majandusele ülemineku ning töökohal toimuva õppega. See aitab kaasa järgmisele: i) ajakohastada haridus- ja koolitussüsteemi, soodustades töökohapõhise õppe loomist ja tugevdades dialoogi ettevõtetega; ii) suurendada rahaeraldisi, et pakkuda koolitust tõrjutud piirkondades; iii) Luua tugev ja kaasav juhtimine, mis hõlmab majandus- ja sotsiaalpartnereid.

Investeering 4. Avaliku teenistuse tugevdamine

Selle meetme eesmärk on tugevdada üldist avalikku teenistust, suurendada mitteformaalses õppes osalevate noorte arvu ning parandada nende teadmisi ja oskusi. Need investeeringud hõlmavad meetmeid, millega suurendatakse teadlikkust kodanikuaktiivsuse tähtsusest, edendatakse noorte tööalast konkurentsivõimet ja sotsiaalset ühtekuuluvust, pöörates erilist tähelepanu üleminekule rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale.

L.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtmärkide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

M5C1-1

Reform 1. Aktiivne tööturupoliitika ja kutseõpe

Eesmärk

Ministeeriumidevahelise dekreedi, millega kehtestatakse töötajate tagatud tööalase konkurentsivõime riiklik programm, ja ministeeriumidevahelise dekreedi, millega kehtestatakse riiklik uute oskuste kava, jõustumine

Ministeeriumidevahelistes dekreetides sisalduv säte, milles osutatakse kahe ministeeriumidevahelise dekreedi jõustumisele pärast kokkuleppeid, mis sõlmiti riigi ja piirkondade konverentsil programmi GOL ja riikliku uute oskuste kava kohta.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

GOL-i tegevus hõlmab vähemalt järgmist: i) määrata kindlaks riiklike tööturuasutuste olulised elemendid ja standardid, sealhulgas oskuste prognoosimine, individuaalsed koolituskavad, nõustamine ja tööalane nõustamine, et tagada individuaalsete tööturuteenuste tõhus osutamine vastavalt ühistele ja ühtsetele standarditele kogu riigi territooriumil, ii) tagada, et riiklike tööturuasutuste pakutav oskuste täiendamise ja ümberõppe alane koolitus oleks täielikult kooskõlas riiklike uute oskuste, sealhulgas digioskuste kavaga, iii) tagada, et riiklikud tööturuasutused oleksid suunatud tööturuteenuste kasutajate vajadustele, iv) tagada, et riiklikud tööturuasutused oleksid sihtrühmad; v) seadma eesmärgiks, et vähemalt 25 % töötajate tagatud tööalase konkurentsivõime programmide toetusesaajatest oleksid asjakohase koolituse saajad, keskendudes eelkõige digioskustele ja seades esikohale kõige haavatavamad; vi) luua uusi mehhanisme, mis tugevdavad ja struktureerivad koostööd avaliku ja erasektori süsteemide vahel, sealhulgas seoses asjakohaste oskustega seotud vajaduste kindlakstegemise ja tööpakkumiste pakkumisega. Dekreedis on sätestatud, et sotsiaalsete turvavõrkude kasutajad saavad juurdepääsu riikliku programmi „Tööalane konkurentsivõime“ alusel pakutavatele teenustele 4 kuu jooksul alates hetkest, mil nad kujundavad välja õiguse sotsiaalsetele turvavõrkudele. Riikliku uute oskuste kavaga seotud aktid peavad sisaldama vähemalt järgmist: i) määratleb kutsehariduse ühised standardid ja olulised tasemed kogu riigi territooriumil, ii) on suunatud nii töötajatele ja töötutele kui ka inimestele, et parandada nende digitaaloskusi ja soodustada elukestvat õpet. iii) Määrata kindlaks oskused ja asjakohased standardid, mis põhinevad avaliku ja erasektori süsteemide vahelisel koostööl, iv) võtta arvesse asjaomaste sihtrühmade erinevaid vajadusi, mis hõlmavad vähemalt kõige haavatavamaid rühmi, v) hõlmata kõiki asjakohaseid valdkondlikke strateegiaid, et omada terviklikku lähenemisviisi, sealhulgas täiskasvanute pädevuste riiklikku strateegilist kava; vi) lisada säte tööturu lühiajalises ja keskpikas perspektiivis vajalike uute pädevuste prognoosimise süsteemi väljatöötamise kohta.

M5C1-2

Reform 1. Aktiivne tööturupoliitika ja kutseõpe

Eesmärk

Kõigi riiklike tööturuasutuste kavade jõustumine piirkondlikul tasandil

Säte, milles osutatakse piirkondade poolt vastu võetud kavade jõustumisele ja elluviidud tegevustele.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2022

Töötajate tööhõive tagamise programmi (GOL) riiklikes eeskirjades nähakse ette programmi rakendamiseks vajalike operatiivmeetmete määratlemine piirkondlikul tasandil. Riikliku määruse ja piirkondliku rakendamise vahelise sidususe tagamiseks võetakse vastu riiklike tööturuasutuste piirkondlikud kavad.

Lisaks viivad piirkonnad kavade vastuvõtmisele ellu kavadel põhinevaid tegevusi, jõudes vähemalt 10 %ni programmi kavandatud toetusesaajatest (lõppeesmärk 3 000 000 inimest).

Riiklike tööturuasutuste kavade jõustumine võimaldab täielikult rakendada töötajate tööhõive tagamise programmi.

M5C1-3

Reform 1. Aktiivne tööturupoliitika ja kutseõpe

Siht

Isikud, kes on hõlmatud töötajate tagatud tööalase konkurentsivõime programmiga.

Ei kohaldata

Arv

300 000

3 000 000

4. kv

2025

Programmi „Tööalane konkurentsivõime“ raames saab toetust vähemalt 3 000 000 inimest. Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka teisese eesmärgi rahuldavast täitmisest: vähemalt 75 % toetusesaajatest on naised, pikaajalised töötud, puuetega inimesed või alla 30- või üle 55-aastased.

M5C1-4

Reform 1. Aktiivne tööturupoliitika ja kutseõpe

Siht

Töötajate toetusesaajate tagatud tööalane konkurentsivõime on osalenud kutseõppes.

Ei kohaldata

Arv

0

800 000

4. kv

2025

Kutseõpe on viie aasta jooksul osa programmist 800 000 aktiivse tööturupoliitika toetusesaaja jaoks. Seetõttu on 3 000 000 töötajast, kellel on tagatud tööalane konkurentsivõime, kutseõppes osalenud vähemalt 800 000. Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka teisese eesmärgi rahuldavast täitmisest: vähemalt 300 000 neist toetusesaajatest on osalenud digioskuste alastel koolitustel.

M5C1-5

Reform 1. Aktiivne tööturupoliitika ja kutseõpe

Siht

Iga piirkonna riiklikud tööturuasutused on täitnud riiklike tööturuasutuste teenuste olulise taseme kriteeriumid, nagu on määratletud töötajate tööhõive tagamise (GOL) programmis

Ei kohaldata

Protsent

0

80

4. kv

2025

Programmi põhikomponendiks on määrata kindlaks mitu olulist teenuste taset, mida tuleb pakkuda ALMPSi toetusesaajatele, alustades neist, kes on kõige haavatavamad. 2025. aasta lõpuks on vähemalt 80 % igas piirkonnas osutatavatest avalikest tööturuasutustest täitnud riiklike tööturuasutuste teenuste olulise taseme kriteeriumid, nagu on määratletud töötajate tööhõive tagamise (GOL) programmis .

M5C1-6

Investeering 1. Avalike tööturuasutuste tugevdamine

Siht

Riiklikud tööturuasutused rakendavad tugevdamise kavas ette nähtud meetmeid kolme aasta jooksul (2021-2023).

Ei kohaldata

Arv

0

250

4. kv

2022

Vähemalt 250 riiklikku tööturuasutust on kolme aasta jooksul (2021-2023) viinud lõpule vähemalt 50 % „Tugevdamiskavas“ ette nähtud tegevustest.

Need tegevused on kooskõlas tsentraalse tugevdamise kavaga ja täpsemalt määratletud piirkondlikul tasandil, tuginedes vajaduste analüüsile ja eraldatud vahenditele.

See tegevus hõlmas järgmist: i) avalike tööturuasutuste praeguste asukohtade renoveerimine ja renoveerimine ning uute teenuste ostmine; ii) T-süsteemi edasine rakendamine, pidades silmas riiklikku koostalitlusvõimet; iii) töötajate kutsealane koolitus; iv) kohalike tööturgude piirkondlike vaatluskeskuste loomine; v) institutsiooniline teabevahetus ja teavitustegevus.

See eesmärk ei hõlma infrastruktuuriga seotud tegevusi.

Territoriaalse jaotuse (Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Euroopa) eesmärgi saavutamisel on tagatud võrdne tasakaal.

M5C1-7

Investeering 1. Avalike tööturuasutuste tugevdamine

Siht

Riiklikud tööturuasutused on viinud lõpule tugevdamise kavas kavandatud tegevused

Ei kohaldata

Arv

250

500

4. kv

2025

Vähemalt 500 riiklikku tööturuasutust on lõpule viinud 100 % riiklike tööhõivekeskuste (Piani regionali di potenziamento dei centri per l’impiego) arendamise piirkondlikes kavades ette nähtud tegevustest.

Need tegevused on kooskõlas tsentraalse tugevdamise kavaga ja täpsemalt määratletud piirkondlikul tasandil, tuginedes vajaduste analüüsile ja eraldatud vahenditele.

See tegevus hõlmas järgmist: i) IT-süsteemi edasine rakendamine, pidades silmas riiklikku koostalitlusvõimet; ii) Töötajate kutsealane koolitus;
iii) kohalike tööturgude piirkondlike vaatluskeskuste loomine; iv) institutsiooniline teabevahetus ja teavitustegevus.

See eesmärk ei hõlma infrastruktuuriga seotud tegevusi.

Eesmärgi saavutamisel tagatakse tasakaal territoriaalse jaotuse (Põhja-, Kesk- ja lõunaosa) vahel, seda ka subsidiaarsuse meetmete kaudu.

M5C1–7bis

Investeering 1. Avalike tööturuasutuste tugevdamine

Siht

Riiklikud tööturuasutused on viinud lõpule tugevdamise kavas kavandatud tegevused

Ei kohaldata

Arv

0

500

2. kv

2026

Vähemalt 500 riiklikku tööturuasutust on täielikult lõpule viinud riiklike tööhõivekeskuste (Piani regionali di potenziamento dei centri per l’impiego) arendamise piirkondlikes kavades ette nähtud tegevused, mis on seotud riiklike tööturuasutuste ja piirkondlike asutuste praeguste hoonete renoveerimise ja renoveerimisega ning uute ostmisega, nagu on kirjeldatud töö- ja sotsiaalpoliitika ministeeriumi peasekretäri dekreedis nr 123/2020.

M5C1-8

Reform 2. Deklareerimata töö

Eesmärk

Riikliku kava jõustumine ja tegevuskava rakendamine, et võidelda deklareerimata töö vastu kõigis majandussektorites.

Seaduse sätted, milles on märgitud riikliku kava jõustumine ja sellise institutsioonidevahelise töörühma loomine, kes vastutab riikliku kava ja tegevuskava rakendamise eest

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2022

Riikliku kava vastuvõtmine ja tähtajaline (üheaastane) tegevuskava deklareerimata töö vastu võitlemiseks kõigis majandussektorites. Riiklik kava põhineb deklareerimata töö vastu võitlemise üldstrateegial ja mitut asutust hõlmaval lähenemisviisil, mida kasutatakse riikliku kava „Piano triennale di contrasto allo sfruttamento lavorativo in agricoltura e al caporalato (2020-2022)“ vastuvõtmiseks põllumajandussektoris. Riiklik kava ja rakendamise tegevuskava peavad sisaldama vähemalt järgmist:  
i) Meetmed deklareerimata tööd käsitlevate üksikasjalike andmete tootmise, kogumise ja õigeaegse levitamise parandamiseks;  
ii) otseste ja kaudsete meetmete kehtestamine deklareerimata tööks muutmiseks, tagades, et deklareeritud majanduses tegutsemisest saadav kasu kaalub üles deklareerimata majanduses töötamise kulud. Näiteks a) hoiatavad meetmed, nagu kontrolli ja sanktsioonide tugevdamine, ning ennetusmeetmed deklareeritud töö edendamiseks, näiteks sihipärased finantsstiimulid, sealhulgas olemasolevate meetmete läbivaatamise ja ratsionaliseerimise kaudu; b) tugevdada sidet tööhõive- ja sotsiaalpoliitikaga;  
iii) deklareerimata töö väärtuse vähendamise riiklik teavituskampaania, mis on suunatud tööandjatele ja töötajatele, kaasates aktiivselt sotsiaalpartnereid;  
iv) juhtimisstruktuur, et tagada meetmete tõhus rakendamine;

v) meetmed ebaseaduslike asunduste ületamiseks, et võidelda tööjõu ekspluateerimise vastu põllumajanduses.

M5C1-9

Reform 2. Deklareerimata töö

Eesmärk

Võtta meetmeid deklareerimata töö vastu võitlemiseks

Elluviidud tegevused

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

1. kv

2024

Võetakse järgmised meetmed:

i) Võtta meetmeid deklareerimata töö kohta üksikasjalike andmete kogumise parandamiseks;

ii) Võtta meetmeid deklareerimata töö muutmiseks deklareeritud tööks:

a) hoiatavad meetmed, mis võivad muu hulgas hõlmata kontrollide ja karistuste tugevdamist ning ennetusmeetmeid deklareeritud töö edendamiseks, mis võivad muu hulgas hõlmata sihipäraseid rahalisi stiimuleid;

b) meede(meetmed), et tugevdada seost aktiivse tööturupoliitikaga, mis võib muu hulgas hõlmata töökeskuste käitajate koolitamist;

iii) Viia läbi riiklik teavituskampaania deklareerimata töö väärtuse vähenemise kohta;

iv) Alustada juhtimisstruktuuri tööd deklareerimata töö vastu võitlemiseks;

v) Võtta kasutusele meede(meetmed), et võidelda tööalase ärakasutamise vastu põllumajanduses.

M5C1-10

Reform 2. Deklareerimata töö

Siht

Tööinspektsioonide arvu suurenemine

Ei kohaldata

Protsent

0

30

4. kv

2025

Ajavahemikul 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2025 tehtud kontrollide keskmine arv suureneb vähemalt 30 % võrreldes ajavahemikul 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2021 tehtud kontrollide keskmise lähtetasemega (see lähtetase vastab keskmiselt 79 150 kontrollile).

M5C1-11

Reform 2. Deklareerimata töö

Eesmärk

Võtta täiendavaid meetmeid deklareerimata töö vastu võitlemiseks

Elluviidud tegevused

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

1. kv

2026

Võetakse järgmised meetmed:

– Viia lõpule „Indici Sintetici di Affidabilità Contributiva“ (ISACi näitajad) väljatöötamine kaheksas suure deklareerimata töö riskiga majandustegevuse valdkonnas.

– Alates 1. jaanuarist 2026 saadab ISACi näitajate alusel kindlaks tehtud äriühingutele vähemalt 12 000 vastavuskirja.

– Kvantitatiivne ja kvalitatiivne sõltumatu mõjuhinnang „PrestO“ ja „Libretto Famiglia“ vautšerite kasutamise kohta deklareerimata töö emersiooni ja töötajate tingimuste kohta.

– Hõlbustada juurdepääsu „rete del lavoro agricolo di qualità“ liikmesusele, konsulteerides sektori sotsiaalpartneritega. Viia läbi sektori sotsiaalpartnereid hõlmav teavituskampaania. Võrgustikus osalevate ettevõtete arvu suurendatakse vähemalt 8 500ni võrreldes lähtetasemega 6 527 alates 10. oktoobrist 2024.

M5C1-12

Investeering 2. Soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimise süsteem

Eesmärk

Jõustub soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimise süsteem ja sellega kaasnevad ettevõtetele suunatud stimuleerimismehhanismid

Seaduse sätted, mis viitavad sertifitseerimissüsteemi määratlemist reguleerivate õigusaktide ja rakendusmeetmete jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2022

Ettevõtete soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimissüsteem ja sellega kaasnevad stimuleerimismehhanismid hõlmavad vähemalt järgmisi mõõtmeid: naiste kasvuvõimalused, võrdne tasu võrdse töö eest, soolise mitmekesisuse juhtimispoliitika, emaduse kaitse.

Sertifitseerimismenetlust teostavate organisatsioonide stimuleerimismehhanismide ja tehniliste suuniste kindlaksmääramine. Sealhulgas: i) äriühingute soolise sertifitseerimise süsteemi tehniliste standardite väljatöötamine; ii) stimuleerimismehhanismi kindlakstegemine; iii) Ettevõtted on saanud soolise võrdõiguslikkuse sertifikaadi.

M5C1-14

Investeering 2. Soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimise süsteem

Siht

Ettevõtted on saanud soolise võrdõiguslikkuse sertifikaadi.

Ei kohaldata

Arv

0

3 000

2. kv

2026

Soolise võrdõiguslikkuse sertifikaadi on saanud vähemalt 3 000 ettevõtet. Neist vähemalt 60 % peavad olema VKEd.

Vähemalt 500-le soolise võrdõiguslikkuse sertifikaadi saanud VKE-le antakse vautšerisüsteemi kaudu tehnilist abi (nt mentorlus, tehniline ja juhtimistugi, töö- ja eraelu tasakaalustamise meetmed või ettevõtlusalane haridus) ning sertifitseerimisprotsessi toetavat otsest rahalist toetust.

Teabesüsteem, mis kogub andmeid sertifikaatide ja sertifitseeritud ettevõtjate kohta, peab olema valmis ja toimiv.

M5C1-15

Investeering 3. Kahe süsteemi tugevdamine

Siht

Inimesed, kes on osalenud duaalses süsteemis ja saanud asjakohase sertifikaadi viieaastasel ajavahemikul 2021-2025

Ei kohaldata

Arv

39 000

129 000

4. kv

2025

Võrreldes lähtestsenaariumiga on viie aasta jooksul (2021–2025) toimunud vähemalt 90 000 täiendavat registreerimist duaalsesse süsteemi ja asjaomased kursuse läbimist tõendavad tunnistused on saadud.

Vahendid jaotatakse piirkondadele duaalse süsteemi tugevdamiseks vastavalt kutseharidus- ja -koolituskursustel osalevate üliõpilaste arvule.

M5C1–15bis

Investeering 4. Avalik teenistus

Eesmärk

Võtta meetmeid noorte osaluse suurendamiseks, menetluste lihtsustamiseks ja universaalse avaliku teenistuse projektide kvaliteedi parandamiseks;

Elluviidud tegevused

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2024

Võetakse järgmised meetmed:

1. Võtta meetmeid, et suurendada noorte osalemist avaliku teenistuse üldprogrammis;

2. Kehtestada meetmed menetluste lihtsustamiseks, et vähendada avaliku teenistuse universaalteenuse programmi rakendamisega seotud halduskoormust;

3. Võtta meetmeid, et parandada avaliku teenistuse universaalsete projektide kvaliteeti.

Võetavate meetmete puhul võetakse arvesse tehnilise toe instrumendi projekti (20IT06 „Avaliku avaliku teenistuse taaste- ja vastupidavuskava projekti kavandamise ja rakendamise toetamine, et avada noorte tööhõivevõimalusi“) tulemusi.

M5C1-16

Investeering 4. Avalik teenistus

Siht

Inimesed on osalenud nelja-aastasel ajavahemikul 2021–2024 käivitatud universaalse avaliku teenistuse projektides ja saanud asjakohase sertifikaadi.

Ei kohaldata

Arv

0

166 670

2. kv

2026

Nelja-aastase ajavahemiku 2021–2024 jooksul käivitatud universaalse avaliku teenistuse projektides on osalenud vähemalt 166 670 inimest ja nad on saanud asjakohase sertifikaadi.

L.3.    Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 5. Naisettevõtete loomine

Meetme eesmärk on aidata suurendada naiste osalemist tööturul ja eelkõige toetada naiste osalemist ettevõtluses. Investeeringuga toetatakse naisettevõtete loomist. Meetme peamised eesmärgid on järgmised: i) praeguste toetusmeetmete süstematiseerimine ja ümberkujundamine, et toetada naisettevõtlust, et suurendada nende tõhusust; ii) juba loodud ja toimivate uuenduslike äriprojektide rakendamise toetamine; iii) Naiste ettevõtlustegevuse alustamise toetamine mentorluse, tehnilise ja juhtimisalase toetuse, töö- ja eraelu tasakaalustamise meetmete jne kaudu; iv) luua sihipäraste teavitusmeetmete abil naiste ettevõtlusele soodne kultuurikliima.

L.4.    Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtmärkide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

M5C1-17

Investeering 5. Naistele kuuluvate ettevõtete loomine

Eesmärk

Võetakse vastu naiste ettevõtluse toetamise fond

Kiidetakse heaks ministri dekreet „Fondo Impresa Donna“ asutamise kohta.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

3. kv

2021

Naisettevõtluse toetamise fond võetakse vastu ministri käskkirjaga, millega kehtestatakse rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärkidega, sealhulgas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ ning rahastamislepingu ja tegevuslepingute allkirjastamine finantsvahendaja(te)ga.

Need fondid moodustavad „Fondo Impresa Donna“, kes rakendab naisettevõtlust toetavat erimeedet. Rakendusmeetmed lepivad eelnevalt kokku majandusarengu ministeerium ja PCMi võrdsete võimaluste osakond ning nende eesmärk on:

– tugevdada olemasolevaid meetmeid, mida juba haldavad majandusarengu ministeeriumi siseorganid (nt NITO-ON, Smart & Start) kapitalisüsti abil, mis on reserveeritud üksnes naiste juhitavatele ettevõtetele;

– täiendava toetuse andmine 2021. aasta eelarveseadusega loodud naiste ettevõtlusfondile (alates 2022. aasta kolmandast kvartalist);

– kaasnevate meetmete, järelevalve- ja teavituskampaaniate kavandamine. PCMi võrdsete võimaluste osakond viib läbi mitmeaastase teavituskampaania, et edendada naisettevõtlust, igas vanuses naiste ja ülikoolide naisüliõpilaste kutsenõustamist valdkondades ja kutsealadel, kus naised on alaesindatud, ning teabevahetusplatvormi loomist.

M5C1-18

Investeering 5. Naistele kuuluvate ettevõtete loomine

Siht

Ettevõtetele on antud finantstoetust

Ei kohaldata

Arv

0

700

2. kv

2023

Võrreldes lähteväärtusega on rahalist toetust antud vähemalt veel 700 ettevõttele.

Naisettevõtluse toetamine toimub juba aktiivsete vahendite (NITO-ON, Smart & Start) ja uue fondi kaudu, mis loodi 2021. aasta eelarveseadusega (naiste ettevõtteid toetatakse kuni 2020. aasta novembrini olemasolevate rahastamisvahenditega).

M5C1-19

Investeering 5. Naistele kuuluvate ettevõtete loomine

Siht

Asjakohases investeerimispoliitikas määratletud ettevõtted on saanud rahalist toetust

Ei kohaldata

Arv

0

2 400

2. kv

2026

Rahaline toetus on välja makstud vähemalt 2 400 ettevõttele, nagu on määratletud asjaomases investeerimispoliitikas.

Naisettevõtluse toetamist rakendatakse juba aktiivsete vahendite (NITO-ON, Smart & Start) ja 2021. aasta eelarveseadusega loodud uue fondi kaudu.

M. ÜLESANNE 5 KOMPONENT 2. Sotsiaalsed taristud, perekonnad, kogukonnad ja kolmas sektor

Selles komponendis sisalduvate kavandatud reformide ja investeeringute eesmärk on tugevdada vastupanuvõimet, toetades kõige haavatavamate integreerimist ja kaasamist individuaalses, perekondlikus ja sotsiaalses mõõtmes. Selle komponendiga nähakse ette riiklik strateegia haavatavate elanikkonnarühmade aktiivseks kaasamiseks. Selle komponendi eesmärgid on järgmised: i) tugevdada integreeritud sotsiaalteenuste rolli, et toetada perekondi, alaealisi ja noorukeid, toetada vanemaoskusi ning kaitsta haavatavaid perekondi ja puuetega inimesi, sealhulgas kolmandasse sektorisse kaasatud sotsiaalse taristu tõhustamise kaudu; ii) parandada puuetega inimeste iseseisvust, pakkudes kogukonna- ja kodupõhiseid sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid ning kõrvaldades takistused juurdepääsult eluasemele ja töövõimalustele; iii) parandada äärmuslikus tõrjutuses ja halbades tingimustes elavate inimeste (nt kodutud) kaasamist ajutiste majutusvõimaluste ja -teenuste laiema pakkumise, isikustatud autonoomia ja isikliku vastupanuvõime suunas liikumise teel; iv) taskukohasemate avaliku ja erasektori eluasemete kättesaadavuse ning linna- ja territoriaalse taaselustamise parandamine; v) kõige haavatavamate inimeste vastupanuvõime suurendamine spordikultuuri levitamise ja sporditaristu rajamise kaudu linnaparkide loomise kaudu, kus sporditegevust võib kombineerida meelelahutustegevusega kogukondade hüvanguks.

Nende meetmete rakendamine peaks aitama lahendada probleeme, mis on hõlmatud 2019. aasta riigipõhistes soovitustes nr 2 sotsiaalpoliitika kohta, milles kutsutakse Itaaliat üles „tagama, et [...] sotsiaalpoliitika oleks tõhusalt integreeritud ja jõuaks eelkõige noorte ja haavatavate rühmadeni“, ning 2020. aasta riigipõhistes soovitustes nr 2 „tagama piisava (...) juurdepääsu sotsiaalkaitsele“.

M.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1. Puuetega inimesi käsitlev raamseadus

Reformi peamine eesmärk on muuta puuetealaseid õigusakte ja edendada puuetega inimeste deinstitutsionaliseerimist (st üleminekut avaliku või erasektori asutustest oma perekondadesse või kogukonnapõhistesse kodudesse) ja iseseisvust. See hõlmab i) sotsiaalteenuste pakkumise tugevdamist, ii) sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse lihtsustamist, iii) puude hindamise reforme, iv) iseseisva toimetuleku projektide edendamist, v) selliste ekspertide rühmade töö edendamist, kes võivad toetada mitmemõõtmeliste vajadustega puuetega inimesi.



Reform 2. Reform mittesõltuvate eakate jaoks

Selle meetme eesmärk on reformida sotsiaalteenuseid ja parandada end ise mittevarustavate eakate inimeste elutingimusi. Reform hõlmab järgmist: i) lihtsustada eakate inimeste juurdepääsu teenustele, luues ühtsed juurdepääsupunktid sotsiaal- ja tervishoiuteenustele, ii) teha kindlaks viisid, kuidas tunnistada omavarustatust vastavalt vajadusele abi järele, iii) anda mitmemõõtmeline hinnang, iv) määratleda individuaalsed projektid, mis edendavad deinstitutsionaliseerimist. Reformiks on kavas ette nähtud konkreetsed sekkumised, mis sisalduvad nii tervishoiumissioonis (M6) seoses projektidega, millega tugevdatakse kohalikke tervishoiuteenuseid ja koduhooldust, kui ka selle komponendi puhul, pöörates erilist tähelepanu investeeringule 1, meede II, mille eesmärk on deinstitutsionaliseerimine.

Investeering 1. Haavatavate isikute toetamine ja institutsionaliseerimise ärahoidmine

Selle meetme eesmärk on toetada haavatavaid inimesi ja vältida institutsionaliseerimist. Kõnealune investeering hõlmab järgmisi sekkumisi : i) lapsevanemaks olemise oskuste toetamine ning perekondade ja laste haavatavuse vältimine; ii) toetada eakate iseseisvat elu ja deinstitutsionaliseerimist; ii) Koduste sotsiaalteenuste tugevdamine, et tagada varajane toetatud haiglast väljalangemine ja hoida ära haiglaravi; iii) sotsiaalteenuste tugevdamine ja sotsiaaltöötajate läbipõlemise vältimine.

Investeering 2. Autonoomsusmustrid puuetega inimeste jaoks

Selle meetme eesmärk on suurendada puuetega inimeste iseseisvust. Investeeringute eesmärk on kiirendada deinstitutsionaliseerimise protsessi, pakkudes kogukonna- ja kodupõhiseid sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, et parandada puuetega inimeste iseseisvust. Meetmega edendatakse juurdepääsu eluasemele ja töövõimalustele, sealhulgas infotehnoloogia pakutavatele uutele võimalustele.

Investeering 3. „Kõigepealt eluase“ ja postijaamad

Selle meetme eesmärk on kaitsta ja toetada tõrjutud inimeste „Kõigepealt eluase“ ja postijaamad kaudu. „Eluaseme esikohale seadmise“ lähenemisviisi kasutuselevõtt tähendab, et omavalitsused teevad korterid kättesaadavaks üksikisikutele, väikestele rühmadele või perekondadele kuni 24 kuu jooksul. Lisaks sellele aktiveeritakse igale inimesele/perekonnale kohandatud projektid, et rakendada isikliku kasvu arenguprogramme ja aidata neil saavutada suurem iseseisvus, pakkudes neile ka koolitust ja muid teenuseid, mille eesmärk on parandada nende tööalast konkurentsivõimet. Teisest küljest tähendab „postijaamade“ loomine kodututele teenindus- ja kaasamiskeskuse loomist. Lisaks piiratud öisele vastuvõtule pakuvad sellised keskused muu hulgas olulisi teenuseid, nagu tervishoiuteenused, toitlustamine, postijaotus, kultuurivahendus, nõustamine, tööalane orientatsioon, õigusnõustamine ja kaupade jagamine.

M.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtmärkide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

M5C2-1

Reform 1. Puuetega inimesi käsitlev raamseadus

Eesmärk

Puuetega inimeste iseseisvuse tugevdamise raamseaduse jõustumine.

Raamseaduse jõustumisele viitav õigusnorm

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Raamseadusega, mis koosneb delegeerimisseadusest, tugevdatakse puuetega inimeste iseseisvust kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja Euroopa puuetega inimeste õiguste strateegia (2021-2030) põhimõtetega, mis hõlmavad vähemalt järgmist: i) puuetega inimestele pakutavate sotsiaalteenuste ulatuslik määratlemine ja parandamine koos deinstitutsionaliseerimise ja iseseisva elu edendamisega, ii) tervishoiu- ja sotsiaalteenustele juurdepääsu korra lihtsustamine ning iii) puude seisundi hindamise korra läbivaatamine, et hinnata mitmemõõtmeliselt iga inimese olukorda.

Puuetega inimesed on need, kes on määratletud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtete kohaselt seadusega nr 104/1992. Itaalias kuulub hindamine piirkondade pädevusse ning seda isikut hindab kohalik tervishoiuteenistus või riiklik sotsiaalhoolekande instituut.

Seaduse ettepaneku teeb puuetega inimeste minister ministrite nõukogu heakskiidu saamiseks vastavalt kehtestatud teekaardile.

Raamseaduse vastuvõtmisele järgneb kohalike sotsiaalteenuste ümberkorraldamine, kvaliteedistandardite kindlaksmääramine ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia platvormi pakkumine teenuste tõhustamiseks ja tõhustamiseks.

M5C2-2

Reform 1. Puuetega inimesi käsitlev raamseadus

Eesmärk

Selliste seadusandlike dekreetide jõustumine, millega arendatakse edasi raamseaduse sätteid, et tugevdada puuetega inimeste autonoomiat

Seaduse sätted, mis viitavad seadusandlike dekreetide jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2024

Seadusandlikes dekreetides arendatakse edasi raamseaduse sätteid, et tugevdada puuetega inimeste iseseisvust. Seaduses sätestatakse vähemalt järgmised sätted: i) sotsiaalteenuste pakkumise tugevdamist, ii) sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse lihtsustamist, iii) puude hindamise reforme, iv) iseseisva toimetuleku projektide edendamist, v) selliste ekspertide rühmade töö edendamist, kes võivad toetada mitmemõõtmeliste vajadustega puuetega inimesi.

M5C2-3

Reform 2. Reform mittesõltuvate eakate jaoks

Eesmärk

Jõustus raamseadus, millega tugevdatakse meetmeid, mis on suunatud mittesõltumatutele eakatele inimestele

Seaduse sätted, mis viitavad raamseaduse jõustumisele ja tugevdavad meetmeid, mis on suunatud mittesõltumatutele eakatele inimestele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

1. kv

2023

Valitsuse esildatud raamseadusega tugevdatakse meetmeid, mis on suunatud mittesõltumatutele eakatele inimestele. Seadusega lihtsustatakse sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ühtseid kontaktpunkte ja tagatakse nende olemasolu, vaadatakse läbi mittesõltumatute eakate seisundi hindamise kord ning suurendatakse sotsiaal- ja tervishoiuteenuste hulka, mida võidakse osutada kodus. Seaduses määratakse kindlaks ka vajalikud rahalised vahendid.

M5C2-4

Reform 2. Reform mittesõltuvate eakate jaoks

Eesmärk

Jõustub seadusandlik dekreet, millega arendatakse edasi raamseaduse sätteid, et tugevdada meetmeid, mis on suunatud mittesõltumatutele eakatele inimestele.

Seaduse sätted, mis viitavad seadusandliku dekreedi jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

1. kv

2024

Seadusandlikus dekreedis täpsustatakse raamseaduse sätteid, mille eesmärk on tugevdada meetmeid, mis on suunatud mittesõltumatutele eakatele, rakendades erinevaid meetmeid.

M5C2-5

Investeering 1. Haavatavate isikute toetamine ja institutsionaliseerimise ärahoidmine

Eesmärk

Tegevuskava jõustumine

Seaduse sätted, mis viitavad operatsiooniplaani jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Operatsiooniplaanis määratakse kindlaks projektide nõuded, mida kohalikud üksused võivad esitada ja mis on seotud nelja mõõtmega: i) 0-17aastaste laste vanemate toetamine, ii) eakate iseseisvuse toetamine, iii) eakatele kodus osutatavad teenused ja iv) sotsiaaltöötajate toetamine.

Meede „vanemate toetamine“ hõlmab vähemalt toetust vastuvõtvatele perekondadele vähemalt 18 kuu jooksul, i) perekeskkonna ja laste olukorra eelhindamist, ii) olukorra hindamist valdkondadevahelise kvalifitseeritud spetsialistide rühma poolt ja iii) vähemalt ühe järgmise teenuse osutamist: koduteenused, osalemine lapsevanemate ja laste tugirühmades; koolide, perede ja sotsiaalteenuste koostöö ja/või ühised perehooldusteenused.

Meede „vanemlik iseseisvus“ hõlmab vähemalt eakatele mõeldud vanadekodude ümberkorraldamist autonoomsete korterite rühmades, mis on varustatud kõigi vajalike vahendite ja teenustega, sealhulgas koduautomaatika, telemeditsiin ja kaugseire.

Meetme „koduteenused eakatele“ eesmärk on pakkuda eakatele koduteenuste osutajatele erikoolitust.

Meede „sotsiaaltöötajate toetamine“ seisneb sotsiaaltöötajate toetamises ning nende professionaalsuse ja pädevuste jagamise tugevdamises, võttes peamiselt kasutusele vahendid pädevuste jagamiseks ja ettevõtjatele järelevalveteenuste osutamiseks, et toetada ettevõtjate tööd.

M5C2-6

Investeering 1. Haavatavate isikute toetamine ja institutsionaliseerimise ärahoidmine

Siht

Sotsiaalpiirkonnad saavutavad vähemalt ühe järgmistest tulemustest: i) vanemate toetamine, ii) eakate iseseisvus, iii) koduteenused eakatele või iv) sotsiaaltöötajate soodustamine läbipõlemise vältimiseks

Ei kohaldata

Protsent

0

85

1. kv

2026

Vähemalt 85 % sotsiaalsetest piirkondadest saavutab vähemalt ühe järgmistest tulemustest: i) 0-17-aastaste laste vanemate toetamine, ii) eakate iseseisvus, iii) koduteenused eakatele või iv) sotsiaaltöötajate eelistamine läbipõlemise vältimiseks.

Projektis osaleb 85 % Itaalia sotsiaalpiirkondadest.

Nelja mõõtme ja asjakohaste nõuete all kavandatakse meetmeid, mis on kindlaks määratud tegevuskavas selliste haavatavate elanikkonnarühmade aktiivseks kaasamiseks, kelle olukord halvenes COVID-19 epidemioloogilise hädaolukorra tõttu .

Meede hõlmab kogu riigi territooriumi. Osalema peaksid kõik sotsiaalpiirkonnad, mille strateegia on see, et sellised projektid avavad tee teenuste stabiliseerimiseks kogu territooriumil antava sotsiaalabi olulise taseme ametliku tunnustamise kaudu.

M5C2-7

Investeering 2. Autonoomsusmustrid puuetega inimeste jaoks

Siht

Sotsiaalpiirkonnad on viinud ellu vähemalt ühe projekti, mis on seotud koduruumide renoveerimise ja/või puuetega inimestele IKT-seadmete pakkumisega, ning sellega on kaasnenud digioskuste alane koolitus.

Ei kohaldata

Arv

0

500

4. kv

2022

Sotsiaalpiirkonnad viivad läbi vähemalt 500 projekti, mis on seotud kodude renoveerimise ja/või puuetega inimestele IKT-seadmete pakkumisega, millega kaasneb digioskuste alane koolitus.

Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka teisese eesmärgi rahuldavast täitmisest: vähemalt 500 sotsiaalringkonda on viinud ellu vähemalt ühe projekti, mis on seotud koduruumide renoveerimise ja/või puuetega inimestele IKT-seadmete pakkumisega, millega kaasneb digioskuste alane koolitus.

Vähemalt ühe konkurentsivastases menetluses osalenud projekti elluviimine vähemalt 500 sotsiaalpiirkonnast.

M5C2-8

Investeering 2. Autonoomsusmustrid puuetega inimeste jaoks

Siht

Puuetega inimesed on saanud koduruumi renoveerimise ja/või IKT-seadmete pakkumise. Teenustega kaasneb digioskuste alane koolitus.

Ei kohaldata

Arv

1 000

5 000

1. kv

2026

Koduruumi on renoveeritud ja/või IKT-seadmeid on pakutud vähemalt 5 000 puudega inimesele. Teenustega kaasneb digioskuste alane koolitus.

Vähemalt 5 000 puudega inimese (1 000 olemasolevat ja 4 000 uut) hõlmamine tehnilise abi meetmete saajatena.

Puudega inimeste määratlus (individuaalsel koostööraamistikul põhinev) on sätestatud 2019. aasta riiklikus mittesõltuvaid inimesi käsitlevas kavas. Varasemate projektide tulemusena on juba välja töötatud suunised puuetega inimeste iseseisvuse projekti jaoks. Eriseaduse nr 112/2016 heakskiitmine ja meetme jaoks spetsiaalse riikliku fondi loomine hõlmab kogu riigi territooriumi. Osalema kutsutakse kõiki sotsiaalpiirkondi, mille strateegia seisneb selles, et sellised projektid avavad tee teenuste stabiliseerimiseks, tunnustades ametlikult kogu territooriumil antava sotsiaalabi olulist taset.

M5C2-9

Investeering 3. „Kõigepealt eluase“ ja postijaamad

Eesmärk

Esimese ja teise taseme elamumajandust käsitlevate projektide tegevuskava jõustumine, milles määratakse kindlaks nõuded projektidele, mida saavad esitada kohalikud üksused, ning kuulutatakse välja projektikonkurss

Seaduse sätted, mis viitavad operatsiooniplaani jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

1. kv

2022

Ehitus- ja postijaamadega seotud projektide tegevuskavas määratakse kindlaks nõuded projektidele, mida kohalikud üksused võivad esitada, ning kuulutatakse välja projektikonkurss.

Elamuprojektidega nähakse ette, et kohalikud üksused teevad korterid kättesaadavaks üksikisikutele, väikestele rühmadele või perekondadele kuni 24 kuud, eelistatavalt hoonete renoveerimise ja riigivara renoveerimise kaudu. Seda täiendavad arengu- ja iseseisvusprogrammid.

Postijaamade projektidega nähakse ette kodututele mõeldud teenindus- ja kaasamiskeskuste arendamine. Seda täiendavad töölesuunamise programmid koostöös tööhõivekeskustega.

M5C2-10

Investeering 3. „Kõigepealt eluase“ ja postijaamad

Siht

Inimesed, kes elavad tõsises materiaalses puuduses, mille eest vastutavad projektid „Esmalt eluase“ vähemalt kuus kuud ja postijaamad

Ei kohaldata

Arv

0

25 000

1. kv

2026

Vastutama vähemalt 25 000 tõsises materiaalses puuduses elava inimese eest, kes saavad kasu „Kõigepealt eluase“ ja postijaamad sekkumisest.

Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka teisese eesmärgi rahuldavast täitmisest: projekti „Kõigepealt eluase“ raames pakutakse ajutist majutust vähemalt 3 000 inimesele vähemalt kuueks kuuks ja vähemalt 22 000 inimesele sotsiaalpiirkonnas teostatavate postijaamade projektide raames pakutavaid teenuseid.

Suure puuduse tingimustes elavad inimesed on määratletud järgmiselt: vt Linee di indirizzo per il contrasto alla grave emarginazione in Italia, heaks kiidetud Conferenza Unificata il 11.05.2015 ja 2018. aasta vaesusfondi käsitleva iga-aastase määruse artikkel 5, kus (artikkel 5) on selleks määratletud kui a) tänaval elav või ebakindlas varjualuses elav isik; b) avaliku dormitoori kasutamine; c) majutatakse puudustkannatavatele isikutele mõeldud hostelites; d) väljub struktuuridest (sealhulgas vanglast) ja neil ei ole seal elamise kohta.

Meede hõlmab kogu riigi territooriumi, kuid eelistatakse piirkondi, kus kodutuse ja tõsise vaesuse probleemid on pakilisemad (suurlinnapiirkonnad, aga ka mõned maapiirkonnad, kus on palju hooajatöötajaid, kellest paljud on välismaalased).

M.3.    Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 4. Investeeringud linnade taaselustamise projektidesse, mille eesmärk on vähendada marginaliseerumise ja sotsiaalse olukorra halvenemise olukordi

Meetme eesmärk on anda omavalitsustele toetusi investeeringuteks linnade taaselustamisse, vähendada marginaliseerumist ja sotsiaalset degradeerumist ning parandada linnakeskuste sotsiaalset ja keskkonnaalast konteksti, järgides täielikult põhimõtet „mittemärkimisväärne kahju“. Meetme eesmärk on toetada avalike alade ja olemasolevate avaliku sektori ehitusstruktuuride taaskasutamist ja kasutusotstarbe muutmist avaliku huvi eesmärgil ning parandada linnamaastikku üldkasutatavate hoonete renoveerimise kaudu, pöörates erilist tähelepanu sotsiaal-, kultuuri-, haridus- ja didaktiliste teenuste, sealhulgas sporditegevuse arendamisele.

Eeldatakse, et kõnealune tegevus ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse investeeringu kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01). See hõlmab gaasikatlaid, mis ei ole käesoleva meetme raames abikõlbulikud.

Investeering 5. Linnade integratsioonikavad (üldprojektid ja ebaseaduslike asulate ületamine, et võidelda tööjõu ekspluateerimise vastu põllumajanduses)

Selle meetme eesmärk on taaselustada, taaselustada ja edendada suuri degradeerunud linnapiirkondi, pöörates erilist tähelepanu inimestele uute teenuste loomisele ning juurdepääsetavuse ja ühendvedude taristute ümberkvalifitseerumisele, mis võimaldab haavatavatel territooriumidel muutuda arukateks ja säästvateks linnadeks. See investeering hõlmab kahte sekkumist: i) toetus üldprojektidele, mille eesmärk on viia ellu ja rakendada linnade integreeritud kavasid, näiteks avalike alade ja hoonete hooldamine ja korduskasutamine, alakasutatud või kasutamata linnapiirkondade taaselustamine ja väärtustamine jne; ii) konkreetsed projektid ebaseaduslike asulate ületamiseks põllumajanduses. ii) konkreetsed projektid ebaseaduslike asunduste ületamiseks põllumajanduses. Kohalikke omavalitsusi toetatakse tegevuskavade koostamisel, et ületada ebaseaduslikud asulad ja pakkuda põllumajandussektori töötajatele inimväärseid eluasemelahendusi. Lisaks luuakse selle investeeringu raames koostöös EIPga temaatiline fond (fondifond) , mille eesmärk on toetada erasektori sekkumist linnade taaselustamise algatustesse. Seda fondi kasutatakse linnapiirkondade kliima- ja digiülemineku toetamiseks.

Eeldatakse, et kõnealune tegevus ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse investeeringu kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01). See hõlmab gaasikatlaid, mis ei ole käesoleva meetme raames abikõlbulikud.

Investeering 6. Uuenduslik eluasemekvaliteedi kava

Selle meetme eesmärk on ehitada uusi kommunaalelamuid ja kujundada ümber kahjustatud alad, keskendudes peamiselt keskkonnahoidlikule innovatsioonile ja jätkusuutlikkusele. Investeeringuga toetatakse: i) arendada ümber, korraldada ümber ja suurendada avalike eluasemete pakkumist; ii) taaselustada alasid, ruume ning avalikke ja eraomandusi; iii) Parandada linnapiirkondade juurdepääsetavust ja ohutust ning teenuste osutamist; iv) Arendada kaasavaid ja innovaatilisi juhtimismudeleid, et toetada sotsiaalset ja linna heaolu.

Investeering 7. Sport ja sotsiaalne kaasatus

Selle meetme eesmärk on taaselustada linnapiirkonnad, keskendudes spordirajatistele, et edendada sotsiaalset kaasatust ja integratsiooni, eelkõige Itaalia enim puudust kannatavates piirkondades. Rahastatavate projektidega toetatakse: i) riigi ebasoodsas olukorras olevates piirkondades, sealhulgas suurlinnade äärelinnades asuvate spordirajatiste ehitamine ja taaselustamine; ii) spordivarustuse jaotamine ebasoodsas olukorras olevatele piirkondadele; iii) olemasolevate spordirajatiste väljaehitamine ja kohandamine, näiteks funktsionaalne taastumine, restruktureerimine, erakorraline hooldus, arhitektuuriliste tõkete kõrvaldamine ja energiatõhusus.

M.4.    Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

M5C2-11

Investeering 4. Investeeringud linnade taaselustamise projektidesse, mille eesmärk on vähendada marginaliseerumise ja sotsiaalse olukorra halvenemise olukordi

Eesmärk

Kõigi hankelepingute sõlmimine investeeringuteks linnade taaselustamisse, et vähendada marginaliseerumist ja sotsiaalset halvenemist, kusjuures projektid on kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärkidega, sealhulgas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“.

Teatamine kõigist riigihankelepingutest investeeringuteks linnade taaselustamisse, et vähendada marginaliseerumist ja sotsiaalset halvenemist, kusjuures projektid on kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärkidega, sealhulgas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

1. kv

2022

Teatamine kõigist riigihankelepingutest, mis on sõlmitud vähemalt 300 enam kui 15 000 elanikuga omavalitsusega, et investeerida linnade taaselustamisse, et vähendada marginaliseerumist ja sotsiaalset halvenemist, kusjuures projektid on kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärkidega, sealhulgas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“.

Toetusi antakse üle 15 000 elanikuga vallale, mis ei ole provintsikeskus, provintskeskuse vald ega suurlinnapiirkond.

Linnade tootmisprojektid peavad koosnema vähemalt ühest järgmisest sekkumisest:

Avaliku ruumi ja olemasolevate avaliku sektori hoonete taaskasutamine ja taasfunktsioneerimine avalikes huvides, sealhulgas eraisikute kuritarvituslike tööde lammutamine ehitusloa puudumise või täieliku lahknevuse korral ja asjaomaste alade korraldamine;

Linnamaastiku ning sotsiaalse ja keskkondliku struktuuri kvaliteedi parandamine, sealhulgas üldkasutatavate hoonete renoveerimine, pöörates erilist tähelepanu sotsiaal-, kultuuri-, haridus- ja didaktiliste teenuste arendamisele;

Keskkonnahoidliku, säästva ja aruka transpordi projektid.

Maksimumsummad omavalitsuse kohta on järgmised:

5 000 000 eurot 15 000 kuni 49 999 elanikuga vallale;

10 000 000 eurot 50 000 kuni 100 000 elanikuga vallale;

20 000 000 eurot valdadele, mille rahvaarv on üle 100 000 elaniku, ning valdadele, mis on provintsikeskused või suurlinnad.

M5C2-12

Investeering 4. Investeeringud linnade taaselustamise projektidesse, mille eesmärk on vähendada marginaliseerumise ja sotsiaalse olukorra halvenemise olukordi

Siht

Linnauuendusmeetmete projektid, mis hõlmavad kohalikke omavalitsusi

Ei kohaldata

Arv

0

1 080

2. kv

2026

Vähemalt 1 080 lõpetatud projekti, mille on saatnud üle 15 000 elanikuga vallad ja mis hõlmavad vähemalt 1 000 000 ruutmeetrit.

Sekkumised on määratletud linnade taaselustamise sekkumiste asjakohases eesmärgis.

M5C2-13

Investeering 5. Linnade integratsioonikavad - üldprojektid

Eesmärk

Suurlinnapiirkondade taaselustamise projektide investeerimiskava jõustumine.

Seaduse säte, mis viitab linnade taaselustamise projektide kava jõustumisele suurlinnapiirkondades

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2022

Investeerimiskavaga kehtestatakse kriteeriumid, mis on kooskõlas riskikapitalifondi eesmärkidega, sealhulgas DNSH põhimõttega. Projektis viidatakse järgmistele sekkumistele:

a) hooldamine avalike kohtade taaskasutamiseks ja taaskasutamiseks.

b) Linnade décor’i kvaliteedi ning sotsiaalse ja keskkonnastruktuuri parandamine.

c) linnapiirkondade keskkonnakvaliteedi ja digitaalse profiili parandamine.

M5C2-14

Investeering 5. Linnade integratsioonikavad - üldprojektid

Siht

Integreeritud planeerimisprojektide lõpuleviimine suurlinnades

Ei kohaldata

Arv

0

300

2. kv

2026

Kõigis 14 suurlinnas on lõpule viidud vähemalt 300 integreeritud planeerimisprojekti vähemalt ühes kolmest järgmisest mõõtmest:

- Hooldamine üldkasutatavate alade ja olemasolevate üldkasutatavate hoonete korduskasutamiseks ja taaskäitamiseks;

- Linnasõidu kvaliteedi ning sotsiaalse ja keskkonnastruktuuri parandamine, sealhulgas üldkasutatavate hoonete renoveerimise teel;

- Linnapiirkondade keskkonnakvaliteedi ja digitaalse profiili parandamine toetab põhjalikult digitehnoloogiat ja vähem CO2 heidet tekitavaid tehnoloogiaid.

Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka teisese eesmärgi rahuldavast täitmisest: integreeritud planeerimismeetmete lõpuleviimine vähemalt 3 000 000 ruutmeetri suurusel alal kõigis 14 suurlinnas.

M5C2-15

Investeering 5. Linnade integratsioonikavad (ebaseaduslike asulate ületamine, et võidelda tööjõu ekspluateerimise vastu põllumajanduses)

Eesmärk

„Tavolo di contrasto allo sfruttamento lavorativo in agricoltura“ võtab vastu ministri dekreedi, milles sätestatakse ebaseaduslike asulate kaardistamine, ning vastu võetakse ministri määrus vahendite eraldamise kohta.

Ministri dekreedi jõustumisele viitav seadusesäte

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

1. kv

2022

Ministri määrusega eraldatakse vahendeid ebaseaduslike asulate kaardistamise alusel, mille on teostanud „Tavolo di contrasto allo sfruttamento lavorativo in agricoltura“. Määratletakse ajutiste ja pikaajaliste eluasemelahenduste standard.

M5C2-16

Investeering 5. Linnade integratsioonikavad (ebaseaduslike asulate ületamine, et võidelda tööjõu ekspluateerimise vastu põllumajanduses)

Siht

Projektidega seotud tegevused viiakse lõpule piirkondades, mis on kohalike kavade kohaselt ebaseaduslikud asulad.

Ei kohaldata

Protsent

0

90

2. kv

2026

Projektid viidi lõpule vähemalt 90 % piirkondades, mis on kohalike kavade kohaselt ebaseaduslikud asulad. Pärast vahendite eraldamist esitab asjaomane ametiasutus iga tuvastatud ebaseadusliku asula kohta kohaliku tegevuskava.

M5C2-17

Investeering 5. Linnade integratsioonikavad - EIB Fund-Of-Fund

Eesmärk

Fondi investeerimisstrateegia kiidab heaks rahandusministeerium.

Fondi investeerimisstrateegia on heaks kiitnud rahandusministeerium

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

3. kv

2022

Fondi investeerimisstrateegias määratakse kindlaks vähemalt järgmine: i) toetatud investeeringute laad ja ulatus, millega edendatakse linnade kestliku taaselustamise ja arengu projekte ning mis on kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärkidega, sealhulgas seoses olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimisega, nagu on täpsustatud komisjoni 12. veebruari 2021. aasta suunistes, ii) toetatavad tegevused, iii) sihtrühma kuuluvad toetusesaajad, kes on majanduslikult isemajandavad projekte, mille puhul avaliku sektori toetus on põhjendatud turutõrke või riskiprofiiliga, ning nende rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega, iv) toetusesaajate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ja nende valimine avaliku konkursi kaudu; v) lisada konkreetne eelarverida inimväärsete eluasemete pakkumiseks põllumajandus- ja tööstussektori töötajatele ning vi) sätted võimalike tagasisaadavate vahendite reinvesteerimiseks samade poliitikaeesmärkide saavutamiseks, ka pärast 2026. aastat.

Volitatud üksusega sõlmitud lepingulises kokkuleppes nõutakse DNSH suuniste kasutamist.

M5C2-18

Investeering 5. Linnade integratsioonikavad - EIB Fund-Of-Fund

Siht

Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud kokkulepped, mille aluseks olevate projektide investeerimisväärtus on vähemalt 545 000 000 eurot

Ei kohaldata

eurodes

0

545 000 000

2. kv

2026

Valitud finantsvahendajad peavad olema sõlminud lõplike abisaajatega õiguslikud rahastamislepingud aluseks olevate projektide investeerimisväärtusega vähemalt 545 000 000 eurot (sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu ning erasektori vahendid).

Majandus- ja rahandusministeerium on teinud 272 000 000 euro suuruse ülekande Euroopa Investeerimispangale.

M5C2-19

Investeering 6. Uuenduslik eluasemekvaliteedi programm

Eesmärk

Piirkonnad ja autonoomsed provintsid (sealhulgas nende territooriumide kohalikud omavalitsused ja/või suurlinnad) allkirjastasid kokkulepped sotsiaalelamute ümberkorraldamiseks ja suurendamiseks.

Lepingud sõlmitakse kohalike ametiasutustega.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

1. kv

2022

Vähemalt 15 piirkonda ja autonoomset provintsi (sealhulgas nende territooriumide kohalikud omavalitsused ja/või suurlinnad) allkirjastasid kokkulepped sotsiaalelamute ümberkorraldamiseks ja suurendamiseks.

Lepingud, mis on sõlmitud vähemalt 15 projekti kaasatud piirkonna ja autonoomse provintsiga. 

hoone: uued sotsiaaleluruumid, mille eesmärk on:

- arendada ümber, korraldada ümber ja suurendada avalike eluasemete pakkumist;

- piirkondade, alade ning avalike ja eraomanduste taaslõimimine ka linna- ja sotsiaal-majandusliku struktuuri taaselustamise kaudu;

- parandada linnapiirkondade juurdepääsetavust ja ohutust ning teenuste osutamist;

- taaselustada juba ehitatud alad ja ruumid, parandades keskkonna kvaliteeti ja kliimamuutustele vastupanuvõimet, muu hulgas linnade tihendamist mõjutavate tegevuste kaudu;

- uuenduslike juhtimis- ja kaasamismudelite ja -vahendite, sotsiaalse ja linnalise heaolu ning osalusprotsesside kindlakstegemine ja kasutamine

Toetatavad elamuüksused ja avalikud ruumid peavad olema ette nähtud selleks, et saada kasu asjaomases eesmärgis kirjeldatud tegevustest.

M5C2-20

Investeering 6. Uuenduslik eluasemekvaliteedi programm

Siht

Toetust saavate eluasemeüksuste arv (nii ehituse kui ka taastamise seisukohast) ja toetust saavate avalike ruumide ruutmeetrid

Ei kohaldata

Arv

0

10 000

1. kv

2026

Toetust antakse vähemalt 10 000 eluasemele (nii ehitamiseks kui ka rehabiliteerimiseks). Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka sellise teisese eesmärgi rahuldavast täitmisest, mis hõlmab vähemalt 800 000 ruutmeetrit avalikku ruumi.

M5C2-21

Investeering 7. Sport ja sotsiaalse kaasatuse projekt

Eesmärk

Kõigi spordi- ja sotsiaalse kaasamise projektide riigihankelepingute sõlmimine avaliku konkursikutse alusel.

Spordi ja sotsiaalse kaasamise projektidega seotud riigihankelepingute sõlmimisest teatamine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

1. kv

2023

Teade riigihankelepingute sõlmimise kohta, mis koosneb vähemalt ühest järgmisest elemendist:

1. uute spordirajatiste ehitamine riigi ebasoodsas olukorras olevates piirkondades;

2. spordivarustuse pakkumine, sealhulgas tehnoloogia rakendamine spordis);

3. olemasolevate spordirajatiste ümberkvalifitseerimine ja kohandamine (näiteks:: arhitektuuriliste tõkete kõrvaldamine, energiatõhusus jne).

Projekti eesmärk on tagada linnapiirkondade taaselustamine, keskendudes spordirajatistele, et edendada sotsiaalset kaasatust ja integratsiooni, eelkõige Itaalia kõige mahajäänumates piirkondades.

Valikukriteeriumidega tagatakse, et vähemalt 50 % investeeringust eraldatakse uutele ehitistele, mis vastavad määruse (EL) 2021/241 VI lisa joonealuses märkuses 5 esitatud asjaomastele nõuetele.

M5C2-22

Investeering 7. Sport ja sotsiaalse kaasatuse projekt

Siht

Spordirajatisi käsitlevate lepingutega seotud sekkumised.

Ei kohaldata

Arv

0

100

2. kv

2026

Vähemalt 100 sekkumist seoses spordirajatisi käsitlevate lepingutega.

Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka teisese eesmärgi rahuldavast täitmisest: sekkumised hõlmavad vähemalt 200 000 ruutmeetri suurust ala.

Projektis käsitletakse linnade taaselustamise küsimusi kooskõlas jätkusuutlikkuse ja vastupanuvõime põhimõtetega, keskendudes spordirajatistele, et edendada sotsiaalset kaasatust ja integratsiooni, eelkõige Itaalia kõige mahajäänumates piirkondades.

Vähemalt 50 % investeeringust eraldatakse uutele ehitistele, mis vastavad määruse (EL) 2021/241 VI lisa joonealuses märkuses 5 esitatud asjaomastele nõuetele. 

M. ÜLESANNE 5 KOMPONENT 3. Territoriaalse ühtekuuluvuse erisekkumised

See taaste- ja vastupidavuskava komponent hõlmab kahte sekkumisvaldkonda: i) Sise-, äärepoolsete ja mägipiirkondade vastupanuvõime tagamise kava; ii) lõunapoolsete riikide arenguprojektid, sealhulgas investeeringud haridusvaesuse vastu võitlemiseks, maapiirkondade apteekide kui kohalike tervishoiuteenuste konsolideerimiseks, organiseeritud kuritegevusest konfiskeeritud vara suurendamiseks ja taristuinvesteeringuteks erimajandustsoonides. Nende meetmete eesmärk on vähendada territoriaalset lõhet kolmes valdkonnas: demograafia ja teenused; oskuste arendamine; investeering.

Selle komponendi raames tehtavad investeeringud ja reformid aitavad täita 2019. ja 2020. aastal Itaaliale esitatud riigipõhiseid soovitusi vajaduse kohta rakendada teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas investeeringutega seotud majanduspoliitikat ning taristu kvaliteeti, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi (riigipõhine soovitus 2019 nr 3); „parandada haridustulemusi“ (riigipõhine soovitus 2019 nr 2); „Tugevdada tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet ja suutlikkust [...]“ (riigipõhine soovitus 2020 nr 1); „tagada piisav [...] ja juurdepääs sotsiaalkaitsele“ (riigipõhine soovitus 2020 nr 2).

N.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

investeering 1.1 – Sisealad – 1. Kogukondlike sotsiaalteenuste ja -infrastruktuuride edendamine

Sekkumise eesmärk on tegeleda sotsiaalse tõrjutuse ja marginaliseerumise probleemidega, intensiivistades teenuste osutamist kohalike omavalitsuste pakutavate avalike teenuste rahastamise suurendamise kaudu (kättetoimetamismehhanism seisneb toetuste andmises omavalitsustele). Rahastatavad projektid võivad hõlmata järgmist: eakate koduhooldusteenused; kogukonnaõed ja ämmaemandad; väikehaiglate (ilma esmaabita) või mõnede põhiteenuste (nt radioloogia, kardioloogia, günekoloogia) ja ambulatoorsete keskuste tugevdamine; kopterite päästmise infrastruktuurid; puuetega inimeste keskuste tugevdamine; nõustamiskeskused, kultuuriteenused, sporditeenused ja rändajate vastuvõtmine. Sekkumisega nähakse ette kas uute teenuste ja infrastruktuuride loomine või olemasolevate parandamine teenuse kasutajate arvu või teenuse kvaliteedi suurendamise kaudu.



Tagamaks, et meede vastab „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 109 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 110 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 111 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 112 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering 1.1.2 – Territoriaalse läheduse tervishoiuasutused

Sekkumise eesmärk on tugevdada maapiirkondade apteeke kohalike tervishoiuteenustena (maaapteegid on määratletud 27. märtsi 1968. aasta seaduse nr 221 alusel. Selle meetmega antakse kohest toetust maapiirkondade apteekidele, mis on COVID-19 hädaolukorra ajal olnud kohaliku elanikkonna jaoks keskseks võrdlusaluseks. Tugevdades oma rolli tervishoiuteenuste pakkumisel, võivad apteegid jääda kogukonnaelu keskseks osaks, tuues tervishoiuteenused kodanikele võimalikult lähedale. Täpsemalt eeldatakse, et need apteegid tugevdavad oma rolli järgmiselt: i) osalemine integreeritud koduabiteenuses; ii) teise astme teenuste osutamine vastavalt konkreetsetele patoloogiatele ette nähtud diagnostika-teraapiateedele; iii) ravimite väljastamine, mida patsient on nüüd sunnitud haiglasse koguma; iv) patsiendi jälgimine elektroonilise terviseloo ja ravimitoimiku abil.



Investeering 1.3 – Struktureeritud sotsiaal-haridusmeetmed haridusvaesuse vastu võitlemiseks riigi lõunaosas, millega toetatakse kolmandat sektorit

Meetme eesmärk on edendada lõunapoolsetes piirkondades (Abruzzo, Basilicata, Campania, Calabria, Molise, Apuulia, Sardiinia ja Sitsiilia) kolmandat sektorit ning osutada alaealistele sotsiaal-haridusteenuseid seoses Euroopa ühtekuuluvuspoliitika programmitöö perioodi 2021-2027 partnerluslepinguga.

Sotsiaal-hariduslikud sekkumismeetmed haridusalase vaesuse vastu võitlemiseks ja kolmanda sektori toetamiseks peaksid toimuma ühes järgmistest valdkondadest:

- 0–6aastastele lastele suunatud sekkumismeetmed, mille eesmärk on parandada juurdepääsu lasteaia- ja eelkooliteenustele ning toetada lapsevanemaks olemist;

-5–10aastastele lastele suunatud sekkumismeetmed, mille eesmärk on tagada tõhusad haridusvõimalused ning varakult ennetada koolist väljalangemist, kiusamist ja muid stressinähtusi;

-11–17-aastastele lastele suunatud sekkumismeetmed, mille eesmärk on parandada hariduse pakkumist ja ennetada haridussüsteemist varakult lahkumist.

Sekkumistega tagatakse, et pakkumine sisaldaks järgmisi põhielemente:

-iga avaliku teadaande koguväärtus on vähemalt 50 000 000 eurot,

-kolmanda sektori üksuste projektide kestus vähemalt üks aasta ja kuni kaks aastat.

N.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtmärkide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

M5C3-1

Investeering 1.1.1 – Sisealade kogukondlike sotsiaalteenuste ja -infrastruktuuride edendamine

Eesmärk

Sisepiirkondades sotsiaalteenuste ja -infrastruktuuri parandamiseks võetavate sekkumismeetmete ning alla 3 000 elanikuga omavalitsuste apteekide toetamise hankeleping

Teatamine kõigi sekkumistega seotud riigihankelepingute sõlmimisest

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2022

Sekkumisega luuakse uusi teenuseid ja taristuid või parandatakse olemasolevaid, suurendades teenuste saajate arvu või teenuste kvaliteeti.

Kõik konkursid kuulutatakse välja koos tingimustega, sealhulgas rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

Sisepiirkonnad on määratletud Strategia Nazionale Aree Interne’is; Maapiirkondade apteegid on määratletud seaduse alusel. Maapiirkondade apteegid on määratletud 27. märtsi 1968. aasta seaduse nr 221 alusel.

M5C3-3

Investeering 1.1.2 – Territoriaalse läheduse tervishoiuasutused

Siht

Toetus maapiirkondade apteekidele vähem kui 5 000 elanikuga omavalitsusüksustes, külades või asulates (esimene partii)

Ei kohaldata

Arv

0

500

4. kv

2023

Meetmest saab kasu vähemalt 500 maaapteeki, mis asuvad vähem kui 5 000 elanikuga valdades, külades või asulates.

M5C3-4

Investeering 1.1.2 – Territoriaalse läheduse tervishoiuasutused

Siht

Maapiirkondade apteekide toetamine vähem kui 5 000 elanikuga omavalitsusüksustes, hamlettides või asulates (teine partii)

Ei kohaldata

Arv

500

2 000

2. kv

2026

Meetmest saab kasu vähemalt 2 000 maaapteeki, mis asuvad vähem kui 5 000 elanikuga valdades külades või asulates.

M5C3-8

Investeering 1.3 – Struktureeritud sotsiaal-haridusmeetmed haridusvaesuse vastu võitlemiseks riigi lõunaosas, millega toetatakse kolmandat sektorit

Siht

Alaealistele mõeldud haridustoetus (esimene osa)

Ei kohaldata

Arv

0

20 000

2. kv

2023

Haridustoetust antakse vähemalt 20 000 kuni 17aastasele alaealisele. Projektid keskenduvad ühele järgmistest valdkondadest:

• Sekkumised lastele vanuses 0 kuni 6 aastat, mille eesmärk on parandada juurdepääsu lasteaia- ja lasteaiateenustele ning toetada lapsevanemaks olemist;

• Viie kuni kümne aasta vanustele lastele suunatud sekkumismeetmed, mille eesmärk on tagada tõhusad haridusvõimalused ning varakult ennetada koolist väljalangemist, kiusamist ja muid stressinähtusi;

• 11-17-aastastele lastele suunatud sekkumismeetmed, mille eesmärk on parandada hariduse pakkumist ja ennetada haridussüsteemist varakult lahkumist.

Pakkumuse põhielemendid:

– Avalike teadaannete maksumus on vähemalt 50 000 000 eurot.
– Kolmanda sektori üksuste projektid kestavad vähemalt üks aasta ja kuni kaks aastat.

Meetmed võetakse Abruzzo, Basilicata, Campania, Calabria, Molise, Apuulia, Sardiinia ja Sitsiilia piirkonnas.

M5C3-9

Investeering 1.3. Struktureeritud sotsiaal-haridusmeetmed haridusvaesuse vastu võitlemiseks riigi lõunaosas, millega toetatakse kolmandat sektorit

Siht

Alaealiste haridusalane toetamine (teine pakett)

Ei kohaldata

Arv

20 000

44 000

4. kv

2025

Haridustoetust antakse vähemalt 44 000 alaealisele vanuses 0–17 aastat.

N.3.    Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1. Menetluste lihtsustamine ja voliniku tugevdamine erimajandustsoonides

Reformiga aidatakse kaasa juhtimissüsteemi lihtsustamisele ja ühtlustatakse erimajandustsoonides võetavate meetmete rakendamise aega. Reformiga luuakse erimajandustsoonide digitaalne kontaktpunkt ja tugevdatakse komisjoni rolli.

Investeering 1.4 – Taristuinvesteeringud erimajandustsoonides

Nende investeeringute eesmärk on tagada erimajandustsoonide kehtestamise reformi tõhusus, vältides edasisi majandusarengu viivitusi juba niigi tootmisbaasiga lõunapoolsetes piirkondades.

Meetme objektiks on taristuinvesteeringud, mis on hõlmatud vahendite eraldamise dekreediga ja mis hõlmavad järgmist:

– „viimase kilomeetri“ ühendused, et luua tõhusad ühendused tööstuspiirkondade ja TEN-T raudteevõrgu vahel;

– digitaalne logistika, linnastumine või energia- ja keskkonnatõhususega seotud tööd;

– sadamate infrastruktuuri tugevdamine seoses turvalisuse või sadamasse sisenemisega.

Tagamaks, et meede vastab „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 113 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 114 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 115 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 116 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. 

N.4.    Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtmärkide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

M5C3-10

Reform1. Menetluste lihtsustamine ja voliniku tugevdamine erimajandustsoonides

Eesmärk

Määruse jõustumine, et lihtsalt kehtestada menetlused ja tugevdada voliniku rolli erimajandustsoonides

Määruse jõustumise määruses on sätestatud lihtsalt menetlused ja voliniku rolli tugevdamine erimajandustsoonides . Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Määrus sisaldab järgmist: asutuse

erimajandustsoonide digitaalse ühtse kontaktpunkti loomine menetluste lihtsustamiseks; sätted voliniku rolli tugevdamiseks ZESis

Erimajandustsoonid on konkreetsed alad, mis on määratletud dekreetseaduses 91/2017 (avaldatud Euroopa Liidu Teatajas 141/2017 ), mis on muudetud seaduseks L. 123/2017 (avaldatud Euroopa Liidu Teatajas Mezzogiorno 188/2017).

M5C3-11

Investeering 1.4 – Taristuinvesteeringud erimajandustsoonides

Eesmärk

Ministeeriumi määruste jõustumine, millega kiidetakse heaks kõigi kaheksa erimajanduspiirkonna tegevuskava

Seaduse säte, mis näeb ette ministeeriumi määruste jõustumise.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Dekreediga eraldatakse vahendid rakendamise eest vastutavatele isikutele ja määratakse kindlaks konkreetsed tingimused, et vältida sekkumiste keskkonnamõju.

Kõik konkursid kuulutatakse välja koos tingimustega, sealhulgas rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

M5C3-12

Investeering 1.4 – Taristuinvesteeringud erimajandustsoonides

Siht

Taristuprojektide tööde alustamine erimajandustsoonis

Ei kohaldata

Arv

0

53

4. kv

2024

Taristuprojektid identifitseeritakse kordumatult nende Codice Locale di Progetto (CLP) abil.

Tööd vähemalt 53 projekti jaoks, mis on kehtestatud vahendite eraldamise dekreediga, peavad olema alustatud.

M5C3-13

Investeering 1.4 – Taristuinvesteeringud erimajandustsoonides

Siht

Taristuprojektide lõpuleviimine erimajandustsoonis.

Ei kohaldata

Arv

0

53

2. kv

2026

Sekkumiste loetelu sisaldab näiteks järgmisi või samaväärseid meetmeid:

• TEN-T üldvõrgu infrastruktuuri väljaehitamine Vasto ja Ortona sadamates ning Saletti ja Manoppello tööstuspiirkondades (Abruzzo)

• Salerno sadama taristu ning Ufita, Marcianise, Battipaglia ja Nola tööstuspiirkonnad (Campania)

• Ühendused Manfredonia sadama ning Termoli, Brindisi ja Lecce linnaalade (Apuulia ja Molise) vahel.

• Taranto sadama ning Taranto, Potenza ja Matera linnaalade (Puglia ja Basilicata) vahelised ühendused.

• Taristumeetmed Gioia Tauro sadamale juurdepääsu tagamiseks (Calabria).

• Infrastruktuuri juurdepääsetavus Cagliari sadamale (Sardegna)

• Infrastruktuuriga seotud sekkumised Augusta, Riporto, Sant’Agata di Militello ja Gela (Sicilia) sadamatega ühinemiseks

O. ÜLESANNE 6 KOMPONENT 1. Lähivõrgud, ruumid ja telemeditsiin territoriaalseks tervishoiuabiks

Selle komponendi eesmärk on tugevdada Itaalia riiklikku tervishoiuteenistust, muu hulgas parandades kaitset keskkonna ja kliimamuutustega seotud terviseriskide eest ning vastates paremini kogukondade vajadustele seoses kohaliku hoolduse ja abiga. Kohalik tervishoiuabi on killustatud ja seda mõjutavad piirkondlikud erinevused, mille tulemuseks on tervishoiuteenuste osutamise ja tervishoiutulemuste erinev tase piirkonniti. Integreeritud koduhooldusteenuste osutamist peetakse madalaks ning erinevaid tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajaid peetakse vaid nõrgalt seotuks. Lisaks sellele on Itaalia riikliku tervishoiuteenistuse suutlikkust tegeleda keskkonnaga kokkupuutest ja kliimamuutustest tulenevate terviseriskidega katsetanud mitu keskkonnakriisi ja hädaolukorda, mis tõid esile piisavate ennetusmeetmete puudumisest tulenevad probleemid. Itaalia taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on tugevdada Itaalia riiklikku tervishoiuteenistust, muu hulgas parandades kaitset keskkonna ja kliimamuutustega seotud terviseriskide eest ning vastates paremini kogukondade vajadustele seoses kohaliku hoolduse ja abiga.

Selle komponendiga seotud investeeringud ja reformid aitavad täita 2019. ja 2020. aastal Itaaliale esitatud riigipõhiseid soovitusi, milles käsitletakse vajadust keskendada investeeringutega seotud majanduspoliitika teadusuuringutele ja innovatsioonile ning taristu kvaliteedile, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi (riigipõhine soovitus nr 3, 2019), „tugevdada tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet ja suutlikkust tervishoiutöötajate, elutähtsate meditsiinitoodete ja taristu valdkonnas“ (riigipõhine soovitus nr 1, 2020) ning „keskenduda investeeringute tegemisel eelkõige riigipõhisele taristule, et tagada 2020. aasta kestlik ja digiülemine“.

O.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Ei kohaldata

O.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Ei kohaldata



O.3.    Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1. Piirkondliku tervishoiuabi võrgustiku uue organisatsioonilise mudeli määratlemine

Reform on komponendi investeeringute ettevalmistav element. Sellega luuakse uus territoriaalse tervishoiuabi mudel ning tervise-, keskkonna- ja kliimaalase ennetustöö uus institutsiooniline struktuur. See saavutatakse järgmiste meetmete abil:

1.Uue organisatsioonilise mudeli loomine piirkondliku tervishoiuabi võrgustiku jaoks, määratledes reguleeriva raamistiku, milles määratakse kindlaks struktuurilised, tehnoloogilised ja organisatsioonilised standardid.

2.Tervise-, keskkonna- ja kliimaalase ennetustöö uue institutsioonilise struktuuri määratlemine, järgides integreeritud lähenemisviisi („Üks tervis“) ja terviklikku visiooni („Planetaartervis“).

Investeering 1.1 – Kogukondlikud tervishoiukojad territoriaalse terviseabi toetamiseks.

Investeerimisprojekt hõlmab vähemalt 1 038 ühenduse tervishoiuasutuse loomist ja kasutuselevõtmist esmatasandi tervishoiuteenuste aktiveerimise, arendamise ja koondamise ning (energiatõhusate) tugikeskuste rakendamise kaudu, et reageerida integreeritud viisil hooldusvajadustele.

Investeering 1.2 – Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht

Investeering seisneb telemeditsiini lahenduste ulatuslikus kasutuselevõtus ja tervishoiualase innovatsiooni toetamises järgmiste meetmete kaudu:

1.Koduhooldus kui esimene abistamispunkt (investeering 1.2.1) – eesmärk on suurendada koduhoolduses elavate inimeste arvu 10 %-ni üle 65-aastastest elanikest, investeerides riistvarasse ja suurendades teenuste osutamist.

2.Territoriaalsed koordineerimiskeskused (investeering 1.2.2) – Kavandatud investeeringud on seotud vähemalt 480 territoriaalse koordineerimiskeskuse loomisega („Centrali Operative Territoriali“), mille eesmärk on ühendada ja koordineerida mitmesuguseid territoriaalseid, sotsiaal- ja haiglateenuseid ning kiirabivõrgustikku. Territoriaalsed koordineerimiskeskused peaksid tagama patsientidele pakutavate seadmete kaugjuhtimise, toetama teabevahetust tervishoiutöötajate vahel ning olema hooldajate ja patsientide vajaduste võrdlusaluseks.

3.Telemeditsiin kroonilisi haigusi põdevate patsientide paremaks toetamiseks (investeering 1.2.3) – Investeeringu eesmärk on 1) rahastada projekte, mis võimaldavad arsti ja patsiendi vahelist kaugtoimet, eelkõige diagnostikat ja seiret, 2) luua telemeditsiini projektide sõeluuringute riiklik platvorm (seotud 6. ülesande 2. komponendi investeeringutega 1.3) ja 3) rahastada ad hoc uurimisalgatusi digitaalsete tervishoiu- ja hooldustehnoloogiate valdkonnas.

Täiendavad sekkumised, mis on seotud koduhooldusega, on loetletud missiooni nr 5 komponendi nr 2 all, eelkõige reformid nr 1 ja 2 ning investeeringud nr 1 ja 2.

Investeering 1.3 – Vahetasandi tervishoiu ja selle rajatiste tugevdamine (kogukonnahaiglad)

Investeeringuga luuakse vähemalt 307 kogukondlikku haiglat, st tervishoiuasutused patsientidele, kes pärast vähest ravi või kroonilise haiguse taastekkimist vajavad väheintensiivset ja lühiajalist kliinilist sekkumist.

O.4.    Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad 
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtmärkide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

M6C1-1

Reform 1. Piirkondliku tervishoiuabi võrgustiku uue organisatsioonilise mudeli määratlemine

Eesmärk

Tervishoiukorralduse reformi käsitleva teisese õigusakti (ministri määrus) jõustumine.

Seaduse säte, mis viitab õigusakti jõustumisele

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Teisese õigusakti (ministri määrus) jõustumine, mis käsitleb:

- Piirkondliku tervishoiuabi võrgustiku uue organisatsioonilise mudeli määratlemine, määratledes reguleeriva raamistiku, millega määratakse kindlaks piirkondadevahelised struktuurilised, tehnoloogilised ja organisatsioonilised standardid; tervise-, keskkonna- ja kliimaalase ennetustöö uue institutsioonilise struktuuri määratlemine vastavalt „Üks tervis“ lähenemisviisile.

M6C1-2

Investeering 1.1 – Kogukondlikud tervishoiukojad territoriaalse terviseabi toetamiseks

Eesmärk

Institutsioonilise arengu lepingu heakskiitmine

Tervishoiu- ja piirkonnaministeeriumi teade heakskiidu kohta

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Institutsioonilise arengu lepingu (Contratto Istituzionale di Sviluppo) heakskiitmine Itaalia tervishoiuministeeriumi kui vastutava ja rakendava asutusega ning piirkondlike ametiasutuste osalemine koos teiste ühenduse tervishoiuasutuste asjaomaste üksustega:

Institutsioonilise arengu leping on juhtimisvahend, milles loetletakse kõik ühenduse tervishoiuameti rakendamiseks sobivad isikud, et parandada piirkondlikku tervishoiuabi. Lepingus määratakse kindlaks ka kohustused, mida Itaalia iga piirkond võtab, et tagada ühenduse tervishoiuametiga seotud oodatavate tulemuste saavutamine.

Lepingu eesmärk oli toetada territoriaalset ühtekuuluvust, arengut ja majanduskasvu ning kiirendada keerukate sekkumiste rakendamist. Institutsioonilise arengu leping on eriti kasulik suurte projektide või investeeringute puhul, mis on väljendatud omavahel funktsionaalselt seotud üksikmeetmetes, mis nõuavad integreeritud lähenemisviisi ning Euroopa investeeringute struktuurifondide ja riiklike fondide kasutamist, mis sisalduvad ka riiklikest ja Euroopa vahenditest rahastatavates kavades ja rakenduskavades.

M6C1-3

Investeering 1.1 – Kogukondlikud tervishoiukojad territoriaalse terviseabi toetamiseks

Siht

Kättesaadavaks tehtud ja tehnoloogiliselt varustatud kogukonna tervisemajad (esimene partii)

Ei kohaldata

Arv

0

1 038

2. kv

2026

Vähemalt 1 038 ühenduse tervishoiuasutust tehakse kättesaadavaks ja varustatakse tehnoloogiliselt, et tagada võrdne juurdepääs hooldusele, territoriaalne lähedus ja kvaliteet inimestele sõltumata nende vanusest ja kliinilisest taustast (kronoloogiliselt haiged patsiendid, mittesõltumatud inimesed, kes vajavad pikaajalist hooldust, puudega inimesed, vaimse stressiga inimesed, vaesus) esmatasandi tervishoiuteenuste aktiveerimise, arendamise ja koondamise kaudu ning rakendades (energiatõhusaid) tugikeskusi, et reageerida mitme kutseala vajadustele.

Vähemalt 50 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringukulude toetusest eraldatakse määruse (EL) 2021/241 VI lisa joonealuse märkuse 5 nõuetele vastavate uute hoonete ehitamiseks (sekkumisväli 025 ter) või hoonete renoveerimiseks (sekkumisväli 026).

M6C1-4

Investeering 1.2 – Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht

Eesmärk

Koduhoolduse rakendamise digitaalset mudelit sisaldavate suuniste heakskiitmine

Tervishoiuministeeriumi heakskiidetud suunised

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Suunistega ühtlustatakse koduhoolduse tõhustamiseks vajalikke protsesse kaugseiretehnikate ja koduautomaatika arendamise kaudu.

M6C1-5

Investeering 1.2 – Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht

Eesmärk

Institutsioonilise arengu leping, mille on heaks kiitnud tervishoiu- ja regionaalministeerium

Teade heakskiidetud lepingu kohta

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Institutsioonilise arengu lepingu (Contratto Istituzionale di Sviluppo) heakskiitmine Itaalia tervishoiuministeeriumi kui vastutava ja rakendava asutusega ning piirkondlike haldusasutuste osalemine koos teiste koduhooldusega seotud üksustega.

Institutsioonidevahelises arenduslepingus sätestatakse iga sekkumise või sekkumiskategooria, ajakava, töövõtjate kohustused, hindamis- ja järelevalvekriteeriumid ning sanktsioonid mis tahes mittevastavuse korral. Samuti määratletakse selles tingimused sekkumiste võimalikuks osaliseks rahastamiseks või asjaomaste vahendite eraldamiseks teisele valitsemistasandile kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

M6C1-6

Investeering 1.2 – Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht

Siht

Koduhoolduses ravitud inimesed

Ei kohaldata

Arv

645 590

1 487 590

4. kv

2025

2025. aastal raviti koduhoolduses vähemalt 1 487 590 üle 65-aastast inimest (alates 2019. aastal raviti 645 590 üle 65-aastast inimest). Koduhooldusteenused on määratletud vastavalt 12. jaanuari 2017. aasta DPCMi artiklitele 22 ja 23.

M6C1-7

Investeering 1.2 – Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht

Siht

Täielikult toimivad koordineerimiskeskused (teine osa)

Ei kohaldata

Arv

0

480

4. kv

2024

Selle sekkumise otsustavaks punktiks on vähemalt 480 territoriaalse koordineerimise keskuse (Centrali Executive territoriali) tegevuse alustamine, mille ülesanne on koordineerida ja ühendada erinevaid territoriaalseid, sotsiaal- ja haiglatervishoiuteenuseid ning kiirabivõrgustikku, et tagada ravi järjepidevus, kättesaadavus ja integreerimine.

M6C1-8

Investeering 1.2 – Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht

Siht

Vähemalt üks telemeditsiini projekt, mis on määratud igale piirkonnale (võttes arvesse nii konkreetses piirkonnas rakendatavaid projekte kui ka neid, mida võidakse arendada piirkondadevaheliste konsortsiumide osana)

Ei kohaldata

Arv

0

20

4. kv

2023

Riiklik telemeditsiini strateegia edendab ja rahastab uute telemeditsiini projektide ja lahenduste arendamist ja laiendamist piirkondlikes tervishoiusüsteemides ning on seega peamine (tehnoloogiline) võimaldaja tõhustatud kaugravi lähenemisviisi rakendamiseks tervishoius, pöörates erilist tähelepanu kroonilistele patsientidele.

M6C1-9

Investeering 1.2 – Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht

Siht

Telemeditsiinivahendite abil abistatud inimeste arv (kolmas partii)

Ei kohaldata

Arv

0

300 000

4. kv

2025

Vähemalt 300 000 inimest, keda abistavad telemeditsiini vahendid.

Sekkumine hõlmab digitaalsete tervishoiu- ja hooldustehnoloogiate ad hoc uurimisalgatuste rahastamist.

M6C1-10

Investeering 1.3 – Vahetasandi tervishoiu ja selle rajatiste tugevdamine (kogukonnahaiglad)

Eesmärk

Institutsioonilise arengu lepingu (Contratto Istituzionale di Sviluppo) heakskiitmine

Institutsioonilise arendustöö lepingu heakskiitmisest teatamine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Institutsioonilise arengu lepingu (Contratto Istituzionale di Sviluppo) heakskiitmine Itaalia tervishoiuministeeriumi kui vastutava ja rakendava asutusega ning piirkondlike haldusasutuste osalemine koos teiste ühenduse haiglatega seotud üksustega

Institutsioonilises arenduslepingus loetletakse kõik investeeringuteks sobivad kohad ning kohustused, mida iga piirkond peab võtma, et tagada kavandatud tulemuse saavutamine. Kui mõni piirkond rikub eeskirju, pöördub tervishoiuministeerium voliniku „ad acta“ poole. Rajatiste tehnoloogiapargi, st kõigi vahendite, litsentside ja ühenduste puhul eelistatakse agregeeritud hankemeetodeid.

M6C1-11

Investeering 1.3 – Vahetasandi tervishoiu ja selle rajatiste tugevdamine (kogukonnahaiglad)

Siht

Renoveeritud, omavahel ühendatud ja tehnoloogiliselt varustatud kogukonnahaiglad (esimene partii)

Ei kohaldata

Arv

0

307

2. kv

2026

Vähemalt 307 renoveeritud, omavahel ühendatud ja tehnoloogiliselt varustatud kogukonnahaiglat

Kogukonnahaiglad on tervishoiuasutused patsientidele, kes vajavad väikeseteralisuse või krooniliste patoloogiate relapside korral väheintensiivseid ja lühiajalisi kliinilisi sekkumisi, mida on võimalik pakkuda kodus, kuid kes on nendesse raviasutustesse vastu võetud kodu (struktuurse ja/või pere) sobimatuse tõttu.

P. ÜLESANNE 6, KOMPONENT 2: Innovatsioon, teadusuuringud ja riiklike tervishoiuteenuste digiteerimine

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on tagada vajalikud tingimused riikliku tervishoiusüsteemi vastupanuvõime suurendamiseks järgmiste meetmete abil: i) aegunud tervishoiutehnoloogiate asendamine haiglates; ii) haiglahoonete turvalisuse olulise struktuurse parandamise arendamine; iii) terviseteabesüsteemide ja digitaalsete vahendite parandamine; iv) teadusuuringute sektori edendamine ja tugevdamine; v) inimressursside suurendamine.

Selle komponendi raames tehtavad investeeringud ja reformid aitavad täita Itaaliale 2020. ja 2019. aastal esitatud riigipõhiseid soovitusi, milles käsitletakse vajadust „tugevdada tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet ja suutlikkust tervishoiutöötajate, elutähtsate meditsiinitoodete ja taristu valdkonnas“ (2020. aasta riigipõhine soovitus nr 1), „keskenduda investeeringutele keskkonnasäästlikule ja digitaalsele üleminekule, eelkõige [...] tugevdatud digitaristule, et tagada oluliste teenuste osutamine“ (2020. aasta riigipõhine soovitus nr 3), ning „keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas teadusuuringutele ja innovatsioonile ning taristu kvaliteedile, võttes arvesse ka piirkondlikke erinevusi“ (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 3). 

P.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1. Vaadata läbi ja ajakohastada haiglasse paigutamise ja raviga tegelevate teadusinstituutide (IRCCS) kehtivat õigusraamistikku

Reformi eesmärk on korraldada ümber haigla- ja hooldusalaste teadusinstituutide võrgustik ( IRCCS ) , et i) parandada riikliku tervishoiusüsteemi kvaliteeti , ii) parandada tervishoiu ja teadusuuringute vahelisi suhteid ning iii) vaadata läbi IRCCSi õiguskord ja teaduspoliitika, mis kuulub Itaalia tervishoiuministeeriumi pädevusse .

Reformiga parandatakse avalik-õiguslike teabe- ja kontrollisüsteemide juhtimist, i) tõhustades strateegilist juhtimist, ii) määratledes paremini volitused ja pädevusvaldkonnad ning iii) määratledes põhjalikult eeskirjad avalik-õiguslike teabe- ja kontrollisüsteemide teadusdirektori ja teadustöötajate staatuse kohta.

Ja lõpuks konkreetne alameede, mis eristab IRCCS-e nende tegevuse alusel (üks spetsialiseerunud või üldspetsialist), luues IRCCS- ide integreeritud võrgustiku ning hõlbustades oskusteabe vahetamist IRCCS-ide endi ja teiste Itaalia NHS-i struktuuride vahel.

Investeering 2.1 – NHSi biomeditsiiniliste uuringute tugevdamine ja tõhustamine.

See investeering seisneb biomeditsiiniliste teadusuuringute süsteemi tugevdamises kahe sekkumisliini kaudu: a) kontseptsiooni tõestamise ( PoC) projektide rahastamine , millega toetatakse tehnoloogiliselt vähearenenud tehnoloogiate arendamist ning edendatakse tehnoloogia siiret tööstusesse; b) teadusuuringute programmide/projektide rahastamine haruldaste haiguste, haruldaste vähivormide ja muude haiguste valdkonnas , millel on tervisele suur mõju.

P.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtmärkide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

M6C2-1

Reform 1. Vaadata läbi ja ajakohastada tervishoiuministeeriumi kliinikumi- ja hooldusalaste teadusinstituutide (IRCCS) ning teaduspoliitika kehtivat õigusraamistikku, et tugevdada teadusuuringute, innovatsiooni ja tervishoiu vahelist seost

Eesmärk

Jõustus seadusandlik dekreet, millega nähakse ette haiglaravi ja raviga tegelevate teadusinstituutide (IRCSS) eeskirjade ümberkorraldamine

Määruse jõustumisele viitav säte

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2022

Reformiga korraldatakse ümber IRCCSi võrgustik, et parandada NHSi kvaliteeti ja tipptaset, parandades tervise ja teadusuuringute vahelisi suhteid, vaadates läbi IRCCSi õiguskorra ja teaduspoliitika, mis kuulub Itaalia tervishoiuministeeriumi pädevusse.

Reform hõlmab meetmeid, mille eesmärk on: i) tugevdada seost teadusuuringute, innovatsiooni ja tervishoiu vahel; ii) parandada avalik-õiguslike sisserände kontaktametnike juhtimist, tõhustades strateegilist juhtimist ning määratledes paremini volitused ja pädevusvaldkonnad.

M6C2-2

Investeering 2.1 – NHSi biomeditsiiniliste uuringute tugevdamine ja tõhustamine.

Siht

Programmi (kontseptsiooni tõendamine) ning haruldaste vähivormide ja haigustega seotud teadusprojektid

Ei kohaldata

Arv

0

200

2. kv

2025

Rahaliste vahendite eraldamine teadusprogrammidele/-projektidele harvikhaiguste ja haruldaste vähivormide ning kontseptsiooni tõestamise valdkonnas.
Teadusprojektidele PoC ning harvikhaigusi ja haruldasi vähkkasvajaid käsitlevatele teadusprojektidele antakse rahalisi vahendeid avaliku pakkumismenetluse teel.

Vähemalt 200 teadusprojekti on saanud esimese osa rahastamisest.

M6C2-3

Investeering 2.1 – NHSi biomeditsiiniliste uuringute tugevdamine ja tõhustamine.

Siht

Rahastatud teadusprojektid, mis käsitlevad suure tervisemõjuga haigusi

Ei kohaldata

Arv

0

324

2. kv

2025

Toetus teadusuuringute programmidele/ projektidele , mis on seotud haigustega, millel on suur mõju tervisele. 
Suure tervisemõjuga haigusi käsitlevate teadusprojektide rahastamine toimub avaliku pakkumismenetluse kaudu.

Vähemalt 324 teadusprojekti on saanud esimese osa rahastamisest.

P.3.    Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1.1 – Haiglate tehnoloogiliste seadmete digitaalne ajakohastamine

See investeering seisneb tervishoiu digiteerimise parandamises , et suurendada töötajate tootlikkust, parandada protsesside kvaliteeti , tagada patsiendi ohutus ja kvaliteetsete teenuste osutamine. Investeeringul on kolm sekkumisliini:

1.Suurte tervishoiuseadmete moderniseerimine, asendades vananenud mudelid tehnoloogiliselt arenenud mudelitega. Asendusseadmeid võib kõrvaldada või ümber paigutada teistesse riiklike tervishoiuteenistuste asukohtadesse.

2.Haiglate protsesside teavitamine esimese ja teise tasandi erakorralise meditsiini osakonnast („Dipartimenti Emergenza e accettazione“, DEA).

3.Voodikohtade arvu suurenemine intensiiv- ja poolintensiivsetes hooldusasutustes riiklikes tervishoiuasutustes.

Investeering 1.2 – Ohutud ja kestlikud haiglad

See investeering seisneb haiglate vastavusse viimises maavärinavastaste eeskirjadega. Selleks on ette nähtud kaks erinevat investeerimisliini:

1.Piirkondade vajaduste uuringu põhjal kindlaks tehtud haiglate maavärinakindluse suurendamise ja parendamise meetmed.

2.Mitmeaastane sekkumine, mille eesmärk on renoveerida ja ajakohastada rahvatervise valdkonna kinnisvara füüsilist ja tehnoloogilist raamistikku.

Investeering 1.3 – Tehnoloogilise taristu ning andmete kogumise, töötlemise, analüüsimise ja modelleerimise vahendite tugevdamine

See investeering seisneb tehnilise infrastruktuuri olulises parandamises, mis toetab tervishoiuteenuste osutamist, tervishoiuanalüüsi ja Itaalia riikliku tervishoiusüsteemi prognoosimisvõimet. Investeering koosneb kahest erinevast projektist:

1.Suurendada olemasolevate elektrooniliste terviseandmete (EHR) taristut ja kasutamist. Selleks muudetakse see täielikult digitaalseks, seega homogeenseks, järjepidevaks ja üle riigi territooriumi kaasaskantavaks andmekeskkonnaks. Tervisekontrollil on kolm põhiülesannet: esiteks annab see tervishoiutöötajatele võimaluse arvestada sama kliinilise teabe allikaga, mis kirjeldab üksikasjalikult patsiendi kogu haiguslugu; teiseks saab sellest kodanike ja patsientide juurdepääsupunkt riiklike ja piirkondlike tervishoiusüsteemide pakutavatele põhiteenustele; kolmandaks on tervishoiuasutustel õigus kasutada kliinilisi andmeid terviseanalüüsi tegemiseks ja tervishoiuteenuste osutamise parandamiseks.



2.Tugevdada tervishoiuministeeriumi infrastruktuuri ning tehnoloogilisi ja analüütilisi vahendeid, et jälgida abi olulisi tasemeid (LEA, st teenused, mille tagab riiklik tervishoiusüsteem) ning kavandada tervishoiuabi ja -teenuseid kooskõlas rahvastikuvajadustega ning demograafiliste, innovatsiooni ja epidemioloogia suundumuste arenguga. See Itaalia tervishoiuministeeriumi keskne ja peamine eesmärk saavutatakse järgmise 4 alleesmärgi saavutamise ja integreerimise kaudu: i) Itaalia tervishoiuministeeriumi infrastruktuuri tugevdamine, tervisealaste kliiniliste andmete integreerimine uude terviseteabesüsteemi (NSIS) kliiniliste, haldus- ja kuluandmetega ning muu tervisega seotud teabe ja andmetega terviseühtsuse lähenemisviisis, et jälgida tervisekontrolli ning tagada terviseseire ja -järelevalve; ii) NSISi andmete kogumise, töötlemise ja koostamise tõhustamine kohalikul tasandil, andmete koostamise piirkondliku ja kohaliku protsessi ümberkorraldamine ja standardimine, et parandada NHSi kvaliteedi, tõhususe ja asjakohasuse mõõtmise vahendit; iii) täiustatud analüüsivahendite väljatöötamine keerukate nähtuste ja stsenaariumiprognooside hindamiseks, et parandada tervishoiuteenuste kavandamise ja esilekerkivate haiguste tuvastamise keskset suutlikkust; iv) riikliku platvormi loomine, millele akrediteeritud teenuseosutajate telemeditsiiniteenuste pakkumine ja nõudlus võib vastata.

Investeering 2.2 – Tervishoiusüsteemi spetsialistide tehniliste, kutsealaste, digitaalsete ja juhtimisoskuste arendamine.

See investeering seisneb üldmeditsiini erikursuse stipendiumide suurendamises; kõigi NHSi töötajate haiglanakkuste ohutuse alase koolituskava käivitamine; NHSi organites juhtivat rolli täitvate töötajate koolitamine juhtimis- ja digioskuste valdkonnas ning spetsiaalsete meditsiinikoolituse lepingute rahastamine.

P.4.    Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtmärkide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

M6C2-4

Investeering 1.1 – Haiglate tehnoloogiliste seadmete digitaalne ajakohastamine

Eesmärk

Reorganiseerimise kava, mille on heaks kiitnud tervishoiuministeerium/Itaalia maakonnad

Tüübikinnitusest teatamine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Kiita heaks reorganiseerimise kava, mille eesmärk on tugevdada NHSi haiglate suutlikkust pandeemiaga seotud hädaolukordadega asjakohaselt toime tulla, suurendades voodikohtade arvu intensiivravi ja alaintensiivravi üksustes.

Haigla reorganiseerimise kava suurendab NHSi haiglate intensiivravi- ja poolintensiivse ravi üksustes kättesaadavate voodikohtade arvu.

M6C2-5

Investeering 1.1 – Haiglate tehnoloogiliste seadmete digitaalne ajakohastamine

Eesmärk

Institutsioonilise arengu lepingu heakskiitmine

Tervishoiu- ja Itaalia piirkondade ministeeriumi teade institutsioonilise arengu lepingu allkirjastamise kohta

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Institutsioonilise arengu lepingu (Contratto Istituzionale di Sviluppo) heakskiitmine, kusjuures vastutavaks ja rakendavaks asutuseks on Itaalia tervishoiuministeerium ning osalevad piirkondlikud haldusasutused ja muud olulised sidusrühmad.

Institutsioonilise arengu leping on vahend , mis on määratletud kehtivates siseriiklikes õigusaktides (31. mai 2011. aasta seadusandliku dekreedi nr 88 artiklite 1 ja 6 ning 20. juuni 2017. aasta seadusandliku dekreedi nr 91 artikli 7 kombineeritud sätted 3. augusti 2017. aasta seadusega nr 123), et kiirendada omavahel funktsionaalselt seotud strateegiliste projektide elluviimist. Institutsioonilises arenduslepingus loetletakse kõik paikkonnad, mis on kindlaksmääratud investeeringute jaoks , ning kohustused, mida iga piirkond võtab, et tagada oodatava tulemuse saavutamine. Kui mõni piirkond rikub eeskirju, pöördub tervishoiuministeerium voliniku „ad acta“ poole.

M6C2-6

Investeering 1.1 – Haiglate tehnoloogiliste seadmete digitaalne ajakohastamine

Siht

Kasutuses olevad suured sanitaarseadmed

Ei kohaldata

Arv

0

3100

2. kv

2026

Asendatavate seadmete arv ja tüübid on järgmised : 333 CT (arvutitomograafia), millel on 128 või rohkem lõiku, 178 NMR (tuumamagnetresonants) kiirusel 1,5 T või rohkem, 78 lineaarkiirendit, 932 paikseid röntgenisüsteeme, 193 angiograafiat, 78 gammakaamerat, 51 gammakaamerat/CT (arvutitomograafia) skaneerimist, 34 PET-i (positron-heittomograafia) CT (arvutitomograafia), 295 Mammograafia, 928 Ultraheli).

Asendusseadmeid võib kõrvaldada või ümber paigutada teistesse riiklike tervishoiuteenistuste asukohtadesse.

M6C2-7

Investeering 1.1 – Haiglate tehnoloogiliste seadmete digitaalne ajakohastamine

Eesmärk

Kõigi riigihankelepingute sõlmimine

Kõikidest sõlmitud riigihankelepingutest teatamine.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2022

Hankemenetluste avaldamine (konsulaadi raamleping) ja lepingute sõlmimine teenuseosutajatega ning DEA I ja II tasandi haiglate digiteerimine )

Lepingud hõlmavad järgmiste toodete ostmist: a) Andmetöötluskeskus (DPC) , sealhulgas IKT ja kõik sellega seotud tööd, mis on vajalikud kogu haiglastruktuuri arvutistamiseks , b) riistvara ja/või tarkvara infotehnoloogia, elektromeditsiinitehnoloogia ning lisatehnoloogia ja -tööde omandamine, mis on vajalikud haiglaosakondade arvutistamise saavutamiseks . Praeguse digiteerimistaseme hindamine, mis eelneb sekkumise rakendamisele, võimaldab seda hindamist viimistleda vastavalt iga piirkonna / haigla tegelikele vajadustele .

M6C2-8

Investeering 1.1 – Haiglate tehnoloogiliste seadmete digitaalne ajakohastamine

Siht

Haiglad digiteeritakse (DEA – hädaabi- ja vastuvõtuosakonnad – I ja II tasand)

Ei kohaldata

Arv

0

280

4. kv

2025

Igal digiteeritud haiglal peab olema andmetöötluskeskus , mis on vajalik kogu haigla struktuuri arvutistamiseks , ning piisav riistvara ja/või tarkvara infotehnoloogia, elektromeditsiinitehnoloogia ja lisatehnoloogia, mis on vajalik iga haiglaosa arvutistamise saavutamiseks

Consip („Concessionaria Servizi Informativi Pubblici“) – lisaks 31. detsembriks 2022 suletud vahenditele – on lubatud kasutada hankevahendeid, samuti elektroonilise avaliku halduse turu (Mepa) või avaliku halduse dünaamilise hankimise süsteemi (SDAPA) lisaostude jaoks.

M6C2-9

Investeering 1.1 – Haiglate tehnoloogiliste seadmete digitaalne ajakohastamine

Siht

ICUdes ja alaintensiivravis pakutavad lisavoodid

Ei kohaldata

Arv

0

5 922

2. kv

2026

Poolintensiivses piirkonnas vähemalt 2 692 intensiivravivoodi ja 3 230 voodikohta koos seotud ventilatsiooniseadmetega tuleb muuta struktuurseks (mis vastab pandeemiaeelsete voodikohtade arvu suurenemisele ligikaudu 60 %).

M6C2-10

Investeering 1.2 – Ohutud ja kestlikud haiglad

Siht

Lõpule on viidud maavärinavastased sekkumised haiglates

Ei kohaldata

Arv

0

84

2. kv

2026

Haiglates on lõpule viidud vähemalt 84 maavärinavastast sekkumist, et viia need vastavusse maavärinavastaste eeskirjadega.

M6C2–10bis

Investeering 1.2 – Ohutud ja kestlikud haiglad

Siht

Taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite väljamaksmine finantsseaduse 67/88 artikli 20 kohastele projektidele

Ei kohaldata

Protsent

0

90

2. kv

2026

Vähemalt 90 % 250 000 000 eurost makstakse välja haiglate ümberkorraldamise ja moderniseerimise projektidele, mis on seotud programmilepingutega vastavalt artiklile 20 L. 67/88 ning mida viib läbi tervishoiuministeerium vastava piirkonna või autonoomse provintsiga.

M6C2-11

Investeering 1.3 – Tehnoloogilise taristu ning andmete kogumise, töötlemise, analüüsimise ja modelleerimise vahendite tugevdamine

Siht

E-tervisekaarti edastavad üldarstid.

Ei kohaldata

Protsent

0

85

4. kv

2025

See eesmärk saavutatakse, suurendades digitaalsete dokumentide liikide digiteerimist Euroopa inimõiguste määruses ning pakkudes erialast tuge ja koolitust, et tagada üldarstide digioskuste täiendamine kogu riigis.

M6C2-12

Investeering 1.3 – Tehnoloogilise taristu ning andmete kogumise, töötlemise, analüüsimise ja modelleerimise vahendite tugevdamine

Eesmärk

Ravikindlustuskaardi süsteem ja elektrooniliste terviseandmete koostalitlusvõime infrastruktuur on toimivad.

Ravikindlustuskaardi süsteemi ja digitaalse tervise infosüsteemi
koostalitlusvõime taristu kasutuselevõtmine.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2026

Ravikindlustuskaardi süsteemi ja elektrooniliste terviseandmete koostalitlusvõime infrastruktuuri kasutuselevõtmine: „Ecosistema Dati Sanitari“ (EDS) rakendamine kooskõlas asjaomase määruse nõuetega (k.a 15quater, artikkel 12, dekreetseadus 18/10/2012, nr 179, DM 31/12/2024 „Istituzione dell’Ecosistema dati sanitari“) kooskõlas kiire tervishoiu koostalitlusvõime ressursside standardiga, kasutades ära selles valdkonnas juba olemasolevaid kogemusi, tagades ladustamise, ohutuse ja koostalitlusvõime standardid.

M6C2-13

Investeering 1.3 – Tehnoloogilise taristu ning andmete kogumise, töötlemise, analüüsimise ja modelleerimise vahendite tugevdamine

Siht

Kõik piirkonnad on Euroopa inimõiguste harta vastu võtnud ja kasutavad seda

Ei kohaldata

Arv

0

21

2. kv

2026

Kõik piirkonnad loovad, kasutavad ja laadivad digitaalselt üles digitaalselt algupärased dokumendid digitaalselt. Eelkõige hõlmab siht järgmist:

Digitaalselt algupärased dokumendid laaditakse digitaalselt üles digitaalselt väljakujunenud toimikusse, nagu on viidatud 18. mai 2022. aasta dekreedis ja sellele järgnevates määrustes, mis käsitlevad digitaalsete tervise infosüsteemide sisu.

Rahaline toetus tervishoiuteenuse osutajatele, et ajakohastada nende seadmeid ning tagada, et tervishoiuandmed, metaandmed ja dokumentatsioon luuakse digitaalselt pärismaisena.

Rahaline toetus tervishoiuteenuse osutajatele, kes soovivad võtta vastu riikliku platvormi, koostalitlusvõime ja UI/UX standardid.

- Tervishoiuteenuste osutajate ja piirkondlike tervishoiuasutuste pädevuse toetamine (inimkapital), et teha taristu- ja andmemuudatusi riikliku elektroonilise terviseloo kasutuselevõtuks.

M6C2-14

Investeering 2.2 – Tervishoiusüsteemi spetsialistide tehniliste, kutsealaste, digitaalsete ja juhtimisoskuste arendamine.

Siht

Üldarsti erikoolituse stipendiume antakse.

Ei kohaldata

Arv

0

1 800

2. kv

2023

Selle investeeringuga suurendatakse üldarsti erikursuse stipendiume, tagades 3 kolmeaastase koolitustsükli läbimise;

M6C2-15

Investeering 2.2 – Tervishoiusüsteemi spetsialistide tehniliste, kutsealaste, digitaalsete ja juhtimisoskuste arendamine.

Siht

Üldarsti erikoolituseks antakse lisastipendiume .

Ei kohaldata

Arv

1 800

2 700

2. kv

2024

Selle investeeringuga suurendatakse üldarsti erikursuse stipendiume, tagades 3 kolmeaastase koolitustsükli läbimise.

M6C2-16

Investeering 2.2 – Tervishoiusüsteemi spetsialistide tehniliste, kutsealaste, digitaalsete ja juhtimisoskuste arendamine.

Siht

Riikliku tervishoiuteenistuse töötajatele pakutav juhtimis- ja digioskuste alane koolitus

Ei kohaldata

Arv

0

4 500

2. kv

2026

Juhtimis- ja digioskuste alast koolitust pakutakse 4 500 riikliku tervishoiuteenistuse töötajale.

Selle investeeringuga aktiveeritakse koolituskava töötajatele, kellel on NHSi organites juhtivad rollid , et nad saaksid omandada vajalikud juhtimis- ja digioskused ning -oskused, et tulla toime praeguste ja tulevaste terviseprobleemidega integreeritud, jätkusuutlikus, innovaatilises, paindlikus ja tulemustele suunatud perspektiivis.

M6C2-17

Investeering 2.2 – Tervishoiusüsteemi spetsialistide tehniliste, kutsealaste, digitaalsete ja juhtimisoskuste arendamine.

Siht

Rahastatud meditsiini- ja erikoolituse lepingute arv

Ei kohaldata

Arv

0

4 200

2. kv

2026

Selle investeeringuga rahastatakse eriarstikoolituse lepinguid, mis võimaldavad rahastada 4 200 täiendavat koolituslepingut kogu õppetsükli (5 aastat) jooksul.

Q ÜLESANNE 7: REPowerEU

REPowerEU peatüki eesmärk on tugevdada jaotusvõrke, sealhulgas gaasiga seotud ülekande- ja jaotusvõrke; kiirendada taastuvenergia tootmist, vähendada energianõudlust, suurendada energiatõhusust ning luua avalikus ja erasektoris rohepöördeks vajalikud oskused; taastuvenergia ja vesiniku väärtusahelate edendamine meetmete kaudu, mis hõlbustavad juurdepääsu krediidile ja maksukrediidile.

Komponent käsitleb 2022. ja 2023. aastal Itaaliale esitatud riigipõhiseid soovitusi. Eelkõige on selle eesmärk kiirendada täiendava taastuvenergia tootmisvõimsuse kasutuselevõttu, investeerides suurtesse elektrivõrkudevaheliste ühenduste projektidesse (nimelt kahte ühendustoru, mis ühendavad Sardiiniat ja Sitsiiliat mandriga, ning kolm ühendust Austria, Sloveenia ja Itaalia vahel), ajakohastades riiklikku põhivõrku ja lihtsustades loamenetlusi. See aitab suurendada gaasi riigisisese ülekande võimsust, et ületada kitsaskohad, mitmekesistada energiaimporti ja tugevdada varustuskindlust. Sellega edendatakse säästvat liikuvust, vähendades keskkonnakahjulikke toetusi ja tugevdades raudteeparki. See aitab vähendada sõltuvust fossiilkütustest, elektrifitseerides kodumajapidamiste tarbimist ja suurendades võrgu vastupidavust. See aitab suurendada energiatõhusust elamu- ja ettevõtlussektoris, sealhulgas sihipäraste stimuleerimiskavade ja rahastamisvahendite kaudu. Lisaks hõlmab see reforme ja investeeringuid, et parandada rohepöördeks vajalike oskuste pakkumist ja omandamist nii era- kui ka avalikus sektoris.

Üheksal projektil on piiriülene mõõde. Kolmel neist on otsene piiriülene mõju: 1) investeering, mille eesmärk on suurendada Itaalia, Austria ja Sloveenia vaheliste elektrivõrkude vaheliste ühenduste nimivõimsust; 2) investeering Sardiinia, Korsika ja Toscana vahelise elektriühenduse ehitamiseks; 3) investeering kompressorjaama, mis suurendab gaasi eksporti Kesk-Euroopasse. Muud projektid toovad kaudselt kasu piiriülestele liikmesriikidele, kõrvaldades riigisiseseid energiaülekande ja -jaotuse kitsaskohti ning suurendades võrgu tõhusust ja vastupidavust.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendusmeetmeid kooskõlas dokumendiga „Ei kahjusta oluliselt“ (C(2023) 6454 final), samas kui olulise kahju ärahoidmise põhimõtet ei kohaldata investeeringute 13 – Aadria mere liini 1. etapp (Sulmona kompressorjaam ja Sestino-Minerbio gaasijuhe) ja investeering 14 – piiriülene gaasiekspordi taristu kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikli 21c lõikega 6.

Q.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1. Taastuvenergia loamenetluste lihtsustamine kesk- ja kohalikul tasandil

Reformi eesmärk on konsolideerida ja ühtlustada kehtivaid õigusakte ja sätteid, mis reguleerivad taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu.

Reform hõlmab ühe esmase õigusakti (tuntud ka kui Testo Unico) vastuvõtmist ja jõustumist, millega kogutakse, koondatakse ja konsolideeritakse kõik taastuvenergia kasutuselevõttu reguleerivad normid ning asendatakse kõik varasemad asjakohased õigusaktid. Seadusandlikus aktis sätestatakse ka taastuvate energiaallikate loamenetluste lihtsustamise ja ühtlustamise põhimõtted riigi tasandist madalamal tasandil.



Testo Unico reformi peamised prioriteedid on järgmised:

1)Kehtestada õigusraamistik „taastuvate eelisarendusalade“ kindlaksmääramiseks.

2)Kehtestada taastuvate energiaallikate puhul riigi tasandist madalamate lubade andmise menetluste ühtlustamise ja ühtlustamise põhimõtted. Eelkõige kehtestab Testo Unico „ülemmäära eeskirjad“, st piirkonnad ei saa rakendada rangemaid loaeeskirju kui need, mis on sätestatud siseriiklikes õigusaktides.

3)Tagada, et luuakse ja võetakse kasutusele ühtne digiplatvorm kõigi taastuvate energiaallikate paigaldamiseks ja kasutuselevõtuks vajalike lubade saamiseks riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Eelkõige tagab Testo Unico, et platvorm põhineb ühekordsuse põhimõttel, mille kohaselt nõutakse taotlejatelt sama teabe või sama dokumentide esitamist riigiasutustele ainult üks kord.

Reform 2. Keskkonnakahjulike toetuste vähendamine

Reformi eesmärk on vähendada keskkonnakahjulikke toetusi, tuginedes MASE avaldatud 2022. aasta keskkonnakahjulike subsiidiumide kataloogile.

Reform 3. Biometaani gaasivõrku ühendamise kulude vähendamine

Reformi eesmärk on hõlbustada biometaani lisamist energiasüsteemi ja energiaturule ning luua uus kestlik biometaani tootmisvõimsus kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiiv) ja selle delegeeritud õigusaktidega. Eesmärk on soodustada maagaasivõrgu paindlikkust ja tõhusust, hõlbustades üleminekut biometaanile. Paindlikkuse ja tõhususe suurendamine aitab eeldatavasti kaasa energiasüsteemi CO2 heite vähendamisele ja energiasõltumatusele.

Reformi rakendamine 1) vähendab kestlike biometaani tootmistehaste ühenduskulusid ja 2) soodustab investeeringuid, mis on suunatud üksnes säästva biometaani kasutuselevõtule maagaasivõrkudes. Reformiga toetatakse: i) ülekande- ja jaotusvõrkude suurem integreerimine; ii) võrguühendusse tehtavate investeeringute kulude jagamise mehhanismide kasutuselevõtmine. Nende mehhanismidega nihutatakse kulud biometaani tootjalt kogu kogukonnale, kes saab säästvast biometaanist kasu.

Reform 4. Taastuvenergia ostulepingutega seotud finantsriski maandamine

Reformi eesmärk on luua tagatiste süsteem, mis leevendab taastuvelektri ostulepingutega seotud finantsriski ja mille kestus on vähemalt kolm aastat.

Reformiga:

I)nõuavad, et iga ettevõtja tagaks elektrienergia ostulepingute väärtuse osalise katmise elektriturul pakutavate tagatisvahenditega;

II)kehtestatakse meetmed kohustuste täitmata jätmise riski maandamiseks, sealhulgas nõuded ja piirangud pakkujale ning regulatiivsed sanktsioonid tootja kohustuste täitmata jätmise korral;

III)määravad kindlaks institutsionaalse üksuse, kes võtaks üle viimase instantsi müüja/ostja, kes võtaks üle maksejõuetult vastaspoolelt ja tagab kohustuste täitmise tehingu sooritava vastaspoole ees.


Reform 5. Uute oskuste kava – üleminekud

Reformi eesmärk on ajakohastada koolitust käsitlevat õigusraamistikku ja võtta kasutusele vahendid oskuste nõudlusele mittevastavuse vastu võitlemiseks. Reformiga ajakohastatakse 14. detsembri 2021. aasta dekreediga vastu võetud ja 28. detsembri 2021. aasta Gazzetta Ufficiale n.307 avaldatud uut oskuste kava. Eesmärk on tugevdada mehhanisme, mis seovad koolituskursuste kavandamise tööturu vajadustega, konkreetse eesmärgiga paremini toetada rohe- ja digipööret, kaasates asjaomased osalejad spetsiaalsetesse oskuste paktidesse. Reformi eesmärk on tugevdada erasektori rolli koolituses ja parandada oskuste, sealhulgas töökohal ja lühikeste koolitusmoodulite kaudu omandatud oskuste tunnustamist.

investeering 1 – Laiendatud meede: Arukate võrkude tugevdamine

Selle investeeringu eesmärk on suurendada 2. missiooni 2. komponendi investeeringut 2.1 (arukate võrkude tugevdamine). Kasvuinvesteering koosneb sekkumisest kesk- ja madalpingevõrkude osadesse, millega elektrifitseeritakse vähemalt 230 000 elaniku energiatarbimist, kui on juba ette nähtud olemasolevas meetmes. Olemasolevad investeeringud ja laiendatud osa koos peavad elektrifitseerima vähemalt 1 730 000 elaniku elektritarbimist.

investeering 2 – Võimendatud meede: Sekkumised elektrivõrgu vastupidavuse suurendamiseks

Selle investeeringuga suurendatakse 2. missiooni 2. komponendi investeeringut 2.2. Laiendatud investeering koosneb sekkumistest, mille eesmärk on parandada vähemalt 648 km elektrivõrgu vastupidavust rohkem, kui on juba ette nähtud olemasoleva meetmega. Kehtivad samad tingimused, mis on juba ette nähtud kehtiva meetmega. Olemasolevad investeeringud ja kasvuinvesteeringud koos parandavad vastupanuvõimet vähemalt 4 648 km ulatuses.

investeering 3 – Võimendatud meede: Vesiniku tootmine mahajäetud tööstusaladel (Hydrogen Valleys)

See investeering on Itaalia taaste- ja vastupidavuskava 2. missiooni 2. komponendi investeeringu 3.1 laiem versioon. Kasvuinvesteering seisneb selles, et viiakse lõpule veel kaks projekti vesiniku tootmiseks mahajäetud tööstuspiirkondades, kui on juba ette nähtud olemasoleva meetmega. Olemasolevad investeeringud ja kasvuinvesteeringud toetavad koos vähemalt 12 projekti lõpuleviimist.

Meetmega toetatakse üksnes elektrolüüsil põhinevat taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmist kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiiv) ja selle delegeeritud õigusaktidega. Kehtivad kõik muud tingimused, mis on juba kehtiva meetmega ette nähtud.

investeering 4 – Türreenini ühendus

Selle investeeringu eesmärk on laiendada elektrienergia ülekandetaristut, et võimaldada Lõuna-Itaalias taastuvatest energiaallikatest võimsuse kogumist ja selle integreerimist riiklikku põhivõrku.

Selle investeeringuga toetatakse Türreeni ühenduse ehitamist ja eelkõige idapoolset ühendusliini Sitsiilia ja Campania vahel. Investeeringuga rahastatakse 511 km pikkuste alalisvoolukaablite paigaldamist Eboli ja Caracoli vahel. Investeering viiakse lõpule 31. augustiks 2026.



investeering 5 – SA.CO.I.3

Investeeringu eesmärk on moderniseerida Sardiiniat Korsika kaudu ülejäänud Itaaliaga ühendavat elektri ülekandetaristut, et võimaldada koguda Sardiinias taastuvatest energiaallikatest võimsust ja integreerida see riiklikku põhivõrku.

Investeeringu eesmärk on toetada Sardiinia-Korsika-Itaalia 3 ühendusprojekti ehitamist. See seisneb Sardiinias Codrongianoses ja Toscanas Suveretos asuvate ümberehitusjaamade karpide ehitamise lõpuleviimises. „Kestad“ – ümberehitusjaamade väline infrastruktuur. Investeering viiakse lõpule 31. augustiks 2026.

investeering 6 – Piiriülesed elektrivõrkude ühendamise projektid Itaalia ja naaberriikide vahel

Investeeringu eesmärk on laiendada ja moderniseerida Itaalia, Austria ja Sloveenia vahelist elektri ülekandetaristut. Investeering seisneb eelkõige järgmiste piiriüleste võrkudevaheliste ühenduste lõpuleviimises:

-„Somplago (Itaalia)-Würmlach (Austria), suurendades olemasolevate võrkudevaheliste ühenduste nimivõimsust 300 MW võrra;

-„Redipuglia (Itaalia) – Vrtojba (Sloveenia)“, millega suurendatakse Itaalia ja Sloveenia võrkudevaheliste ühenduste nimivõimsust 125 MW võrra.

Investeering hõlmab ainult Itaalia poolel võrkudevahelise ühenduse osa lõpuleviimist 31. augustiks 2026. Tööde lõpetamisel peab infrastruktuur olema valmis kasutusse asuma pärast ülejäänud infrastruktuuri valmimist ja kasutuselevõtmist Austria ja Sloveenia poolel.

Ülemäärase hüvitamise ohu vältimiseks esitab Itaalia 31. augustiks 2026 komisjonile aruande. Aruandes näidatakse, et kahele võrkudevahelisele ühendusele antud erandid energiaturu eeskirjadest on endiselt põhjendatud. Lisaks hindab komisjon, kas on kehtestatud asjakohased kaitsemeetmed, millega tagatakse, et elektrienergia määruse (EL) 2019/943 artikli 63 lõike 1 tingimused on endiselt täidetud. Hindamisel võetakse arvesse, mil määral mõjutavad asjaomased ELi ja avaliku sektori vahendid projektide riskantsusega seotud tingimusi.

investeering 7 – Riiklik tark ülekandevõrk

Investeeringu eesmärk on digitaliseerida riiklik ülekandevõrk ning parandada põhivõrguettevõtja hallatavat juhtimis- ja kontrollisüsteemi. Investeering keskendub nii ülekandevõrgule kui ka selle tarkvarakomponentidele ning hõlbustab tarbijate ja tootvate tarbijate integreerimist energiaturule, kiirendab taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ja suurendab võrgu vastupidavust.

Investeering hõlmab järgmist:

-turvalise protokolli nr 104 paigaldamine vähemalt 250 elektrijaama. Paigaldamisel ja koostoimes info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arhitektuuriga liiguvad kõik andmed läbi keskse juhtimis- ja kontrollisüsteemi.

-5G-seadmete või IKT-arhitektuuri paigaldamine vähemalt 40 elektrijaama.

-Tööstusliku asjade interneti seiresüsteemi paigaldamine vähemalt 1 500 elektrimastisse, et koguda andmeid, mida saab juhtimissüsteemis töödelda.

Selle investeeringu kaudu paigaldatud seadmed peavad vajaduse korral vastama direktiivi 2009/125/EÜ kohaselt serverite ja andmesalvestuse või arvutite ja serverarvutite või kuvarite jaoks kehtestatud energianõuetele.



Investeeringuga tehakse kõik endast oleneva, et rakendada asjakohaseid tavasid, nagu IT-seadmed ja -teenused, mis on loetletud andmekeskuste energiatõhusust käsitleva Euroopa tegevusjuhendi viimases versioonis või CEN-CENELECi dokumendis CLC TR50600–99–1 „Andmekeskuse rajatised ja taristud – Osa 99–1: Energiamajanduse soovituslikud tavad“.

investeering 8 – Kestlik, ringluspõhine ja turvaline varustamine kriitilise tähtsusega toorainetega

Selle investeeringu eesmärk on toetada kriitilise tähtsusega toorainete taaskasutamist ja ringlussevõttu ning seeläbi rohepöördega seotud kriitilise tähtsusega toorainete ja tehnoloogiate väärtusahelaid.

Investeeringul on neli peamist tegevussuunda:

1)Ökodisain: selle sekkumisliini eesmärk on mõista kriitilise tähtsusega tooraine vajadusi ja ökodisaini potentsiaali vähendada nõudlust kriitilise tähtsusega toorainete järele, soodustades energiasüsteemi ümberkujundamisega seotud tööstuslike tarneahelate ringmajandusel põhinevat lähenemisviisi.

Selle tegevussuuna eeldatav väljund on aruanne, milles analüüsitakse tulevasi vajadusi kriitilise tähtsusega toorainete järele. Aruandes hinnatakse ökodisaini potentsiaali vähendada nõudlust kriitilise tähtsusega toorainete järele ja soodustada nende ringlussevõetavust.

2)Teadus- ja arendustegevuse projektid, mis keskenduvad ökodisainile ning elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete, sealhulgas tuuleturbiinide labade ja päikesepaneelide kogumise, logistika ja ringlussevõtu parandamisele. Projektid keskenduvad järgmisele kolmele teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile:

I)Uued või täiustatud tehnoloogiad, infosüsteemid ja ärimeetodid kriitilise tähtsusega ja strateegiliste toorainete jäätmete taaskasutamiseks, ringlussevõtuks ja töötlemiseks;

II)Ökodisaini integreerimine keerukate toodete ja süsteemide tootmisse ning turu- ja tarbimisprotsessidesse;

III)Olmejäätmete kogumise ja sortimise optimeerimine ning sorteerimine, et tagada kriitilise tähtsusega toorainete järjekindel ja kvaliteetne tarnimine linnakaevandamiseks.

3)Linnakaevandamine: selle sekkumisliini eesmärk on hinnata linnakaevandamise potentsiaali ja juba olemasolevate jäätmete potentsiaali, mis on tekkinud lõpetatud kaevandamistegevuse käigus.

Selle tegevussuuna eeldatav väljund on avalik andmebaas (geograafilise teabe süsteem), mis võimaldab ringlussevõetavate ressursside või linnakeskkondades (linnakaevandused) hajutatud materjalide ja mahajäetud kaevandustes olemasolevate jäätmete geolokaliseerimist ja visualiseerimist.

4)Linnakaevandamise ja ökodisaini tehnoloogiakeskuse loomine või seadmed. Keskus on laboratooriumide võrgustik, mis soodustab eraettevõtjate ja teadusasutuste vahelist suhtlust, et parandada olelusringi lõpu keerukate toodete ja rohepöördega seotud madala ringlussevõtu sisendmääraga toorainete (sealhulgas liitium, neodüüm ja ränimetall) tarneahelast taaskasutamist ja ringlussevõttu.

Selle tegevussuuna eeldatav tulemus on nende laborite varustus.

investeering 9 – Võimendatud meede: Tehnilise abi andmine ja suutlikkuse suurendamine Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks

Selle investeeringuga suurendatakse Itaalia taaste- ja vastupidavuskava 1. missiooni 1. komponendi investeeringut 1.9.

Selle meetmega suurendatakse olemasolevaid investeeringuid, täiendades õppeplatvormil www.syllabus.gov.it pakutavat olemasolevat koolitusprogrammi koolitusmoodulitega, mis valmistavad kohalikke ametnikke ette rohepöördeks.

Koolitusmoodulites käsitletakse vähemalt järgmisi teemasid: taastuvatest energiaallikatest jaamadele loa andmise menetlused; taastuvenergiakogukondade edendamine; avaliku halduse toetamine ja korraldamine; rohelised e-hanked energia ja väiksema keskkonnamõjuga toodete puhul; hoonete energiatõhususega seotud hanked; avaliku halduse juhtpositsioon energiatõhususe ja säästva käitumise valdkonnas energiavaldkonnas: parimad tavad ja kestlikkuse kultuuri levitamine; säästva liikuvuse edendamise mudelid energia säästmiseks.

investeering 10 – Oskuste katseprojekt „Crescere Green“

Selle investeeringu eesmärk on arendada keskkonnahoidlikke oskusi piirkonnaülesel tasandil, kaasates ettevõtteid ja erasektorit ning keskendudes sektoritele. Lühiajalised koolitusmeetmed keskenduvad kutseoskustele, mida on kõige rohkem vaja rohepöördeks tööturul. Mõjutatud kutsealad määratakse kindlaks oskuste pakti „Reform 5: „Uute oskuste kava – üleminekud“. Vahendite saajad määratakse kindlaks töötajate garanteeritud tööalase konkurentsivõime riiklikus programmis (GOL) osalejate hulgas (ülesanne 5: Komponent 1– Reform 1“), kes pärast hindamisprotsessi peab läbima spetsiaalse koolituskomponendi. Investeeringu eesmärk on ka suurendada koolitustegevuse kavandamisse kaasatud haldusasutuste, institutsioonide ja partnerite suutlikkust. Investeeringuga toetatakse ESCO andmebaasis määratletud keskkonnahoidlike oskuste alast koolitustegevust. Igasugune sõidukitega seotud tegevus hõlmab ainult heiteta sõidukeid. Koolitus ei saa olla seotud järgmisega: i) fossiilkütused, sealhulgas gaas, ii) jäätmepõletusseadmed (välja arvatud ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete põletamisega seotud tegevused).

investeering 11 – Piirkondliku ühistranspordi raudteeveeremi parandamine heitevabade rongide kasutuselevõtu ja universaalteenuse osutamisega

See investeering hõlmab vähemalt 69 heitevaba reisirongi (rong koosneb vähemalt ühest vedurist ja hõlmab reisivaguneid) ja 30 täiendava, universaalteenuse osutamiseks kasutatava vaguni hanget ja kasutuselevõtmist. Investeeringuga hangitakse kokku 342 ühikut veeremit, millest vähemalt 69 on vedurid. Toetuskõlblikud on ainult elektri- või vesinikkütuseelemendid. Kaheliigilised rongid ei ole abikõlblikud.

investeering 12 – Rahastamisvahend rahvusvahelise, tööstusliku ning teadus- ja arendustegevuse juhtpositsiooni arendamiseks heitevabade busside valdkonnas

See meede koosneb avaliku sektori investeeringust rahastamisvahendisse „Rahvusvahelise, tööstusliku ning teadus- ja arendustegevuse juhtpositsiooni arendamiseks heitevabade busside valdkonnas“, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada Itaalias juurdepääsu rahastamisele, et toetada investeeringuid heitevabade (akutoitega elektrisõidukid, vesinikkütuseelemendiga või vesiniku sisepõlemismootoriga) bussiparkide tootmise tarneahelasse. Rahastu toimimiseks antakse toetusi ja/või subsideeritud laene otse erasektorile. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on rahastu eesmärk esialgu eraldada vähemalt 100 000 000 eurot.

Rahastut haldab rakenduspartnerina Invitalia S.p.A. Rahastu hõlmab järgmist tooterida:

· Toetused, intressitoetused, subsideeritud laenud heiteta busside tootmise tarneahelas tegutsevatele ettevõtjatele. Hübriidbussid ei ole toetuskõlblikud.

Rahastusse investeeringu tegemiseks kirjutavad Itaalia ja Invitalia S.p.A. alla rakenduslepingule, mis sisaldab järgmist sisu:

1.Rahastu otsustusprotsessi kirjeldus: Rahastu lõpliku investeerimisotsuse teeb investeerimiskomitee või muu samaväärne juhtorgan ning see kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega.

2.Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a.Finantstoodete ja rahastamiskõlblike lõplike toetusesaajate kirjeldus. 

b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.

c.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse investeerimispoliitika raames rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnev kasutamine, 117 ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused, 118 iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 119 ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused ja varad 120 . 

d.Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue kasutada rahastu kasutamata tulu, sealhulgas pärast 2026. aastat, samadel poliitikaeesmärkidel.

4.Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

a.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus, mille abil antakse aru eraldatud toetustest.

b.Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

c.Kohustus kontrollida iga toimingu rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus sätestatud nõuetega enne toimingu rahastamise kohustuse võtmist.

d.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas Invitalia S.p.A. auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad ja kliimaeesmärgi nõuded; ning iii) järgitakse nõuet, et rahastu lõplikud abisaajad ei ole saanud toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ja kohaldatava rakenduskokkuleppe tingimuste täitmist.

5.Nõuded rakenduspartneri tehtavatele kliimainvesteeringutele: vähemalt 100 000 000 eurot taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringust rahastusse aitab kaasa kliimamuutuste eesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga. 121 .

Q.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk

/ Siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad 
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtmärkide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

M7-1

Reform 1. Taastuvenergia loamenetluste lihtsustamine

Eesmärk

„Taastuvate eelisarendusalade“ kindlaksmääramise õigusraamistik

Seaduse säte, mis osutab taastuvenergia eelisarendusalade kindlaksmääramise õigusraamistiku jõustumisele

4. kv

2024

Jõustub esmased õigusaktid, millega kehtestatakse õigusraamistik taastuvenergia eelisarendusalade kindlaksmääramiseks.

Õigusraamistik peab:

1.    nõudma taastuvenergia potentsiaali kaardistamist kogu riigis;

2.    kaardistamise põhjal luua esimesed alad, kehtestades miinimumkogumi taastuvenergia eelisarendusalade tulevaseks kindlaksmääramiseks;

3.    nõuda piirkondade miinimumkogumi põhjal, et piirkonnad ja autonoomsed provintsid määraksid 21. veebruariks 2026 kindlaks taastuvenergia eelisarendusalad;

4.    anda keskvalitsusele õigus kasutada asendavaid volitusi juhul, kui piirkonnad või autonoomsed provintsid ei suuda 21. veebruariks 2026 kindlaks määrata taastuvenergia eelisarendusalasid;

5.    nõuda, et kooskõlas mereala ruumiliste planeeringutega tehtaks kindlaks avamerealad, et võtta kasutusele taastuvaid energiaallikaid.

M7-2

Reform 1. Taastuvenergia loamenetluste lihtsustamine

Eesmärk

Esmaste õigusaktide jõustumine (Testo Unico)

Esmase õiguse jõustumisele viitav õigusnorm

2. kv

2025

Esmase õigusakti (Testo Unico) jõustumine, mis kogub, koondab ja konsolideerib kõiki norme, mis reguleerivad taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, ning asendab kõik varasemad asjakohased õigusaktid.

M7-3

Reform 1. Taastuvenergia loamenetluste lihtsustamine

Eesmärk

Taastuvenergiaga seotud lubade ühtse sisenemise digitaalse platvormi loomine ja kasutuselevõtmine

Taastuvenergiaga seotud lubade andmise ühtse digitaalse platvormi loomine ja kasutuselevõtmine

4. kv

2025

Luuakse ja võetakse kasutusele ühtne digiplatvorm kõigi lubade saamiseks, mis on seotud taastuvate energiaallikate paigaldamise ja kasutuselevõtuga riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Ühekordsuse põhimõte jõustub.

M7-4

Reform 2. Keskkonnakahjulike toetuste vähendamine

Eesmärk

Valitsuse aruande vastuvõtmine, milles esitatakse valitsuse ja sidusrühmadega peetud konsultatsioonide tulemused, et vähendada keskkonnakahjulikke toetusi.

Valitsuse aruande vastuvõtmine

4. kv

2024

Aruandes kirjeldatakse meetmeid, mida on võetud asjaomaste sidusrühmadega keskkonnakahjulike toetuste reformi teemal konsulteerimiseks, sealhulgas sidusrühmadelt saadud teave. Konsulteeritud sidusrühmade hulka kuuluvad asjaomased avaliku sektori asutused ja erasektori sidusrühmad.

M7-5

Reform 2. Keskkonnakahjulike toetuste vähendamine

Eesmärk

Esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine.

Seaduse säte, mis viitab esmase ja teisese õiguse jõustumisele.

4. kv

2025

Keskkonnale kahjulike toetuste reformi rakendamine algab keskkonnale kahjulike toetuste vähendamisega vähemalt 2 miljardi euro võrra 2026. aastal.

Lisaks määratakse õigusaktides kindlaks ajakava keskkonnale kahjulike toetuste täiendavaks vähendamiseks 2030. aastaks vähemalt 3,5 miljardi euro võrra.

M7-6

Reform 3. Biometaani gaasivõrku ühendamise kulude vähendamine

Eesmärk

Biometaani tootmisrajatiste gaasivõrguga liitumise kulude vähendamist käsitlevate õigusaktide jõustumine

Seaduse säte, mis viitab esmase ja teisese õiguse jõustumisele.

3. kv

2025

Õigusaktidega:

·Vähendada biometaani tootmisrajatiste gaasivõrku ühendamise kulusid tootja jaoks.

·Pakkuda regulatiivseid stiimuleid gaasivõrku investeerimiseks, et arendada taastuvatest energiaallikatest toodetud gaase.

M7-7

Reform 4. Taastuvenergia ostulepingutega seotud finantsriski maandamine

Eesmärk

Esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine.

Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm

4. kv

2024

Esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine.

Esmased õigusaktid näevad ette teiseste õigusaktide vastuvõtmise, millega rakendatakse allpool esitatud nõudeid i, ii ja iii.

Teisesed õigusaktid:

I)nõuavad, et iga ettevõtja tagaks elektrienergia ostulepingute väärtuse osalise katmise elektriturul pakutavate tagatisvahenditega;

II)kehtestavad meetmed kohustuste täitmata jätmise riski vähendamiseks, sealhulgas nõuded ja piirangud pakkujale ning regulatiivsed sanktsioonid tootja kohustuste täitmata jätmise korral

III)määravad kindlaks institutsionaalse üksuse, kes võtaks üle viimase instantsi müüja/ostja, kes võtaks üle maksejõuetult vastaspoolelt ja tagab kohustuste täitmise tehingu sooritava vastaspoole ees.

M7-9

Reform 5. Uute oskuste kava – üleminekud

Eesmärk

Uue oskuste kava vastuvõtmine ja avaldamine – üleminekud ja rakendamise tegevuskava

Kava ja tegevuskava vastuvõtmine

1. kv

2024

14. detsembri 2021. aasta dekreediga vastu võetud ja 28. detsembri 2021. aasta Gazzetta ufficiale n.307 avaldatud dokumenti „Piano Nuove Competenze“ muudetakse ja jõustub uus üleminekuoskuste kava. Kava sisaldab üldpõhimõtteid, mida täpsustatakse piirkondlikes seadustes, mis hõlmavad järgmist:

I)erasektori suurem kaasamine koolitusse,

II)töökohal toimuva koolituse ja mikrokvalifikatsioonitunnistuste parem tunnustamine;

III)põhjalikum tööturu eelanalüüs ja koolituse tööalase mõju seire.

Samuti võetakse vastu rakendamise tegevuskava.

M7-10

Reform 5. Uute oskuste kava – üleminekud

Eesmärk

Piirkondlike seaduste jõustumine

Piirkondlike seaduste jõustumisele viitav säte

3. kv

2025

Piirkondlike seaduste jõustumine

Seadused käsitlevad kõiki piirkondi ja autonoomseid provintse ning nendega kehtestatakse:

I)mehhanismid, millega tagatakse, et koolitustegevus kavandatakse tööturu väljendatud vajaduste alusel, seades heakskiidetud oskuste paktide kaudu esikohale koolitustegevuse valdkondades, kus oskuste nõudlusele mittevastavus on kõige suurem, ning eelkõige rohepöördeks vajalikud valdkondlikud oskused;

II)kohustus märkida hinnangulised tööhõivetulemused koolitusteadetes ja -teadetes;

III)ettevõttesisese koolituse tunnustamine kooskõlas oskuste tunnustamise ja ülekantavuse ühise läbipaistvusraamistikuga;

IV)omandatud oskuste ja lühikeste koolituskursuste (nn mikrokvalifikatsioonitunnistuste) tunnustamine kooskõlas oskuste tunnustamise ja ülekantavuse ühise läbipaistvusraamistikuga;

V)Mehhanismid erasektori kaasrahastamise soodustamiseks.

Investeeringu 10 katseprojekti tulemusi võetakse arvesse piirkondlike õigusaktide väljatöötamisel ja rakendamisel.

M7-11

Investeering 1 – Võimendatud meede: Arukate võrkude tugevdamine

Siht

Arukad võrgud – energiatarbimise elektrifitseerimine

Arv

1 500 000

1 730 000

2. kv

2026

Vähemalt 1 730 000 elanikuni jõudva energiatarbimise elektrifitseerimine

M7-12

Investeering 2 – Võimendatud meede: Sekkumised elektrivõrgu vastupidavuse suurendamiseks

Siht

Suurendada elektrisüsteemi võrgu vastupidavust

Arv

4 000

4 648

2. kv

2026

Suurendada elektrisüsteemi vähemalt 4 648 km vastupidavust.

M7-13

Investeering 3 – Võimendatud meede: Vesiniku tootmine mahajäetud tööstusaladel (Hydrogen Valleys)

Siht

Vesiniku tootmist tööstuspiirkondades käsitleva projekti lõpuleviimine

Arv

10

12

2. kv

2026

Viia lõpule vähemalt 12 vesiniku tootmise projekti mahajäetud tööstuspiirkondades, mille keskmine võimsus on igaühe puhul vähemalt 1-5 MW.

M7-14

Investeering 4 – Türreenini ühendus

Eesmärk

Hankemenetlus

Lepingute sõlmimisest teatamine

3. kv

2024

Teade kõigi ehitustööde kohta, mis on vajalikud Caracoli ja Eboli vahelise 511 km pikkuste kaablite paigaldamiseks.

M7-15

Investeering 4 – Türreenini ühendus

Siht

511 km kaablit on kinnitatud

Km

0

511

2. kv

2026

Rajatud 511 km kaablit, mis ühendab Caracolit (Palermo) Eboliga (Salerno) ja tagab võimsuse 500 MW.

M7-16

Investeering 5 – SA.CO.I.3

Eesmärk

Hankemenetlus

Hankemenetlus

4. kv

2024

Sõlmida kõik hankelepingud Sardiinia ja Toscana ümberehitusjaamade kestade valmimiseks vajalike tööde tegemiseks.

M7-17

Investeering 5 – SA.CO.I.3

Eesmärk

Sardiinia (Codrongianos) ja Toscana (Suvereto) ümberehitusjaamade karbid

Tööde lõpetamisest teatamine

2. kv

2026

Teade Sardiinia ja Toscana ümberehitamisjaamade kestade valmimise kohta.

M7-18

Investeering 6 – Piiriülesed elektrivõrkude ühendamise projektid Itaalia ja naaberriikide vahel

Eesmärk

Lepingute sõlmimine Itaalia ja Austria „Somplago – Würmlach“ võrkudevahelise ühenduse ehitamiseks

Lepingute sõlmimisest teatamine

2. kv

2025

Teade kõigi lepingute sõlmimise kohta, mis on vajalikud Itaalia ja Austria vahelise ühenduse „Somplago – Würmlach“ ehitamise alustamiseks.

M7-19

Investeering 6 – Piiriülesed elektrivõrkude ühendamise projektid Itaalia ja naaberriikide vahel

Siht

Itaalia ja Austria võrkudevahelise ühenduse nimivõimsuse suurenemine seoses võrkudevahelise ühenduse lõpuleviimisega

MW

0

300

2. kv

2026

Itaalia-Austria võrkudevahelise ühenduse lõpuleviimine: „Somplago – Würmlach“. Pärast tööde lõpetamist Itaalia poolel suurendatakse Itaalia ja Austria vahelise ühenduse nimivõimsust 300 MW võrra.

M7-20

Investeering 6 – Piiriülesed elektrivõrkude ühendamise projektid Itaalia ja naaberriikide vahel

Eesmärk

Lepingute sõlmimine Itaalia ja Sloveenia vahelise võrkudevahelise ühenduse ehitamiseks:

 

„Redipuglia – Vrtojba“

Lepingute sõlmimisest teatamine

3. kv

2025

Teade kõigi lepingute sõlmimise kohta, mis on vajalikud Itaalia ja Sloveenia vahelise võrkudevahelise ühenduse ehitamise alustamiseks: „Redipuglia-Vrtojba“.

M7-21

Investeering 6 – Piiriülesed elektrivõrkude ühendamise projektid Itaalia ja naaberriikide vahel

Siht

Itaalia ja Sloveenia võrkudevahelise ühenduse nimivõimsuse suurendamine pärast tööde lõpetamist

MW

0

125

2. kv

2026

Itaalia-Sloveenia võrkudevaheliste ühenduste lõpuleviimine: “

„Redipuglia – Vrtojba“ Pärast tööde lõpetamist Itaalia poolel suurendatakse Itaalia ja Sloveenia võrkudevahelise ühenduse nimivõimsust 125 MW võrra.

M7-22

Investeering 7 – Riiklik tark ülekandevõrk

Siht

5G-seadmete või IKT-arhitektuuri paigaldamine jaamadesse

Jaamade arv

0

40

2. kv

2026

Uus 5G-seade või IKT-arhitektuur paigaldatakse ja seda rakendatakse vähemalt 40 jaamas.

M7-23

Investeering 7 – Riiklik tark ülekandevõrk

Siht

Uus võrguhaldus- ja kontrollisüsteem

Arv

0

250

2. kv

2026

Turvalise protokolli nr 104 (IEC 62 351 protokoll) paigaldamine vähemalt 250 elektrijaama.

M7-24

Investeering 7 – Riiklik tark ülekandevõrk

Siht

Tööstuslik asjade internet

Arv

0

1 500

2. kv

2026

Tööstusliku asjade interneti seiresüsteemid, mis on paigaldatud vähemalt 1 500 elektrimastisse, et koguda andmeid, mida saab juhtimissüsteemis töödelda.

M7-25

Investeering 8 – Kestlik, ringluspõhine ja turvaline varustamine kriitilise tähtsusega toorainetega

Eesmärk

Kriitilise tähtsusega toorainete tulevasi vajadusi ja ökodisaini potentsiaali käsitleva aruande avaldamine, et vähendada nõudlust kriitilise tähtsusega toorainete järele

Aruande avaldamine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2025

Aruandes analüüsitakse kriitilise tähtsusega toorainete tulevasi vajadusi ja ökodisaini potentsiaali vähendada nõudlust kriitilise tähtsusega toorainete järele.

M7-26

Investeering 8 – Kestlik, ringluspõhine ja turvaline varustamine kriitilise tähtsusega toorainetega

Eesmärk

Kaevandamisjäätmeid käsitlev geograafiline infosüsteem (GIS) kriitilise tähtsusega toorainete kestlikuks, ringluspõhiseks ja turvaliseks tarnimiseks

Andmebaasi avaldamine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2025

Avalik andmebaas (geograafiline infosüsteem), mis võimaldab ringlussevõetavate ressursside või materjalide geolokaliseerimist ja visualiseerimist linnakeskkonnas (linnakaevandused) ning mahajäetud kaevandustes olemasolevate jäätmete geolokaliseerimist ja visualiseerimist.

M7-27

Investeering 8 – Kestlik, ringluspõhine ja turvaline varustamine kriitilise tähtsusega toorainetega

Siht

Ökodisaini ja linnakaevandamise teadus- ja arendusprojektide lõpuleviimine, et tagada kriitilise tähtsusega toorainete kestlik, ringluspõhine ja turvaline tarnimine

Arv

0

10

2. kv

2026

Vähemalt 10 teadus- ja arendustegevuse projekti lõpuleviimine, mis keskenduvad ökodisainile ning elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete, sealhulgas tuuleturbiinide labade ja päikesepaneelide kogumise, logistika ja ringlussevõtu parandamisele.

M7-28

Investeering 8 – Kestlik, ringluspõhine ja turvaline varustamine kriitilise tähtsusega toorainetega

Siht

Linnakaevandamise ja ökodisaini tehnoloogiakeskusesse kuuluvate laborite seadmed

Arv

0

6

2. kv

2026

Linnakaevandamise ja ökodisaini tehnoloogiakeskusesse kuuluva vähemalt kuue labori seadmed.

Laborid võimaldavad eraettevõtjate ja teadusasutuste vahelist koostööd selliste lahenduste otsimisel, mille eesmärk on suurendada rohepöördega seotud kriitilise tähtsusega toorainete taaskasutamist ja ringlussevõttu.

M7-29

Investeering 9 – Võimendatud meede: Tehnilise abi andmine ja suutlikkuse suurendamine Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks

Siht

Haridus ja koolitus

Arv

280 000

281 750

2. kv

2026

Vähemalt 281 750 teiste haldusasutuste avaliku sektori töötajat on edukalt läbinud koolitusalgatused (ametlik sertifitseerimine või mõjuhinnang).

Vähemalt 1 750 neist avaliku sektori töötajatest peavad töötama kohalikus avalikus teenistuses ja olema läbinud rohepöörde teemalised koolitusalgatused, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud meetme kirjelduses.

M7-30

Investeering 10 – Oskuste katseprojekt „Crescere Green“

Siht

Toetusesaajad, kes täidavad koolitusmooduleid

Arv

0

20 000

2. kv

2025

Katseprojekt on korraldatud piirkonniti, kaasates erasektori ettevõtjaid.

Koolituspakkujad peavad olema üleriigiliselt sertifitseeritud (‘accreditati’) vastavalt piirkondlikele õigusaktidele. Koolitusmoodulites keskendutakse rohepöördeks vajalikele valdkondlikele oskustele kooskõlas oskuste paktides kindlaks määratud kutsealadega ning neid jälgitakse riiklikul tasandil.

Töötajate garanteeritud tööalase konkurentsivõime programmi toetusesaajate hulgas on koolitusmoodulid läbinud vähemalt 20 000 toetusesaajat. Haldussuutlikkuse suurendamisega seotud tegevused viiakse lõpule.

Maksimaalselt 4 % vahenditest eraldatakse koolituse kavandamises ja pakkumises osalejate haldussuutlikkuse suurendamiseks.

M7-31

Investeering 11 – Piirkondliku ühistranspordi raudteeveeremi parandamine heitevabade rongide kasutuselevõtu ja universaalteenuse osutamisega

Siht

Nullheitmetega rongide arv ja vedude arv universaalteenuse puhul

Ei kohaldata

Arv

0

69

2. kv

2026

Vähemalt 69 heiteta (elektri- või vesinikkütuseelemendiga) rongi ja 30 universaalteenuseks kasutatava vaguni tarnimine ja kasutuselevõtmine lisaks ülesande 2 komponendi 2 investeeringus 4.4.2 osutatud veeremile

Universaalteenuse/linnadevahelise linna puhul kuulub taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest ostetud veerem riigile. Seega, kui turgu valitsevate teenuseosutajate teenusleping lõpeb, tehakse see veerem kättesaadavaks uuele teenuseosutajale, kellega sõlmitakse teenusleping, täielikus kooskõlas määrusega (EL) 1370/2007.

M7-32

Investeering 12. Rahastamisvahend rahvusvahelise, tööstusliku ning teadus- ja arendustegevuse juhtpositsiooni arendamiseks heitevabade busside valdkonnas

Eesmärk

Rakendusleping

Rakenduskokkuleppe jõustumine

 

 

1. kv

2024

Rakenduskokkuleppe jõustumine.

M7-33

Investeering 12. Rahastamisvahend rahvusvahelise, tööstusliku ning teadus- ja arendustegevuse juhtpositsiooni arendamiseks heitevabade busside valdkonnas

Siht

Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud

 

Protsent (%)

0 %

100 %

1. kv

2026

Invitalia S.p.A. on sõlminud lõplike abisaajatega juriidilised rahastamislepingud summas, mis on vajalik, et kasutada 100 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). Invitalia S.p.A. koostab taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat kasutades aruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult kliimaeesmärkide saavutamist toetava rahastamise osakaalu.

M7-34

Investeering 12. Rahastamisvahend rahvusvahelise, tööstusliku ning teadus- ja arendustegevuse juhtpositsiooni arendamiseks heitevabade busside valdkonnas

Eesmärk

Ministeerium on investeeringu lõpule viinud

Üleviimistunnistus

2. kv

2025

Itaalia kannab rahastu jaoks üle 100 000 000 eurot Invitalia S.p.A.-le.

Q.3.    Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus  

investeering 13 – Aadria mere liini 1. etapp (Sulmona kompressorjaam ja Sestino-Minerbio gaasijuhe)

Selle investeeringu eesmärk on parandada energiataristut ja -rajatisi, et rahuldada vahetuid gaasi, sealhulgas veeldatud maagaasi varustuskindluse vajadusi, eelkõige selleks, et võimaldada tarneallikate mitmekesistamist liidu kui terviku huvides.

Investeeringu eesmärk on toetada Sulmonasse kompressorjaama ning Sestino ja Minerbio sõlmpunkte ühendava gaasijuhtme ehitamist Aadria mere liini osana. Uus taristu peaks suurendama gaasi transportimise võimsust 14 miljoni kuupmeetri võrra päevas.

Itaalia määrab kindlaks alaspetsiifiliste kaitse-eesmärkide staatuse ja vaatab vajaduse korral läbi keskkonnamõju hindamised (Valutazione Incidenza Ambientale) tööde alustamiseks asjaomastes piirkondades.

Sulmona kompressorjaam ja Sestino-Minerbio gaasijuhe ehitatakse 31. augustiks 2026.

investeering 14 – Piiriülene gaasiekspordi infrastruktuur

Selle investeeringu eesmärk on parandada energiataristut ja -rajatisi, et rahuldada vahetuid gaasi, sealhulgas veeldatud maagaasi varustuskindluse vajadusi, eelkõige selleks, et võimaldada tarneallikate mitmekesistamist liidu kui terviku huvides.

See investeering seisneb olemasoleva gaasitaristu ajakohastamises, mis võimaldab maagaasi eksporti Tarvisio väljumispunkti kaudu. Investeering seisneb eelkõige uue elektrisurveseadme ehitamises Poggio Renatico kompressorjaamas. Uus taristu peaks suurendama Tarvisio väljumispunkti kaudu gaasi eksportimise võimsust 8 miljardi kuupmeetri võrra aastas.

Poggio Renatico kompressorjaama surveseade ehitatakse 31. augustiks 2026.

investeering 15 – Transizione 5.0

Selle meetmega toetatakse tootmisprotsesside energiasüsteemi ümberkujundamist energiatõhusale, säästvale ja taastuvenergial põhinevale tootmismudelile. Selle tulemusena peaks meede aitama ajavahemikul 2024–2026 lõppenergia tarbimisel säästa 0,4 miljonit naftaekvivalenttonni. 

Äriühingutele võimaldatakse maksukrediiti, mis vastab ajavahemikul 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2025 kantud kuludele, kui nad investeerivad:

a)digivara (4.0 materiaalset põhivara, 4,0 immateriaalset kapitalikaupa 122 )

b)taastuvatest energiaallikatest omatootmiseks ja omatarbimiseks vajalikud varad (välja arvatud biomass)

c)töötajate koolitamine rohepöördeks vajalike oskuste alal.



Maksusoodustus peab vastama vähemalt kolmele lisanduvale künnisele energia lõpptarbimise vähenemisele (vähemalt 3 %) või sihtprotsessides saavutatud energiasäästule (vähemalt 5 % võrreldes selliste protsesside varasema tarbimisega), mis on seotud punktis a osutatud varadesse tehtud investeeringutega 123 .

Seetõttu peab maksusoodustuse intensiivsus suurenema vastavalt sertifitseeritud energiatõhususe paranemisele ja saavutatud energiasäästule.

Selleks et projekt oleks rahastamiskõlblik, peab projekti kinnitama sõltumatu hindaja, kes tõendab, et innovatsiooniprojekt vastab eelnevalt kogu energiatarbimise vähendamisega seotud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele. Lisaks tõendab järeltõend investeeringute tegelikku realiseerimist kooskõlas eelsertifitseerimise sätetega.

Vähemalt 4 032 000 000 eurot investeeringust aitab kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga.

Kuni 1 % eesmärgist eraldatakse IT-platvormi ja sellega seotud tegevuste väljatöötamiseks, et: i) haldab toetusesaajate esitatud sertifikaate; ii) hõlbustada analüüsiks kasutatavate andmete hindamist, vahetamist ja haldamist; ning iii) järelevalve- ja kontrollitegevusele.

Lisaks laiendatakse meetmega eesmärgiga M1C2–1 (Transizione 4.0) loodud teaduskomitee tegevusulatust, et töötada 31. augustiks 2026 välja aruanne, milles hinnatakse Itaalia Ettevõtlus- ja Made in Italy ministeeriumi (MIMIT) pädevusse kuuluvate riiklike taaste- ja vastupidavuskavade investeeringute tõhusust ning võimalikku koostoimet muude ELi rahastamisallikatega ELi ja riikide konkurentsivõime ja autonoomia jaoks strateegilistes sektorites.

investeering 16 – Toetus VKEdele taastuvatest energiaallikatest isetootmiseks

See meede koosneb avaliku sektori investeeringust toetuskavasse „VKEde toetus taastuvatest energiaallikatest isetootmiseks“, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele, mis on seotud Itaalia omatootmisega taastuvatest energiaallikatest.

Kava eesmärk on toetada mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd) selliste investeerimisprogrammide rakendamisel, mille eesmärk on energia isetootmine taastuvatest energiaallikatest.

Kava raames antakse toetusi otse erasektorile. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on kava eesmärk esialgu eraldada vähemalt 320 000 000 eurot toetusi.

Kava haldab rakenduspartnerina Invitalia SpA. Kava hõlmab järgmisi tooteliike:

- tagastamatu toetus, mis moodustab vähemalt 30 % koguinvesteeringust – süsteemide ja nendega seotud digitehnoloogiate ostmiseks, mis võimaldavad taastuvatest energiaallikatest energia otsest tootmist oma tarbeks või akumulatsiooni-/salvestussüsteemide kaudu.

Kavasse investeeringu tegemiseks kirjutavad Itaalia ja Invitalia SpA alla rakenduslepingule, mis sisaldab järgmist sisu:

1.Kava otsustusprotsessi kirjeldus: Skeemi lõpliku investeerimisotsuse teeb investeerimiskomitee või muu samaväärne juhtorgan ning see kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega.

2.Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a)Antud toetuse liigi ja rahastamiskõlblike lõplike toetusesaajate kirjeldus.

b)Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.

a.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige äriühingute üldise toetamise korral jäetakse investeerimispoliitikast välja äriühingud, mis keskenduvad olulisel määral järgmistele sektoritele 124 : i) fossiilkütustel põhinev energiatootmine ja sellega seotud tegevus 125 ; ii) energiamahukad ja/või suure CO2 heitega tööstusharud 126 ; iii) saastavate sõidukite tootmine, rentimine või müük 127 ; iv) jäätmete kogumine, töötlemine ja kõrvaldamine, 128 v) tuumkütuse töötlemine, tuumaenergia tootmine. Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas kavast lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

c)Nõue, et kava lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue investeerida kava kasutamata tulu, sealhulgas pärast 2026. aastat, samadel poliitikaeesmärkidel.

4.Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

I)Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.

II)Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

III)Kohustus kontrollida iga toimingu rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus sätestatud nõuetega enne toimingu rahastamise kohustuse võtmist.

IV)Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid vastavalt Invitalia SpA auditikavale. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad ja kliimaeesmärgi nõuded; ning iii) järgitakse nõuet, et kava lõplikud abisaajad ei ole saanud toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ja kohaldatava rakenduskokkuleppe tingimuste täitmist.

5.Nõuded rakenduspartneri tehtavatele kliimainvesteeringutele: 320 000 000 eurot taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringust rahastusse aitab kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga 129 .

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.

investeering 17 – Avaliku sektori elamute energiatõhusaks renoveerimise rahastamisvahend

Meetme eesmärk on toetada üldkasutatavate elamute renoveerimist. See meede koosneb avaliku sektori investeeringust rahastusse ehk energiaostuvõimetuse leevendamise rahastamisvahendisse, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele. Vahendi eesmärk on renoveerida energiatõhusalt sotsiaaleluruumid ja avalikud eluruumid, et vähendada primaarenergia nõudlust keskmiselt vähemalt 30 %.

Rahastut haldavad kaks rakenduspartnerit.

·Gestore Servizi Energetici (GSE Spa) kui toetuskomponendi eest vastutav tehniline partner;

·Cassa Depositi e Prestiti (CDP Spa) finantspartnerina ja vastutab (vabatahtliku) laenukomponendi eest;

Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on rahastu eesmärk esialgu eraldada vähemalt 1 381 000 000 eurot rahalist toetust.

Rahastu annab toetuste ja/või laenudena rahalist toetust energiateenuse ettevõtetele (ESCO) üldkasutatavate elamute energiatõhusaks renoveerimiseks, saavutades keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergia nõudluse vähenemisest.

Rahastu hõlmab järgmisi avaliku sektori elamuid toetavaid tooteliine:

·tehnilise partneri Gestore Servizi Energetici Spa antav toetuskomponent, mis katab maksimaalselt 65 % kogukuludest;

·vabatahtlik laenukomponent, mis katab 35 % kogukuludest. Laenuosa võib anda finantspartner Cassa Depositi e Prestiti

Rahastusse investeeringu tegemiseks kirjutavad Itaalia ja rakenduspartner(id) alla rakenduslepingule, mis sisaldab järgmist sisu:

1.Rahastu otsustusprotsessi kirjeldus: Rahastu lõpliku investeerimisotsuse teeb investeerimiskomitee või muu samaväärne juhtorgan ning see kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega.

2.Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a.Finantstoote(te) ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus 130 .

b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.

c.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse investeerimispoliitika raames rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnev kasutamine, 131 ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused, 132 iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 133 ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused ja varad 134 .

d.Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest. Rahastamisvahendi laenukomponendi kaudu antav rahaline toetus ei kata samu kulusid, mida käesoleva rahastamisvahendi toetuskomponent toetab.

3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue reinvesteerida kõik tagasimaksed vastavalt rahastu investeerimispoliitikale, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenude tagasimaksmiseks.

4.Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

a.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.

b.Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

c.Kohustus kontrollida iga toimingu rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus sätestatud nõuetega enne toimingu rahastamise kohustuse võtmist.

d.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid vastavalt Gestore dei Servizi Energetici (GSE) ja Cassa Depositi e Prestiti (CDP) auditikavale. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad ja kliimaeesmärgi nõuded; ning iii) järgitakse nõuet, et rahastu lõplikud abisaajad ei ole saanud toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ja kohaldatava rakenduskokkuleppe tingimuste täitmist.

Nõuded rakenduspartneri tehtavatele kliimainvesteeringutele: 1 381 000 000 eurot taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringust rahastusse aitab kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga 135 .

Q.4.    Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava  

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk

/ Siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtmärkide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

M7-35

Investeering 13 – Aadria mere liini 1. etapp (Sulmona kompressorjaam ja Sestino-Minerbio gaasijuhe)

Eesmärk

Asjakohaste keskkonnamõju hindamiste vastuvõtmine ja ajakohastamine (VIncA)

SSCOs on kindlaks tehtud ning Vinca on vastavalt läbi vaadatud ja vastu võetud.

1. kv

2024

Itaalia ametiasutused:

·Kehtestab projektist mõjutatud Natura 2000 alade jaoks alapõhised kaitse-eesmärgid vastavalt metoodikale, mille keskkonna- ja energiajulgeoleku ministeerium võttis vastu 2021. ja 2023. aastal;

·Kontrollida elupaikade direktiivi (Vincas) alusel juba läbi viidud asjakohaseid hindamisi, võttes arvesse hiljuti loodud SSCOsid.

·Ajakohastada (vajaduse korral) elupaikade direktiivi alusel juba tehtud asjakohaseid hindamisi (Vincas) kooskõlas 28. detsembri 2019. aasta riiklike suunistega ja tagada nende integreerimine üldisesse keskkonnamõju hindamise menetlusse.

M7-36

Investeering 13 – Aadria mere liini 1. etapp (Sulmona kompressorjaam ja Sestino-Minerbio gaasijuhe)

Eesmärk

Hankemenetlus

Lepingute sõlmimisest teatamine

2. kv

2024

Sulmona kompressorjaama ja Sestino-Minerbio gaasijuhtme lõpuleviimiseks vajalike ehitustööde hankelepingute sõlmimisest teatamine.

M7-37

Investeering 13 – Aadria mere liini 1. etapp (Sulmona kompressorjaam ja Sestino-Minerbio gaasijuhe)

Eesmärk

Tööde lõpetamine

Tööde lõpetamisest teatamine

2. kv

2026

Sulmona kompressorjaam ja Sestino-Minerbio gaasijuhe viiakse lõpule.

M7-38

Investeering 14 – Piiriülene gaasiekspordi infrastruktuur

Eesmärk

Hankemenetlus

Lepingute sõlmimisest teatamine

2. kv

2024

Teade kõigi Poggio Renatico kompressorjaama lõpuleviimiseks vajalike ehitustööde hankelepingute sõlmimise kohta

M7-39

Investeering 14 – Piiriülene gaasiekspordi infrastruktuur

Eesmärk

Tööde lõpetamine

Tööde lõpetamisest teatamine

2. kv

2026

Poggio Renatico kompressorjaama surveseade tuleb täita.

M7-40

Investeering 15 – Transizione 5.0 Roheline

Eesmärk

Sellise õigusakti jõustumine, millega kehtestatakse rahastamiskõlblike sekkumiste kriteeriumid

Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm

1. kv

2024

Õigusaktiga tehakse ülemineku 5.0 maksusoodustused potentsiaalsetele saajatele kättesaadavaks, määrates kindlaks rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, sealhulgas minimaalse energiasäästu ja meetme kulude ülemmäära.

M7-41

Investeering 15 – Transizione 5.0 Roheline

Siht

Taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite eraldamine

Eraldatud vahendite summa (eurodes)

0

6 300 000 000

2. kv

2026

Teade kõigi selle investeeringu jaoks ette nähtud taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite eraldamise kohta.

Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka aruande avaldamisest, milles hinnatakse taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringuid, mille eest vastutab Itaalia Ettevõtlus- ja Made in Italy ministeerium.

M7-42

Investeering 15 – Transizione 5.0 Roheline

Siht

0,4 miljonit naftaekvivalenttonni energia lõpptarbimises ajavahemikul 2024–2026

Miljonit naftaekvivalenttonni

0

0,4

2. kv

2026

Investeeringuga saavutatakse 0,4 MTOE energiasäästu lõppenergia tarbimises ajavahemikul 2024–2026.

M7-43

Investeering 16 – Toetus VKEdele taastuvatest energiaallikatest isetootmiseks

Eesmärk

Rakendusleping

Rakenduskokkuleppe jõustumine

4. kv

2024

Rakenduskokkuleppe jõustumine.

M7-44

Investeering 16 – Toetus VKEdele taastuvatest energiaallikatest isetootmiseks

Eesmärk

Itaalia Ettevõtlus- ja Made in Italy ministeerium on viinud lõpule rahaliste vahendite ülekandmise Invitaliale

Üleviimistunnistus

4. kv

2024

Itaalia kannab rahastu jaoks Invitaliale üle 320 000 000 eurot.

M7-45

Investeering 16 – Toetus VKEdele taastuvatest energiaallikatest isetootmiseks

Siht

Õiguslikud kokkulepped lõplike abisaajatega

Ei kohaldata

Protsent (%)

0

100 %

2. kv

2026

Invitalia S.p.A. on sõlminud lõplike toetusesaajatega õiguslikud kokkulepped summas, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks kavas (võttes arvesse haldustasusid).

Invitalia S.p.A. koostab taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat kasutades aruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult kliimaeesmärkide saavutamist toetava rahastamise osakaalu.

M7-46

Investeering 17 – Avaliku sektori elamute energiatõhusaks renoveerimise rahastamisvahend

Eesmärk

Volituste eesmärgi määratlemine

Õigusakti jõustumine koos rahastamisvahendi pädevuse määratlusega

3. kv

2024

Määrata kindlaks rahastamisvahendi tingimused, mis on suunatud avaliku sektori elamute energiatõhusaks renoveerimisele.

M7-47

Investeering 17 – Avaliku sektori elamute energiatõhusaks renoveerimise rahastamisvahend

Eesmärk

Rakendusleping

Rakenduskokkuleppe jõustumine

2. kv

2025

Rakenduskokkuleppe jõustumine kooskõlas meetme kirjelduses esitatud nõuetega.

Eelkõige peavad rakenduskokkulepped sisaldama rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, mis on seotud vahendiga saavutatava minimaalse energiatõhususe parandamisega (keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergia nõudluse vähenemisest).

Valikukriteeriumides seatakse esikohale ka energiatõhususe seisukohast suurima tulususega sekkumised. 

M7-48

Investeering 17 – Avaliku sektori elamute energiatõhusaks renoveerimise rahastamisvahend

Eesmärk

Ministeerium on investeeringu lõpule viinud

Üleviimistunnistus

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2025

Itaalia kannab rahastu rakenduspartneri(te)le üle 1 381 000 000 eurot.

M7-49

Investeering 17 – Avaliku sektori elamute energiatõhusaks renoveerimise rahastamisvahend

Siht

Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud

Protsent (%)

0 %

100 %

2. kv

2026

Rakenduspartner(id) peab (peavad) olema sõlminud energiateenuse ettevõtetega õiguslikud rahastamislepingud summa kohta, mis on vajalik rahastusse tehtavate taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks (võttes arvesse haldustasusid).

Energiateenuste ettevõtetega sõlmitavas rahastamislepingutes täpsustatakse, millist vara energiatõhusalt renoveeritakse.

100 % sellest rahastamisest aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat.

2.Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on 194 415 951 466 eurot.

 

2. JAGU: RAHALINE TOETUS

1.Rahaline toetus

Artikli 2 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.

 

1.1.Esimene osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

M1C1-51

Reform 1.9. Avaliku halduse reform

Eesmärk

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava juhtimist käsitlevate esmaste õigusaktide jõustumine

M1C1-52

Reform 1.9. Avaliku halduse reform

Eesmärk

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamise haldusmenetluste lihtsustamist käsitlevate esmaste õigusaktide jõustumine.

M1C1-53

Investeering 1.9 – Tehnilise abi andmine ja suutlikkuse suurendamine Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks

Eesmärk

Esmase õigusakti jõustumine, et anda tehnilist abi ja tugevdada suutlikkust Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks

M1C1-69

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Eesmärk

Riigihankesüsteemi lihtsustamist käsitleva määruse jõustumine

M1C1-1

Reform 1.1. IKT hanked

Eesmärk

Reformi käsitlevate dekreetide 1.1 „IKT hanked“ jõustumine

M1C1-2

Reform 1.3. Pilvandmetöötlus kõigepealt ja koostalitlusvõime

Eesmärk

Reformi käsitlevate dekreetide 1.3 „Pilvandmetöötluse ja koostalitlusvõime“ jõustumine

M1C1-29

Reform 1.4. Tsiviilõiguse reform

Eesmärk

Tsiviilõiguse reformi võimaldavate õigusaktide jõustumine

M1C1-30

Reform 1.5. Kriminaalõiguse reform

Eesmärk

Kriminaalõigusreformi võimaldavate õigusaktide jõustumine

M1C1-31

Reform 1.6. Maksejõuetusraamistiku reform

Eesmärk

Maksejõuetusreformi raamistikku võimaldavate õigusaktide jõustumine

M1C1-32

Investeering 1.8 – Tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtute värbamismenetlused

Eesmärk

Riikliku taaste- ja vastupidavuskava värbamist reguleerivate eriõigusaktide jõustumine

M1C1-54

Investeering 1.9 – Tehnilise abi andmine ja suutlikkuse suurendamine Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks

Siht

Lõpule viidud ekspertide värbamine Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks

M1C1-55

Reform 1.9. Avaliku halduse reform

Eesmärk

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava suhtes kohaldatava metoodika laiendamine riigieelarvele, et suurendada investeeringute kasutamist

M1C1-68

Reform 1.9. Avaliku halduse reform

Eesmärk

Auditi ja kontrolli andmekogude süsteem: Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise järelevalveks vajalik teave

M1C1-71

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Eesmärk

Kõigi riigihankesüsteemi jaoks vajalike õigusaktide, määruste ja rakendusaktide (sealhulgas teiseste õigusaktide) jõustumine

M1C1-100

Reform 1.13. Kulude läbivaatamise raamistiku reform

Eesmärk

Kulutuste läbivaatamise tõhusust parandavate õigusnormide jõustumine – Rahandusministeeriumi tugevdamine

M1C1-101

Reform 1.12. Maksuhalduse reform

Eesmärk

Võimalike maksudest kõrvalehoidumise vähendamise meetmete läbivaatamise vastuvõtmine

M1C2-1

Investeering 1 – Üleminek 4.0

Eesmärk

Selliste õigusaktide jõustumine, millega tehakse 4.0 ülemineku maksukrediidid võimalikele abisaajatele kättesaadavaks, ning teaduskomitee loomine

M1C3-8

Investeering 4.1. Digitaalne turismikeskus

Eesmärk

Lepingute sõlmimine digitaalse turismi portaali arendamiseks

M2C2-7

Reform 2. Uued õigusaktid taastuvenergia tootmise ja tarbimise edendamiseks

Eesmärk

Jõustus seadusandlik dekreet, millega edendatakse taastuvgaasi kasutamist biometaani kasutamiseks transpordi-, tööstus- ja elamusektoris, ning rakendusmäärus, milles sätestatakse selle kasutamise tingimused ja kriteeriumid ning uus stimuleerimissüsteem.

M2C2-37

Reform 5. Arukamad menetlused projektide hindamiseks paiksete seadmetega kohalike ühistranspordisüsteemide sektoris ja kiires massitranspordisektoris

Eesmärk

Dekreetseaduse jõustumine

M2C2-41

Investeering 5.3 – Elektribussid

Eesmärk

Ministri määruse jõustumine, millega määratakse kindlaks sekkumise eesmärgi saavutamiseks kasutada olevad vahendid (kasutatakse ära tarneahel)

M2C3-1

Investeering 2.1. Energiatõhususe ökoboonuse tugevdamine

Eesmärk

Superbonuse lepingu pikendamise jõustumine

M2C4-3

Reform 4.2. Meetmed integreeritud veevarustusteenuste täieliku juhtimissuutlikkuse tagamiseks

Eesmärk

Õigusraamistiku reform vee paremaks majandamiseks ja säästvaks kasutamiseks

M3C2-3

Reform 2.1. Ühtse tolliliidese („Sportello Unico Doganale“) rakendamine

Eesmärk

Ühtset tollipunkti (Sportello Unico Doganale) käsitleva määruse jõustumine

M4C1-1

Reform 1.5. Ülikoolikraadiga rühmade reform; Reform 1.6. Ülikoolidiplomite reformi võimaldamine; Reform 4.1. Doktoriõppe reformimise programm

Eesmärk

Kolmanda taseme haridussüsteemi reformide jõustumine haridustulemuste parandamiseks (esmased õigusaktid) järgmistes valdkondades: a) võimaldada akadeemilisi kraade; b) ülikoolikraad; c) doktoriõppe programmide reform

M4C1-2

Investeering 1.7 – Stipendiumid ülikoolidesse pääsemiseks

Eesmärk

Selliste ministri määruste jõustumine, millega reformitakse stipendiume, et parandada juurdepääsu kolmanda taseme haridusele

M5C1-1

Reform 1. Aktiivne tööturupoliitika ja kutseõpe

Eesmärk

Ministeeriumidevahelise dekreedi, millega kehtestatakse töötajate tagatud tööalase konkurentsivõime riiklik programm, ja ministeeriumidevahelise dekreedi, millega kehtestatakse riiklik uute oskuste kava, jõustumine

M5C2-1

Reform 1. Puuetega inimesi käsitlev raamseadus

Eesmärk

Puuetega inimeste iseseisvuse tugevdamise raamseaduse jõustumine.

M5C2-5

Investeering 1. Haavatavate isikute toetamine ja institutsionaliseerimise ärahoidmine

Eesmärk

Tegevuskava jõustumine

 

 

Osamakse summa

11 494 252 874 eurot

 

2.1.Teine osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

M2C4-5

Investeering 3.2 – Rahvusparkide digiteerimine

Eesmärk

Rahvusparkide ja merekaitsealade külastajatele pakutavate digitaalsete teenuste haldusliku lihtsustamise ja arendamise jõustumine

M5C2-9

Investeering 3. „Kõigepealt eluase“ ja postijaamad

Eesmärk

Esimese ja teise taseme elamumajandust käsitlevate projektide tegevuskava jõustumine, milles määratakse kindlaks nõuded projektidele, mida saavad esitada kohalikud üksused, ning kuulutatakse välja projektikonkurss

M1C1-33

Investeering 1.8 – Halduskohtute värbamismenetlused

Siht

Halduskohtute värbamismenetluste alustamine

M1C1-56

Reform 1.9. Avaliku halduse reform

Eesmärk

Avaliku sektori tööhõivet reformimist võimaldavate õigusaktide jõustumine

M1C1-70

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Eesmärk

Riigihangete seadustiku läbivaatamise jõustumine (D.Lgs. n. 50/2016)

M1C1-103

Reform 1.12. Maksuhalduse reform

Eesmärk

Esmaste ja teiseste õigusaktide ja reguleerivate sätete jõustumine ning haldusprotsesside lõpuleviimine, et soodustada maksukuulekust ning parandada auditeid ja kontrolle

M1C1-104

Reform 1.13. Kulude läbivaatamise raamistiku reform

Eesmärk

Kulude läbivaatamise säästueesmärkide vastuvõtmine aastateks 2023-2025

M1C3-11

Investeering 1.3. Energiatõhususe parandamine kinodes, teatrites ja muuseumides

Eesmärk

Kultuuriministeeriumi vahendite eraldamise määruse jõustumine: parandada energiatõhusust kultuurikohtades

M2C1-1

Reform 1.1. Riiklik ringmajanduse strateegia

Eesmärk

Ministri käskkirja jõustumine riikliku ringmajanduse strateegia vastuvõtmiseks

M2C1-2

Reform 1.3. Tehniline tugi kohalikele omavalitsustele

Eesmärk

Kohalike ametiasutuste toetamist käsitleva suutlikkuse suurendamise tegevuskava väljatöötamise kokkuleppe heakskiitmine

M2C1-11

Investeering 3.3 – Kultuur ja teadlikkus keskkonnateemadest ja -probleemidest

Eesmärk

Veebiplatvormi käivitamine ja autoritega lepingute sõlmimine

M2C2-18

Investeering 3.5. Vesinikualane teadus- ja arendustegevus

Eesmärk

Kõigi avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse lepingute sõlmimine vesinikualaste teadusprojektidega

M2C2-21

Reform 4. Vesiniku konkurentsivõime edendamise meetmed

Eesmärk

Maksusoodustuste jõustumine

M2C2-38

Investeering 5.1 – Taastuvenergia ja akud

Eesmärk

Ministri määruse jõustumine

M2C2-42

Investeering 5.4 – Omakapitalisisend rohepöörde fondi (GTF)

Eesmärk

Finantslepingu allkirjastamine

M2C3-4

Reform 1.1. Energiatõhususse sekkumise menetluste lihtsustamine ja kiirendamine

Eesmärk

Energiatõhususse sekkumise menetluste lihtsustamine ja kiirendamine

M2C4-1

Reform 2.1. Hüdrogeoloogilise ebastabiilsuse vastaste meetmete rakendamise menetluste lihtsustamine ja kiirendamine

Eesmärk

Hüdroloogiliste riskide parema juhtimise õigusraamistiku lihtsustamise jõustumine

M2C4-4

Reform 4.2. Meetmed integreeritud veevarustusteenuste täieliku juhtimissuutlikkuse tagamiseks

Eesmärk

Niisutuse eesmärke käsitleva uue õigusraamistiku jõustumine

M4C1-3

Reform 2.1. Õpetajate värbamine

Eesmärk

Õpetajakutse reformi jõustumine.

M4C1-4

Investeering 3.2 – Kool 4.0: innovaatilised koolid, juhtmestik, uued klassiruumid ja õpikojad

Eesmärk

Vastu on võetud Itaalia koolisüsteemi digiülemineku edendamise kava 4.0

M4C2-4

Reform 1.1. Teadus- ja arendustegevuse toetusmeetmete rakendamine lihtsustamise ja liikuvuse edendamiseks

Eesmärk

Jõustuvad ministri määrused teadus- ja arendustegevuse ning liikuvuse kohta, mis on seotud tavalise rahastamisfondiga.

 

 

Osamakse summa

11 494 252 874 eurot

 

3.1.Kolmas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

M2C4-2

Reform 4.2. Meetmed integreeritud veevarustusteenuste täieliku juhtimissuutlikkuse tagamiseks

Eesmärk

Integreeritud veevarustusteenuste täieliku juhtimissuutlikkuse tagamise reformi jõustumine

M1C1-3

Investeering 1.1 – Digitaristu

Eesmärk

Programmi „Polo Strategico Nazionale“ (PSN) lõpuleviimine

M1C1-4

Investeering 1.3.1 – Riiklik digitaalsete andmete platvorm

Eesmärk

Riiklik digitaalne andmeplatvorm toimib

M1C1-5

Investeering 1.5 – Küberturvalisus

Eesmärk

Uue riikliku küberjulgeoleku ameti loomine

M1C1-6

Investeering 1.5 – Küberturvalisus

Eesmärk

Riiklike küberturvalisuse teenuste esialgne kasutuselevõtt

M1C1-7

Investeering 1.5 – Küberturvalisus

Eesmärk

Küberturvalisuse skriining- ja sertifitseerimislaborite võrgustiku käivitamine

M1C1-8

Investeering 1.5 – Küberturvalisus

Eesmärk

Tsentraalse auditiüksuse aktiveerimine PSNC & NISi turvameetmete jaoks

M1C1-9

Investeering 1.5 – Küberturvalisus

Siht

Toetus turvastruktuuride ajakohastamisele T1

M1C1-10

Reform 1.2. Ümberkujundamise toetamine

Eesmärk

Transformeerimisrühma ja NewCo loomise jõustumine

M1C1-34

Investeering 1.8 – Tsiviil- ja kriminaalkohtute kohtuameti värbamismenetlused

Siht

Tsiviil- ja kriminaalkohtute värbamismenetluste alustamine

M1C1-35

Reform 1.7. Maksukohtute reform

Eesmärk

Esimese ja teise astme maksukohtute põhjalik reform

M1C1-36

Reformid 1.4, 1.5 ja 1.6. Tsiviil- ja kriminaalkohtureform ning maksejõuetusreform

Eesmärk

Tsiviil- ja kriminaalõigusreformide ning maksejõuetusreformi delegeeritud õigusaktide jõustumine

M1C1-57

Reform 1.9. Avaliku halduse reform

Eesmärk

Uue reguleeriva raamistiku rakendamisele suunatud lihtsustamisreformiga seotud haldusmenetluste jõustumine

M1C1-102

Reform 1.13. Kulude läbivaatamise raamistiku reform

Eesmärk

Aruande vastuvõtmine selle kohta, kui tõhusad on valitud haldusasutuste tavad säästukavade koostamisel ja rakendamisel

M1C1-105

Reform 1.12. Maksuhalduse reform

Siht

Suurem „vastavuskirjade“ arv

M1C1-106

Reform 1.12. Maksuhalduse reform

Siht

Valepositiivsete „vastavuskirjade“ arvu vähendamine

M1C1-107

Reform 1.12. Maksuhalduse reform

Siht

Vastavuskirjadest tuleneva maksutulu suurenemine

M1C2-6

Reform 2. Iga-aastased konkurentsiseadused

Eesmärk

2021. aasta konkurentsiseaduse jõustumine

M1C2-7

Reform 2. Iga-aastased konkurentsiseadused

Eesmärk

Kõigi energiaalaste rakendusmeetmete ja teiseste õigusaktide jõustumine (vajaduse korral)

M1C2-8

Reform 2. Iga-aastased konkurentsiseadused

Eesmärk

Kõigi rakendusmeetmete (sealhulgas vajaduse korral teiseste õigusaktide) jõustumine 2021. aasta konkurentsiseadusest tulenevate meetmete tõhusaks rakendamiseks ja kohaldamiseks

M1C3-6

Reform 3.1. Kultuuriürituste minimaalsete keskkonnakriteeriumide vastuvõtmine

Eesmärk

Jõustub määrus, millega määratakse kindlaks riiklikult rahastatavate kultuuriüritustega seotud riigihangete sotsiaalsed ja keskkonnaalased kriteeriumid

M2C1-3

Investeering 2.1 – Logistikakava põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatussektori jaoks

Eesmärk

Lõpliku pingerea avaldamine logistiliste stiimulite kava alusel

M2C1-4

Investeering 2.2 – Põllumajanduslik päikesepark

Siht

Vahendite eraldamine toetusesaajatele protsendina investeeringule eraldatud rahaliste vahendite kogusummast

M2C2-8

Investeering 2.1. Arukate võrkude tugevdamine

Eesmärk

(Kõikide) riigihankelepingute sõlmimine võrgu läbilaskevõime suurendamiseks

M2C2-12

Investeering 2.2. Sekkumised elektrivõrgu vastupidavuse suurendamiseks

Eesmärk

Elektrisüsteemi võrgu vastupidavust suurendavate projektide tellimine

M3C2-1

Reform 1.1. Strateegilise planeerimise menetluste lihtsustamine

Eesmärk

Strateegilise planeerimise menetluste lihtsustamisega seotud õigusaktide muudatuste jõustumine

M3C2-2

Reform 1.2. Konkurentsipõhiste kontsessioonide andmine Itaalia sadamates

Eesmärk

Sadamakontsessioonide määruse jõustumine

M3C2-4

Reform 1.3. Elektriühendusjaamade loamenetluste lihtsustamine

Eesmärk

Elektriühendusjaamade loamenetluste lihtsustamise jõustumine

M4C1-5

Reform 1.3. Koolisüsteemi ümberkorraldamine; Reform 1.2. Kolmanda taseme kutseõppesüsteemi reform; Reform 1.1. Tehniliste ja kutseinstituutide reform; Reform 1.4. „Suunitlusega“ süsteemi reform

Eesmärgid

Alg- ja keskharidussüsteemi reformide jõustumine haridustulemuste parandamiseks

M4C1-6

Reform 2.2. Kolmanda taseme haridus ja täiendkoolitus koolijuhtidele, õpetajatele, haldus- ja tehnilistele töötajatele

Eesmärk

Selliste õigusaktide jõustumine, mille eesmärk on luua kooli jaoks kvaliteetne koolitussüsteem.

M4C2-1

Investeering 1.2 – Noorte teadlaste esitatud projektide rahastamine.

Siht

Uurimisstipendiumi saanud üliõpilaste arv

M5C1-2

Reform 1. Aktiivne tööturupoliitika ja kutseõpe

Eesmärk

Kõigi riiklike tööturuasutuste kavade jõustumine piirkondlikul tasandil

M5C1-6

Investeering 1. Avalike tööturuasutuste tugevdamine

Siht

Riiklikud tööturuasutused rakendavad tugevdamise kavas ette nähtud meetmeid kolme aasta jooksul (2021-2023).

M5C1-8

Reform 2. Deklareerimata töö

Eesmärk

Riikliku kava jõustumine ja tegevuskava rakendamine, et võidelda deklareerimata töö vastu kõigis majandussektorites.

M5C1-12

Investeering 2. Soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimise süsteem

Eesmärk

Jõustub soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimise süsteem ja sellega kaasnevad ettevõtetele suunatud stimuleerimismehhanismid

M5C2-7

Investeering 2. Autonoomsusmustrid puuetega inimeste jaoks

Siht

Sotsiaalpiirkonnad on viinud ellu vähemalt ühe projekti, mis on seotud koduruumide renoveerimise ja/või puuetega inimestele IKT-seadmete pakkumisega, ning sellega on kaasnenud digioskuste alane koolitus.

M5C3-1

Investeering 1.1.1 – Sisealade kogukondlike sotsiaalteenuste ja -infrastruktuuride edendamine

Eesmärk

Sisepiirkondades sotsiaalteenuste ja -infrastruktuuri parandamiseks võetavate sekkumismeetmete ning alla 3 000 elanikuga omavalitsuste apteekide toetamise hankeleping

M6C2-1

Reform 1. Vaadata läbi ja ajakohastada tervishoiuministeeriumi kliinikumi- ja hooldusalaste teadusinstituutide (IRCCS) ning teaduspoliitika kehtivat õigusraamistikku, et tugevdada teadusuuringute, innovatsiooni ja tervishoiu vahelist seost

Eesmärk

Jõustus seadusandlik dekreet, millega nähakse ette haiglaravi ja raviga tegelevate teadusinstituutide (IRCSS) eeskirjade ümberkorraldamine

 

 

Osamakse summa

11 494 252 874 eurot

4.1.Neljas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

M1C1-11

Investeering 1.6.6 – Finantspolitsei digiteerimine

Siht

Finantspolitsei – professionaalsete andmeteadusteenuste ostmine T1

M1C1-72

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Eesmärk

Kiidetakse heaks meetmed, mille eesmärk on vähendada avaliku halduse asutuste hilinenud makseid ettevõtetele

M1C1-73

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Eesmärk

Riigihankeseadustiku reformi jõustumine

M2C2-14

Investeering 3.3. Vesinikukatsed maanteetranspordis

Eesmärk

(Kõikide) riigihankelepingute sõlmimine vesinikul põhinevate laadimisjaamade ehitamiseks

M2C2-16

Investeering 3.4. Vesinikukatsed raudteetranspordi valdkonnas

Eesmärk

Vahendite eraldamine vesiniku katsetamiseks raudteetranspordi valdkonnas

M2C2-20

Reform 3. Halduslik lihtsustamine ja regulatiivsete tõkete vähendamine vesiniku kasutuselevõtul

Eesmärk

Vajalike seadusandlike meetmete jõustumine

M5C2-3

Reform 2. Reform mittesõltuvate eakate jaoks

Eesmärk

Jõustus raamseadus, millega tugevdatakse meetmeid, mis on suunatud mittesõltumatutele eakatele inimestele

M1C1-37

Reformid 1.4 ja 1.5. Tsiviil- ja kriminaalõiguse reform

Eesmärk

Tsiviil- ja kriminaalõiguse reformi jõustumine

M1C1-58

Reform 1.9. Avaliku halduse reform

Eesmärk

Avaliku sektori tööhõive reformi käsitlevate õigusaktide jõustumine

M1C1-74

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Eesmärk

Kõigi riigihankeseadustiku lihtsustamise reformiks vajalike rakendusmeetmete ja teiseste õigusaktide jõustumine

M1C1-109

Reform 1.12. Maksuhalduse reform

Siht

Esimese eelnevalt kokkupandud käibemaksudeklaratsiooni saatmine

M2C2-27

Investeering 4.3. Laadimistaristu paigaldamine

Eesmärk

Kõigi riigihankelepingute sõlmimine laadimistaristute paigaldamiseks M1

M2C2-33

Investeering 4.4.2 –  Piirkondliku ühistranspordi raudteeveeremi parandamine heitevabade rongide kasutuselevõtu ja universaalteenuse osutamisega

Eesmärk

Kõigi riigihankelepingute sõlmimine piirkondliku ühistranspordisüsteemi tugevdamiseks heitevabade rongide ja universaalteenusega

M2C3-2

Investeering 2.1. Energiatõhususe ökoboonuse tugevdamine

Siht

Hoonete renoveerimine Superbonus T1

M4C1-9

Investeering 1.1 – Lasteaedu, eelkoole ning alusharidust ja lastehoiuteenuseid käsitlev kava

Eesmärk

Lasteaedade ja eelkoolide ning alushariduse ja lastehoiuteenuste ehitamist, renoveerimist ja nende turvalisuse tagamist käsitlevate lepingute sõlmimine

M5C3-8

Investeering 1.3 – Struktureeritud sotsiaal-haridusmeetmed haridusvaesuse vastu võitlemiseks riigi lõunaosas, millega toetatakse kolmandat sektorit

Siht

Alaealistele mõeldud haridustoetus (esimene osa)

 

 

Osamakse summa

2 315 646 882 eurot

5.1.Viies osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

M1C2-4

Reform 1. Tööstusomandi süsteemi reform

Eesmärk

Itaalia tööstusomandi seadustiku ja asjakohaste rakendusaktide reformimiseks vastu võetud seadusandliku dekreedi jõustumine

M1C3-4

Investeering 1.3. Energiatõhususe parandamine kinodes, teatrites ja muuseumides

Siht

Sõnavõtud riigimuuseumide ja kultuuriobjektide, teatrihallide ja kinode kohta on lõpule viidud (esimene osa)

M1C1-12

Investeering 1.3.2. Ühtne digivärav

Siht

Ühtne digivärav

M1C1-13

Investeering 1.4.6 – Liikuvus kui teenus Itaalia jaoks

Eesmärk

Liikuvus kui teenuselahendus M1

M1C1-38

Reform 1.8. Õiguse digiteerimine

Eesmärk

Kohtusüsteemi digiteerimine

M1C1-59

Reform 1.9. Avaliku halduse reform

Eesmärk

Strateegilise personalijuhtimise jõustumine avalikus halduses

M1C1–73quater

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Eesmärk

ELi piirmäärast allapoole jäävate hangete suuniste jõustumine

M1C1-75

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Eesmärk

Riikliku e-riigihangete süsteemi täielik toimimine

M1C1-84

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Siht

Keskmine aeg avaldamise ja lepingu sõlmimise vahel

M1C1-86

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Siht

Avaliku sektori hankijad, keda on koolitatud avaliku sektori hankijate kutseliseks muutmise strateegia raames

M1C1-87

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Siht

Dünaamiliseid hankesüsteeme kasutavad avaliku sektori hankijad

M1C1-110

Reform 1.13. Kulude läbivaatamise raamistiku reform

Eesmärk

Riigieelarve ümberliigitamine seoses keskkonnakulude ja soolist võrdõiguslikkust edendavate kuludega

M1C2-9

Reform 2. Iga-aastased konkurentsiseadused

Eesmärk

2022. aasta konkurentsiseaduse jõustumine

M1C2-10

Reform 2. Iga-aastased konkurentsiseadused

Eesmärk

Kõigi rakendusmeetmete (sealhulgas vajaduse korral teiseste õigusaktide) jõustumine 2022. aasta konkurentsiseadusest tulenevate meetmete tõhusaks rakendamiseks ja kohaldamiseks

M1C3-7

Investeering 3.3. Kultuurivaldkonna ettevõtjate suutlikkuse suurendamine, et juhtida digiüleminekut ja rohelist üleminekut.

Eesmärk

Kõigi riigihankelepingute sõlmimine rakendusorganisatsiooni(de)/toetusesaajatega kõigi sekkumiste jaoks, et juhtida kultuurivaldkonnas tegutsejate üleminekut digitehnoloogiale ja keskkonnahoidlikule majandusele

M2C1-5

Investeering 2.2 – Põllumajanduslik päikesepark

Siht

Vahendite eraldamine toetusesaajatele protsendina investeeringule eraldatud rahaliste vahendite kogusummast

M2C2-22

Investeering 4.1. Investeerimine kergliiklusse (riiklik rattateede kava)

Eesmärk:

Jalgrattateed T1

M4C1-10

Reform 2.1. Õpetajate värbamine; Reform 1.3. Koolisüsteemi ümberkorraldamine; Reform 1.2. Kolmanda taseme kutseõppesüsteemi reform; Reform 1.4. „Suunitluse“ süsteemi reform; Reform 1.5. Ülikoolikraadiga rühmade reform; Reform 1.6. Ülikoolidiplomite reformi võimaldamine

Eesmärk

Määruste jõustumine, et vajaduse korral tõhusalt rakendada ja kohaldada kõiki meetmeid, mis on seotud alg-, kesk- ja kolmanda taseme hariduse reformidega

M4C1-11

Investeering 1.7 – Stipendiumid ülikoolidesse pääsemiseks

Siht

Ülikooli stipendium

M5C3-3

Investeering 2 – Territoriaalse läheduse tervishoiuasutused

Siht

Maaapteekide toetamine vähem kui 5 000 elanikuga valdades, külades või asulates (esimene partii)

M1C1-113

Reform 1.12. Maksuhalduse reform

Siht

Suurem „vastavuskirjade“ arv

M1C1-114

Reform 1.12. Maksuhalduse reform

Siht

Vastavuskirjadest tuleneva maksutulu suurenemine

 

 

Osamakse summa

3 621 492 701 eurot

6.1.Kuues osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

M1C1–14a

Reform 1.9bis. Reform ühtekuuluvuspoliitika rakendamise kiirendamiseks

Eesmärk

Riiklike õigusaktide jõustumine ühtekuuluvuspoliitika rakendamise kiirendamiseks

M1C1-15

Investeering 1.6.6 – Finantspolitsei digiteerimine

Siht

Finantspolitsei – professionaalsete andmeteadusteenuste ostmine T2

M1C1–37bis

Reform 1.4. Tsiviilõiguse reform

Eesmärk

Mahajäämuse vähendamiseks võetud meetmete jõustumine

M1C1–72bis

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Eesmärk

Seadusandlikud ja erimeetmed hilinenud maksete vähendamiseks kesksel/kohalikul tasandil

M1C1-85

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Siht

Keskmine lepingu sõlmimise ja infrastruktuuri realiseerimise vaheline aeg

M1C1-99 

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform 

Siht 

Dünaamiliseid hankesüsteeme kasutavad avaliku sektori hankijad 

M2C2-6

Reform 1. Taastuvate maismaa- ja avamererajatiste loamenetluste lihtsustamine ning uus õigusraamistik taastuvatest energiaallikatest tootmise säilitamiseks ning praeguste toetuskavade kestuse ja abikõlblikkuse pikendamine

Eesmärk

Maismaal ja avamerel toodetavate taastuvate energiaallikate jaoks rajatiste ehitamiseks loa andmise menetluste lihtsustamist käsitleva õigusraamistiku jõustumine

M4C1-8

Investeering 1.3 – Koolispordi infrastruktuuri edendamise kava

Eesmärk

Lepingute sõlmimine koolis kasutamiseks mõeldud spordirajatiste ja spordisõimede ehitamiseks ja renoveerimiseks

M5C1-9

Reform 2. Deklareerimata töö

Eesmärk

Võtta meetmeid deklareerimata töö vastu võitlemiseks

M5C2-4

Reform 2. Reform mittesõltuvate eakate jaoks

Eesmärk

Jõustuvad seadusandlikud dekreedid, millega arendatakse edasi raamseaduse sätteid, et tugevdada meetmeid, mis on suunatud mittesõltumatutele eakatele inimestele.

M7-9

Reform 5. Uute oskuste kava – üleminekud

Eesmärk

Uue oskuste kava vastuvõtmine ja avaldamine – üleminekud ja rakendamise tegevuskava

M7-32

Investeering 12. Rahastamisvahend rahvusvahelise, tööstusliku ning teadus- ja arendustegevuse juhtpositsiooni arendamiseks heitevabade busside valdkonnas

Eesmärk

Rakendusleping

M1C1-39

Investeering 1.8 – Tsiviil- ja kriminaalkohtute värbamismenetlused

Siht

Tsiviil- ja kriminaalkohtute ning justiitsministeeriumi piirkondlike ja kesktalituste värbamismenetluste lõpuleviimine, kes vastutavad taaste- ja vastupidavuskava rakendamise eest

M1C1-40

Investeering 1.8 – Halduskohtute värbamismenetlused

Siht

Halduskohtute värbamismenetluste lõpuleviimine

M1C1-41

Investeering 1.8 – Halduskohtute värbamismenetlused

Siht

Piirkondlike halduskohtute kohtuasjade kuhjumise vähendamine

M1C1-42

Investeering 1.8 – Halduskohtute värbamismenetlused

Siht

Kuhjunud kohtuasjade arvu vähendamine riiginõukogus

M1C1–59A

Reform 1.9. Avaliku halduse reform

Eesmärk

Strateegilise personalijuhtimise rakendamine avalikus halduses

M1C1–73bis

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Eesmärk

Võtta vastu ringkiri, milles antakse suuniseid avaliku sektori hankijate kvalifitseerimise süsteemi kohta

M1C1-108

Reform 1.15. Avaliku sektori raamatupidamiseeskirjade reform

Eesmärk

Kontseptuaalse raamistiku, tekkepõhise raamatupidamisarvestuse standardite kogumi ja mitmemõõtmelise kontoplaani heakskiitmine

M1C1-111

Reform 1.13. Kulude läbivaatamise raamistiku reform

Eesmärk

Iga-aastase kulude läbivaatamise lõpuleviimine 2023. aastaks, võttes arvesse 2022. aastaks 2023. aastaks seatud säästueesmärki

M1C1-112

Reform 1.12. Maksuhalduse reform

Siht

Parandada maksuameti tegevussuutlikkust kooskõlas maksuameti 2021.–2023. aasta tulemuslikkuse kavas osutatud värbamiseesmärkidega

M1C2-2

Investeering 1 – Üleminek 4.0

Siht

Üleminekuperioodil 4.0 äriühingutele aastatel 2021-2022 esitatud maksudeklaratsioonide alusel antud maksukrediidid

M1C3-9

Investeering 4.1. Digitaalne turismikeskus

Siht

Turismiettevõtjate kaasamine digitaalse turismi keskuse tegevusse

M1C3-10

Reform 4.1. Giidide kutsealade korralduse reguleerimine

Eesmärk

Giidide riikliku standardi määratlemine

M2C1-6

Investeering 2.2 – Põllumajanduslik päikesepark

Siht

Vahendite eraldamine toetusesaajatele protsendina investeeringule eraldatud rahaliste vahendite kogusummast

M3C2-5

Investeering 2.1. Logistikaahela digiteerimine

Siht

Logistikaahela digiteerimine

M5C2-2

Reform 1. Puuetega inimesi käsitlev raamseadus

Eesmärk

Selliste seadusandlike dekreetide jõustumine, millega arendatakse edasi raamseaduse sätteid, et tugevdada puuetega inimeste autonoomiat

 

 

Osamakse summa

2 053 579 667 eurot

7.1.Seitsmes osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

M1C1-17

Investeering 1.1 – Digitaristu

Siht

Migratsioon Polo Strategico Nazionale T1-le

M7-7

Reform 4. Taastuvenergia ostulepingutega seotud finantsriski maandamine

Eesmärk

Esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine.

M7-14

Investeering 4 – Türreenini ühendus

Eesmärk

Hankemenetlus

M3C2-7

Investeering 2.3 – Elektriühendused kail

Eesmärk

Kõigi riigihankelepingute sõlmimine

M1C1-18

Investeering 1.3.1 – Riiklik digitaalsete andmete platvorm

Siht

Rakendusliidesed riiklikus digitaalse andmeplatvormis T1

M1C1-19

Investeering 1.5 – Küberturvalisus

Siht

Toetus turvastruktuuride ajakohastamisele T2

M1C1-20

Investeering 1.5 – Küberturvalisus

Eesmärk

Riiklike küberturvalisuse teenuste täielik kasutuselevõtt

M1C1-21

Investeering 1.5 – Küberturvalisus

Eesmärk

Küberturvalisuse skriining- ja sertifitseerimislaborite ning hindamiskeskuste võrgustiku lõpuleviimine

M1C1-22

Investeering 1.5 – Küberturvalisus

Eesmärk

võrgu- ja infoturbemeetmed, mille puhul on lõpule viidud vähemalt 30 kontrolli

M1C1-43

Reform 1.4. Tsiviilõiguse reform

Siht

Tsiviil- ja üldkohtute kohtuasjade kuhjumise vähendamine (esimene aste)

M1C1-44

Reform 1.4. Tsiviilõiguse reform

Siht

Tsiviilapellatsioonikohtu pooleliolevate kohtuasjade arvu vähendamine (teine aste)

M1C1-60

Reform 1.9. Avaliku halduse reform

Eesmärk

Kodanikke ja ettevõtjaid mõjutava 200 kriitilise menetluse lihtsustamine ja/või digiteerimine

M1C1–72ter

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Eesmärk

Suurendada maksetega tegelevaid inimressursse

M1C1–72quater

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Eesmärk

Tegevuskava vastuvõtmine

M1C1–73ter

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Eesmärk

Avaliku sektori hankijate kvalifikatsiooni ja kutseliseks muutmise stiimulid.

M1C1–73quinquies

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Eesmärk

Projektide rahastamist käsitlevate uute õigusnormide jõustumine

M1C1–75bis

Investeering 1.10 – Kvalifikatsioonitoetus ja e-hanked

Eesmärk

Kvalifikatsioonitoetus ja e-hanked

M1C1–84bis

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Eesmärk

Meetmed, millega parandatakse otsuste tegemise kiirust avaliku sektori hankijatega lepingute sõlmimisel

M1C1-98

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Siht

Avaliku sektori hankijad, keda on koolitatud avaliku sektori hankijate kutseliseks muutmise strateegia raames

M1C2-11

Reform 2. Iga-aastased konkurentsiseadused

Eesmärk

2023. aasta konkurentsiseaduse jõustumine

M1C2-12

Reform 2. Iga-aastased konkurentsiseadused

Eesmärk

Rakendusmeetmete (sealhulgas vajaduse korral teiseste õigusaktide) jõustumine 2023. aasta konkurentsiseaduses ja muudes esmastes õigusaktides sätestatud meetmete rakendamiseks ja kohaldamiseks

M2C1-6bis

Investeering 2.2 – Põllumajanduslik päikesepark

Siht

Vahendite eraldamine toetusesaajatele protsendina investeeringule eraldatud rahaliste vahendite kogusummast

M2C1-7

Investeering 2.3 – Innovatsioon ja mehhaniseerimine põllumajandus- ja toiduainesektoris

Siht

Lõplike pingeridade avaldamine koos lõplike vahendite saajate kindlaksmääramisega.

M2C2-28

Investeering 4.3. Laadimistaristu paigaldamine

Eesmärk

Riigihankelepingute sõlmimine laadimistaristu paigaldamiseks

M4C1-12

Investeering 4.1 – Doktorikraadide arvu ja karjäärivõimaluste laiendamine (teadusuuringutele suunatud, avalik haldus ja kultuuripärand)

Siht

Doktoriõppe stipendiumiprogrammid aastas (üle kolme aasta)

M4C1-14

Reform 2.1. Õpetajate värbamine

Siht

Reformitud värbamissüsteemiga tööle võetud õpetajad

M4C1-15

Investeering 1.7 – Stipendiumid ülikoolidesse pääsemiseks

Siht

Stipendiumid ülikooli sisseelamiseks

M4C2-3

Investeering 3.3 – Doktoriõppe stipendiumide andmine koostöös ettevõtetega ja teadlaste töölevõtmise edendamine ettevõtete poolt

Siht

Doktoriõppe stipendiumide arv

M5C1–15bis

Investeering 4. Avalik teenistus

Eesmärk

Võtta meetmeid noorte osaluse suurendamiseks, menetluste lihtsustamiseks ja universaalse avaliku teenistuse projektide kvaliteedi parandamiseks;

M7-1

Reform 1. Taastuvenergia loamenetluste lihtsustamine

Eesmärk

„Taastuvenergia kiirendusalade“ kindlaksmääramine

M7-4

Reform 2. Keskkonnakahjulike toetuste vähendamine

Eesmärk

Valitsuse aruande vastuvõtmine, milles esitatakse valitsuse ja sidusrühmadega peetud konsultatsioonide tulemused, et määrata kindlaks keskkonnakahjulike toetuste vähendamise tegevuskava.

M7-16

Investeering 5 – SA.CO.I.3

Eesmärk

Hankemenetlus

M4C1–10a

Reform 1.1. Tehniliste ja kutseinstituutide reform

Eesmärk

Teisesed õigusaktid on jõustunud

 

 

Osamakse summa

5 294 563 760 eurot

8.1.Kaheksas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

M1C1-23

Investeering 1.4.6 – Liikuvus kui teenus Itaalia jaoks

Eesmärk

Liikuvus kui teenuselahendus M2

M1C1-76

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Siht

Keskvalitsuste keskmine päevade arv ettevõtete eest tasumiseks on vähenenud

M1C1-77

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Siht

Vähendatakse keskmist päevade arvu, mille jooksul piirkondlikud haldusasutused tasustavad ettevõtteid

M1C1-78

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Siht

Kohalike haldusasutuste keskmine päevade arv ettevõtete eest tasumiseks on vähenenud

M1C1-79

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Siht

Riiklike tervishoiuasutuste keskmine päevade arv ettevõtjate tasustamiseks on vähenenud

M1C1-80

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Siht

Vähendatakse keskvalitsuste poolt ettevõtjatele maksmisega viivitatud päevade keskmist arvu

M1C1-81

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Siht

Vähendatakse piirkondlike haldusasutuste poolt ettevõtetele maksmisega viivitatud päevade keskmist arvu

M1C1-82

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Siht

Kohalike haldusasutuste poolt ettevõtjatele maksmisega viivitatud päevade keskmine arv on väiksem

M1C1-83

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Siht

Tervishoiuasutuste poolt ettevõtjatele maksmisega viivitatud päevade keskmine arv on vähenenud

M1C1-25

Investeering 1.6.6 – Finantspolitsei digiteerimine

Eesmärk

Arendada toimivaid infosüsteeme, mida kasutatakse majanduskuritegevuse vastu võitlemiseks

M1C1-62

Reform 1.9. Avaliku halduse reform

Eesmärk

Suurendada investeeringute kasutamist

M1C1-97

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Siht

Keskmine lepingu sõlmimise ja infrastruktuuri realiseerimise vaheline aeg

M1C1-115

Reform 1.13. Kulude läbivaatamise raamistiku reform

Eesmärk

2024. aasta kulude iga-aastase läbivaatamise lõpuleviimine, võttes arvesse 2022. ja 2023. aastal 2024. aastaks seatud säästueesmärki

M1C2-3

Investeering 1 – Üleminek 4.0

Siht

Üleminekuperioodil 4.0 äriühingutele aastatel 2021-2023 esitatud maksudeklaratsioonide alusel antud maksukrediidid

M4C1-16

Investeering 3.1 – Uued oskused ja keeled

Siht

Koolid, kes käivitasid 2024. ja 2025. aastal STEM-valdkonna juhendamisprojektid

M4C1-17

Investeering 3.1 – Uued oskused ja keeled

Siht

Õpetajatele pakutavad keele- ja metoodilised kursused

M4C2–1 bis

Investeering 1.2 – Noorte teadlaste esitatud projektide rahastamine.

Siht

Uurimisstipendiumi saanud üliõpilaste arv

M6C2-2

Investeering 2.1 – NHSi biomeditsiiniliste uuringute tugevdamine ja tõhustamine.

Siht

Programmi (kontseptsiooni tõendamine) ning haruldaste vähivormide ja haigustega seotud teadusprojektid

M6C2-3

Investeering 2.1 – NHSi biomeditsiiniliste uuringute tugevdamine ja tõhustamine.

Siht

Rahastatud teadusprojektid, mis käsitlevad suure tervisemõjuga haigusi

M7-2

Reform 1. Taastuvenergia loamenetluste lihtsustamine

Eesmärk

Esmaste õigusaktide jõustumine (Testo Unico)

M7-18

Investeering 6 – Piiriülesed elektrivõrkude ühendamise projektid Itaalia ja naaberriikide vahel

Eesmärk

Lepingute sõlmimine Itaalia ja Austria „Somplago – Würmlach“ võrkudevahelise ühenduse ehitamiseks

M7-25

Investeering 8 – Kestlik, ringluspõhine ja turvaline varustamine kriitilise tähtsusega toorainetega

Eesmärk

Kriitilise tähtsusega toorainete tulevasi vajadusi ja ökodisaini potentsiaali käsitleva aruande avaldamine, et vähendada nõudlust kriitilise tähtsusega toorainete järele

M7-30

Investeering 10 – Oskuste katseprojekt „Crescere Green“

Siht

Toetusesaajad, kes täidavad koolitusmooduleid

M7-34

Investeering 12. Rahastamisvahend rahvusvahelise, tööstusliku ning teadus- ja arendustegevuse juhtpositsiooni arendamiseks heitevabade busside valdkonnas

Eesmärk

Ministeerium on investeeringu lõpule viinud

M1C2–14a

Reform 3. Ettevõtete stiimulite ratsionaliseerimine ja lihtsustamine.

Eesmärk

Aruande avaldamine kõigi ettevõtetele suunatud stiimulite kohta

 

 

Osamakse summa

3 541 589 877 eurot

9.1.Üheksas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

M4C1-7

Investeering 1.4 – Erakorraline sekkumine, mille eesmärk on vähendada territoriaalseid erinevusi keskkooli I ja II tsüklis ning võidelda koolist väljalangemise vastu

Siht

Õpilased või noored, kes on osalenud mentorlustegevuses või koolituskursustel

M4C1–14a

Reform 2.1. Õpetajate värbamine

Siht

Reformitud värbamissüsteemiga tööle võetud õpetajad

M7-6

Reform 3. Biometaani gaasivõrku ühendamise kulude vähendamine

Eesmärk

Biometaani tootmisrajatiste gaasivõrguga liitumise kulude vähendamist käsitlevate õigusaktide jõustumine

M7-10

Reform 5. Uute oskuste kava – üleminekud

Eesmärk

Piirkondlike seaduste jõustumine

M7-20

Investeering 6 – Piiriülesed elektrivõrkude ühendamise projektid Itaalia ja naaberriikide vahel

Eesmärk

Lepingute sõlmimine Itaalia ja Sloveenia vahelise võrkudevahelise ühenduse ehitamiseks: „Redipuglia – Vrtojba“

M1C1-24

Investeering 1.7.1 – Digitaalne avalik teenistus

Siht

Kodanikud, kes osalevad universaalsete avaliku teenistuse organisatsioonide riiklikus registris registreeritud organisatsioonide pakutavates digiõppe- ja/või hõlbustamisalgatustes

M1C1-96

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Siht

Keskmine aeg avaldamise ja lepingu sõlmimise vahel

M1C1–98bis

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Siht

Avaliku sektori hankijad, keda on koolitatud avaliku sektori hankijate kutseliseks muutmise strateegia raames

M1C1–99bis

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform Investeering 1.10. Kvalifikatsioonitoetus ja e-hanked

Siht

Avaliku sektori hankijate digipädevus

M1C1-116

Reform 1.12. Maksuhalduse reform

Siht

Maksudest kõrvalehoidumise vähendamine, nagu on määratletud näitajaga „võimalus maksudest kõrvale hoiduda“

M1C2-5

Investeering 6 – Investeeringud tööstusomandi süsteemi

Siht

Tööstusomandiga seotud rahastamisvõimalustest toetatavad projektid

M1C2-13

Reform 2. Iga-aastased konkurentsiseadused

Eesmärk

2025. aasta konkurentsiseaduse jõustumine

M1C2-14

Reform 2. Iga-aastased konkurentsiseadused

Siht

Kasutusele on võetud miljoneid 2G arukaid arvesteid.

M1C3-1

Investeering 1.1. Digitaalstrateegia ja kultuuripärandi platvormid

Siht

Kasutajad, keda on koolitatud kultuuripärandi e-õppe platvormi kaudu

M1C3-2

Investeering 1.1. Digitaalstrateegia ja kultuuripärandi platvormid

Siht

Digitaalsed ressursid, mis on loodud ja avaldatud digitaalses raamatukogus

M1C3-5

Investeering 1.3. Energiatõhususe parandamine kinodes, teatrites ja muuseumides

Siht

Sõnavõtud riigimuuseumide ja kultuuriobjektide, teatrihallide ja kinode kohta on lõpule viidud (teine osa)

M2C2-29

Investeering 4.3. Laadimistaristu paigaldamine

Siht

Kiirlaadimisjaamade arv

M2C2-30

Investeering 4.5 – Era- ja väikeste tarbesõidukite sõidukipargi uuendamise programm elektrisõidukitega

Siht

Ostetud sõidukite arv

M2C3-3

Investeering 2.1. Energiatõhususe ökoboonuse tugevdamine

Siht

Hoonete renoveerimine Superbonus T2

M4C1-13

Investeering 2.1 – Integreeritud digitaalne õpetamine ja koolitöötajate koolitamine digiülemineku valdkonnas;

Siht

Koolijuhtide, õpetajate ja haldustöötajate koolitamine

M4C1–15a

Investeering 1.7 – Stipendiumid ülikoolidesse pääsemiseks

Siht

Stipendiumid ülikooli sisseelamiseks

M4C1-19

Investeering 3.2 – Kool 4.0: innovaatilised koolid, juhtmestik, uued klassiruumid ja õpikojad

Siht

Klassid muudetakse innovaatiliseks õpikeskkonnaks tänu 4.0 koolile.

M4C1–20a

Investeering 1.5 – Kolmanda taseme kutseõppesüsteemi arendamine

Eesmärk

Uue riikliku järelevalvesüsteemi rakendamine

M4C1-25

Investeering 1.4 – Erakorraline sekkumine, mille eesmärk on vähendada territoriaalseid erinevusi keskkooli I ja II tsüklis ning võidelda koolist väljalangemise vastu

Siht

Erinevus koolist väljalangemise määras keskhariduses

M4C2–2bis

Investeering 2.2 bis. Innovatsioonilepingud

Siht

Innovatsioonilepingud on lõpule viidud

M5C1-3

Reform 1. Aktiivne tööturupoliitika ja kutseõpe

Siht

Isikud, kes on hõlmatud töötajate tagatud tööalase konkurentsivõime programmiga.

M5C1-4

Reform 1. Aktiivne tööturupoliitika ja kutseõpe

Siht

Töötajate toetusesaajate tagatud tööalane konkurentsivõime on osalenud kutseõppes.

M5C1-5

Reform 1. Aktiivne tööturupoliitika ja kutseõpe

Siht

Iga piirkonna riiklikud tööturuasutused on täitnud riiklike tööturuasutuste teenuste olulise taseme kriteeriumid, nagu on määratletud töötajate tööhõive tagamise (GOL) programmis

M5C1-7

Investeering 1. Avalike tööturuasutuste tugevdamine

Siht

Riiklikud tööturuasutused on viinud lõpule tugevdamise kavas kavandatud tegevused

M5C1-10

Reform 2. Deklareerimata töö

Siht

Tööinspektsioonide arvu suurenemine

M5C1-15

Investeering 3. Kahe süsteemi tugevdamine

Siht

Inimesed, kes on osalenud duaalses süsteemis ja saanud asjakohase sertifikaadi viieaastasel ajavahemikul 2021-2025

M5C3-9

Investeering 1.3. Struktureeritud sotsiaal-haridusmeetmed haridusvaesuse vastu võitlemiseks riigi lõunaosas, millega toetatakse kolmandat sektorit

Siht

Alaealiste haridusalane toetamine (teine pakett)

M7-3

Reform 1. Taastuvenergia loamenetluste lihtsustamine

Eesmärk

Taastuvenergiaga seotud lubade ühtse sisenemise digitaalse platvormi loomine ja kasutuselevõtmine

M7-5

Reform 2. Keskkonnakahjulike toetuste vähendamine

Eesmärk

Esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine.

M7-26

Investeering 8 – Kestlik, ringluspõhine ja turvaline varustamine kriitilise tähtsusega toorainetega

Siht

Kaevandamisjäätmeid käsitlev geograafiline infosüsteem (GIS) kriitilise tähtsusega toorainete kestlikuks, ringluspõhiseks ja turvaliseks tarnimiseks

M1C1–38bis

Reform 1.8. Õiguse digiteerimine

Eesmärk

Kohtusüsteemi digiteerimine

M1C1–72quinquies

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Eesmärk

Maksete tegemine IT-süsteemis

ning horisontaalsed meetmed, et vähendada makseasutuste hilinenud makseid ettevõtjatele

M1C1–72sixies

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Eesmärk

Auditikava lõpliku auditiaruande vastuvõtmine

 

 

Osamakse summa

7 670 089 282 eurot

10.1.Kümnes osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

M1C1-88

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Siht

Keskvalitsuste keskmine päevade arv ettevõtete eest tasumiseks on vähenenud

M1C1-89

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Siht

Vähendatakse keskmist päevade arvu, mille jooksul piirkondlikud haldusasutused tasustavad ettevõtteid

M1C1-90

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Siht

Kohalike haldusasutuste keskmine päevade arv ettevõtete eest tasumiseks on vähenenud

M1C1-91

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Siht

Riiklike tervishoiuasutuste keskmine päevade arv ettevõtjate tasustamiseks on vähenenud

M1C1-92

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Siht

Vähendatakse keskvalitsuste poolt ettevõtjatele maksmisega viivitatud päevade keskmist arvu

M1C1-93

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Siht

Vähendatakse piirkondlike haldusasutuste poolt ettevõtetele maksmisega viivitatud päevade keskmist arvu

M1C1-94

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Siht

Kohalike haldusasutuste poolt ettevõtjatele maksmisega viivitatud päevade keskmine arv on väiksem

M1C1-95

Reform 1.11. Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Siht

Tervishoiuasutuste poolt ettevõtjatele maksmisega viivitatud päevade keskmine arv on vähenenud

M1C1–97bis

Reform 1.10. Riigihangete õigusraamistiku reform

Siht

Keskmine lepingu sõlmimise ja infrastruktuuri realiseerimise vaheline aeg

M1C1-117

Reform 1.15. Avaliku sektori raamatupidamiseeskirjade reform

Siht

Avaliku sektori asutused, kes on saanud koolituse uuele tekkepõhisele raamatupidamissüsteemile üleminekuks

M1C1-119

Reform 1.14. Piirkondliku eelarveraamistiku reform

Eesmärk

Piirkondliku fiskaalse föderalismi rakendamiseks vajalike esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine

M1C1-120

Reform 1.14. Piirkondliku eelarveraamistiku reform

Eesmärk

Piirkondliku fiskaalse föderalismi rakendamiseks vajalike esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine

M3C2-6

Investeering 2.2 – Lennuliikluse korraldamise digiteerimine

Eesmärk

Lennuliikluse korraldamise digiteerimine: uute vahendite kasutuselevõtmine

M5C1-11

Reform 2. Deklareerimata töö

Siht

Võtta täiendavaid meetmeid deklareerimata töö vastu võitlemiseks

M5C2-6

Investeering 1. Haavatavate isikute toetamine ja institutsionaliseerimise ärahoidmine

Siht

Sotsiaalpiirkonnad saavutavad vähemalt ühe järgmistest tulemustest: i) vanemate toetamine, ii) eakate iseseisvus, iii) koduteenused eakatele või iv) sotsiaaltöötajate soodustamine läbipõlemise vältimiseks

M5C2-8

Investeering 2. Autonoomsusmustrid puuetega inimeste jaoks

Siht

Puuetega inimesed on saanud koduruumi renoveerimise ja/või IKT-seadmete pakkumise. Teenustega kaasneb digioskuste alane koolitus.

M5C2-10

Investeering 3. „Kõigepealt eluase“ ja postijaamad

Siht

Inimesed, kes elavad tõsises materiaalses puuduses, mille eest vastutavad projektid „Esmalt eluase“ vähemalt kuus kuud ja postijaamad

M7-33

Investeering 12. Rahastamisvahend rahvusvahelise, tööstusliku ning teadus- ja arendustegevuse juhtpositsiooni arendamiseks heitevabade busside valdkonnas

Siht

Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud

M3C2-12

Investeering 2.3 – Elektriühendused kail

Siht

Elektriühendustaristu kasutuselevõtmine.

M1C1-26

Investeering 1.1 – Digitaristu

Siht

Migratsioon Polo Strategico Nazionale T2-le

M1C1-27

Investeering 1.3.1 – Riiklik digitaalsete andmete platvorm

Siht

Rakendusliidesed riiklikus digitaalse andmeplatvormis T2

M1C1-28

Investeering 1.7.2 – Digitaalsete hõlbustusteenuste võrgustik

Siht

Digilihtsustuskeskuste pakutavates uutes digiõppe- ja/või hõlbustamisalgatustes osalevate kodanike arv

M1C1-45

Reform 1.4. Tsiviilõiguse reform

Siht

Tsiviilkohtumenetluse kestuse lühendamine

M1C1-46

Reform 1.5. Kriminaalõiguse reform

Siht

Kriminaalmenetluse kestuse lühendamine

M1C1-47

Reform 1.4. Tsiviilõiguse reform

Siht

Tsiviil- ja üldkohtute kohtuasjade kuhjumise vähendamine (esimene aste)

M1C1-48

Reform 1.4. Tsiviilõiguse reform

Siht

Tsiviilapellatsioonikohtu pooleliolevate kohtuasjade arvu vähendamine (teine aste)

M1C1-49

Investeering 1.8 – Halduskohtute värbamismenetlused

Siht

Piirkondlike halduskohtute kohtuasjade kuhjumise vähendamine (esimene aste).

M1C1-50

Investeering 1.8 – Halduskohtute värbamismenetlused

Siht

Kuhjunud kohtuasjade arvu vähendamine riiginõukogus

M1C1–59ter

Reform 1.9. Avaliku halduse reform

Eesmärk

Strateegilise personalijuhtimise rakendamine avalikus halduses

M1C1-63

Reform 1.9. Avaliku halduse reform

Eesmärk

Lihtsustamise lõpuleviimine ning kõigi lihtsustatud menetluste ja vastavate halduskordade registri loomine, millel on kogu riigi territooriumil täielik õiguslik kehtivus

M1C1-66

Investeering 1.9 – Tehnilise abi andmine ja suutlikkuse suurendamine Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks

Siht

Haridus ja koolitus

M1C1-67

Investeering 1.9 – Tehnilise abi andmine ja suutlikkuse suurendamine Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks

Siht

Haridus ja koolitus

M1C1-118

Reform 1.15. Avaliku sektori raamatupidamiseeskirjade reform

Eesmärk

Jõustub tekkepõhise raamatupidamisarvestuse reform, mis hõlmab vähemalt 90 % kogu avalikust sektorist.

M1C1-121

Reform 1.12. Maksuhalduse reform

Siht

Maksudest kõrvalehoidumise vähendamine, nagu on määratletud näitajaga „võimalus maksudest kõrvale hoiduda“

M1C1-122

Reform 1.13. Kulude läbivaatamise raamistiku reform

Eesmärk

Iga-aastase kulutuste läbivaatamise lõpuleviimine 2025. aastaks, võttes arvesse 2022., 2023., 2024. ja 2025. aastaks seatud säästueesmärki.

M1C2–13bis

Reform 2: Iga-aastased konkurentsiseadused

Eesmärk

Piirkondlikku raudteed ja tehnosiiret käsitlevate õigusaktide (sealhulgas teisesed õigusaktid ja rakendusaktid, mis käsitlevad 2025. aasta konkurentsiseadust) jõustumine

M1C3-3

Investeering 1.2. Füüsiliste ja kognitiivsete tõkete eemaldamine muuseumides, raamatukogudes ja arhiivides, et võimaldada kultuurile laiemat juurdepääsu ja selles osalemist

Siht

Sekkumised füüsilise ja kognitiivse juurdepääsetavuse parandamiseks kultuuripaikades

M1C3–9bis

Investeering 4.1. Digitaalne turismikeskus

Siht

Turismiettevõtjate registreerimine digitaalse turismi keskuses ja juurdepääs keskuse pakutavatele teenustele

M2C1-8

Investeering 2.3 – Innovatsioon ja mehhaniseerimine põllumajandus- ja toiduainesektoris

Siht

Toetus investeeringutele innovatsiooni ringmajanduses ja biomajanduses

M2C1-9

Investeering 2.2 – Põllumajanduslik päikesepark

Siht

Põllumajanduslik vulkaaniline energiatootmine

M2C1-10

Investeering 2.1 – Logistikakava põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatussektori jaoks

Siht

Sekkumised põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatussektori logistika parandamiseks

M2C1-12

Investeering 3.3 – Kultuur ja teadlikkus keskkonnateemadest ja -probleemidest

Siht

Audiovisuaalsed materjalid keskkonnaalase ülemineku kohta

M2C2-23

Investeering 4.1. Investeerimine kergliiklusse (riiklik rattateede kava)

Siht

Jalgrattateed T2

M3C2-5bis

Investeering 2.1. Logistikaahela digiteerimine

Siht

Logistikaahela digiteerimine

M4C1-18

Investeering 1.1 – Lasteaedu, eelkoole ning alusharidust ja lastehoiuteenuseid käsitlev kava

Siht

Uued kohad, mis on aktiveeritud haridus- ja alusharidusteenuste jaoks (null kuni kuus aastat vanad)

M4C1-20

Investeering 1.5 – Kolmanda taseme kutseõppesüsteemi arendamine

Siht

Kutseõppesüsteemi (ITS) õppurite arv

M4C1-21

Investeering 1.2 – Täistööajaga töötamise pikendamise kava

Siht

Struktuurid, mis võimaldavad õpilasi vastu võtta ka pärast kooliaja lõppu

M4C1-22

Investeering 1.3 – Koolispordi infrastruktuuri edendamise kava

Siht

Ehitatud või renoveeritud ruutmeetrit kasutatakse võimlate või spordirajatistena

M4C1-23

Investeering 3.4 – Õpetamise ja ülikoolihariduse edendamine

Siht

Uued doktorikraadid, mis antakse kolmeks aastaks digitaal- ja keskkonnavaldkonnale ülemineku programmide raames

M4C1–23a

Investeering 3.4 – Õpetamise ja ülikoolihariduse edendamine

Eesmärk

Õpetamise ja ülikoolihariduse edendamise allmeetmete rakendamise lõpuleviimine

M4C1-24

Investeering 1.6 – Aktiivne orientatsioon üleminekul kooli-ülikooli vahel

Siht

Kooli ja ülikooli üleminekukursuste jaoks välja antud osalemistunnistused

M4C1-26

Investeering 3.3 – Koolihoonete turvalisuse ja struktuurilise taastamise kava

Siht

Renoveeritud koolihoonete ruutmeeter

M4C2–3bis

Investeering 3.3 – Doktoriõppe stipendiumide andmine koostöös ettevõtetega ja teadlaste töölevõtmise edendamine ettevõtete poolt

Siht

Ettevõtete poolt stimuleerimiskava kaudu tööle võetud teadlaste arv

M5C1–7bis

Investeering 1. Avalike tööturuasutuste tugevdamine

Siht

Riiklikud tööturuasutused on viinud lõpule tugevdamise kavas kavandatud tegevused

M5C1-14

Investeering 2. Soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimise süsteem

Siht

Ettevõtted on saanud soolise võrdõiguslikkuse sertifikaadi.

M5C1-16

Investeering 4. Avalik teenistus

Siht

Inimesed on osalenud nelja-aastasel ajavahemikul 2021–2024 käivitatud universaalse avaliku teenistuse projektides ja saanud asjakohase sertifikaadi.

M5C3-4

Investeering 2 – Territoriaalse läheduse tervishoiuasutused

Siht

Maapiirkondade apteekide toetamine vähem kui 5 000 elanikuga omavalitsusüksustes, hamlettides või asulates (teine partii)

M7-11

Investeering 1 – Võimendatud meede: Arukate võrkude tugevdamine

Siht

Arukad võrgud – energiatarbimise elektrifitseerimine

M7-12

Investeering 2 – Võimendatud meede: Sekkumised elektrivõrgu vastupidavuse suurendamiseks

Siht

Suurendada elektrisüsteemi võrgu vastupidavust

M7-13

Investeering 3 – Võimendatud meede: Vesiniku tootmine mahajäetud tööstusaladel (Hydrogen Valleys)

Siht

Vesiniku tootmist tööstuspiirkondades käsitleva projekti lõpuleviimine

M7-15

Investeering 4 – Türreenini ühendus

Siht

511 km kaablit on kinnitatud

M7-17

Investeering 5 – SA.CO.I.3

Eesmärk

Sardiinia (Codrongianos) ja Toscana (Suvereto) ümberehitusjaamade karbid

M7-19

Investeering 6 – Piiriülesed elektrivõrkude ühendamise projektid Itaalia ja naaberriikide vahel

Siht

Itaalia ja Austria võrkudevahelise ühenduse nimivõimsuse suurenemine seoses võrkudevahelise ühenduse lõpuleviimisega

M7-21

Investeering 6 – Piiriülesed elektrivõrkude ühendamise projektid Itaalia ja naaberriikide vahel

Siht

Itaalia ja Sloveenia võrkudevahelise ühenduse nimivõimsuse suurendamine pärast tööde lõpetamist

M7-22

Investeering 7 – Riiklik tark ülekandevõrk

Siht

5G-seadmete või IKT-arhitektuuri paigaldamine jaamadesse

M7-23

Investeering 7 – Riiklik tark ülekandevõrk

Siht

Uus võrguhaldus- ja kontrollisüsteem

M7-24

Investeering 7 – Riiklik tark ülekandevõrk

Siht

Tööstuslik asjade internet

M7-27

Investeering 8 – Kestlik, ringluspõhine ja turvaline varustamine kriitilise tähtsusega toorainetega

Siht

Ökodisaini ja linnakaevandamise teadus- ja arendusprojektide lõpuleviimine, et tagada kriitilise tähtsusega toorainete kestlik, ringluspõhine ja turvaline tarnimine

M7-28

Investeering 8 – Kestlik, ringluspõhine ja turvaline varustamine kriitilise tähtsusega toorainetega

Siht

Linnakaevandamise ja ökodisaini tehnoloogiakeskusesse kuuluvate laborite seadmed

M7-29

Investeering 9 – Võimendatud meede: Tehnilise abi andmine ja suutlikkuse suurendamine Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks

Siht

Haridus ja koolitus

M7-31

Investeering 11 – Piirkondliku ühistranspordi raudteeveeremi parandamine heitevabade rongide kasutuselevõtu ja universaalteenuse osutamisega

Siht

Nullheitmetega rongide arv ja vedude arv universaalteenuse puhul

M1C2–14ter

Reform 3. Ettevõtete stiimulite ratsionaliseerimine ja lihtsustamine.

Eesmärk

Siduvate stiimulite ratsionaliseerimist käsitlevate esmaste õigusaktide jõustumine

M4C1–14ter

Reform 2.1. Õpetajate värbamine

Siht

Kandidaadid, kes on reformitud värbamissüsteemi kohaselt edukalt läbinud avaliku konkursi õpetajateks saamiseks.

 

 

Osamakse summa

12 799 902 997 eurot

 



2.Laenutoetus

Artikli 3 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.

11.1.Esimene osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

M4C2-10

Investeering 2.1 – Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid

Eesmärk

Osalemiskutse avaldamine riiklike projektide, sealhulgas üleeuroopalist huvi pakkuvat mikroelektroonikat käsitlevate projektide kindlakstegemiseks

M1C2-26

Investeering 5.1 – SIMESTi hallatava fondi 394/81 refinantseerimine ja ümberkujundamine

Eesmärk

Fondi 394/81 refinantseerimise jõustumine ja investeerimispoliitika vastuvõtmine

M2C1-14

Investeering 1.1. Uute jäätmekäitlusrajatiste rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine Investeering 1.2. Ringmajanduse juhtalgatused

Eesmärk

Ministri määruse jõustumine.

M2C4-8

investeering 1.1 – Täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosisüsteemi rakendamine

Eesmärk

Täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosisüsteemi tegevuskava hüdroloogiliste riskide kindlakstegemiseks

M5C1-17

Investeering 5. Naistele kuuluvate ettevõtete loomine

Eesmärk

Võetakse vastu naiste ettevõtluse toetamise fond

M1C2-27

Investeering 5.1 – SIMESTi hallatava fondi 394/81 refinantseerimine ja ümberkujundamine

Siht

VKEd, kes said toetust fondist 394/81

M1C3-22

Investeering 4.2. Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid

Eesmärk

Investeerimispoliitika järgmiste valdkondade jaoks: Euroopa Investeerimispanga temaatiline fond;

M1C3-23

Investeering 4.2 – Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid

Eesmärk

Riikliku turismifondi investeerimispoliitika,

M1C3-24

Investeering 4.2. Turismiettevõtte konkurentsivõime fondid

Eesmärk

Investeerimispoliitika järgmiste valdkondade jaoks: VKEde tagatisfond;

M1C3-25

Investeering 4.2 – Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid

Eesmärk

Fondo Rotativo investeerimispoliitika

M1C3-26

Investeering 4.2 – Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid

Eesmärk

Majutusrajatiste ümberehitamise maksusoodustuse rakendusmääruse jõustumine.

M2C4-7

Reform 3.1. Siseriiklike õhusaaste kontrolli programmide vastuvõtmine

Eesmärk

Riikliku õhusaaste kontrolli programmi jõustumine

M2C4-12

Investeering 2.1.b. Üleujutusriski ja hüdrogeoloogilise riski vähendamise meetmed

Eesmärk

Üleujutus- ja hüdrogeoloogiliste riskidega seotud sekkumismeetmeid käsitleva läbivaadatud õigusraamistiku jõustumine

M2C4-18

Investeering. 3.1 – Linna- ja linnalähedaste metsade kaitse ja edendamine

Eesmärk

Linna- ja linnalähedaste rohealade kaitset ja väärtustamist käsitlevate läbivaadatud õiguslike muudatuste jõustumine

M3C1-1

Reform 1.1. MIT ja RFI vahelise lepingu heakskiitmisprotsessi kiirendamine

Eesmärk

Contratti di Programma (CdP) heakskiitmisprotsessi käsitleva õigusakti muudatuse jõustumine

M3C1-2

Reform 1.2. Projektide heakskiitmise protsessi kiirendamine

Eesmärk

Sellise regulatiivse muudatuse jõustumine, millega vähendatakse projektide jaoks loa andmise aega 11 kuult kuue kuuni

M3C1-21

Reform 2.1. Hiljutise „dekreetse lihtsustamise“ (mis muudeti 11. septembri 2020. aasta seaduseks nr 120) rakendamine, andes välja dekreedi „Riskide liigitamise ja juhtimise, julgeoleku hindamise ning olemasolevate sildade järelevalve suuniste“ vastuvõtmise kohta

Eesmärk

Dokumendi „Riskiklassifitseerimise ja -juhtimise, julgeoleku hindamise ning olemasolevate sildade seire suunised“ jõustumine

M3C1-22

Reform 2.2. Sildade ja viaduktide vara üleviimine madalama astme teedelt kõrgema astme teedele

Eesmärk

Kanda sildade, viaduktide ja ülesõidukohtade omandiõigus madalama astme teedelt kõrgema astme teedele (kiirteed ja peamised riigimaanteed)

M4C1-27

Reform 1.7. Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse

Eesmärk

Jõustunud on õigusakt, millega muudetakse kehtivaid eeskirju üliõpilaste majutamise kohta.

M5C3-10

Reform1. Menetluste lihtsustamine ja voliniku tugevdamine erimajandustsoonides

Eesmärk

Määruse jõustumine, et lihtsalt kehtestada menetlused ja tugevdada voliniku rolli erimajandustsoonides

M5C3-11

Investeering 1.4 – Taristuinvesteeringud erimajandustsoonides

Eesmärk

Ministeeriumi määruste jõustumine, millega kiidetakse heaks kõigi kaheksa erimajanduspiirkonna tegevuskava

M6C2-4

Investeering 1.1 – Haiglate tehnoloogiliste seadmete digitaalne ajakohastamine

Eesmärk

Reorganiseerimise kava, mille on heaks kiitnud tervishoiuministeerium/Itaalia maakonnad

 

 

Osamakse summa

12 643 678 161 eurot



12.1.Teine osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

M1C2-28

Investeering 5.2 – Tarneahelate konkurentsivõime ja vastupidavus.

Eesmärk

Arenduslepingute investeerimispoliitikat sisaldava dekreedi jõustumine

M2C4-27

Reform 4.1. Õigusaktide lihtsustamine ja juhtimise tugevdamine veevarustuse infrastruktuuri tehtavate investeeringute rakendamiseks

Eesmärk

Veevarustuse kindluse tagamiseks esmase veetaristuga seotud sekkumisi käsitlevate õigusaktide lihtsustamise jõustumine

M5C2-11

Investeering 4. Investeeringud linnade taaselustamise projektidesse, mille eesmärk on vähendada marginaliseerumise ja sotsiaalse olukorra halvenemise olukordi

Eesmärk

Kõigi hankelepingute sõlmimine investeeringuteks linnade taaselustamisse, et vähendada marginaliseerumist ja sotsiaalset halvenemist, kusjuures projektid on kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärkidega, sealhulgas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“.

M5C2-15

Investeering 5. Linnade integratsioonikavad (ebaseaduslike asulate ületamine, et võidelda tööjõu ekspluateerimise vastu põllumajanduses)

Eesmärk

„Tavolo di contrasto allo sfruttamento lavorativo in agricoltura“ võtab vastu ministri dekreedi, milles sätestatakse ebaseaduslike asulate kaardistamine, ning vastu võetakse ministri määrus vahendite eraldamise kohta.

M5C2-19

Investeering 6. Uuenduslik eluasemekvaliteedi programm

Eesmärk

Piirkonnad ja autonoomsed provintsid (sealhulgas nende territooriumide kohalikud omavalitsused ja/või suurlinnad) allkirjastasid kokkulepped sotsiaalelamute ümberkorraldamiseks ja suurendamiseks.

M1C2-16

Investeering 3 – Kiire internetiühendus (Ultra lairibaühendus ja 5G)

Eesmärk

Kiiremaid ühendusprojekte käsitlevate riigihankelepingute sõlmimine

M1C3-12

Investeering 2.1. Väikese ajaloolise linna atraktiivsus

Eesmärk

Kultuuriministeeriumi dekreedi jõustumine vahendite eraldamiseks kohalikele omavalitsustele, et suurendada väikeste ajalooliste linnade atraktiivsust

M1C3-13

Investeering 2.2. Maaeluarhitektuuri ja maastike kaitse ja edendamine

Eesmärk

Kultuuriministeeriumi vahendite eraldamise määruse jõustumine: maaelu arhitektuuri ja maastiku kaitseks ja parandamiseks

M1C3-14

Investeering 2.3. Paikude, parkide ja ajalooliste aedade identiteedi edendamise programmid

Eesmärk

Kultuuriministeeriumi vahendite eraldamise määruse jõustumine: projektide puhul, mille eesmärk on parandada kohtade, parkide ja ajalooliste aedade identiteeti

M1C3-15

Investeering 2.4. Pühapaikade seismiline ohutus, FECi pärandi taastamine ja varjualused kunstiteostele

Eesmärk

Kultuuriministeeriumi vahendite eraldamise määruse jõustumine: seismiline ohutus pühade ja FECi (Fondo Edifici di Culto) pärandi taastamise asemel

M1C3-35

Investeering 4.3. Caput Mundi Next Generation EU turismialastele suurüritustele

Eesmärk

Iga lepingu allkirjastamine kuue projekti kohta turismiministeeriumi ja toetusesaajate/rakendusasutuste vahel

M2C1-13

Reform 1.2. Riiklik jäätmekäitlusprogramm

Eesmärk

Jäätmekäitluse riiklikku programmi käsitleva ministri käskkirja jõustumine

M2C2-52

Investeering 5.2. Vesinik

Eesmärk

Elektrolüüserite tootmine

M4C2-11

Investeering 2.1 – Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid

Eesmärk

Jõustub riiklik õigusakt, millega eraldatakse projektis osalejatele toetuse andmiseks vajalikud rahalised vahendid.

M4C2-17

Investeering 3.1 – Teadusuuringute ja innovatsiooni infrastruktuuride integreeritud süsteemi loomise fond; Investeering

Eesmärk

Lepingute sõlmimine projektide kohta, mis käsitlevad: a) Teadusuuringute ja innovatsiooni infrastruktuuride integreeritud süsteem

M4C2-18

Investeering 1.5: „Innovatsiooni ökosüsteemide loomine ja tugevdamine jätkusuutlikkuse tagamiseks“, „teadus- ja arendustegevuse territoriaalsete liidrite“ ülesehitamine.

Eesmärk

Lepingute sõlmimine innovatsiooni ökosüsteemidega seotud projektide jaoks;

M4C2-19

Investeering 1.4 – Teadusstruktuuride tugevdamine ja „riiklike teadus- ja arendustegevuse juhtide“ loomise toetamine mõnede progressi võimaldavate tehnoloogiate valdkonnas

Eesmärk

Riiklike teadus- ja arendustegevuse projektide lepingute sõlmimine; võtmetehnoloogiate alal töötavad D-liidrid

M4C2-20

Investeering 3.2 – Omakapitalisisend digiülemineku fondi (DTF)

Eesmärk

IT valitsuse ja rakenduspartneri Cassa Depositi e Prestiti (CDP) vahel sõlmitud leping, millega luuakse rahastamisvahend

M6C1-1

Reform 1. Piirkondliku tervishoiuabi võrgustiku uue organisatsioonilise mudeli määratlemine

Eesmärk

Tervishoiukorralduse reformi käsitleva teisese õigusakti (ministri määrus) jõustumine.

M6C1-2

Investeering 1.1 – Kogukondlikud tervishoiukojad territoriaalse terviseabi toetamiseks

Eesmärk

Institutsioonilise arengu lepingu heakskiitmine

M6C1-4

Investeering 1.2 – Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht

Eesmärk

Koduhoolduse rakendamise digitaalset mudelit sisaldavate suuniste heakskiitmine

M6C1-5

Investeering 1.2 – Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht

Eesmärk

Institutsioonilise arengu leping, mille on heaks kiitnud tervishoiu- ja regionaalministeerium

M6C1-10

Investeering 1.3 – Vahetasandi tervishoiu ja selle rajatiste tugevdamine (kogukonnahaiglad)

Eesmärk

Institutsioonilise arengu lepingu (Contratto Istituzionale di Sviluppo) heakskiitmine

M6C2-5

Investeering 1.1 – Haiglate tehnoloogiliste seadmete digitaalne ajakohastamine

Eesmärk

Institutsioonilise arengu lepingu heakskiitmine

 

 

Osamakse summa

12 643 678 161 eurot

 

13.1.Kolmas osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

M2C1-18

Investeering 3.1 – Rohelised saared

Eesmärk

Direktori dekreedi jõustumine

M2C1-20

Investeering 3.2 – Rohelised kogukonnad

Eesmärk

(Kõikide) riigihankelepingute sõlmimine roheliste kogukondade valimiseks

M5C2-17

Investeering 5. Linnade integratsioonikavad - EIB Fund-Of-Fund

Eesmärk

Fondi investeerimisstrateegia kiidab heaks rahandusministeerium.

M1C1-123

Investeering 1.6.3. Riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja riikliku tööõnnetuste vastu kindlustamise instituudi (INAIL) digitaliseerimine

Siht

INPS – „One click by design“ teenused/sisu T1

M1C1-124

Investeering 1.6.3. Riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja riikliku tööõnnetuste vastu kindlustamise instituudi (INAIL) digitaliseerimine

Siht

INPS - parema info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) oskustega töötajad T1

M1C3-30

Investeering 4.2 – Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid

Siht

Euroopa Investeerimispanga temaatilised fondid : Fondile tehtud väljamaksed kogusummas 350 000 000 eurot.

M1C3-31

Investeering 4.2 – Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid

Siht

Riiklik turismifond: Fondile tehtud väljamaksed kogusummas 150 000 000 eurot omakapitali toetusena.

M2C3-9

Investeering 3.1 – Tõhusa kaugkütte edendamine

Eesmärk

Lepingud küttevõrkude täiustamiseks sõlmib ökoloogilise ülemineku ministeerium pärast avalikku hankemenetlust.

M2C4-19

Investeering. 3.1 – Linna- ja linnalähedaste metsade kaitse ja edendamine

Siht

Taimepuud linna- ja linnalähedaste rohealade kaitseks ja väärtustamiseks T1

M2C4-24

investeering 3.4 – Harva kasutatavate alade mulla tervendamine

Eesmärk

Harva kasutatavate alade puhastamise õigusraamistik

M3C1-3

Investeering 1.1. Lõunasuunalised kiired reisi- ja kaubakiirrongiühendused

Eesmärk

Lepingu(te) sõlmimine kiirraudtee ehitamiseks Napoli-Bari ja Palermo-Catania liinidel

M3C1-12

Investeering 1.4. Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi (ERTMS) kasutuselevõtmine

Eesmärk

Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi lepingute sõlmimine

M3C2-8

Investeering 1.1 – Rohelised sadamad: taastuvenergia kasutuse laiendamine ja energiatõhususe suurendamine sadamates

Siht

Rohelised sadamad: tööde loovutamine

M4C1-29

Reform 1.7. Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse

Eesmärk

Üliõpilaste eluasemeid käsitlevate õigusaktide reformi jõustumine.

M5C2-13

Investeering 5. Linnade integratsioonikavad - üldprojektid

Eesmärk

Suurlinnapiirkondade taaselustamise projektide investeerimiskava jõustumine.

M6C2-7

Investeering 1.1 – Haiglate tehnoloogiliste seadmete digitaalne ajakohastamine

Eesmärk

Kõigi riigihankelepingute sõlmimine

 

 

Osamakse summa

9 825 328 389 eurot

 

14.1.Neljas osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

M1C1-125

Investeering 1.2. Pilvandmetöötlus kohalikule makseasutusele

Eesmärk

Kohaliku avaliku halduse pilvandmetöötluse (kõikide) avalike konkursside korraldamine

M1C2-22

Investeering 4 – Satelliittehnoloogia ja kosmosemajandus

Eesmärk

Kõikide satelliittehnoloogia ja kosmoseprojektide riigihankelepingute sõlmimine

M2C2-48

Investeering 3.1. Vesiniku tootmine mahajäetud tööstusaladel (Hydrogen Valleys)

Eesmärk

Kõigi selliste projektide riigihankelepingute sõlmimine, mille eesmärk on vesiniku tootmine mahajäetud tööstuspiirkondade keskustes

M2C2-50

Investeering 3.2. Vesiniku kasutamine raskesti amortiseeritavas tööstuses

Eesmärk

Kokkulepe edendada üleminekut metaanilt keskkonnahoidlikule vesinikule

M5C2-21

Investeering 7. Sport ja sotsiaalse kaasatuse projekt

Eesmärk

Kõigi spordi- ja sotsiaalse kaasamise projektide riigihankelepingute sõlmimine avaliku konkursikutse alusel.

M1C3-20

Investeering 3.2. Filmitööstuse arendamine (Cinecittà projekt)

Eesmärk

Rakendusüksuse Cinecittà SPA ja äriühingute vahel üheksa stuudio ehitamiseks sõlmitud lepingu allkirjastamine

M2C4-21

Investeering 3.3. Po piirkonnas looduskeskkonna taastamine

Eesmärk

Po piirkonnas looduskeskkonna taastamiseks võetavate sekkumismeetmete õigusraamistiku läbivaatamine

M4C1-28

Reform 1.7. Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse

Eesmärk

Täiendavate majutuskohtade (voodikohad) loomist käsitlevate esialgsete lepingute sõlmimine

M4C2-12

Investeering 2.1 – Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid

Eesmärk

Üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide osalejate nimekiri on valmis 30. juuniks 2023

M4C2-16

Investeering 3.1 – Teadusuuringute ja innovatsiooni infrastruktuuride integreeritud süsteemi loomise fond

Siht

Rahastatud taristute arv

M5C1-18

Investeering 5. Naistele kuuluvate ettevõtete loomine

Siht

Ettevõtetele on antud finantstoetust

M6C2-14

Investeering 2.2 – Tervishoiusüsteemi spetsialistide tehniliste, kutsealaste, digitaalsete ja juhtimisoskuste arendamine.

Siht

Üldarsti erikoolituse stipendiume antakse.

 

 

Osamakse summa

16 611 453 220 eurot

 

15.1.Viies osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

M2C3-5

Investeering 1.1 – Uute koolide ehitamine hoone asendamise teel

Eesmärk

Kõigi riigihankelepingute sõlmimine uute koolide ehitamiseks hoone asendamise teel, et ajakohastada koolihoonete energiat, pärast avalikku hankemenetlust

M2C4-28

investeering 4.1 – Investeeringud põhiveetaristusse veevarustuse kindluse tagamiseks

Eesmärk

Rahaliste vahendite eraldamine kõigile projektidele, mis on seotud investeeringutega põhiveetaristusse ja veevarustuse kindluse tagamiseks

M2C4-30

investeering 4.2 – Veejaotusvõrkude kadude vähendamine, sealhulgas võrkude digitehnoloogia kasutuselevõtt ja seire

Eesmärk

Rahaliste vahendite eraldamine kõigile veejaotusvõrkudega seotud sekkumisprojektidele, sealhulgas võrkude digiteerimisele ja järelevalvele

M1C1-14

Investeering 1.6.5 – Riiginõukogu digiteerimine

Siht

Riiginõukogu – andmelaos T1 analüüsimiseks kättesaadavad kohtudokumendid

M1C1-16

Investeering 1.6.5 – Riiginõukogu digiteerimine

Siht

Riiginõukogu – andmelaos T2 analüüsimiseks kättesaadavad kohtudokumendid

M1C1-126

Investeering 1.4.3. PagoPA platvormi teenuste ja rakenduse „IO“ kasutuselevõtmine

Siht

PagoPA platvormi teenuste T1 kasutuselevõtu suurendamine

M1C1-127

Investeering 1.4.3. PagoPA platvormi teenuste ja rakenduse „IO“ kasutuselevõtmine

Siht

Rakenduse „IO“ rakenduse T1 vastuvõtmise suurendamine

M1C1-128

Investeering 1.4.5. Avalike teadete digitaliseerimine

Siht

Digitaalsete avalike teadete T1 kasutuselevõtu suurendamine

M1C1-129

Investeering 1.6.1. Siseministeeriumi digiteerimine

Siht

Siseministeerium – täielikult ümberkujundatud ja digiteeritud protsessid T1

M1C1-130

Investeering 1.6.2. Justiitsministeeriumi digiteerimine

Siht

Digiteeritud kohtutoimikud T1

M1C1-131

Investeering 1.6.2. Justiitsministeeriumi digiteerimine

Eesmärk

Õigusalased andmebaasid T1

M1C1-132

Investeering 1.6.3. Riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja riikliku tööõnnetuste vastu kindlustamise instituudi (INAIL) digitaliseerimine

Siht

INPS – „One click by design“ teenused/sisu T2

M1C1-133

Investeering 1.6.3. Riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja riikliku tööõnnetuste vastu kindlustamise instituudi (INAIL) digitaliseerimine

Siht

INPS - parema info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) oskustega töötajad T2

M1C1-134

Investeering 1.6.3. Riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja riikliku tööõnnetuste vastu kindlustamise instituudi (INAIL) digitaliseerimine

Siht

INAIL – täielikult ümberkavandatud ja digiteeritud protsessid/teenused T1

M1C1-135

Investeering 1.6.4. Kaitseministeeriumi digiteerimine

Siht

Kaitseministeerium – protseduuride digiteerimine T1

M1C1-136

Investeering 1.6.4. Kaitseministeeriumi digiteerimine

Siht

Kaitseministeerium – sertifikaatide T1 digiteerimine

M1C1-137

Investeering 1.6.4. Kaitseministeeriumi digiteerimine

Eesmärk

Kaitseministeerium – institutsiooniliste veebiportaalide ja intranetiportaalide haldamine

M1C1-138

Investeering 1.6.4. Kaitseministeeriumi digiteerimine

Siht

Kaitseministeerium – missiooniväliste elutähtsate rakenduste migratsioon infrastruktuuri avatusest tuleneva täieliku teabekaitse lahendusesse (S.C.I.P.I.O.). T1

M1C2-29

Investeering 5.2 – Tarneahelate konkurentsivõime ja vastupidavus.

Siht

Arenduslepingud on heaks kiidetud

M2C1-15bis

Reform 1.2. Riiklik jäätmekäitlusprogramm; Investeering 1.1. Uute jäätmekäitlusrajatiste rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine

Siht

Ebaseaduslike prügilate arvu vähendamine (T2)

M2C1-15ter

Reform 1.2. Riiklik jäätmekäitlusprogramm; Investeering 1.1. Uute jäätmekäitlusrajatiste rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine

Siht

Piirkondlikud erinevused liigiti kogumisel

M2C1-15 kvartal

Investeering 1.1. Uute jäätmekäitlusrajatiste rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine

Eesmärk

Biojäätmete liigiti kogumise kohustuse jõustumine

M2C2-24

Investeering 4.2. Kiirtranspordisüsteemide arendamine

Eesmärk

Kõigi riigihankelepingute sõlmimine metroo-, trammi-, trollibussi- ja köisteealade ehitamiseks

M2C2-32

Investeering 4.4.1 – Piirkondliku ühistranspordi bussipargi tugevdamine heiteta madala põrandaga bussidega

Eesmärk

Kõigi riigihankelepingute sõlmimine piirkondliku ühistranspordi bussipargi tugevdamiseks heiteta madala põrandaga bussidega

M2C3-7

Investeering 1.2. Hoonete ehitamine, kinnisvara ümberkvalifitseerimine ja tugevdamine õigusemõistmise eesmärgil

Eesmärk

Kõigi riigihankelepingute sõlmimine uute hoonete ehitamiseks, õigusemõistmise kinnisvara ümberkvalifitseerimiseks ja tugevdamiseks allkirjastab avaliku sektori hankija avaliku pakkumismenetluse teel.

M2C4-33

Investeering 4.3. Investeeringud niisutuspõllumajandussüsteemi vastupidavusse veevarude paremaks majandamiseks

Eesmärk

Rahaliste vahendite eraldamine kõigile projektidele, mille eesmärk on tagada niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõime veevarude parem majandamine

M2C4-36

Investeering 4.4. Investeeringud kanalisatsiooni ja veepuhastussüsteemidesse

Eesmärk

Kõigi kanalisatsiooni ja veepuhastussüsteemide riigihankelepingute sõlmimine

M3C1-4

Investeering 1.1. Lõunasuunalised kiired reisi- ja kaubakiirrongiühendused

Eesmärk

Lepingu sõlmimine kiirraudtee ehitamiseks Salerno Reggio Calabria liinidel

M3C1-17

Investeering 1.7. Lõuna-Euroopa raudteede ajakohastamine, elektrifitseerimine ja vastupidavus

Siht

Lõpule on viidud 150 km lõunapoolsete raudteede ajakohastamise, elektrifitseerimise ja vastupidavusega seotud tööd, mis on valmis loa andmise ja käitamise etapiks.

M4C2-5

Investeering 1.1 – Olulist riiklikku huvi pakkuvad uurimisprojektid (PRIN)

Siht

Eraldatud teadusprojektide arv

M6C1-8

Investeering 1.2 – Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht

Siht

Vähemalt üks telemeditsiini projekt, mis on määratud igale piirkonnale (võttes arvesse nii konkreetses piirkonnas rakendatavaid projekte kui ka neid, mida võidakse arendada piirkondadevaheliste konsortsiumide osana)

 

 

Osamakse summa

9 030 593 086 eurot

16.1.Kuues osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

M3C1-10

Investeering 1.3. Diagonaalühendused

Eesmärk

Lepingu(te) sõlmimine ühenduste ehitamiseks Orte-Falconara ja Taranto-Metaponto-Potenza-Battipaglia liinil

M7-35

Investeering 13 – Aadria mere liini 1. etapp (Sulmona kompressorjaam ja Sestino-Minerbio gaasijuhe)

Eesmärk

Asjakohaste keskkonnamõju hindamiste vastuvõtmine ja ajakohastamine (VIncA)

M7-40

Investeering 15 – Transizione 5.0 Roheline

Eesmärk

Sellise õigusakti jõustumine, millega kehtestatakse rahastamiskõlblike sekkumiste kriteeriumid

M2C1-15

Reform 1.2. Riiklik jäätmekäitlusprogramm

Siht

Ebaseaduslike prügilate arvu vähendamine (T1)

M2C1-16bis

Reform 1.2. Riiklik jäätmekäitlusprogramm

Siht

Ebaseaduslikud prügilad

M2C1-22

Investeering 3.4 – Fondo Contratti di Filiera (FCF), et toetada tarneahelalepinguid põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekoolide sektoris

Eesmärk

Rakendusleping

M2C2-31

Investeering 4.4.3 – Riikliku tuletõrjeteenistuse sõidukipargi uuendamine

Eesmärk

Riikliku tuletõrjeteenistuse sõidukipargi uuendamiseks kõigi riigihankelepingute sõlmimine

M2C4-6

Investeering 3.2 – Rahvusparkide digiteerimine

Siht

Rahvusparkide ja merekaitsealade külastajatele pakutavate digitaalsete teenuste haldamise lihtsustamine ja arendamine

M3C2-10

Reform 2.2. Riikliku digilogistikaplatvormi loomine, et võtta kasutusele kaubaveo- ja/või reisijateveoteenuste digiteerimine

Eesmärk

Riiklik digilogistikaplatvorm

M6C2-15

Investeering 2.2 – Tervishoiusüsteemi spetsialistide tehniliste, kutsealaste, digitaalsete ja juhtimisoskuste arendamine.

Siht

Üldarsti erikoolituseks antakse lisastipendiume .

M7-36

Investeering 13 – Aadria mere liini 1. etapp (Sulmona kompressorjaam ja Sestino-Minerbio gaasijuhe)

Eesmärk

Hankemenetlus

M7-38

Investeering 14 – Piiriülene gaasiekspordi infrastruktuur

Eesmärk

Hankemenetlus

 

 

Osamakse summa

7 908 481 227 eurot

17.1.Seitsmes osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

M1C1-139

Investeering 1.2. Pilvandmetöötlus kohalikule makseasutusele

Siht

Pilvandmetöötlus kohalikule avalikule haldusele T1

M2C2-25

Investeering 4.2. Kiirtranspordisüsteemide arendamine

Eesmärk

Kõigi riigihankelepingute sõlmimine heitevaba veeremi ostmiseks ja meetmed kiirtranspordisüsteemide taristu ajakohastamiseks

M2C4-11

Investeering 2.1.a. Üleujutusriski ja hüdrogeoloogilise riski vähendamise meetmed – sekkumised Emilia Romagnas, Toscanas ja Marches

Eesmärk

Sekkumise kindlaksmääramine hädaolukorra voliniku määruse(te)ga

M7-46

Investeering 17 – Avaliku sektori elamute energiatõhusaks renoveerimise rahastamisvahend

Eesmärk

Volituste eesmärgi määratlemine

M1C1-140

Investeering 1.4.1. Kodaniku kogemused – digitaalsete avalike teenuste kvaliteedi ja kasutatavuse parandamine

Siht

Digitaalsete avalike teenuste T1 kvaliteedi ja kasutatavuse parandamine

M1C1-141

Investeering 1.6.4. Kaitseministeeriumi digiteerimine

Siht

Kaitseministeeriumi menetluste digiteerimine T2

M1C1-142

Investeering 1.6.4. Kaitseministeeriumi digiteerimine

Siht

Kaitseministeeriumi tunnistuste T2 digiteerimine

M1C1-143

Investeering 1.6.4. Kaitseministeeriumi digiteerimine

Siht

Kaitseministeerium – missiooni kriitilise tähtsusega ja mitte-missioonikriitiliste rakenduste migratsioon lahenduseks täieliku infokaitse tagamiseks taristu avatuse kaudu (S.C.I.P.I.O.) T2

M1C2-19

Investeering 3 – Kiire internetiühendus (Ultra lairibaühendus ja 5G)

Siht

Saartel on ülilairibaühendus.

M1C3-27

Investeering 4.3. Caput Mundi Next Generation EU turismialastele suurüritustele

Siht

Kultuuri- ja turismiobjektid, mille ümberkvalifitseerumine jõudis keskmiselt 50 %ni Stato Avanzamento Lavori (SAL) (esimene partii)

M2C1-16ter

Investeering 1.1. Uute jäätmekäitlusrajatiste rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine

Siht

Piirkondlikud erinevused liigiti kogumise määrades

M2C1-25

Investeering 3.4 – Fondo Contratti di Filiera (FCF), et toetada tarneahelalepinguid põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekoolide sektoris

Eesmärk

Ministeerium on vahendite kogusumma ümber paigutanud

M2C2-9

Investeering 2.1. Arukate võrkude tugevdamine

Siht

Arukad võrgud – suurendada võrguvõimsust taastuvenergia jaotamiseks

M2C2-34

Investeering 4.4.1 – Piirkondliku ühistranspordi bussipargi tugevdamine heiteta madala põrandaga bussidega

Siht

Registreeritud vähese heitega madala põrandaga busside arv T1

M2C2-34bis

Investeering 4.4.2 – Piirkondliku ühistranspordi raudteeveeremi parandamine heitevabade rongide kasutuselevõtu ja universaalteenuse osutamisega

Siht

Heiteta rongide arv

M2C2-38bis

Investeering 5.1 – Ökoloogilise ülemineku tootmissüsteemi, nullnetotehnoloogia ning strateegiliste tarneahelate konkurentsivõime ja vastupanuvõime toetamine

Eesmärk

Rakenduskokkuleppe jõustumine

M2C2-39

investeering 5.1 – Ökoloogilise ülemineku tootmissüsteemi, nullnetotehnoloogia ning strateegiliste tarnete konkurentsivõime ja vastupanuvõime toetamine

Eesmärk

Itaalia kannab rahastu jaoks Invitaliale üle 3 500 000 000 eurot.

millest:

3 000 000 000 eurot allinvesteeringule 1 „Nullnetotehnoloogiad“;

500 000 000 eurot alainvesteeringule 2 „Strateegiliste tarneahelate konkurentsivõime ja vastupanuvõime“.

M2C2-42bis

Investeering 5.4 – omakapitalisisend rohepöörde fondi (GTF)

Eesmärk

Omakapitalisisend rohepöörde fondi

M2C2-44

Investeering 1.1. Põllumajanduslike vulkaaniliste süsteemide arendamine

Eesmärk

Kõigi riigihankelepingute sõlmimine päikesepaneelide paigaldamiseks põllumajanduslikesse vulkaanilistesse süsteemidesse

M2C4-22

Investeering 3.3. Po piirkonnas looduskeskkonna taastamine

Siht

Jõesängi kunstlikkuse vähendamine Po piirkonna T1 ümberkülvamiseks

M2C4-31

investeering 4.2 – Veejaotusvõrkude kadude vähendamine, sealhulgas võrkude digitehnoloogia kasutuselevõtt ja seire

Siht

Sekkumine veejaotusvõrkudesse, sealhulgas võrkude T1 digiteerimine ja seire

M2C4-34

Investeering 4.3. Investeeringud niisutuspõllumajandussüsteemi vastupidavusse veevarude paremaks majandamiseks

Siht

Sekkumised niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõime tagamiseks veevarude paremaks majandamiseks T1

M2C4-35

Investeering 4.3. Investeeringud niisutuspõllumajandussüsteemi vastupidavusse veevarude paremaks majandamiseks

Siht

Sekkumised niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõime tagamiseks veevarude paremaks majandamiseks T1

M3C1-15

Investeering 1.5. Suurlinnasõlmede tugevdamine ja peamised riiklikud sidemed

Siht

700 km kõrgendatud liinilõike, mis on ehitatud suurlinnatranspordisõlmedele ja peamistele riiklikele ühendusteele

M3C1-19

Investeering 1.8. Raudteejaamade ajakohastamine (RFI haldamine; lõunas)

Siht

Ajakohastatud ja juurdepääsetavad raudteejaamad

M4C2–21bis

Investeering 3.2 Omakapitalisüst digiülemineku fondi

Eesmärk

Omakapitalisisend digiülemineku fondi

M5C3-12

Investeering 1.4 – Taristuinvesteeringud erimajandustsoonides

Siht

Infrastruktuuri sekkumisprojektide tööde alustamine erimajandustsoonides

M6C1-7

Investeering 1.2 – Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht

Siht

Täielikult toimivad koordineerimiskeskused (teine osa)

M7-43

Investeering 16 – Toetus VKEdele taastuvatest energiaallikatest isetootmiseks

Eesmärk

Rakendusleping

M7-44

Investeering 16 – Toetus VKEdele taastuvatest energiaallikatest isetootmiseks

Eesmärk

Itaalia Ettevõtlus- ja Made in Italy ministeerium on viinud lõpule rahaliste vahendite ülekandmise Invitaliale

M2C4-20

Investeering. 3.1 – Linna- ja linnalähedaste metsade kaitse ja edendamine

Siht

Taimepuud linna- ja linnalähedaste rohealade kaitseks ja väärtustamiseks T2

 

 

Osamakse summa

15 715 972 025 eurot



18.1.Kaheksas osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

M7-47

Investeering 17 – Avaliku sektori elamute energiatõhusaks renoveerimise rahastamisvahend

Eesmärk

Rakendusleping

M7-48

Investeering 17 – Avaliku sektori elamute energiatõhusaks renoveerimise rahastamisvahend

Eesmärk

Ministeerium on investeeringu lõpule viinud

M1C3-16

Investeering 2.1. Väikeste ajalooliste linnade atraktiivsus

Siht

KULTUURI- või turismiobjektide väärtustamiseks võetud sekkumismeetmed

M1C3-18

Investeering 2.3. Paikade, parkide ja ajalooliste aedade identiteedi edendamise programmid

Siht

Ümberkvalifitseeritud parkide ja ajalooliste aedade arv

M2C1-23

Investeering 3.4 – Fondo Contratti di Filiera (FCF), et toetada tarneahelalepinguid põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekoolide sektoris

Siht

Õiguslikud kokkulepped lõplike abisaajatega

M2C4-9

investeering 1.1 – Täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosisüsteemi rakendamine

Siht

Täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosisüsteemi kasutuselevõtt hüdroloogiliste riskide kindlakstegemiseks

M2C4-26

investeering 3.5 – Merepõhja ja mereelupaikade taastamine ja kaitse

Siht

Merepõhja ja mereelupaikade taastamine ja kaitse

M3C1-13

Investeering 1.4. Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi (ERTMS) kasutuselevõtmine

Siht

1 400 km raudteeliine, mis on varustatud Euroopa raudteeveo juhtimissüsteemiga

M4C2-6

Investeering 1.1 – Olulist riiklikku huvi pakkuvad uurimisprojektid (PRIN)

Siht

Eraldatud teadusprojektide arv

M4C2-7

Investeering 1.1 – Olulist riiklikku huvi pakkuvad uurimisprojektid (PRIN)

Siht

Tööle võetud tähtajalise lepinguga teadlaste arv

M4C2-8

Investeering 1.3 – Ülikoolide, uurimiskeskuste ja ettevõtete partnerlus ning alusuuringute projektide rahastamine

Siht

Uurimisinstituutide ja eraettevõtete vahel sõlmitud kavandatavate alusuuringute partnerluste jaoks tööle võetud tähtajaliste teadlaste arv

M4C2-22

Investeering 2.1 – Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid

Siht

Toetust saanud projektide arv

M2C4-37

Investeering 4.4. Investeeringud kanalisatsiooni ja veepuhastussüsteemidesse

Siht

Kanalisatsiooni ja veepuhastussüsteemidega seotud meetmed T1

 

 

Osamakse summa

11 184 566 013 eurot

 



19.1.Üheksas osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

M1C1-145

Investeering 1.4.4 – Riiklike digitaalse identiteedi platvormi (SPID, CIE) ja riikliku registri (ANPR) kasutuselevõtmine

Siht

Riiklik digiidentiteedi platvorm (CIE) ja riiklik register (ANPR)

M1C1-144

Investeering 1.4.2 – Kodanike kaasamine – digitaalsete avalike teenuste juurdepääsetavuse parandamine/rakendatud sekkumised

Siht

Digitaalsete avalike teenuste kättesaadavuse parandamine

M1C1-146

Investeering 1.4.4. Riiklike digitaalse identiteedi platvormide (SPID, CIE) ja riikliku registri (ANPR) kasutuselevõtmine

Siht

Riiklik digiidentiteedi platvorm (CIE)

M1C3-17

Investeering 2.2. Maaeluarhitektuuri ja maastike kaitse ja edendamine

Siht

Maaelu arhitektuuri ja maastiku kaitseks ja parandamiseks võetud sekkumismeetmed

M1C3-19

Investeering 2.4. Palvepaikade seismiline ohutus, FEC (Fondo Edifici di Culto) pärandi ja kunstiteoste varjupaikade taastamine (taastekunst)

Siht

Meetmed seismilise ohutuse tagamiseks pühakodades, FECi (Fondo Edifici di Culto) pärandi taastamine ja kunstiteoste varjualused on lõpule viidud

M1C3-28

Investeering 4.2 – Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid

Siht

Taristu ja/või teenuste maksukrediidiga toetatavate turismiettevõtete arv;

M1C3-32

Investeering 4.2 – Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid

Siht

VKEde tagatisfondist toetust saavate turismiettevõtete arv

M1C3-34

Investeering 4.2. Turismiettevõtte konkurentsivõime fondid

Siht

Riikliku turismifondi poolt turismi jaoks ümber arendatud kinnisvaraobjektide arv

M2C1-17

Investeering 1.2. Ringmajanduse juhtalgatused

Siht

Olmejäätmete ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas

M2C1-17bis

Investeering 1.2. Ringmajanduse juhtalgatused

Siht

Pakendijäätmete ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas

M2C1-17ter

Investeering 1.2. Ringmajanduse juhtalgatused

Siht

Puidust pakkematerjali ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas

M2C1-17quater

Investeering 1.2. Ringmajanduse juhtalgatused

Siht

Mustmetallist pakendite ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas

M2C1-17-kinakviirused

Investeering 1.2. Ringmajanduse juhtalgatused

Siht

Alumiiniumpakendite ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas

M2C1-17-sugu

Investeering 1.2. Ringmajanduse juhtalgatused

Siht

Klaaspakendite ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas

M2C1-17-septies

Investeering 1.2. Ringmajanduse juhtalgatused

Siht

Paberi ja papi ringlussevõtu määr ringmajanduse tegevuskavas

M2C1-17-oktoosid

Investeering 1.2. Ringmajanduse juhtalgatused

Siht

Plastpakendite ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas

M2C1-17-nonid

Reform 1.1. Riiklik ringmajanduse strateegia Investeering 1.2. Ringmajanduse juhtalgatused

Eesmärk

Kodumajapidamistes ja tekstiilitööstuses tekkivate ohtlike jäätmefraktsioonide liigiti kogumise jõustumine

M2C2-46

Investeering 1.2. Taastuvate energiaallikate edendamine energiakogukondades ja koos omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatega

Eesmärk

Kõikide riigihankelepingute sõlmimine toetuste andmiseks sekkumiste rakendamiseks energiakogukondades

M2C4-11bis

Investeering 2.1.a. Üleujutusriski ja hüdrogeoloogilise riski vähendamise meetmed – sekkumised Emilia Romagnas, Toscanas ja Marches

Eesmärk

Kõigi riigihankelepingute sõlmimine sekkumiseks Emilia-Romagnas, Toscanas ja Marches

M3C1-5

Investeering 1.1 — Lõunasuunalised kiired reisi- ja kaubakiirrongiühendused 

Siht

Kiirraudtee nii reisijatele kui ka kaubaveoks Napoli-Bari ja Palermo-Catania liinidel

M3C1-23

Investeering 1.9. Piirkondadevahelised ühendused

Siht

Investeering 1.9. Piirkondadevahelised ühendused

M3C1-25

Reform 1.3 – Raudteeinfrastruktuuri tõhususe suurendamine Itaalias

Eesmärk

Riigi omandis oleva sõiduki rajamise teostatavusuuring

M4C2-13

Investeering 2.3 – Tehnosiirdekeskuste tugevdamine ja valdkondlik/territoriaalne laiendamine tööstussektorite kaupa

Siht

Loodavate uute keskuste arv

M6C1-6

Investeering 1.2 – Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht

Siht

Koduhoolduses ravitud inimesed

M6C1-9

Investeering 1.2 – Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht

Siht

Telemeditsiinivahendite abil abistatud inimeste arv (kolmas partii)

M6C2-8

Investeering 1.1 – Haiglate tehnoloogiliste seadmete digitaalne ajakohastamine

Siht

Haiglad digiteeritakse (DEA – hädaabi- ja vastuvõtuosakonnad – I ja II tasand)

M6C2-11

Investeering 1.3 – Tehnoloogilise taristu ning andmete kogumise, töötlemise, analüüsimise ja modelleerimise vahendite tugevdamine

Siht

E-tervisekaarti edastavad üldarstid.

M1C3-33

Investeering 4.2. Turismiettevõtte konkurentsivõime fondid

Siht

Fondo Rotative kaudu toetatavate ettevõtete arv (esimene partii)

 

 

Osamakse summa

7 118 464 154 eurot

20.1.Kümnes osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

M2C3-6

Investeering 1.1 – Uute koolide ehitamine hoone asendamise teel

Siht

Hoonete asendamise teel ehitatakse vähemalt 400 000 m² uusi koole.

M2C3-8

Investeering 1.2 – Hoonete ehitamine, avaliku sektori kinnisvara ümberkvalifitseerimine ja tugevdamine, mida õigusemõistmine kasutab osaliselt või täielikult

Siht

Hoonete ehitamine, avaliku sektori kinnisvara ümberkvalifitseerimine ja tugevdamine, mida õigusemõistmine kasutab osaliselt või täielikult

M2C3-10

Investeering 3.1 – Tõhusa kaugkütte edendamine

Siht

Kaugküttevõrkude ehitamine või laiendamine energiatarbimise vähendamiseks

M2C4-23

Investeering 3.3. Po piirkonnas looduskeskkonna taastamine

Siht

Jõesängi kunstlikkuse vähendamine Po piirkonna T2 ümberkülvamiseks

M2C4-25

investeering 3.4 – Harva kasutatavate alade mulla tervendamine

Siht

Omanikuta mälestiste taaselustamine

M2C4-29

investeering 4.1 – Investeeringud põhiveetaristusse veevarustuse kindluse tagamiseks

Siht

Investeeringud põhiveetaristusse veevarustuse kindluse tagamiseks

M2C4-32

investeering 4.2 – Veejaotusvõrkude kadude vähendamine, sealhulgas võrkude digitehnoloogia kasutuselevõtt ja seire

Siht

Sekkumine veejaotusvõrkudesse, sealhulgas võrkude T2 digiteerimine ja seire

M2C4-35bis

Investeering 4.3. Investeeringud niisutuspõllumajandussüsteemi vastupidavusse veevarude paremaks majandamiseks

Siht

Sekkumised niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõime tagamiseks veevarude paremaks majandamiseks T2

M2C4-38

Investeering 4.4. Investeeringud kanalisatsiooni ja veepuhastussüsteemidesse

Siht

Kanalisatsiooni ja veepuhastussüsteemidega seotud meetmed T2

M5C2-20

Investeering 6. Uuenduslik eluasemekvaliteedi programm

Siht

Toetust saavate eluasemeüksuste arv (nii ehituse kui ka taastamise seisukohast) ja toetust saavate avalike ruumide ruutmeetrid

M1C1-147

Investeering 1.2. Pilvandmetöötlus kohalikule makseasutusele

Siht

Pilvandmetöötlus kohalikule avalikule haldusele T2

M1C1-148

Investeering 1.4.1. Kodaniku kogemused – digitaalsete avalike teenuste kvaliteedi ja kasutatavuse parandamine

Siht

Digitaalsete avalike teenuste kvaliteedi ja kasutatavuse parandamine T2

M1C1-149

Investeering 1.4.3. PagoPA platvormi teenuste ja rakenduse „IO“ kasutuselevõtmine

Siht

PagoPA platvormi teenuste T2 kasutuselevõtu suurendamine

M1C1-150

Investeering 1.4.3. PagoPA platvormi teenuste ja rakenduse „IO“ kasutuselevõtmine

Siht

Rakenduse „IO“ rakenduse T2 vastuvõtmise suurendamine

M1C1-151

Investeering 1.4.5. Avalike teadete digitaliseerimine

Siht

Digitaalsete avalike teadete T2 kasutuselevõtu suurendamine

M1C1-152

Investeering 1.6.1. Siseministeeriumi digiteerimine

Siht

Siseministeerium – täielikult ümberkujundatud ja digiteeritud protsessid T2

M1C1-153

Investeering 1.6.2. Justiitsministeeriumi digiteerimine

Siht

Digiteeritud kohtutoimikud T2

M1C1-154

Investeering 1.6.2. Justiitsministeeriumi digiteerimine

Siht

Õigusalased andmebaasid T2

M1C1-155

Investeering 1.6.3. Riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja riikliku tööõnnetuste vastu kindlustamise instituudi (INAIL) digitaliseerimine

Siht

INAIL – ümberprojekteeritud ja digiteeritud protsessid/teenused T2

M1C2-15

Investeering 2 – Mikroelektroonika innovatsioon ja tehnoloogia

Siht

Ränikarbiidist substraatide tootmisvõimsus

M1C2-17

Investeering 3 – Kiire internetiühendus (Ultra lairibaühendus ja 5G)

Siht

1 Gbit/s ühendusega majanumbrid

M1C2-18

Investeering 3 – Kiire internetiühendus (Ultra lairibaühendus ja 5G)

Siht

1 Gbit/s ühendusega koolihooned ja tervishoiuasutused

M1C2-20

Investeering 3 – Kiire internetiühendus (Ultra lairibaühendus ja 5G)

Siht

Linnavälised teed ja 5G levialaga koridorid

M1C2-21

Investeering 3 – Kiire internetiühendus (Ultra lairibaühendus ja 5G)

Siht

Turutõrgete valdkonnad, kus on võimalik kasutada 5G leviala

M1C2-23

Investeering 4 – Satelliittehnoloogia ja kosmosemajandus

Siht

Toodetud maapealsed teleskoobid; Kasutusele võetud SST keskus, kosmosetehas ja vedeljõuseadme näidis

M1C2-24

Investeering 4 – Satelliittehnoloogia ja kosmosemajandus

Siht

Kasutatavad konstellatsioonid või konstellatsiooni kontseptsiooni tõendamine

M1C2-25

Investeering 4 – Satelliittehnoloogia ja kosmosemajandus

Siht

Haldusasutustele osutatavad teenused

M1C3-21

Investeering 3.2. Filmitööstuse arendamine (Cinecittà projekt)

Siht

Nende stuudiote arv, mille ümberkvalifitseerimise, moderniseerimise ja ehitamisega seotud tööd on lõpetatud

M1C3-36

Investeering 4.3. Caput Mundi Next Generation EU turismialastele suurüritustele

Siht

Nende kultuuri- ja turismiobjektide arv, mille ümberkvalifikatsioon on lõpetatud

M2C1-16

Investeering 1.1. Uute jäätmekäitlusrajatiste rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine

Siht

Ebaseaduslikud prügilad

M2C1-19

Investeering 3.1 – Rohelised saared

Siht

Integreeritud projektide rakendamine väikesaartel

M2C1-21

Investeering 3.2 – Rohelised kogukonnad

Siht

Roheliste kogukondade kavades esitatud sekkumiste rakendamine

M2C1-24

Investeering 3.4 – Fondo Contratti di Filiera (FCF), et toetada tarneahelalepinguid põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekoolide sektoris

Siht

Õiguslikud kokkulepped lõplike abisaajatega

M2C2-3

Investeering 1.4. Biometaani arendamine vastavalt ringmajanduse edendamise kriteeriumidele

Siht

Põllumajandustraktorite asendamine

M2C2-5

Investeering 1.4. Biometaani arendamine vastavalt ringmajanduse edendamise kriteeriumidele

Siht

Biometaani täiendav tootmine

M2C2-10

Investeering 2.1. Arukate võrkude tugevdamine

Siht

Arukad võrgud – suurendada võrguvõimsust taastuvenergia jaotamiseks

M2C2-11

Investeering 2.1. Arukate võrkude tugevdamine

Siht

Arukad võrgud – energiatarbimise elektrifitseerimine

M2C2-13

Investeering 2.2. Sekkumised elektrivõrgu vastupidavuse suurendamiseks

Siht

Suurendada elektrisüsteemi võrgu vastupidavust

M2C2-15

Investeering 3.3. Vesinikukatsed maanteetranspordis

Siht

Vesinikul põhinevate laadimisjaamade arendamine

M2C2-17

Investeering 3.4. Vesinikukatsed raudteetranspordi valdkonnas

Siht

Vesinikutanklate arv

M2C2-19

Investeering 3.5. Vesinikualane teadus- ja arendustegevus

Siht

Vesinikualase teadus- ja arendustegevuse projektide arv

M2C2-25bis

Investeering 4.2. Kiirtranspordisüsteemide arendamine

Siht

Vähemalt viis sekkumist kiirtranspordisüsteemide infrastruktuuri ajakohastamiseks

M2C2-25ter

Investeering 4.2. Kiirtranspordisüsteemide arendamine

Siht

Vähemalt 85 veeremiühiku ostmine kiireks veoks

M2C2-26

Investeering 4.2. Kiirtranspordisüsteemide arendamine

Siht

Ühistranspordi taristu kilomeetrite arv

M2C2-35

Investeering 4.4.1 – Piirkondliku ühistranspordi bussipargi tugevdamine heiteta madala põrandaga bussidega

Siht

Registreeritud vähese heitega madala põrandaga busside arv T2

M2C2–35 ter

Investeering 4.4.1 – Piirkondliku ühistranspordi bussipargi tugevdamine keskkonnasõbralike kütustega sõidukitega

Siht

Heiteta ja vähese heitega madala põrandaga busside laadimisjaamade arv

M2C2–35a

Investeering 4.4.2 – Piirkondliku ühistranspordi raudteeveeremi parandamine heitevabade rongide kasutuselevõtu ja universaalteenuse osutamisega

Siht

Nullheitmetega rongide arv ja vedude arv universaalteenuse puhul

M2C2-36

Investeering 4.4.3 – Riikliku tuletõrjeteenistuse sõidukipargi uuendamine

Siht

Keskkonnasõbralike sõidukite arv riikliku tuletõrjeteenistuse sõidukipargi uuendamiseks

M2C2-40

investeering 5.1 – Ökoloogilise ülemineku tootmissüsteemi, nullnetotehnoloogia ning strateegiliste tarneahelate konkurentsivõime ja vastupanuvõime toetamine

Siht

Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud

M2C2-43

Investeering 5.4 – omakapitalisisend rohepöörde fondi (GTF)

Eesmärk

Raporti vastuvõtmine

M2C2-45

Investeering 1.1. Põllumajanduslike vulkaaniliste süsteemide arendamine

Siht

Fotogalvaaniliste päikesepaneelide paigaldamine põllumajanduslikesse vulkaanilistesse süsteemidesse

M2C2-47

Investeering 1.2. Taastuvenergia edendamine energiakogukondades ja koos omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatega

Siht

Taastuvatest energiaallikatest toodetud uue elektritootmise võimsuse paigaldamine energiakogukondadesse ja oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ühine tegevus

M2C2-49

Investeering 3.1. Vesiniku tootmine mahajäetud tööstusaladel (Hydrogen Valleys)

Siht

Vesiniku tootmist tööstuspiirkondades käsitleva projekti lõpuleviimine

M2C2-51

Investeering 3.2. Vesiniku kasutamine raskesti amortiseeritavas tööstuses

Siht

Vesiniku kasutuselevõtmine tööstusprotsessides

M2C2-53

Investeering 5.2. Vesinik

Siht

Ehitatud tööstusrajatis

M2C4-6bis

Investeering 3.2 – Rahvusparkide digiteerimine

Siht

Sekkumise lõpuleviimine

M2C4-11ter

Investeering 2.1.a. Üleujutusriski ja hüdrogeoloogilise riski vähendamise meetmed – sekkumised Emilia Romagnas, Toscanas ja Marches

Eesmärk

Projektide lõpuleviimine

M2C4-13

Investeering 2.1b. Üleujutusriski ja hüdrogeoloogilise riski vähendamise meetmed

Siht

D- ja E-tüüpi sekkumiste lõpuleviimine

M2C4-20bis

Investeering. 3.1 – Linna- ja linnalähedaste metsade kaitse ja edendamine

Siht

Taimepuud linna- ja linnalähedaste rohealade kaitseks ja väärtustamiseks T3

M2C4-34bis

Investeering 4.3. Investeeringud niisutuspõllumajandussüsteemi vastupidavusse veevarude paremaks majandamiseks

Siht

Sekkumised niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõime tagamiseks veevarude paremaks majandamiseks T1

M3C1-6

Investeering 1.1. Lõunasuunalised kiired reisi- ja kaubakiirrongiühendused

Siht

Nii reisijate- kui ka kaubaveoks kasutatav kiirraudtee Napoli-Bari, Salerno-Reggio Calabria, Palermo-Catania liinidel

M3C1-24

Investeering 1.9. Piirkondadevahelised ühendused

Siht

Investeering 1.9. Piirkondadevahelised ühendused

M3C1-9

Investeering 1.2. Riigi põhjaosa ülejäänud Euroopaga ühendavad kiirraudteeliinid

Siht

Reisijate- ja kaubaveoks kasutatav kiirraudtee Brescia-Verona-Vicenza-Padova liinidel; Liguuria-Alpi.

M3C1-11

Investeering 1.3. Diagonaalühendused

Siht

Nii reisijate kui ka kauba kiirraudtee liinil Orte-Falconara ja Taranto-Metaponto-Potenza-Battipaglia

M3C1-14

Investeering 1.4. Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi (ERTMS) kasutuselevõtmine

Siht

2 785 km Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemiga varustatud raudteeliine

M3C1-16

Investeering 1.5. Suurlinnasõlmede tugevdamine ja peamised riiklikud sidemed

Siht

1 280 km uuendatud raudteelõike, mis on ehitatud suurlinnasõlmedele ja peamistele riiklikele ühendustele

M3C1–17bis

Investeering 1.7. Lõuna-Euroopa raudteede ajakohastamine, elektrifitseerimine ja vastupidavus

Siht

Lõpule on viidud 650 km lõunapoolsete raudteede ajakohastamise, elektrifitseerimise ja vastupidavusega seotud töid, mis on valmis loa andmise ja ekspluatatsioonietapiks.

M3C1-18

Investeering 1.6. Piirkondlike liinide tugevdamine – Piirkondlike raudteede uuendamine (piirkondlike raudteede haldamine)

Siht

Ajakohastatud piirkondlikud liinid, loa andmise valmidus ja kasutusetapid

M3C1-20

Investeering 1.8. Raudteejaamade ajakohastamine (RFI haldamine; lõunas)

Siht

Ajakohastatud ja juurdepääsetavad raudteejaamad

M3C1-26

Reform 1.3 – Raudteeinfrastruktuuri tõhususe suurendamine Itaalias

Eesmärk

Esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine (ja rakendusaktide vastuvõtmine)

M4C1-30

Reform 1.7. Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse

Siht

Tudengite magamismajutusüksused, mis on loodud asjakohaste õigusaktide kohaselt

M4C2-9

Investeering 1.4 – Teadusstruktuuride tugevdamine ja „riiklike teadus- ja arendustegevuse juhtide“ loomise toetamine mõnede progressi võimaldavate tehnoloogiate valdkonnas

Siht

Riiklikud keskused on riiklike keskuste tegevus ja tegevus peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate valdkonnas.

M4C2-14

Investeering 2.3 – Tehnosiirdekeskuste tugevdamine ja valdkondlik/territoriaalne laiendamine tööstussektorite kaupa

Siht

Väljamakstav rahaline väärtus 307 000 000 eurot.

M4C2-15

Investeering 2.3 – Tehnosiirdekeskuste tugevdamine ja valdkondlik/territoriaalne laiendamine tööstussektorite kaupa

Siht

Toetust saavate VKEde arv

M4C2–15a

Investeering 2.3 – Tehnosiirdekeskuste tugevdamine ja valdkondlik/territoriaalne laiendamine tööstussektorite kaupa

Eesmärk

Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste ja TEFi tööpakettide lõpuleviimine

M4C2–16a

Investeering 3.1 – Teadusuuringute ja innovatsiooni infrastruktuuride integreeritud süsteemi loomise fond

Siht

Loodud või tegevuse lõpetanud teadus- ja innovatsioonitaristute arv

M4C2–18 Bis

Investeering 1.5: „Innovatsiooni ökosüsteemide loomine ja tugevdamine jätkusuutlikkuse tagamiseks“, „teadus- ja arendustegevuse territoriaalsete liidrite“ ülesehitamine.

Siht

Innovatsiooni ökosüsteemide elluviidav tegevus

M4C2-21

Investeering 3.2 Omakapitalisüst digiülemineku fondi

Eesmärk

Raporti vastuvõtmine

M5C1-19

Investeering 5. Naistele kuuluvate ettevõtete loomine

Siht

Asjakohases investeerimispoliitikas määratletud ettevõtted on saanud rahalist toetust

M5C2-12

Investeering 4. Investeeringud linnade taaselustamise projektidesse, mille eesmärk on vähendada marginaliseerumise ja sotsiaalse olukorra halvenemise olukordi

Siht

Linnauuendusmeetmete projektid, mis hõlmavad kohalikke omavalitsusi

M5C2-14

Investeering 5. Linnade integratsioonikavad - üldprojektid

Siht

Integreeritud planeerimisprojektide lõpuleviimine suurlinnades

M5C2-16

Investeering 5. Linnade integratsioonikavad (ebaseaduslike asulate ületamine, et võidelda tööjõu ekspluateerimise vastu põllumajanduses)

Siht

Projektidega seotud tegevused viiakse lõpule piirkondades, mis on kohalike kavade kohaselt ebaseaduslikud asulad.

M5C2-18

Investeering 5. Linnade integratsioonikavad - EIB Fund-Of-Fund

Siht

Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud kokkulepped, mille aluseks olevate projektide investeerimisväärtus on vähemalt 545 000 000 eurot

M5C2-22

Investeering 7. Sport ja sotsiaalse kaasatuse projekt

Siht

Spordirajatisi käsitlevate lepingutega seotud sekkumised.

M5C3-13

Investeering 1.4 – Taristuinvesteeringud erimajandustsoonides

Siht

Taristumeetmete lõpuleviimine erimajandustsoonides.

M6C1-3

Investeering 1.1 – Kogukondlikud tervishoiukojad territoriaalse terviseabi toetamiseks

Siht

Kättesaadavaks tehtud ja tehnoloogiliselt varustatud kogukonna tervisemajad (esimene partii)

M6C1-11

Investeering 1.3 – Vahetasandi tervishoiu ja selle rajatiste tugevdamine (kogukonnahaiglad)

Siht

Renoveeritud, omavahel ühendatud ja tehnoloogiliselt varustatud kogukonnahaiglad (esimene partii)

M6C2-6

Investeering 1.1 – Haiglate tehnoloogiliste seadmete digitaalne ajakohastamine

Siht

Kasutuses olevad suured sanitaarseadmed

M6C2-9

Investeering 1.1 – Haiglate tehnoloogiliste seadmete digitaalne ajakohastamine

Siht

ICUdes ja alaintensiivravis pakutavad lisavoodid

M6C2-10

Investeering 1.2 – Ohutud ja kestlikud haiglad

Siht

Lõpule on viidud maavärinavastased sekkumised haiglates

M6C2–10bis

Investeering 1.2 – Ohutud ja kestlikud haiglad

Siht

Taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite väljamaksmine finantsseaduse 67/88 artikli 20 kohastele projektidele

M6C2-12

Investeering 1.3 – Tehnoloogilise taristu ning andmete kogumise, töötlemise, analüüsimise ja modelleerimise vahendite tugevdamine

Eesmärk

Ravikindlustuskaardi süsteem ja elektrooniliste terviseandmete koostalitlusvõime infrastruktuur on toimivad.

M6C2-13

Investeering 1.3 – Tehnoloogilise taristu ning andmete kogumise, töötlemise, analüüsimise ja modelleerimise vahendite tugevdamine

Siht

Kõik piirkonnad on Euroopa inimõiguste harta vastu võtnud ja kasutavad seda

M6C2-16

Investeering 2.2 – Tervishoiusüsteemi spetsialistide tehniliste, kutsealaste, digitaalsete ja juhtimisoskuste arendamine.

Siht

Riikliku tervishoiuteenistuse töötajatele pakutav juhtimis- ja digioskuste alane koolitus

M6C2-17

Investeering 2.2 – Tervishoiusüsteemi spetsialistide tehniliste, kutsealaste, digitaalsete ja juhtimisoskuste arendamine.

Siht

Rahastatud meditsiini- ja erikoolituse lepingute arv

M7-37

Investeering 13 – Aadria mere liini 1. etapp (Sulmona kompressorjaam ja Sestino-Minerbio gaasijuhe)

Eesmärk

Tööde lõpetamine

M7-39

Investeering 14 – Piiriülene gaasiekspordi infrastruktuur

Eesmärk

Tööde lõpetamine

M7-41

Investeering 15 – Transizione 5.0 Roheline

Siht

Taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite eraldamine

M7-42

Investeering 15 – Transizione 5.0 Roheline

Siht

0,4 miljonit naftaekvivalenttonni energia lõpptarbimises ajavahemikul 2024–2026

M7-45

Investeering 16 – Toetus VKEdele taastuvatest energiaallikatest isetootmiseks

Siht

Õiguslikud kokkulepped lõplike abisaajatega

M7-49

Investeering 17 – Avaliku sektori elamute energiatõhusaks renoveerimise rahastamisvahend

Siht

Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud

M1C3-29

Investeering 4.2 – Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid

Siht

Euroopa Investeerimispanga temaatiliste fondide kaudu toetatavate turismiprojektide arv

M3C2-9

Investeering 1.1 – Rohelised sadamad: taastuvenergia kasutuse laiendamine ja energiatõhususe suurendamine sadamates

Siht

Rohelised sadamad: tööde lõpetamine

 

 

Osamakse summa

19 919 595 964 eurot



3. JAGU: TÄIENDAV KORD

1.Taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamine toimub vastavalt järgmisele korrale.

24. veebruari 2023. aasta dekreetseadusega nr 13 muudetud 31. mai 2021. aasta dekreetseaduse nr 77 kohaselt luuakse kava seireks ja rakendamiseks mitu koordineerimisstruktuuri. Need on eelkõige järgmised: i) ministrite nõukogu eesistumise juures moodustatud juhtkomitee (cabina di regia), mille peamine ülesanne on juhtida ja koordineerida kava rakendamist; ii) ministrite nõukogu eesistumise juures vähemalt kava kestuse ajaks moodustatud missiooni struktuur, millele on antud volitused tegutseda keskse koordineerimisstruktuurina kava rakendamise ja seire eesmärgil; iii) majandus- ja rahandusministeeriumi juures asuv tehniline struktuur, mis tegeleb kava rakendamise operatiivseirega, menetluste, kulude ja aruandluse korrapärasuse kontrolliga ning osutab rakendamisetapis tehnilist ja operatiivtuge. Ministrite nõukogu eesistumise juures moodustatud missiooni struktuur toimib riiklikul tasandil Euroopa Komisjoni ühtse kontaktpunktina. Majandus- ja finantsministeerium tagab kava tulemuste hindamise. Sotsiaalpartnerid ja muud sidusrühmad osalevad „cabina di regia“ sihtpärastel kohtumistel, et tagada nende osalemine kava rakendamises. Lisaks määratakse iga kavas sisalduvate meetmete eest vastutava keskasutuse tasandil kindlaks koordineerimisstruktuurid, mille ülesandeks on asjaomaste sekkumiste juhtimine, seire, aruandlus ja kontroll, sealhulgas hõlmates rakendamise järelevalvet ning eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusamme. Samuti on ette nähtud jõustamismehhanismid rakendamisprobleemide puhuks, sealhulgas asendusvolituste aktiveerimine kava meetmete eest vastutavate asutuste suhtes, et tagada projektide õigeaegne ja tõhus elluviimine ning eelmehhanismid konfliktide lahendamiseks.

Seireks ja rakendamiseks vajaliku haldussuutlikkuse tugevdamiseks kavandatakse ajutiste töötajate töölevõtmist, sealhulgas seoses kava rakendamise eest vastutavate keskasutuste ning majandus- ja rahandusministeeriumiga (sealhulgas seoses keskse koordineerimisstruktuuri ja riigi raamatupidamisarvestuse osakonnaga), nagu on sätestatud 9. juuni 2021. aasta dekreetseaduses nr 80, ning seoses Lõuna-Itaalia ametiasutustega, mis eeldatavasti suurendavad töötajate arvu, kes tegelevad ELi vahendite kavandamise ja kasutamisega, nagu on sätestatud eelkõige 2020. aasta seaduses nr 178. Lisaks eraldatakse vahendeid ministrite nõukogu eesistumise juures moodustatud missiooni struktuurile, et tagada tõhus toimimine vastavalt 24. veebruari 2023. aasta dekreet-seaduses nr 13 sätestatule. Lisaks on projektide rakendamisel kesksetele ja kohalikele ametiasutustele ette nähtud tehniline ja operatiivtugi, sealhulgas kasutades avaliku sektori kapitaliühinguid, tehnilise abi eksperte ja vajaduse korral välisekspertide abi. Nende meetmetega kaasneb halduskoormust vähendavate ja haldusmenetlusi lihtsustavate meetmete rakendamine, nagu on sätestatud 31. mai 2021. aasta dekreetseaduses nr 77 ja 24. veebruari 2023. aasta dekreet-seaduses nr 13.

Korraldusega nähakse ette ka integreeritud IT-süsteemi („Regis“) kasutamine. Majandus- ja rahandusministeeriumi juures tegutseva Euroopa Liiduga finantssuhete arendamise peainspektsiooni (IGRUE) ülesandeks on koordineerida auditisüsteeme ja teostada kontrolle riigi territoriaalse arvepidamise büroo (RTS) toel. Guardia di Finanza ja asjaomaste sõltumatute asutustega, nagu riiklik korruptsioonivastane amet ANAC sõlmitud tõhustatud kokkulepped jäävad kehtima, tugevdades seega rolli, mille Itaalia õigussüsteem kõnealustele asutustele seoses riigi rahanduse, sealhulgas EList pärit rahastuse kaitsega juba omistab.

2.Komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord

Selleks et anda komisjonile täielik juurdepääs asjakohastele alusandmetele, kehtestab Itaalia järgmise korra.

Majandus- ja rahandusministeerium tegutseb tehnilise struktuurina, mis teostab seiret, sealhulgas eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusammude üle, ning vajaduse korral rakendab kontrolli- ja auditeerimistegevust, ning esitab aruandeid ja maksetaotlusi. Ta koordineerib aruandlust eesmärkide ja sihtide, asjakohaste näitajate, aga ka kvalitatiivse finantsteabe ja muude andmete, näiteks toetuse lõplike saajate kohta. Andmed kodeeritakse kava meetmete eest vastutavate keskasutuste tasandil, kes esitavad nõutud andmed majandus- ja rahandusministeeriumile. Kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikli 24 lõikega 2 esitab Itaalia pärast käesoleva lisa punktis 2.1 esitatud asjakohaste kokkulepitud eesmärkide ja sihtide saavutamist komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse rahalise toetuse ja vajaduse korral laenu saamiseks. Itaalia tagab, et komisjonil on taotluse korral täielik juurdepääs asjaomastele alusandmetele, mis toetavad maksetaotluse nõuetekohast põhjendust, nii maksetaotluse hindamiseks vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 24 lõikele 3 kui ka auditeerimise ja kontrolli eesmärgil.

(1) Välja arvatud a) käesoleva meetme kohased projektid, mis käsitlevad elektri- ja/või soojusenergia tootmist ning nendega seotud maagaasi kasutavat ülekande- ja jaotustaristut, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütustevabale käitamisele.
(2) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleb esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(3) Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; selle kohta esitatakse tõendid jaama tasandil.
(4) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(5)

 Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(6)

 Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(7)

 Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(8)

Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(9) Välja arvatud a) käesoleva meetme kohased projektid, mis käsitlevad elektri- ja/või soojusenergia tootmist ning nendega seotud maagaasi kasutavat ülekande- ja jaotustaristut, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütustevabale käitamisele.
(10) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(11)

11 Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(12) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(13) Välja arvatud a) käesoleva meetme kohased projektid, mis käsitlevad elektri- ja/või soojusenergia tootmist ning nendega seotud maagaasi kasutavat ülekande- ja jaotustaristut, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütustevabale käitamisele.
(14) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(15)

15 Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(16) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(17) Välja arvatud a) käesoleva meetme kohased projektid, mis käsitlevad elektri- ja/või soojusenergia tootmist ning nendega seotud maagaasi kasutavat ülekande- ja jaotustaristut, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütustevabale käitamisele.
(18) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(19)

19 Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(20) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(21) Välja arvatud a) käesoleva meetme kohased projektid, mis käsitlevad elektri- ja/või soojusenergia tootmist ning nendega seotud maagaasi kasutavat ülekande- ja jaotustaristut, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütustevabale käitamisele.
(22) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleb esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(23) 23 Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(24) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(25) Välja arvatud a) käesoleva meetme kohased projektid, mis käsitlevad elektri- ja/või soojusenergia tootmist ning nendega seotud maagaasi kasutavat ülekande- ja jaotustaristut, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütustevabale käitamisele.
(26) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleb esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(27) Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(28) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(29) Välja arvatud a) käesoleva meetme kohased projektid, mis käsitlevad elektri- ja/või soojusenergia tootmist ning nendega seotud maagaasi kasutavat ülekande- ja jaotustaristut, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütustevabale käitamisele.
(30) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(31) Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(32) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(33) Välja arvatud a) varad ja tegevused elektri- ja/või soojusenergia tootmises ning nendega seotud ülekande- ja jaotustaristus, milles kasutatakse maagaasi, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütuste tasuta kasutamisele.
(34) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleb esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(35) Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 
(36) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 
(37) Konkreetsete projektidega seotud lõplikud toetusesaajad peavad kliimaalase panuse arvutamiseks esitama iga toetatava projekti puhul valitud sekkumisvaldkonna põhjenduse koos projekti kirjeldusega. Kliimatoetuse arvutamiseks esitavad lõplikud abisaajad omakapitalist, kvaasiomakapitalist, äriühingu võlakirjadest või samaväärsetest vahenditest, mis ei ole suunatud konkreetsetele projektidele, valitud sekkumisvaldkonna(te) kohta põhjenduse. Rakenduspartner peab samuti esitama liikmesriigile poolaastaaruande iga projekti/tegevuse rakendamise kohta.
(38) Suurlinnapiirkondade all mõeldakse selles meetmes „funktsionaalseid linnapiirkondi“, nagu on määratletud Euroopa Komisjoni ja OECD andmebaasis (Dijkstra, L., H. Poelman ja P. Veneri (2019), „The EU-OECD definition of a functional urban area“, OECD regionaalarengu töödokumendid, nr 2019/11, OECD Publishing, Pariis, https://doi.org/10.1787/d58cb34d-en).
(39) Kooskõlas määruse (EL) 2021/241 VI lisa sekkumisvaldkonnaga 72a kohaldatakse seda ka kaherežiimiliste rongide suhtes.
(40) Suurlinnapiirkondade all mõeldakse selles meetmes „funktsionaalseid linnapiirkondi“, nagu on määratletud Euroopa Komisjoni ja OECD andmebaasis (Dijkstra, L., H. Poelman ja P. Veneri (2019).
(41) Kooskõlas määruse (EL) 2021/241 VI lisa sekkumisvaldkonnaga 72a kohaldatakse seda ka kaherežiimiliste rongide suhtes.
(42) Välja arvatud a) varad ja tegevused elektri- ja/või soojusenergia tootmises ning nendega seotud ülekande- ja jaotustaristus, milles kasutatakse maagaasi, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütuste tasuta kasutamisele.
(43) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleb esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(44) Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 
(45) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 
(46) Konkreetsete projektidega seotud lõplikud toetusesaajad peavad kliimaalase panuse arvutamiseks esitama iga toetatava projekti puhul valitud sekkumisvaldkonna põhjenduse koos projekti kirjeldusega.
(47) Välja arvatud a) varad ja tegevused elektri- ja/või soojusenergia tootmises ning nendega seotud ülekande- ja jaotustaristus, milles kasutatakse maagaasi, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütuste tasuta kasutamisele.
(48) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleb esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(49) Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(50) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(51)  Eelkõige ei hõlma 13 % ülempiir huvitatud reisijaid, GTFiga seotud tulemustasusid ega kõiki kolmandate isikute rahaliste vahenditega seotud kulusid ja haldustasusid.
(52)  Eelkõige otseinvesteeringute puhul tegutseb GTF omakapitali- või kvaasiomakapitali toetuse kaudu; kaudsete investeeringute korral rahastab GTF kolmanda isiku fonde, mis tegutsevad, pakkudes vähemalt ühte järgmistest: omakapital või kvaasiomakapital või võlainstrumendid või kvaasivõlainstrumendid.
(53)   Leitakse, et lõplik abisaaja keskendub „oluliselt“ sektorile või äritegevusele, kui see sektor või tegevus on lõpliku abisaaja äritegevuse oluline osa, võrreldes lõpliku abisaaja brutotulu, kasumi või kliendibaasiga. Piiratud sektorist või tegevusest saadav brutotulu ei tohi mingil juhul ületada 50 % brutotulust.
(54)  Välja arvatud a) varad ja tegevused elektri- ja/või soojusenergia tootmises ning nendega seotud ülekande- ja jaotustaristus, milles kasutatakse maagaasi, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütuste tasuta kasutamisele.
(55)  Sealhulgas ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus ja varad, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest madalam; Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleb esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(56)  Saastavad sõidukid on määratletud kui heitevabad sõidukid.
(57)  Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(58) Välja arvatud a) käesoleva meetme kohased projektid, mis käsitlevad elektri- ja/või soojusenergia tootmist ning nendega seotud maagaasi kasutavat ülekande- ja jaotustaristut, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütustevabale käitamisele.
(59) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(60)

59 Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(61) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(62)

Konkursikutse avaldamise kuupäeval 40-aastased profiilid on toetuskõlblikud kuni 41-aastaseks saamiseni.

(63)

Konkursikutse avaldamise kuupäeval 45-aastased profiilid on toetuskõlblikud kuni 46-aastaseks saamiseni. 

(64) Välja arvatud käesoleva meetme kohased maagaasi kasutavad elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning sellega seotud ülekande- ja jaotustaristu projektid, mis vastavad „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
(65) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(66) Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(67) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(68) Välja arvatud a) käesoleva meetme kohased projektid, mis käsitlevad elektri- ja/või soojusenergia tootmist ning nendega seotud maagaasi kasutavat ülekande- ja jaotustaristut, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütustevabale käitamisele.
(69) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(70) Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(71) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(72) Välja arvatud käesoleva meetme kohased maagaasi kasutavad elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning sellega seotud ülekande- ja jaotustaristu projektid, mis vastavad „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
(73) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(74) Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(75) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(76)  OECD, oskuste uuringud „Ettevõtluse ja uuendustegevuse toetamine kõrghariduses Itaalias“
(77) Välja arvatud käesoleva meetme kohased maagaasi kasutavad elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning sellega seotud ülekande- ja jaotustaristu projektid, mis vastavad „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
(78) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(79) Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(80) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(81) Välja arvatud käesoleva meetme kohased maagaasi kasutavad elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning sellega seotud ülekande- ja jaotustaristu projektid, mis vastavad „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
(82) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(83) Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(84) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(85) Välja arvatud käesoleva meetme kohased maagaasi kasutavad elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning sellega seotud ülekande- ja jaotustaristu projektid, mis vastavad „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
(86) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(87) Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(88) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(89) Välja arvatud käesoleva meetme kohased maagaasi kasutavad elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning sellega seotud ülekande- ja jaotustaristu projektid, mis vastavad „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
(90) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(91)

Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(92) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(93) Tööpakett on osa projektitöö jaotusest, näiteks: testimine enne investeerimist, oskusi ja koolitust, projektijuhtimist ja koordineerimist. Tegemist on projektitöö rühmaga, mida kirjeldatakse tegevustes ja ülesannetes. Tööpakettidel peab olema selge ja loogiline seos projekti eesmärkide ja muude tööpakettidega. Iga tööpakett moodustab projekti alaosa, mis on samm projekti üldeesmärkide saavutamiseni.
(94) Välja arvatud käesoleva meetme kohased maagaasi kasutavad elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning sellega seotud ülekande- ja jaotustaristu projektid, mis vastavad „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
(95) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(96)

Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(97) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(98) Välja arvatud käesoleva meetme kohased maagaasi kasutavad elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning sellega seotud ülekande- ja jaotustaristu projektid, mis vastavad „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
(99) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(100)

Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(101) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(102) Eelkõige ei hõlma 13 % ülempiir huvitatud reisijaid, DTFiga seotud tulemustasusid ega kõiki kaudsete investeeringute/kolmandate isikute rahaliste vahenditega seotud kulusid ja haldustasusid.
(103)  Eelkõige otseinvesteeringute puhul tegutseb DTF omakapitali- või kvaasiomakapitali toetuse kaudu;kaudsete investeeringute korral rahastab DTF kolmanda isiku fonde, mis tegutsevad, pakkudes vähemalt ühte järgmistest: omakapital või kvaasiomakapital või võlainstrumendid või kvaasivõlainstrumendid.
(104)

Leitakse, et lõplik abisaaja keskendub „oluliselt“ sektorile või äritegevusele, kui see sektor või tegevus on lõpliku abisaaja äritegevuse oluline osa, võrreldes lõpliku abisaaja brutotulu, kasumi või kliendibaasiga. Piiratud sektorist või tegevusest saadav brutotulu ei tohi mingil juhul ületada 50 % brutotulust.

(105)

 Välja arvatud a) varad ja tegevused elektri- ja/või soojusenergia tootmises ning nendega seotud ülekande- ja jaotustaristus, milles kasutatakse maagaasi, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütuste tasuta kasutamisele.

(106)

Sealhulgas ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus ja varad, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest madalam; Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleb esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(107)

Saastavad sõidukid on määratletud kui heitevabad sõidukid.

(108)

Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(109) Välja arvatud käesoleva meetme kohased maagaasi kasutavad elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning sellega seotud ülekande- ja jaotustaristu projektid, mis vastavad „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
(110) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(111)

Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(112) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(113) Välja arvatud käesoleva meetme kohased maagaasi kasutavad elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning sellega seotud ülekande- ja jaotustaristu projektid, mis vastavad „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
(114) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(115)

Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(116) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(117)

 Välja arvatud a) varad ja tegevused elektri- ja/või soojusenergia tootmises ning nendega seotud ülekande- ja jaotustaristus, milles kasutatakse maagaasi, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütuste tasuta kasutamisele.

(118) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleb esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(119) Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(120) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; selle kohta esitatakse tõendid jaama tasandil.
(121) Konkreetsete projektidega seotud lõplikud toetusesaajad peavad kliimaalase panuse arvutamiseks esitama iga toetatava projekti puhul valitud sekkumisvaldkonna põhjenduse koos projekti kirjeldusega. Rakenduspartner peab samuti esitama liikmesriigile poolaastaaruande iga projekti/tegevuse rakendamise kohta.
(122) Eelkõige viitab see kord 11. detsembri 2016. aasta seaduse A ja B lisale nr 232.
(123) Äsja asutatud äriühingute puhul tuleks energiasäästu mõõta samas sektoris tegutsevate sarnaste omadustega (suurusega) äriühingu keskmise aastase tarbimise alusel (ATECO kood).
(124) Leitakse, et lõplik abisaaja keskendub „oluliselt“ sektorile või äritegevusele, kui see sektor või tegevus on lõpliku abisaaja äritegevuse oluline osa, võrreldes lõpliku abisaaja brutotulu, kasumi või kliendibaasiga. Piiratud sektorist või tegevusest saadav brutotulu ei tohi mingil juhul ületada 50 % brutotulust.
(125)

 Välja arvatud a) varad ja tegevused elektri- ja/või soojusenergia tootmises ning nendega seotud ülekande- ja jaotustaristus, milles kasutatakse maagaasi, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütuste tasuta kasutamisele.

(126)

Sealhulgas ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus ja varad, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest madalam; Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleb esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(127)

Saastavad sõidukid on määratletud kui heitevabad sõidukid.

(128) Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(129) Konkreetsete projektidega seotud lõplikud toetusesaajad peavad kliimaalase panuse arvutamiseks esitama iga toetatava projekti puhul valitud sekkumisvaldkonna põhjenduse koos projekti kirjeldusega. Rakenduspartner peab samuti esitama liikmesriigile poolaastaaruande iga projekti/tegevuse rakendamise kohta.
(130) Konkreetsete projektidega seotud lõplikud toetusesaajad peavad kliimaalase panuse arvutamiseks esitama iga toetatava projekti puhul valitud sekkumisvaldkonna põhjenduse koos projekti kirjeldusega.
(131) Välja arvatud a) varad ja tegevused elektri- ja/või soojusenergia tootmises ning nendega seotud ülekande- ja jaotustaristus, milles kasutatakse maagaasi, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütuste tasuta kasutamisele.
(132) Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleb esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447. 
(133) Seda erandit ei kohaldata tegevusele, mis toimub käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevatele jaamadele, kui käesoleva meetme kohase tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 
(134) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 
(135) Konkreetsete projektidega seotud lõplikud toetusesaajad peavad kliimaalase panuse arvutamiseks esitama iga toetatava projekti puhul valitud sekkumisvaldkonna põhjenduse koos projekti kirjeldusega.