(1)

On tõendatud, et impordi ühe akna süsteemi (IOSS) kasutamine hõlbustab impordiga seotud käibemaksukohustuste täitmist ja kindlustab täitmise suurema määra ning tagab seeläbi, et ei teki liidu tarneid kahjustavaid konkurentsimoonutusi, mida põhjustab vähem tulemuslik maksukogumine kolmandatest riikidest pärit väikese väärtusega saadetiste impordilt liidu tarbijatele. Pidades silmas impordi eksponentsiaalset kasvu, on vaja IOSSi kasutamist veelgi stimuleerida. Seega tuleks selle eesmärgi saavutamiseks reeglina kohustada tarnijaid või eeldatavaid tarnijaid, kes ei ole IOSSis registreeritud, kuid teevad IOSSi kohaldamisalasse kuuluvaid tarneid, tasuma impordikäibemaksu ja käibemaksu imporditud kaupade kaugmüügilt kaupade lõppsihtkoha liikmesriikides, mis eeldaks ettevõtja registreerimist kõigis nendes liikmesriikides.

(2)

Selleks et kaitsta liikmesriikide maksutulusid, peaksid tarnijad või eeldatavad tarnijad, kelle asukoht ei ole liidus ja kes ei kasuta IOSSi, olema kohustatud määrama maksuesindaja, kes võtab enda kanda kõik käibemaksukohustused, mis on seotud kõigi tingimustele vastavate impordisaadetistega. Seda kohustust ei tuleks kohaldada, kui tarnija või eeldatava tarnija asukoht on komisjoni rakendusotsuses (EL) 2021/942 (3) loetletud riigis või riigis, millega impordi liikmesriik on sõlminud vastastikuse abi lepingu. Täitmise tagamise tõhustamiseks on maksuesindaja kasutamise kohustuse rakendamine seega asjakohane ja proportsionaalne meede tarnijate või eeldatavate tarnijate jaoks, kelle asukoht ei ole liidus ja kes ei kasuta IOSSi.

(3)

Käibemaksu tasumise eesmärgil sellise maksuesindaja määramise tingimused tuleks viia kooskõlla tingimustega, mis reguleerivad väljaspool liitu asuvate tarnijate või eeldatavate tarnijate kohustust määrata IOSSi kasutamiseks vahendaja, et tagada võrdsed tingimused käibemaksu kogumiseks tingimustele vastava imporditud kaupade kaugmüügi pealt. Sellest tulenevalt peaks teatavatel väljaspool liitu asuvatel tarnijatel või eeldatavatel tarnijatel olema maksuesindaja nii impordikäibemaksu kui ka imporditud kaupade kaugmüügi käibemaksu jaoks igas liikmesriigis, kus sellised tarned toimuvad. Kuna aga impordi liikmesriik ja kaupade lõppsihtkoha liikmesriik imporditud kaupade kaugmüügi korral on juhul, kui IOSSi ei kasutata, sama liikmesriik, ei pruugi olla vaja määrata selles konkreetses liikmesriigis kahte erinevat maksuesindajat.

(4)

Kui IOSSi ei kasutata, kogub tingimustele vastavatelt saadetistelt impordikäibemaksu otse kaupade lõppsihtkoha liikmesriik, mis on liikmesriik, kus import aset leiab. Kui aga IOSSi kasutatakse, on import impordikäibemaksust vabastatud ning tarnija või eeldatav tarnija kogub käibemaksu imporditud kaupade kaugmüügilt ja maksab selle oma registreerimisliikmesriigile, kes edastab käibemaksu asjaomasele tarbimisliikmesriigile. Seda olukorda tuleks seega arvesse võtta, kui kehtestatakse tingimused maksuesindaja määramiseks juhul, kui IOSSi ei kasutata. Kui kehtestatakse tingimused vahendaja määramiseks juhul, kui IOSSi kasutatakse, on liikmesriikidel lubatud nõuda tagatisi, mis on piisavad ning proportsionaalsed vahendamisse puutuvate isikute ja tehingutega seotud riskidega.

(5)

Kaudsetel tolliesindajatel on märkimisväärne roll saadetiste impordiga seotud menetlustes. Kuigi nende ülesanded on peamiselt seotud tollieeskirjadega, võib neil olla aktiivne roll selle tagamisel, et kogutakse impordikäibemaksu. Praegu on see võimalik, kui kaudne tolliesindaja on määratud impordikäibemaksu tasumise eest vastutavaks isikuks. Käesoleva direktiiviga kehtestatud IOSSi kasutamise stimuleerimise meetmete kohaselt võiks aga kaudset tolliesindajat pidada vastutavaks impordikäibemaksu tasumise eest, kui kaudne tolliesindaja tegutseb impordikäibemaksu tasumise eest vastutava isiku maksuesindajana. Kuna maksuesindajana tegutsemine on kaudse tolliesindaja jaoks võimalus, kuid mitte kohustus, on asjakohane võimaldada liikmesriikidel impordikäibemaksu tasumise tagamiseks näha ette, et kaudsed tolliesindajad, kes ei tegutse maksuesindajana, on impordikäibemaksu tasumise eest solidaarselt vastutavad. Lisaks sellele peaks liikmesriikidel olema võimalik ette näha, et impordikäibemaksu tasumise eest vastutavad solidaarselt muud isikud, näiteks isikud, kes vastutavad tollivõla tasumise eest tollireeglite rikkumise korral.

(6)

Käesoleva direktiiviga kehtestatud IOSSi kasutamise stimuleerimise meetmete kohaselt vastutab impordikäibemaksu tasumise eest süstemaatiliselt tarnija või eeldatav tarnija. Järelikult, kui tarnija, eeldatav tarnija ja asjakohasel juhul nende määratud maksuesindaja või isik, keda saab pidada impordikäibemaksu tasumise eest solidaarselt vastutavaks, ei täida teatavate imporditud kaupadega seotud käibemaksukohustusi, ei lubata kõnealuseid kaupu vabasse ringlusse. Selleks et vältida soetaja jaoks negatiivseid tagajärgi, mis tulenevad sellest, et impordikäibemaksu tasumise eest vastutavad isikud ei täida nõudeid, peaks liikmesriigid võimaldama lubada, et soetaja tasub oma nõusolekul tarnija või eeldatava tarnija poolt tasumisele kuuluva impordikäibemaksu, kui viimased ei täida registreerimis- ja maksekohustusi ning kui tarnija või eeldatav tarnija ei ole impordi hetkel tollideklaratsiooni esitavale isikule teada. Liikmesriikidel peaks aga olema lubatud kehtestada selle võimaluse kohaldamiseks asjakohased tingimused ja kord, et vältida olukorda, kus impordikäibemaksu tasumine soetaja poolt vähendaks käesoleva direktiiviga kehtestatud IOSSi kasutamise stimuleerimise meetmete tõhusust. See makse ei tohiks piirata soetaja võimalust nõuda asjaomaste tsiviilõigusnormide alusel tarnijalt või eeldatavalt tarnijalt impordikäibemaks tagasi. Kuna kõnealuse võimaluse eesmärk on ületada raskused, mis tulenevad impordisaadetiste puhul üleminekust soetaja vastutuselt tarnija vastutusele, peaks komisjon hindama, kas on põhjendatud jätta need õigusnormid kehtima pärast tollireformi lõpuleviimist.

(7)

Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (4) XII jaotise 7. peatükis sätestatud erikorraga nähakse ette, et tingimustele vastava imporditud kaupade kaugmüügi korral vastutab impordikäibemaksu tasumise eest soetaja. See on vastuolus eesmärgiga kanda vastutus üle soetajalt tarnijale või eeldatavale tarnijale ning panna neile süstemaatiline kohustus tasuda kõnealuste kaupadega seotud impordikäibemaksu. Isegi juhul, kui impordikäibemaksu tasub soetaja, jääb põhimõtteliselt vastutavaks tarnija või eeldatav tarnija. Seetõttu ei tuleks erikorda enam kohaldada ja see tuleks välja jätta.

(8)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (5) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud.

(9)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt ühtse käibemaksukohustuslasena registreerimise kontseptsiooni edendamist liidus, saab saavutada ainult liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(10)

Direktiivi 2006/112/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artikkel 201 asendatakse järgmisega:

(*1)  Nõukogu 16. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/24/EL vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (ELT L 84, 31.3.2010, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2010/24/oj).“ "

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

3)

Artikli 204 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

4)

Artiklisse 205 lisatakse järgmine lõik:

„Artikli 201 lõigetes 2 ja 3 osutatud juhul võivad liikmesriigid samuti ette näha, et impordikäibemaksu tasumise eest vastutab solidaarselt mõni muu isik peale soetaja ja isiku, kes on kohustatud käibemaksu tasuma.“

5)

Lisatakse järgmine artikkel:

6)

XII jaotise 7. peatükk jäetakse välja.