Käesolev teade avaldatakse komisjoni aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõike 5 kohaselt (1).

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Puisseguin Saint-Emilion“

PDO-FR-A0992-AM05

Teate esitamise kuupäev: 9.12.2024

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Ametlik geograafiaseadustik

Geograafilise piirkonna ja selle vahetus läheduses asuva piirkonna puhul on lisatud viide 2022. aasta ametlikule geograafiaseadustikule.

Tegemist on üksnes redaktsioonilise muudatusega, geograafilist piirkonda ei ole muudetud.

Koonddokumendi punkte 6 „Määratletud geograafiline piirkond“ ja 9 „Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)“ muudetakse vastavalt tootespetsifikaadile.

2.   Viinamarjaistanduse pidamine

Lisatakse nõue, et põllumajandusettevõttel peab olema kohaldatavate siseriiklike eeskirjade kohane mahepõllumajandusliku tootmise sertifikaat või vähemalt 2. taseme keskkonnasertifikaat.

Koonddokumenti ei muudeta.

3.   Põllumajanduslikud keskkonnakaitsenõuded

Lisatud on mitmesugused keskkonnaalased sätted:

—	kuivanud viinapuud tuleb kasvatusaladelt eemaldada, igasugune selliste viinapuude hoidmine kasvatusaladel on keelatud;

—	täielik keemiline umbrohutõrje kasvatusalal on keelatud;

—	iga ettevõtja arvutab ja registreerib oma töötlemissageduse indeksi (indice de fréquence de traitement, IFT).

Nende muudatustega püütakse võtta paremini arvesse ühiskonna nõudmisi vähendada taimekaitsevahendite kasutamist ja arvestada rohkem keskkonnaga.

Koonddokumenti ei muudeta.

4.   Saagikoristus

Saagi sortimist käsitlev säte on välja jäetud kontrollitavusega seotud põhjustel.

Koonddokumenti ei muudeta.

5.   Veini liikumine volitatud ladustajate vahel

1. peatüki IX jaotise punkti 5 alapunkt b, milles käsitletakse veinide ringlusse laskmist volitatud laopidajate vahel, on välja jäetud.

Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

6.   Üleminekumeetmed

Aegunud üleminekumeetmed on välja jäetud.

Koonddokumenti ei muudeta.

7.   Registripidamine

Degusteerimisregister on jäetud välja.

Koonddokumenti ei muudeta.

8.   Peamiste kontrollitavate punktide tabel

Viinamarjade küpsuse kontrollimise punkti on muudetud, et näha ette üksnes dokumentide kontrollimine.

Koonddokumenti ei muudeta.

9.   Viited kontrolliasutusele

Kontrolliasutuse viite sõnastus on läbi vaadatud, et ühtlustada see teiste nimetuste tootespetsifikaatide sõnastusega. Tegemist on üksnes redaktsioonilise muudatusega.

Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Puisseguin Saint-Emilion

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

3.1.   Kombineeritud nomenklatuuri kood

—	22 – JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS 2204 – Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv

4.   Veini(de) kirjeldus

LÜHIKIRJELDUS

Need peamiselt viinamarjasordist „Merlot N“ valmistatud punased veinid on tugevamaitselised ja täidlased, neil on väljapeetud värvus ning tugevad punaste puuviljade maitse- ja lõhnanüansid ning vananedes kujuneb neil välja terviklik lõhna- ja maitsebukett. Sageli kasutatav puitvaatides laagerdamine võib lisada rösti- ja vanillinüansse, mis rikastavad veini lõhna- ja maitsebuketti ning annavad sellele struktuursust. Veinidel on järgmised omadused: – NMVAT 11 % – pärast rikastamist TAVT 13,5 % – õunhappe sisaldus kuni 0,30 g/l – fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus kuni 3 g/l.

Analüütilised omadused vastavad kehtivates ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

—	Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—	Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—	Minimaalne üldhappesus: milliekvivalentides liitri kohta

—	Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): 13,26

—	Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) 140

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

1.   Rikastamine

Veinivalmistuse eritavad

—	Subtraktiivsed rikastamistehnoloogiad on lubatud tingimusel, et rikastamisaste ei ületa 15 %.

—	Pärast rikastamist ei tohi veinide alkoholisisaldus ületada 13,5 mahuprotsenti.

2.   Viinapuude kasvatamine

Viljelustavad

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 5 500 tüve hektari kohta.

Ridade vahe ei tohi olla suurem kui 2 meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe ei või olla alla 0,50 meetri.

Lõikamine on kohustuslik. See toimub hiljemalt lehtede moodustumise etapil (Lorentzi skaalal 9).

Viinapuude lõikamisel kasutatakse järgmisi tehnikaid, mis aitavad kaasa taimede paigutamisele vaid ühekordsele toele ja nende õhustamisele, piirates samas moodustuvate viljakobarate arvu:

—	ühe- või kaheõlaline Guyot’ lõikus;

—	noorenduslõikamine (lühivõrsed) Royat’ nöörpuu vormis või lehvikukujuliselt;

—	pikk lõikus (pikad võrsed).

Igale tüvele jääb kuni 12 punga.

Pikkade võrsete kattumine ei ole lubatud.

Kastmine

Viinapuid võib kasvuperioodil kasta üksnes kestva kuivuse ajal ning juhul, kui on häiritud viinapuu füsioloogiline areng ja viinamarjade asjakohane valmimine.

5.2.   Maksimaalne saagikus

1.	Punane vein 65 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade koristamine, veini valmistamine, tootmine ja laagerdamine toimub Gironde’i departemangu Puisseguini kommuuni territooriumil (1. jaanuari 2022. aasta ametliku geograafiaseadustiku alusel) kommuuni selles osas, mis oli määratletud enne selle kommuuni ühinemist Monbadoni kommuuniga 1. jaanuaril 1989 (prefekti 10. novembri 1988. aasta määrus).

7.   Veiniviinamarjasort (-sordid)

Cabernet franc N

Cabernet-Sauvignon N

Cot N - Malbec

Merlot N

8.   Seos(t)e kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusega „Puisseguin Saint-Emilion“ hõlmatud geograafiline piirkond asub Puisseguini kommuuni osas, mis vastab selle kommuuni territooriumile enne Monbadoni kommuuniga ühinemist 1989. aastal. See ala asub Gironde’i departemangu kirdeosas Libourne’i piirkonnas, paiknedes 48 kilomeetri kaugusel Bordeaux’st kirde suunas ja 10 kilomeetri kaugusel Saint-Emilionist kirde suunas.

Kahe suure jõe – Isle’i ja Dordogne’i – ühinemiskohal asuvate selliste alade, kus kasvatatakse viinamarju kontrollitud päritolunimetusega veini valmistamiseks, pinnas koosneb valdavalt lubjakivi- ja savi-lubjakivimuldadest.

Kliima on nagu kogu Atlandi ookeani äärses Gironde’i departemangus mõõdukalt ookeaniline, viinamarjakasvatusele tuleb kasuks temperatuurierinevuste väike ulatus. Geograafilise piirkonna paiknemine Gironde’i departemangu kirdeosas lisab sellele kliimale kontinentaalse kliima mõjutusi, mis avalduvad kõrgemates temperatuurides suvel ja sügisel ning mõjuvad soodsalt viinamarjade küpsemisele. Sageli ettearvamatu ookeaniline kliima, millele lisanduvad mõnel aastal sügisesed vihmased madalrõhkkonnad, või vastupidi, kuum ja väga päikesepaisteline hilissügis, jätavad igale aastakäigule oma jälje.

Viinamarjasordi „Merlot N“ jaoks on tegemist äärmiselt soodsa piirkonnaga. Eeskätt soodustavad selle sordi optimaalset valmimist savisisaldusega jahedad ja niisked mullad.

Teisi viinamarjasorte kasvatatakse eelkõige veidi soojematel liiva- ja kruusamuldadel või liiva- ja savimuldadel ning päikesele hästi avatud savi-lubjakivimuldadel.

Kontinentaalse kliima mõjutustega ookeaniline kliima (soojad suved, pikad ja soojad sügised, mahedad ja üldiselt kuivad talved) soodustab viinamarjade aeglast küpsemist.

Määratletud kasvatusalad on maatükid, mis kas mullalõimisest või topograafilisest asukohast (künka tipul või küljel) tingitult lasevad hästi vett läbi. Määratletud kasvatusalade hulka ei kuulu maatükid, mis on valdavalt hüdromorfsete muldadega, või maatükid, mida iseloomustavad väikese paksusega vett kinnipidavad savimullad või mudajad savimullad. Samuti ei kuulu määratletud kasvatusalade hulka maatükid, mis asuvad orgude põhjades, kus mullad on hüdromorfsete omadustega ning kus võib kevadel esineda miinuskraade.

Täpselt määratletud maatükkidel tulevad kohalike viinamarjasortide omadused kõige paremini esile, need sordid on valitud aastasadade jooksul, kuna taluvad hästi säilitamist ja vananemist, mis on seotud vajadusega transportida neid tooteid pikkade vahemaade taha.

Piisava saagi tagamiseks ja selleks, et viinapuid viljadega mitte üle koormata, on suure tootmispotentsiaaliga muldadel suurendatud istutustihedust, et viinamarjad küpseksid hästi ja nende suhkrusisaldus oleks optimaalne. Toestamise üldine kasutamine koos range lõikamisega ja pikkade võrsete kattumise keelamisega võimaldavad tagada saagi ühtlase jaotumise ning piisava lehestikupinna, mis pakub viljade optimaalseks küpsemiseks küllaldast fotosünteesi.

Koristatud viinamarjad peavad olema terved, saak tuleb sorteerida, et eemaldada ebapiisavalt küpsenud, kahjustatud või haiged viljad.

Vein peab käärituma kuni koristamisele järgneva aasta kevadeni, see on vajalik veini stabiliseerumiseks ja küpsemiseks ning toob veini omadused enne tarbijale suunamist paremini esile.

Veinid päritolunimetusega „Puisseguin Saint-Emilion“ on punased veinid, mis on valmistatud peamiselt viinamarjasordist „Merlot N“, need on tugevamaitselised ja täidlased veinid, millel on väljapeetud värvus ning tugevad punaste puuviljade maitsenüansid ning vananedes kujuneb neil välja terviklik lõhna- ja maitsebukett.

Eri viinamarjasortide segudele lisab viinamarjasort „Cabernet franc N“ värskust ja struktuursust, suurendab veini vananemispotentsiaali ning selle lõhna ja maitse terviklikkust.

Sageli kasutatav puitvaatides laagerdamine võib lisada rösti- ja vanillinüansse, mis rikastavad veini lõhna- ja maitsebuketti ning annavad sellele struktuursust.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Suurem geograafiline üksus

Õigusraamistik

Liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik

Märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kaitstud päritolunimetusega veinide märgisel võib olla nimetatud suurem geograafiline piirkond „Vin de Bordeaux“ või „Grand Vin de Bordeaux“. Laiema geograafilise piirkonna märgistuse tähemärkide kõrgus või laius ei või olla suuremad kui kaks kolmandikku kontrollitud päritolunimetuse tähemärkide omad.

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik

Liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik

Määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mis on määratletud viinamarjade töötlemise, veini valmistamise ja laagerdamise erandina, koosneb järgmistest Gironde’i departemangu kommuunidest vastavalt ametlikule geograafiaseadustiku 1. jaanuari 2022. aasta seisuga: Abzac, Les Artigues-de-Lussac, Castillon-la-Bataille, Lalande-de-Pomerol, Lussac, Montagne, Néac, Petit-Palais-et-Cornemps, Pomerol, Saint-Cibard, Saint-Christophe-des-Bardes, Saint-Emilion, Saint-Etienne-de-Lisse, Saint-Genès-de-Castillon, Saint-Hippolyte, Saint-Laurent-des-Combes, Saint-Médard-de-Guizières, Saint-Pey-d’Armens, Saint-Philippe-d’Aiguille, Saint-Sulpice-de-Faleyrens, Tayac, Vignonet, Puisseguini kommuuni territoorium, mis vastab endise Monbadoni kommuuni territooriumile enne selle kommuuniga ühinemist 1. jaanuaril 1989, ning Libourne’i kommuuni territooriumi osa, mida piirab lõunast Capelle’i oja, ja selle pikendus kuni kohaliku teeni nr 28, seejärel see tee kuni Dordogne’ni ja Bordeaux-Bergeraci raudtee äärt mööda.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-efa8534a-caf8-468e-b0e9-0fd61c7c119c

---

(1)   ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.