<!DOCTYPE html PUBLIC "yes" "xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<!--GENDOC2XHTML # converter_version: 1.2.10-->
  <head>
    <title>2023-04-202304C118202300010-00-TRA-DOC-ET-CONCL-C-0001-23-202302277-07_00</title>
    <meta content="text/html; charset=utf-8" http-equiv="Content-Type"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedDate"/>
    <meta content="et-EE" name="Gendoc_Lang"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GenerationDate"/>
    <meta content="" name="IsFlattened"/>
    <meta content="1" name="NumProc"/>
    <meta content="Final" name="Gendoc_EditionType"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumberSuite"/>
    <meta content="14/06/2023 10:34:15" name="Gendoc_LastVerificationDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_ProcedureNumber"/>
    <meta content="et" name="Gendoc_LangCode"/>
    <meta content="CNC" name="TypeDoc"/>
    <meta content="td/b+F9+anjRr7ZaccvJa/3RN0BZwmJKTd8Vh8IGIL7vVx/s2ZkmrKwR7nr8oc+SYHNcMoI/CCfP6ZFVuQogSUyuWUFs7fTptdQT8ePNW5JWKB07vW1Y0faYe65gHRuZkky7E2LHNDr/CiiKOaUQDnzrqCRZRTbGBdR85DOHQkM=" name="GenDocUID"/>
    <meta content="P" name="TypeProc"/>
    <meta content="" name="CreateCustomParts"/>
    <meta content="OK" name="ReadyToPublish"/>
    <meta content="ela" name="Gendoc_User"/>
    <meta content="" name="EP_Mode"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGenerated"/>
    <meta content="" name="Gendoc_Vademecum"/>
    <meta content="0001" name="NumeroOrdre"/>
    <meta content="2023" name="Annee"/>
    <meta content="P" name="Gendoc_ProcedureType"/>
    <meta content="" name="EP_Version"/>
    <meta content="ET" name="Langue"/>
    <meta content="ela" name="Gendoc_DGTGeneratedUser"/>
    <meta content="FAST_document_go_ok" name="Gendoc_LastVerificationStatus"/>
    <meta content="CNC_C" name="Gendoc_GendocTemplateType"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlockFlatP"/>
    <meta content="GenDoc 07/03/2023 09:39:19" name="Created"/>
    <meta content="" name="Canevas3_Vademecum"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlock"/>
    <meta content="" name="Gendoc_CaseYear"/>
    <meta content="false" name="Generation_In_Progress"/>
    <meta content="C" name="Juridiction"/>
    <meta content="de5a1719c1c14f2d8aa2285545d771b6" name="DocumentIdentifier"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumber"/>
    <meta content="ImportedWithoutSource" name="SdlIdentifier"/>
    <meta content="RP" name="NatureAff"/>
    <meta content="RP" name="Gendoc_CaseNature"/>
    <meta content="0001" name="NumSuite"/>
    <meta content="C" name="Gendoc_Juridiction"/>
  </head>
  <body>
    <div style="header">
      <div id="rId24" style="first"/>
      <div id="rId20" style="even">Kohtujurist Pitruzzella ettepanek – Kohtuasi C‑1/23 PPU</div>
      <div id="rId21" style="default">Afrin</div>
    </div>
    <p class="C36Centre" id="para-1" title="page-1">
      KOHTUJURISTI ETTEPANEK
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-2" title="page-1">
      GIOVANNI PITRUZZELLA
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-3" title="page-1">
      esitatud 9. märtsil 2023 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-1" href="#t-1">1</a>
</span>)
      
    </p>
    <p class="C38Centregrasgrandespacement" id="para-4" title="page-1">
      Kohtuasi C‑1/23 PPU
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-5" title="page-1">
      X,
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-6" title="page-1">
      Y,
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-7" title="page-1">
      A, keda seaduslikult esindavad X ja Y,
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-8" title="page-1">
      B, keda seaduslikult esindavad X ja Y,
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-9" title="page-1">
      versus
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-10" title="page-1">
      État belge
    </p>
    <p class="C39Centreespacement" id="para-11" title="page-1">
      (eelotsusetaotlus, mille on esitanud tribunal de première instance francophone de Bruxelles (Brüsseli prantsuskeelne esimese astme kohus, Belgia))
    </p>
    <p class="C71Indicateur" id="para-12" title="page-1">
      Eelotsusetaotlus – Piirikontroll, varjupaik ja sisseränne – Sisserändepoliitika – Perekonna taasühinemise õigus – Direktiiv 2003/86/EÜ – Liikmesriigi õigusnormid, mis võimaldavad perekonna taasühinemist taotleva isiku pereliikmetel esitada taotluse üksnes selle riigi pädevale diplomaatilisele esindusele – Nendel liikmetel ei ole võimalik diplomaatilisse esindusse minna
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-13" title="page-1">
      
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolevas ettepanekus käsitletav eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiivi 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-2" href="#t-2">2</a>
</span>) artikli 5 lõiget 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-3" href="#t-3">3</a>
</span>), artikleid 23 ja 24 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikleid 7 ja 24.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Taotlus on esitatud ühelt poolt X-i ja Y-i ning nende alaealiste laste A ja B (edaspidi koos „põhikohtuasja kaebajad“) ning teiselt poolt État belge’i (Belgia riik) vahelises kohtuvaidluses selle üle, et Belgia riik keeldus menetlemast X-i ja tema laste esitatud viisataotlust perekonna taasühinemiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">I.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguslik raamistik</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">A.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Liidu õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2003/86 põhjendused 2, 4, 6, 8 ja 13 on sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-19" title="page-3">
      „(2) Perekonna taasühinemist käsitlevad meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas kohustusega kaitsta perekonda ja austada pereelu, mis on sätestatud paljudes rahvusvahelise õiguse aktides. Käesolev direktiiv austab põhiõigusi ning peab kinni põhimõtetest, mida tunnustab eelkõige inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni artikkel 8 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-20" title="page-3">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-21" title="page-3">
      (4) Perekonna taasühinemine on vajalik pereelu võimaldamiseks. See aitab liikmesriigis viibivate kolmandate riikide kodanike integreerumist hõlbustades ühiskonnakultuurilise stabiilsuse loomist ja samuti majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamist, mis on asutamislepingus sätestatud põhieesmärk.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-22" title="page-3">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-23" title="page-3">
      (6) Perekonna kaitseks ning pereelu loomiseks või hoidmiseks tuleks ühiste kriteeriumide põhjal määrata kindlaks perekonna taasühinemise õiguse kasutamise materiaalsed tingimused.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-24" title="page-3">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-25" title="page-4">
      (8) Eraldi tähelepanu tuleks pöörata pagulaste olukorrale, arvestades põhjusi, mille tõttu nad on sunnitud oma riigist põgenema ja mis takistas neid seal normaalset pereelu elamast. Seepärast tuleks perekonna taasühinemise õiguse kasutamiseks kehtestada soodsamad tingimused.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-26" title="page-4">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-27" title="page-4">
      (13) Tuleks kehtestada eeskirjad, mis reguleerivad perekonna taasühinemise ning pereliikmete elamisloa taotluste läbivaatamise menetlusi. Need menetlused peaksid olema tõhusad ja juhitavad, võttes arvesse liikmesriikide haldusasutuste tavalist töökoormust, ning samuti läbipaistvad ja õiglased, et asjaomastel isikutel oleks vajalik õiguskindlus.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2003/86 artikli 1 kohaselt on direktiivi eesmärk „määrata kindlaks perekonna taasühinemise õiguse kasutamise tingimused kolmandate riikide kodanikele, kes elavad seaduslikult liikmesriikide territooriumil“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle direktiivi artikli 2 punktides c ja d on määratletud vastavalt mõisted „perekonna taasühinemist taotlev isik“ ja „perekonna taasühinemine“, millest esimene tähistab „kolmanda riigi kodanik[ku], kes elab seaduslikult liikmesriigis ja kes taotleb oma pereliikmete taasühinemist temaga või kelle pereliikmed taotlevad taasühinemist temaga“, ning teine „liikmesriigis seaduslikult elava kolmanda riigi kodaniku pereliikmete sisenemi[st] sellesse liikmesriiki ja seal elami[st], et perekond jääks kokku, olenemata sellest, kas peresuhted tekkisid enne või pärast kõnealuse kolmanda riigi kodaniku sisenemist sellesse liikmesriiki“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artikli 3 lõikes 1 on täpsustatud, et direktiivi kohaldatakse, „kui perekonna taasühinemist taotleval isikul on liikmesriigi väljastatud ühe- või mitmeaastase kehtivusajaga elamisluba ja samas on tal põhjust eeldada, et ta saab alalise elamisõiguse, kui tema pereliikmed on kolmandate riikide kodanikud, nende õiguslikust seisundist olenemata“, ning lõikes 5 on täpsustatud, et see direktiiv „ei mõjuta liikmesriikide võimalusi soodsamate sätete vastuvõtmisel või säilitamisel“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">7.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2003/86 artikli 4 lõike 1 punktides a ja b on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-32" title="page-4">
      „1. Liikmesriigid lubavad vastavalt käesolevale direktiivile ning IV peatükis sätestatud tingimustele oma territooriumile siseneda ja seal elada järgmistel pereliikmetel:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-33" title="page-4">
      a) perekonna taasühinemist taotleva isiku abikaasa;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-34" title="page-4">
      b) perekonna taasühinemist taotleva isiku ning tema abikaasa alaealised lapsed[…]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">8.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2003/86 III peatükk „Taotluste esitamine ja läbivaatamine“ koosneb ainult artiklist 5, mis on käesolevas menetluses huvi pakkuvas osas sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-36" title="page-4">
      „1. Liikmesriigid määravad kindlaks, kas perekonna taasühinemise õiguse kasutamiseks esitatava taotluse tema territooriumile sisenemise ja seal elamise kohta esitab kõnealuse liikmesriigi pädevatele asutustele perekonna taasühinemist taotlev isik või tema pere liige või liikmed.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-37" title="page-4">
      2. Taotlusele tuleb lisada peresuhteid ning artiklites 4 ja 6 ning vajaduse korral artiklites 7 ja 8 sätestatud tingimuste täidetust tõendavad dokumendid ning pereliikme(te) reisidokumentide tõestatud koopiad.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-38" title="page-4">
      Liikmesriigid võivad selleks, et koguda tõendeid peresuhete olemasolu kohta, vestelda vajaduse korral perekonna taasühinemist taotleva isiku ja tema pereliikmetega ning viia läbi muid vajalikke uurimisi.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-39" title="page-4">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-40" title="page-4">
      3. Taotlusi esitatakse ja vaadatakse läbi, kui pereliikmed elavad väljaspool selle liikmesriigi territooriumi, kus elab perekonna taasühinemist taotlev isik.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-41" title="page-4">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-42" title="page-4">
      4. Liikmesriigi pädevad asutused teatavad taotluse esitajale oma otsusest kirjalikult võimalikult kiiresti ja igal juhul hiljemalt üheksa kuud pärast taotluse esitamise kuupäeva.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-43" title="page-4">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-44" title="page-4">
      5. Taotluse läbivaatamisel võtavad liikmesriigid piisavalt arvesse alaealiste laste parimaid huvisid.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">9.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi IV peatükis „Perekonna taasühinemise õiguse kasutamise nõuded“ on artikli 7 lõike 1 punktides a, b ja c ette nähtud, et perekonna taasühinemise taotluse esitamisel võib asjaomane liikmesriik taotluse esitajalt nõuda tõendeid selle kohta, et perekonna taasühinemist taotleval isikul on „samas piirkonnas elava sarnase perekonna jaoks normaalseks peetav majutus, mis vastab asjaomase liikmesriigi üldistele tervishoiu- ja ohutusnormidele“; „ennast ja pereliikmeid kattev haiguskindlustus kõikide riskide vastu, mis on harilikult hõlmatud ka asjaomase liikmesriigi enda kodanike puhul“, ning „stabiilne ja korrapärane sissetulek, millega ta suudab iseennast ja oma pereliikmeid ilma asjaomase liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi abita ülal pidada“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">10.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2003/86 V peatükk käsitleb konkreetselt „Pagulaste perekondade taasühinemi[st]“. Selles peatükis on artikli 11 lõikes 1 sätestatud, et „[a]rtiklit 5 kohaldatakse taotluse esitamise ja läbivaatamise suhtes vastavalt käesoleva artikli lõikele 2“. Selles lõikes on täpsustatud, et „[k]ui pagulasel ei ole võimalik esitada peresuhet tõendavaid ametlikke dokumente, võtavad liikmesriigid arvesse muid tõendeid selle suhte olemasolu kohta, mida tuleb hinnata kooskõlas siseriikliku õigusega“, ning et taotluse rahuldamata jätmise „otsust ei tohi rajada üksnes tõendavate dokumentide puudumisele“. Lisaks on sama direktiivi V peatükis artikli 12 lõike 1 esimeses lõigus ette nähtud, et „[e]randina artiklist 7 ei nõua liikmesriigid pagulaselt ega/või tema pereliikme(te)lt nende ja artikli 4 lõikes 1 osutatud pereliikmete kohta esitatud taotluste korral tõendamist, et pagulane vastab artiklis 7 sätestatud nõuetele“, täpsustades sama lõike kolmandas lõigus, et „[l]iikmesriigid võivad pagulaselt nõuda artikli 7 lõikes 1 osutatud tingimuste täitmist, kui perekonna taasühinemise taotlust ei esitata kolme kuu jooksul pärast pagulasseisundi andmist“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">B.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Belgia õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">11.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">15. detsembri 1980. aasta seaduse välismaalaste riigi territooriumile sisenemise, riigis viibimise ja seal elama asumise ning riigist väljasaatmise kohta (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-4" href="#t-4">4</a>
</span>) (loi sur l’accès au territoire, le séjour, l’établissement et l’éloignement des étrangers; edaspidi „15. detsembri 1980. aasta seadus“), millega võetakse muu hulgas üle direktiivi 2003/86 artikli 12 lõige 1, artiklis 10 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-49" title="page-4">
      „Lg 1. Kui artiklitest 9 ja 12 ei tulene teisiti, on õigus Belgia Kuningriigis viibida kauem kui kolm kuud järgmistel juhtudel:
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-50" title="page-4">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-51" title="page-4">
      4. niisuguse välismaalase järgmistel pereliikmetel, kellel on vähemalt 12 kuud olnud õigus elada Belgia Kuningriigi territooriumil piiramata aja jooksul või kellel on vähemalt 12 kuud olnud õigus sinna elama asuda. Seda 12 kuu pikkust tähtaega ei kohaldata, kui abielusuhe või registreeritud kooselu oli sõlmitud enne perekonnaga taasühineva välismaalase saabumist Belgia Kuningriiki või kui neil on ühine alaealine laps. Kõnealused riigis viibimise laadi ja kestust puudutavad tingimused ei ole kohaldatavad, kui tegemist on välismaalase pereliikmega, kellel on lubatud viibida Belgia Kuningriigis artikli 49 lõike 1 teise või kolmanda lõigu alusel või artikli 49/2 lõigete 2 või 3 alusel isikuna, kellele on antud rahvusvaheline kaitse:
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-52" title="page-4">
      – tema välismaalasest abikaasa […];
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-53" title="page-4">
      – nende lapsed, kes tulevad elama koos nendega, kui nad on alla 18aastased […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-54" title="page-4">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-55" title="page-4">
      Lg 2. Lõike 1 esimese lõigu punktides 2 ja 3 nimetatud välismaalased peavad tõendama, et neil on stabiilsed, piisavad ja regulaarsed elatusvahendid enda ülalpidamiseks ilma avalikku sektorit koormamata.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-56" title="page-4">
      Lõike 1 esimese lõigu punktides 4–6 nimetatud välismaalased peavad tõendama, et välismaalasel, kellega ühinetakse, on piisav eluase oma pereliikme(te) vastuvõtmiseks, kes taotlevad temaga ühinemist, ja et see vastab tingimustele, mis on seatud kinnisasjale, mis on antud üürile peamise elukohana, nagu on ette nähtud tsiviilseadustiku III raamatu VIII jaotise II peatüki II peatüki 2. jao artiklis 2, ning ravikindlustus, mis katab riske Belgias tema enda ja tema pereliikmete jaoks […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-57" title="page-4">
      Lõike 1 esimese lõigu punktides 4 ja 5 nimetatud välismaalane peab lisaks tõendama, et välismaalasel, kellega ühinetakse, on lõikes 5 ette nähtud stabiilsed, regulaarsed ja piisavad elatusvahendid, et iseennast ja oma pereliikmeid ülal pidada ning vältida nende muutumist koormaks avalikule sektorile. See tingimus ei ole kohaldatav, kui välismaalasega ühinevad ainult lõike 1 esimese lõigu punkti 4 teises ja kolmandas taandes nimetatud pereliikmed.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-58" title="page-4">
      Lõike 1 esimese lõigu punktis 6 nimetatud välismaalane peab tõendama, et välismaalasel, kellega ühinetakse, on lõikes 5 ette nähtud stabiilsed, regulaarsed ja piisavad elatusvahendid, et iseennast ja oma pereliikmeid ülal pidada ning vältida nende muutumist koormaks avalikule sektorile.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-59" title="page-4">
      Teine, kolmas ja neljas lõik ei ole kohaldatavad pagulasena tunnustatud välismaalase pereliikmete suhtes […], kui sugulus- või hõimlussidemed või registreeritud kooselu suhted tekkisid enne selle välismaalase sisenemist Belgia Kuningriiki, ja tingimusel, et selle artikli alusel esitatud elamisloataotlus on esitatud ühe aasta jooksul pärast seda, kui välismaalase kohta, kellega ühinetakse, on tehtud pagulasena tunnustamise või täiendava kaitse andmise otsus.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-60" title="page-4">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">12.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">15. detsembri 1980. aasta seaduse artikli 12bis lõikes 1, millega võeti Belgia õigusesse üle direktiivi 2003/86 artikli 5 lõige 1, on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-62" title="page-4">
      „Välismaalane, kes kinnitab, et ta on ühes artiklis 10 nimetatud olukorras, peab esitama oma taotluse Belgia diplomaatilisele või konsulaaresindajale, kes on pädev tema elukohas või kohas, kus ta välisriigis viibib.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-63" title="page-4">
      Ta võib siiski esitada taotluse oma viibimiskohajärgsele [Belgia] kohalikule omavalitsusele järgmistel juhtudel:
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-64" title="page-4">
      1. kui tal on juba lubatud riiki siseneda muul alusel või talle on antud luba viibida Belgia Kuningriigis kauem kui kolm kuud ning ta esitab kõik lõikes 2 nimetatud tõendid enne riiki sisenemise või selle loa kehtivusaja lõppu;
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-65" title="page-4">
      2. kui tal on lubatud viibida riigis kuni kolm kuud ja kui seadus seda nõuab, et tal on kehtiv viisa Belgias abielu või kooselu sõlmimiseks, kui see abielu või kooselu on tegelikult sõlmitud enne loa kehtivusaja lõppu ja ta esitab kõik lõikes 2 nimetatud tõendid enne loa kehtivusaja lõppu;
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-66" title="page-4">
      3. kui tema puhul esinevad erandlikud asjaolud, mis takistavad tal oma riiki tagasi pöörduda, et taotleda artikli 2 alusel nõutavat viisat Belgia pädevalt diplomaatiliselt või konsulaaresindajalt, ning ta esitab kõik lõikes 2 nimetatud tõendid ja oma isikut tõendava dokumendi;
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-67" title="page-4">
      4. kui tal on lubatud viibida riigis kuni kolm kuud ja ta on artikli 10 lõike 1 esimese lõigu punkti 4 teises ja kolmandas taandes nimetatud alaealine laps või artikli 10 lõike 1 esimese lõigu punktis 7 nimetatud pagulasena tunnustatud alaealise või täiendava kaitse saanud alaealise eest vastutav isik.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">II.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">13.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">X ja Y on Süüria kodanikud. Nad abiellusid 2016. aastal Süürias. Sellest ühendusest on sündinud kaks last: A ja B, vastavalt 2016. ja 2018. aastal. Y väidab, ta lahkus Süüriast 2019. aastal Türgi kaudu, tema naine ja lapsed aga jäid Afrini linna Loode-Süürias. Eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutab, et Belgia Kuningriik ei ole neid asjaolusid vaidlustanud. Ta täpsustab ka, et vaidlust ei ole selles, et X ja tema kaks last, kelle ta sai Y-iga, on eelotsusetaotluse tegemise ajal endiselt Afrini linnas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">14.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Y-it tunnustati 25. augustil 2022 Belgias pagulasena.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">15.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhikohtuasja kaebajate advokaat esitas 28. septembri 2022. aasta e-kirjaga (edaspidi „28. septembri 2022. aasta e-kiri“), mis saadeti välismaalaste ametile (Office des étrangers) (Belgia), X-i ning laste A ja B nimel perekonna taasühinemise taotluse, et nad saaksid Y-iga Belgias ühineda. Selles e-kirjas märkis põhikohtuasja kaebajate advokaat, et X ja lapsed „viibivad erandlikes tingimustes, mis takistavad neid minemast Belgia diplomaatilisse esindusse, et esitada perekonna taasühinemise taotlus, mis viiks nad uuesti kokku nende abikaasa ja isaga“, ning et seepärast ongi taotlus esitatud e-posti teel. Taotluse originaalkoopia koos toetuseks esitatud dokumentidega saadeti sellele asutusele 29. septembri 2022. aasta tähitud kirjaga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">16.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Välismaalaste amet kinnitas 28. septembri 2022. aasta e-kirja kättesaamist 29. septembril 2022 ja vastas põhikohtuasja kaebajate advokaadile, et „perekonna taasühinemise viisa taotlust ei saa esitada e-posti teel“, paludes tal „ühendust võtta pädeva Belgia saatkonnaga, et vaadata, mida on võimalik teha“ (edaspidi „29. septembri 2022. aasta e-kiri“). Riigisisesest toimikust nähtub, et põhikohtuasja kaebajate advokaat võttis 11. oktoobri 2022. aasta e-kirjaga uuesti ühendust välismaalaste ametiga, rõhutades X-i ning laste A ja B nimel esitatud perekonna taasühinemise taotluse vastuvõetavust. Välismaalaste amet vastas 12. oktoobri 2022. aasta e‑kirjaga, viidates oma 29. septembri 2022. aasta e-kirjale ja täpsustades, et see on nende „viimane vastus sellel teemal“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">17.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhikohtuasja kaebajad esitasid 9. novembril 2022 esialgse õiguskaitse kohaldamiseks eelotsusetaotluse esitanud kohtule Belgia riigi vastu kaebuse, milles palusid muu hulgas kohustada teda registreerima X-i ning laste A ja B viisataotluse 15. detsembri 1980. aasta seaduse artikli 10 lõike 1 punkti 4 alusel. Nad väidavad, et see, kui neil ei ole lubatud esitada perekonna taasühinemise taotlust Belgias, muudab neil selle esitamise võimatuks ja võtab seega direktiivilt 2003/86 selle soovitava toime.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">18.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Olles tuvastanud, et Y, keda on tunnustatud pagulasena, ei saa Süüriasse minna ning et X-il ja lastel A-l ja B-l ei ole võimalik esitada perekonna taasühinemise taotlust Belgia diplomaatilises esinduses, väidab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et neil asjaoludel kujutab see, kui põhikohtuasja kaebajatele ei anta võimalust esitada perekonna taasühinemise taotlus Belgias, endast nende perekonnaelu takistamist. Ta leiab, et sellise keeldumise õiguspärasus „tuleneb direktiivi 2003/86 artikli 5 lõikest 1 ega ole seega vaidlustatav“ ning et jääb üle kontrollida ainult seda, kas see keeldumine kahjustab selle direktiivi soovitavat toimet või kas sellega rikutakse direktiivi põhjenduses 2 viidatud põhiõigusi. Ta märgib, et Belgia riik väidab X-il ning lastel A-l ja B-l perekonna taasühinemise taotluse Belgias esitamise keelamise põhjenduseks, et nad peavad tingimata kohale tulema Belgia diplomaatilisse esindusse Türgis, Liibanonis või Jordaanias selleks, et oleks võimalik kontrollida nende isikusamasust biomeetriliste tunnuste alusel. Pidades seda perekonna taasühinemise õigusega isikute tuvastamise eesmärki õiguspäraseks, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas selle eesmärgi saavutamiseks Belgia riigi võetud meede – see tähendab nõue, et pereliikmed peavad menetluse algusest peale diplomaatilises esinduses kohal viibima – on harta artikli 52 lõikes 1 nõutud proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">19.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel otsustas tribunal de première instance francophone de Bruxelles (Brüsseli prantsuskeelne esimese astme kohus, Belgia) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-76" title="page-4">
      „Kas direktiivi [2003/86] artikli 5 lõikega 1, vajaduse korral koostoimes [selle] direktiivi eesmärgiga edendada perekonna taasühinemist, direktiivi [2011/95] artiklitega 23 ja 24, [harta] artiklitega 7 ja 24 ning liidu õiguse soovitava toime tagamise kohustusega on kooskõlas liikmesriigi õigusnormid, mis lubavad pagulasena tunnustatud isiku pereliikmetel esitada riiki sisenemise ja seal elamise taotluse üksnes selle riigi diplomaatilises esinduses, isegi kui neil isikutel ei ole võimalik sellisesse esindusse kohale minna?“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">20.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus palus Euroopa Kohtul kohaldada käesolevas kohtuasjas Euroopa Kohtu kodukorra artiklis 107 ette nähtud eelotsuse kiirmenetlust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">III.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Menetlus Euroopa Kohtus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">21.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu kolmas koda otsustas 11. jaanuaril 2023 lahendada käesoleva kohtuasja Euroopa Kohtu kodukorra artikli 107 lõike 1 alusel eelotsuse kiirmenetluses. Kirjalikud seisukohad on esitanud põhikohtuasja kaebajad, Belgia valitsus, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon. Nende huvitatud isikute ning Saksamaa, Hispaania, Prantsuse ja Madalmaade valitsuse suulised seisukohad kuulati ära kohtuistungil, mis toimus 1. märtsil 2023.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">IV.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguslik analüüs</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">A.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Otsuse tegemise vajaduse äralangemine, mida taotleb Belgia valitsus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">22.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhikohtuasja kaebajad ja Belgia valitsus teatasid oma kirjalikes seisukohtades Euroopa Kohtule, et välismaalaste amet teatas 3. veebruari 2023. aasta e-kirjas (edaspidi „3. veebruari 2023. aasta e-kiri“) põhikohtuasja kaebajate nõustajale, et X-il ning lastel A-l ja B-l on lubatud esitada viisataotlused perekonna taasühinemiseks, ilma et nad peaksid „selles etapis“ Belgia diplomaatilisse või konsulaaresindusse kohale minema. 3. veebruari 2023. aasta e‑kiri, mille tervikteksti esitasid põhikohtuasja kaebajad oma kirjalike seisukohtade lisas, on sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-83" title="page-4">
      „Pöördume Teie poole selle toimiku raames [vastuseks] Teie 29. septembri 2022. aasta tähitud kirjale, mille saime kätte 3. oktoobril 2022, ja Teie 11. oktoobri 2022. aasta e-kirjale. Meie teada ei ole Teie kliendid meie 12. oktoobri 2022. aasta e‑kirja järel võtnud ühendust ühegi Belgia diplomaatilise või konsulaaresindusega. Võttes arvesse käesoleva juhtumi väga erilisi asjaolusid, otsustasin erandkorras lubada Teie klientidel esitada viisataotlused, ilma et nad peaksid selles etapis Belgia diplomaatilisse või konsulaaresindusse kohale ilmuma. Kuna aga taotlused tuleb esitada esinduses, on oluline, et Teie kliendid valivad Belgia saatkonna või peakonsulaadi, kus nad soovivad viisataotluse esitada, ja teavitavad sellest välismaalaste ametit. Asjaolu, et Teie klientidel ei ole vaja enda valitud esindusse taotluste esitamiseks isiklikult kohale tulla, ei vabasta Teie kliente kohustusest täita viisataotluse vormid, maksta viisatasu (kui see tuleb tasuda) ja esitada täielik toimik (või kui toimik ei ole täielik, siis selgitav dokument, milles on täpselt märgitud põhjused, miks neil ei ole võimalik täielikku toimikut esitada). Erandkorras palun Teil saata toimikud viisataotluste esitamiseks välismaalaste ametile. Need edastatakse Teie klientide valitud Belgia saatkonnale või peakonsulaadile, et taotlused saaks seal registreerida ja et valitud esindus saaks vajaduse korral väljastada neile vastuvõtuteatise (kui toimik on täielik) […]“. Samas e-kirjas täpsustas välismaalaste amet samuti, et X ning lapsed A ja B peavad valitud diplomaatilisse või konsulaaresindusse igal juhul kohale minema „edaspidi menetluse käigus, kui taotluste läbivaatamine seda nõuab (vestluse läbiviimiseks, nende isikusamasuse kontrollimiseks või DNA-testide tegemiseks), ja igal juhul viisa väljastamiseks (kui need neile antakse)“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">23.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimese võimalusena väidab Belgia valitsus, et kuna 3. veebruari 2023. aasta e-kirjast nähtub, et välismaalaste amet andis X-ile ning lastele A-le ja B-le loa esitada viisataotlused ilma Belgia diplomaatilisse või konsulaaresindusse isiklikult kohale minemata, ei ole vastus eelotsuse küsimusele vaidluse lahendamiseks enam vajalik, mistõttu ei ole eelotsusetaotluse kohta otsust teha vaja.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">24.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb märkida, et eelotsusetaotlusest nähtub, et põhikohtuasja kaebajad palusid eelotsusetaotluse esitanud kohtul kohustada Belgia riiki registreerima 15. detsembri 1980. aasta seaduse artikli 10 lõike 1 punkti 4 alusel X‑i ning laste A ja B viisataotlus perekonna taasühinemiseks, mis esitati 28. septembri 2022. aasta e-kirjaga välismaalaste ametile ja mille originaalkoopia edastati sellele ametile 29. septembri 2022. aasta tähitud kirjaga (edaspidi „28. ja 29. septembri 2022. aasta taotlus“). Eelotsusetaotlusest nähtub samuti, et põhikohtuasja kaebajad nõudsid eelotsusetaotluse esitanud kohtult, et igasuguse viivituse puhul selle taotluse registreerimisel määrataks sunniraha iga päeva eest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">25.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tuleb aga märkida, nagu seda teevad põhikohtuasja kaebajad, et 3. veebruari 2023. aasta e-kirjas ei ole 28. ja 29. septembri 2022. aasta taotlust üldse mainitud, vaid on ainult teatatud põhikohtuasja kaebajate advokaadile, et X-il ning lastel A-l ja B-l on lubatud esitada (uus) viisataotlus perekonna taasühinemiseks ilma Belgia diplomaatilisse või konsulaaresindusse kohale minemata. Seega ei saa seda e‑kirja tõlgendada nii, et 28. ja 29. septembri 2022. aasta taotluse registreerimisest keeldumise otsus, mis edastati põhikohtuasja kaebajate esindajale välismaalaste ameti 29. septembri 2022. aasta e-kirjaga ja mida kinnitati sama ameti 12. oktoobri 2022. aasta e-kirjaga (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-5" href="#t-5">5</a>
</span>), võeti pärast uuesti läbivaatamist tagasi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">26.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel on tribunal de première instance francophone de Bruxelles’i (Brüsseli prantsuskeelne esimese astme kohus) eelotsuse küsimus vaidluse lahendamiseks endiselt tarvilik. Euroopa Kohtu vastus sellele küsimusele võimaldab eelotsusetaotluse esitanud kohtul nimelt hinnata nende argumentide kehtivust, mille põhikohtuasja kaebajad esitasid, et vaidlustada registreerimisest keeldumise õiguspärasust liidu õiguse alusel, ja otsustada, kas nende esitatud nõuded on põhjendatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">27.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks võib see vastus olenevalt selle sisust ja põhjendustest anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarvilikku teavet ka selleks, et lahendada hilisem küsimus, mis tekib pärast 3. veebruari 2023. aasta e-kirja, see tähendab, kas nende formaalsuste täitmata jätmine, mida oleksid X ning lapsed A ja B välismaalaste ameti sõnul pidanud täitma selleks, et saaks esitada viisataotlust perekonna taasühinemiseks ilma Belgia diplomaatilisse või konsulaaresindusse isiklikult kohale minemata, võib iseenesest kaasa tuua põhikohtuasja kaebajate nõuete rahuldamata jätmise või peab olema igal juhul lubatud 28. ja 29. septembri 2022. aasta taotlust tagantjärele seadustada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">28.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpetuseks lisan, et kui eelotsusetaotluse esitanud kohus peaks eelotsuse küsimusele Euroopa Kohtu antud vastuse põhjal leidma, et 28. ja 29. septembri 2022. aasta taotlus on esitatud õiguspäraselt ja tuleb – vajaduse korral pärast seadustamist – registreerida, oleks pädeva ametiasutuse ehk välismaalaste ameti kohustus see taotlus läbi vaadata tekkinud ja direktiivi 2003/86 artikli 5 lõikes 4 sätestatud tähtaeg hakanud jooksma hiljemalt 29. septembril 2022. Kuupäev, millest alates loetakse X-i ning laste A ja B perekonna taasühinemise viisa taotlus esitatuks, on seega nende jaoks teatava tähtsusega. See on nii seda enam, kui võtta arvesse olukorda, milles nad praegu oma päritoluriigis on, mitte ainult relvakonflikti tõttu, mis kestab jätkuvalt piirkonnas, kus nad elavad (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-6" href="#t-6">6</a>
</span>), vaid kohtuistungil nende esindaja esitatud teabe kohaselt ka hiljuti Türgit ja Süüria põhjaosa tabanud maavärina tõttu. Neil asjaoludel on selge, et mis tahes põhjendamatu viivitus nende taotluse läbivaatamisel võib põhjendamatult pikendada nende kaitsetust ja ebakindlust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">29.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigil esitatud põhjustel teen seega Euroopa Kohtule ettepaneku mitte otsustada, et otsuse tegemise vajadus on ära langenud, mida nõuab Belgia valitsus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">B.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsuse küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">30.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Oma eelotsuse küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul sisuliselt selgitada, kas direktiivi 2003/86 artikli 5 lõiget 1 koostoimes harta artiklitega 7 ja 24 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette, et tunnustatud pagulase pereliikmed on kohustatud esitama perekonna taasühinemise taotluse isiklikult selle liikmesriigi diplomaatilisele esindusele, isegi kui neil ei ole võimalik sinna kohale minna.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sissejuhatavad märkused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">31.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigepealt tuleb märkida, et kuigi eelotsuse küsimuse sõnastuses on viidatud ka direktiivi 2011/95 artiklitele 23 ja 24 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-7" href="#t-7">7</a>
</span>), ei tundu need sätted sellele küsimusele vastamiseks siiski asjakohased. Need puudutavad nimelt olukorda, kus pereliikmed viibivad koos pagulasega asjaomase liikmesriigi territooriumil, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-8" href="#t-8">8</a>
</span>) samas kui põhikohtuasjas on X ning lapsed A ja B endiselt nende kolmandas päritoluriigis.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">32.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">On tõsi, et 9. novembri 2021. aasta kohtuotsuses Bundesrepublik Deutschland (perekonna ühtsuse säilitamine) (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-9" href="#t-9">9</a>
</span>) kinnitas Euroopa Kohus muu hulgas, et kuna direktiivi 2011/95 artikli 23 lõikes 1 on üldiselt sätestatud liikmesriikide kohustus tagada rahvusvahelise kaitse saaja perekonna ühtsuse säilitamine, tunnustatakse sellega ühelt poolt pagulase perekonna kaitseks vajalike meetmete ja perekonna ühtsuse säilitamiseks vajalike meetmete ning teiselt poolt rahvusvahelise kaitse loogika vahelist tihedat seost. Mis puutub aga olukorda, kus see ühtsus taastatakse perekonna taasühinemise teel, siis seda seost täpsustavad direktiivi 2003/86 sätted. Tribunal de première instance francophone de Bruxelles’i (Brüsseli prantsuskeelne esimese astme kohus) eelotsuse küsimusele tuleb minu arvates seega vastata ainult nende sätete alusel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">33.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seejärel tuleb veel sissejuhatuseks ja selleks, et hajutada igasugune mitmetimõistetavus eelotsuse küsimuse tähenduse ja ulatuse osas, rõhutada, et see puudutab üksnes eelkõige tunnustatud pagulase pereliikmetele kehtestatud tingimust, et perekonna taasühinemise viisa taotluse esitamiseks direktiivi 2003/86 artikli 5 lõike 1 tähenduses tuleb asjaomase liikmesriigi diplomaatilisse või konsulaaresindusse isiklikult kohale minna. Seega, kuigi kohtuistungil arutelu laiendati, mistõttu käsitleti üldisemalt ka nõuet – mida peavad kohal viibinud liikmesriigid esmatähtsaks –, et pereliikmed peavad sellisesse diplomaatilisse või konsulaaresindusse perekonna taasühinemise menetluse mingil hetkel isiklikult kohale tulema, et oleks võimalik eelkõige nende biomeetrilisi andmeid koguda ja teha vajalikke kontrolle nii turvalisuse kui ka pettuste vältimise eesmärgil, peab käesolevas kohtuasjas Euroopa Kohus võtma seisukoha üksnes küsimuses, kas liidu õigusega on vastuolus liikmesriigi õigusaktid või halduspraktika, mis nõuab süstemaatiliselt ja eranditult niisugust kohale tulemist perekonna taasühinemise viisa taotluse esitamise etapist alates.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">34.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks tuleb meenutada, et Euroopa Kohtu ülesanne ei ole tõlgendada eelotsusemenetluses riigisiseseid õigusnorme. Nimelt peab Euroopa Kohus liidu ja liikmesriigi kohtute pädevuse jaotuse raames võtma arvesse eelotsuse küsimuste faktilist ja õiguslikku konteksti nii, nagu seda on kirjeldatud eelotsusetaotluses. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-10" href="#t-10">10</a>
</span>) Ent eelotsusetaotluses viitab tribunal de première instance francophone de Bruxelles (Brüsseli prantsuskeelne esimese astme kohus) nii sellele, et Belgia õiguses on kohustuslik perekonna taasühinemise viisa taotluse esitamine isiklikult, kui ka sellele, et sellest kohustusest ei ole erandeid, isegi kui perekonna taasühinemist taotlev isik on pagulane. Seega peab Euroopa Kohtu analüüsi lähtepunktiks olema Belgia õiguse ja halduspraktika selline tõlgendus, kuigi Belgia valitsus on sellele sisuliselt vastu vaielnud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2003/86 eesmärk ja sellest kaebajatele tulenevad õigused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">35.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et direktiiviga 2003/86 taotletakse eesmärki soodustada perekonna taasühinemist ning soovitakse lisaks anda kaitse kolmandate riikide kodanikele ja nimelt alaealistele (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-11" href="#t-11">11</a>
</span>). Selle eesmärgi täitmiseks on direktiivis 2003/86 – nagu on selle artiklis 1 täpsustatud – määratud kindlaks perekonna taasühinemise õiguse kasutamise tingimused sellistele kolmandate riikide kodanikele, kes viibivad seaduslikult liikmesriikide territooriumil (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-12" href="#t-12">12</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">36.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2003/86 põhjenduse 8 kohaselt on selle direktiivi eesmärk ka anda pagulastele suurem kaitse, kui nende olukord nõuab erilist tähelepanu põhjustel, mille tõttu nad on olnud sunnitud oma riigist põgenema ja mis takistavad neil elamast seal normaalset pereelu, kui nad on enne pagulasseisundi saamist olnud pikka aega oma perekonnast lahutatud ning kui pagulastel või nende pereliikmetel on sageli võimatu või ohtlik ametlikke dokumente esitada või oma päritoluriigi ametiasutustega ühendust võtta. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-13" href="#t-13">13</a>
</span>) Just sel põhjusel näeb see direktiiv pagulastele ette soodsamad tingimused perekonna taasühinemise õiguse kasutamiseks. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-14" href="#t-14">14</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">37.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samuti on Euroopa Kohus korduvalt kinnitanud, et direktiivi 2003/86 artikli 4 lõige 1 paneb liikmesriikidele täpsed positiivsed kohustused, millele vastavad selgelt määratletud õigused. See kohustab liikmesriike selles direktiivis määratletud juhtudel lubama perekonna taasühinemist taotleva isiku teatud pereliikmetel – kelle hulka kuuluvad selle direktiivi artikli 4 lõike 1 punktide a ja b kohaselt perekonna taasühinemist taotleva isiku abikaasa ja paari alaealised lapsed – perekonnaga taasühineda, ilma et neil oleks selles osas kaalutlusõigust. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-15" href="#t-15">15</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">38.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Positiivsed kohustused, mis lasuvad liikmesriikidel direktiivi 2003/86 alusel, on eelkõige perekonna taasühinemist taotleva isiku kui liikmesriikide territooriumil seaduslikult elava kolmanda riigi kodaniku ees. Sellest järeldub, et Y-il kui perekonna taasühinemist taotleval isikul direktiivi 2003/86 artikli 2 punkti c tähenduses on subjektiivne õigus kasutada selles direktiivis ette nähtud tingimusi, et X ning lapsed A ja B ühineksid temaga Belgias.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">39.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Leian siiski, et direktiiviga 2003/86 kehtestatakse liikmesriikidele teatavad positiivsed kohustused ka perekonna taasühinemist taotleva isiku pereliikmete suhtes, kes on loetletud selle direktiivi artikli 4 lõike 1 punktides a–d ja kes vastavad selles sättes ette nähtud tingimustele. Kuigi neil ei ole perekonna taasühinemise õigust samadel alustel nagu perekonna taasühinemist taotleval isikul, on nad siiski selles direktiivis nimetatud viimasele antud eesõiguste kaudsete saajatena. Seega on X-il ning lastel A-l ja B-l, kes on vastavalt Y-i abikaasa ja abielupaari alaealised lapsed, minu arvates direktiivi 2003/86 alusel ja selles ette nähtud tingimustel vähemalt õigus sellele, et sellest direktiivist tuleneva perekonna taasühinemise õiguse kasutamine ei oleks Y-i jaoks põhjendamatult takistatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">40.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele riiki sisenemise ja seal elamise taotluse esitamine koos direktiivi 2003/86 artikli 5 lõikes 2 nimetatud tõendavate dokumentidega on selle artikli lõike 1 kohaselt selle õiguse kasutamiseks vajalik eeltingimus, oli põhikohtuasja kaebajatel lisaks õigus sellele, et neid ei jäetaks põhjendamatult ilma tegelikust ja konkreetsest võimalusest seda teha. Täpsemalt, nagu põhikohtuasja kaebajad väitsid eelotsusetaotluse esitanud kohtus, on neil direktiivist 2003/86 tulenev õigus esitada perekonna taasühinemise taotlus ning õigus sellele, et Belgia ametiasutused registreerivad ja vaatavad nende taotluse läbi selles direktiivis ette nähtud tingimusi järgides.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">41.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samas, kuna selle direktiivi artikli 5 lõige 1 ei ühtlusta (või vähemalt mitte täielikult) perekonna taasühinemiseks riiki sisenemise ja seal elamise taotluste esitamise praktilist korda – nagu hiljem selgub –, vaid jätab selle kehtestamise liikmesriikide hooleks, olid põhikohtuasja kaebajad kohustatud järgima Belgia õiguses selleks sätestatud nõudeid, mis näevad ette – välja arvatud mõned erandid, mis ei ole X-i ning laste A ja B olukorra suhtes kohaldatavad –, et perekonna taasühinemist taotleva isiku pereliikmed peavad sellise taotluse esitama isiklikult Belgia diplomaatilisele või konsulaaresindajale, kes on territoriaalselt pädev nende elukohas või viibimiskohas välismaal.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">42.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastupidi sellele, mida väidab Belgia riik põhikohtuasjas, tuleb siin hinnata, kas Belgia seadusandja kasutas talle direktiivi 2003/86 artikli 5 lõikega 1 jäetud tegutsemisruumi kooskõlas selle direktiivi eesmärkidega ja hartas tunnustatud põhiõigustega, mida direktiiviga rakendatakse, kui ta ei näinud ette erandeid perekonna taasühinemise taotluse isikult esitamise reeglist juhtudeks, kui asjaomastel isikutel ei ole võimalik seda reeglit järgida.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">43.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seetõttu tuleb praeguses etapis käsitleda selle kaalutlusõiguse ulatust ja piire.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2003/86 artikli 5 lõikega 1 liikmesriikidele jäetud kaalutlusruumi ulatus ja piirid</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">44.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu ma juba rõhutasin, ei ole direktiiviga 2003/86 perekonna taasühinemise viisa taotlemise korda ühtlustatud täielikult, vaid artikli 5 lõikega 1 on ainult sätestatud, et liikmesriigid määravad kindlaks, kas selle taotluse „esitab kõnealuse liikmesriigi pädevatele asutustele perekonna taasühinemist taotlev isik või tema pere liige või liikmed“, ning artikli 5 lõike 2 kohaselt tuleb taotlusele lisada „peresuhteid [perekonna taasühinemist taotleva isikuga] ning [selles direktiivis] sätestatud tingimuste täidetust tõendavad dokumendid ning pereliikme(te) reisidokumentide tõestatud koopiad“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">45.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2003/86 ettevalmistavatest materjalidest, millele viitavad nii komisjon kui ka põhikohtuasja kaebajad, nähtub, et komisjoni direktiivi ettepanek nägi esialgu ette, et perekonna taasühinemise taotluse peab esitama perekonna taasühinemist taotlev isik, kellel on seetõttu, et ta on juba riigis elanik, „tänu riigi keele ja ametiasutuste tava tundmisele paremad võimalused haldusasjaajamises orienteerumiseks“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-16" href="#t-16">16</a>
</span>). Ettepaneku eesmärk oli seega hõlbustada perekonna taasühinemise õiguse kasutamist alates taotluse esitamise etapist. Seega eelistati võimalust, et toimingud teeb otse asjaomase liikmesriigi pädevas asutuses pereliige, kes oli põhimõtteliselt menetluse esimese etapi lõpule viimiseks kõige soodsamas olukorras. Pärast nõukogu muudatusettepanekut algset ettepanekut muudeti, jättes liikmesriikidele, kes seda soovisid, teise võimaluse näha ette, et perekonna taasühinemise taotluse peavad esitama perekonna taasühinemist taotleva isiku pereliikmed välismaalt (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-17" href="#t-17">17</a>
</span>). Muudetud ettepanekus märkis komisjon, et uue sõnastuse eesmärk on „liikmesriikide poolt vastu võetud kahte liiki menetlus ühitada“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-18" href="#t-18">18</a>
</span>). See institutsioon selgitas Euroopa Kohtus, et muudatusettepanekut kavandati selleks, et võimaldada liikmesriikidel korraldada asjaomaste isikutega vestlusi ja viia läbi uurimisi, et võidelda tõhusalt pettuste vastu seoses taotlejate isikusamasuse ja nende sugulussidemete ehtsusega, mis neil väidetavalt perekonna taasühinemist taotleva isikuga on.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">46.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2003/86 artikli 5 lõike 1 sõnastuse kohaselt, mis lõpuks kinnitati, on seega liikmesriikide ülesanne määrata kindlaks nii isik, kes peab sellise taotluse esitama, kui ka taotluse vastuvõtmiseks pädevad asutused, samuti vorminõuded, mida tuleb täita.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">47.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles etapis tuleb täpsustada, et vastupidi sellele, mida kinnitab eelotsusetaotluse esitanud kohus, ja nagu väidab nõukogu, ei tähenda asjaolu, et liidu seadusandja on jätnud liikmesriikidele perekonna taasühinemise taotluste esitamise korra kindlaksmääramisel kaalutlusõiguse, seda, et sellise taotluse registreerimisest keeldumine, mida põhjendatakse sellega, et selle kohta asjaomase liikmesriigi kehtestatud eeskirju ei ole järgitud, on direktiivi 2003/86 artikli 5 lõikest 1 tulenevalt automaatselt õiguspärane ja seda ei saa vaidlustada. See õiguspärasus sõltub seevastu viisist, kuidas liikmesriik seda kaalutlusõigust kasutas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">48.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kui seda on täpsustatud, on liikmesriikide kaalutlusõigusele direktiivi 2003/86 artikli 5 lõike 1 rakendamisel minu arvates seatud kolme liiki piirid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">49.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimene puudutab nõuet järgida direktiivi 2003/86 eesmärki ja mõtet.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">50.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohus on korduvalt kinnitanud, et perekonna taasühinemise lubamine on „üldreegel“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-19" href="#t-19">19</a>
</span>) ja et liikmesriigid ei saa neile direktiiviga 2003/86 antud tegutsemisruumi „kasutada viisil, mis seaks ohtu direktiivi eesmärgi soodustada perekonna taasühinemist ja kahjustaks direktiivi soovitavat toimet“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-20" href="#t-20">20</a>
</span>). Seega ei saa direktiivi 2003/86 artikli 5 lõikega 1 liikmesriikidele antud tegutsemisruumi kasutada – ilma et see kahjustaks selle direktiivi eesmärki ja soovitavat toimet – nii, et see takistab selle sätte alusel taotluse esitamist ja sellest tulenevalt perekonna taasühinemise õiguse kasutamist või muudab selle ülemäära raskeks või võimatuks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">51.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teine rühm piiranguid on seotud põhiõiguste austamisega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">52.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2003/86 põhjendusest 2 nähtub, et direktiivis tunnustatakse põhiõigusi ja peetakse kinni hartas tunnustatud põhimõtetest. Euroopa Kohus on korduvalt kinnitanud, et selle direktiivi sätteid tuleb tõlgendada ja kohaldada harta artiklit 7 ning artikli 24 lõikeid 2 ja 3 arvestades. Täpsemalt tuleb Euroopa Kohtu sõnul harta artiklit 7, mis tunnustab õigust era- ja perekonnaelu – mille üks aspekt on perekonna taasühinemise õigus (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-21" href="#t-21">21</a>
</span>) – austamisele, aga tõlgendada koostoimes harta artikli 24 lõikes 2 tunnustatud kohustusega võtta arvesse lapse parimaid huve ning arvestades harta artikli 24 lõikes 3 nimetatud lapse vajadust säilitada regulaarsed isiklikud suhted oma mõlema vanemaga (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-22" href="#t-22">22</a>
</span>). Selles kontekstis on Euroopa Kohus samuti meelde tuletanud teatud rahvusvaheliste õigusaktide tähtsust, sealhulgas nimelt lapse õiguste konventsiooni (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-23" href="#t-23">23</a>
</span>), mille artikli 9 lõikes 1 on ette nähtud, et osalisriigid tagavad, et last ei eraldata vanematest vastu nende tahtmist, ning artikli 10 lõikes 1 on täpsustatud, et sellest kohustusest tuleneb, et lapse või tema vanemate poolt perekonna taasühinemise eesmärgil esitatud avalduse osalisriiki sissesõiduks või sealt väljasõiduks peavad osalisriigid lahendama positiivselt, humaanselt ja kiiresti (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-24" href="#t-24">24</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">53.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldisemalt peavad liikmesriigid harta artikli 51 lõike 1 kohaselt liidu õiguse rakendamisel, sealhulgas seega siis, kui nad kasutavad oma kaalutlusõigust direktiivi ülevõtmiseks, austama hartaga kehtestatud õigusi ja järgima hartas sätestatud põhimõtteid ning edendama harta kohaldamist (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-25" href="#t-25">25</a>
</span>). Lisaks tohib harta artikli 52 lõike 1 kohaselt hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste teostamist piirata ainult seadusega ning arvestades nimetatud õiguste ja vabaduste olemust ning proportsionaalsuse põhimõtet, mistõttu „piiranguid [tohib] seada üksnes juhul, kui need on vajalikud ning vastavad tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">54.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Riigisisesed õigusnormid, mille kohaldamise tagajärjel saadetakse isik välja riigist, kus elavad tema lähisugulased, sealhulgas takistades perekonna taasühinemist, mis vastab nõutavate rahaliste vahendite tingimusele, võivad kujutada endast sekkumist õigusesse perekonnaelu austamisele (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-26" href="#t-26">26</a>
</span>) ja peavad seega selleks, et olla hartaga kooskõlas, vastama harta artikli 52 lõikes 1 sätestatud tingimustele, mida on meenutatud eespool.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">55.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samamoodi on muide väljendunud Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi „EIK“), tõlgendades EIÕK artiklit 8, mis on sisuliselt harta artikliga 7 sama sisuga. Kuigi see kohus on – nagu Belgia valitsus õigesti meenutab – täpsustanud, et EIÕK ja eelkõige selle artikkel 8 ei taga välismaalasele õigust siseneda konkreetsesse riiki või seal elada, kontrollib ta siiski süstemaatiliselt nende meetmete proportsionaalsust, mis kujutavad endast takistusi perekonna taasühinemisele ja mida käsitatakse piirangutena selles artiklis sätestatud õigusele perekonnaelu austamisele. Näiteks on ta alles hiljuti kinnitanud, et kohtuasjas, mis puudutab nii perekonnaelu kui ka sisserännet, „erineb riigi kohustus lubada oma territooriumile seal elavate isikute sugulasi ulatuselt olenevalt asjaomaste isikute erilisest olukorrast ja üldisest huvist ning nõuab asjasse puutuvate huvide õiglase tasakaalu leidmist“ laste parimates huvides, millel on niisuguses kontekstis „oluline kaal“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-27" href="#t-27">27</a>
</span>). Ta on ühtlasi täpsustanud, et perekonna taasühinemise taotluse üle otsustamise protsessis peavad olema „paindlikkuse, kiiruse ja tõhususe tagatised, mis on vajalikud selleks, et tagada [asjaomaste isikute] õigus perekonnaelu austamisele, mis on tagatud [EIÕK] artikliga 8“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-28" href="#t-28">28</a>
</span>). Konkreetselt pagulaste perekonna taasühinemisega seoses on EIK korduvalt meelde tuletanud, „et perekonna ühtsus on pagulase oluline õigus ja et perekonna taasühinemine on oluline element selleks, et tagakiusamise eest põgenenud isikutel oleks võimalik jätkata normaalset elu“, täpsustades, et „rahvusvahelisel ja Euroopa tasandil valitseb konsensus selles, et pagulaste suhtes on vaja kohaldada soodsamat perekonna taasühinemise menetlust kui teiste välismaalaste puhul“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-29" href="#t-29">29</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">56.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks tuleneb kolmas hulk direktiivi 2003/86 artikli 5 lõikega 1 liikmesriikidele jäetud kaalutlusruumi piiranguid minu arvates neile selle direktiivi rakendamisel pandud individuaalselt käsitlemise kohustusest. Tulenevalt sellest kohustusest, mille on Euroopa Kohus tuletanud nimetatud direktiivi artiklist 17 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-30" href="#t-30">30</a>
</span>) ja mida kohaldatakse horisontaalselt kõikide otsuste suhtes, mis kuuluvad selle direktiivi kohaldamisalasse, peavad liikmesriigid tagama, et pädevad riigiasutused hindavad igal konkreetsel juhul asjaomaste isikute olukorda individuaalselt, võttes arvesse kõiki asjakohaseid tegureid ja pöörates vajaduse korral erilist tähelepanu laste huvidele ja perekonnaelu soodustamisele (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-31" href="#t-31">31</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">57.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tribunal de première instance francophone de Bruxelles’i (Brüsseli prantsuskeelne esimese astme kohus) eelotsuse küsimusele tuleb vastata eespool nimetatud erinevaid piire arvestades.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastus eelotsuse küsimusele</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">58.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu direktiivi 2003/86 artikli 5 lõige 1 lubab, on Belgia seadusandja valinud võimaluse, et perekonna taasühinemise taotluse peavad esitama pereliikmed (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-32" href="#t-32">32</a>
</span>). 15. detsembri 1980. aasta seaduse artikli 12bis lõike 1 kohaselt tuleb selline taotlus kohustuslikus korras esitada territoriaalselt pädevale diplomaatilisele esindusele (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-33" href="#t-33">33</a>
</span>). Selle seadusega ei ole sellest reeglist ette nähtud ühtegi erandit välismaal elavate pereliikmete jaoks. Lisaks nähtub eelotsusetaotlusest ja kohtutoimikust ning poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kuigi 15. detsembri 1980. aasta seaduse artikli 12bis lõike 1 sõnastus ei ole selles tähenduses selge, peavad asjaomased pereliikmed esitama nimetatud diplomaatilisele esindusele perekonna taasühinemise taotluse isiklikult, isegi kui perekonna taasühinemist taotlev isik on tunnustatud pagulane.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">59.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhjustel, mille ma esitan, leian, et niisugune direktiivi 2003/86 artikli 5 lõike 1 rakendussäte nagu see, mida kohaldatakse Belgia õiguses, eirab eespool meenutatud piire, mis piiritlevad selle sättega liikmesriikidele antud kaalutlusõiguse kasutamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">60.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimesena, kuna see säte ei näe sõnaselgelt, läbipaistvalt ja üldiselt ette muid toiminguid alternatiivina perekonna taasühinemise taotluse isiklikult esitamisele, kui asjaomastel pereliikmetel ei ole võimalik minna pädevasse diplomaatilisse või konsulaaresindusse, kahjustab see selgelt direktiivi 2003/86 eesmärki soodustada perekonna taasühinemist. Sama kehtib ka selle direktiivi konkreetsema eesmärgi kohta anda tunnustatud pagulastele suurem kaitse, sest kohustus minna esindusse isiklikult kohale selleks, et esitada seal taasühinemise taotlus, kehtib sama rangelt ka nende pereliikmete suhtes, nagu nähtub põhikohtuasjast. Kuna see muudab eespool kirjeldatud olukordades perekonna taasühinemise õiguse kasutamise praktikas võimatuks, isegi kui kõik direktiivis 2003/86 perekonna taasühinemise lubamiseks ette nähtud tingimused on täidetud, kahjustab see säte ka selle direktiivi soovitavat toimet.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">61.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eespool esitatud järeldust ei sea kahtluse alla Belgia valitsuse poolt nii kirjalikes seisukohtades kui ka kohtuistungil viidatud asjaolu, et pädeva diplomaatilise või konsulaaresinduse poole pöördudes võivad asjaomased isikud taotleda perekonna taasühinemise viisa taotluse isiklikult esitamise kohustusest vähemalt ajutist erandit. Esiteks, isegi kui eeldada, nagu väidab Belgia valitsus, et on olemas tegelik võimalus saada isiklikult esitamise reeglist erand, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-34" href="#t-34">34</a>
</span>) nähtub selle valitsuse enda sõnadest, et sellise erandi tegemise otsus on täiesti meelevaldne ja seda saab teha vaid väga juhuslikult: (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-35" href="#t-35">35</a>
</span>) ainult siis, kui välismaalaste amet leiab, et taotlejatel ei ole praktiliselt võimalik pädevasse diplomaatilisse esindusse kohale minna, kuna diplomaatiline või konsulaarasutus peab saama sellelt ametilt loa näha ette taotlejate isiklikult kohale minemisele alternatiivsed meetmed. Teiseks tuleneb Belgia riigi seisukohast kiireloomulisuse tingimuse hindamise kohta põhikohtuasjas selgelt, et Belgia ametiasutused tõlgendavad mõistet „võimatu“ äärmiselt rangelt, eitades sisuliselt selle tingimuse esinemist ka siis, kui asjaomased isikud elavad konfliktipiirkondades ja võivad reisides langeda ebainimliku või alandava kohtlemise ohvriks. Kolmandaks, arvestades selle erandi erandlikkust ja asjaolu, et see sõltub täielikult ametiasutuse kaalutlusõigusest, ei ole huvitatud isikutel sellise erandi tegemise võimaluse olemasolu kohta mingit teavet (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-36" href="#t-36">36</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">62.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks juhtudele, kus kohale minemine on objektiivselt võimatu, võib tekkida küsimus, kas perekonna taasühinemist taotleva isiku pereliikmete kohustuslik füüsiline kohalolek diplomaatilises või konsulaaresinduses alates perekonna taasühinemise menetluse esimesest etapist on direktiiviga 2003/86 kooskõlas kõigil juhtudel, kui – võttes arvesse taotlejate konkreetset olukorda ja nende elukohariigis valitsevaid asjaolusid – kohale minemise nõue takistab tõsiselt perekonna taasühinemise taotluse esitamiseks nõutavate formaalsuste täitmist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">63.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb märkida, et taasühinemise menetlus toimub etapiviisiliselt ja nõuab sageli pärast taotluse esitamist, et asjaomased pereliikmed ilmuksid mitu korda diplomaatilisse või konsulaaresindusse, eelkõige selleks, et esitada dokumente, osaleda vestlusel, teha DNA-teste ning kui taotlus rahuldatakse, viisa kätte saada. Kohustada neid isikuid – kelle hulgas on üldjuhul kõige haavatavamad perekonna liikmed, nagu väikelapsed – mitu korda ette võtma pikki, raskeid, kui mitte lausa ohtlikke või ülemäära kulukaid sõite diplomaatilistesse või konsulaaresindustesse, mis võivad – nagu põhikohtuasjas – asuda muus riigis kui elukohariik, selleks et täita seal formaalsusi, mida saab kergesti teha sidevahendi abil, ei ole minu arvates kooskõlas direktiivi 2003/86 mõttega, vaid tuleneb pigem soovist külvata perekonna taasühinemise teele raskusi, mis heidutaksid inimesi seda õigust kasutamast. Sama kehtib eelkõige pagulaste pereliikmete kohta, kellel võib olla reisimisega suuremaid raskusi. Seega seaks perekonna taasühinemise taotluse isiklikult esitamise kohustus oluliselt ebasoodsamasse olukorda kolmandate riikide kodanike kategooria, keda tahetakse direktiiviga 2003/86 eriliselt kaitsta, millel oleks paradoksaalne tagajärg, et asjaolud, mis sunnivad neid oma riigist põgenema ja mille tõttu on liidu seadusandja direktiivi põhjenduse 8 kohaselt ette näinud perekonna taasühinemise õiguse kasutamiseks soodsamad tingimused, muudavad selle õiguse kasutamise objektiivselt raskemaks, kui mitte praktiliselt võimatuks (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-37" href="#t-37">37</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">64.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Belgia valitsus väidab, et perekonna taasühinemiseks viisataotluse isiklikult esitamine on vajalik taotlejate isikusamasuse ja biomeetriliste andmete dokumenteerimiseks eelkõige selleks, et võidelda identiteedi ja peresidemetega seotud pettuste vastu. Ent kui tahes õiguspärane see eesmärk ka ei oleks, ei saa see minu arvates õigustada taotlejate süstemaatilist diplomaatilisse või konsulaaresindusse isiklikult kohale ilmuma kohustamist taasühinemise menetluse algusest alates. Eitamata Belgia valitsuse välja toodud sellise nõude põhjendatust – sealhulgas selleks, et võimaldada vajalike turvakontrollide läbiviimist vastavalt muu hulgas direktiivi 2003/86 artikli 6 lõikele 1 – ja seega vajadust, et taotleja peab menetluse mingis etapis biomeetriliste andmete võtmiseks diplomaatilisse või konsulaaresindusse isiklikult kohale ilmuma, ei usu ma, et selline andmete kogumine oleks tingimata vajalik juba perekonna taasühinemise taotluse esitamise etapis. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-38" href="#t-38">38</a>
</span>) Tuleb vältida pereliikmete põhjendamatut mitu korda kohale sõitmist, eriti kui see osutub vaevarikkaks või riskantseks, eelkõige menetluse varajases etapis, kus taotluse läbivaatamist ei ole veel alustatud ja kus huvitatud isikud ei saa veel positiivse tulemuse tõenäosust hinnata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">65.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena ja sisuliselt samadel põhjustel, mis on juba esitatud, rikub see, kui liikmesriik nõuab perekonna taasühinemist taotleva isiku, sealhulgas tunnustatud pagulase pereliikmete selle liikmesriigi diplomaatilisse või konsulaaresindusse kohale ilmumist üksnes selleks, et esitada seal perekonna taasühinemise taotlus, isegi kui taotlejate liikumine sellesse kohta osutub objektiivselt võimatuks või ülemäära keeruliseks või riskantseks, õigust perekonna ühtsuse austamisele, mis on sätestatud harta artiklis 7, vastaval juhul koostoimes harta artikli 24 lõigetega 2 ja 3. Niisugune kohustus kujutab endast nimelt selle õiguse riivet, mis on ebaproportsionaalne eesmärgiga võidelda perekonna taasühinemisega seotud pettuste vastu, rikkudes harta artikli 52 lõiget 1.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">66.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandana ja viimasena eirab direktiivi 2003/86 artikli 5 lõike 1 niisugune rakendamine, nagu see tuleneb Belgia õigusnormidest ja halduspraktikast, ka käesoleva ettepaneku punktis 56 meenutatud individuaalse käsitlemise kohustust. Nimelt ei võimalda süsteem, kus perekonna taasühinemist taotleva isiku pereliikmete kohale ilmumine pädevasse diplomaatilisse esindusse on ilma eranditeta kohustuslikult ja pidevalt nõutav, põhimõtteliselt arvesse võtta asjaomaste isikute olukorda ja eelkõige asjaolusid, mida on Euroopa Kohus pidanud perekonna taasühinemise taotluse läbivaatamise ulatust ja intensiivsust mõjutavaks, nagu eelkõige asjaomaste laste vanus ja olukord nende päritoluriigis. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-39" href="#t-39">39</a>
</span>) Neid asjaolusid tuleb aga a fortiori arvesse võtta sellise taotluse esitamiseks lõplike formaalsuste täitmise varasemas staadiumis.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">67.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Liikmesriigid peavad üldisemalt tagama, et direktiivi 2003/86 artikli 5 lõike 1 rakendamise menetlus oleks võimalikult paindlik ja pakuks – nagu täpsustab Euroopa Inimõiguste Kohus – paindlikkuse, kiiruse ja tõhususe tagatisi, mis on vajalikud selleks, et tagada asjaomaste isikute õigus sellele, et austataks nende perekonnaelu (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-40" href="#t-40">40</a>
</span>). Seda silmas pidades ei saa eelkõige X-i ning laste A ja B olukorda arvestades minu arvates heaks kiita ülemäärast formaalsust, mis tuleneb eelkõige 3. veebruari 2023. aasta e-kirjast koos välismaalaste ameti poolt varem kaebajate nõustajale teatavaks tehtud 28. ja 29. septembri 2022. aasta taotluste rahuldamata jätmisega peamiselt põhjusel, et taotlus esitati läbivaatamiseks otse pädevale ametiasutusele, mitte Belgia diplomaatilise või konsulaaresinduse kaudu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">68.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Enne ettepaneku tegemist soovin veel rõhutada, nagu nõukogu oma kirjalikes seisukohtades õigesti tegi, et direktiivi 2003/86 artikli 5 lõike 1 sõnastus on piisavalt lai selleks, et võimaldada kohandada perekonna taasühinemiseks viisataotluse esitamise menetlust kooskõlas selle direktiivi eesmärgiga ja selle aluseks olevate põhiõigustega, isegi kui – nagu Belgia Kuningriigi puhul – liikmesriik on valinud lahenduse, mis teeb sellise taotluse esitamise perekonna taasühinemist taotleva isiku pereliikmete ülesandeks. Seega ei välista see artikkel võimalust, et nimetatud taotluse võib esitada pädevale diplomaatilisele või konsulaaresindusele volitatud esindaja kas posti teel või e-posti teel ja seega ilma perekonna taasühinemist taotleva isiku pereliikmete füüsilise kohalviibimiseta, ega võimalust, et need isikud võivad selle esitada, nagu tegid X ning lapsed A ja B, otse asjaomases liikmesriigis ametiasutusele, kes taotluse läbi vaatab. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt aga ei pea liikmesriigid, nimelt nende kohtud, mitte ainult tõlgendama riigisisest õigust kooskõlas liidu õigusega, vaid nad peavad ka jälgima, et nad ei tugine teisese õiguse tõlgendusele, mis on vastuolus liidu õiguskorras kaitstavate põhiõigustega (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-41" href="#t-41">41</a>
</span>). Direktiivi 2003/86 artikli 5 lõiget 1 ei saa seega mingil juhul tõlgendada nii, et see lubab nii ranget ja vähepaindlikku korda kui Belgias kohaldatav kord.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">69.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõike eeltoodut arvestades tuleb minu arvates eelotsuse küsimusele vastata, et direktiivi 2003/86 artikli 5 lõikega 1 koostoimes harta artikliga 7 ja artikli 24 lõikega 2 on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis nõuavad, et kolmandas riigis viibivad pereliikmed, eelkõige tunnustatud pagulase pereliikmed, peavad esitama riiki sisenemise ja seal elamise taotluse perekonna taasühinemiseks selle liikmesriigi territoriaalselt pädevale diplomaatilisele või konsulaaresindusele isiklikult, nägemata ette erandeid juhuks, kus asjaomaste isikute konkreetset olukorda ja nende elukohariigis valitsevaid asjaolusid arvestades on sellisesse esindusse kohale minemine võimatu, ülemäära keeruline või riskantne.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">V.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ettepanek</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">70.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata tribunal de première instance francophone de Bruxelles’i (Brüsseli prantsuskeelne esimese astme kohus, Belgia) eelotsuse küsimusele järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-138" title="page-4">
      Nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiivi 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta artikli 5 lõiget 1 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 7 ja artikli 24 lõikega 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid või halduspraktika, mis nõuavad, et kolmandas riigis viibivad pereliikmed, eelkõige tunnustatud pagulase pereliikmed, peavad esitama riiki sisenemise ja seal elamise taotluse perekonna taasühinemiseks selle liikmesriigi territoriaalselt pädevale diplomaatilisele või konsulaaresindusele isiklikult, nägemata ette erandeid juhuks, kus asjaomaste isikute konkreetset olukorda ja nende elukohariigis valitsevaid asjaolusid arvestades on sellisesse esindusse kohale minemine võimatu, ülemäära keeruline või riskantne.
    </p>
    <div/>
  <hr class="note"/>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-1" href="#c-1">1</a>
</span>) Algkeel: prantsuse.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-2" href="#c-2">2</a>
</span>) ELT 2003, L 251, lk 12; ELT eriväljaanne 19/06, lk 224.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-3" href="#c-3">3</a>
</span>) ELT 2011, L 337, lk 9.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-4" href="#c-4">4</a>
</span>) Moniteur belge, 31.12.1980, lk 145584.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-5" href="#c-5">5</a>
</span>) Kohtuistungil oli Belgia valitsuse esindaja seisukoht selles küsimuses pealegi selge, kui ta täpsustas, et põhikohtuasja kaebajate viisataotlust perekonna taasühinemiseks ei saa pidada esitatuks, kuna nad ei ole täitnud nõutud formaalsusi ega pöördunud sellise taotluse vastuvõtmiseks ja registreerimiseks pädeva asutuse poole.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-6" href="#c-6">6</a>
</span>) Vt muu hulgas vabaühenduse Human Rights Watch dokumendid, mis on kättesaadavad järgmistel veebiaadressidel: https://www.hrw.org/news/2022/10/24/turkey-hundreds-refugees-deported-syria, https://www.hrw.org/news/2022/08/17/questions-and-answers-turkeys-threatened-incursion-northern-syria, https://www.hrw.org/world-report/2023/country-chapters/syria.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-7" href="#c-7">7</a>
</span>) Eelotsusetaotluse esitanud kohus piirdub sisuliselt nende sätete sõnastuse meenutamisega ilma nende kasutamist rohkem põhjendamata. Kohtuistungil selgitas põhikohtuasja kaebajate esindaja, et see on tingitud asjaolust, et 15. detsembri 1980. aasta seaduse artikliga 10 on muu hulgas üle võetud need sätted.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-8" href="#c-8">8</a>
</span>) Vt direktiivi 2011/95 artikli 2 punktis j esitatud mõiste „pereliige“ määratlus selle direktiivi tähenduses.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-9" href="#c-9">9</a>
</span>) C‑91/20, EU:C:2021:898, punktid 42 ja 43.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-10" href="#c-10">10</a>
</span>) Vt 8. septembri 2022. aasta kohtuotsus Ametic (C‑263/21, EU:C:2022:644, punkt 64).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-11" href="#c-11">11</a>
</span>) Vt 17. novembri 2022. aasta kohtuotsus Belgische Staat (abielus alaealine pagulane) (C‑230/21, EU:C:2022:887, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-12" href="#c-12">12</a>
</span>) Vt 1. augusti 2022. aasta kohtuotsus Bundesrepublik Deutschland (täisealiseks saanud lapse taasühinemine perekonnaga) (C‑279/20, EU:C:2022:618, punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-13" href="#c-13">13</a>
</span>) Vt 12. detsembri 2019. aasta kohtuotsus Bevándorlási és Menekültügyi Hivatal (perekonnaga taasühinemine – pagulase õde) (C‑519/18, EU:C:2019:1070, punkt 50).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-14" href="#c-14">14</a>
</span>) Vt 1. augusti 2022. aasta kohtuotsus Bundesrepublik Deutschland (täisealiseks saanud lapse taasühinemine perekonnaga) (C‑279/20, EU:C:2022:618, punkt 61).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-15" href="#c-15">15</a>
</span>) Vt 1. augusti 2022. aasta kohtuotsus Bundesrepublik Deutschland (täisealiseks saanud lapse taasühinemine perekonnaga) (C‑279/20, EU:C:2022:618, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-16" href="#c-16">16</a>
</span>) Ettepanek: nõukogu direktiiv perekonna taasühinemise õiguse kohta, KOM(1999) 638 (lõplik), lk 18 (edaspidi „algne ettepanek“).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-17" href="#c-17">17</a>
</span>) Vt muudetud ettepaneku võtta vastu nõukogu direktiiv perekonna taasühinemise õiguse kohta, KOM(2002) 225 (lõplik) (edaspidi „muudetud ettepanek“), artikkel 5.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-18" href="#c-18">18</a>
</span>) Tuleb siiski märkida, et komisjoni algse ettepaneku muudetud versiooni kohta parlamendi esitatud muudatusettepanekut, millega sooviti täpsustada, et perekonna taasühinemise taotlus tuleb igal juhul esitada perekonna taasühinemist taotleva isiku elukohaliikmesriigis, ja mida põhjendati muu hulgas sellega, et pereliikmetel võib olla raskusi selle liikmesriigi diplomaatilisse esindusse minekuga (vt aruanne muudetud ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv perekonna taasühinemise õiguse kohta (uus konsulteerimine) – kodanikuvabaduste ja -õiguste, justiits- ja siseküsimuste komisjon | A5-0086/2003 | Euroopa Parlament (europa.eu)), ei võetud vastu.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-19" href="#c-19">19</a>
</span>) Vt 21. aprilli 2016. aasta kohtuotsus Khachab (C‑558/14, EU:C:2016:285, punkt 25). Nagu rõhutas kohtujurist Mengozzi oma ettepanekus kohtuasjas, milles tehti see kohtuotsus (C‑558/14, EU:C:2015:852, punkt 38): kui perekonna taasühinemise lubamine on „reegel“, on see nii seetõttu, et see on õigus.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-20" href="#c-20">20</a>
</span>) Vt 12. detsembri 2019. aasta kohtuotsus Bevándorlási és Menekültügyi Hivatal (perekonnaga taasühinemine – pagulase õde) (C‑519/18, EU:C:2019:1070, punkt 62 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-21" href="#c-21">21</a>
</span>) Vt selle kohta 27. juuni 2006. aasta kohtuotsus parlament vs. nõukogu (C‑540/03, EU:C:2006:429, punkt 52). Vt ka kohtujurist Mengozzi ettepanek kohtuasjas Noorzia (C‑338/13, EU:C:2014:288, punkt 20).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-22" href="#c-22">22</a>
</span>) Vt selle kohta 17. novembri 2022. aasta kohtuotsus Belgische Staat (abielus alaealine pagulane) (C‑230/21, EU:C:2022:887, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-23" href="#c-23">23</a>
</span>) Vastu võetud ÜRO peaassamblee 20. novembri 1989. aasta resolutsiooniga 44/25 ja jõustunud 2. septembril 1990.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-24" href="#c-24">24</a>
</span>) Vt 27. juuni 2006. aasta kohtuotsus parlament vs. nõukogu (C‑540/03, EU:C:2006:429, punkt 57).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-25" href="#c-25">25</a>
</span>) Vt 1. augusti 2022. aasta kohtuotsus Bundesrepublik Deutschland (täisealiseks saanud lapse taasühinemine perekonnaga) (C‑279/20, EU:C:2022:618, punktid 39 ja 40 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-26" href="#c-26">26</a>
</span>) Vt analoogia alusel 11. juuli 2002. aasta kohtuotsus Carpenter (C‑60/00, EU:C:2002:434, punkt 41) Roomas 4. novembril 1950 allkirjastatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi „EIÕK“) artikli 8 kohta ja Euroopa Liidu kodanike pereelu kaitse kohta väljasaatmisotsuste eest; vt ka 25. juuli 2002. aasta kohtuotsus MRAX (C‑459/99, EU:C:2002:461, punkt 53).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-27" href="#c-27">27</a>
</span>) EIK 9. juuli 2021. aasta otsus kohtuasjas M.A. vs. Taani (CE:ECHR:2021:0709JUD000669718, punktid 132 ja 133).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-28" href="#c-28">28</a>
</span>) EIK 10. juuli 2014. aasta otsus kohtuasjas Senigo Longue jt vs. Prantsusmaa (CE:ECHR:2014:0710JUD001911309, punkt 75).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-29" href="#c-29">29</a>
</span>) EIK 10. juuli 2014. aasta otsus kohtuasjas Tanda-Muzinga vs. Prantsusmaa (CE:ECHR:2014:0710JUD000226010, punkt 75) ja EIK 10. juuli 2014. aasta otsus kohtuasjas Mugenzi vs. Prantsusmaa (CE:ECHR:2014:0710JUD005270109, punkt 54).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-30" href="#c-30">30</a>
</span>) Direktiivi 2003/86 artikkel 17 näeb ette, et „[l]iikmesriigid võtavad […] asjakohaselt arvesse isiku peresuhete laadi ja kestust ning tema liikmesriigis elamise kestust, ning samuti pere-, kultuuri- ja ühiskonnasidemete olemasolu tema päritolumaaga“.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-31" href="#c-31">31</a>
</span>) Vt 13. märtsi 2019. aasta kohtuotsus E. (C‑635/17, EU:C:2019:192, punkt 59).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-32" href="#c-32">32</a>
</span>) Paljud teised liikmesriigid on teinud sama valiku, vahel ühendades selle võimalusega, et taotluse esitab ka perekonna taasühinemist taotlev isik (AT, CZ, DE, EE, FI, HR, HU, LU, LV, SE, SK). Teised on valinud süsteemi, kus perekonna taasühinemist tuleb taotleda ainult perekonna taasühinemist taotleval isikul (BG, CY, EL, ES, FR, PL, SI) – vt komisjoni 29. märtsi 2019. aasta aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule perekonna taasühinemise õigust käsitleva direktiivi 2003/86 kohaldamise kohta (COM(2019) 162 (final), lk 11).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-33" href="#c-33">33</a>
</span>) Eelotsusetaotlusest nähtub, et pädev diplomaatiline esindus määratakse kindlaks asjaomaste pereliikmete praeguse elukohariigi alusel. Kui huvitatud isikute elukohariigis – nagu põhikohtuasja kaebajate puhul – Belgia diplomaatilist esindust ei ole, võivad nad valida naaberriikide diplomaatiliste esinduste hulgast.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-34" href="#c-34">34</a>
</span>) Märgin, et eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole seda asjaolu maininud, vaid see lähtub vastupidi eeldusest, et niisugustes olukordades, nagu on kõne all põhikohtuasjas, ei ole ette nähtud ühtegi erandit. Nagu ma aga käesoleva ettepaneku punktis 34 meenutasin, peab Euroopa Kohus lähtuma eelotsusetaotluses kirjeldatud õiguslikust raamistikust.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-35" href="#c-35">35</a>
</span>) Märgin lisaks, et ainus näide, mille Belgia valitsus selle kohta esitas, puudutab Belgia kodaniku poolt perekonna taasühinemiseks esitatud viisataotlusi, mis esitatakse perekonna taasühinemist taotleva isiku kui volitatud isiku kaudu 15. detsembri 1980. aasta seaduse artikli 9 alusel (vt aadressil https://www.refworld.org/pdfid/58b04f134.pdf). Aruandes Belgia kohta, mis on lisatud Centre fédéral Migrationi (Myria) 2017. aasta juuni uuringusse „Le regroupement national des ressortissants des pays tiers en Europe pratiques nationales“, millele Belgia valitsuse esindaja kohtuistungil viitas, on viidatud eespool nimetatud otsusele ja rõhutatud, et „[i]t is not possible for the sponsor to introduce the application. Only in very exceptional cases, the sponsor can be authorised to introduce the application. This should then be done in the same country as usually foreseen for the introduction of the application by its family members“ (Perekonna taasühinemist taotleval isikul ei ole võimalik taotlust esitada. Perekonna taasühinemist taotleval isikul on lubatud taotlust esitada ainult väga erandlikel juhtudel. Seda tuleks sel juhul teha samas riigis, kus on tema pereliikmete jaoks taotluse esitamine tavaliselt ette nähtud) (vt https://emnbelgium.be/sites/default/files/publications/FINAL%20BE%20report%20on%20Family%20Reunification%20with%20a%20TCN_1.pdf, lk 46). On siiski selge, et tingimus, et perekonna taasühinemist taotlev isik peab taotluse esitama samas riigis, kus tema pereliikmed elavad, oleks juhul, kui on ette nähtud isiklikult esitamine, pagulaste jaoks võimatu.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-36" href="#c-36">36</a>
</span>) Selle kohta, kui oluline on, et huvitatud isikud saaksid perekonna taasühinemise menetluse eri etappide kohta selget, läbipaistvat ja „kirjalikku“ teavet, vt Nicholson, F., The “Essential Right“ to Family Unity of Refugees and Others in Need of International Protection in the Context of Family Reunification, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR), lk 122.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-37" href="#c-37">37</a>
</span>) Taotlejate raskuste kohta saatkondadesse pääsemisel ja seoses nõutud palju kordi kohale sõitmisega vt Nicholson, F., The „Essential Right“ to Family Unity of Refugees and Others in Need of International Protection in the Context of Family Reunification, op. cit., lk 124 jj.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-38" href="#c-38">38</a>
</span>) Lisaks ei selgitanud Belgia valitsus kohtuistungil, miks on vältimatult vajalik, et biomeetriliste andmete võtmine toimuks perekonna taasühinemiseks esitatud viisataotluse esitamise ajal.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-39" href="#c-39">39</a>
</span>) Vt selle kohta 27. juuni 2006. aasta kohtuotsus parlament vs. nõukogu, C‑540/03, EU:C:2006:429, punkt 56.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-40" href="#c-40">40</a>
</span>) Vt käesoleva ettepaneku punktis 55 meenutatud kohtupraktika.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-41" href="#c-41">41</a>
</span>) Vt 1. augusti 2022. aasta kohtuotsus Bundesrepublik Deutschland (täisealiseks saanud lapse taasühinemine perekonnaga) (C‑279/20, EU:C:2022:618, punktid 39 ja 40 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</body>
</html>
