(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) algatas 13. novembril 2023. aastal määruse (EL) 2016/1036 (edaspidi „alusmäärus“) artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik“ või „HRV“) pärit mobiilsete juurdepääsuseadmete impordiga. Komisjon avaldas algatamise kohta teate Euroopa Liidu Teatajas (edaspidi „algatamisteade“) (2).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 29. septembril 2023 ELi mobiilsete juurdepääsuseadmete sektoris võrdsete tingimuste taastamise koalitsioon (edaspidi ka „kaebuse esitaja“). Kaebus esitati liidu mobiilsete juurdepääsuseadmete tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tulenenud kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)

27. märtsil 2024 algatas komisjon subsiidiumivastase uurimise Hiina Rahvavabariigist pärit mobiilsete juurdepääsuseadmete impordi suhtes. Ta avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (3).

(4)

15. jaanuaril 2024 ja 12. märtsil 2024 esitas kaebuse esitaja alusmääruse artikli 14 lõike 5 alusel taotlused HRVst pärit mobiilsete juurdepääsuseadmete impordi registreerimiseks.

(5)

Komisjon kehtestas HRVst pärit mobiilsete juurdepääsuseadmete impordi registreerimise nõude oma 23. mai 2024. aasta rakendusmäärusega (EL) 2024/1450 (4) (edaspidi „registreerimismäärus“).

(6)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a esitas komisjon 14. juunil 2024 huvitatud isikutele kavandatud tollimaksude kokkuvõtte ning üksikasjad, millest lähtutakse dumpingumarginaalide ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks piisavate marginaalide arvutamisel. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega esitada märkusi arvutuste täpsuse kohta. Märkusi käsitleti vastavalt asjakohasusele.

(7)

12. juulil 2024 kehtestas komisjon oma 11. juuli 2024. aasta rakendusmäärusega (EL) 2024/1915 (5) (edaspidi „ajutine määrus“) HRVst pärit mobiilsete juurdepääsuseadmete impordi suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu.

(8)

Pärast ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise aluseks olnud oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamist (edaspidi „esialgsete järelduste avalikustamine“) esitasid Hiina Rahvavabariigi valitsus (edaspidi „Hiina valitsus“), kaebuse esitaja, Hiina masinate ja elektroonikatoodete impordi ja ekspordi kaubanduskoda (edaspidi „Hiina kaubanduskoda“), (6) eksportivad tootjad Hunan Sinoboom Intelligent Equipment Co., Ltd. (edaspidi „Sinoboom“), Oshkosh JLG (Tianjin) Equipment Technology Co., Ltd. (edaspidi „JLG“), Terex (Changzhou) Machinery Co., Ltd. (edaspidi „Terex“) ja Zhejiang Dingli Machinery Co., Ltd. (edaspidi „Dingli“), kasutaja Construct Machines S.R.L. ja kaupleja Norbert Wienold GmbH ajutise määruse artikli 2 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul kirjalikud esildised, milles nad tegid teatavaks oma seisukohad esialgsete järelduste kohta.

(9)

Lisaks ajutiste meetmete kohta märkuste esitamisele viitas kaebuse esitaja ajutise määruse põhjendusele 343, kus komisjon tegi esialgse järelduse, et artikli 7 lõike 2a kohaldamise tingimused ei ole täidetud. Kaebuse esitaja palus komisjonil enne lõplike järelduste avalikustamist täiendavalt avalikustada järeldused väiksema tollimaksu reegli kohaldamise kohta. Ta väitis, et väiksema tollimaksu reegli kohaldamine on oluline element, millel on tohutu mõju nii liidu tootjatele kui ka eksportijatele, ning et üksikasjalike järelduste avaldamata jätmisega muutis komisjon kaebuse esitaja jaoks täiendavate tõendite esitamise võimatuks ja rikkus kaebuse esitaja kaitseõigusi.

(10)

Komisjon leidis, et kaebuse esitajale väiksema tollimaksu reegli kohaldamist käsitlevate järelduste varajane avalikustamine ei ole õigustatud, sest seeläbi tehtaks huvitatud isikute vahel vahet. Sama küsimuse varajane avalikustamine kõigile huvitatud isikutele tähendaks eri isikute tõstatatud probleemide erinevat käsitlemist ja avaks tee edasiste varajase avalikustamise taotluste esitamisele, samas kui lõplike järelduste kohta märkuste esitamise 10-päevane tähtaeg tuleneb õigusnormidest (alusmääruse artikli 20 lõikest 5) (7). Kuna lõplike järelduste avalikustamise dokumendis esitati põhjused, mille põhjal järeldati, et artikli 7 lõike 2a tingimused ei ole täidetud, ning kaebuse esitajat ja kõiki huvitatud isikuid kutsuti üles esitama nende järelduste kohta märkusi, järgiti kõigi isikute kaitseõigusi.

(11)

Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus. Ära kuulati kaebuse esitaja, Hiina kaubanduskoda ning äriühingud Sinoboom, JLG, Terex ja Dingli. Sinoboom esitas 10. juunil 2024 ärakuulamise eest vastutavale ametnikule ärakuulamise taotluse. Seoses juhtumi meeskonnaga korraldatud sarnase ärakuulamisega võeti taotlus 18. juunil 2024 tagasi. Sinoboomi teavitati tema õigusest pöörduda uuesti ärakuulamise eest vastutava ametniku poole, kui kohtumisel juhtumi meeskonnaga ei leita rahuldavat lahendust. Dingli kuulati ära 29. augustil 2024, CCCME ja Terex 5. septembril 2024, JLG 6. septembril 2024 ja Sinoboom 9. septembril 2024.

(12)

Komisjon jätkas oma lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Lõplike järelduste tegemisel võttis komisjon arvesse huvitatud isikute märkusi ja muutis vajaduse korral oma esialgseid järeldusi.

(13)

Komisjon teavitas kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada HRVst pärit mobiilsete juurdepääsuseadmete impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“). Kõigile isikutele anti tähtaeg, mille jooksul nad said lõplike järelduste avalikustamise kohta märkusi esitada.

(14)

Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus. Dingli ja kaebuse esitaja kuulati ära 15. novembril 2024 ning JLG ja Terex ärakuulamine toimus 19. novembril 2024.

(15)

Pärast lõplike järelduste kohta märkuste saamist muutis komisjon Dingli, teiste lisas loetletud koostööd tegevate äriühingute ja kõigi teiste äriühingute suhtes kohaldatavat lõplikku dumpinguvastast tollimaksu. Dumpinguarvutused avalikustati uuesti ja Dinglile anti võimalus esitada märkusi. Teistele huvitatud isikutele anti samuti võimalus esitada uuesti arvutatud lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kohta märkusi. Komisjonile ei esitatud ühtegi täiendavat märkust, mis oleks võinud muuta komisjoni järeldusi.

(16)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist vaidlustas Hiina kaubanduskoda komisjoni poolt ajutise määruse põhjenduses 14 esitatud järelduse, et Hiina kaubanduskojal puuduvad enda nimel kaitseõigused. Hiina kaubanduskoda kordas oma märkusi, mida ajutise määruse põhjenduses 14 juba käsitleti, ja lisas, et kui komisjon keeldub Hiina kaubanduskojale huvitatud isiku staatuse andmisest, peab ta sama tegema ka kaebuse esitaja puhul.

(17)

Komisjon kinnitas ajutise määruse põhjenduses 14 esitatud tähelepanekud ja järeldused, kuid selgitas, et käsitab kaebuse esitajat huvitatud isikuna, kuna too esindab eksportivaid tootjaid viimaste volikirja alusel. Selles mõttes ei erine Hiina kaubanduskoja staatus kaebuse esitaja staatusest.

(18)

Kuna liidu tootjate, importijate ja eksportivate tootjate valikuuringu kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 16–23 esitatud järeldused.

(19)

Nagu on märgitud ajutise määruse jaos 1.6, hõlmas dumpingu ja kahju uurimine ajavahemikku 1. oktoobrist 2022 kuni 30. septembrini 2023 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2020 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „asjaomane periood“).

(20)

Nagu on sätestatud ajutise määruse põhjendustes 33 ja 34, käsitatakse uuritava tootena Hiina Rahvavabariigist pärit iseliikuvaid mobiilseid juurdepääsuseadmeid, mis on ette nähtud inimeste tõstmisteks ja mille maksimaalne töökõrgus on vähemalt 6 meetrit, ning nende eelmonteeritud või koostevalmis osi, välja arvatud üksikud eraldiseisvad osad ning välja arvatud harmoneeritud süsteemi gruppidesse 86 ja 87 kuuluvatele sõidukitele inimeste tõstmiseks kinnitatud seadmed (edaspidi „uuritav toode“), mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 8427 10 10 , ex 8427 20 19 , ex 8428 90 90 , ex 8431 20 00 ja ex 8431 39 00 alla (TARICi koodid: 8427 10 10 10, 8427 20 19 10, 8428 90 90 20, 8431 20 00 60 ja 8431 39 00 10).

(21)

Tootemääratluse alla kuuluvad masinad, mida kasutatakse inimeste tõstmiseks mitmesugustes rakendustes, ning see hõlmab liigend- ja teleskooptõstukeid, käärtõstukeid ja masttõstukeid.

(22)

Eelmonteeritud või koostevalmis osad hõlmavad nelja kategooriat, milleks on mobiilsete juurdepääsuseadmete 1) šassiid, 2) pöördalused või -lauad, 3) platvormid või korvid, 4) tõstemehhanismid. Tõstemehhanismide hulka kuuluvad liigend- ja teleskooptõstukite ning masttõstukite poomid (teleskoop- ja liigendpoomid, pikendusega või ilma) ning käärtõstukite kääriharud. Nende hulka ei kuulu üksikud eraldiseisvad komponendid.

(23)

Nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 35, käsitatakse asjaomase tootena Hiina Rahvavabariigist pärit mobiilseid juurdepääsuseadmeid (edaspidi „asjaomane toode“).

(24)

Komisjon järeldas ajutise määruse põhjendustes 36 ja 37, et asjaomane toode, HRV siseturul toodetav ja müüdav toode ning liidu tootmisharu toodetav ja liidus müüdav uuritav toode on samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses. Selle järelduse kohta märkusi ei esitatud.

(25)

Hiina kaubanduskoda ja eksportiv tootja Sinoboom esitasid märkusi tootemääratluse kohta. Vastuseks Hiina kaubanduskoja ja Sinoboomi märkustele väitis kaebuse esitaja, et tootemääratlust ei tohiks muuta.

(26)

Hiina kaubanduskoda ei nõustunud komisjoni otsusega lükata tagasi ajutise määruse põhjendustes 45 ja 46 kokkuvõtlikult käsitletud taotlus jätta tootemääratlusest välja elektri- ja hübriidmootoriga mobiilsed juurdepääsuseadmed. Ta kordas, et tavapäraste ning elektri- või hübriidmootoriga mobiilsete juurdepääsuseadmete füüsikaliste ja tehniliste omaduste vahel on selge ja ilmne erinevus. Hiina kaubanduskoda kordas ka seda, et nende kahe mobiilsete juurdepääsuseadmete kategooria mehaanilised komponendid on põhimõtteliselt erinevad, nende puhul kasutatakse erinevaid jõuallikaid ning neil on erinevad tehnilised funktsioonid ja kasutusviisid. Lisaks väitis ta, et neid kasutatakse erinevates tegevusvaldkondades, nagu ehitus, hooldus, ladustamine või tootmine. Hiina kaubanduskoda tõi näiteks diiselmootoriga käärtõstukid, mida tema sõnul kasutatakse enamasti välistingimustes, kuna sellistel masinatel on suuremad mootorid, rehvid ja raamid ning neid saab seetõttu ebatasasel pinnal hõlpsasti liigutada. Seevastu elektrilisi käärtõstukeid kasutatakse tema arvates enamasti siseruumides, sest need on väiksemad, liikuvamad ja väiksema võimsusega, mistõttu on neid parem kasutada kitsastes kohtades. Neil põhjustel leidis Hiina kaubanduskoda, et kõnealusel kahel kategoorial ei ole samu põhiomadusi ja nad ei moodusta homogeenseid tooteid.

(27)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Hiina kaubanduskoda väidet tavapäraste ja elektriliste mobiilsete juurdepääsuseadmete erinevuse kohta. Ta väitis, et komisjoni seisukoht, mille kohaselt elektrilised mobiilsed juurdepääsuseadmed „võidakse“ järk-järgult võtta kasutusele keskkondades või tegevusvaldkondades, kus varem kasutati tavapärase jõuallikaga mobiilseid juurdepääsuseadmeid, on spekulatiivne. Lisaks on liidu tootmisharu tema väitel sõnaselgelt tunnistanud, et oluline erinevus nende kahe tootekategooria vahel seisneb käiturmootoris, millest sõltuvad kasutustingimused, ning et sisepõlemismootoriga seadmed on mõeldud kasutamiseks ebatasasel pinnal välistingimustes ja elektrimootoriga seadmed on ette nähtud kasutamiseks tööstusrakendustes siseruumides. Peale selle leidis Hiina kaubanduskoda, et kuna see argument puudutab tulevikku, ei ole see uurimisperioodi puhul asjakohane. Seega väitis ta, et toode on algusest peale olnud vääralt määratletud ja vääral tootemääratlusel põhinevad järeldused kahju kohta on küsitavad.

(28)

Komisjon nentis, et Hiina kaubanduskoda ei esitanud täiendavaid argumente ega tõendeid, mis õigustaksid elektriliste mobiilsete juurdepääsuseadmete väljajätmist. Seepärast, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 45 ja 46, jäi komisjon seisukohale, et mõlemal kategoorial (tavapärased ja elektri- või hübriidmootoriga mobiilsed juurdepääsuseadmed) on samad põhiomadused ning et mõlema kategooria kuulumine tootemääratluse alla on põhjendatud. Lisaks tõdes komisjon, et mobiilsete juurdepääsuseadmete turg areneb pidevalt edasi ja muu hulgas keskkonnaküsimuste tõttu võidakse elektrilised mobiilsed juurdepääsuseadmed järk-järgult kasutusele võtta keskkondades või tegevusvaldkondades, kus varem kasutati tavapärase jõuallikaga mobiilseid juurdepääsuseadmeid. Seega ei oleks põhjendatud jätta elektrilised mobiilsed juurdepääsuseadmed tootemääratlusest välja, sealhulgas asjaolu tõttu, et neid kasutati juba uurimisperioodil peamiselt siseruumides. Veelgi olulisem on see, et olenemata sellest, kas mobiilseid juurdepääsuseadmeid kasutatakse sise- või välistingimustes, on nii elektrilistel kui ka tavapärastel mobiilsetel juurdepääsuseadmetel samad põhiomadused ja kasutusotstarve ning mõlemad kuuluvad asjaomase tootemääratluse alla. Seetõttu jäi komisjon seisukohale, et toode on õigesti määratletud.

(29)

Hiina kaubanduskoda väitis pärast esialgsete järelduste avalikustamist ja kordas pärast lõplike järelduste avalikustamist, et erinevalt komisjonist peab ta põhjendatuks oma taotlust jätta välja hübriid- ja elektrimootoriga mobiilsed juurdepääsuseadmed, mille töökõrgus on 28 meetrit või rohkem ja mida ei tooda liidu tootmisharu. Pealegi ei ole asjaolu, et komisjoni arvates võidakse neid mobiilseid juurdepääsuseadmeid edaspidi tootma hakata, Hiina kaubanduskoja sõnul asjakohane, sest kui neid mobiilseid juurdepääsuseadmeid asjaomasel perioodil ei imporditud, olid kahju kohta tehtud järeldused moonutatud, kuna seda tüüpi seadmed ei saanud liidu tootmisharule kahju põhjustada. Hiina kaubanduskoda väitis, et äriühingutel Dinolift ja Manitou on võimalik toota ainult kuni 28-meetrise töökõrgusega mobiilseid juurdepääsuseadmeid.

(30)

Komisjon leidis, et Dinolifti veebisaidil ja Manitou aastaaruandes on tõepoolest märgitud, et neil äriühingutel on võimalik toota kuni 28-meetrise töökõrgusega mobiilseid juurdepääsuseadmeid. See ei tõenda siiski, et need tootjad või teised turul tegutsevad tootjad ei suuda nõudluse korral üldse toota üle 28-meetrise töökõrgusega mobiilseid juurdepääsuseadmeid või et nad ei hakka neid lähitulevikus tootma. Nagu komisjon märkis juba ajutise määruse põhjenduses 337, ei anna asjaolu, et teatavaid tooteliike toodetakse vähem, põhjust järeldada, et need tooteliigid ei konkureeri Hiinast pärit impordiga, vaid pigem on tegemist dumpinguhinnaga impordi mõjuga või vähese nõudlusega nende tooteliikide järele. Lisaks leidis komisjon, et asjaolu, et valimisse kaasatud liidu tootjad ei müünud uurimisperioodil kõiki turul eksisteerivaid tooteliike või ei müünud uurimisperioodil mõnda tooteliiki üldse, ei mõjuta liidu tootmisharule tekitatud kahju kohta tehtud üldisi järeldusi. Seetõttu ei muutnud komisjon oma seisukohta, et ühtegi tooteliiki ei ole põhjust tootemääratlusest välja jätta, ja ta jäi ajutise määruse põhjenduses 47 esitatud järelduste juurde.

(31)

Hiina kaubanduskoda väitis pärast esialgsete järelduste avalikustamist ja kordas pärast lõplike järelduste avalikustamist, et eelmonteeritud või koostevalmis osade hõlmamine tootemääratlusega ei ole põhjendatud, sest kuna liidus puudub mobiilsete juurdepääsuseadmete osade vaba turg, ei saanud Hiina samasuguse toote import liidu mobiilsete juurdepääsuseadmete tootjatele tekitada olulist (kui üldse mingit) kahju. Lisaks taotles Hiina kaubanduskoda, et komisjon loetleks tootemääratluse alla kuuluvad asjaomased osad (st šassii, pöördlaud, tõstemehhanism ja platvorm) sõnaselgelt meetme regulatiivosas, et tagada rakendamise järjepidevus ja vältida segadust reguleerimisala osas.

(32)

Komisjon nentis, et Hiina kaubanduskoda ei esitanud osade väljajätmiseks täiendavaid põhjendatud argumente. Seepärast jäi komisjon ajutise määruse põhjenduses 52 esitatud järelduse juurde, et need osad peaksid olema tootemääratlusega hõlmatud.

(33)

Teisalt leidis komisjon, et Hiina kaubanduskoja taotlus loetleda tootemääratluse alla kuuluvad osad sõnaselgelt meetmete regulatiivosas on põhjendatud, ja kohandas vastavalt määruse regulatiivosa.

(34)

Eksportiv tootja Sinoboom taotles nn ämbliktõstukite väljajätmist tootemääratlusest. Ta väitis, et ämbliktõstuk on väga eripärane mobiilsete juurdepääsuseadmete tüüp, millega on võimalik pääseda ligi kitsastele kohtadele ning mis on muud tüüpi mobiilsete juurdepääsuseadmetega võrreldes kergem ja avaldab maapinnale väiksemat kontaktsurvet. Tema väitel saab ämbliktõstukeid kasutada erisugustel pindadel ja mitmesugustes kontekstides, kuid seda tüüpi tõstuk on ainulaadne selle poolest, et mahub kitsastesse kohtadesse, mistõttu see on iseäranis kasulik siseruumides, nagu ostukeskused, staadionid, raudteejaamad, hotellid ja lennujaamad. Sinoboom väitis ka, et seda tüüpi tõstukeid toodetakse liidus väga vähe. Kõigil neil põhjustel leidis Sinoboom, et Hiinast pärit ämbliktõstukid ei konkureeri liidus toodetavate ämbliktõstukitega ning et Hiinast pärit impordile tollimaksude kehtestamisega karistataks nii importijaid kui ka allkasutajaid ja tarbijaid.

(35)

Komisjon ei pidanud seda taotlust põhjendatuks. Vaatamata oma eripärale on ämbliktõstukitel samad põhiomadused nagu muud tüüpi mobiilsetel juurdepääsuseadmetel. Sinoboom ise märkis, et on olemas kaks ämbliktõstukite tootjat, mis näitab, et ämbliktõstukite tootmine on liidus olemas. Tõstemehhanism, kuju ja kitsastesse kohtadesse mahtumine ei muuda selle tõstuki funktsiooni võimaldada töötajatel ohutult kõrgustes töötada. Seega konkureerisid Hiinast imporditud ämbliktõstukid liidus toodetud ämbliktõstukitega. Väidet, et liidu toodang ei suuda nõudlust rahuldada, ei toetatud ühegi tõendiga. Isegi kui see oleks nii, ei ole asjaolu, et liidu tootmisharu ei suuda nõudlust rahuldada, asjakohane kriteerium tooteliigi väljajätmiseks tootemääratlusest; tollimaksude kehtestamise eesmärk on tagada, et mobiilseid juurdepääsuseadmeid imporditaks õiglase hinnaga, mitte hoida ära ämbliktõstukite või muude mobiilsete juurdepääsuseadmete importi. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(36)

Eespool nimetatud põhjusi silmas pidades otsustas komisjon jääda ajutise määruse põhjenduses 52 esitatud järelduste juurde.

(37)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitasid Hiina valitsus, Dingli, Terex, JLG, Sinoboom ja Hiina kaubanduskoda komisjonile märkused esialgsete dumpingut käsitlevate järelduste kohta.

(38)

Hiina kaubanduskoda ja Sinoboom seadsid kahtluse alla komisjoni otsuse valida veokitele paigaldatavad platvormid tooteks, mis kuulub mobiilsete juurdepääsuseadmetega samasse üldkategooriasse. Hiina kaubanduskoda väitis, et moonutamata müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi võrdlusaluste kindlaksmääramiseks sobiva allikana Malaisia kraanatootja kõrvalejätmine oli alusetu. Mõlemad eespool nimetatud huvitatud isikud juhtisid tähelepanu olulistele erinevustele mobiilsete juurdepääsuseadmete ja veokitele paigaldatavate mobiilsete platvormide vahel, väites, et selliste platvormide tehnilised omadused ja tootmisprotsess erinevad mobiilsete juurdepääsuseadmete omadest, mis mõjutab oluliselt nende tootmise kulusid.

(39)

Hiina kaubanduskoda väitis, et kui komisjon valib Brasiilia, tuleks moonutamata müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi võrdlusaluste kindlaksmääramiseks sobiva allikana kasutada mõnda muud tõsteseadmete tootjat kui Madal Palfinger S.A. (edaspidi „Madal Palfinger“). Sinoboom pakkus alternatiivse Brasiilia tootjana välja liikur- ja roomikkraanade tootja.

(40)

Komisjon ega huvitatud isikud ei suutnud kindlaks teha Hiinaga sarnase majandusarengu tasemega riiki, kus toodetakse mobiilseid juurdepääsuseadmeid. Seepärast lähtus komisjon mobiilsete juurdepääsuseadmetega samasse üldkategooriasse kuuluva toote valimisel uuritava toote iseloomulikest omadustest, mis on märgitud algatamisteate (8) punktis 2: inimeste tõstmiseks kasutatavad, mobiilsed, iseliikuvad tõsteseadmed. Seetõttu jättis komisjon materjalide käitlemiseks kasutatavad staatilised kraanad kõrvale. Kuna uuritava toote määratlus välistab sõnaselgelt materjalikäitlusseadmed, (9) ei saa ka liikur- ja roomikkraanasid pidada mobiilsete juurdepääsuseadmetega samasse üldkategooriasse kuuluvateks toodeteks.

(41)

Veokitele paigaldatavad mobiilsed platvormid on ilmselgelt liikuvad ja neid kasutatakse peamiselt inimeste tõstmiseks. Ainus erinevus seisneb jõuallikas, mis mobiilsete juurdepääsuseadmete puhul on sisseehitatud, samas kui veokitele paigaldatavate mobiilsete platvormide puhul on jõuallikaks veok. Komisjon kinnitas oma teises tootmistegureid käsitlevas teates (edaspidi „teine teade“) tehtud järelduse, et iseloomulike omaduste, kasutusotstarbe, tootmisprotsessi ja sisendmaterjali sarnasuse tõttu kuuluvad veokitele paigaldatavad mobiilsed platvormid mobiilsete juurdepääsuseadmetega samasse üldkategooriasse. Hiina kaubanduskoja ja Sinoboomi poolt esile toodud erinevused ei ole sellised, mis välistaksid nende kahe toote iseloomulike omaduste põhimõttelise sarnasuse. See väide lükati tagasi.

(42)

Huvitatud isikud ei pakkunud välja ühtegi veokitele paigaldatavate mobiilsete platvormide tootjat, kes oleks sobiv allikas moonutamata müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi võrdlusaluste kindlaksmääramiseks. Seetõttu oli komisjoni poolt teises teates nimetatud Brasiilia tootja Madal Palfinger ainus äriühing, mida kaaluti täiendava analüüsi tegemiseks.

(43)

Hiina kaubanduskoda ja Sinoboom väitsid, et Madal Palfingeri aruannet ei saa pidada normaalväärtuse arvutamise seisukohast usaldusväärseks, kuna see tootja kuulub äriühingule, mille peakorter asub ELis (Austrias), ja mõned aruandes kajastatud tehingud ei ole tehtud tavapärase kaubandustegevuse käigus. Nad viitasid Madal Palfingeri 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande lisadele, mis sisaldavad märkust „Ladina-Ameerikas valitsenud keerulised majanduslikud ja poliitilised tingimused mõjutasid ka tootmist. Seetõttu kohandati vastavalt tootmisvõimsust, eriti Brasiilias. Laiendati kontsernisiseseid tarnesuhteid USAs asuvate tootmiskohtadega ning […] standardimist […]“ (10).

(44)

Komisjon leidis, et Palfingeri kontserni tootmisvõimsuse kohandamine, millele osutati Madal Palfingeri 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande lisades, ei vähenda aruandes kajastatud tehingute usaldusväärsust normaalväärtuse arvutamise seisukohast, sest müügi- ja üldkulude ning kasumi osas oli valdav enamus Madal Palfingeri poolt omamaisel ja rahvusvahelisel turul tehtud tehingutest siiski usaldusväärne.

(45)

Komisjon kinnitas ajutise määruse põhjenduses 197 tehtud järelduse, et uurimise seisukohast ei ole oluline, kellele Madal Palfinger kuulub. Madal Palfingerilt saadud finantsandmed kajastavad selle Brasiilia tootja, mitte tema Euroopas asuva omaniku müügitehinguid.

(46)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Hiina kaubanduskoda väiteid Madal Palfingeri aruande ebausaldusväärsuse kohta, mis tuleneb kontsernisisestest tehingutest. Samuti tsiteeris Hiina kaubanduskoda Palfingeri kontserni 2023. aasta aruandes (11) esitatud avaldust, milles viidati Brasiilia asemel Argentinale (12). Neid väiteid käsitleti juba põhjendustes 44 ja 45.

(47)

Seetõttu kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 58 esitatud järelduse.

(48)

Oluliste moonutuste olemasolu üksikasjad on esitatud ajutise määruse jaos 3.3.

(49)

Pärast ajutiste tollimaksude kehtestamist esitas Hiina valitsus 29. juulil 2024 rea märkusi, milles ta väitis, et i) aruandes esineb puudusi; ii) alusmääruse artikli 2 lõige 6a ei ole kooskõlas WTO dumpinguvastase lepinguga; iii) alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohased komisjoni uurimistavad ei ole kooskõlas WTO õigusega; iv) komisjon peaks põhjalikult uurima, kas võrdlusriigi turul ja ELi turul esineb moonutusi. Samal kuupäeval esitas Hiina kaubanduskoda märkused, mille kohaselt i) alusmääruse artikli 2 lõige 6a on vastuolus WTO lepingutega ja WTO vaidluste lahendamise organi otsusega juhtumi kohta, mis puudutas Euroopa Liidu dumpinguvastaseid meetmeid Argentinast pärit biodiislikütuse suhtes (13); ii) Hiina mobiilsete juurdepääsuseadmete sektoris ei esine olulisi moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(50)

Täpsemalt väitis Hiina valitsus esiteks, et ajakohastatud aruanne põlistab aruande problemaatilisust, kuna see sisaldab jätkuvalt subjektiivset, ühekülgset ja ebaõiget hinnangut Hiina turumajandusele. Hiina valitsuse arvates on see nii eelkõige seetõttu, et a) Hiina on rajanud sotsialistliku turumajanduse vastavalt oma konkreetsetele oludele ning Hiina sotsialistlikku turumajandust on pidevalt täiustatud ja edasi arendatud, kusjuures turg etendab ressursside jaotamisel otsustavat rolli ja Hiina valitsusel on suurem roll majanduse elujõulisuse täiemahulisel stimuleerimisel. Ei ole olemas üht ja ainust turumajanduse mudelit: turumajandus peaks olema lahutamatult seotud riigi ajaloo, kultuuri ja tegelike oludega; b) ajakohastatud aruande sisu on ebaõige ja ühekülgne ning kaldub oluliselt kõrvale objektiivsest tegelikkusest ja selles lähtutakse oluliste moonutuste kindlakstegemise alusena Hiina tööstuse õiguspärastest konkurentsieelistest ning Hiina ja Euroopa vahelistest tavapärastest institutsioonilistest erinevustest, eirates täielikult küsimust, kas ELis endas esineb olulisi turumoonutusi; c) komisjon on andnud välja oma talituste töödokumendid üksnes Hiina ja Venemaa kohta, mis tekitab kahtluse, et see on ajendatud poliitilistest kaalutlustest, ja see omakorda tekitab probleeme seoses enamsoodustusrežiimiga; d) komisjon nõustub omamaiste tootmisharude väidetega oluliste moonutuste olemasolu kohta, kasutades peamise tõendina (ajakohastatud) aruannet, seeläbi soosides ELi tootmisharusid. Aruande põhjal otsustab komisjon algatada menetlusi, viia läbi uurimisi ja teha järeldusi ning selle tulemusel suhtub komisjon ELi tootmisharude esitatud tõenditesse soodsamalt, mis on vastuolus õigluse ja õiguse aluspõhimõtetega.

(51)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Hiina ajalooline ja kultuuriline eripära jääb tõepoolest alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohase oluliste moonutuste analüüsist välja, kuid ajakohastatud aruandes, mis on ulatuslikele erapooletutele tõenditele, sealhulgas Hiina ametiasutuste avaldatud õigusaktidele, eeskirjadele ja muudele ametlikele poliitikadokumentidele, rahvusvahelistelt organisatsioonidelt kui kolmandatelt isikutelt saadud aruannetele, akadeemilistele uurimustele ja teadlaste artiklitele ning muudele usaldusväärsetele sõltumatutele allikatele tuginev terviklik dokument, keskendutakse juhtumitele, mis osutavad moonutuste olemasolule alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Asjaomaseid moonutusi on üksikasjalikult kirjeldatud ajutise määruse jagudes 3.3.2–3.3.8, võttes ajakohastatud aruande kõrval arvesse kõiki toimikus olevaid tõendeid, ning Hiina valitsus ei lisanud konkreetset teavet, mis seaks selle analüüsi kahtluse alla. Vastupidi: seoses Hiina valitsuse väitega, et sotsialistliku turumajanduse mudeli kohaselt etendab turg ressursside jaotamisel otsustavat rolli, juhtis komisjon tähelepanu sellele, et isegi Hiina kõige uuemad asjakohased poliitikadokumendid osutavad ressursside turupõhise jaotamise puudumisele. Nimelt kinnitatakse Hiina Kommunistliku Partei (edaspidi „HKP“) keskkomitee resolutsioonis „Reformide edasine süvendamine Hiina moderniseerimise edendamiseks“, mis võeti vastu HKP keskkomitee 20. täiskogu istungil 18. juulil 2024 (edaspidi „3. täiskogu resolutsioon“), ühemõtteliselt, et Hiina valitsuse majanduspoliitika aluseks olev juhtiv filosoofia on marksism-leninism, ning selles kohustutakse sõnaselgelt järgima poliitikat, mis on ressursside turupõhise jaotamise põhimõtetega vastuolus (14).

(52)

Seoses Hiina valitsuse väitega enamsoodustusrežiimi põhimõtte rikkumise kohta tuletas komisjon meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti c kohaselt koostatakse riigi kohta aruanne üksnes juhul, kui komisjon on täheldanud faktidel põhinevaid märke võimalike oluliste moonutuste kohta teatavas riigis või selle riigi teatavas sektoris. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a jõustumisel 2017. aastal oli komisjon täheldanud selliseid märke oluliste moonutuste kohta Hiinas. Komisjon avaldas 2020. aastal ka aruande moonutuste kohta Venemaal ja ajakohastas 2024. aastal aruannet Hiina kohta. Vajaduse korral võidakse koostada ka muid aruandeid. Komisjon tuletas ka meelde, et aruanded ei ole alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks kohustuslikud. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c kirjeldatakse tingimusi, mille alusel võib komisjon esitada riigiaruandeid, ning vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile d ei ole kaebuse esitajad kohustatud aruannet kasutama, samuti ei ole riigiaruande olemasolu alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohase uurimise algatamise eeltingimuseks. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti e kohaselt piisab uurimise algatamiseks sellest, et kaebuse esitajad on esitanud piisavaid tõendeid artikli 2 lõike 6a punkti b kriteeriumidele vastavate oluliste moonutuste esinemise kohta mis tahes riigis. Seetõttu kehtivad riigis esinevaid olulisi moonutusi käsitlevad õigusnormid vahet tegemata kõigi riikide kohta ja seda olenemata riigiaruande olemasolust. Olemuslikult ei riku riigis esinevaid moonutusi käsitlevad eeskirjad seega enamsoodustusrežiimi põhimõtteid.

(53)

Seoses väitega, et moonutusi käsitlevate aruannete avaldamisega soosib komisjon ELi tootmisharusid, kordas komisjon oma seisukohta, et (ajakohastatud) aruanne on tõenditel põhinev dokument (vt põhjendus 51 eespool). Aruanne lisati uurimistoimikule, et kõigil huvitatud isikutel oleks piisavalt võimalusi seda ning selle aluseks olevaid fakte ja tõendeid ümber lükata, täiendada või kommenteerida. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 55, otsustas Hiina valitsus mitte esitada väiteid või tõendeid, mis lükkaksid aruandes esitatud allikad ümber. Seega ei ole komisjoni praktika vastuolus õigluse ja õiguse aluspõhimõtetega, vaid pigem oli Hiina valitsus see, kes ei kasutanud oma menetlusõigusi.

(54)

Teiseks väitis Hiina valitsus, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a ei ole kooskõlas WTO õigusega, eelkõige seetõttu, et a) WTO dumpinguvastases lepingus ei leidu oluliste moonutuste mõistet. Selle asemel sisaldab dumpinguvastase lepingu artikkel 2.2 ammendavat loetelu olukordadest, kus normaalväärtuse kindlaksmääramiseks võib kasutada kas arvestusliku normaalväärtuse või kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinna meetodit. „Oluline turumoonutus“ ei ole üks neist olukordadest; b) dumpinguvastase lepingu artikli 2.2 kohaselt tuleb normaalväärtuse arvutamisel kasutada päritoluriigi tootmiskulusid, millele lisatakse põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulude ning kasumi summa. Dumpinguvastase lepingu artikli 2.2.1.1 kohaselt arvutatakse kulud uurimisaluse eksportija või tootja raamatupidamisdokumentide põhjal, tingimusel et need on kooskõlas ekspordiriigis kehtivate üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega ning kajastavad asjakohaselt uuritava toote valmistamise ja turustamisega seotud kulusid. Alusmääruse artikli 2 lõige 6a läheb seega arvestusliku normaalväärtuse kasutamist käsitlevatest WTO eeskirjadest kaugemale.

(55)

Nende väidetega ei olnud võimalik nõustuda. Komisjon leidis, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a sätted on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu kohustustega, mis tulenevad WTO õigusest, sealhulgas dumpinguvastase lepingu artiklis 2.2 kohaste normaalväärtuse arvutamise võimalustega. Apellatsioonikogu märkis juhtumi DS473 (15) lahendamisel sõnaselgelt, et WTO õiguse kohaselt on lubatud kasutada kolmanda riigi andmeid, mida on nõuetekohaselt kohandatud, kui selline kohandamine on vajalik ja põhjendatud. Sellega seoses tuletas komisjon meelde, et kui tehakse kindlaks, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaste oluliste moonutuste olemasolu tõttu ekspordiriigis ei ole asjakohane kasutada ekspordiriigi omamaiseid hindu ja kulusid, arvutatakse normaalväärtus alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt iga eksportiva tootja puhul moonutamata hindade või asjakohase võrdlusriigi võrdlusaluste põhjal. Alusmääruse sama sätte kohaselt võib kasutada ka ekspordiriigi omamaiseid kulusid, kui on kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud. Selles kontekstis oli eksportivatel tootjatel võimalus esitada tõendeid selle kohta, et nende individuaalsed müügi-, üld- ja halduskulud ja/või muud sisendkulud ei ole moonutatud. Ajutise määruse jagudes 3.3.2–3.3.8 tegi komisjon siiski kindlaks, et mobiilsete juurdepääsuseadmete sektoris esineb moonutusi, ning ei esitatud kindlaid tõendeid selle kohta, et üksikute eksportivate tootjate tootmistegurid ei ole moonutatud. See, kas Hiina äriühingute raamatupidamisarvestust peeti kooskõlas Hiina üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega või kas see arvestus kajastas asjakohaselt uuritava toote tootmise ja müügiga seotud kulusid Hiinas, ei saa seega mõjutada järeldust alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohase metoodika kohaldamise kohta.

(56)

Kolmandaks väitis Hiina valitsus, et komisjoni uurimistavad ei ole kooskõlas WTO õigusega, kuna komisjon ei uurinud, kas Hiina eksportijate dokumendid on kooskõlas ekspordiriigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega või kajastavad asjakohaselt uuritava toote valmistamise ja müügiga seotud kulusid, vaid jättis Hiina eksportijate raamatupidamisdokumendid nn olulise turumoonutuse tõttu kõrvale, mis on vastuolus WTO dumpinguvastase lepingu artikliga 2.2.1.1 ning WTO apellatsioonikogu järeldustega juhtumi DS473 kohta ja WTO vaekogu järeldustega juhtumi DS494 kohta, rõhutades, et dumpinguvastase lepingu artikli 2.2.1.1 kohaselt tuleks tootja kuludokumente pidada vaatlusaluse toote valmistamise ja müügiga seotud kulusid asjakohaselt kajastavaks, kui need dokumendid kajastavad täpselt ja usaldusväärselt kõiki tegelikult kantud kulusid ja on tõepoolest seotud vaatlusaluse toote valmistamise ja müügiga, ning uurimisasutus peab selliseid dokumente kasutama uurimisaluse ettevõtte tootmiskulude kindlaksmääramiseks. Seepärast kutsus Hiina valitsus komisjoni üles korrigeerima oma praktikat, et viia see nende WTO nõuetega kooskõlla.

(57)

Komisjon pidi need väited tagasi lükkama. Mis puudutab Hiina eksportijate raamatupidamisdokumentide vastavust üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele, siis seda argumenti käsitleti juba eespool põhjendustes 54–56. Seoses juhtumiga DS494 tuletas komisjon lisaks meelde, et nii EL kui ka Venemaa Föderatsioon vaidlustasid vaekogu järeldused, mis ei ole lõplikud, ja seetõttu ei ole neil WTO kohtupraktika kohaselt WTO süsteemis õiguslikku staatust, sest vaidluste lahendamise organ ei ole neid WTO liikmete otsusega heaks kiitnud. Igal juhul osutas vaekogu seda vaidlust puudutavas aruandes sõnaselgelt, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a jääb vaidluse piiridest välja.

(58)

Neljandaks väitis Hiina valitsus, et komisjon aktsepteeris võrdlusriigi andmeid ja kasutas neid Hiina tootjate kulude asendamiseks, ilma et ta oleks alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b sätestatud kuue kriteeriumi alusel põhjalikult hinnanud oluliste moonutuste võimalikku esinemist Brasiilias. Hiina valitsus on seisukohal, et komisjon peaks ennetavalt uurima ja tõendama moonutuste olemasolu võrdlusriikides, mitte lihtsalt passiivselt ootama tõendite esitamist juhtumiga seotud isikute poolt. Kuigi Hiina eksportivad tootjad esitasid teavet Brasiilias terasmaterjalide suhtes kehtestatud dumpinguvastaste ja/või tasakaalustavate meetmete kohta, ei uurinud komisjon, kas need Brasiilia importi piiravad meetmed on moonutanud asjaomaste Brasiilia tootjate hindu, vaid lükkas Hiina eksportivate tootjate väited meelevaldselt tagasi. Seoses Brasiilia kuluandmetega asus Hiina valitsus aga seisukohale, et kuna komisjon oli kontsernisiseste tehingute põhjal tuvastanud Hiina ettevõtete toodete puhul olulisi moonutusi, oleks komisjon pidanud representatiivsete ettevõtete valimisel uurima ja tõendama, et valitud Brasiilia ettevõtete hinnad ei ole kontsernisiseste tehingute tõttu „moonutatud“. Lisaks väitis Hiina valitsus, et komisjon peaks põhjalikult uurima moonutuste esinemist ELi siseturul. Hiina valitsus leiab, et see on nii näiteks seetõttu, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid on oma majanduse ja tööstuse suunamiseks võtnud kasutusele mitmesuguseid Hiina omadega sarnaseid lähenemisviise, sealhulgas, kuid mitte ainult, ametiasutuste suuniste andmine, finantssüsteemilt, eelkõige kommertspankadelt, sotsiaalse vastutuse nõudmine, majanduse toetamise programmide rakendamine ning energiasektorit soodustava ja suunava energiapoliitika kujundamine.

(59)

Komisjon ei pidanud neid väiteid õigeks. Seoses võrdlusriigi andmete hindamisega tuletas komisjon meelde, et kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a arvutab ta normaalväärtuse muude andmete kui ekspordiriigi omamaiste hindade ja kulude põhjal (välja arvatud juhul, kui on kindlaks tehtud, et need kulud ei ole moonutatud) üksnes juhul, kui ta teeb kindlaks, et need andmed sobivad moonutamata hindade ja kulude kajastamiseks. Selles protsessis on komisjon kohustatud kasutama ainult moonutamata andmeid. Seega ei oota komisjon kaugeltki passiivselt, vaid teeb oma analüüsi ja kutsub huvitatud isikuid üles esitama märkusi normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kavandatud allikate kohta uurimise varastes etappides, nimelt märkuste kaudu moonutamata allikate kohta, mida ta kavatseb kasutada ja mis avaldatakse menetluse varases etapis. Komisjoni lõplikus otsuses selle kohta, milliseid moonutamata andmeid tuleks normaalväärtuse arvutamiseks kasutada, võetakse täielikult arvesse kõiki isikute märkusi ja ka komisjoni enda uuringu tulemusi. Kõiki analüüsi asjakohaseid aspekte on üksikasjalikult kirjeldatud ajutise määruse jaos 3.4, sealhulgas kontsernisiseste tehingute osas põhjenduses 199 ning Brasiilias rakendatud dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete osas põhjenduses 201. Mis puudutab väidetavaid moonutusi ELis, siis vastuseks Hiina kaubanduskoja sarnasele väitele märkis komisjon juba ajutise määruse põhjenduses 179, et ELi poliitika ei oma alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohase hindamise kontekstis mingit tähtsust. Komisjon kordas, et vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile b analüüsitakse ühe või mitme selles sättes loetletud moonutava elemendi võimalikku mõju hindadele ja kuludele ekspordiriigis. Kulustruktuur ja hinnakujundusmehhanismid muudel turgudel, näiteks ELis, ei ole selle analüüsi osa.

(60)

Mis puudutab Hiina kaubanduskoja esitatud väiteid, siis esiteks kordas ühendus oma varasemat väidet, et dumpinguvastane leping, Hiina WTOga ühinemise protokoll ja WTO vaidluste lahendamise organi otsus ei luba komisjonil kalduda kõrvale dumpinguvastase lepingu artikli 2.2.1 kohasest normaalväärtuse kindlaksmääramise üldisest metoodikast, st eksportiva tootja kulude ja hindade või ekspordiriigis valdavate kulude ja hindade kasutamisest, põhjendusega, et ekspordiriigis on tuvastatud olulisi moonutusi. Hiina kaubanduskoja sõnul ei käsitlenud komisjon tema sellekohast 3. jaanuaril 2024 esitatud väidet.

(61)

Kuna Hiina kaubanduskoja väide on suuresti identne Hiina valitsuse väitega, mida käsitleti eespool põhjendustes 54–57, viitab komisjon oma seisukohale, mis on esitatud nendes põhjendustes.

(62)

Seoses Hiina mobiilsete juurdepääsuseadmete sektoris oluliste moonutuste väidetava puudumisega teatas Hiina kaubanduskoda järgmist: a) viimase seitsme aasta jooksul on Hiina avanud oma finantssüsteemi ja tervitanud oma territooriumil välisinvesteeringuid, sealhulgas USA ja Euroopa mobiilsete juurdepääsuseadmete tootjaid; b) Hiina on teinud märkimisväärseid edusamme intellektuaalomandi kaitse tugevdamisel ja viinud ellu ka riigiettevõtete raamistiku olulisi reforme, mis vähendavad liigset tootmisvõimsust ja suurendavad nende ettevõtete konkurentsivõimet; c) 14. viisaastakuplaanis viidatakse üksnes ehitusmasinate sektorile, samas kui mobiilsete juurdepääsuseadmete sektorit, st kõrgtööplatvormide tootmise sektorit, ei ole seal isegi mitte mainitud. Asjaolu, et mobiilseid juurdepääsuseadmeid kasutatakse sageli ehitustööde kontekstis, ei õigusta Hiina kaubanduskoja arvates komisjoni lähenemisviisi, mille kohaselt mobiilsete juurdepääsuseadmete sektorit peetakse ehitusmasinate tööstuse osaks; d) komisjoni põhjendused, mis puudutavad riigi osalust ettevõtetes, on silmakirjalikud, sest ühtegi komisjoni osutatud äriühingut, näiteks XCMGd või Liugongi, ei ole käesoleva uurimise valimisse kaasatud ja seega ei esinda nad Hiina tootmisharus olulist jõudu. Lisaks, kui komisjon leiab, et riigi osalus mobiilsete juurdepääsuseadmete tootjates on turumoonutuse põhjus, peaks komisjon järeldama, et börsil noteeritud äriühingute aktsiate omamise kaudu moonutavad turgu ka ELi liikmesriigid, näiteks Prantsusmaa, Saksamaa või Poola.

(63)

Komisjon ei saanud nende väidetega nõustuda. Hiina kaubanduskoda ei esitanud ühtegi konkreetset tõendit, mis lükkaks ümber komisjoni analüüsi ajutise määruse jagudes 3.3.2, 3.3.5 ja 3.3.7, ning pelk väide, et välisinvesteeringud on Hiinas teretulnud või et riigiettevõtete raamistikku on reformitud, ei saa muuta komisjoni hinnangut selles küsimuses. Lisaks juhtis komisjon tähelepanu asjaolule, et hiljutistest Hiina poliitikadokumentidest, näiteks 3. täiskogu resolutsioonist, nähtub, et riigiettevõtete reformimise peamine eesmärk on konsolideerida ja tugevdada riigiettevõtete esindatust strateegilistes tööstusharudes (16). Mis puudutab seda, et mobiilsete juurdepääsuseadmete sektorit ei ole 14. viisaastakuplaanis eraldi mainitud, siis ajutise määruse põhjendustes 130–138 kirjeldas komisjon Hiina plaanimissüsteemi, mille raames määratakse kindlaks prioriteedid ning keskvalitsuse, provintsi ja kohaliku omavalitsuse tasandi eesmärgid, sealhulgas seda, kuidas see süsteem hõlmab asjaomase toote puhul konkreetseid keskvalitsusest madalama tasandi meetmeid, kuigi riiklikus 14. viisaastakuplaanis ei ole mobiilsete juurdepääsuseadmete sektorit konkreetselt mainitud. Mis puudutab ELi riikide osalust äriühingutes, siis komisjon osutas selliste argumentide asjakohatusele juba eespool põhjenduses 59. Pealegi on komisjon ajutise määruse põhjendustes 107–111 ja 171 märkinud, et riigi kontroll kõnealuste Hiina mobiilsete juurdepääsuseadmete tootjate üle ulatub omandist märksa kaugemale ja kujutab endast alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande kohast olulist moonutust.

(64)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Hiina kaubanduskoda oma väiteid artikli 2 lõike 6a kokkusobimatuse kohta WTO lepinguga. Neid väiteid käsitleti juba põhjendustes 51–61.

(65)

Eespool öeldut silmas pidades kinnitas komisjon oma järeldused, millele ta jõudis ajutise määruse jaos 3.3.

(66)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Hiina kaubanduskoda, et kuna ei ole ühtegi teist Hiinaga sarnasel majandusarengu tasemel riiki, kus toodetakse mobiilseid juurdepääsuseadmeid, oleks komisjon pidanud Brasiilia asemel valima mõne muu riigi, kus toodetakse samasse üldkategooriasse kuuluvat sarnast toodet. Hiina kaubanduskoda kordas oma ettepanekut valida alternatiivseks võrdlusriigiks Malaisia.

(67)

Komisjon lükkas selle väite ümber juba ajutise määruse põhjenduses 60 ja lisas täiendavaid elemente põhjenduses 41 eespool.

(68)

Komisjon kinnitas ajutise määruse põhjenduses 203 esitatud järeldused.

(69)

Sinoboomi väitel põhjustas Global Trade Atlase (GTA) (17) kasutamine ebaõige tulemuse teatavate tootmistegurite, näiteks mootorite ja muude materjalide (18) puhul, mille kohta Sinoboom väitis, et tema enda kulude ja võrdlushindade vahel on märkimisväärsed erinevused. See äriühing väitis, et nende tootmistegurite jaoks moonutamata võrdlusaluste saamiseks peaks komisjon kasutama Sinoboomi esitatud andmeid või mõnda muud meetodit.

(70)

Komisjon leidis, et Sinoboomi andmeid mõjutavad HRV puhul kindlaks tehtud olulised moonutused, mida on kirjeldatud eespool jaos 3.2.1 ja ajutise määruse põhjendustes 64–185. Seetõttu ei saanud neid andmeid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohasel arvestusliku normaalväärtuse arvutamisel kasutada. Sellest tulenevalt lükkas komisjon tagasi ka väite, mille kohaselt erinevused kõnealuse äriühingu kasutatavate tootmistegurite moonutatud hindade ja GTAst saadud võrdlushindade vahel osutavad, et GTA hinnad on „ebatüüpilised“.

(71)

Sinoboom väitis, et komisjoni poolt teatavate tootmistegurite jaoks valitud HS-koodid erinevad nendest, millest teatati tema poolt küsimustikule antud vastuste kontrollimisel. Äriühing taotles teatatud HS-koodide kasutamist.

(72)

Komisjon vaatas põhjenduses 71 mainitud tootmistegurite võrdlusalused läbi, et tagada kooskõla Sinoboomi teatatud HS-koodidega. Komisjon märkis siiski, et kohati nõudis alternatiivsete HS-koodide kasutamine teistsuguse mõõtühiku kasutamist. Komisjon arvestas vastavad võrdlusalused ümber äriühingu esitatud ümberarvestustabeli alusel. Sinoboomile avalikustati kasutatud HS-koodid ja tehtud kohandused.

(73)

Sinoboom väitis, et mõne tootmisteguri puhul väljendati esialgsetes järeldustes hindu mõõtühikutes, mis erinesid küsimustikule antud vastustes vastavate materjalide kohta teatatud mõõtühikutest. Tema väitel võib mõõtühiku muutmine tekitada Sinoboomi normaalväärtuse arvutamisel ilmseid moonutusi, kuna neid võrdlusväärtusi kohaldatakse materjalitarbimise määrade suhtes, mis on arvutatud teistsuguste mõõtühikute alusel. Sinoboomi sõnul oligi tulemuseks oli „kuluteabe mittevastavus“. Äriühingu arvates oleks komisjon nende tootmistegurite puhul pidanud kasutama mõnda teist andmebaasi.

(74)

Komisjon leidis, et see väide ei ole põhjendatud, ega nõustunud argumendiga, et ta peaks kasutama mõnda teist andmebaasi, sest ta tagas samaväärse mõõtühiku korrektse kasutamise vastavalt Sinoboomi esitatud mõõtühikule, tuginedes GTAs esitatud teisesele mõõtühikule (19). Kui teatavate tootmistegurite eripära seda nõudis, kasutas komisjon alternatiivset mõõtühikut ja arvestas võrdlusaluse vastavalt ümber.

(75)

Sinoboom väitis, et eelavalikustamise dokumendi eri lisades esines nelja tootmisteguri (20) puhul hindade lahknevusi. Eelavalikustamise dokumendi lisades 4.1 ja 2.2 esitatud võrdlushinnad ühiku kohta on erinevad. Sinoboom palus komisjonil need lahknevused läbi vaadata ja näitajaid parandada.

(76)

Uurimise lõppetapis avalikustas komisjon uue lisa 4.1, milles kirjaviga ja sellest tulenev tootmisteguri hindade lahknevus oli parandatud.

(77)

Dingli väitis, et komisjon oli kasutanud vale võrdlusalust ühe tootmisteguri puhul, mis moodustab märkimisväärse osa selle äriühingu kuludest. Äriühing tegi ettepaneku kasutada teist võrdlusalust.

(78)

Olles seda väidet analüüsinud, nõustus komisjon sellega. Selle tulemusena arvutas komisjon kõnealuse äriühingu normaalväärtuse uuesti ja see osutus varasemast väiksemaks.

(79)

Terex märkis, et komisjoni tehtud kirjavea parandamiseks tuleks kahe tootmisteguri (21) hindu muuta. See äriühing väitis, et uurimise esialgses etapis tegi komisjon ühe tootmisteguri nimetuses kirjavea ja kasutas teise puhul vale võrdlusalust.

(80)

Komisjon tunnistas kirjaviga, nõustus esimest tootmistegurit puudutava väitega ja parandas vastavalt võrdlusalust. Teise tootmisteguri hinda puudutava väite lükkas komisjon tagasi ja selgitas, et kasutatud võrdlusalus põhineb GTAs avaldatud teisesel mõõtühikul. Komisjon kohandas normaalväärtust.

(81)

Hiina kaubanduskoda kordas oma väidet, et ei ole õige koondada kulumaterjalide alla kõiki materjale, mille osakaal tootmise kogukuludes on alla 1 %, teatades, et mõne valimisse kuuluva tootja puhul võivad sellised sisendid moodustada kuni viiendiku tootmise kogukuludest.

(82)

Komisjon nentis, et Hiina kaubanduskoda ei vaidlustanud komisjoni järjepidevat tava väljendada kulumaterjale protsendina toorainetest tootjate esitatud kuluandmete alusel. Kuna peamisi kuluartikleid, nagu mootorid, akud, ventiilid, rehvid ja rakmed, mis moodustavad rohkem kui 80 % tootmise kogukuludest, selliselt ei koondatud, pidas komisjon kasutatud metoodikat asjakohaseks. Lisaks leidis komisjon, et kuna tootmistegurite arv on erakordselt suur, ulatudes kuni 200ni, oleks iga tootmisteguri jaoks võrdlusaluse kindlaksmääramine muutnud uurimise tarbetult keerukaks ja see ei oleks viinud teistsuguse tulemuseni, võttes arvesse HRV turul esinevaid üldisi moonutusi. Komisjon märkis, et ka üks valimisse kaasatud eksportiv tootja koondas tootmistegurid oma vastustes küsimustikule. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(83)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Dingli, et kahe tootmisteguri (22) võrdlusalust tuleb parandada.

(84)

Esimese võrdlusaluse puhul esitas Dingli tõendid selle kohta, et tema tootmisprotsessis kasutatav sisend kuulub komisjoni kasutatud tollikoodist erineva koodi alla. Komisjon nõustus selle väitega ja muutis võrdlusalust. Uuest võrdlusalusest teatati Dinglile. Teise võrdlusaluse puhul aga seda väidet toetavaid tõendeid ei esitatud. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(85)

Hiina kaubanduskoda taotles, et komisjon avalikustaks kõigile huvitatud isikutele Brasiilia võrdlusaluste kohta GTA andmebaasist võetud algandmed, mida kasutati toorainete moonutamata väärtuse arvutamiseks, ja selle, kuidas algoritmi abil viidi automaatselt vastavusse eri jurisdiktsioonide tollikoodid.

(86)

Komisjon rahuldas selle taotluse ja kajastas soovitud andmed huvitatud isikutele avalikustatud teabes.

(87)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hiina kaubanduskoda, et avalikustatud GTA andmed, millele osutati põhjenduses 86, ei olnud tema kaitseõiguste teostamiseks piisavad. Komisjon lükkas selle väite tagasi, kuna avalikustatud andmed võimaldasid kõigil huvitatud isikutel näha, millist metoodikat, milliseid võrdlusaluseid ja milliseid väärtusi kasutati.

(88)

Sinoboom väitis, et siseturul ostetud komponentide puhul peaks komisjon kasutama FOB-hindu, lahutades GTAs esitatud CIF-hinnast transpordi-, kindlustus- jms seotud kulud. Sinoboom ostab toorainet ja muid sisendeid Hiina siseturult ning järelikult on tegemist FOB-hindadega, mis ei sisalda mereveokulusid, kindlustuskulusid ega imporditollimakse. GTA impordihinnad, mida komisjon kasutas, sisaldavad mereveokulusid, kindlustuskulusid ja mõnel juhul imporditollimakse.

(89)

Komisjon kasutas normaalväärtuse arvutamiseks vastavaid tootmis- ja müügikulusid sobivas võrdlusriigis, mille majanduse arengu tase on sarnane Hiinaga omaga, nagu on ette nähtud alusmääruse (23) artikli 2 lõike 6a punktis a. Need GTAst saadud hinnad hõlmavad transporti, kindlustust ja tollimakse ning need leiti vastavat võrdlusriigi tootmiskuludele. Lisaks märgib komisjon, et asjaolu, et Hiina eksportivad tootjad ostavad mobiilsete juurdepääsuseadmete tootmiseks teatavat sisendmaterjali omamaistest allikatest, ei tähenda, et ka Brasiilia tootjad hangivad sama sisendmaterjali Brasiilia siseturult. Komisjon lükkas selle väite tagasi.

(90)

Dingli ja Hiina kaubanduskoda kordasid väidet, et tööjõukulude arvutamiseks tuleks Brasiilia Pesquisa Industrial Anuali (edaspidi „PIA“) iga-aastase tööjõustatistika (24) tabeli 2.2 (25) asemel kasutada PIA tabelit 1.1, sest see sisaldab hõlpsasti leitavaid andmeid tööstussektori 28.22 kohta, mis hõlmab koormate ja inimeste transportimiseks ja tõstmiseks vajalike masinate ja seadmete tootmist, ning konkreetselt tootmistegevusega seotud andmeid.

(91)

See väide lükati ajutise määruse põhjenduses 223 tagasi põhjusel, et PIA tabelis 2.2 on andmed esitatud palju konkreetsemate ärivaldkondade kaupa. Dingli ja Hiina kaubanduskoda esitasid tõendid, millest nähtub, et selline eristamine on võimalik ka PIA tabeli 1.1 kasutamisel, mistõttu komisjon nõustus selle väitega. Komisjon tegi tööjõukulude arvutuse uuesti, kasutades PIA tabeli 1.1 andmeid 2022. aasta kohta.

(92)

Hiina kaubanduskoda kordas oma väidet, et sotsiaalkindlustuskulude arvutamisel peaks komisjon arvesse võtma ainult asutustele Instituto Nacional do Seguro Social (edaspidi „INSS“) ja Fundo de Garantia do Tempo de Serviço (edaspidi „FGTS“) tehtud makseid, kuna Madal Palfingeri finantsaruannete lisas 17 (26) võeti sotsiaalkindlustusmaksete arvutamisel arvesse ainult INSSile ja FGTSile tehtud makseid.

(93)

Ajutise määruse põhjenduses 225 lükkas komisjon selle väite esialgu tagasi, kuna uurimise käigus selgus, et Brasiilias tehakse ka muud liiki sotsiaalkindlustusmakseid, mille määrad võivad olla erinevad. Hiina kaubanduskoda ei esitanud täiendavat sisulist teavet, millest nähtuks, et vastupidiselt komisjoni poolt ajutise määruse põhjenduses 225 tehtud esialgsele järeldusele ei ole Brasiilias muid võimalikke sotsiaalkindlustusmakseid peale INSSile ja FGTSile tehtavate maksete. Komisjon jäi seisukohale, et see väide tuleb tagasi lükata.

(94)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Hiina kaubanduskoda oma väidet, et sotsiaalkindlustusmaksete arvutamisel tuleks arvesse võtta ainult INSSile ja FGTSile tehtavaid makseid. Seda väidet käsitleti juba põhjenduses 93.

(95)

Dingli väitis, et tööjõukulude arvutamisel tuleks arvesse võtta ainult tööandja poolt tootmispersonali eest tehtavaid sotsiaalkindlustusmakseid ja et tootmisega mitteseotud töötajate sotsiaalkindlustusmaksed tuleks maha arvata. Sotsiaalkindlustusmaksete jaotamisel tuleks lähtuda tootmispersonali ja tootmisega mitteseotud töötajate palkade osakaaludest.

(96)

Komisjon leidis, et Dingli väide on põhjendatud, sest tööjõukulude võrdlusaluse arvutamisel tuleks arvesse võtta üksnes uuritava toote tootmisega seotud kulusid, ning arvutas sotsiaalkindlustuskulude summa vastavalt ümber.

(97)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Dingli, et kuigi komisjon nõustus põhjenduses 96 osutatud väitega, ei kajastu see sotsiaalkindlustuskulude summa ümberarvutuses.

(98)

Komisjon lükkas selle väite tagasi, sest sotsiaalkindlustuskulud arvutati pärast ajutiste meetmete avaldamist ümber. Komisjon arvutas välja sotsiaalkindlustusmaksete väärtuse ja jagas selle tootmisega seotud töötajate arvuga ning seega ei võtnud ta arvesse tootmisega mitteseotud töötajaid.

(99)

Dingli juhtis tähelepanu sellele, et tunnipõhiste tööjõukulude ümberarvestamisel Brasiilia reaalidest Hiina jüaanidesse ei kohaldanud komisjon 2021. aasta vahetuskurssi. Esialgsetes arvutustes on Brasiilia reaalide eurodesse ümberarvestamisel kasutatud vahetuskurss seotud 2022. aastaga; eurode jüaanidesse ümberarvestamisel kasutatud vahetuskurss on seotud uurimisperioodiga. Uurimise lõppetapis kohaldas komisjon uurimisperioodi tunnipõhiste tööjõukulude arvutamiseks 2023. aasta tööjõukuluindeksit viimaste kättesaadavate 2022. aasta andmete suhtes. Seejärel arvestas ta saadud tööjõukulud ümber jüaanidesse, kasutades uurimisperioodi vahetuskursse.

(100)

Komisjon lükkas tagasi väite, et ta peaks kohaldama 2021. aasta vahetuskurssi, kuna uurimise lõppetapis oli see väide muutunud asjakohatuks, sest kasutati 2022. aasta andmeid.

(101)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Dingli, et kohandades Brasiilia 2022. aasta tööjõukulusid 2023. aasta näitajatega ja arvestades need seejärel uurimisperioodi vahetuskursi alusel ümber jüaanidesse, arvestas komisjon inflatsiooni topelt. Dingli väitel oleks pidanud komisjon kasutama uurimisperioodi vahetuskursse ilma kohandamiseta või kohandamise korral kasutama 2022. aasta vahetuskursse.

(102)

Komisjon lükkas selle väite tagasi, sest Dingli ei tõendanud, et tööjõukuluindeksi muutus 2022. ja 2023. aasta võrdluses oli seotud üksnes inflatsiooniga. Brasiilia tööjõukuluindeks ei näita mitte palkade väärtuse muutust, vaid tööjõu kasutamise tunnipõhist kogukulu, mida võivad mõjutada muud tegurid kui inflatsioon. Pealegi ei põhjustanud 2022. aasta indeksi paralleelne kohandamine ja uurimisperioodi vahetuskursi kasutamine topeltarvestust. Vastupidi, kohandustega tagati, et võrdlusalus kajastab uurimisperioodil kantud tööjõukulusid, tuginedes olemasolevale teabele.

(103)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hiina kaubanduskoda, et komisjon kasutas vääralt tarbijahinnaindeksit, et kohandada 2022. aasta tööjõukulusid uurimisperioodi kuludega. Hiina kaubanduskoja sõnul oleks asjakohasem kasutada keskmise sissetuleku indeksit.

(104)

Komisjon kasutas tööjõukulude indekseerimiseks uurimisperioodi keskmist riiklikku tarbijahinda, mis saadi Instituto Brasileiro de Geografia e Estatística (27) (IBGE) statistikast. Hiina kaubanduskoda ei esitanud tõendeid selle kohta, miks see metoodika ei olnud õige. Seepärast lükati see väide tagasi.

(105)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hiina kaubanduskoda, et aastase tööaja arvutamiseks on kasutatud vale metoodikat. Selle asemel, et korrutada ILOSTATi andmete kohane 28. majandustegevusalal (masinate ja seadmete tootmine) nädalas tegelikult töötatud tundide keskmine arv kalendriaasta nädalate arvuga, arvutas komisjon kõigepealt päevas töötatud tundide arvu, jagades nädalase töötundide arvu nädala viie tööpäevaga, ning seejärel korrutas saadud päevase töötundide arvu väidetava 220 tööpäevaga aastas.

(106)

Komisjon viitas huvitatud isikutele kättesaadavaks tehtud arvutustele, milles kirjeldati üksikasjalikult, kuidas tööjõukuludega seotud võrdlusalus arvutati. Nimelt võttis komisjon aluseks enam kui 30 töötajaga äriühingute aastased tööjõukulud töötaja kohta ja kohandas neid, kohaldades 2022. aasta riikliku tarbijahinnaindeksi keskmist uurimisperioodi keskmise suhtes. Brasiilia asjaomase sektori (ISIC 2. taseme tegevusala 28) 2022. aasta keskmise nädalase töötundide arvu väljaarvutamiseks kasutati ILO statistikat. Tööjõukulude arvutamiseks jagati keskmine aastane kulu tootmisega seotud töötaja kohta (indekseeritud) keskmise nädalase töötundide arvuga. Konkreetsemate märkuste puudumisel lükkas komisjon seega kõnealuse väite tagasi. Eeltoodu põhjal järeldas komisjon, et võrdlusriigi tööjõukulud moodustasid 70,60 jüaani tunnis.

(107)

Hiina kaubanduskoda ja Dingli esitasid uuesti väite, et komisjon peaks elektri- ja gaasikuludest lahutama 17,5 % käibemaksu, ning viitasid komisjoni hiljutisele menetlusele, kus selle väitega nõustuti.

(108)

Komisjon nõustus selle väitega ja lahutas käibemaksu summa elektri- ja maagaasikuludest, sest leidis, et Brasiilia äriühingutel on tööstuslikuks tootmiseks kasutatava elektri ja gaasi puhul õigus saada ICMSi (28) osas maksukrediiti.

(109)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et komisjon peaks kasutama ICMSi määrasid, mida kohaldatakse gaasi ja elektri suhtes Rio Grande do Sul osariigis, kus asub Madal Palfinger.

(110)

Komisjon tegi kindlaks, et Brasiilia siseselt teise osariiki transporditavate kaupade suhtes kohaldatakse erinevaid ICMSi määrasid vastavalt kauba päritolule. Seepärast ei pidanud komisjon riiklikust võrgust pärineva gaasi ja elektri suhtes Rio Grande do Suli osariigis kohaldatavaid ICMSi määrasid nende tootmistegurite puhul asjakohaseks. Pealegi nähtus tõenditest, mille eesmärk oli toetada kaebuse esitaja väidet, et elektri suhtes kohaldatav ICMSi määr on 17 %, et 2024. aastal ei kohaldata seda määra tööstuslikuks tarbimiseks kasutatava elektri suhtes (29). Seepärast kasutas komisjon nii elektri kui ka gaasi puhul kogu Brasiilia ICMSi keskmist määra 17,5 %, mida ta pidas õigeks määraks. See väide lükati tagasi.

(111)

Eeltoodu põhjal järeldas komisjon, et võrdlusriigis on tööstuslikuks tarbimiseks kasutatava elektri hind 0,89 jüaani/kWh ja tööstuslikuks tarbimiseks kasutatava gaasi hind on 0,452 jüaani/kWh.

(112)

Hiina kaubanduskoda esitas uuesti väite, et „nüüdisväärtuse korrigeerimine“, mis jäeti välja Madal Palfingeri finantskuludest, kuna neid ei saa pidada tavapärase äritegevuse käigus tekkinud kuludeks, tuleks ka finantstuludest välja jätta. Hiina kaubanduskoda pidas komisjoni asümmeetrilist käsitlust ekslikuks. Komisjon nõustus selle väitega.

(113)

Dingli esitas uuesti väite, et kuna Hiina tootjate ekspordihind määrati kindlaks tehasest hankimise tasandil, siis võttes arvesse, et komisjonil on hõlpsasti võimalik leida andmeid veokulude, veose kindlustuse kulude ja komisjonitasude kohta, tuleks need kulud Madal Palfingeri müügi-, üld- ja halduskuludest välja jätta, tagamaks, et arvestuslik normaalväärtus määratakse kindlaks tehasest hankimise tasandil. Dingli sõnul kehtib kohustus võrrelda hindu tehasest hankimise tasandil, kuigi komisjon väitis ajutise määruse põhjenduses 245, et tal ei olnud veo, veose kindlustuse ja komisjonitasudega seotud tulude ja kulude kindlakstegemiseks piisavalt teavet, mis võimaldaks eraldada ekspordi ja omamaise müügiga seotud kulusid.

(114)

Pärast selle väite saamist tegi komisjon 2023. aasta finantsaruande 17. lisa põhjal kindlaks Madal Palfingeri veokulude ja komisjonitasude konkreetsed väärtused (30). Selleks, et arvutada välja normaalväärtus tehasest hankimise tasandil, lahutas komisjon veokulud ja komisjonitasud müügikuludest, mida kasutati müügi-, üld- ja halduskulude arvutamisel.

(115)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et normaalväärtuse arvutamisel ei tohiks müügi-, üld- ja halduskulude kindlaksmääramiseks kasutatud müügikuludest veokulusid ja komisjonitasusid maha arvata.

(116)

Komisjon ei pidanud seda väidet põhjendatuks ega muutnud põhjenduses 113 esitatud järeldust. Madal Palfingeri müügikulud sisaldasid summat, mis hõlmas veokulusid ja komisjonitasusid, mis tuli maha arvata, tagamaks, et ekspordihinda tehasest hankimise tasandil võrreldakse arvestusliku normaalväärtusega tehasest hankimise tasandil. See väide lükati tagasi.

(117)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et kui komisjon otsustab sisendite puhul veokulud välja jätta, peab ta müügi-, üld- ja halduskulude arvutamisel kohandama ka müüdud kaupade kulusid, lahutades Madal Palfingeri kajastatud „müüdud kaupade ja teenuste kuludest“ eksportivate tootjate poolt tooraine ja sisendite ostmisel kantud veokulude summa.

(118)

See väide lükati tagasi, sest komisjon võrdles arvestuslikku normaalväärtust ekspordihinnaga tehasest hankimise tasandil, nagu on selgitatud põhjenduses 115. Kuna tehasest hankimise tasandi normaalväärtus peab kajastama tehase väravasse jõudmise hetkeks kantud kulusid, ei saa selle arvutamisel arvesse võtta uuritava toote vedamisega seotud kulusid. Lisaks ei esitanud kaebuse esitaja tõendeid selle kohta, et veokulud olid seotud ka sisenditega. Uuritava toote valmistamiseks kasutatud tooraine vedamise kulud on tegelik kuluartikkel, mida tuleb normaalväärtuse arvutamisel arvesse võtta; see on tavaliselt seotud sisendite maksumusega ja seda ei esitata eraldi.

(119)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et kuna Madal Palfingeri finantsaruanded ei võimalda eristada omamaist ja eksportmüüki, ei tohiks veokulusid ega komisjonitasusid müügi-, üld- ja halduskuludest maha arvata.

(120)

Komisjon lükkas selle väite tagasi, sest kuna normaalväärtus tuli kindlaks määrata tehasest hankimise tasandil, oli vaja need kulud maha arvata, et teha kindlaks müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum võrdlusriigis, olenemata müüdud kaupade sihtkohast.

(121)

Hiina kaubanduskoda väitis, et kulumaterjalide ja üldkulude moonutamata väärtuse ekstrapoleerimiseks ei tohiks komisjon kasutada arvutuslikku kulumaterjalide protsenti toorainete kogumaksumusest ja tootmise üldkulude protsenti Hiina eksportivate tootjate tegelikest tootmiskuludest. Lisaks väitis Hiina kaubanduskoda, et komisjon tegi vea, kui väljendas Hiina eksportivate tootjate toorainetarnetega seotud veokulusid protsendina iga tooraine tegelikust maksumusest ja rakendas siis sama protsendimäära samade toorainete moonutamata maksumusele, et teha kindlaks moonutamata veokulud. Hiina kaubanduskoda seadis selle meetodi kohaldamise tulemuse kahtluse alla, leides, et seeläbi jõutakse paratamatult moonutatud võrdlusaluseni, kuna seda väljendatakse protsendina väidetavalt moonutatud toorainekuludest või otsestest kuludest. Komisjon peaks kas määrama kulumaterjalide, tootmise üldkulude ja veokulude võrdlusaluse kindlaks muudest sisendtoorainetest eraldi või siis aktsepteerima Hiina eksportivate tootjate tegelikke kulumaterjalidega seotud kulusid, tootmise üldkulusid ja veokulusid.

(122)

Hiina kaubanduskoda seadis kahtluse alla komisjoni poolt ajutise määruse põhjenduses 237 esitatud väite, et kui lisada moonutamata tootmiskuludele tootmise üldkulude protsent, mille arvutamisel võetakse aluseks üldkulude osakaal koostööd tegevate eksportivate tootjate tootmiskuludes, siis annab see täpsema tulemuse kui Madal Palfingeri finantsaruannetes kajastatud üldkulude väärtuse kasutamine. Hiina kaubanduskoda lisas, et sama võib öelda müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kohta ning et Madal Palfingeri finantsandmetele tuginemise asemel peaks komisjon samal viisil arvutama ka valimisse kaasatud eksportivate tootjate moonutamata müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi.

(123)

Komisjon märkis põhjenduses 82, et eksportivate tootjate teatatud väikese väärtusega kuluartiklid koondati kulumaterjalide alla. Üldkulusid väljendati protsendina kõigist eksportivate tootjate teatatud otseste kulude väärtusest. Veokulusid väljendati protsendina teatatud toorainekuludest.

(124)

Komisjon lükkas tagasi ettepaneku kasutada kulumaterjalide, tootmise üldkulude ja veokulude puhul eksportivate tootjate teatatud kulusid, sest alusmääruse (31) artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt võib omamaiseid kulusid kasutada ainult siis, kui on kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud. Käesoleval juhul ei ole seda kindlaks tehtud.

(125)

Hiina kaubanduskoja väide ei sisalda ühtegi mõjuvat argumenti, mis põhjendaks, miks komisjon peaks kalduma kõrvale oma väljakujunenud tavast hankida finantsandmeid võrdlusriigis kindlaks tehtud tootjatelt. Arvestades asjaolu, et eksportivad tootjad on tegutsenud moonutatud majanduskeskkonnas, ei saa nende müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi protsentuaalset osakaalu pidada tavapärastele tegevustingimustele vastavaks. Sellest tulenevalt lükati see väide tagasi.

(126)

Eespool esitatu põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse (32) artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 247–251.

(127)

Eelmistes põhjendustes kirjeldatud viisil kindlakstehtud tootmiskulude suhtes kohaldas komisjon Madal Palfingeri müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit.

(128)

Tootmise moonutamata kogukuludele lisatud müügi-, üld- ja halduskulud, mida väljendati protsendina müüdud kaupade kuludest, olid 20,37 %. Kasum, mida väljendati müüdud kaupade kulude protsendina ja kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes, oli 7,62 %. Komisjon leidis, et need näitajad on tehasest hankimise tasandil alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses põhjendatud.

(129)

Ajutise määruse põhjenduses 26 otsustas komisjon JLG normaalväärtuse arvutamisel esialgu osaliselt kasutada kättesaadavaid fakte, sest kontrollkäigu ajal ei olnud komisjonil võimalik veenduda, et küsimustikule antud vastustes esitatud andmed pärinesid äriühingu raamatupidamissüsteemist. Pärast JLG esitatud lisaselgitusi ja tema raamatupidamise täiendavat kohapealset kontrollimist tegi komisjon kindlaks, et JLG poolt algselt küsimustikule antud vastuses esitatud teave pärines otseselt äriühingu raamatupidamissüsteemist. Selle täiendava uurimise tulemusena ei kasutanud komisjon kättesaadavaid fakte.

(130)

Sinoboomi puhul ilmnes kontrollkäigu ajal probleem seoses äriühingu enda toodetud ja sisse ostetud struktuuriosade aruandlusega, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 25. Komisjon tegi järelduse, et Sinoboomi esitatud kuluandmed ei kajasta täpselt tema tegelikult kantud kulusid.

(131)

Komisjon kinnitas ajutise määruse põhjendustes 25 ja 27 tehtud esialgsed järeldused alusmääruse (33) artikli 18 osalise kohaldamise kohta teatavate Sinoboomi poolt küsimustikule antud vastustes esitatud andmete suhtes, mida ei olnud võimalik kontrollida. Kasutatud metoodika on esitatud ajutise määruse põhjenduses 267.

(132)

Teave ekspordihinna arvutuskäigu kohta on esitatud ajutise määruse põhjenduses 252. Pärast ajutiste tollimaksude kehtestamist esitas komisjon selle arvutuskäigu konkreetsed üksikasjad äriühingupõhiselt avalikustatud teabes. Ükski huvitatud isik ei tõstatanud sellega seoses ühtegi probleemi. Seega kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 252 esitatud esialgsed järeldused.

(133)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Dingli, et Magni Germany poolt küsimustikule antud vastuste lisana esitatud siirdehindade aruande (34) kohaselt kajastas Magni Germany esitatud kasumitase turutingimustel tehtud tehinguid, mistõttu tuleks ekspordihinna arvutamisel kasutada Magni Germany teatatud kasumimarginaali.

(134)

Komisjon lükkas selle väite tagasi, kuna viidatud siirdehindade aruanne hõlmas 2021. aastat, mitte uurimisperioodi. Lisaks põhines aruanne Magni juhtkonna antud teabel ja seda ei kontrollitud. Pealegi tuleb artikli 2 lõike 9 kohaselt ekspordihind arvutada hinna alusel, millega imporditud tooted esimest korda sõltumatule ostjale edasi müüakse. Sellisel juhul tuleb hinda kohandada nii, et see vastaks hinnale liidu piiril, arvates sellest maha sõltumatu importija kasumi. Käesoleval juhul ei kvalifitseerunud Magni Germany sõltumatuks importijaks.

(135)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Dingli, et Magni Italy poolt Magni Germanyle edasimüügi korral tuleks kohaldada 5 %st madalamat kasumimarginaali, sest Magni Italy ei tegelenud tollivormistuse, ladustamise ega kaupade veoga. Magni Germany täitis neid funktsioone ise.

(136)

Komisjon lükkas selle väite tagasi, kuna ei esitatud tõendeid, mis võimaldaksid eristada mahaarvatavat kasumit vastavalt seotud importija tegelikele funktsioonidele. Seetõttu leidis komisjon, et 5 % kasum on põhjendatud hinnang, mis põhineb sõltumatute importijate marginaalil, mida on sarnastel juhtudel kasutatud.

(137)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Dingli, et Magni Italy poolt sõltumatutele klientidele edasimüügi korral, mil tollivormistuse teostas klient, peaks komisjon CIF-hinna kindlaksmääramisel tuginema Magni Italy ja kliendi vahelisele müügihinnale.

(138)

Komisjon lükkas selle väite tagasi, kuna puuduvad tõendid Magni Italy sõltumatute klientide deklareeritud CIF-väärtuse kohta.

(139)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Dingli, et Magni Germany kaudu lõppkasutajatega tehtud tehingute puhul kasutatav CIF-väärtus peaks põhinema Magni Germany poolt tollile deklareeritud väärtusel. Pärast toimikus oleva teabe analüüsimist nõustus komisjon selle väitega ning kohandas vastavalt ekspordihinda ja dumpingumarginaali.

(140)

Teave normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdluse kohta esitati ajutise määruse põhjendustes 253 ja 263. Pärast ajutiste tollimaksude kehtestamist esitas komisjon selle arvutuskäigu konkreetsed üksikasjad äriühingupõhiselt avalikustatud teabes.

(141)

Dingli väitis, et 5 % kasumimarginaali asemel oleks komisjon pidanud kasutama Dingli kontserni kuuluvate ja sarnast tegevust teostavate äriühingute põhjendatud kasumimarginaali. Komisjon lükkas selle väite tagasi põhjendusega, et soovitatud kasumimarginaal tulenes seotud isikute vahelistest tehingutest ja sellele ei saa tugineda.

(142)

Seepärast kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 253 esitatud esialgsed järeldused.

(143)

Ajutise määruse põhjenduses 263 lükati esialgu tagasi väide, et mobiilsete juurdepääsuseadmete tootmises ja müügis osalevad erinevad Terexi üksused tegutsevad ühe majandusüksusena.

(144)

Pärast ajutise määruse avaldamist väitis Terex, et temaga seotud äriühingud, kes tegelevad mobiilsete juurdepääsuseadmete müügiga liitu, on ühise valitseva mõju all ning et kogu Terexi kontserni tootmist ja müüki liitu juhib Šveitsis asuva peakontoriga äriühing TGG, kes kannab ka finantsriskid. Terex esitas ühe majandusüksuse väite kogu kontserni kohta, millesse kuuluvad Terex Changzhou, TGG ning kaks ELis asuvat seotud kauplejat: Genie France ja Terex Italia.

(145)

Lisaks kommenteeris Terex ajutise määruse põhjendustes 258–262 esitatud põhjusi, mille tõttu lükati esialgu tagasi tema taotlus ühe majandusüksusena käsitlemiseks.

(146)

Uurimise esialgses etapis jõudis komisjon järeldusele, et ei Terex Changzhou ja TGG ega TGG ja kaks seotud turustajat (Genie France ja Terex Italia) ei moodusta ühte majandusüksust, sest nende lepingud näevad ette hinnalisandi maksmise ning sisaldavad sätet, mille kohaselt lepinguosalised tegutsevad sõltumatute lepinguosalistena, samuti sätet vaidluse korral kohaldatava õiguse ja kohtualluvuse kohta ning sätet, milles lepinguosaliste vaheline suhe on määratletud müüja ja ostja vahelise suhtena.

(147)

Terex väitis, et Terex Changzhou kohustus ja tava maksta TGG-le raha tagasi, kui tooted ei vasta vajalikele spetsifikatsioonidele, on väga piiratud, et vaidluste väline, kohtu korras lahendamine Terexi eri üksuste vahel on tingitud tüüplepingu kasutamisest ja seda ei ole tegelikult kunagi tehtud, et kuigi TGG ja Terex Changzhou vahelistes lepingutes on ette nähtud turupõhine summa, on tegelikuks tasuks omahinnale lisatav garanteeritud hinnalisand, et TGG ei müü ELis ühegi sõltumatu üksuse toodetud mobiilseid juurdepääsuseadmeid ning et Terex Changzhoul ei ole otsest lepingulist suhet ELis asuvate seotud müügiettevõtjatega Terex Italia ja Genie France.

(148)

Komisjon kaalus eespool põhjenduses 146 osutatud selgitusi, kuid leidis, et need ei tõenda, et Terexi kontserni kuuluvad äriühingud moodustavad ühe majandusüksuse, vaid toovad esile asjaolu, et Terex Changzhou, TGG, Genie France ja Terex Italia on samasse kontserni kuuluvad äriühingud, mis on omavahel tihedalt seotud ning millel on mitu ühist sisemist juhtimis- ja raamatupidamiskorda. Seda asjaolu ei ole komisjon aga kunagi vaidlustanud. Samasse kontserni kuuluvatel seotud äriühingutel võivad olla niisugused ühised juhtimis- ja raamatupidamiskorrad ilma, et need äriühingud moodustaksid ühte majandusüksust.

(149)

Seoses Terexi väitega, et tagasimaksed on haruldased ning et Terex Changzhou ja TGG vahelistes majandussuhetes ei toimu välist vaidluste lahendamist, nentis komisjon, et sellele vaatamata võimaldab nende üksuste vaheline lepinguline raamistik selliseid tagasimakseid (mis on haruldased, kuid äriühingu enda tunnistuse kohaselt tuleb neid siiski ette) ja sellist vaidluste lahendamist, osutades asjaolule, et nende üksuste vaheline suhe erineb tootja ja tema „müügiosakonna“ vahelisest suhtest. Asjaomastest sätetest nähtub, et poolte vahel puudub solidaarsus.

(150)

Mis puudutab väidet, et üksustevahelises lepingus mainitud turuhindade asemel nähtub uurimisperioodi majanduslikust tegelikkusest, et Terex Changzhou sai TGG-lt oma toodete eest kulude katteks tootmistasu ja hinnalisandi, siis komisjon leidis, et garanteeritud kasum ja sellest tulenevad kontsernisisesed rahalised ülekanded müügiga seotud eri üksuste vahel võivad osutada partnerlusele, mis ei kujuta endast ühte majandusüksust. Lisaks ei muuda varasem omahinnal ja hinnalisandil põhineva hinnastamise tava olematuks asjaolu, et üksustevahelise lepingu kohaselt räägitakse hindade üle korrapäraselt läbi, nagu on osutatud põhjenduses 146.

(151)

Komisjon kontrollis väidet, et TGG ei müü ELis ühegi sõltumatu üksuse toodetud mobiilseid juurdepääsuseadmeid ja nõustus sellega, kuid nentis, et Hiinas Terex Changzhou toodetud mobiilsete juurdepääsuseadmete kõrval müüb TGG Mehhikos, Itaalias, USAs ja Indias seotud äriühingute toodetud mobiilseid juurdepääsuseadmeid. Komisjoni arvates viitab see kontserni eri seotud äriühingute väga tihedale partnerlusele, ent mitte suhtele, mille raames TGG, Genie France ja Terex Italia on Terex Changzhou ainuõiguslikud „müügiosakonnad“.

(152)

Väide, et otsene lepinguline suhe seotud liidu müügiettevõtjate Terex Italia ja Genie France’iga on TGG-l, mitte Terex Changzhoul, on ebaselge ja põhjendamata. Ühelt poolt väitis Terex, et kõik need üksused moodustavad ühe majandusüksuse, kuid teisalt leidis ta, et olemasolev lepinguline suhe TGG ning Terex Italia ja Genie France’i vahel ei oma tähtsust nende kui ühe majandusüksuse staatuse kindlaksmääramisel.

(153)

Pidades silmas põhjendusi 147–151, lükkas komisjon tagasi väite, et Terexi eri üksused, kes tegelevad mobiilsete juurdepääsuseadmete tootmise ja müügiga, tegutsevad ühe majandusüksusena.

(154)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Terex, et ühe majandusüksusena tegutsemise väite hindamisel peab komisjon vaatama kaugemale formaalsustest, mis muudavad seotud üksused õiguslikult eraldiseisvaks, ning võtma arvesse suhte „majanduslikku tegelikkust“.

(155)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Komisjon analüüsis üksuste vaheliste lepingute sätteid ja jõudis järeldusele, et üksuste vahel puudub majanduslik solidaarsus. Lisateavet üksuste vahelise lepingulise suhte kohta ei esitatud. Ka ei esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et lepingupõhise kokkuleppe kaudu määratletud suhe oleks ebatäpne. Seetõttu järeldas komisjon, et asjaomaste lepingute sätteid arvesse võttes ei pea paika väide, et seotud kaupleja ja tootja omavahelise seose majanduslik tegelikkus kajastab tootja ja äriühingusisese müügiosakonna vahelist suhet.

(156)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Terex väiteid, mis puudutavad garantiid ja vaidluste lahendamist käsitlevaid sätteid kontserni liikmete vahelistes lepingutes, Terexi üksuste vahelist tasustamist ja muude Terexi tootjate kui Terex Changzhou toodetud mobiilsete juurdepääsuseadmete müüki TGG poolt. Terex täpsustas ka oma varasemat väidet Terex Changzhou ning Genie France’i ja Terex Italia vahelise suhte kohta. Terex väitis iga punkti kohta, et komisjon peaks ühe majandusüksusena tegutsemise väite mõju hindamisel tuginema pigem majanduslikule tegelikkusele kui lepingute üksikasjadele.

(157)

Neid konkreetseid väiteid käsitleti juba põhjendustes 148–151. Eri üksuste vahelise suhte tegelikkust iseloomustavad nende vahel kohaldatavad lepingusätted. Ka ei esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et lepingupõhise kokkuleppe kaudu määratletud suhe oleks ebatäpne. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(158)

Ka JLG esitas väite, et mitut äriühingut tuleks käsitleda ühe majandusüksusena. Ta väitis, et JLG Industries, Inc., JLG EMEA, JLG Tianjin ning ELi müügi- ja teenindusesindustest sidusettevõtjad, kes tegelevad müügiga liitu, (35) tegutsevad ühe majandusüksusena, kuna JLG sidusettevõtjad, kes tegelevad mobiilsete juurdepääsuseadmete müügiga liitu, on ühise valitseva mõju all, kogu JLG kontserni tootmist ja müüki juhib JLG Industries, Inc. oma peakorterist USAs ning finantsriske kannab JLG Industries, Inc.

(159)

JLG Tianjin toodab mobiilseid juurdepääsuseadmeid, mida müüakse JLG Industriesile (mis asub USAs). Liitu müümisel müüb JLG Industries need mobiilsed juurdepääsuseadmed edasi Madalmaades asuvale JLG EMEA-le. Viimane müüb mobiilsed juurdepääsuseadmed kas sõltumatutele klientidele või seotud kauplejatele, milleks on JLG Deutschland GmbH, JLG France, JLG Sverige AB, JLG Industries (Italia) ja Plataformas Elevadoras (JLG Spain). Äriühingu väitel moodustavad kõik mobiilsete juurdepääsuseadmete tootmise ja müügiga seotud üksused ühe majandusüksuse.

(160)

Komisjon leidis, et JLG EMEA ja JLG Industriesi vaheline turustusleping sisaldab sätteid, mis viitavad ühe majandusüksuse puudumisele; näiteks sisaldab nendevaheline leping vahekohtuklauslit „ja lepinguosalistel on õigus kasutada kõiki olemasolevaid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas pöörduda kohtusse“. JLG EMEA-l on õigus täita kõiki oma ülesandeid mobiilsete juurdepääsuseadmete turustajana lepingu alusel sõltumatult ja oma äranägemise järgi ning ta tagab, et tema kliendid on teadlikud asjaolust, et ta tegutseb ja müüb enda nimel. JLG EMEA ei ole ainuõiguslik turustaja ja ükski turustuslepingu säte ei piira JLG Industriesi õigust nimetada liidu turu jaoks teisi turustajaid. JLG EMEA võib osutada kolmandatele isikutele mittekonkureerivaid teenuseid enda või kolmandate isikute nimel.

(161)

Lisaks leidis komisjon, et JLG EMEA ning müügi- ja teenindusesinduste vaheline standardne turustusleping sisaldab sätteid, mis viitavad solidaarsuse ja seega ka ühe majandusüksuse puudumisele. Näiteks vahekohtuklausel, mille kohaselt tuleb vahekohtumenetlus läbi viia vastavalt Madalmaade vahekohtuinstituudi vahekohtueeskirjadele, säte, mille kohaselt kasutavad turustajad JLG EMEA soovitatud hinnakirja, kuid võivad kehtestada ka teistsuguseid hindu, ja säte, mille kohaselt turustajad saavad iga müügitehingu eest fikseeritud protsendimääraga tasu olenemata lõpphinnast.

(162)

Komisjon leidis, et selgitus JLG Industries, Inc. valitseva mõju, müügi juhtimise ja finantsriskide kandmise kohta osutab, et asjaomaste üksuste vahel on tihe majanduslik partnerlus, kuid see ei tähenda tingimata, et nad moodustavad ühe majandusüksuse. JLG kirjeldatud juhtimiskord võib eksisteerida samasse kontserni kuuluvate seotud äriühingute puhul, kes täidavad eelnevalt kindlaks määratud kohustusi kaupleja, tootja ja turustajana.

(163)

JLG sõnul ei ole tema suhtes kohaldatavad ajutise määruse põhjendustes 258–262 esitatud vastuväited, millega lükati tagasi Terexi väide ühe majandusüksusena tegutsemise kohta.

(164)

Komisjon ei analüüsinud üksikasjalikult väidet, et põhjused, mille tõttu lükati tagasi Terexi väide ühe majandusüksusena tegutsemise kohta, ei ole JLG suhtes kohaldatavad. JLG väite tagasilükkamise aluseks olevad argumendid on iseseisvad ja äriühingupõhised ning neid on üksikasjalikult kirjeldatud põhjendustes 159, 160 ja 161.

(165)

Võttes arvesse põhjendusi 159, 160 ja 161, lükkas komisjon tagasi väite, et JLG eri üksused, kes tegelevad mobiilsete juurdepääsuseadmete tootmise ja müügiga, tegutsevad ühe majandusüksusena.

(166)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas JLG väidet, et JLG kontsern tegutseb ühe majandusüksusena. JLG rõhutas kontserni tegevuse majanduslikku tegelikkust ja väitis, et komisjon ei peaks võtma arvesse kontserni eri üksuste vaheliste lepingute sätteid.

(167)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Lepinguosalised on lepingutingimustes vabatahtlikult kokku leppinud. JLG ei põhjendanud kuidagi nende kohaldamata jätmist. Komisjon analüüsis üksuste vaheliste lepingute sätteid ja jõudis järeldusele, et üksuste vahel puudub majanduslik solidaarsus. Lisateavet üksuste vahelise lepingulise suhte kohta ei esitatud. Ka ei esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et lepingupõhise kokkuleppe kaudu määratletud suhe oleks ebatäpne. Seetõttu järeldas komisjon, et asjaomaste lepingute sätteid arvesse võttes ei pea paika väide, et seotud kaupleja ja tootja omavahelise seose majanduslik tegelikkus kajastab tootja ja äriühingusisese müügiosakonna vahelist suhet.

(168)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised:

(169)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordas Hiina kaubanduskoda, et uurimisel oleks kahjutegureid ja põhjusliku seose tegureid tulnud hinnata elektri- või hübriidmootoriga ja tavamootoriga mobiilsete juurdepääsuseadmete kui omaette alarühmade või turusegmentide puhul eraldi, sest väidetavalt ei ole need mobiilsed juurdepääsuseadmed omavahel asendatavad, kuna nad on tooteomaduste, lõppkasutuse ja turu arusaama poolest olulisel määral erinevad. Lisaks väitis ta, et kuna komisjon seda ei teinud, ei taganud komisjon kahju elementide objektiivset uurimist, nagu on nõutud alusmääruse artikli 3 lõikes 2. Hiina kaubanduskoda kordas seda väidet pärast lõplike järelduste avalikustamist, lisamata oma väite toetuseks mingit uut teavet.

(170)

Nagu on üksikasjalikult kirjeldatud jaos 2.4.1, järeldas komisjon, et mõlemal kategoorial (tavapärased ja elektri- või hübriidmootoriga mobiilsed juurdepääsuseadmed) on samad põhiomadused ning et mõlema kategooria kuulumine tootemääratluse alla ja nende hindamine sama turusegmendina on põhjendatud. Erinevused nende kahe kategooria vahel ei ole iseenesest sellised, mis õigustaksid kahju ja põhjusliku seose eraldi analüüsimist, kuna vastavad tooted konkureerivad omavahel. Nagu on selgitatud jaos 2.4.1, võivad elektri- või hübriidmootoriga mobiilsed juurdepääsuseadmed tulevikus järk-järgult asendada tavapärase mootoriga mobiilsed juurdepääsuseadmed ja neid võidakse edaspidi suuremal määral kasutada välistingimustes. Seega on nende kahe mobiilsete juurdepääsuseadmete kategooria kasutusala muutumas ja see on täiendav argument, mis räägib nende eraldi hindamise vastu. Seetõttu järeldas komisjon, et kahjutegurite ja põhjusliku seose tegurite eraldi hindamine nende kahe mobiilsete juurdepääsuseadmete kategooria puhul ei ole põhjendatud.

(171)

Kuna liidu tootmisharu määratluse kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendused 273–275.

(172)

Kuna liidu tarbimise kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendused 276–278.

(173)

Kuna asjaomasest riigist pärit impordi kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendused 279–281.

(174)

Ajutise määruse põhjendustes 286–288 kirjeldas komisjon üksikasjalikult hinna allalöömise kindlaksmääramise metoodikat ja jõudis järeldusele, et Hiinast pärit import lõi liidu tootmisharu hinnad alla ja takistas nende tõusu.

(175)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis JLG, et JLG EMEA puhul ei võimaldanud komisjoni poolt CIF-väärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud metoodika õiglaselt võrrelda JLG liidu müügihindu liidu tootmisharu hindadega. Kuna kogu liiduga seotud müügitegevust korraldas ainult JLG EMEA, ei tohiks komisjon ekspordihinna arvutamisel tema kasumit ning müügi-, üld- ja halduskulusid maha arvata. Lisaks väitis JLG, et JLG Tianjini kohaldatud äriühingusisene siirdehind hõlmab ainult tootmiskulusid, tehase üldkulusid ja 7 % kasumimarginaali (kulude põhjal) ning see ei ole sama mis liidu tootmisharu sihthind, mille kindlaksmääramisel lähtuti taotletavast kasumist ning müügi-, üld- ja halduskuludest, mida väljendati protsendina müügihindadest.

(176)

Komisjon lükkas selle väite tagasi, sest selleks, et teha kindlaks usaldusväärne turutingimuste kohane impordihind, tuleb hinna arvutamisel lähtuda edasimüügihinnast, mida seotud importija kohaldab esimese sõltumatu kliendi puhul. Selle arvutuse tegemisel on asjakohased ekspordihinna arvutamise eeskirjad, mis on sätestatud alusmääruse artikli 2 lõikes 9, ja neid kohaldatakse analoogia põhjal. Alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt on uurimisasutus kohustatud määrama kindlaks usaldusväärse ekspordihinna liidu piiril, kohandades hinda kõigi importimise ja edasimüügi vahelisel ajal tekkinud kulude ning kasumi suhtes. Alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaldamine analoogia alusel võimaldab jõuda hinnani, mis on täielikult võrreldav hinnaga, mida kasutatakse selleks, et analüüsida müüki sõltumatutele klientidele, ning võrreldav ka liidu tootmisharu müügihinnaga.

(177)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Terex, et TGG puhul ei peaks komisjon ekspordihinna arvutamisel maha arvama kasumit ning müügi-, üld- ja halduskulusid, et Terexi liidu müügihinda ja liidu tootmisharu hinda oleks võimalik õiglaselt võrrelda. Terex Changzhou ja TGG vaheline siirdehind hõlmab ainult tootmiskulusid, tehase üldkulusid ja kasumit. See ei ole sama mis liidu tootmisharu sihthind, mille kindlaksmääramisel lähtuti taotletavast kasumist ning müügi-, üld- ja halduskuludest, mida väljendati protsendina müügihindadest.

(178)

Komisjon lükkas selle väite tagasi, sest selleks, et teha kindlaks usaldusväärne turutingimuste kohane impordihind, tuleb hinna arvutamisel lähtuda edasimüügihinnast, mida seotud importija kohaldab esimese sõltumatu kliendi puhul. Selle arvutuse tegemisel on asjakohased ekspordihinna arvutamise eeskirjad, mis on sätestatud dumpinguvastase alusmääruse artikli 2 lõikes 9, ja neid kohaldatakse analoogia põhjal. Alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt on uurimisasutus kohustatud määrama kindlaks usaldusväärse ekspordihinna liidu piiril, kohandades hinda kõigi importimise ja edasimüügi vahelisel ajal tekkinud kulude ning kasumi suhtes. Kohaldades dumpinguvastase alusmääruse artikli 2 lõiget 9 analoogia alusel, saab leida hinna, mis on täielikult võrreldav hinnaga, mida kasutatakse sõltumatutele klientidele suunatud müügi uurimisel, ja mis on võrreldav ka liidu tootmisharu müügihinnaga.

(179)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid kaebuse esitaja, Hiina kaubanduskoda, Sinoboom ja Dingli, et esialgsetest järeldustest ei selgu, kas hinna allalöömise (ja turuhinnast madalama hinnaga müügi) arvutamisel kohandas komisjon liidu tootjate hinda juhul, kui nood müüsid tooteid seotud üksuste kaudu, nagu ta tegi valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate hinna puhul.

(180)

Komisjon selgitas, et samad kohandused tehti nii Hiina eksportivate tootjate kui ka liidu tootjate puhul ning seega võrdles komisjon hindu samal kaubandustasandil.

(181)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et komisjon ei oleks pidanud ekspordihinda süstemaatiliselt 4,5 % tollimaksu võrra kohandama, sest TARICi koodi 8428.90.90.20 alla kuuluva impordi suhtes ei kohaldatud üldse tollimaksu. Kaebuse esitaja väitel tuleks kohandus teha üksnes tollimaksuga maksustatava ekspordi puhul, tuginedes koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud andmetele, ning juhul, kui teavet ei esitatud, siis menetluse algatamise järgsete andmete alusel, tehes kindlaks tollimaksuga maksustatava impordi osakaalu võrreldes impordiga, mille puhul tollimaksumäär oli null. Komisjon nõustus selle väitega ja vähendas vastavalt ekspordihinda.

(182)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hiina kaubanduskoda, et komisjon peaks tuginema iga valimisse kaasatud eksportiva tootja tegelikele ekspordiandmetele, mitte uurimisperioodi järgse ajavahemiku impordiandmetele. Komisjon selgitas, et kohandus põhines eksportivate tootjate tegelikel uurimisperioodi andmetel, mis võimaldasid kindlaks teha, kas eksportmüügi suhtes kohaldati tollimaksu või mitte.

(183)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitasid Sinoboom ja kaebuse esitaja märkusi toodete liigituse ja võrreldavuse kohta.

(184)

Sinoboom viitas esialgsetele järeldustele ja asjaolule, et kuna komisjon ühendas kahjumarginaali arvutamisel toodete kontrollnumbreid, siis võrdles ta märkimisväärselt erinevate töökõrgustega poomtõstukeid ja selle tulemuseks oli väidetavalt kahjumarginaali ülehindamine.

(185)

Komisjon nõustus selle väitega ning tegi võrdluse toodete kontrollnumbrite kaupa ja kohandas vastavalt arvutusi. Selle tulemusena kahjumarginaal vähenes.

(186)

Sinoboom märkis lisaks, et tema esialgne dumpingumarginaal on teiste eksportivate tootjate omast kõrgem. Sinoboomi sõnul võib sellise erinevuse põhjuseks olla metoodika, mida komisjon kasutas hinnavõrdluse tegemiseks ja kahjumarginaali analüüsimiseks. Ta viitas toodete kontrollnumbrite liigituse avalikustamisele ja väitis, et huvitatud isikutel ei olnud piisavalt aega esitada märkusi toodete kontrollnumbrite võrdluse kohta, mis esitati vaid üks päev enne ajutiste meetmete kohta märkuste esitamise tähtaega. Ta leidis, et liidu tootjate poolt esitatud toodete kontrollnumbrite liigituses esines vastuolusid, ning juhtis tähelepanu toodetele, mis võisid olla valesti liigitatud või mille puhul ta ei saanud tooteliigi kirjelduse põhjal õiges liigituses veenduda.

(187)

Vastuseks Hiina kaubanduskoja märkustele leidis kaebuse esitaja seevastu, et esitatud väited ei ole põhjendatud, kuna tooted olid kas õigesti liigitatud või neid ei toodetud või neid ei kasutatud võrdluse tegemisel.

(188)

Komisjon kontrollis väidetavalt valesti liigitatud tooteid ja leidis, et üks valimisse kaasatud liidu tootja oli tõepoolest teatanud kahte tüüpi mobiilsetest juurdepääsuseadmetest vale toote kontrollnumbri all. Komisjon parandas vastavalt kontrollnumbrite liigitust.

(189)

Sinoboom väitis ka, et liidu tootjad võisid mõningaid tooteliike müüa ebatüüpilistes kogustes ja selle tulemuseks võisid olla nende toodete kunstlikult kõrged hinnad. Kui see on nii, peaks komisjon kõnealuse müügi ümber liigitama ja hõlmama selle lähima eraldiseisva toote kontrollnumbriga, mille puhul liidu tootjate müük oli uurimisperioodil tüüpiline.

(190)

Komisjon kontrollis ja kinnitas, et tooteliike, mida võrreldi Sinoboomi müüdud samade tooteliikidega, ei müüdud liidu tootmisharu poolt ebatüüpilistes kogustes. Seega ei olnud vaja toodete kontrollnumbreid ümber liigitada.

(191)

Kaebuse esitaja leidis, et teatavat tüüpi tooted, mille deklareeris JLG, on valitud poomide tööstusliku kasutamise või ebatasasel pinnal kasutamise ning teatavate masttõstukite töökõrguse osas ilmselgelt valesti liigitatud.

(192)

Seotud äriühingute kontrollimisel uurimise lõppetapis nõustusid äriühingud nende toodete ümberliigitamisega õigete toote kontrollnumbrite alla.

(193)

Pärast hinna allalöömise (ja turuhinnast madalama hinnaga müügi) marginaalide arvutuste parandamist, mida selgitati eespool ja jaos 3.3.2, järeldas komisjon, et hinna allalöömise kaalutud keskmine marginaal on 11,9 %.

(194)

Lisaks hinna allalöömisele olid ka turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalid valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul jätkuvalt märkimisväärsed. Seetõttu jäi komisjon põhjenduses 288 esitatud järelduse juurde, et Hiinast pärit import surus liidu tootmisharu hinnad märkimisväärselt alla, mistõttu liidu tootmisharul tuli uurimisperioodil müüa oma tooteid omahinnast madalama hinnaga.

(195)

Ajutises määruses (jaos 4.5) kirjeldas komisjon üksikasjalikult liidu tootmisharu makro- ja mikromajanduslikke näitajaid asjaomasel perioodil. Ta tegi ajutise määruse põhjenduses 320 järelduse, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(196)

Komisjon ei saanud makro- ja mikromajanduslike näitajate taseme kohta ühtegi märkust. Kuna mingeid märkusi nende näitajate taseme kohta ei esitatud, kinnitab komisjon ajutise määruse põhjendused 289–316.

(197)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitasid Hiina kaubanduskoda, Hiina valitsus ja kaebuse esitaja märkusi komisjoni järelduste kohta, mis puudutasid kahjunäitajate ja kahju hindamist.

(198)

Hiina kaubanduskoda väitel nähtub kahjunäitajatest, et liidu mobiilsete juurdepääsuseadmete tootmisharu kasvab ja et puuduvad otsesed tõendid liidu tootmisharu kantud olulise kahju kohta. Ta osutas, et tootmine kasvas 100 %, tootmisvõimsuse rakendusaste tõusis 88 % ja liidu tootmisharu müügimaht suurenes 62 %. Samuti väitis ta, et 16 %-line hinnatõus ületas kulude kasvu, mis oli 14 %. Peale selle väitis ta, et liidu tootmisharus suurenes tööhõive 40 % ja tootlikkus 43 % ning tootmise lõppvarud vähenesid 35 %. Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitas Hiina kaubanduskoda samalaadseid argumente, lisades, et huvitatud isikutele avalikustatud kahjunäitajate andmed ei maali veenvat pilti liidu tootmisharule uurimisperioodil tekkinud olulisest kahjust. Ta ei esitanud siiski uut teavet selle väite toetuseks.

(199)

Lisaks juhtis Hiina kaubanduskoda tähelepanu Manitou finantsaruannetele, millest nähtub kasumi ja müügikäibe oluline suurenemine Põhja- ja Lõuna-Euroopas, (36) ning kahele artiklile, milles mainiti, et Haulotte kasvatas oma müügikäivet (37). Pärast lõplike järelduste avalikustamist lisas Hiina kaubanduskoda, et Manitou finantsaruannetes viidati „tootesegmendile“ , mis hõlmas mobiilseid juurdepääsuseadmeid ja mida aruannete kohaselt „mõjutas igati positiivselt hinnatõus, tänu millele müügikäive kasvas 2023. aastal 13 % võrra“ . Samuti mainiti tema sõnul aruannetes ka seda, et „kõigil turgudel ja kõigis ärisektorites toimus väga tugev tõus“  (38).

(200)

Hiina valitsus viitas samuti liidu tootjate tootmisvõimsuse, tootmismahu, müügimahu, töötajate arvu, müügihinna ja muude näitajate kasvule. Tema väitel ei võtnud komisjon arvesse liidu tootmisharu kasumlikkuse vähenemise tegelikke põhjuseid.

(201)

Kaebuse esitaja seevastu leidis, et on normaalne, et isegi kahju saanud tootmisharus toimus mõningane tootmis- ja müügimahu kasv, sest 122 % võrra suurenenud tarbimise kontekstis oleks seisak või vähenemine muutnud tootmisharu püsimajäämise ebatõenäoliseks. Ta väitis, et seega tuleb arvesse võtta märkimisväärset turubuumi.

(202)

Kaebuse esitaja rõhutas ka, et Hiinast pärit import kasvas 2020. aastast uurimisperioodini enam kui 226 %, ületades tarbimise kasvu, ning selle turuosa suurenes 47 %, mis näitab Hiinast pärit impordi agressiivset ja kiiret saabumist liidu turule. Vaatamata tootmise kasvule 2020. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal oli tootmisharu olukord seega jätkuvalt kahjulik. Kaebuse esitaja väitel oli see tingitud asjaolust, et 2020. aastat mõjutas pandeemia ja et tootmismahud olid sel aastal väikesed. Sellele järgnenud tootmise kasv jäi tublisti alla tarbimise kasvule, mis tähendab, et liidu tootmisharul ei olnud võimalik toota ja müüa kooskõlas turunõudlusega. Lisaks rõhutas kaebuse esitaja, et kulude vähendamise vajaduse tõttu kasvas tööhõive vähem kui tootmine.

(203)

Peale selle väitis kaebuse esitaja, et Hiina kaubanduskoja viidatud finantsaruanded hõlmasid Manitou kogu äritegevust, ent asjaomase toote arvele langes 2023. aastal vaid 11,6 % tema tegevusest. Samuti väitis ta, et artiklis, milles mainiti Haulotte’i suurenenud müügikäivet, mainiti ka seda, et Haulotte ei suuda oma võlgu tasuda, et tal ei ole võimalik kehtestada hindu tasuvusläve tasemel ning et Haulotte’i finants- ja müügiprobleemide põhjuseks on Hiina tootjad.

(204)

Lisaks rõhutas liidu tootmisharu, et 2022. aasta oli liidu tootmisharu kahju seisukohast enneolematult dramaatiline ja et olukorra mõningane paranemine 2023. aastal ei tähenda, et liidu tootmisharu ei saanud enam kahju.

(205)

Komisjon hindas eri isikute esitatud väiteid. Ta leidis, et vastupidiselt Hiina kaubanduskoja ja Hiina valitsuse väidetele ei saa asjaolu, et mõningaid liidu tootmisharu näitajaid, nagu tootmine, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, hind ja tööhõive, iseloomustas asjaomasel perioodil positiivne suundumus, tõlgendada eraldiseisvana kui märki kasvavast ja heas seisundis tootmisharust. Komisjon viitas ajutise määruse põhjendusele 318, kus ta selgitas, et 2020. aastal mõjutas pandeemia kõiki liidu tootmisharu näitajaid, nagu ka paljude muude tootmisharude näitajaid. Liidu tootmisharu tootmismaht, tootmisvõimsuse rakendamine, müük ja tööhõive olid seega 2020. aastal erakordselt madalal tasemel, mistõttu need suurenesid pärast 2020. aastat, mida käsitati võrdlusaastana.

(206)

Näiteks 2019. aastal, enne pandeemiat, olid liidu tootmisharu tootmismaht ja tootmisvõimsus suuremad kui 2020. aastal ja samal tasemel kui uurimisperioodil. Liidu tootmisharu toodang moodustas 2019. aastal 34 669 ühikut ja uurimisperioodil 35 402 ühikut ning liidu tootmisharu müük moodustas 2019. aastal 27 765 ühikut ja uurimisperioodil 23 794 ühikut. Viimane vähenes 2019. aasta ja uurimisperioodi võrdluses 14 % võrra. Tööhõive vähenes 2019. aasta ja uurimisperioodi võrdluses 7 % võrra.

(207)

Seetõttu leidis komisjon, et asjaolu, et mõnede näitajate puhul ilmnes 2020. aasta ja uurimisperioodi võrdluses kasv, ei ole märk heas seisundis ja kasvavast tootmisharust, vaid pigem viitab see COVIDi-eelsele tasemele naasmisele, arvestades iseäranis seda, et tarbimine suurenes turul 2020. aasta ja uurimisperioodi võrdluses 122 % võrra: 2020. aasta 28 481 ühikult uurimisperioodil 63 086 ühikule. Tavapärastes turutingimustes kasvaks liidu tootmisharu müük kooskõlas tarbimise kasvuga. 2020. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal see nii ei olnud, sest kui tarbimine kasvas 122 %, siis müük suurenes vaid 62 %. Kuigi tööhõive suurenes 2020. aasta ja uurimisperioodi võrdluses 40 %, oli see 60 % väiksem kui tootmise kasv, mis suurenes samal perioodil 100 %.

(208)

Lisaks tuletas komisjon meelde, et liidu tootmisharu kandis 2020. aasta ja uurimisperioodi vahel olulist kahju. Kuigi kahju vähenes alates 2022. aastast kuni uurimisperioodini, oli tootmisharu jätkuvalt kahjumis, ent tavapäraste turutingimuste korral oleks ta mobiilsete juurdepääsuseadmete turu kiire kasvu kontekstis pidanud jõudma tagasi kasumisse.

(209)

Samuti leidis komisjon, et Manitou kontserni finantsaruanded hõlmavad Manitou kontserni kogu tegevust, milles mobiilsed juurdepääsuseadmed moodustavad vaid väikese osa, ning need ei käsitle konkreetselt mobiilsete juurdepääsuseadmete müüki. Komisjon hindas ja kontrollis kõiki uurimisperioodi andmeid, mis olid seotud konkreetselt iga valimisse kaasatud liidu tootja mobiilsete juurdepääsuseadmetega. Seetõttu ei ole sedalaadi avaldused Manitou finantsaruannetes asjakohased nende majandusnäitajate hindamisel, mida kontrolliti ja hinnati seoses asjaomase toote ja konkreetselt uurimisperioodiga (mis ei langenud kokku äriühingu majandusaastaga). Seega ei olnud nende avalduste põhjal võimalik teha järeldusi asjaomase toote kohta. Sama kehtib Haulotte’i kontserni puudutava teabe kohta. Komisjon tugines oma järeldustes mõlema äriühingu andmetele, mida kontrolliti ning mis kajastavad üksnes mobiilsete juurdepääsuseadmete tootmise ja müügiga seotud majanduslikku olukorda asjaomasel perioodil.

(210)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hiina kaubanduskoda ka seda, et 2019. aasta puhul viitas komisjon üksnes makromajanduslikele näitajatele, mitte mikromajanduslikele andmetele, ning et seetõttu esineb kahju hindamise perioodi osas selge ebakõla. Tema arvates ei saa seetõttu välistada, et mittekooskõlalise asjaomase perioodiga seotud kahjunäitajate analüüs annab kahjust moonutatud pildi. Lisaks väitis Hiina kaubanduskoda, et komisjon oleks pidanud vaatlema uurimisperioodi lähedast perioodi, kuna selline hindamine kajastaks kõige täpsemalt seda, kas liidu tootmisharu kandis uurimisperioodil olulist kahju, ning kuna dumping, hinna allalöömine ja turuhinnast madalama hinnaga müük määrati kindlaks ainult uurimisperioodi kohta.

(211)

See, et komisjon viitas liidu tootmisharu olukorrale 2019. aastal, ei kujuta endast siiski asjaomase perioodi pikendamist ega tähenda, et mikromajanduslike ja makromajanduslike näitajate hindamiseks kasutati erinevaid ajavahemikke. Viide 2019. aastal valitsenud olukorrale lisati selleks, et toetada järeldusi olukorra kohta uurimisperioodil ja asjaomasel perioodil, pidades eelkõige silmas asjaolu, et analüüsi aluseks võetud 2020. aastat mõjutas pandeemia. Uurimisperiood ja asjaomane periood, mille põhjal järeldused tehti, jäid samaks (vt jagu 1.7). Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(212)

Võttes arvesse liidu tootmisharu kantud suuri kahjusid, turuosa märkimisväärset vähenemist (ligikaudu 14 protsendipunkti) ja muude finantsnäitajate, näiteks rahavoogude, investeeringute ja investeeringutasuvuse halvenemist asjaomasel perioodil (vt ajutise määruse põhjendus 313), ei olnud võimalik teha järeldust, et liidu mobiilsete juurdepääsuseadmete tootmisharu oli heas seisundis.

(213)

Seetõttu jäi komisjon järelduse juurde, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(214)

Ajutise määruse põhjenduses 323 järeldas komisjon, et liidu tootmisharule tekkinud olulise kahju põhjuseks oli asjaomase toote dumpinguhinnaga import Hiinast.

(215)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitasid Hiina kaubanduskoda, Hiina valitsus ja kaebuse esitaja selle järelduse kohta märkusi.

(216)

Hiina kaubanduskoda väitis, et kui jätta kõrvale 2020. aasta, mida mõjutas pandeemia, jäi Hiinast pärit impordi turuosa üsna stabiilseks, suurenedes vaid 3 protsendipunkti võrra, samal ajal kui hinnatase tõusis peaaegu 50 %. Ta väitis, et samal perioodil liidu tootmisharu näitajad kasvasid. Arvestamata 2020. aastat kui pandeemiast mõjutatud ebaharilikku aastat, jäi liidu tootmisharu turuosa ülejäänud asjaomasel perioodil üsna stabiilseks, vähenedes vaid 2 protsendipunkti. Samal ajal oli Hiinast pärit impordi turuosa stabiilne ja selle hind tõusis peaaegu 50 %.

(217)

Komisjon märkis kõigepealt, et Hiinast pärit impordi turuosa kasvas 2021. aastast kuni uurimisperioodini tõepoolest vaid 3 protsendipunkti võrra. Võttes aga arvesse tarbimise märkimisväärset suurenemist samal perioodil, tähendas see 3 protsendipunkti suurune turuosa kasv seda, et absoluutarvudes kasvas import 104 %, st 2021. aasta 23 124 ühikult uurimisperioodi 33 946 ühikule, mis oli märkimisväärne. See, et Hiinast pärit impordi turuosa kasvas peamiselt asjaomase perioodi alguses, mitte lõpus, ei nõrgenda põhjuslikku seost, vaid pigem selgitab, miks liidu tootmisharu kandis kahju kogu asjaomase perioodi jooksul.

(218)

Lisaks oli Hiinast pärit impordi maht pandeemiale eelnenud 2019. aastal ligikaudu 8 800 ühikut. Seega suurenes Hiinast pärit impordi maht alates 2019. aastast kuni uurimisperioodini 285 %, s.t 2019. aasta 8 800 ühikult uurimisperioodil 33 946 ühikule, mis tähendab väga märkimisväärset kasvu. Kuigi Hiinast pärit impordi hinnad tõepoolest tõusid, jäid need liidu tootmisharu müügihindadest märksa madalamaks.

(219)

Kasumlikkuse kohta väitis Hiina kaubanduskoda, et liidu tootmisharu kasum oli negatiivne alates asjaomase perioodi algusest. Tema sõnul ei toeta ükski tõend väidet, et liidu tootmisharu finantsolukorda mõjutas juba 2018. aastal alanud Hiinast pärit impordi kasv, ja seega ei ole see väide põhjendatud.

(220)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 281, oli Hiinast pärit import juba asjaomase perioodi alguses 2020. aastal märkimisväärne, moodustades üle 10 000 ühiku. Valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate esitatud andmete põhjal oli impordimaht ka 2019. aastal sarnane. See osutab selgelt, et madala hinnaga import mõjutas liidu tootmisharu juba alates 2018. aastast.

(221)

Hiina kaubanduskoda leidis ka, et liidu tootmisharu investeeringutasuvus oli kogu asjaomase perioodi jooksul kõikuv, sest see kasvas 2021. aastal märkimisväärselt (35–40 %ni), muutus siis 2022. aastal negatiivseks ja seejärel paranes uurimisperioodil veidi. Ta juhtis tähelepanu sellele, et liidu tootmisharu investeeringutasuvus suurenes oluliselt samal aastal, mil Hiinast pärit import kasvas märkimisväärselt, ja vähenes uurimisperioodile eelnenud aastal, mil Hiinast pärit impordi turuosa oli üsna stabiilne. Hiina kaubanduskoja väitel ei saa seega järeldada, et see halb tulemus oli tingitud Hiinast pärit impordi suurenemisest.

(222)

Komisjon leidis, et investeeringutasuvuse suurenemine 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga, mis toimus Hiinast pärit impordi olulise kasvuga samal aastal, ei mõjuta komisjoni järeldust, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule kahju, sest selle impordi mõju ei pruugi kajastuda sama aasta investeeringutasuvuses ja seda tuleks vaadelda pikema aja jooksul. Komisjon jõudis järeldusele, et selle arengu põhjuseks oli Hiinast pärit import eelnevatel aastatel ja asjaolu, et liidu tootmisharu ei olnud samal perioodil kasumlik. Kokkuvõttes vähenes investeeringutasuvus asjaomasel perioodil enam kui 400 %. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 313, on liidu tootjate investeeringute maht alates 2020. aastast kahanenud 64 %, mis on märkimisväärne vähenemine.

(223)

Lisaks väitis Hiina valitsus, et liidu tootmisharu kasumlikkus paranes uurimisperioodil võrreldes 2022. aastaga oluliselt, kasvades taas ligikaudu 10 protsendipunkti võrra. Tema väitel näitab see, et liidu tootmisharu kasumlikkuse vähenemise põhjuseks ei olnud Hiinast pärit impordi hinnad.

(224)

Komisjon kordas, et asjaolu, et 2022. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal vähenes kahjum [(-15 %)–(-10 %)-lt] [(-5 %)–(0 %)-le], ei saa pidada taastumise märgiks. Liidu tootmisharu andmete kohaselt oli liidu tootmisharu kasumlikkuse vähenemine 2022. aastal tingitud toorainekulude 25–30 % suurenemisest ja asjaolust, et äriühingutel ei olnud võimalik tõsta juba kokkulepitud tellimuste hindu. Seetõttu oli kahjud 2022. aastal erakordselt suured. Nagu eespool märgitud, ei saa asjaolu, et 2022. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal kahjum edaspidi vähenes, siiski pidada taastumise märgiks, sest liidu tootmisharu kandis endiselt märkimisväärseid kahjusid, mille peamiseks põhjuseks oli hinnatõusu takistamine, mis tulenes Hiinast pärit madala hinnaga impordist. Seetõttu pidas komisjon seda väidet põhjendamatuks.

(225)

Hiina kaubanduskoda leidis, et liidu tootmisharule tekkinud kahju põhjuseks olid toorainehindade tõus ja muude kulude, näiteks tööjõukulude kasv.

(226)

Hiina valitsus väitis ka, et liidu äriühingute kasumlikkuse vähenemist 2022. aastal ei saa seletada imporditud toodete hindadega, eriti kuna imporditud toodete hinnad ei kõikunud järsult. Hiina valitsuse väitel ei võtnud komisjon arvesse uurimisperioodil pidevalt tõusnud toorainehindade negatiivset mõju liidu tootjate kasumlikkusele, vaid omistas kahju ekslikult Hiinast pärit impordile.

(227)

Kaebuse esitaja väitis seevastu, et hinnad tõusid uurimisperioodi jooksul ülemaailmselt ja liidu turul kulude suurenemise tõttu hüppeliselt ning et Hiina eksportijate surve tõttu ei olnud liidu tootmisharul võimalik kulude suurenemist oma klientidele üle kanda. Ta leidis siiski, et võrdsete tingimuste olemasolu korral ei oleks kulude suurenemine iseenesest olnud äriühingutele kahjulik. Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi hinnasurve ei võimaldanud liidu tootjatel hindu piisavalt tõsta, kehtivaid lepinguid uuesti läbi rääkida ja kulude kasvu korvata. Seetõttu oli tootmisharu kahjumlik.

(228)

Komisjon võttis pidevalt tõusnud toorainehindade negatiivset mõju oma analüüsis arvesse, kuid jõudis järeldusele, et see hinnatõus ei nõrgenda põhjuslikku seost. Tavapärastes turutingimustes võib kasumlikkus piiratud aja jooksul väheneda, kui olemasolevate lepingute tõttu ei ole tootmisharul võimalik tõsta hindu kulude kasvuga samas ulatuses, kuid mõne aja möödudes saab lepingute üle uuesti läbi rääkida, et katta vähemalt kulud, eriti sellisel hoogsalt kasvaval turul, nagu on kõne all käesoleval juhul. Võttes aga arvesse, et Hiinast pärit impordi hinnad olid kogu asjaomase perioodi jooksul liidu hindadest oluliselt madalamad ning et dumpinguhinnaga impordi maht kasvas samal perioodil märkimisväärselt, ei olnud liidu tootmisharul võimalik tõsta hindu kulude kasvuga samas ulatuses. Seetõttu leidis komisjon, et kulude kasv ei nõrgenda Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahelist põhjuslikku seost ning et liidu tootmisharu kahju oli peamiselt põhjustatud madala hinnaga impordi suurenemisest.

(229)

Hiina valitsus väitis, et kuna liidu tootmisharu keskmised ekspordihinnad olid madalamad kui tema müügihinnad liidu turul ja see eksportmüük oli kasumlik, ei ole alust väita, et Hiinast pärit madala hinnaga import sundis liidu tootmisharu müüma mobiilseid juurdepääsuseadmeid madalate hindadega, mis mõjutas tema kasumlikkust.

(230)

Komisjon leidis, et asjaolust, et ekspordihinnad olid omamaistest müügihindadest madalamad ja sellegipoolest kasumlikud, ei saa siiski järeldada, et Hiinast pärit madala hinnaga import ei mõjutanud liidu tootmisharu kasumlikkust. Eksportmüük oli enamjaolt kasumlik põhjusel, et samal perioodil eksporditud ja siseturul müüdud tooted olid erinevad. Igal juhul ei nõrgenda kasumlik eksportmüük põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(231)

Hiina kaubanduskoda väitis ka, et liidu tootmisharu ei olnud võimeline pakkuma täielikku valikut elektrilisi mobiilseid juurdepääsuseadmeid, eelkõige suurema maksimumkõrgusega elektrilisi mobiilseid juurdepääsuseadmeid.

(232)

Kaebuse esitaja omakorda leidis, et väide, mille kohaselt liidu tootjad ei suutnud rahuldada nõudlust elektriliste mobiilsete juurdepääsuseadmete järele, on alusetu ja vale. Tema sõnul ei vasta tõele, et Hiina tootjad pöörasid erilist tähelepanu elektrilistele mobiilsetele juurdepääsuseadmetele: ka liidu tootjad tootsid ja müüsid suurtes kogustes elektrilisi mobiilseid juurdepääsuseadmeid. Näiteks Haulotte’i poolt aastatel 2020–2022 müüdud seadmetest üle 70 % olid elektrilised (viimaste avalikult kättesaadavate andmete kohaselt). Kaebuse esitaja väitel pakub Haulotte mitmesuguseid elektrilisi seadmeid: näiteks tema masttõstukid on ainult elektrilised ning ta pakub nii elektrimootoriga kui ka sisepõlemismootoriga käär- ja liigendtõstukeid.

(233)

Komisjon kordab ajutise määruse põhjenduses 336 märgitut, et valimisse kaasatud eksportivate tootjate imporditud tooteliikide ja liidu tootmisharu müüdud tooteliikide võrdlusest nähtus, et üldiselt oli üle 90 % valimisse kaasatud liidu tootjate müüdud tooteliikidest võrreldavad Hiinast imporditud tooteliikidega. Peale selle oli valimisse kaasatud liidu tootjate liidu turul toimunud müük uurimisperioodil seotud enam kui 60 % ulatuses elektrimootoriga mobiilsete juurdepääsuseadmetega. Seetõttu leidis komisjon, et eksportivate tootjate müüdud tooted olid võrreldavad liidu tootmisharu poolt liidu turul müüdud toodetega. Pakutavate toodete väidetavad erinevused ei saanud seega olla liidu tootmisharu kahju põhjuseks. Seepärast lükati see väide tagasi.

(234)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Hiina kaubanduskoda, et liidu tootmisharu ei olnud konkurentsivõimeline, kuna tema pakutavate elektriliste mobiilsete juurdepääsuseadmete valik oli piiratud. Ta viitas Hiina tootja Xiamen Liteng Engineering Machinery Co., Ltd aruandes esitatud avaldusele, mille kohaselt oli äriühingutel pandeemiast taastumise kontekstis raske pidada sammu turunõudlusega uute, eelkõige professionaalsete elektriliste seadmete järele ja tulla toime pikema tarneajaga. Lisaks juhtis Hiina kaubanduskoda tähelepanu Manitou 2022. aasta aruandele, milles mainiti samas kontekstis (COVIDi pandeemiast taastumine) tarnehäireid ja transpordiraskusi, ning Haulotte’i aruandele, milles äriühingu riskidena nimetati tarneahelaga seotud raskusi, inflatsiooni, tootmise edasilükkamist ja varude väärtust.

(235)

Komisjon märkis kõigepealt, et Hiina tootja avaldus puudutas ülemaailmset turgu, mitte konkreetselt liidu turgu. Sarnaselt viidatud Manitou ja Haulotte’i aruannetele juhtis ta ka tähelepanu ajavahemikule 2020–2022, mida kogu maailmas iseloomustas pandeemia mõju, mis aga kestis vaid piiratud aja jooksul. Nagu eespool kirjeldatud, oli liidu tootjatel uurimisperioodil olemas kogu elektriliste seadmete valik ja pandeemia ei mõjutanud enam nende majanduslikku olukorda. Seega lükkas komisjon tagasi väite, et liidu tootmisharu majanduslik olukord uurimisperioodil oli tingitud tema konkurentsivõime puudumisest.

(236)

Lisaks leidis Hiina kaubanduskoda, et teine liidu tootmisharule tekkinud kahju põhjus seisnes selles, et liidu tootmisharu ei tulnud tellimuste täitmisega toime, mistõttu tarneajad pikenesid ja liidu ehitusturul toimus aeglustumine. Ta kordas seda väidet pärast lõplike järelduste avalikustamist ja viitas Manitou finantsaruannetes esitatud avaldustele, milles mainiti tellimuste täitmise ajutist peatamist. Komisjon leidis, et need väited ei ole põhjendatud. Vastupidi – nagu on osutatud ajutise määruse põhjenduses 277, kasvas tarbimine 2020. aasta ja uurimisperioodi vahel 122 %, mis näitab, et nõudlus mobiilsete juurdepääsuseadmete järele suurenes oluliselt, ilma et liidu ehitusturu väidetav aeglustumine oleks seda mõjutanud. Pealgi mainiti Manitou finantsaruandes ja Hiina kaubanduskoja viidatud artiklites selgelt, et pikemad tarneajad olid seotud COVIDi pandeemiale järgnenud perioodiga, mis oli vaid ajutine (39). Järeldus põhjusliku seose kohta

(237)

Komisjon hindas kõigi muude teadaolevate tegurite mõju, võttes arvesse huvitatud isikute märkusi, ja jõudis järeldusele, et need tegurid ei nõrgenda põhjuslikku seost. Seetõttu kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 339–340 esitatud järeldused, et liidu tootmisharu kantud kahju ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi vahel oli põhjuslik seos, mida eespool nimetatud tegurid ei nõrgenda.

(238)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks uuris komisjon, kas liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordist tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust.

(239)

Kaebuse esitaja on osutanud toorainemoonutuste esinemisele alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses. Ajutise määruse põhjenduses 343 sedastas komisjon esialgu, et alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaldamise tingimused ei ole täidetud. Toorainemoonutuste olemasolu hindamist kirjeldatakse üksikasjalikumalt allpool.

(240)

Ajutises määruses (põhjendustes 347–354) kirjeldas komisjon üksikasjalikult metoodikat, mida ta kasutas liidu tootmisharu kahju kõrvaldamiseks piisavate marginaalide kindlaksmääramiseks.

(241)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et kuna Haulotte France ja Rumeenias tegutsev Haulotte Arges müüsid oma toodangut peaaegu eranditult seotud turustusettevõtjate kaudu, tuleks sihthinda suurendada nende seotud müügiüksuste müügi-, üld- ja halduskulude võrra. Lisaks väitis ta, et sihthinnale ei lisatud Haulotte Argesi müügi-, üld- ja halduskulusid.

(242)

Komisjon ei nõustunud sellega, et asjakohase sihthinna kindlaksmääramiseks oleks ta pidanud lisama seotud turustajate müügi-, üld- ja halduskulud. Sihthinna arvutamisel lisatakse ainult tootja müügi-, üld- ja halduskulud, mitte seotud üksuste müügi-, üld- ja halduskulud. Kuna ekspordihinnale ei lisatud eksportivate tootjate müügiüksuste müügi-, üld- ja halduskulusid, mõjutaks liidu tootjate lisakulude arvessevõtmine õiglast võrdlust. Haulotte Arges ei teatanud seoses sihthinna arvutamisega algselt oma müügi-, üld- ja halduskuludest toote kontrollnumbri tasandil, mistõttu neid kulusid esialgu arvesse ei võetud. Seepärast tegi komisjon kohanduse, suurendades sihthinda toote kontrollnumbri kohta nende müügi-, üld- ja halduskulude võrra, millest Haulotte Arges teatas küsimustikule antud vastuste üldosas, mida komisjon kontrollis.

(243)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et Haulotte Argesi esitatud müügi-, üld- ja halduskulud hõlmasid ainult veokulusid ja seetõttu ei tuleks neid arvesse võtta. Ta tegi ettepaneku kasutada nende asemel Haulotte France’i teatatud müügi-, üld- ja halduskulusid, mis on suuremad.

(244)

Komisjon leidis, et Haulotte Argesi sihthind peaks põhinema Haulotte Argesi esitatud andmetel ja kantud kuludel, mitte teise äriühingu andmetel, kuigi see äriühing kuulub samasse kontserni. Seega ei nõustunud ta sellega, et Haulotte Argesi müügi-, üld- ja halduskulude kindlaksmääramiseks tuleks kasutada Haulotte France’i andmeid. Isegi juhul, kui suurendada kulusid Haulotte France’i teatatud tasemeni, oleks selle muudatuse mõju turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalile igal juhul ebaoluline. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(245)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis kaebuse esitaja ka seda, et taotletava kasumi kindlaksmääramisel lähtus komisjon kasumlikkuse tasemest enne Hiinast pärit impordi suurenemist, st 2018. aastal. Ta leidis, et see on vastuolus alusmäärusega, milles on sätestatud, et kasumlikkuse tase peab olema selline, mis katab kõik kulud ja investeeringud, teadus- ja arendus- ning uuendustegevuse, ning et see peaks võimaldama äriühingul teha uuendusi, investeerida ja kasvada. Kaebuse esitaja arvates ei ole 2018. aasta kasumlikkuse tase asjakohane, sest liidu turul toimusid aastatel 2018–2023 struktuursed muutused. Kaebuse esitaja tõi näiteid mitme muu – nii eelneva kui ka järgneva etapi – tootmisharu kohta, toetamaks oma väidet, et komisjoni kindlaksmääratud 7 % on liiga madal tase. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et mobiilsete juurdepääsuseadmete tootmisharus on viimastel aastatel tehtud pretsedenditult suuri investeeringuid ja kantud erakordseid tegevuskulusid rohe- ja digipöörde tõttu, näiteks seoses uute tehnoloogiliste lahenduste arendamisega, nagu liitiumakud ja mobiilsete juurdepääsuseadmete elektrifitseerimine. Tema arvates oleks komisjon pidanud võtma arvesse nende investeeringute vajalikkust ja arvestama neid sihthinna kindlaksmääramisel.

(246)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Taotletav kasum põhineb tootmisharu enda esitatud andmetel ja seda käsitatakse kasumina, mida teeniti enne seda, kui tootmisharu sai dumpinguhinnaga impordi tõttu kahju, mistõttu tavaolukorras peaks see katma investeeringute, teadus- ja arendus- ning uuendustegevuse kulud. Mobiilsete juurdepääsuseadmete tüüpide pidev areng ei ole omane ainult kõnealusele tootmisharule ja see kehtib paljude teiste tootmisharude kohta, mistõttu see ei saa põhjendada suuremat taotletavat kasumit, millel puudub seos varem teenitud kasumiga. Lisaks oli kaebuse esitaja väide lai ja äriühingud ei esitanud tõendeid, mis oleksid võimaldanud komisjonil kasutada taotletava kasumi kindlaksmääramisel teistsugust alust. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(247)

Peale selle väitis kaebuse esitaja, et komisjoni kasutatud taotletav kasum põhines kaupade tegelike müügihindade käibeväärtusel pärast turustamist, ent seda kohaldati valimisse kaasatud tootja kantud tootmiskulude suhtes, mis ei sisaldanud turustuskulusid. Seetõttu leidis kaebuse esitaja, et turustuskulusid ei oleks pidanud taotletava kasumi arvutamisel arvesse võtma. Komisjon nõustus selle väitega. Parandatud taotletav kasum on 7,7 %.

(248)

Kaebuse esitaja esitas märkusi ka tulevaste sotsiaal- ja keskkonnakulude kohta. Ta leidis, et komisjoni poolt sihthinnale lisatud tulevaste sotsiaal- ja keskkonnakulude summa on liiga väike ning et komisjon oleks pidanud arvesse võtma elektritootmisega seotud CO2-kulusid ja äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi rakendamisest tulenevaid kulusid.

(249)

Komisjon kordas, et käesolevas uurimises võttis ta arvesse energiatarbimisega seotud kaudseid CO2-kulusid, kuid ta ei võtnud arvesse kulusid, mille tegelike summade kohta äriühingud ei esitanud piisavaid tõendeid, nagu terasetootmisega seotud kaudsed kulud, ega kulusid, mis ei tulene mitmepoolsete keskkonnalepingute või ILO konventsioonide kohustuslikest nõuetest. See kehtib elektriliste mobiilsete juurdepääsuseadmete tootmise kulude ja äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi rakendamisega seotud kulude kohta. Komisjon parandas siiski kirjavead, ning sihthinnale lisatud tulevaste sotsiaal- ja keskkonnakulude kogusumma on olenevalt äriühingust 2,1–41,5 eurot ühiku kohta.

(250)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et komisjon oleks pidanud aktsepteerima ka terasetootmisega seotud CO2-kulusid, millest teatas Manitou, kuna nende kulude kindlaksmääramiseks kasutas kaebuse esitaja sama teabeallikat, mille alusel tehti kindlaks energiaga seotud CO2-kulud (Prantsuse keskkonnaamet ADEME), ning kuna komisjon aktsepteeris energiaga seotud CO2-kulusid.

(251)

Komisjon arvates ei õigusta asjaolu, et ADEME esitas andmed nii energiatootmise kui ka terasetootmise CO2-kulude kohta, kaebuse esitaja soovitatud lähenemisviisi. Manitou tarbis energiat vahetult ja selle tarbimist oli võimalik välja arvutada, kuid teras on materjal, mida kasutatakse mobiilsete juurdepääsuseadmete tootmiseks kasutatavates komponentides. Seega ei suutnud äriühing piisavalt tõendada, kui suure osa need kulud moodustasid ja kas nad kanti Manitoule üle või jäid nad terast ostvate komponenditootjate kanda.

(252)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Sinoboom, et ühes lõplike järelduste avalikustamisel esitatud tabelis on tehtud kirjaviga. Komisjon parandas vea, kuid see ei mõjutanud Sinoboomi kahjumarginaali.

(253)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 353, määras komisjon seejärel kindlaks turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali, võrreldes valimisse kaasatud koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis tehti kindlaks hinna allalöömise arvutuste jaoks, valimisse kaasatud liidu tootjate poolt liidu turul uurimisperioodil müüdud samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga. Võrdluse tulemusel kindlaks tehtud erinevusi väljendati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(254)

Komisjon uuris alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt kõigepealt seda, kas esialgu kindlaks määratud dumpingumarginaal on kõrgem kui marginaal, millest piisaks liidu tootmisharu kahju kõrvaldamiseks. Selleks võrdles komisjon koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda liidu tootmisharu sihthinnaga. Nende arvutuste tulemus on esitatud alljärgnevas tabelis.

(255)

Kuna eksportivate tootjate JLG ja Terexi puhul oli turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal dumpingumarginaalist madalam, hindas komisjon alusmääruse artikli 7 lõike 2a alusel, kas asjaomase tootega seoses esineb toorainemoonutusi.

(256)

Komisjon tegi ajutise määruse põhjenduses 375 esialgu järelduse, et alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaldamise tingimused ei ole täidetud.

(257)

Pärast ajutise määruse avaldamist märkis kaebuse esitaja, et Hiinas esinevad raua või terase puhul moonutused, Hiina ja ELi terastoodete vahel on märkimisväärne hinnaerinevus ning raud ja teras on mobiilsete juurdepääsuseadmete tootmisel peamine sisend, mille arvele langeb üle 17 % tootmiskuludest. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon peaks arvesse võtma ka rauda ja terast, mis sisaldub uuritava toote teistes sisendites või komponentides.

(258)

Komisjon täheldas, et kaebuse esitaja märkustes laiendati toorainemoonutuste väite ulatust kuumvaltsitud teraselt, millele on osutatud algatamisteate (40) punktis 4.2, rauale ja terasele üldiselt.

(259)

Selleks et hinnata, kas alusmääruse artikli 7 lõike 2a tingimused on täidetud, tegi komisjon kõigepealt iga valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul kindlaks HS-koodide 720837, 720851, 720852, 720853 ja 7208 54 (kuumvaltsitud terastooted) all esitatud tootmistegurite olemasolu ning seejärel võrdles nende koguväärtust, lähtudes Brasiilia võrdlusnäitajatest, iga äriühingu puhul kontrollitud tootmiskuludega. Komisjon tegi kindlaks, et mobiilsete juurdepääsuseadmete tootmisel kasutatav kuumvaltsitud teras moodustas alla 17 % kõigi nelja valimisse kaasatud eksportiva tootja vastavatest tootmiskuludest. Ühegi tootmisteguri puhul, mis moodustab rohkem kui 17 % tootmiskuludest, toorainemoonutusi ei tuvastatud.

(260)

Komisjon lükkas tagasi väite, et alusmääruse (41) artikli 7 lõike 2a kohaldamisel tuleks arvesse võtta rauda ja terast, mis sisaldub toote teistes sisendites või komponentides, sest selles artiklis on selgelt sätestatud, et üks tooraine peab moodustama vähemalt 17 % kuludest, mitte üldisest tootekategooriast.

(261)

Eespool öeldut arvesse võttes tegi komisjon kindlaks, et alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaldamise tingimused ei ole täidetud.

(262)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et komisjon ei uurinud nõuetekohaselt toorainemoonutusi raua ja terase puhul ning et komisjon oleks pidanud 17 % künnise hindamisel arvesse võtma ka muudes sisendites, näiteks osades või komponentides, sisalduvaid kuumvaltsitud terastooteid.

(263)

Komisjon lükkas need väited tagasi. Esiteks hindas ta harmoneeritud süsteemi (HS) gruppi 72 „Raud ja teras“ ja gruppi 73 „Raud- ja terastooted“ kuuluvaid tooteid. Sellega seoses uuris komisjon materjale, millest valimisse kaasatud eksportivad tootjad teatasid kui sisenditest. Teiseks kontrollis komisjon, kas nende materjalide puhul esines alusmääruse artikli 7 lõikes 2a nimetatud moonutusi. Seejärel sedastas komisjon, et toimikus puuduvad tõendid selle kohta, et mõni tooraine, sealhulgas valimisse kaasatud eksportivate tootjate poolt tarnijatelt ostetud osades ja komponentides sisalduv kuumvaltsitud teras, moodustab üle 17 % tootjate tootmiskuludest, nagu on nõutud alusmääruse artikli 7 lõikes 2a.

(264)

Pärast ajutiste meetmete avaldamist esitasid kaebuse esitaja, Hiina valitsus, Hiina kaubanduskoda, kasutaja Construct Machines S.R.L. ja edasimüüja/hulgimüüja Norbert Wienold GmbH märkusi liidu huvide kohta.

(265)

Hiina kaubanduskoda väitis pärast esialgsete järelduste avalikustamist, et miski ei osuta sellele, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine komisjoni poolt avaldaks liidu tootmisharule positiivset mõju. Tema sõnul viitavad komisjoni esitatud andmed liidu tootmisharu märkimisväärsele kasvule ja et seega on see tootmisharu laienemas.

(266)

Komisjon viitab jaole 4.3, kus ta tegi järelduse, et vaatamata mõne kahjunäitaja positiivsele arengule mõjutas Hiina dumpinguhinnaga import liidu tootmisharu negatiivselt. Meetmete võtmata jätmine tooks tõenäoliselt liidu tootmisharule kaasa täiendavad olulised negatiivseid tagajärjed müügi- ja tootmismahtude vähenemise ja edasise hinnalanguse näol, mis halvendaks tootmisharu majanduslikku olukorda kasumlikkuse ja investeeringute mõttes veelgi. Kõik need asjaolud kokku ohustaksid liidu tootmisharu elujõulisust.

(267)

Eeltoodut arvesse võttes ja kuna muid seda küsimust käsitlevaid väiteid ega märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 356–360 esitatud järeldused.

(268)

Eeltoodut arvesse võttes ja kuna muid seda küsimust käsitlevaid väiteid ega märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon põhjendustes 361 ja 362 esitatud järeldused.

(269)

Hiina kaubanduskoda väitis, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei teeni liidu importijate ja lõppkasutajate huvi, et tootjate ja ka hindade valik oleks lai. Ta leidis, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine piiraks veelgi rendiettevõtjate juurdepääsu mobiilsete juurdepääsuseadmete täielikule valikule mõistliku hinna ja tarneajaga. Lisaks leidis Hiina kaubanduskoda, et juurdepääsu piiramine Hiina toodetele, keskendudes peamiselt elektritoitega mudelitele, seaks ohtu selle tööstussektori rohepöörde eesmärgi saavutamise, kuna tema väitel ei suuda liidu tootmisharu lünka täita. Hiina kaubanduskoda kordas seda väidet pärast lõplike järelduste avalikustamist. Lisaks leidis ta, et võttes arvesse mobiilsete juurdepääsuseadmete, eelkõige elektriliste mudelite vähest pakkumist liidu turul, ei ole kõrgel töötamise ohutus tagatud.

(270)

Hiina valitsus leidis, et meetmetel oleks negatiivne mõju konkurentsitasemele liidu turul, sest see põhjustaks Hiina konkurentide lahkumise liidu turult. Samuti väitis ta, et meetmete kehtestamine avaldaks negatiivset mõju importijatele ja allkasutajatele ning selle tagajärjel tõstaksid rendiettevõtjad oma hindu ja kannaksid hinnatõusu üle tarbijatele. Peale selle pakuks Hiina eksportivate tootjate kohalolek tema sõnul järgneva etapi sektori tööstustele ja tarbijatele rohkem valikuid ning paremaid tooteid ja teenuseid. Ta leidis ka, et meetmed ei ole kooskõlas liidu keskkonnahoidliku arengu ja tööstuse konkurentsivõime suurendamise poliitikaga.

(271)

Kaebuse esitaja seevastu väitis, et tollimaksudega ei surutaks Hiina mobiilseid juurdepääsuseadmeid liidu turult välja, vaid üksnes kõrvaldataks ebaausate kaubandustavade mõju. Lisaks leidis ta, et liidu tootjate ja muude kolmandate riikide kui Hiina pakkumine on rikkalik ja mitmekesine, nagu kaebuses kirjeldatud.

(272)

Kasutaja Construct Machines S.R.L. sõnul on tänu mobiilsetele juurdepääsuseadmetele ohutusstandardeid oluliselt paranenud. Ta leidis, et meetmete kehtestamine põhjustaks mobiilsete juurdepääsuseadmete rendihindade tõusu, millel oleks negatiivne mõju keskmise suurusega äriühingutele. See äriühing ei teinud aga uurimises koostööd ega vastanud küsimustikule.

(273)

Äriühing Norbert Wienold GmbH, Sinoboomi toodetavate mobiilsete juurdepääsuseadmete edasimüüja/hulgimüüja, leidis, et liidu tootmisharu ei tooda piisaval hulgal standardseid kõrgetasemelisi teleskoop- ja liigendtõstukeid (töökõrgusega 12–24 m) ja käärtõstukeid (töökõrgusega 6–16 m) ning et liidu tootmisharu ei ole konkurentsivõimeline.

(274)

Norbert Wienold GmbH väitis ka, et mobiilsete juurdepääsuseadmete impordi suhtes kehtestatud ajutistel dumpinguvastastel meetmetel oleks märkimisväärne mõju edasimüüjate, väikeste ja keskmise suurusega rendiettevõtjate ning lõppkasutajate tulemuslikkusele ja et liidu tootmisharu ei saaks neist peaaegu mingit kasu. Tema sõnul tõuseksid meetmete kehtestamise korral mobiilsete juurdepääsuseadmete hinnad kogu Euroopas, mis mõjutaks tarneahelat, näiteks edasimüüjaid, rendiettevõtjaid ja lõppkasutajaid. See äriühing ei teinud aga samuti uurimises koostööd ega vastanud küsimustikule.

(275)

Ainus koostööd tegev kasutaja Kiloutou ei esitanud ajutiste meetmete kohta märkusi.

(276)

Komisjon leidis, et väide, mille kohaselt liidu tootmisharu toodab ebapiisaval hulgal standardseid kõrgetasemelisi teleskoop- ja liigendtõstukeid (töökõrgusega 12–24 m) ja käärtõstukeid (töökõrgusega 6–16 m), ei ole põhjendatud ning et äriühingu enda teatel toodavad liidu tootjad Manitou ja Haulotte mõlemat tüüpi tõstukeid.

(277)

Lisaks viitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 364–373 esitatud järeldustele. Ta kordas, et kuigi mobiilsete juurdepääsuseadmete üldine hinnatase eeldatavasti tõuseb, on selle mõju kasutajatele, kelleks on peamiselt rendiettevõtjad, väiksem kui siis, kui nad oleksid otsesed tarbijad. Mobiilsete juurdepääsuseadmete hinnatõus kajastuks otseselt kasutaja varade kasvus ja asjaolu, et seadmeid kasutatakse pikema aja jooksul, vähendab komisjoni hinnangul ka võimaliku hinnatõusu negatiivset mõju.

(278)

Selle põhjal järeldas komisjon, et meetmetel ei oleks ebaproportsionaalset mõju rendiettevõtjatele ning et meetmetest saadav üldine kasu kaalub üles võimaliku negatiivse mõju importijatele ja kasutajatele. Lisaks leidis komisjon, et kuna tollimaksude eesmärk on taastada võrdsed tingimused, on neil eeldatavasti positiivne mõju konkurentsitasemele liidu turul, ning et rendiettevõtjate kui peamiste kasutajate jaoks on oluline, et mobiilsete juurdepääsuseadmete tootmine liidu turul jätkuks, kuna see võimaldab neil oma seadmeparki mitmekesistada. Seega ei seaks tollimaksude kehtestamine ohtu selle tööstussektori rohepöörde eesmärgi saavutamist.

(279)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis Sinoboom, et juhtumi teatavad aspektid, mis on seotud uuritava toote äärmiselt laia määratlusega ning Hiina eksportivate tootjate ja liidu tootjate mobiilsete juurdepääsuseadmete portfellide märkimisväärsete erinevustega, tekitasid tõsiseid põhjusliku seose ja liidu huvidega seotud probleeme, mida ei käsitletud. Ta väitis, et liidu kasutajate vähene osalemine takistas sisulisemat arutelu dumpinguvastaste meetmete eeldatava mõju üle liidu turule, arvestades, et Hiina tarnijad pakuvad liidu tootjatega võrreldes laiemat tootevalikut, eelkõige mudelite, töökõrguse ja elektritoite osas, mistõttu on Hiina äriühingute tegelik kohalolek liidu turul väga oluline.

(280)

Peale selle leidis Sinoboom, et komisjon ei võtnud nõuetekohaselt ühendust rendiettevõtjatega, kes võinuks soovida uurimises huvitatud isikutena täiel määral osaleda, ning et ühte kirjaliku esildise esitanud ja ärakuulamisel osalenud rendiettevõtjatest ei olnud üldises avalikustamisdokumendis mainitud. Samuti mainis ta, et selle kasutaja selgituse kohaselt muudavad rendiettevõtjate marginaalid, mis on struktuurilistel põhjustel madalad, ja pikaajalised kohustused nende olukorra pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist äärmiselt ebakindlaks.

(281)

Uurimise algatamisel võttis komisjon ühendust neljateistkümne kaebuses nimetatud kasutajaga. Peale ühe äriühingu (Kiloutou) ei teinud ükski kasutaja uurimise käigus koostööd. Ükski teine kasutaja, sealhulgas Sinoboomi nimetatud äriühing, ei esitanud pärast esialgsete ja lõplike järelduste avalikustamist avatud toimiku kohta märkusi selleks ette nähtud tähtaja jooksul. Liidu huvide analüüsimisel võttis komisjon siiski arvesse asjaolu, et meetmed võivad mõjutada rendiettevõtjaid ja nende marginaale. Mis puudutab mobiilsete juurdepääsuseadmete valikut, siis komisjon nentis, et tollimakse kohaldatakse võrdsete tingimuste taastamiseks, mitte selleks, et hoida ära mobiilsete juurdepääsuseadmete importi HRVst.

(282)

Eeltoodut arvesse võttes jäi komisjon seisukohale, et meetmetest saadav üldine kasu kaalub üles võimaliku negatiivse mõju importijatele ja kasutajatele, ning kinnitas seetõttu ajutise määruse põhjendustes 363–368 esitatud järeldused.

(283)

Eespool esitatut silmas pidades kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 373 esitatud järelduse, et puuduvad kaalukad põhjused, mis osutaksid sellele, et HRVst pärit mobiilsete juurdepääsuseadmete impordi suhtes meetmete kehtestamine ei ole liidu huvides.

(284)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose, meetmete taseme ja liidu huvide kohta tehtud järelduste põhjal ning kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed, et asjaomase toote dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(285)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist juhtis kaebuse esitaja tähelepanu kirjaveale üldise avalikustamisdokumendi põhjenduses 233, milles oli ekslikult märgitud „kõigi muude äriühingute“ suhtes kohaldatav dumpinguvastane tollimaks, kuna see ei vastanud „kõigi muude äriühingute“ puhul kindlaks määratud kahjumarginaalile või dumpingumarginaalile – olenevalt sellest, kumb neist on madalam. Põhjenduse 205 kohaselt oli kahjumarginaal 54,9 % ja dumpingumarginaal 66,7 %. Komisjon nõustus sellega ja kohandas vastavalt „kõigi muude äriühingute“ suhtes kohaldatavat tollimaksumäära.

(286)

Eespool esitatud hinnangu põhjal tuleks vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2 kehtestada järgmised lõplikud dumpinguvastased tollimaksud, mida kohaldatakse CIF-hinnale liidu piiril enne tollimaksu tasumist:

(287)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seega kajastavad nad asjaomaste äriühingute puhul uurimise käigus tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse seega üksnes asjaomasest riigist pärit ja nimetatud juriidiliste isikute toodetud uuritava toote impordi suhtes. Imporditud asjaomase toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, neid tollimaksumäärasid ei kohaldata ja nende suhtes tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kõigi muude äriühingute puhul.

(288)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb saata komisjonile (42). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(289)

Selleks, et minimeerida maksumäärade erinevustest tulenevat tollimaksudest kõrvalehoidmise ohtu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade korrektse rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalset dumpinguvastast tollimaksu võib kohaldada üksnes siis, kui liikmesriikide tollile esitatakse kehtiv faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Kuni sellise arve esitamiseni tuleks impordi suhtes kohaldada dumpinguvastast tollimaksu, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute“ puhul.

(290)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema oma tavapäraseid kontrolle ja võivad, nagu kõigil muudelgi juhtudel, nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud andmete õigsust ning veenduda, et tollimaksumäära edaspidine kohaldamine on tolliõiguse kohaselt põhjendatud.

(291)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamat individuaalset tollimaksumäära, suureneb märkimisväärselt, eelkõige pärast asjaomaste meetmete kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitada meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et selleks vajalikud tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse tollimaksumäära kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust.

(292)

Selleks, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, ei tuleks kogu muu HRVst pärit impordi suhtes kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööst keeldunud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kes uurimisperioodi jooksul liitu ei eksportinud.

(293)

Eksportivad tootjad, kes ei eksportinud uurimisperioodil asjaomast toodet liitu, peaksid saama esitada komisjonile taotluse, et neile kohaldataks dumpinguvastase tollimaksu määra, mis kehtib koostööd tegevatele äriühingutele, keda valimisse ei kaasatud. Komisjon peaks sellekohase taotluse rahuldama, kui on täidetud kolm tingimust. Uus eksportiv tootja peaks tõendama, et: i) ta ei eksportinud uurimisperioodil asjaomast toodet liitu; ii) ta ei ole seotud eksportiva tootjaga, kes seda tegi ning iii) ta on eksportinud asjaomast toodet pärast seda või on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse seda märkimisväärses koguses teha.

(294)

Mobiilseid juurdepääsuseadmeid käsitlevat statistikat väljendatakse sageli tükiarvuna (ühikutena). Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) (43) I lisas sätestatud kombineeritud nomenklatuuris ei ole mobiilsete juurdepääsuseadmete jaoks täpsustatud sellist lisaühikut. Seepärast on vaja ette näha, et lisaks kilogrammides või tonnides esitatud kaalule esitatakse vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonis asjaomase toote impordi puhul ka tükiarv. Tükiarv tuleks märkida järgmiste TARICi koodide puhul: 8427 10 10 10, 8427 20 19 10, 8428 90 90 20, 8431 20 00 60 ja 8431 39 00 10).

(295)

Võttes arvesse kindlakstehtud dumpingumarginaale ja liidu tootmisharule tekitatud kahju suurust, tuleb ajutise määrusega kehtestatud ajutiste dumpinguvastaste tollimaksudena tagatiseks antud summad lõplikult sisse nõuda vastavalt käesoleva määrusega kehtestatud määradele.

(296)

Nagu on märgitud punktis 1.2, kehtestas komisjon uuritava toote impordi registreerimise nõude.

(297)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist viitas kaebuse esitaja registreerimismääruses esitatud järeldustele, mis tema arvates tähendasid seda, et komisjon pidas tagasiulatuva sissenõudmise kriteeriume täidetuks. Ennekõike leidis ta, et impordimahu kasv oli pärast uurimise algatamist märkimisväärne ja et see ei vastanud turunõudluse loogikale. Kaebuse esitaja esitas hinnangud, mis näitavad kasvu 33 %-lt 121 %-le, ning pildid mobiilsete juurdepääsuseadmete varude kohta, et tõendada laovarude kogumist.

(298)

Hiina kaubanduskoda aga leidis, et kaebuse esitaja analüüs impordi kohta on ebaõige ja et pärast uurimise algatamist ei olnud impordi kasv uurimisperioodiga võrreldes märkimisväärne. Ta väitis, et mobiilseid juurdepääsuseadmeid toodeti konkreetsete klientide eritellimuste alusel ja et seega ei olnud ühelgi ettevõtjal mingit praktilist mõtet laovarusid koguda. Teiseks väitis Hiina kaubanduskoda, et käesoleva uurimise andmete nõuetekohaseks hindamiseks on väga oluline võtta arvesse aega tellimuse esitamise ja kauba kättetoimetamise vahel, sest tellimuse esitamist, tootmisprotsessi, lähetamist ja liidus kättetoimetamist hõlmav tsükkel kestab tavaliselt 4–6 kuud ning kuna import kasvas enim 2024. aasta jaanuarist märtsini, ei olnud impordi kasv seotud mitte uurimise algatamisega, vaid pika tellimuste nimekirjaga, mis kujunes tükk aega enne uurimise algatamist.

(299)

Komisjon hindas uurimise lõppetapis kogutud andmeid, et analüüsida, kas alusmääruse artikli 10 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid lõplike tollimaksude tagasiulatuvaks sissenõudmiseks on täidetud.

(300)

Komisjon hindas alusmääruse artikli 10 lõike 4 punkti d kohaselt eelkõige seda, kas lisaks uurimisperioodil kahju tekitanud impordimahule on toimunud impordi edasine märgatav suurenemine, mis impordi ajastamist, mahtu ja muid asjaolusid arvestades võib oluliselt kahjustada lõplike meetmete parandavat mõju.

(301)

Komisjon võrdles kuu keskmist impordimahtu uurimisperioodil (2022. aasta oktoobrist 2023. aasta septembrini) kuu keskmise impordimahuga pärast uurimisperioodi (2023. aasta novembrist 2024. aasta juulini). Lisaks võrdles komisjon kuu keskmist impordimahtu pärast uurimisperioodi (2023. aasta novembrist 2024. aasta juulini) uurimisperioodi kuu keskmise impordimahuga samade kuude põhjal (2022. aasta novembrist 2023. aasta juulini), et võtta arvesse hooajalisust. Uurimisperioodi puhul kasutas komisjon koostööd tegevate eksportivate tootjate andmeid (44) ja uurimisperioodile järgnenud ajavahemiku puhul järelevalve andmebaasi andmeid (45).

(302)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontrollitud andmetest nähtub, et impordimahud erinesid kuude lõikes märkimisväärselt. Näiteks uurimisperioodil oli impordimaht detsembris, märtsis ja aprillis üle kolme korra suurem kui keskmine import juulist septembrini. Selleks, et võtta arvesse neid erinevusi ja hooajalisuse mõju, ei pidanud komisjon asjakohaseks võrrelda uurimisperioodi 12 kuu keskmist mahtu uurimisperioodile järgnenud 8 kuu keskmise mahuga. Seepärast võrdles ta impordimahtu käesoleva uurimise algatamisele järgnenud ajavahemikul kuni ajutiste meetmete kehtestamiseni (2023. aasta novembrist 2024. aasta juulini) uurimisperioodi sama perioodi (2022. aasta novembrist 2023. aasta juulini) impordimahuga. Selle võrdluse põhjal vähenes impordimaht uurimisperioodile järgnenud ajavahemikul komisjoni arvutuse kohaselt 3 %. Mobiilsete juurdepääsuseadmete hinnad püsisid mõlema perioodi jooksul stabiilsed.

(303)

Eeltoodu põhjal järeldas komisjon, et Hiinast pärit asjaomase toote impordi maht ei suurenenud pärast uurimise algatamist.

(304)

Lisaks toetavad muud toimikus olevad andmed järeldust, et pärast uurimise algatamist ei toimunud märkimisväärset laovarude kogumist. Nagu ajutises määruses märgitud, tootsid liidu tootjad mobiilseid juurdepääsuseadmeid ainult tellimuste alusel ega hoidnud laos märkimisväärseid valmistoodangu varusid. Selle põhjuseks oli asjaolu, et uurimisperioodil müüdi liidu turul hinnanguliselt 75–90 % mobiilsetest juurdepääsuseadmetest rendiettevõtjatele, kes tellivad kohandatud seadmeid (ettevõtja värvide ja logoga). Seetõttu leidis komisjon, et selliste mobiilsete juurdepääsuseadmete varumine, mis ei olnud kohandatud ega toodetud konkreetse kliendi jaoks, on väga ebatõenäoline, sest niisugused seadmed ei vasta turunõudlusele.

(305)

Samuti võttis komisjon andmete hindamisel arvesse mobiilsete juurdepääsuseadmete tellimise ja tarnimise vahelist aega, mis tavaliselt on 4–6 kuud: 2024. aasta veebruari ja märtsi tarned tehti väga tõenäoliselt tellimuste alusel, mis võeti vastu enne uurimise algatamist 2023. aasta novembris. 2024. aasta veebruar ja märts olid ka kaks kuud, mil impordimaht oli suurim; pärast neid kuid hakkas import vähenema. Seega oli suurem import nendel kuudel väga tõenäoliselt tingitud enne uurimise algatamist esitatud tellimustest ja selle eesmärgiks ei olnud laovarude kogumine.

(306)

Eeltoodu põhjal leidis komisjon, et arvestades impordi vähenemist uurimisperioodile järgnenud ajavahemikul ning pikast tarneajast ja tellimuste alusel tootmisest tulenevat laovarude kogumise vähest võimalikkust, ei kahjustanud impordi areng pärast uurimisperioodi oluliselt lõplike meetmete parandavat mõju. Seega jõudis komisjon järeldusele, et tollimaksude tagasiulatuv sissenõudmine ei ole põhjendatud.

(307)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et impordi hooajalisuse kohta ei ole esitatud piisavalt tõendeid. Lisaks väitis ta, et uurimisperioodi puhul kasutas komisjon ekslikult vähem representatiivset kuu keskmist, mis põhines 8 kuul, ent asjakohasem olnuks kasutada 12 kuu keskmist. Peale selle väitis kaebuse esitaja, et uurimisperioodi impordi hindamiseks kasutas komisjon vale perioodi, kuna ta võrdles importi müügikuupäevade alusel ning hindas tarneid 2023. aasta märtsist 2023. aasta novembrini, mitte 2022. aasta novembrist 2023. aasta juulini.

(308)

Kaebuse esitaja väitis ka, et komisjon ei võtnud arvesse registreerimise ohu ja tegeliku registreerimise moonutavat mõju. Ta leidis, et komisjon ülehindas tarneaja pikkust, ja teatas, et kauba tarnimine HRVst liitu võtab 30–45 päeva.

(309)

Kaebuse esitaja väitel tõendas ta laovarude kogumist. Ta väitis, et komisjon eeldas ekslikult, et kuna liidu tootjad ei tooda lattu, siis ei tee seda ka Hiina tootjad. Peale selle väitis kaebuse esitaja, et ühe valimisse kaasatud liidu tootja kõige värskematest andmetest nähtub, et valdav osa liidus müüdavatest mobiilsetest juurdepääsuseadmetest ei ole konkreetse kliendi jaoks kohandatud. Kaebuse esitaja väitis ka, et pärast registreerimist imporditud mobiilsete juurdepääsuseadmete kogus oli endiselt märkimisväärne. Lisaks väitis ta, et alusmääruse artikli 9 lõike 4 kohaselt peaks kahjumarginaal juhul, kui komisjon ei ole importi registreerinud, kajastama täiendavat kahju, mida põhjustas impordi suurenemine pärast uurimise algatamist. Märkimisväärsest laovarude kogumisest tuleneva täiendava mõju korvamiseks peaks komisjon seega kahjumarginaali uuesti hindama ja võtma arvesse laovarude kogumist.

(310)

Komisjon ei nõustunud sellega, et ta oleks pidanud võrdlema uurimisperioodi 12 kuu keskmist uurimisperioodile järgnenud 8 kuu keskmisega. Nagu kaebuse esitaja ka ise tunnistas, oli impordimaht kuude lõikes märkimisväärselt erinev, ja seetõttu pidas komisjon ühepikkuste perioodide võrdlust täpsemaks kui 12 kuu võrdlust 8 kuuga. Selles kontekstis ja võttes arvesse impordimahu olulisi erinevusi eri kuudel, oli ühepikkuste perioodide võrdlemine tõepoolest mõeldud selleks, et välistada igasugune hooajalisus. Komisjon ei nõustunud sellega, et ta pidi tõendama korduvat ja kindlat mustrit, et põhjendada, miks ta kasutas ühepikkuste perioodide keskmisel impordil põhinevat võrdlust.

(311)

Mis puudutab uurimisperioodi sisse jäänud perioodi kasutamist, siis komisjon tugines tõepoolest eksportivate tootjate andmetele, mis kajastasid liitu suunatud eksporti arve esitamise kuupäeva seisuga, kuna need olid kõige täpsemad selle perioodi kohta kättesaadavad andmed. Komisjoni kasutatud 8-kuuline ajavahemik oli piisavalt pikk, et võtta arvesse ka mõju, mida võis avaldada impordi registreerimine, mis kehtis ainult pooleteise kuu jooksul (23. maist 2024 kuni 12. juulini 2024). Sellest hetkest alates kulus aga mobiilsete juurdepääsuseadmete tarnimiseks poolte, sealhulgas kaebuse esitaja sõnul 30–45 päeva. Võttes arvesse seda piiratud ajalist viivitust, põhines komisjoni tehtud võrdlus parimal kättesaadaval teabel ja seda peeti piisavalt täpseks, et teha kindlaks, kas pärast uurimise algatamist import oluliselt suurenes või mitte.

(312)

Samuti leidis komisjon, et ta ei saa laovarude kogumise kohta järeldusi teha kaebuse esitaja poolt foto või e-kirja näol esitatud kinnitamata tõendusmaterjali põhjal. Selle asemel tugines komisjon uurimisperioodi järgsele impordistatistikale ja kõigile muudele toimikus sisalduvatele andmetele, sealhulgas kasutajatelt ja importijatelt saadud andmetele, mis ei osuta laovarude kogumisele sellisel määral, et see kahjustaks tollimaksude parandavat mõju. Seega, kuigi kaebuse esitaja sõnul müüb üks valimisse kaasatud äriühing enamasti konkreetsete klientide jaoks kohandamata mobiilseid juurdepääsuseadmeid, ei mõjuta see järeldust, et import ei suurenenud oluliselt.

(313)

Lisaks leidis komisjon, et artikli 9 lõike 4 sätted ei ole kohaldatavad. Import registreeriti ja komisjon jõudis järeldusele, et pärast uurimise algatamist ei suurenenud import oluliselt.

(314)

Eeltoodu põhjal jäi komisjon seisukohale, et tollimaksude tagasiulatuv sissenõudmine ei ole põhjendatud.

(315)

Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 (46) artiklist 109 tuleneb, et juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, on viivisemäär Euroopa Keskpanga poolt tema peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(316)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,