<!DOCTYPE html PUBLIC "yes" "xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<!--GENDOC2XHTML # converter_version: 1.2.15-->
  <head>
    <title>2026-07-202607C116202500260-00-TRA-DOC-ET-ARRET-C-0026-25-202606065-07_00</title>
    <meta content="text/html; charset=utf-8" http-equiv="Content-Type"/>
    <meta content="true" name="ParExtraits_2021"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedDate"/>
    <meta content="0" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ContentBits"/>
    <meta content="Commission Use" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Name"/>
    <meta content="et-EE" name="Gendoc_Lang"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GenerationDate"/>
    <meta content="" name="IsFlattened"/>
    <meta content="1" name="NumProc"/>
    <meta content="Final" name="Gendoc_EditionType"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumberSuite"/>
    <meta content="14/08/2026 17:29:38" name="Gendoc_LastVerificationDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_ProcedureNumber"/>
    <meta content="et" name="Gendoc_LangCode"/>
    <meta content="ARR" name="TypeDoc"/>
    <meta content="CzeAEHK4SlGdgXLj7qgNWfcTAD3Efxfpd9fynqBFmZBZ2ih5G9OrltyP/f6Awj8yHFC6g5TgEtxQfDylIDGNcmeEWzlsaIkHYCw/8xyD+l17lJJMqtQkiDp44wn4s7Rp5/EXbWtgT8wEYa5enV2C7j65j3LP6J0xfGXReAxYtFo=" name="GenDocUID"/>
    <meta content="P" name="TypeProc"/>
    <meta content="" name="CreateCustomParts"/>
    <meta content="OK" name="ReadyToPublish"/>
    <meta content="avl" name="Gendoc_User"/>
    <meta content="10, 3, 0, 1" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Tag"/>
    <meta content="" name="EP_Mode"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGenerated"/>
    <meta content="" name="Gendoc_Vademecum"/>
    <meta content="true" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Enabled"/>
    <meta content="cebd9c0b-8fc2-4096-aac2-5957723f1ff6" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ActionId"/>
    <meta content="0026" name="NumeroOrdre"/>
    <meta content="2025" name="Annee"/>
    <meta content="P" name="Gendoc_ProcedureType"/>
    <meta content="" name="EP_Version"/>
    <meta content="ET" name="Langue"/>
    <meta content="avl" name="Gendoc_DGTGeneratedUser"/>
    <meta content="b24c8b06-522c-46fe-9080-70926f8dddb1" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SiteId"/>
    <meta content="FAST_document_go_ok" name="Gendoc_LastVerificationStatus"/>
    <meta content="ARR_C" name="Gendoc_GendocTemplateType"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlockFlatP"/>
    <meta content="GenDoc 06-07-26 12:38:57" name="Created"/>
    <meta content="" name="Canevas3_Vademecum"/>
    <meta content="2026-07-27T17:46:24Z" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SetDate"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlock"/>
    <meta content="" name="Gendoc_CaseYear"/>
    <meta content="false" name="Generation_In_Progress"/>
    <meta content="C" name="Juridiction"/>
    <meta content="031ac8b335dd4e2f8037fd3da0ef2481" name="DocumentIdentifier"/>
    <meta content="0026" name="Gendoc_CaseNumber"/>
    <meta content="ImportedWithoutSource" name="SdlIdentifier"/>
    <meta content="RP" name="NatureAff"/>
    <meta content="RP" name="Gendoc_CaseNature"/>
    <meta content="0001" name="NumSuite"/>
    <meta content="C" name="Gendoc_Juridiction"/>
    <meta content="Standard" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Method"/>
  </head>
  <body>
    <div style="header">
      <div id="rId24" style="first"/>
      <div id="rId20" style="even">Kohtuotsus 16.7.2026 – Kohtuasi C‑26/25</div>
      <div id="rId21" style="default">Bukla</div>
    </div>
    <p class="C19Centre" id="para-1" title="page-1">
      EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda)
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-2" title="page-1">
      16. juuli 2026 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-1" href="#t-1">*</a>
</span>)
    </p>
    <p class="C71Indicateur" id="para-3" title="page-1">
      Eelotsusetaotlus – Euroopa Liidu kodakondsus – ELTL artikkel 20 – Sellise liidu kodaniku pereliige, kes ei ole kunagi kasutanud oma liikumisvabadust – Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala – Piirikontroll, varjupaik ja sisseränne – Direktiiv 2008/115/EÜ – Riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmine – Riigi julgeoleku kahjustamine – Liikmesriigi eriasutuse arvamus – Põhjendamine – Juurdepääs toimikule – Salastatud teave – Liidu õiguse esimus
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-4" title="page-1">
      Kohtuasjas C‑26/25 [Bukla] (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-2" href="#t-2">i</a>
</span>),
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-5" title="page-1">
      mille ese on ELTL artikli 267 alusel Szegedi Törvényszéki (Szegedi kohus, Ungari) 17. jaanuari 2025. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 17. jaanuaril 2025, menetluses
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-6" title="page-1">
      PQ
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-7" title="page-1">
      versus
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-8" title="page-1">
      Országos Idegenrendészeti Főigazgatóság Dél-alföldi Regionális Igazgatóság,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-9" title="page-1">
      Alkotmányvédelmi Hivatal,
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-10" title="page-1">
      EUROOPA KOHUS (kolmas koda),
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-11" title="page-1">
      koosseisus: koja president C. Lycourgos (ettekandja), kohtunikud O. Spineanu‑Matei, S. Rodin, N. Piçarra ja N. Fenger,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-12" title="page-1">
      kohtujurist: D. Spielmann,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-13" title="page-1">
      kohtusekretär: A. Calot Escobar,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-14" title="page-1">
      arvestades kirjalikku menetlust,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-15" title="page-1">
      arvestades seisukohti, mille esitasid:
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">PQ, esindajad: ügyvédek T. Kovács, A. Németh ja B. Pohárnok,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ungari valitsus, esindajad: Zs. Biró‑Tóth ja M. Z. Fehér,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Saksamaa valitsus, esindajad: J. Möller ja R. Kanitz,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Komisjon, esindajad: F. Blanc, A. Katsimerou, E. Montaguti, Zs. Teleki ja P. J. O. Van Nuffel,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-20" title="page-1">
      arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-21" title="page-1">
      on teinud järgmise
    </p>
    <p class="C75Debutdesmotifs" id="para-22" title="page-1">
      kohtuotsuse
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluses palutakse tõlgendada ELL artikli 4 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 1, ELTL artikleid 20 ja 267, Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikleid 1, 5, 7, 24, 41, 47, 51 ja 52, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT 2008, L 348, lk 98) artikleid 1, 5 ja 11–13 ning liidu õiguse esimuse põhimõtet.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Taotlus on esitatud kohtuvaidluses, mille üks pool on PQ ning teine pool Országos Idegenrendészeti Főigazgatóság Dél‑alföldi Regionális Igazgatóság (välismaalaste politsei riiklik peadirektoraat, Dél‑Alföldi piirkonna direktoraat, Ungari) (edaspidi „piirkonna direktoraat“) ja Alkotmányvédelmi Hivatal (põhiseaduse kaitse amet, Ungari) ning mis puudutab PQ suhtes tehtud tagasisaatmisotsuse ning sissesõidu- ja viibimiskeelu otsuse õiguspärasust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguslik raamistik</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Liidu õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">EL toimimise leping</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ELTL artiklis 20 on ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-29" title="page-1">
      „1. Käesolevaga kehtestatakse [Euroopa L]iidu kodakondsus. Iga isik, kellel on mõne liikmesriigi kodakondsus, on liidu kodanik. Liidu kodakondsus täiendab, kuid ei asenda liikmesriigi kodakondsust.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-30" title="page-2">
      2. Liidu kodanikel on asutamislepingutes sätestatud õigused ja kohustused. Neil on muu hulgas:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-31" title="page-2">
      a) õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-32" title="page-2">
      b) õigus hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel ja elukohajärgse liikmesriigi kohaliku omavalitsuse valimistel selle riigi kodanikega võrdsetel tingimustel;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-33" title="page-2">
      c) õigus saada kolmanda riigi territooriumil, kus ei ole esindatud see liikmesriik, mille kodanikud nad on, kaitset iga teise liikmesriigi diplomaatilistelt ja konsulaarasutustelt samadel tingimustel kui selle teise liikmesriigi kodanikud;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-34" title="page-2">
      d) õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole, esitada kaebus Euroopa ombudsmanile ning pöörduda liidu institutsioonide ja nõuandvate organite poole ühes aluslepingute keeltest ja saada vastus samas keeles.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-35" title="page-2">
      Nimetatud õigusi kasutatakse vastavalt tingimustele ja piirangutele, mis on kindlaks määratud aluslepingutega ning nende rakendamiseks vastuvõetud meetmetega.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiiv 2008/115</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2008/115 põhjendused 6 ja 24 on sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-38" title="page-2">
      „(6) Liikmesriigid peaksid tagama, et kolmandate riikide kodanike ebaseadusliku riigisviibimise lõpetamine toimub õiglase ja läbipaistva korra kohaselt. Vastavalt ELi õiguse üldistele põhimõtetele tuleks käesoleva direktiivi alusel tehtavad otsused võtta vastu juhtumipõhiselt ja lähtudes objektiivsetest kriteeriumitest, mis tähendab, et arvesse tuleks võtta muud kui üksnes ebaseadusliku riigisviibimise asjaolu. Tagasisaatmisega seotud otsuste, nimelt tagasisaatmisotsuste ja, kui on, sisenemiskeeluotsuste ning väljasaatmisotsuste, tüüpvormide kasutamisel peaksid liikmesriigid järgima kõnealust põhimõtet ja täitma täielikult kõiki käesoleva direktiivi kohaldatavaid sätteid.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-39" title="page-2">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-40" title="page-2">
      (24) Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis [hartas] tunnustatud põhimõtteid.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artiklis 1 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-42" title="page-3">
      „Käesolevas direktiivis sätestatakse ühised nõuded ja kord, mida tuleb kohaldada liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel, kooskõlas ühenduse õiguse üldpõhimõtete hulka kuuluvatele põhiõigustega ja rahvusvahelise õigusega, kaasa arvatud pagulaste kaitse ja inimõigustega seotud kohustustega.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artikli 2 lõikes 1 on ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-44" title="page-3">
      „Käesolevat direktiivi kohaldatakse liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike suhtes.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">7</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artikli 3 punktis 2 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-46" title="page-3">
      „Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-47" title="page-3">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-48" title="page-3">
      2) „ebaseaduslik riigisviibimine“ – kolmanda riigi kodaniku viibimine liikmesriigi territooriumil, kui ta ei vasta või enam ei vasta [Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määruse (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT 2016, L 77, lk 1),] artiklis [6] sätestatud sisenemise tingimustele või muudele asjaomasesse liikmesriiki sisenemise, selles viibimise või elamise tingimustele“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">8</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2008/115 artiklis 5 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-50" title="page-3">
      „Käesoleva direktiivi rakendamisel võtavad liikmesriigid nõuetekohaselt arvesse:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-51" title="page-3">
      a) lapse parimaid huve,
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-52" title="page-3">
      b) perekonnaelu,
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-53" title="page-3">
      c) asjaomase kolmanda riigi kodaniku tervislikku seisundit
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-54" title="page-3">
      ning järgivad mittetagasisaatmise põhimõtet.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">9</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artikli 6 lõikes 1 on ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-56" title="page-3">
      „Ilma et see piiraks lõigetes 2 kuni 5 sätestatud erandite kohaldamist, väljastavad liikmesriigid tagasisaatmisotsuse iga kolmanda riigi kodaniku kohta, kes viibib nende territooriumil ebaseaduslikult.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-57" title="page-3">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">10</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artiklis 11 on ette nähtud sisenemiskeelu otsuste tegemise kord.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">11</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artikli 12 lõikes 1 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-60" title="page-4">
      „Tagasisaatmisotsused ja – kui need on väljastatud – sisenemiskeelud ning väljasaatmisotsused väljastatakse kirjalikult ning nendes põhjendatakse otsuse aluseks olevaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ja esitatakse teave kättesaadavate õiguskaitsevahendite kohta.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-61" title="page-4">
      Teavet faktiliste asjaolude kohta võib piirata, kui siseriiklike õigusaktide kohaselt on võimalik piirata õigust teavet saada, eelkõige riigi julgeoleku, riigikaitse ja avaliku korra kaitseks ning kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">12</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2008/115 artikli 13 lõikes 1 on ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-63" title="page-4">
      „Kolmanda riigi kodanikule võimaldatakse tõhusad õiguskaitsevahendid artikli 12 lõikes 1 osutatud tagasisaatmisega seotud otsuste vaidlustamiseks või nende läbivaatamise taotlemiseks pädevas kohtu‑ või haldusasutuses või pädevas organis, mis koosneb liikmetest, kes on erapooletud ja kelle sõltumatus on tagatud.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ungari õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">2007. aasta II seadus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">13</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">5. jaanuaril 2007 vastu võetud 2007. aasta II seaduse kolmandate riikide kodanike riiki sissesõidu ja riigis viibimise kohta (a harmadik országbeli állampolgárok beutazásáról és tartózkodásáról szóló 2007. évi II. törvény) (Magyar Közlöny 2007/1.) §‑s 43 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-67" title="page-4">
      „1. Välismaalaste politseiasutus kehtestab iseseisva sissesõidu‑ ja riigis viibimise keelu tundmatus kohas või välisriigis viibivale kolmanda riigi kodanikule,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-68" title="page-4">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-69" title="page-4">
      c) kelle riiki sisenemine ja riigis viibimine ohustavad riigi julgeolekut, avalikku julgeolekut või avalikku korda;
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-70" title="page-4">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-71" title="page-4">
      2. Välismaalaste politseiasutus annab sisserände regulatsiooni alusel korralduse kolmanda riigi kodaniku tagasisaatmiseks, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-72" title="page-4">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-73" title="page-4">
      d) kelle riiki sisenemine ja riigis viibimine ohustavad riigi julgeolekut, avalikku julgeolekut või avalikku korda;
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-74" title="page-4">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-75" title="page-5">
      3. Algatus iseseisva sissesõidu‑ ja riigis viibimise keelu kehtestamiseks lõike 1 punktis c sätestatud põhjusel ning tagasisaatmiseks sisserände regulatsiooni alusel lõike 2 punktis d põhjusel võib tulla ka valitsuse määruses nimetatud korrakaitseorganitelt nende pädevusalas, et täita seaduses määratletud huvide kaitsega seotud ülesandeid. Kui lõike 1 punktis c sätestatud põhjusel kehtestatakse iseseisev sissesõidu‑ ja riigis viibimise keeld või lõike 2 punktis d sätestatud põhjusel antakse sisserände regulatsiooni alusel korraldus tagasisaatmiseks, teevad valitsuse määruses nimetatud korrakaitseorganid juhtudel, mis on seotud nende ülesannete ja pädevusega, ettepaneku sissesõidu‑ ja viibimiskeelu kestuse kohta. Välismaalaste politseiasutus ei või ettepaneku sisust kõrvale kalduda.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">14</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seaduse § 45 lõikes 1 on ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-77" title="page-5">
      „Enne kui välismaalaste politseiasutus teeb kolmanda riigi kodaniku suhtes, kellel on elamisluba tema perekondlikke sidemeid arvesse võttes, väljasaatmisotsuse, võtab ta arvesse järgmisi aspekte:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-78" title="page-5">
      a) riigis viibimise kestus;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-79" title="page-5">
      b) kolmanda riigi kodaniku vanus ja perekondlik olukord ning tema väljasaatmise võimalikud tagajärjed tema pereliikmetele;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-80" title="page-5">
      c) kolmanda riigi kodaniku sidemed Ungariga ja nende puudumine päritoluriigiga.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">15</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seaduse § 87/A lõikes 1 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-82" title="page-5">
      „Käesoleva seadusega reguleeritud menetluste jaoks määrab valitsus käesoleva seaduse rakendamiseks vastu võetud valitsuse määrusega riigi eriasutuse, kes vastutab teatud küsimuste lahendamise eest.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-83" title="page-5">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">16</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seaduse § 87/B artikkel 4 on sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-85" title="page-5">
      „Riigi eriasutuse arvamus on asja menetlevale välismaalaste politseiasutusele eriküsimuses siduv.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Valitsuse 2007. aasta määrus nr 114</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">17</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Valitsuse 24. mai 2007. aasta määruse nr 114/2007, millega kiidetakse heaks 2007. aasta II seaduse (kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigis viibimise kohta) rakenduseeskirjad (a harmadik országbeli állampolgárok beutazásáról és tartózkodásáról szóló 2007. évi II. törvény végrehajtásáról szóló 114/2007. Korm. rendelet), § 114 lõike 4 punktis a on ette nähtud, et riiki sisenemise ja riigis viibimise keelu võib kehtestada uurimisasutuse, põhiseaduse kaitse ameti, politsei või Terrorelhárítási Központi (terrorismi ennetamise keskamet, Ungari) ettepanekul.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">18</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määruse § 114 lõike 4 b kohaselt võib korralduse tagasisaatmiseks anda ka uurimisasutuse, põhiseaduse kaitse ameti või terrorismi ennetamise keskameti ettepanekul.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">2009. aasta CLV seadus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">19</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">29. detsembri 2009. aasta CLV seaduse salastatud teabe kaitse kohta (a minősített adat védelméről szóló 2009. évi CLV. törvény) (Magyar Közlöny 2009/194.) §‑s 11 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-91" title="page-6">
      „1. Andmesubjektil on õigus tutvuda oma isikuandmetega, mis on klassifitseeritud riiklikuks salastatud teabeks, klassifitseeriva asutuse väljastatud andmetega tutvumise loa alusel ja ilma et tal oleks vaja isiklikku turvasertifikaati. Andmesubjekt on kohustatud enne riikliku salastatud teabega tutvumist täitma kirjaliku konfidentsiaalsuse deklaratsiooni ja järgima selle teabe kaitse eeskirju.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-92" title="page-6">
      2. Klassifitseeriv asutus otsustab andmesubjekti taotluse alusel 15 päeva jooksul, kas ta annab andmetega tutvumise loa. Klassifitseeriv asutus keeldub andmetega tutvumise loa andmisest, kui teabega tutvumine kahjustab salastamise aluseks olevat avalikku huvi. Klassifitseeriv asutus peab andmetega tutvumise loa andmisest keeldumist põhjendama.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-93" title="page-6">
      3. Andmetega tutvumise loa andmisest keeldumise korral võib andmesubjekt vaidlustada otsuse halduskohtus. […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">20</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seaduse § 12 lõikes 1 on ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-95" title="page-6">
      „Salastatud teabe töötlemise eest vastutav töötleja võib keelduda andmast andmesubjektile õigust tema isikuandmetega tutvuda, kui selle õiguse kasutamine kahjustab salastamise aluseks olevat avalikku huvi.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">21</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmanda riigi kodanik PQ sisenes 2005. aasta juunis elukutselise jalgpallurina Ungarisse seaduslikult ja elab sellest ajast alates samas liikmesriigis. Tema viimane alaline elamisluba kehtis kuni 15. septembrini 2020.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">22</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Alates 2011. aastast elab PQ koos oma elukaaslasega, kes on Ungari kodanik. Sellest suhtest sündisid 2012. ja 2021. aastal kaks last, kes on Ungari kodanikud. PQ teostab koos oma elukaaslasega nende laste suhtes ühist hooldusõigust. Ta elab oma lastega püsivalt koos ja tagab enamasti nende tegeliku hooldamise. Lastel on lähedane kiindumusside ja sõltuvussuhe PQga, kes on nende eest sünnist saati pidevalt hoolitsenud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">23</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">PQ esitas 6. augustil 2020 oma perekondlikule olukorrale tuginedes riigisisese alalise elaniku elamisloa taotluse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">24</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhiseaduse kaitse amet leidis 9. septembri 2020. aasta põhistamata arvamuses, et PQ viibimine Ungaris kahjustab selle liikmesriigi huve riigi julgeoleku valdkonnas. See eriasutus klassifitseeris andmed, millele ta oma arvamuse andmisel tugines, salastatud teabeks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">25</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Piirkonna direktoraat jättis esimese astme välismaalaste politseiasutusena 27. oktoobri 2020. aasta otsusega PQ esitatud riigisisese alalise elaniku elamisloa taotluse rahuldamata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">26</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhiseaduse kaitse amet tegi 3. detsembril 2020 ettepaneku teha PQ suhtes tagasisaatmisotsus põhjusel, et tema viibimine Ungaris kahjustab selle liikmesriigi huve riigi julgeoleku valdkonnas. Nimetatud eriasutus klassifitseeris andmed, millele ta oma arvamuse andmisel tugines, salastatud teabeks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">27</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Országos Idegenrendészeti Főigazgatóság (välismaalaste politsei riiklik peadirektoraat, Ungari) jättis teise astme välismaalaste politseiasutusena 27. oktoobri 2020. aasta otsuse 25. märtsil 2021 muutmata põhjusel, et Belügyminiszter (siseminister, Ungari) oli teise astme eriasutusena andnud 12. veebruaril 2021 arvamuse, mille kohaselt PQ Ungaris viibimine kahjustab Ungari huve riigi julgeoleku valdkonnas. Välismaalaste politsei riiklik peadirektoraat rõhutas oma otsuses, et Ungari õigusnormide kohaselt ei või ta siseministri arvamusest kõrvale kalduda ja et ta on järelikult kohustatud PQ taotluse rahuldamata jätma, võtmata arvesse tema isiklikku olukorda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">28</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhiseaduse kaitse amet tegi 16. aprillil 2021 ettepaneku kehtestada PQ suhtes sissesõidu‑ ja riigis viibimise keeld.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">29</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Piirkondlik direktoraat tegi 6. mai 2021. aasta otsusega PQ suhtes tagasisaatmisotsuse, andis korralduse selle otsuse sundtäitmiseks ning kehtestas PQ‑le kümneks aastaks sissesõidu‑ ja riigis viibimise keelu. Otsus põhines muu hulgas põhiseaduse kaitse ameti 3. detsembril 2020 ja 16. aprillil 2021 tehtud ettepanekutel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">30</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Piirkondlik direktoraat peatas 6. mai 2021. aasta vaheotsusega PQ tagasisaatmise täitmise, kuni täituvad tagasisaatmiseks vajalikud tingimused ning PQ suhtes algatatud kriminaalmenetlus on lõpetatud või kuni asjakohasel juhul kriminaalmenetluse tulemusel mõistetud võimaliku karistuse täideviimiseni.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">31</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">PQ esitas Szegedi Törvényszékile (Szegedi kohus, Ungari), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus, välismaalaste politsei riikliku peadirektoraadi 25. märtsi 2021. aasta otsuse peale ja piirkondliku direktoraadi 6. mai 2021. aasta otsuse peale kaebused.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">32</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus esitas esimesena nimetatud kaebuse läbivaatamisel Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse. Euroopa Kohus vastas sellele taotlusele 25. aprilli 2024. aasta kohtuotsusega NW ja PQ (salastatud teave) (C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">33</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus tühistas 25. septembri 2024. aasta kohtuotsusega välismaalaste politsei riikliku peadirektoraadi 25. märtsi 2021. aasta otsuse ja kohustas piirkondlikku direktoraati viima läbi uue menetluse, võttes arvesse 25. aprilli 2024. aasta kohtuotsust NW ja PQ (salastatud teave) (C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344), ning andis ühtlasi juhiseid, millist lähenemisviisi tuleks selleks kasutada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">34</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhikohtuasjas kõne all olev menetlus puudutab piirkondliku direktoraadi 6. mai 2021. aasta otsuse peale esitatud PQ kaebust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">35</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et PQ suhtes tehti tagasisaatmisotsus, kuna põhiseaduse kaitse amet leidis, et PQ viibimine Ungaris kahjustab selle liikmesriigi huve riigi julgeoleku valdkonnas. Selle hinnangu aluseks olevaid põhjendusi ei avaldatud ei PQ‑le ega piirkondlikule direktoraadile. Ungari õiguse kohaselt ei tohi piirkondlik direktoraat uurida täiendavaid individuaalseid asjaolusid, vaid peab usaldama põhiseaduse ameti hinnangut.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">36</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutab, et Kúria (Ungari kõrgeim kohus) praktikast tuleneb, et niisuguses olukorras nagu põhikohtuasjas on asjaomase isiku menetlusõigused tagatud riigis elamise kohta tehtud otsuse õiguspärasuse hindamiseks pädevale kohtule antud õigusega tutvuda salastatud teabega, millel eriasutuste arvamus põhineb.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">37</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Igal juhul, isegi kui eeldada, et salastatud teabega tutvumise taotlus rahuldatakse, ei saa asjaomane isik ega tema esindaja kasutada niisugust salastatud teavet, millele neile on antud ligipääs, haldus‑ või kohtumenetluses, sest praktikas keeldutakse andmast neile luba salastatud teabe põhisisu kirjeldava kirjaliku dokumendi koostamiseks. Kohtul, kellele on esitatud kaebus riigis viibimise õiguse kohta tehtud otsuse peale, ei ole Ungari õigusnormide kohaselt sel juhul mingit pädevust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">38</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus kahtleb, kas Ungari õigusnormid on liidu õiguse nõuetega kooskõlas. Ta leiab eelkõige, et direktiivi 2008/115 artikkel 5 ja ELTL artikkel 20 ei võimalda teha tagasisaatmisotsust sellises olukorras, nagu on kõne all põhikohtuasjas, ilma et oleks konkreetselt hinnatud kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid, eelkõige asjaomase isiku perekonnaelu puudutavaid asjaolusid. Lisaks on salastatud teabe staatus haldus‑ ja kohtumenetlustes vastuolus Euroopa Kohtu praktikas tunnustatud nõuetega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">39</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel otsustas Szegedi Törvényszék (Szegedi kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-116" title="page-9">
      „1. Kas [direktiivi 2008/115] artikleid 5, 12 ja 13 koostoimes [harta] artiklitega 7, 24, 41 ja 47 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus selline liikmesriigi praktika, mille kohaselt tehakse tagasisaatmisotsus kolmanda riigi kodaniku kohta, kelle perekonnaliikmed (alaealised lapsed, elukaaslane) on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud ja elavad selles liikmesriigis, analüüsimata eelnevalt [selle] direktiivi artiklis 5 ning harta artiklites 7 ja 24 sätestatud kriteeriume?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-117" title="page-9">
      2. Kas [direktiivi 2008/115] artikleid 5, 12 ja 13 koostoimes artiklite 7, 24 ja artikli 51 lõikega 1 ja harta artikli 52 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus selline liikmesriigi praktika, mille kohaselt tehakse välismaalase tagasisaatmise otsus, tuginedes eriasutuse põhjendamata ettepanekule, kes on tuvastanud ainult selle, kas esineb oht riigi julgeolekule, avalikule julgeolekule või avalikule korrale või nende rikkumine, ning see ettepanek on välismaalaste politseiasutusele siduv ja kohustuslik ning võetud vastu ilma riikliku julgeoleku, avaliku julgeoleku või avaliku korra kaalutluste põhjaliku analüüsita ja võtmata arvesse individuaalseid asjaolusid ega vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõudeid?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-118" title="page-9">
      3. Kas [direktiivi 2008/115] artikleid 5, 12 ja 13 koostoimes harta artikliga 47 – ning kui see on asjakohane, harta artiklitega 7 ja 24 – tuleb tõlgendada nii, et need nõuavad, et ühelt poolt liikmesriigi ametiasutus, kes on teinud riigi julgeoleku, avaliku korra või avaliku julgeolekuga seotud põhjustel otsuse kolmanda riigi kodanik tagasi saata, või teiselt poolt riigi eriasutused, kes on klassifitseerinud teabe konfidentsiaalseks, jälgiksid, et kolmanda riigi kodanikust andmesubjektile ja tema seaduslikule esindajale oleks igal juhul tagatud õigus teada vähemalt selle konfidentsiaalse või salastatud teabe ning samasuguste andmete põhisisu, millele tugineb eelnimetatud põhjuste tõttu tehtud otsus, ning samuti õigus kasutada seda teavet või neid andmeid selles menetluses, mille tulemusel see otsus tehti, juhul kui vastutav ametiasutus leiab, et sellise teabe ja nende andmete edastamine oleks riigi julgeoleku kaalutlustega vastuolus?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-119" title="page-9">
      4. Kui vastus on jaatav, siis mida tuleb harta artikleid 41 ja 47 arvestades täpselt mõista selle otsuse aluseks olevate konfidentsiaalsete põhjenduste „põhisisu“ all?“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">40</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus täiendas eelotsusetaotlust 26. mai 2025. aasta otsusega, mis saabus Euroopa Kohtusse samal päeval.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">41</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ta märgib, et pärast eelotsusetaotluse esitamist tegi Kúria (kõrgeim kohus) 24. veebruaril 2025 õiguse ühetaolise tõlgendamise huvides otsuse, mis on kõikides välismaalaste politsei menetlustes asjakohane. Iga Ungari kohus, kellele on esitatud kaebus tagasisaatmisotsuse peale, on kohustatud kohaldama Kúria (kõrgeim kohus) antud tõlgendust ega tohi sellest kõrvale kalduda, isegi kui ta oma otsust selles osas põhistab.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">42</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus aga kahtleb selle otsuse mitme aspekti kooskõlas liidu õigusega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">43</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelkõige rõhutab ta esimesena, et kõnealusest otsusest tuleneb, et Ungari kohus ei saa hinnata ELTL artiklil 20 põhineva riigis elamise õiguse või sõltuvussuhte olemasolu, kui asjaomane isik tugines neile esimest korda kohtumenetluses või kui sellise hindamise vajalikkust tõendavad asjaolud selguvad kohtumenetluse käigus. Selline hindamine on välistatud ka juhul, kui vaidlustatud tagasisaatmisotsusele eelnes teine otsus, millega välistati isiku Ungaris elamise õigus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">44</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et Kúria (kõrgeim kohus) seisukoha järgi ei ole Ungari kehtiva õiguse kohaselt võimalik lubada asjaomasel isikul tutvuda tema suhtes tehtud otsuse põhjenduste sisuga, kui need põhjendused põhinevad salastatud teabel. Neil asjaoludel oleks ainus riigisisese õigusega kooskõlas olev viis, mis võimaldaks tagada asjaomase isiku õiguste kaitse, see, kui pädev kohus tuvastab, et kuna isikul ei ole võimalik salastatud teabega tutvuda, ei saa ta oma õigusi kaitsta, ning kutsub seetõttu prokuröri üles tegutsema selle isiku huvides. Prokurör võib sellisel juhul otsustada menetluses osaleda ja saada õiguse tutvuda salastatud teabega, ehkki tal ei ole õigust seda asjaomasele isikule edastada. Seevastu, kui prokurör otsustab menetluses mitte osaleda, võib pädev kohus jätta arvesse võtmata haldusasutuste seisukoha selle kohta, kas on olemas oht riigi julgeolekule.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">45</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus kahtleb, kas Kúria (kõrgeim kohus) 24. veebruari 2025. aasta otsus on liidu õigusega kooskõlas, on tal tekkinud ka küsimus, kas Ungari õiguses sellisele otsusele omistatud tagajärjed on liidu õigusega kooskõlas, kuna need takistavad Kúria (kõrgeim kohus) teistel kolleegiumidel või Ungari üldkohtutel liidu õigust järgimast.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">46</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nende asjaolude põhjal lisas Szegedi Törvényszék (Szegedi kohus) küsimustele, mille ta oli Euroopa Kohtule juba esitanud, järgmised eelotsuse küsimused:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-127" title="page-10">
      „5. Kas ELTL artiklit 20 koostoimes harta artiklitega 5, 7, 24, 41, 47, artikli 51 lõikega 1 ja artikli 52 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus selline liikmesriigi õigusnorm ja selle liikmesriigi kõrgema astme kohtu praktika, mille kohaselt
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ei ole kohtul, kes vaatab läbi välismaalaste politseiasutuse tagasisaatmisotsuse, lubatud võtta arvesse võimalikku ELTL artiklist 20 tulenevat tuletatud riigis elamise õigust või sõltuvussuhet ja nende aluseks olevaid asjaolusid, kui kolmanda riigi kodanik tugineb neile esimest korda kohtumenetluses (sealhulgas juhul, kui haldusmenetlust läbi viinud asutusele oli juba teada peresuhte olemasolu liidu kodanikuga) või kui selles suhtes asjakohased asjaolud ilmnevad esimest korda kohtumenetluses;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">nähakse ette, et ELTL artiklist 20 tulenevat tuletatud riigis elamise õigust ei saa tagasisaatmismenetluses analüüsida, kui tagasisaatmisotsusele ei eelne mõnda muud otsust (elamisloa või elama asumise loa taotluse kohta) – millele see tegelikult tugineb –, mis on liikmesriigis elamise õiguse välistanud?</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-130" title="page-11">
      6. Kas [direktiivi 2008/115] artiklit 5, artikli 11 lõiget 2, artikli 12 lõiget 1 ja artiklit 13, lähtudes nimetatud direktiivi põhjendustest 6 ja 24 ja artiklist 1 ning koostoimes harta artiklitega 5, 7, 24, 41, 47, artikli 51 lõikega 1 ja artikli 52 lõikega 1, tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm ja selle liikmesriigi kõrgema astme kohtu praktika, mille kohaselt saab välismaalaste politseiasutuse poolt tagasisaatmise ning sissesõidu‑ ja riigis viibimise keelu kohta tehtud otsuse proportsionaalsust kontrollida ilma, et asjaomane kolmanda riigi kodanik või tema esindaja oleks saanud tutvuda vähemalt eriasutuse ettepaneku põhjenduste põhisisuga, kes tugines oma otsuses avalikku korda, avalikku julgeolekut või riigi julgeolekut käsitlevale põhjusele, ning esitada nimetatud põhjenduste sisu kohta oma seisukoha ja kaitseargumendid?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-131" title="page-11">
      7. Kas [direktiivi 2008/115] artikli 12 lõiget 1 ja artiklit 13, lähtudes nimetatud direktiivi põhjendustest 6 ja 24 ja artiklist 1 ning koostoimes harta artiklitega 41 ja 47, tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm ja selle liikmesriigi kõrgema astme kohtu praktika, mille kohaselt [direktiivi 2008/115] artikli 12 lõikes 1 loetletud riigi julgeoleku, avaliku korra ja avaliku julgeolekuga seotud erandite esinemise puhul ei taga liikmesriigi asutus, kes teeb riigi julgeolekust, avalikust julgeolekust või avalikust korrast tuleneval põhjusel väljasaatmisotsuse, ega (õiguskaitse)asutus, kes kehtestab [teabe] konfidentsiaalsuse või salastatuse – kui põhjendustest teavitamine on riigi julgeolekuga vastuolus –, et asjaomane isik või tema esindaja saab igal juhul teada vähemalt selle konfidentsiaalse või salastatud teabe põhisisu, millele sel põhjusel tehtud otsus tugineb, ning tal on õigus kasutada seda teavet nimetatud otsust käsitlevas menetluses, kuna selle asemel võib konfidentsiaalsetel või salastatud põhjustele tugineva haldusotsuse kohtuliku kontrolli puhul sekkuda asjaomase kolmanda riigi õiguste kaitseks kohtu kutsel prokurör – või mõni muu isik peale asjaomase kolmanda riigi kodaniku –, kes ei tohi teavitada asjaomast kaebajat vähemalt nimetatud põhjenduste põhisisust?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-132" title="page-11">
      8. Kas ELTL artiklit 267, ELL artikli 4 lõike 3 teist ja kolmandat lõiku ning artikli 19 lõike 1 teist lõiku ja harta artiklit 47, lähtudes liidu õiguse esimuse põhimõttest ning koostoimes harta artikli 41, artikli 51 lõike 1 ja artikli 52 lõikega 1 ning [direktiivi 2008/115] artikliga 5, artikli 11 lõikega 2, artikli 12 lõikega 1 ja artikliga 13 – arvestades nimetatud direktiivi põhjendusi 6 ja 24 ning artiklit 1 –, tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm ja selle liikmesriigi kõrgema astme kohtu praktika, mille kohaselt
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">liikmesriigi kõrgeim kohus võib isegi juhul, kui Euroopa Kohus on oma otsuses kõnealuse kohtuasja seisukohast asjakohast liidu õigust juba tõlgendanud, teha õiguse tõlgendamiseks otsuseid, mis on kõigile alama astmete kohtutele siduvad ja millest need ei saa kalduda kõrvale […] ning milles tõlgendatakse liidu õigust laiemalt kui kõnealuse kohtuasja seisukohast asjakohastes Euroopa Kohtu otsustes ning millega muudetakse kohustuslikuks õiguse ühetaoline tõlgendus, mille kohaselt tuleb liidu õiguse kohaldamisel lähtuda rakendusmeetoditest, mis on Euroopa Kohtu otsuses nimetatud õiguse kohta esitatud tõlgendusega vastuolus ja takistavad selle tõhusat kohaldamist,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">liikmesriigi kõrgeim kohus võib selleks, et tal oleks võimalik kohaldada kõnealuse kohtuasja seisukohast asjakohast liidu õigust või Euroopa Kohtu otsuseid, algatada riigisiseses õiguses ette nähtud erimenetluse (riigisisese eelotsusetaotluse menetlus, õiguse ühetaolise tõlgendamise huvides läbi viidav menetlus), kui ta soovib liidu õiguse tõttu kalduda kõrvale ühest või mitmest kõrgema kohtu siduvast otsusest, mis on vastuolus liidu õiguse või Euroopa Kohtu otsustega nii, et liidu õiguse ja sealhulgas Euroopa Kohtu otsuste otsene kohaldamine on võimalik ainult juhul, kui selleks antakse luba nimetatud menetluses tehtud otsusega (õiguse ühetaolise kohaldamise huvides tehtud otsus)?</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-135" title="page-12">
      9. Kas [25. aprilli 2024. aasta kohtuotsuse NW ja PQ (salastatud teave) (C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344) punkti 97 tuleb tõlgendada nii, et riigi julgeolekule avalduva ohu üle otsustav eriasutus võib järeldada, et tema seisukoha aluseks olevate põhjenduste põhisisu avalikustamine võib otseselt ja konkreetselt kahjustada asjaomase liikmesriigi julgeolekut, kuna see võib eelkõige ohustada isikute elu, tervist või vabadust või paljastada riigi julgeoleku ülesandeid täitvate eriasutuste spetsiifiliselt kasutatavad uurimismeetodid ning seega tõsiselt kahjustada või isegi takistada nende ülesannete täitmist tulevikus; neil põhjustel ei saa menetlusosalisel või tema esindajal lubada tutvuda põhjenduste põhisisuga, millele asjaomane seisukoht tugineb?“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsuse küsimuste analüüs</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">47</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigepealt tuleb meelde tuletada, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on ELTL artiklis 267 ette nähtud menetlus Euroopa Kohtu ja liikmesriikide kohtute koostöö vahend, mille kaudu Euroopa Kohus annab liikmesriikide kohtutele liidu õiguse tõlgendusi, mida need kohtud menetluses olevate vaidluste lahendamiseks vajavad (vt 26. jaanuari 1990. aasta kohtumäärus Falciola, C‑286/88, EU:C:1990:33, punkt 7, ja 15. aprilli 2021. aasta kohtuotsus État belge (üleandmisotsusest hilisemad asjaolud), C‑194/19, EU:C:2021:270, punkt 21).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">48</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles koostöömenetluses on Euroopa Kohtu ülesanne anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarvilik vastus, mis võimaldaks viimasel pooleliolev kohtuvaidlus lahendada. Seda arvestades tuleb Euroopa Kohtul talle esitatud küsimus vajaduse korral ümber sõnastada (vt 17. juuli 1997. aasta kohtuotsus Krüger, C‑334/95, EU:C:1997:378, punktid 22 ja 23; 28. novembri 2000. aasta kohtuotsus Roquette Frères, C‑88/99, EU:C:2000:652, punkt 18, ning 3. juuni 2025. aasta kohtuotsus Kinsa, C‑460/23, EU:C:2025:392, punkt 34). Eelkõige võib Euroopa Kohus arvesse võtta neid liidu õigusnorme, millele liikmesriigi kohus ei ole oma küsimuses viidanud (vt 20. märtsi 1986. aasta kohtuotsus Tissier, 35/85, EU:C:1986:143, punkt 9, ja 1. augusti 2025. aasta kohtuotsus Alace ja Canpelli, C‑758/24 ja C‑759/24, EU:C:2025:591, punkt 44).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">49</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb esimesena märkida, et kuigi ainult viies küsimus puudutab sõnaselgelt ELTL artiklit 20, nähtub eelotsusetaotluse põhjendustest siiski, et eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et PQ‑l võib olla selle artikli alusel riigis elamise õigus, ning ta küsib seetõttu üldiselt, kas PQ suhtes kohaldatav tagasisaatmismenetlus on nimetatud artikliga kooskõlas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">50</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et kõiki küsimusi, mis on otseselt seotud kõnealuse tagasisaatmismenetlusega, see tähendab esimest kuni seitsmendat küsimust, tuleb analüüsida mitte ainult lähtuvalt direktiivi 2008/115 ja harta sätetest, millele nendes küsimustes viidatakse, vaid ka lähtuvalt ELTL artiklist 20.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">51</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena tuleb harta artikli 41 kohta, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus oma esimeses ja neljandas kuni seitsmendas küsimuses mainib, meelde tuletada, et selle artikli sõnastusest nähtub selgelt, et see ei ole suunatud mitte liikmesriikidele, vaid üksnes Euroopa Liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele (22. septembri 2022. aasta kohtuotsus Országos Idegenrendészeti Főigazgatóság jt, C‑159/21, EU:C:2022:708, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">52</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellegipoolest väljendab harta artikkel 41 liidu õiguse üldpõhimõtet, mis on liikmesriikidele kohaldatav, kui nad rakendavad seda õigust (22. septembri 2022. aasta kohtuotsus Országos Idegenrendészeti Főigazgatóság jt, C‑159/21, EU:C:2022:708, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">53</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seda põhimõtet tuleb järelikult arvesse võtta, et täpsustada liikmesriikidele ELTL artikli 20 ja direktiivi 2008/115 rakendamisel pandud kohustusi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">54</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandana tuleb märkida, et Ungari valitsus teeb ettepaneku esimene kuni kolmas ja kaheksas küsimus põhjalikult ümber sõnastada, tuginedes Ungari õigusnormide tõlgendusele, mis erineb eelotsusetaotluse esitanud kohtu tõlgendusest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">55</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb rõhutada, et selle ettepaneku toetuseks tugines valitsus suures osas Kúria (kõrgeim kohus) 24. veebruari 2025. aasta otsusele, mida ei olnud eelotsusetaotluse Euroopa Kohtule esitamise kuupäevaks veel tehtud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">56</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus võttis aga oma 26. mai 2025. aasta otsuses Kúria (kõrgeim kohus) kõnealust otsust arvesse ja leidis, et ta peab sellest tulenevalt esitama uued eelotsuse küsimused, mis puudutavad teatavaid Ungari valitsuse esile toodud asjaolusid, mistõttu on Ungari valitsuse ettepanek Kúria (kõrgeim kohus) otsuse arvesse võtmiseks esimene kuni kolmas küsimus ümber sõnastada suures osas esemetu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">57</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tõsi, Ungari valitsus teeb Kúria (kõrgeim kohus) otsusest järeldusi, mis osaliselt erinevad eelotsusetaotluse esitanud kohtu järeldustest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">58</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb siiski, et ELTL artiklis 267 sätestatud menetluses, mis põhineb liikmesriigi kohtute ja Euroopa Kohtu ülesannete selgel eristamisel, on liikmesriigi kohtul ainsana pädevus riigisisest õigust tõlgendada ja kohaldada (vt 16. märtsi 1978. aasta kohtuotsus Oehlschläger, 104/77, EU:C:1978:69, punkt 4, ja 24. juuli 2023. aasta kohtuotsus Lin, C‑107/23 PPU, EU:C:2023:606, punkt 76). Euroopa Kohus peab omalt poolt tegema otsuse nende liidu õigusnormide tõlgendamise või kehtivuse kohta, millega seoses tema poole on pöördutud, võttes arvesse talle esitatud küsimuste faktilist ja õiguslikku konteksti sellisena, nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus on selle määratlenud (vt selle kohta 18. detsembri 2007. aasta kohtuotsus Laval un Partneri, C‑341/05, EU:C:2007:809, punkt 47, ja 1. augusti 2025. aasta kohtuotsus Royal Football Club Seraing, C‑600/23, EU:C:2025:617, punkt 66).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">59</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et esimesele kuni kolmandale ja kaheksandale küsimusele vastamiseks peab Euroopa Kohus tuginema mitte Ungari valitsuse esitatud Ungari õigusnormide kirjeldusele, vaid eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud kirjeldusele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimene küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">60</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimese küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas ELTL artiklit 20 ning direktiivi 2008/115 artikleid 5, 12 ja 13 tuleb koostoimes harta artiklitega 7, 24 ja 47 ning hea halduse üldpõhimõttega tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui liikmesriigi ametiasutused teevad tagasisaatmisotsuse kolmanda riigi kodaniku suhtes, kes on selle liikmesriigi kodanikeks olevate liidu kodanike – kes ei ole kunagi kasutanud oma liikumisvabadust – pereliige, ilma et oleks eelnevalt hinnatud sellise otsuse tagajärgi kolmanda riigi kodaniku perekonnaelule ja tema alaealiste laste olukorrale.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">61</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigepealt tuleb tõdeda, et direktiivi 2008/115 artiklid 12 ja 13, harta artikkel 47 ning hea halduse üldpõhimõte kehtestavad menetluslikud kohustused, mis ei ole esimesele küsimusele vastamisel asjakohased.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">62</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle täpsustuse järel tuleb esimesena meelde tuletada, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast nähtub, et ELTL artikliga 20 on vastuolus riigisisesed meetmed, mille tagajärjel jäävad liidu kodanikud ilma võimalusest tegelikult kasutada põhilisi liidu kodakondsusest tulenevaid õigusi (25. aprilli 2024. aasta kohtuotsus NW ja PQ (salastatud teave), C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344, punkt 58 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">63</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Liidu kodakondsust puudutavad EL toimimise lepingu sätted ei anna seevastu mingit autonoomset õigust kolmandate riikide kodanikele. Sellistele kodanikele antud võimalikud õigused ei ole nende kodanike isiklikud õigused, vaid õigused, mis on tuletatud liidu kodanike õigustest. Tuletatud õiguste eesmärk ja põhjendatus seisnevad tõdemuses, et nende õiguste tunnustamata jätmine võib eelkõige kahjustada liidu kodaniku liikumisvabadust liidu territooriumil (25. aprilli 2024. aasta kohtuotsus NW ja PQ (salastatud teave), C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344, punkt 59 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">64</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses on Euroopa Kohus varem leidnud, et esineb väga erilisi olukordi, kus hoolimata sellest, et kolmandate riikide kodanike riigis elamise õigust käsitlev teisene õigus ei ole kohaldatav ja asjaomane liidu kodanik ei ole kasutanud oma liikumisvabadust, tuleb elamisluba siiski anda kolmanda riigi kodanikule, kes on nimetatud liidu kodaniku pereliige, kuna muidu kaotaks liidu kodakondsus oma soovitava toime, sest elamisloa andmisest keeldumise tagajärjena oleks see kodanik tegelikult kohustatud lahkuma kogu liidu territooriumilt, mille tagajärjel jääks ta ilma reaalsest võimalusest kasutada põhilisi õigusi, mille kodanikuks olemise staatus talle annab (25. aprilli 2024. aasta kohtuotsus NW ja PQ (salastatud teave), C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344, punkt 60 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">65</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmanda riigi kodanikule riigis elamise õiguse andmisest keeldumine võib siiski liidu kodakondsuse soovitava toime kahtluse alla seada üksnes juhul, kui kolmanda riigi kodaniku ja tema liidu kodanikust pereliikme vahel on sõltuvussuhe, mille tõttu oleks liidu kodanik sunnitud asjaomase kolmanda riigi kodanikuga kaasa minema ja lahkuma kogu liidu territooriumilt (25. aprilli 2024. aasta kohtuotsus NW ja PQ (salastatud teave), C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344, punkt 61 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">66</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu nähtub Euroopa Kohtu praktikast, tuleb ELTL artiklil 20 põhineva riigis elamise õiguse tunnustamist hinnata asjaomase kolmanda riigi kodaniku ja tema liidu kodanikust pereliikme vahelise sõltuvussuhte intensiivsuse seisukohast, kusjuures sellise hindamise käigus tuleb arvesse võtta kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid (25. aprilli 2024. aasta kohtuotsus NW ja PQ (salastatud teave), C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344, punkt 63 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">67</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles kontekstis ei saa liikmesriik juhul, kui käesoleva kohtuotsuse punktides 64–66 nimetatud tingimused on täidetud, teha asjaomase kolmanda riigi kodaniku suhtes tagasisaatmisotsust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">68</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt on ühelt poolt sellises olukorras ELTL artikliga 20 vastuolus nii see, kui kolmanda riigi kodanikule keeldutakse elamisloa andmisest, kui ka see, kui tema suhtes kohaldatakse väljasaatmismeedet või laiemalt meedet, mis kohustab teda pöörduma tagasi kolmandasse riiki, kuna selliste meetmete tagajärjel võib asjaomane liidu kodanik jääda tema ja nimetatud kolmanda riigi kodaniku vahelise sõltuvussuhte tõttu ilma võimalusest tegelikult kasutada õigusi, mille liidu kodanikuks olemise staatus talle annab (vt selle kohta 13. septembri 2016. aasta kohtuotsus CS, C‑304/14, EU:C:2016:674, punkt 32, ja 25. aprilli 2024. aasta kohtuotsus NW ja PQ (salastatud teave), C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344, punkt 65).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">69</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiselt poolt nähtub Euroopa Kohtu praktikast, et ELTL artiklis 20 ette nähtud riigis elamise õigus tuleneb otseselt esmasest õigusest ja tekib hetkest, mil riigis elamise õiguse andmist õigustavad tingimused on täidetud, ja isegi enne, kui esitatakse taotlus riigis elamise õiguse tunnustamiseks (vt selle kohta 8. mai 2025. aasta kohtuotsus Stadt Wuppertal, C‑130/24, EU:C:2025:340, punktid 32, 33 ja 39).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">70</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et alates sellise sõltuvussuhte tekkimisest, millele on viidatud käesoleva kohtuotsuse punktis 65, ei saa asjaomast kolmanda riigi kodanikku enam pidada asjaomase liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult viibivaks direktiivi 2008/115 artikli 3 punkti 2 tähenduses seni, kuni sõltuvussuhe kestab (vt selle kohta 8. mai 2018. aasta kohtuotsus K.A. jt (perekonna taasühinemine Belgias), C‑82/16, EU:C:2018:308, punkt 89).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">71</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle direktiivi artikli 2 lõikest 1 ja artikli 6 lõikest 1 tuleneb, et liikmesriik tohib teha tagasisaatmisotsuse üksnes sellise kolmanda riigi kodaniku suhtes, kes viibib nende territooriumil ebaseaduslikult (vt selle kohta 19. detsembri 2024. aasta kohtuotsus Kaduna, C‑244/24 ja C‑290/24, EU:C:2024:1038, punktid 137 ja 138).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">72</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodust tuleneb, et liikmesriigi pädevad asutused peavad võtma nõuetekohaselt arvesse ELTL artiklit 20, kui nad kaaluvad tagasisaatmisotsuse tegemist kolmanda riigi kodaniku suhtes, kes on liidu kodaniku pereliige.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">73</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuigi on tõsi, et liikmesriikide ülesanne on määrata kindlaks ELTL artikli 20 rakendamise kord tagasisaatmismenetluses, ei tohi see kord siiski kahjustada selle artikli soovitavat toimet (vt analoogia alusel 25. aprilli 2024. aasta kohtuotsus NW ja PQ (salastatud teave), C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344, punkt 68 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">74</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna sellega seoses võib tagasisaatmismenetluse rakendamine alaealise liidu kodaniku vanema suhtes nagu ka sellele vanemale elamisloa andmisest keeldumise otsuse tegemine jätta selle liidu kodaniku ilma reaalsest võimalusest kasutada õigusi, mis tulenevad talle ELTL artikliga 20 antud staatusest, on liikmesriigi pädevatele asutustele elamisloa taotluste läbivaatamisel kohustuslikud menetluslikud nõuded mutatis mutandis ülekantavad tagasisaatmismenetlustele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">75</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et sellises menetluses ei ole liikmesriigi pädevad asutused kohustatud süstemaatiliselt ja omal algatusel hindama sõltuvussuhte olemasolu ELTL artikli 20 tähenduses, kuivõrd need tõendid, mille põhjal saaks hinnata, kas nimetatud artikli kohaldamise tingimused on täidetud, peab esitama asjasse puutuv isik (vt analoogia alusel 25. aprilli 2024. aasta kohtuotsus NW ja PQ (salastatud teave), C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344, punkt 69 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">76</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ELTL artikli 20 soovitava toime tagamiseks peavad liikmesriigi ametiasutused, kes viivad läbi liidu kodaniku pereliikmest kolmanda riigi kodaniku suhtes tagasisaatmismenetlust, hindama eelkõige asjaolude alusel, mida puudutatud kolmanda riigi kodanik ja liidu kodanik peavad saama vabalt talle esitada, uurides vajaduse korral, kas nende kahe isiku vahel on selline sõltuvussuhe, nagu on kirjeldatud käesoleva kohtuotsuse punktis 65 (vt analoogia alusel 25. aprilli 2024. aasta kohtuotsus NW ja PQ (salastatud teave), C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344, punkt 70 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">77</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult peavad liikmesriigi pädevad asutused, kui nad kavatsevad kohaldatavate riigisiseste õigusnormide alusel teha tagasisaatmisotsuse kolmanda riigi kodaniku suhtes, kelle perekondlikest sidemetest liidu kodanikuga nad teavad, veenduma – vajaduse korral selleks vajalikku teavet kogudes –, et nende tehtav otsus ei too kaasa seda, et see liidu kodanik on faktiliselt sunnitud kogu liidu territooriumilt lahkuma. Selleks peavad need asutused eelkõige kontrollima, kas asjaomaste isikute vahel võib esineda niisugune sõltuvussuhe, nagu on kirjeldatud käesoleva kohtuotsuse punktis 65 (vt analoogia alusel 25. aprilli 2024. aasta kohtuotsus NW ja PQ (salastatud teave), C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344, punktid 71 ja 72).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">78</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena, sõltumata ELTL artiklist 20 tulenevatest nõuetest, peavad liikmesriigid direktiivi 2008/115 rakendamisel direktiivi artikli 5 kohaselt esiteks võtma nõuetekohaselt arvesse lapse parimaid huve ja asjaomase kolmanda riigi kodaniku perekonnaelu ja tervislikku seisundit ning teiseks järgima mittetagasisaatmise põhimõtet. Neid huve ja seda põhimõtet tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta tagasisaatmismenetluse kõigis etappides, eelkõige tagasisaatmisotsuse tegemise ajal (vt selle kohta 22. novembri 2022. aasta kohtuotsus Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid (väljasaatmine – meditsiiniline kanep), C‑69/21, EU:C:2022:913, punkt 91, ja 4. septembri 2025. aasta kohtuotsus Adrar, C‑313/25 PPU, EU:C:2025:647, punkt 79).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">79</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Liikmesriik ei saa seega teha tagasisaatmisotsust, võtmata arvesse asjaomase kolmanda riigi kodaniku perekonnaelu tähtsust omavaid asjaolusid, millele viimane on tuginenud näiteks elamisloa taotluses (8. mai 2018. aasta kohtuotsus K.A. jt (perekonna taasühinemine Belgias) (C‑82/16, EU:C:2018:308, punkt 104).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">80</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks, kui liikmesriigi pädevad asutused kaaluvad tagasisaatmisotsuse tegemist alaealise lapse vanema suhtes, peavad need asutused andma üldise ja põhjaliku hinnangu alaealise lapse olukorrale, võttes nõuetekohaselt arvesse lapse parimaid huve (vt selle kohta 14. jaanuari 2021. aasta kohtuotsus Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid (saatjata alaealise tagasisaatmine), C‑441/19, EU:C:2021:9, punkt 60, ja 11. märtsi 2021. aasta kohtuotsus État belge (alaealise lapse vanema tagasisaatmine), C‑112/20, EU:C:2021:197, punkt 33).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">81</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et ELTL artiklit 20 ja direktiivi 2008/115 artiklit 5 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui liikmesriigi ametiasutused teevad tagasisaatmisotsuse kolmanda riigi kodaniku suhtes, kes on selle liikmesriigi kodanikeks olevate liidu kodanike – kes ei ole kunagi kasutanud oma liikumisvabadust – pereliige, ilma et oleks eelnevalt hinnatud sellise otsuse tagajärgi kolmanda riigi kodaniku perekonnaelule ja tema alaealiste laste olukorrale, kui nendele ametiasutustele on teada perekondlike sidemete olemasolu kõnealuse kolmanda riigi kodaniku ja nimetatud liidu kodanike vahel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Viies küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">82</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Viienda küsimusega, mida tuleb analüüsida teisena, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas ELTL artiklit 20 koostoimes harta artiklitega 7, 24 ja 47 ning hea halduse üldpõhimõttega tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, nagu seda on tõlgendanud liikmesriigi kõrgeim kohus ning mis välistab nimetatud artiklile 20 tuginemise tagasisaatmisotsuse vastu või tagasisaatmismenetluses, kui:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">artiklil 20 põhinevale riigis elamise õigusele või sõltuvussuhtele tuginetakse esimest korda kohtumenetluse etapis, samas kui asjaomase kolmanda riigi kodaniku ja liidu kodaniku vahelised perekondlikud sidemed olid pädevatele asutustele juba teada;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">artikli 20 kohaldamiseks asjakohased faktilised asjaolud ilmnevad esimest korda kohtumenetluses;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">tagasisaatmismenetlusele eelnes otsus, millega keelduti asjaomases liikmesriigis elamise õiguse andmisest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">83</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks tuleb olukorra kohta, kus haldusmenetluses ei ole tuginetud ELTL artiklil 20 põhinevale riigis elamise õigusele või sõltuvussuhtele, rõhutada, et kolmanda riigi kodanikul, kelle suhtes on alustatud tagasisaatmismenetlust, lasub lojaalse koostöö kohustus, mille kohaselt peab ta võimalikult kiiresti teavitama liikmesriigi pädevaid asutusi kõigist asjasse puutuvatest muutustest oma perekonnaelus (vt selle kohta 4. septembri 2025. aasta kohtuotsus Adrar, C‑313/25 PPU, EU:C:2025:647, punkt 83 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">84</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Siiski, nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktidest 73–77, kui liikmesriigi pädevatel asutustel on teada asjaomase kolmanda riigi kodaniku ja liidu kodaniku vaheliste perekondlike sidemete olemasolu, ei saa need asutused teha tagasisaatmisotsust, ilma et nad oleksid vajaduse korral läbi viinud vajalikke uurimisi, et veenduda, et sellise otsuse tegemine ei ole ELTL artikliga 20 vastuolus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">85</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellises olukorras ei vabasta asjaolu, et see kolmanda riigi kodanik ei ole liikmesriigi pädevates asutustes ELTL artiklile 20 otsesõnu tuginenud, neid asutusi niisuguse kontrolli läbiviimise kohustusest ega anna neile õigust teha tagasisaatmisotsus, kui nad tuvastaksid selle kontrolli tulemusel, et käesoleva kohtuotsuse punktides 64–66 nimetatud tingimused on täidetud (vt analoogia alusel 25. aprilli 2024. aasta kohtuotsus NW ja PQ (salastatud teave), C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344, punkt 73).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">86</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Arvestades, et liikmesriigi pädevatel asutustel lasuvad kohustused on selged ja tingimusteta, tuleb neid seega pidada vahetu õigusmõjuga kohustusteks, mistõttu peab asjaomane kolmanda riigi kodanik saama tõhusa õiguskaitsevahendi raames, nagu on nõutud direktiivi 2008/115 artikli 13 lõikes 1 ja harta artiklis 47, nende kohustuste võimalikule rikkumisele liikmesriigi kohtus tugineda, isegi kui ta ei ole nendes asutustes tuginenud ELTL artiklil 20 põhinevale riigis elamise õigusele või sõltuvussuhtele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">87</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks tuleb võimalike faktiliste asjaolude kohta, mis ilmnevad esimest korda kohtumenetluses, meelde tuletada, et Euroopa Kohus on leidnud, et vältimaks seda, et alaealine liidu kodanik ei saa tegelikult kasutada õigusi, mis tulenevad talle ELTL artikliga 20 antud staatusest, peavad liikmesriigi kohtud, kellel tuleb otsustada riigis elamise õiguse andmisest keeldumise üle, võtma arvesse faktilisi asjaolusid, mis ilmnesid pärast haldusotsust (vt selle kohta 22. juuni 2023. aasta kohtuotsus Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid (Madalmaade kodanikust alaealise lapse Tai kodanikust ema), C‑459/20, EU:C:2023:499, punkt 52).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">88</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna ka tagasisaatmismenetluse rakendamine võib jätta alaealise liidu kodaniku ilma reaalsest võimalusest kasutada õigusi, mis tulenevad talle ELTL artikliga 20 antud staatusest, tuleb seda lahendust kohaldada ka tagasisaatmisotsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">89</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Veel tuleb tõdeda, et Euroopa Kohus on avaliku korra kaalutlustel liikmesriigi kodaniku suhtes võetud väljasaatmismeetme puhul leidnud, et liidu õigusega on vastuolus liikmesriigi praktika, mille kohaselt ei pea liikmesriigi kohtud arvesse võtma faktilisi asjaolusid, mis ilmnesid pärast seda meedet (vt selle kohta 29. aprilli 2004. aasta kohtuotsus Orfanopoulos ja Oliveri, C‑482/01 ja C‑493/01, EU:C:2004:262, punkt 82).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">90</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et liikmesriigi kohus, kellele on esitatud kaebus tagasisaatmisotsuse peale, peab arvesse võtma ELTL artikli 20 kohaldamisel asjakohaseid faktilisi asjaolusid, mis ilmnevad esimest korda kohtumenetluses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">91</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks riigis elamise õiguse kohta eelnevalt tehtud otsuse asjakohasuse kohta tuleb rõhutada, et kuna liikmesriigid peavad kindlaks määrama ELTL artikli 20 rakendamise korra tagasisaatmismenetluses, võivad nad selle korra kehtestada, püüdes tagada, et asjaomase kolmanda riigi kodaniku õigust sellele, et tema perekondlikku olukorda võetakse arvesse enne tagasisaatmisotsuse tegemist, ei kasutataks haldusmenetluse lõputuks uuendamiseks või pikendamiseks (8. mai 2018. aasta kohtuotsus K.A. jt (perekonna taasühinemine Belgias) (C‑82/16, EU:C:2018:308, punkt 105).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">92</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelkõige võib liikmesriik ette näha, et liikmesriigi pädevad asutused peavad elamisloa taotluse läbivaatamisel võtma arvesse asjaomase isiku perekondlikku olukorda puudutavaid järeldusi, ilma et nad peaksid tingimata seda olukorda tervikuna uuesti läbi vaatama.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">93</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samas ei saa ühelt poolt riigis elamise õiguse andmisest keeldumise otsuse olemasolu olla ELTL artikli 20 kohaldamisel tagasisaatmismenetluses määrava tähtsusega niisuguses olukorras nagu põhikohtuasjas, kus liikmesriigi pädevad asutused tegid selle otsuse, ilma et nad oleksid mingilgi viisil hinnanud, kas see artikkel on kohaldatav, kuigi neile oli teada asjaomase kolmanda riigi kodaniku ja liidu kodaniku vaheliste perekondlike sidemete olemasolu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">94</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiselt poolt tuleneb riigis elamise õigust käsitlevast Euroopa Kohtu praktikast, et liikmesriigi pädevad asutused peavad võtma arvesse olukorda, mis valitseb hetkel, kui nad peavad tegema otsuse ELTL artikli 20 kohaldamise kohta (vt selle kohta 22. juuni 2023. aasta kohtuotsus Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid (Madalmaade kodanikust alaealise lapse Tai kodanikust ema), C‑459/20, EU:C:2023:499, punkt 52). Lisaks, nagu on meelde tuletatud käesoleva kohtuotsuse punktis 69, tekib ELTL artiklil 20 põhinev riigis elamise õigus hetkest, mil selle andmist õigustavad tingimused on täidetud, sõltumata selle õiguse tunnustamiseks läbi viidavatest menetlustest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">95</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleva kohtuotsuse eelmises punktis esitatud asjaoludest tuleneb, et olukorras, kus riigis elamise õigusest keeldumise otsus ja tagasisaatmisotsus ei ole tehtud samal ajal, eelkõige niisuguses olukorras nagu põhikohtuasjas, kus nende otsuste tegemise vahele jääb märkimisväärne ajavahemik, peavad liikmesriigi pädevad asutused tagasisaatmismenetluses igal juhul arvesse võtma võimalikke uusi asjaolusid, mis on ELTL artikli 20 kohaldamisel asjakohased, ning seega ei saa nad selle artikli kohaldamata jätmiseks tugineda üksnes asjaolule, et riigis elamise õiguse andmisest on varem keeldutud, sealhulgas juhul, kui selle õiguse andmisest keelduti kõnealust artiklit nõuetekohaselt arvesse võttes.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">96</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult tuleb viiendale küsimusele vastata, et ELTL artiklit 20 koostoimes harta artikliga 47 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, nagu seda on tõlgendanud liikmesriigi kõrgeim kohus ja mis välistab nimetatud artiklile 20 tuginemise tagasisaatmisotsuse vastu või tagasisaatmismenetluses, kui:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">artiklil 20 põhinevale riigis elamise õigusele või sõltuvussuhtele tuginetakse esimest korda kohtumenetluse etapis, samas kui asjaomase kolmanda riigi kodaniku ja liidu kodaniku vahelised perekondlikud sidemed olid pädevatele asutustele juba teada;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">artikli 20 kohaldamiseks asjakohased faktilised asjaolud ilmnevad esimest korda kohtumenetluses;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">tagasisaatmismenetlusele eelnes otsus, millega keelduti asjaomases liikmesriigis elamise õiguses andmisest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teine küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">97</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teise küsimusega, mida tuleb analüüsida kolmandana, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas ELTL artiklit 20 ning direktiivi 2008/115 artikleid 5, 12 ja 13 koostoimes harta artiklitega 7 ja 24 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mis kohustab selle liikmesriigi ametiasutusi tegema riigi julgeolekuga seotud põhjustel tagasisaatmisotsuse kolmanda riigi kodaniku suhtes, kes on liidu ja ühtlasi nimetatud liikmesriigi kodanike – kes ei ole kunagi kasutanud oma liikumisvabadust – pereliige, tuginedes üksnes siduvale põhjendamata arvamusele, mille on andnud riigi julgeolekuga seotud eriülesandeid täitev asutus, ilma et analüüsitaks põhjalikult kõiki individuaalseid asjaolusid ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">98</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimesena ilmneb Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast, et liikmesriigid võivad teha teatavatel tingimustel erandeid ELTL artiklist 20 tulenevast tuletatud riigis elamise õigusest käesoleva kohtuotsuse punktis 64 nimetatud liidu kodaniku pereliikme puhul, et tagada avaliku korra säilimine või avaliku julgeoleku kaitse. Sellega võib olla tegemist, kui see kolmanda riigi kodanik kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu avalikule korrale või avalikule julgeolekule või riigi julgeolekule (vt selle kohta 25. aprilli 2024. aasta kohtuotsus NW ja PQ (salastatud teave), C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344, punkt 76 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">99</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Niisugusel põhjusel riigis elamise õiguse andmisest keeldumine saab põhineda siiski üksnes konkreetsel hinnangul kõigile juhtumi tähtsust omavatele asjaoludele kogumis, võttes seejuures arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ja põhiõigusi, mille järgimise Euroopa Kohus tagab, ning – kui see on asjakohane – asjasse puutuva kolmanda riigi kodaniku lapse parimaid huve (25. aprilli 2024. aasta kohtuotsus NW ja PQ (salastatud teave), C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344, punkt 77 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">100</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleva kohtuotsuse punktides 72 ja 73 esitatud kaalutlustest järeldub, et seda nõuet kohaldatakse ka tagasisaatmismenetluses kolmanda riigi kodaniku suhtes, kes on liidu ja ühtlasi asjasse puutuva liikmesriigi kodanike – kes ei ole kunagi kasutanud oma liikumisvabadust – pereliige. Euroopa Kohus on lisaks varem leidnud, et seda nõuet tuleb järgida ELTL artikli 20 kohaldamisega seotud menetluses, kus kõne all ei ole mitte riigis elamise õiguse andmisest keeldumise otsus, vaid väljasaatmismeede (vt selle kohta 13. septembri 2016. aasta kohtuotsus CS, C‑304/14, EU:C:2016:674, punktid 40 ja 41).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">101</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks, kui liikmesriigid kaaluvad tagasisaatmisotsuse tegemist riigi julgeolekuga seotud põhjustel, on nad endiselt kohustatud järgima direktiivi 2008/115 artiklit 5 ning harta artikleid 7 ja 24.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">102</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu on märgitud selle direktiivi põhjenduses 6, tuleks direktiivi alusel tehtavad otsused võtta vastu juhtumipõhiselt ja lähtudes objektiivsetest kriteeriumidest, mis tähendab, et liikmesriigi pädevad asutused peavad enne sellise tagasisaatmisotsuse tegemist võtma arvesse kõiki nimetatud artiklite kohaldamisel asjasse puutuvaid asjaolusid, eelkõige asjaomase kolmanda riigi kodaniku perekondlikku olukorda. Lisaks peavad liikmesriigi ametiasutused tagama proportsionaalsuse põhimõtte järgimise kõigis tagasisaatmismenetluse etappides (vt selle kohta 11. juuni 2015. aasta kohtuotsus Zh. ja O., C‑554/13, EU:C:2015:377, punkt 49, ning 1. augusti 2025. aasta kohtuotsus Al Hoceima ja Boghni, C‑636/23 ja C‑637/23, EU:C:2025:603, punkt 77).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">103</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega, kuigi liidu õiguses ei ole kindlaks määratud, milline asutus peab käesoleva kohtuotsuse punktides 99 ja 101 nimetatud hindamised tegema, saab riigi julgeolekuga seotud põhjustele tugineva tagasisaatmisotsuse teha alles pärast selliseid hindamisi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">104</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena on direktiivi 2008/115 artikli 12 lõikes 1 sätestatud, et tagasisaatmisotsused väljastatakse kirjalikult ning nendes põhjendatakse otsuse aluseks olevaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kõnealuse sätte kohaselt võib siiski piirata teavet faktiliste asjaolude kohta, kui liikmesriigi õiguse kohaselt on võimalik piirata õigust teavet saada, eelkõige riigi julgeoleku kaitseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">105</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna liidu õigus ei sisalda sätet, milles oleks sellise piiramise konkreetsed tingimused täpselt kindlaks määratud, kuulub vastavate konkreetsete tingimuste kehtestamine liikmesriikide menetlusautonoomia põhimõtte kohaselt iga liikmesriigi riigisisesesse õiguskorda, tingimusel et need ei ole oma olemuselt vähem soodsad kui samalaadsete riigisiseste olukordade puhul (võrdväärsuse põhimõte) ja need ei muuda liidu õigusest tulenevate õiguste kasutamist praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks (tõhususe põhimõte) (vt analoogia alusel 25. aprilli 2024. aasta kohtuotsus NW ja PQ (salastatud teave), C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344, punkt 79 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">106</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tuleb samuti meelde tuletada, et liikmesriigid peavad liidu õiguse rakendamisel tagama, et järgitakse nõudeid, mis tulenevad nii õigusest heale haldusele kui ka õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile, mida on tunnustatud harta artikli 47 esimeses lõigus (25. aprilli 2024. aasta kohtuotsus NW ja PQ (salastatud teave), C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344, punkt 80 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">107</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast tuleneb aga, et harta artikli 47 esimese lõiguga tagatud kohtuliku kontrolli tõhusus nõuab, et asjasse puutuv isik saab tutvuda tema suhtes tehtud otsuse põhjendustega, lugedes kas otsust ennast või saades oma sellekohase taotluse põhjal teada selle põhjendused, kusjuures pädev kohus võib asjaomaselt ametiasutuselt nõuda kõnealuste põhjenduste teatavakstegemist, et võimaldada asjasse puutuval isikul kaitsta oma õigusi parimates võimalikes tingimustes ja otsustada täielikult informeerituna, kas on otstarbekas pöörduda pädevasse kohtusse, ning täielikult võimaldada viimati nimetatud kohtul kontrollida käsitletava riigisisese otsuse seaduslikkust (25. aprilli 2024. aasta kohtuotsus NW ja PQ (salastatud teave), C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344, punkt 81 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">108</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samas tuleb meelde tuletada, et harta artiklis 47 sätestatud õigused ei ole absoluutsed eelisõigused ning et nendega seotud põhjendamiskohustust võib seega direktiivi 2008/115 artikli 12 lõikes 1 määratletud raamistikus piirata, kaaludes ühelt poolt õigust heale haldusele ja asjaomase isiku õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ning teiselt poolt sellele isikule faktiliste asjaolude kohta teabe avalikustamisest keeldumise põhjendamiseks viidatud huve, eelkõige kui need huvid on seotud riigi julgeolekuga (vt analoogia alusel 22. septembri 2022. aasta kohtuotsus Országos Idegenrendészeti Főigazgatóság jt, C‑159/21, EU:C:2022:708, punkt 50).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">109</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See kaalumine ei tohi siiski – arvestades harta artikli 47 vajalikku järgimist – viia selleni, et asjaomase isiku kaitseõigused jäävad igasuguse mõjuta ja direktiivi 2008/115 artikli 13 lõikes 1 ette nähtud kaebeõiguselt võetakse selle sisu, eelkõige jättes talle edastamata vähemalt tema suhtes tehtud otsuse aluseks olevate põhjenduste põhisisu (vt analoogia alusel 22. septembri 2022. aasta kohtuotsus Országos Idegenrendészeti Főigazgatóság jt, C‑159/21, EU:C:2022:708, punkt 51).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">110</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodud kaalutlustest, mis puudutavad nii ELTL artikli 20 ja direktiivi 2008/115 artikli 5 kohaldamisel kõigi asjasse puutuvate asjaolude arvesse võtmise nõuet kui ka tagasisaatmisotsuste põhjendamise kohustust, tuleneb, et tagasisaatmise valdkonnas pädev liikmesriigi asutus ei saa õiguspäraselt piirduda niisuguse ilma põhjendusteta otsuse rakendamisega, mille on teinud muu liikmesriigi ametiasutus, kes ei ole seda nõuet täitnud, ning võtta ainuüksi sel alusel ja riigi julgeolekuga seotud põhjustel vastu tagasisaatmisotsus kolmanda riigi kodaniku suhtes, kes on selle liikmesriigi kodanikeks olevate liidu kodanike – kes ei ole kunagi kasutanud oma liikumisvabadust – pereliige (vt analoogia alusel 25. aprilli 2024. aasta kohtuotsus NW ja PQ (salastatud teave), C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344, punkt 82 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">111</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See seisukoht ei välista, et osa teabest, mida pädev asutus kasutab käesoleva kohtuotsuse punktides 99 ja 101 viidatud hindamiste andmiseks, võivad esitada riigi julgeolekuga seotud eriülesandeid täitvad asutused omal algatusel või esimesena nimetatud asutuse taotlusel (vt selle kohta 25. aprilli 2024. aasta kohtuotsus NW ja PQ (salastatud teave), C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344, punkt 83 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">112</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samuti ei keela see tõdemus liikmesriigil anda riigi julgeolekuga seotud eriülesandeid täitvale asutusele õigust esitada arvamus, millega kohustatakse siduvalt tagasisaatmisotsust tegema, tingimusel et see asutus täidab põhjendamiskohustust ning saab niisuguse arvamuse vastu võtta alles pärast seda, kui ta on nõuetekohaselt arvesse võtnud kõiki käesoleva kohtuotsuse punktides 99 ja 101 nimetatud asjasse puutuvaid asjaolusid (vt analoogia alusel 25. aprilli 2024. aasta kohtuotsus NW ja PQ (salastatud teave), C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344, punkt 84 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">113</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõike eeltoodut arvestades tuleb teisele küsimusele vastata, et ELTL artiklit 20 ning direktiivi 2008/115 artikleid 5, 12 ja 13 koostoimes harta artiklitega 7 ja 24 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mis kohustab selle liikmesriigi ametiasutusi tegema riigi julgeolekuga seotud põhjustel tagasisaatmisotsuse kolmanda riigi kodaniku suhtes, kes on nimetatud liikmesriigi kodanikeks olevate liidu kodanike – kes ei ole kunagi kasutanud oma liikumisvabadust – pereliige, tuginedes üksnes siduvale põhjendamata arvamusele, mille on andnud riigi julgeolekuga seotud eriülesandeid täitev asutus, ilma et analüüsitaks põhjalikult kõiki individuaalseid asjaolusid ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmas, neljas, kuues ja seitsmes küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">114</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmanda, neljanda, kuuenda ja seitsmenda küsimusega, mida tuleb neljandana koos analüüsida, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas direktiivi 2008/115 artikleid 12 ja 13 koostoimes direktiivi artiklitega 1, 5 ja 11, ELTL artikliga 20, hea halduse üldpõhimõttega ning harta artiklitega 5, 7, 24 ja 47 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, nagu seda on tõlgendanud liikmesriigi kõrgeim kohus ja mis näeb ette, et kui kolmanda riigi kodaniku suhtes, kes on nimetatud liikmesriigi kodanikeks olevate liidu kodanike – kes ei ole kunagi kasutanud oma liikumisvabadust – pereliige, tehtud tagasisaatmisotsus ja sissesõidukeelu otsus põhinevad teabel, mille avalikustamine ohustaks asjaomase liikmesriigi julgeolekut, saab asjaomane kolmanda riigi kodanik selle teabega tutvuda alles pärast seda, kui talle on selleks antud luba, talle ei edastata isegi mitte nende põhjuste põhisisu, millel sellised otsused põhinevad, ning ta ei saa igal juhul kasutada haldus‑ või kohtumenetluses teavet, millega tal oleks võinud olla võimalus tutvuda, vaid pädev kohus peab paluma prokuröril menetluses osaleda, et kaitsta selle kolmanda riigi kodaniku õigusi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">115</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigepealt tuleb tõdeda, et kuna kolmas, neljas, kuues ja seitsmes küsimus puudutavad ainuüksi menetlust, mida tuleb liikmesriigi pädevates asutustes ja liikmesriigi kohtutes järgida niisuguses olukorras, nagu on kõne all põhikohtuasjas, ei ole direktiivi 2008/115 artiklid 1 ja 11 ning harta artiklid 5, 7 ja 24 nendele küsimustele vastamisel asjakohased.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">116</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 104, on direktiivi 2008/115 artikli 12 lõikes 1 sätestatud, et tagasisaatmisotsused ja sissesõidukeelu otsused väljastatakse kirjalikult ning nendes põhjendatakse otsuse aluseks olevaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">117</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle direktiivi artikli 13 lõikes 1 on sätestatud, et kolmanda riigi kodanikule võimaldatakse tõhusad õiguskaitsevahendid nimetatud otsuste vaidlustamiseks või nende läbivaatamise taotlemiseks pädevas kohtu‑ või haldusasutuses või pädevas organis, mis koosneb liikmetest, kes on erapooletud ja kelle sõltumatus on tagatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">118</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nendes sätetes ei ole siiski ühtegi viidet tagasisaatmismenetluse toimikuga tutvumise korra kohta. Lisaks, nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktides 104 ja 105, kuigi selle direktiivi artikli 12 lõike 1 kohaselt võib piirata teavet tagasisaatmisotsustes sisalduvate faktiliste asjaolude kohta, kui riigisisene õigus võimaldab piirata õigust teavet saada, eelkõige riigi julgeoleku kaitseks, ei sisalda liidu õigus erinormi, mis määraks kindlaks sellise piiramise konkreetsed tingimused.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">119</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et asjaomase kolmanda riigi kodaniku tagasisaatmismenetluse toimikuga ning tagasisaatmisotsuse ja sissesõidukeelu otsuse põhjendustega, juhul kui need otsused põhinevad teabel, mille avalikustamine ohustaks asjaomase liikmesriigi julgeolekut, tutvumiseks kehtestatud korra konkreetsed tingimused kuuluvad iga liikmesriigi õiguskorda, arvestades käesoleva kohtuotsuse punktides 105 ja 106 meelde tuletatud põhimõtetest ja õigusest tulenevaid piiranguid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">120</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest tuleneb eelkõige, et asjasse puutuva isiku kaitseõigused peavad olema tagatud nii haldusmenetluses kui ka võimalikus kohtumenetluses (25. aprilli 2024. aasta kohtuotsus NW ja PQ (salastatud teave), C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344, punkt 88 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">121</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab esimesena haldusmenetlust, siis ilmneb Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast, et kaitseõiguste tagamine tähendab, et niisuguse otsuse adressaadile, kelle huve otsus märkimisväärselt mõjutab, peavad liikmesriikide ametiasutused liidu õiguse kohaldamisalasse kuuluvate meetmete võtmisel andma tegeliku võimaluse oma seisukoha esitamiseks nende asjaolude suhtes, millega ametiasutus oma otsust põhjendada kavatseb (25. aprilli 2024. aasta kohtuotsus NW ja PQ (salastatud teave), C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344, punkt 89 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">122</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle nõude eesmärk on eelkõige sellise tagasisaatmismenetluse raames, nagu on kõne all põhikohtuasjas, võimaldada pädeval ametiasutusel täita oma kohustust otsustada tagasisaatmisotsuse ja sissesõidukeelu otsuse võimaliku tegemise üle, hinnates täielikult informeerituna individuaalselt kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid, mis eeldab, et nende otsuste adressaat saab parandada mõne vea või teha teatavaks tema isikliku olukorraga seotud üksikasju, mis mõjutavad seda, kas need otsused tehakse või mitte või milline on nende sisu (vt analoogia alusel 25. aprilli 2024. aasta kohtuotsus NW ja PQ (salastatud teave), C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344, punkt 90 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">123</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldisemalt on selle nõude eesmärk tagasisaatmismenetluse alustamisel aidata kaasa direktiivi 2008/115 artikliga 5 kehtestatud kohustuste täitmisele, tagades, et asjaomane kolmanda riigi kodanik saab esitada oma seisukoha nende kohustuste konkreetsete tagajärgede kohta tema suhtes (vt selle kohta 8. mai 2018. aasta kohtuotsus K.A. jt (perekonna taasühinemine Belgias), C‑82/16, EU:C:2018:308, punkt 103, ja 14. jaanuari 2021. aasta kohtuotsus Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid (saatjata alaealise tagasisaatmine), C‑441/19, EU:C:2021:9, punkt 59).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">124</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna nimetatud nõue eeldab tingimata, et sellele kolmanda riigi kodanikule antakse vajaduse korral nõustaja vahendusel konkreetne võimalus tutvuda asjaoludega, millele ametiasutus kavatseb oma otsuses tugineda, kuulub kaitseõiguste austamise juurde õigus tutvuda haldusmenetluses kõigi toimiku materjalidega (vt selle kohta 25. aprilli 2024. aasta kohtuotsus NW ja PQ (salastatud teave), C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344, punkt 91 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">125</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puutub teisena kohtumenetlusse, siis kaitseõiguste austamine tähendab, et kaebaja ei saa tutvuda mitte ainult tema suhtes tehtud otsuste põhjendustega, vaid ka kõikide toimiku materjalidega, millele ametiasutus nende asjaolude kohta tõhusalt otsuse tegemiseks tugines (25. aprilli 2024. aasta kohtuotsus NW ja PQ (salastatud teave), C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344, punkt 92 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">126</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks tuleneb harta artiklis 47 sätestatud kaitseõiguste osaks olevast võistlevuse põhimõttest, et menetluse pooltel peab olema õigus tutvuda kõigi tõendite ja seisukohtadega, mis on kohtule esitatud, et mõjutada kohtu otsust ning nende üle vaielda, mis eeldab, et isik, kelle suhtes tehakse tagasisaatmisotsus ja sissesõidukeelu otsus, peab saama tutvuda oma toimiku materjalidega, mis antakse selle kohtu käsutusse, kes peab langetama otsuse nende otsuste peale esitatud kaebuse kohta (25. aprilli 2024. aasta kohtuotsus NW ja PQ (salastatud teave), C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344, punkt 93 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">127</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samas tuleb tõdeda, et kaitseõigused ei ole absoluutsed ning et õigust tutvuda toimikuga, mis on nendega seotud, võib seega piirata, kaaludes ühelt poolt hea halduse üldpõhimõtet ja puudutatud isiku õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ning teiselt poolt selle isiku toimiku materjalide avalikustamisest keeldumise põhjendamiseks viidatud huve, eelkõige kui need huvid on seotud riigi julgeolekuga (25. aprilli 2024. aasta kohtuotsus NW ja PQ (salastatud teave), C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344, punkt 94 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">128</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See kaalumine ei tohi siiski – arvestades harta artikli 47 vajalikku järgimist – viia selleni, et puudutatud isiku kaitseõigused jäävad igasuguse mõjuta ja artiklis 47 ette nähtud kaebeõiguselt võetakse selle sisu, eelkõige jättes talle edastamata vähemalt tema suhtes tehtud otsuste aluseks olevate põhjenduste põhisisu (vt selle kohta 25. aprilli 2024. aasta kohtuotsus NW ja PQ (salastatud teave), C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344, punkt 95 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">129</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selline kaalumine võib seevastu viia selleni, et teatavaid toimikumaterjale puudutatud isikule ei edastata, kui nende andmete avalikustamine võib otseselt ja konkreetselt kahjustada asjaomase liikmesriigi julgeolekut, sest see võib eelkõige ohustada isikute elu, tervist või vabadust või paljastada riigi julgeoleku ülesandeid täitvate eriasutuste spetsiifiliselt kasutatavad uurimismeetodid ning seega tõsiselt kahjustada või isegi takistada nende ülesannete täitmist tulevikus (vt selle kohta 25. aprilli 2024. aasta kohtuotsus NW ja PQ (salastatud teave), C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344, punkt 96 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">130</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult, kuigi liikmesriigid võivad – juhul kui riigi julgeolek seda nõuab – mitte võimaldada puudutatud isikul otse tutvuda kogu oma toimikuga sellises tagasisaatmismenetluses, nagu on kõne all põhikohtuasjas, ja eelkõige piirata direktiivi 2008/115 artikli 12 lõike 1 alusel teavet selle isiku suhtes tehtud otsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude kohta, ei saa nad tõhususe põhimõtet, õigust heale haldusele ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile rikkumata asetada seda isikut olukorda, kus tal ei ole võimalik vajaduse korral riigi julgeoleku kaitsega seotud menetluses tõhusalt tutvuda sellesse toimikusse lisatud määravate tähtsusega dokumentidega (vt analoogia alusel 25. aprilli 2024. aasta kohtuotsus NW ja PQ (salastatud teave), C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344, punkt 97 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">131</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles kontekstis tuleb kõigepealt tõdeda, et kui toimikusse kantud teabe avalikustamine on piiratud riigi julgeolekuga seotud põhjustel, ei ole puudutatud isiku kaitseõiguste austamine piisavalt tagatud selle isiku võimalusega saada teatud tingimustel luba selle teabega tutvuda, millega kaasneb täielik keeld kasutada selliselt saadud teavet haldusmenetluses või võimalikus kohtumenetluses (vt selle kohta 25. aprilli 2024. aasta kohtuotsus NW ja PQ (salastatud teave), C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344, punkt 98 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">132</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seejärel tuleb märkida, et pädeva kohtu võimalus tutvuda kogu toimikuga ei saa asendada puudutatud isiku võimalust tutvuda sellesse toimikusse kantud teabega, kuna kaitseõiguste austamine tähendab, et see isik saab vajaduse korral nõustaja vahendusel oma huve kaitsta, väljendades nende asjaolude kohta oma seisukohta (vt selle kohta 25. aprilli 2024. aasta kohtuotsus NW ja PQ (salastatud teave), C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344, punkt 99, ja 29. juuli 2024. aasta kohtuotsus protectus, C‑185/23, EU:C:2024:657, punkt 95 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">133</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks tuleb tõdeda, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu kirjeldatud mehhanism, mis põhineb sellel, et prokurör osaleb menetluses asjaomase kolmanda riigi kodaniku huvides, ilma et prokurör saaks ise edastada kõnealusele kolmanda riigi kodanikule teavet, millega tal on võimalik tutvuda, ei vasta harta artiklist 47 tulenevatele nõuetele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">134</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt ei võimalda selline mehhanism mingil moel tagada, et prokurör väljendab asjaomase kolmanda riigi kodaniku seisukohta toimiku asjakohaste andmete kohta, sest kolmanda riigi kodanik ei ole nendest andmetest teadlik ja prokuröril ei ole kohustust kolmanda riigi kodanikuga konsulteerida ega järgida tema võimalikke juhiseid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">135</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks nähtub Euroopa Kohtu praktikast, et käesoleva kohtuotsuse punktis 130 viidatud asjaomase otsuse aluseks olevate põhjenduste põhisisu peab olema edastatud selle otsuse adressaadile endale (vt selle kohta 4. juuni 2013. aasta kohtuotsus ZZ, C‑300/11, EU:C:2013:363, punkt 65, ja 29. juuli 2024. aasta kohtuotsus protectus, C‑185/23, EU:C:2024:657, punkt 88).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">136</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohus on lisaks leidnud, et riigisisene õigusnorm, mille kohaselt on advokaadil õigus tutvuda otsuse aluseks oleva salastatud teabega, kuid tal ei ole lubatud selle sisu oma kliendile avalikustada, ei ole harta artikli 47 järgimise tagamiseks piisav (vt selle kohta 29. juuli 2024. aasta kohtuotsus protectus, C‑185/23, EU:C:2024:657, punkt 95).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">137</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult tuleb kolmandale, neljandale, kuuendale ja seitsmendale küsimusele vastata, et direktiivi 2008/115 artikleid 12 ja 13 koostoimes direktiivi artikliga 5, ELTL artikliga 20, hea halduse üldpõhimõttega ning harta artikliga 47 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, nagu seda on tõlgendanud liikmesriigi kõrgeim kohus ja mis näeb ette, et kui kolmanda riigi kodaniku suhtes, kes on nimetatud liikmesriigi kodanikeks olevate liidu kodanike – kes ei ole kunagi kasutanud oma liikumisvabadust – pereliige, tehtud tagasisaatmisotsus ja sissesõidukeelu otsus põhinevad teabel, mille avalikustamine ohustaks asjaomase liikmesriigi julgeolekut, saab asjaomane kolmanda riigi kodanik selle teabega tutvuda alles pärast seda, kui talle on selleks antud luba, talle ei edastata isegi mitte nende põhjuste põhisisu, millel sellised otsused põhinevad, ning ta ei saa igal juhul kasutada haldus‑ või kohtumenetluses teavet, millega tal oleks võinud olla võimalus tutvuda, vaid pädev kohus peab paluma prokuröril menetluses osaleda, et kaitsta selle kolmanda riigi kodaniku õigusi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üheksas küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">138</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üheksanda küsimusega, mida tuleb analüüsida viiendana, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas hea halduse üldpõhimõtet ja harta artiklit 47 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mis näeb ette, et riigi julgeolekule spetsialiseerunud asutus võib juhul, kui ta leiab, et tagasisaatmisotsuse aluseks olevate põhjenduste põhisisu avalikustamine võib kahjustada riigi julgeolekut, keelduda nende põhjenduste avalikustamisest kolmanda riigi kodanikule, kelle suhtes see otsus on tehtud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">139</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 130, takistavad tõhususe põhimõte, hea halduse üldpõhimõte ja harta artikkel 47 seda, et liikmesriigi kohus, kellele on esitatud kaebus tagasisaatmisotsuse peale, võiks selle kaebuse rahuldamata jätta, tuginedes otsustavalt toimiku materjalidele, mille põhisisu ei ole asjaomasele isikule edastatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">140</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastab tõele, et riigisiseste õigusnormide alusel teabe salastamise ja salastatuse kustutamise reeglite suhtes ei ole kehtestatud liidu õigusaktiga ühtlustatud eeskirju (vt selle kohta 25. aprilli 2024. aasta kohtuotsus NW ja PQ (salastatud teave), C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344, punkt 103 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">141</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kui tagasisaatmisotsus põhineb salastatud teabel, tuleb neid reegleid siiski rakendada hea halduse üldpõhimõtet ja harta artiklit 47 järgides (vt selle kohta 25. aprilli 2024. aasta kohtuotsus NW ja PQ (salastatud teave), C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344, punkt 105 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">142</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ent Euroopa Kohus on otsustanud, et liikmesriigid võivad selleks, et vältida erandjuhtudel riigi julgeolekuga seotud põhjustel puudutatud isikule teabe andmist tema riigis elamise õigust käsitleva otsuse aluseks olevatest täpsetest ja täielikest põhjendustest, rakendada menetlusõiguse vahendeid ja kohaldada menetlusõiguse norme, mis võimaldavad tasakaalustada ühelt poolt legitiimseid riigi julgeolekukaalutlusi seoses niisuguse otsuse vastuvõtmisel arvesse võetud teabe olemuse ja allikatega ning teiselt poolt vajadust tagada, et õigussubjekti kaitseõigused, nagu õigus olla ära kuulatud ja võistlevuse põhimõte, on piisavalt tagatud (25. aprilli 2024. aasta kohtuotsus NW ja PQ (salastatud teave), C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344, punkt 107 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">143</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohus on pidanud harta artikliga 47 kooskõlas olevaks süsteemi, mille raames pädev kohus võib tutvuda kõigi põhjenduste ja tõenditega, mille alusel see otsus on tehtud, kuid ka kontrollida, kas nende põhjenduste ja tõendite täielik teatavakstegemine on tegelikult vastuolus riigi julgeolekuga seotud põhjustega, millele liikmesriigi pädev ametiasutus tugineb (25. aprilli 2024. aasta kohtuotsus NW ja PQ (salastatud teave), C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344, punkt 108 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">144</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nende põhjuste kohtuliku kontrolli kohta märkis Euroopa Kohus, et harta artikli 47 järgimise tagamiseks piisab sellest, kui pädev kohus võib juhul, kui ta leiab, et need põhjused ei anna salastamiseks alust, anda liikmesriigi pädevatele ametiasutusele võimaluse teha puudutatud isikule puuduvad põhjendused ja tõendid teatavaks (25. aprilli 2024. aasta kohtuotsus NW ja PQ (salastatud teave), C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344, punkt 109 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">145</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Niisuguses olukorras peab liikmesriigi pädev asutus juhul, kui ta otsustab jätta need põhjendused ja tõendid, mille alusel see otsus on tehtud, täielikult teatavaks tegemata, harta artikli 47 järgimiseks kontrollima kõnealuse otsuse õiguspärasust üksnes talle esitatud põhjenduste ja tõendite põhjal (25. aprilli 2024. aasta kohtuotsus NW ja PQ (salastatud teave), C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344, punkt 110 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">146</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seevastu juhul, kui pädev kohus otsustab, et nende põhjenduste ja tõendite täielik teatavakstegemine on vastuolus liikmesriigi pädevate asutuse esitatud põhjustega, leidis Euroopa Kohus, et pädev kohus võib neid põhjendusi ja tõendeid arvesse võtta, tasakaalustades asjakohaselt asjasse puutuvaid nõudeid, ning märkis, et kui see kohus kavatseb nii toimida, peab ta jälgima, et kõnealuse otsuse aluseks olevate põhjenduste põhisisu tehakse puudutatud isikule teatavaks viisil, mis võtab nõuetekohaselt arvesse tõendite vajalikku konfidentsiaalsust (25. aprilli 2024. aasta kohtuotsus NW ja PQ (salastatud teave), C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344, punkt 111 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">147</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohus on siiski ka täpsustanud, et kui seda teatavakstegemise kohustust on rikutud, peab kõnealune kohus tegema sellest järeldused (vt selle kohta 25. aprilli 2024. aasta kohtuotsus NW ja PQ (salastatud teave), C‑420/22 ja C‑528/22, EU:C:2024:344, punkt 112 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">148</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel võivad liikmesriigid jätta liikmesriigi pädevale asutusele õiguse otsustada, kas teha salastatud põhjendused või tõendid teatavaks või mitte, tingimusel et liikmesriigi kohtul, kellele on esitatud kaebus tagasisaatmisotsuse peale, on õigus teha järeldusi selle asutuse poolt lõpuks vastu võetud otsusest (vt analoogia alusel 29. juuli 2024. aasta kohtuotsus protectus, C‑185/23, EU:C:2024:657, punkt 99 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">149</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest tulenevalt tuleb üheksandale küsimusele vastata, et hea halduse üldpõhimõtet ja harta artiklit 47 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mis näeb ette, et riigi julgeolekule spetsialiseerunud asutus võib juhul, kui ta leiab, et tagasisaatmisotsuse aluseks olevate põhjenduste põhisisu avalikustamine võib kahjustada riigi julgeolekut, keelduda nende põhjenduste avalikustamisest kolmanda riigi kodanikule, kelle suhtes see otsus on tehtud. Seevastu peab liikmesriigi kohus, kellele on esitatud kaebus sellise otsuse peale, asjaomase isiku kaitseõiguste järgimise tagamiseks – kui see on asjakohane – tegema järeldusi pädevate ametiasutuste võimaliku otsuse kohta jätta selle otsuse kõik või osa põhjendusi või nendega seotud tõendeid teatavaks tegemata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kaheksas küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastuvõetavus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">150</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Komisjon väidab, et kaheksas küsimus tuleb osaliselt vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata, kuna see puudutab õiguse ühetaolise tõlgendamise huvides tehtud otsuse tagajärgi Kúriale (kõrgeim kohus) endale. Kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus on nimelt madalama astme kohus, ei ole Euroopa Kohtu vastus sellele küsimusele põhikohtuasja lahendamiseks mingil moel tarvilik.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">151</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on ELTL artikliga 267 kehtestatud Euroopa Kohtu ja liikmesriikide kohtute koostöö raames üksnes asja menetleva ja selles tehtava kohtulahendi eest vastutava liikmesriigi kohtu ülesanne kohtuasja erisusi arvesse võttes hinnata nii eelotsuse vajalikkust asjas otsuse tegemiseks kui ka Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste asjakohasust. Seega, kui esitatud küsimused puudutavad liidu õiguse tõlgendamist, on Euroopa Kohus üldjuhul kohustatud vastama (vt 21. aprilli 1988. aasta kohtuotsus Pardini, 338/85, EU:C:1988:194, punkt 8, ja 24. juuli 2023. aasta kohtuotsus Lin, C‑107/23 PPU, EU:C:2023:606, punkt 61).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">152</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et eeldatakse, et liidu õigust puudutavad küsimused on asjakohased. Euroopa Kohus võib keelduda liikmesriigi kohtu esitatud eelotsuse küsimusele vastamast vaid siis, kui on ilmne, et taotletaval liidu õiguse tõlgendusel puudub igasugune seos põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi või õiguslikke asjaolusid, et anda talle esitatud küsimustele tarvilik vastus (vt 13. juuli 2000. aasta kohtuotsus Idéal tourisme, C‑36/99, EU:C:2000:405, punkt 20, ja 24. juuli 2023. aasta kohtuotsus Lin, C‑107/23 PPU, EU:C:2023:606, punkt 62).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">153</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Arvestades, et käesoleval juhul ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohus mitte Kúria (kõrgeim kohus) kohtukolleegium, vaid madalama astme kohus, siis tuleb asuda seisukohale, et normid, mis määravad kindlaks tingimused, mille alusel Kúria (kõrgeim kohus) võib oma praktikast kõrvale kalduda, ei ole ilmselgelt mingil moel seotud põhikohtuasja esemega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">154</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult on kaheksas küsimus vastuvõetav üksnes osas, milles see puudutab norme, mis määravad kindlaks madalama astme kohtute pädevuse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sisulised küsimused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">155</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kaheksanda küsimuse vastuvõetava osaga, mida tuleb analüüsida kuuendana, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas ELL artikli 4 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 1, ELTL artiklit 267 ja harta artiklit 47 koostoimes liidu õiguse esimuse põhimõttega, hea halduse üldpõhimõttega ning direktiivi 2008/115 artiklitega 1, 5 ja 11–13 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mis kohustab liikmesriigi kohut järgima kõrgema astme kohtu õiguslikke hinnanguid, kuigi ta leiab Euroopa Kohtu antud liidu õiguse tõlgendust arvestades, et need hinnangud ei ole liidu õigusega kooskõlas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">156</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigepealt tuleb tõdeda, et kuna kaheksas küsimus puudutab norme, mis reguleerivad üldiselt Kúria (kõrgeim kohus) ja Ungari madalama astme kohtute vahelisi suhteid, ei ole direktiivi 2008/115 sätted sellele küsimusele vastamisel otseselt asjakohased.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">157</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kehtestab liidu õiguse esimuse põhimõte liidu õiguse esmajärjekorras kohaldatavuse liikmesriikide õiguse ees. See põhimõte paneb seega kõikidele liikmesriikide asutustele kohustuse tagada liidu eri õigusnormide täielik õigusmõju, kuna liikmesriikide õigus ei saa mõjutada nende õigusnormide mõju nimetatud riikide territooriumil. Sellest tuleneb, et liidu õiguse esimuse põhimõtte kohaselt ei või asjaolu, et liikmesriik tugineb riigisisestele õigusnormidele, isegi kui need on põhiseaduse sätted, kahjustada liidu õiguse ühtsust ja tõhusust (11. jaanuari 2024. aasta kohtuotsus Global Ink Trade, C‑537/22, EU:C:2024:6, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">158</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb märkida, et liikmesriigi kohus, kes on kasutanud talle ELTL artikliga 267 antud volitusi, on põhikohtuasja lahendamisel seotud asjaomastele liidu õigusnormidele Euroopa Kohtu antud tõlgendusega ja ta peab seega vajaduse korral kalduma kõrvale liikmesriigi kõrgema kohtu hinnangutest, kui ta Euroopa Kohtu tõlgenduse alusel leiab, et need hinnangud ei ole liidu õigusega kooskõlas, jättes vajaduse korral kohaldamata riigisisese õigusnormi, mis kohustab teda järgima selle kõrgema kohtu lahendeid (11. jaanuari 2024. aasta kohtuotsus Global Ink Trade, C‑537/22, EU:C:2024:6, punkt 24, ning 12. veebruari 2026. aasta kohtuotsus Petlichev, C‑56/25, EU:C:2026:87, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">159</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel hõlmab liidu õiguse tõlgenduse täieliku õigusmõju tagamise nõue selle liikmesriigi kohtu kohustust vajaduse korral muuta väljakujunenud kohtupraktikat, kui see põhineb riigisisese õiguse tõlgendusel, mis ei ole kooskõlas liidu õigusega (11. jaanuari 2024. aasta kohtuotsus Global Ink Trade, C‑537/22, EU:C:2024:6, punkt 25, ja 12. veebruari 2026. aasta kohtuotsus Petlichev, C‑56/25, EU:C:2026:87, punkt 48 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">160</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks, kui Euroopa Kohtu praktika on andnud liidu õiguse tõlgendamist käsitlevale küsimusele selge vastuse, peab liikmesriigi kohus tegema kõik vajaliku, et seda tõlgendust kohaldataks (11. jaanuari 2024. aasta kohtuotsus Global Ink Trade, C‑537/22, EU:C:2024:6, punkt 26 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">161</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuigi Euroopa Kohus leidis 11. jaanuari 2024. aasta kohtuotsuse Global Ink Trade (C‑537/22, EU:C:2024:6) punktis 29, et liikmesriigi õigusnorm, mis kohustab üldjuhul madalama astme kohtuid järgima kõrgema astme kohtu hinnanguid, võib siiski olla kooskõlas liidu õiguse esimuse põhimõttega, jõudis ta sellele järeldusele põhjusel, et selle kohtuotsuse aluseks olnud kohtuasjas kõne all olnud õigusnormid lubasid madalama astme kohtutel nendest hinnangutest kõrvale kalduda, kui nad leiavad, et need hinnangud on liidu õigusega vastuolus, ja põhjendavad oma otsust selles osas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">162</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seevastu käesolevas asjas täpsustas eelotsusetaotluse esitanud kohus sõnaselgelt, et kohaldatavad Ungari õigusnormid ei anna talle mingit õigust kalduda kõrvale õiguse ühetaolise tõlgendamise huvides tehtud Kúria (kõrgeim kohus) otsusest. Käesoleva kohtuotsuse punktidest 157–160 tuleneb, et sellised õigusnormid on vastuolus liidu õiguse esimuse põhimõttega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">163</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuigi Ungari valitsus väidab, et Ungari õigusnormid võimaldavad eelotsusetaotluse esitanud kohtul põhikohtuasjas kõne all olevast Kúria (kõrgeim kohus) otsusest kõrvale kalduda, tingimusel et ta seda valikut sõnaselgelt põhjendab, nähtub käesoleva kohtuotsuse punktis 58 meelde tuletatud Euroopa Kohtu praktikast, et ELTL artiklis 267 ette nähtud menetluses peab Euroopa Kohus otsuse tegemisel võtma arvesse talle esitatud küsimuste õiguslikku konteksti, nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus on selle määratlenud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">164</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega on üksnes eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne veenduda, et põhikohtuasjas kohaldatavad Ungari õigusnormid on tõepoolest sellise ulatusega, nagu ta on eelotsusetaotluses esitanud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">165</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Veel tuleb märkida, et kuigi kaheksas küsimus ei puuduta mitte ainult liidu õiguse esimuse põhimõtte ja ELTL artikli 267 tõlgendamist, vaid ka mitmesuguste muude esmase õiguse sätete ja hea halduse üldpõhimõtte tõlgendamist, tuleneb eeltoodust, et liidu õiguse esimuse põhimõttega ja ELTL artikliga 267 on igal juhul vastuolus selline õigusnorm, nagu on viidatud kõnealuses küsimuses, mistõttu ei ole vaja võtta seisukohta nimetatud muude esmase õiguse sätete või hea halduse üldpõhimõtte suhtes.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">166</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodut arvestades tuleb kaheksandale küsimusele vastata, et liidu õiguse esimuse põhimõtet ja ELTL artiklit 267 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mis kohustab liikmesriigi kohut järgima kõrgema astme kohtu õiguslikke hinnanguid, kuigi ta leiab Euroopa Kohtu antud liidu õiguse tõlgendust arvestades, et need hinnangud ei ole liidu õigusega kooskõlas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtukulud</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">167</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse sama kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C41DispositifIntroduction" id="para-273" title="page-33">
      Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ELTL artiklit 20 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel artiklit 5</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C32Dispositifmarge1" id="para-275" title="page-33">
      tuleb tõlgendada nii, et
    </p>
    <p class="C32Dispositifmarge1" id="para-276" title="page-33">
      nendega on vastuolus see, kui liikmesriigi ametiasutused teevad tagasisaatmisotsuse kolmanda riigi kodaniku suhtes, kes on selle liikmesriigi kodanikeks olevate Euroopa Liidu kodanike – kes ei ole kunagi kasutanud oma liikumisvabadust – pereliige, ilma et oleks eelnevalt hinnatud sellise otsuse tagajärgi kolmanda riigi kodaniku perekonnaelule ja tema alaealiste laste olukorrale, kui nendel ametiasutustel on teada perekondlike sidemete olemasolu kõnealuse kolmanda riigi kodaniku ja nimetatud liidu kodanike vahel.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ELTL artiklit 20 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C32Dispositifmarge1" id="para-278" title="page-34">
      tuleb tõlgendada nii, et
    </p>
    <p class="C32Dispositifmarge1" id="para-279" title="page-34">
      sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, nagu seda on tõlgendanud liikmesriigi kõrgeim kohus ning mis välistab nimetatud artiklile 20 tuginemise tagasisaatmisotsuse vastu või tagasisaatmismenetluses, kui:
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">artiklil 20 põhinevale riigis elamise õigusele või sõltuvussuhtele tuginetakse esimest korda kohtumenetluse etapis, samas kui asjaomase kolmanda riigi kodaniku ja liidu kodaniku vahelised perekondlikud sidemed olid pädevatele asutustele juba teada;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">artikli 20 kohaldamiseks asjakohased faktilised asjaolud ilmnevad esimest korda kohtumenetluses;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">tagasisaatmismenetlusele eelnes otsus, millega keelduti asjaomases liikmesriigis elamise õiguse andmisest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ELTL artiklit 20 ning direktiivi 2008/115 artikleid 5, 12 ja 13 koostoimes põhiõiguste harta artiklitega 7 ja 24</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C32Dispositifmarge1" id="para-284" title="page-34">
      tuleb tõlgendada nii, et
    </p>
    <p class="C32Dispositifmarge1" id="para-285" title="page-34">
      nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mis kohustab selle liikmesriigi ametiasutusi tegema riigi julgeolekuga seotud põhjustel tagasisaatmisotsuse kolmanda riigi kodaniku suhtes, kes on nimetatud liikmesriigi kodanikeks olevate liidu kodanike – kes ei ole kunagi kasutanud oma liikumisvabadust – pereliige, tuginedes üksnes siduvale põhjendamata arvamusele, mille on andnud riigi julgeolekuga seotud eriülesandeid täitev asutus, ilma et analüüsitaks põhjalikult kõiki individuaalseid asjaolusid ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimist.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2008/115 artikleid 12 ja 13 koostoimes direktiivi artikliga 5, ELTL artikliga 20, hea halduse üldpõhimõttega ning põhiõiguste harta artikliga 47</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C32Dispositifmarge1" id="para-287" title="page-34">
      tuleb tõlgendada nii, et
    </p>
    <p class="C32Dispositifmarge1" id="para-288" title="page-35">
      nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, nagu seda on tõlgendanud liikmesriigi kõrgeim kohus ja mis näeb ette, et kui kolmanda riigi kodaniku suhtes, kes on nimetatud liikmesriigi kodanikeks olevate liidu kodanike – kes ei ole kunagi kasutanud oma liikumisvabadust – pereliige, tehtud tagasisaatmisotsus ja sissesõidukeelu otsus põhinevad teabel, mille avalikustamine ohustaks asjaomase liikmesriigi julgeolekut, saab asjaomane kolmanda riigi kodanik selle teabega tutvuda alles pärast seda, kui talle on selleks antud luba, talle ei edastata isegi mitte nende põhjuste põhisisu, millel sellised otsused põhinevad, ning ta ei saa igal juhul kasutada haldus‑ või kohtumenetluses teavet, millega tal oleks võinud olla võimalus tutvuda, vaid pädev kohus peab paluma prokuröril menetluses osaleda, et kaitsta selle kolmanda riigi kodaniku õigusi.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hea halduse üldpõhimõtet ja põhiõiguste harta artiklit 47</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C32Dispositifmarge1" id="para-290" title="page-35">
      tuleb tõlgendada nii, et
    </p>
    <p class="C32Dispositifmarge1" id="para-291" title="page-35">
      nendega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mis näeb ette, et riigi julgeolekule spetsialiseerunud asutus võib juhul, kui ta leiab, et tagasisaatmisotsuse aluseks olevate põhjenduste põhisisu avalikustamine võib kahjustada riigi julgeolekut, keelduda nende põhjenduste avalikustamisest kolmanda riigi kodanikule, kelle suhtes see otsus on tehtud. Seevastu peab liikmesriigi kohus, kellele on esitatud kaebus sellise otsuse peale, asjaomase isiku kaitseõiguste järgimise tagamiseks – kui see on asjakohane – tegema järeldusi pädevate ametiasutuste võimaliku otsuse kohta jätta selle otsuse kõik või osa põhjendusi või nendega seotud tõendeid teatavaks tegemata.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Liidu õiguse esimuse põhimõtet ja ELTL artiklit 267 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mis kohustab liikmesriigi kohut järgima kõrgema astme kohtu õiguslikke hinnanguid, kuigi ta leiab Euroopa Kohtu antud liidu õiguse tõlgendust arvestades, et need hinnangud ei ole liidu õigusega kooskõlas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <div class="signatures">
<p class="C77Signatures" id="para-293" title="page-35">
<span class="signatory">Allkirjad</span>
</p>
</div>
    <div/>
  <hr class="note"/>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-1" href="#c-1">*</a>
</span>) Kohtumenetluse keel: ungari.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-2" href="#c-2">i</a>
</span>) Kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.</p>
</body>
</html>
