<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-327/16</NO.CASE><NO.CASE>C-421/16</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62016CJ0327</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:210">EU:C:2018:210</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>15</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>15</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20180322">22.3.2018</DATE> – Liidetud kohtuasjad C‑327/16 ja C‑421/16,</HT></P><P><HT TYPE="SC">Jacob ja Lassus</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (esimene koda)</P><P><DATE ISO="20180322">22. märts 2018</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Otsesed maksud</KEYWORD><KEYWORD>Asutamisvabadus</KEYWORD><KEYWORD>Eri liikmesriikide äriühingute ühinemine, jagunemine, varade üleandmine ja osade või aktsiate asendamine</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 90/434/EMÜ</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 8</KEYWORD><KEYWORD>Osade või aktsiate asendustehing</KEYWORD><KEYWORD>Sellise tehinguga seotud kapitalikasum</KEYWORD><KEYWORD>Maksustamise edasilükkamine</KEYWORD><KEYWORD>Saadud osade või aktsiate hilisemast võõrandamisest tekkinud kapitalikahjum</KEYWORD><KEYWORD>Residendiriigi maksustamispädevus</KEYWORD><KEYWORD>Erinev kohtlemine</KEYWORD><KEYWORD>Põhjendatus</KEYWORD><KEYWORD>Liikmesriikidevahelise maksustamispädevuse jaotuse kaitse</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Liidetud kohtuasjades C‑327/16 ja C‑421/16,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Conseil d'État' (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) <DATE ISO="20160531">31. mai 2016. aasta</DATE> ja <DATE ISO="20160719">19. juuli 2016. aasta</DATE> otsustega esitatud kaks eelotsusetaotlust, mis saabusid Euroopa Kohtusse vastavalt <DATE ISO="20160610">10. juunil 2016</DATE> ja <DATE ISO="20160728">28. juulil 2016</DATE>, menetlustes</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Marc Jacob</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Ministre des Finances et des Comptes publics</HT> (C‑327/16)</P><P>ja</P><P><HT TYPE="BOLD">Ministre des Finances et des Comptes publics</HT></P></DEFENDANTS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Marc Lassus</HT> (C‑421/16),</P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (esimene koda),</P><P>koosseisus: koja president R. Silva de Lapuerta, Euroopa Kohtu president K. Lenaerts esimese koja kohtuniku ülesannetes, kohtunikud C. G. Fernlund (ettekandja), A. Arabadjiev ja E. Regan,</P><P>kohtujurist: M. Wathelet,</P><P>kohtusekretär: ametnik V. Giacobbo-Peyronnel,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust ja <DATE ISO="20170913">13. septembri 2017. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Marc Jacob, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">avocat</HT> E. Ginter ja <HT TYPE="ITALIC">avocat</HT> J. Bellet,</P></ITEM><?PAGE NO="2"?><ITEM><P>Prantsuse valitsus, esindajad: D. Colas, E. de Moustier ja S. Ghiandoni,</P></ITEM><ITEM><P>Austria valitsus, esindaja: G. Eberhard,</P></ITEM><ITEM><P>Soome valitsus, esindaja: J. Heliskoski,</P></ITEM><ITEM><P>Rootsi valitsus, esindajad: A. Falk, C. Meyer-Seitz, U. Persson, N. Otte Widgren, H. Shev ja F. Bergius,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: N. Gossement ja W. Roels,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20171115">15. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlused käsitlevad seda, kuidas tõlgendada nõukogu <DATE ISO="19900723">23. juuli 1990. aasta</DATE> direktiivi 90/434/EMÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise ja osade või aktsiate asendamise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="225" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1990">EÜT 1990, L 225, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 09/01, lk 142), mida on muudetud aktiga Norra Kuningriigi, Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="241" PAGE.FIRST="21" DATE.PUB="1994">EÜT 1994, C 241, lk 21</REF.DOC.OJ>), mida on kohandatud Euroopa Liidu Nõukogu <DATE ISO="19950101">1. jaanuari 1995. aasta</DATE> otsusega 95/1/EÜ, Euratom, ESTÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="001" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1995">EÜT 1995, L 1, lk 1</REF.DOC.OJ>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>ühinemisdirektiiv<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>), artiklit 8 ja ELTL artiklit 49.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlused on esitatud esiteks Marc Jacobi ja ministre des Finances et des Comptes publics'i (rahandus- ja riigieelarve minister, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>maksuhaldur<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) ja teiseks maksuhalduri ning Marc Lassusi vahelistes kohtuvaidlustes, mis puudutavad maksuhalduri otsuseid maksustada osade või aktsiate asendustehinguga teenitud kapitalikasum saadud osade või aktsiate hilisema võõrandamise korral.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Ühinemisdirektiivi põhjendustes 1, 4 ja 8 on märgitud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>[…] eri liikmesriikide äriühingute ühinemine, jaotumine, eraldumine ja osade või aktsiate asendamine võib olla vajalik selleks, et luua ühenduse piires analoogilised tingimused siseturu tingimustega, ja selleks et nõnda tagada ühisturu loomine ning selle efektiivne toimimine; niisuguseid tehinguid ei tohiks takistada piirangud, halvemus ega moonutused, mis tulenevad eriti liikmesriikide maksukorraldusest; seoses niisuguste tehingutega on vaja kehtestada konkurentsi seisukohalt neutraalsed maksustamiseeskirjad, mis võimaldavad äriühingutel kohanduda ühisturu nõuetele, suurendada oma tootlikkust ja parandada rahvusvahelist konkurentsivõimet;</P></CONSID><P>[…]</P><CONSID><P>[…] ühine maksustamissüsteem peaks vältima maksustamist seoses ühinemise, jaotumise, eraldumise ja osade või aktsiate asendamisega, arvestades seejuures üleandva või omandatava äriühingu riigi finantshuve;</P></CONSID><P>[…]</P><?PAGE NO="3"?><CONSID><P>[…] ülevõtva või omandava äriühingu osade jaotamine üleandva äriühingu osanikele või aktsionäridele ei tohiks põhjustada nende osanike või aktsionäride maksustamist<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>.</P></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Selle direktiivi artiklist 1 tuleneb, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>[i]ga liikmesriik kohaldab käesolevat direktiivi sellise ühinemise, jaotumise, eraldumise ja osade või aktsiate asendamise puhul, milles osalevad kahe või enama liikmesriigi äriühingud.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Ühinemisdirektiivi artikkel 2 sätestab järgmist:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Käesolevas direktiivis:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>tähendab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>osade või aktsiate asendamine<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> tehingut, mille käigus äriühing omandab teise äriühingu osad või aktsiad, mis annavad talle selles äriühingus häälteenamuse, selleks saavad viimasena nimetatud äriühingu osanikud või aktsionärid esmalt nimetatud äriühingu osanikeks või aktsionärideks ja kui see on kohaldatav, ka rahalise juurdemakse, mille summa ei ületa 10% asendamiseks väljaantavate osade või aktsiate nimiväärtusest või viimase puudumisel nende arvestuslikust väärtusest;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>g)</NO.P><TXT>tähendab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>omandatav äriühing<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> äriühingut, milles teine äriühing omandab osad või aktsiad osade või aktsiate asendamise teel;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>h)</NO.P><TXT>tähendab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>omandav äriühing<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> äriühingut, mis omandab osad või aktsiad osade või aktsiate eest;</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Ühinemisdirektiivi artiklis 3 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Käesolevas direktiivis tähendab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>liikmesriigi äriühing<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> iga äriühingut,</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>mis tegutseb käesoleva direktiivi lisas loetletud vormis;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>mida liikmesriigi maksuseaduste kohaselt loetakse maksustamise mõttes selle riigi residendiks ja mida kolmanda riigiga sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingu sätete kohaselt ei peeta maksustamise mõttes ühendusevälise riigi residendiks;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>mis peale selle kuulub ilma valiku- või vabastamisvõimaluseta maksustamisele ühega järgmistest maksudest:</TXT><P>[…]</P><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>impôt sur les sociétés Prantsusmaal,</P><P>[…]</P></ITEM><ITEM><P>impôt sur le revenu des collectivités Luksemburgis,</P><P>[…]</P></ITEM></LIST></P><P>või muu maksuga, millega võidakse asendada mis tahes eespool nimetatud maks.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></P></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Ühinemisdirektiivi artikli 8 lõiked 1 ja 2 sätestavad:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="008.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Seoses ühinemise, jaotumise või osade või aktsiate asendamisega ei tohi ülevõtva või omandava äriühingu osade või aktsiate jaotamine üleandva või omandatava äriühingu osanikele või aktsionäridele tasuna osade või aktsiate eest, mis moodustavad viimasena nimetatud äriühingu kapitali, iseenesest põhjustada nimetatud osanike või aktsionäride tulu, kasumi või kapitali kasvutulu [kapitalikasumi] maksustamist.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="008.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid kohaldavad lõiget 1 tingimusel, et osanikud või aktsionärid ei omista saadud osadele või aktsiatele kõrgemat maksustatavat väärtust, kui oli asendatavatel osadel või aktsiatel vahetult enne ühinemist, jaotumist või osade või aktsiate asendamist.</ALINEA><ALINEA>Lõike 1 kohaldamine ei takista liikmesriike maksustamast saadud osade või aktsiate hilisemast üleandmisest pärinevat kasu samal viisil nagu enne omandamist olemas olnud osade või aktsiate üleandmisest pärinevat kasu.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Riikidevahelistest lepingutest tulenev õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Belgia ja Prantsusmaa vahel <DATE ISO="19640310">10. märtsil 1964</DATE> Brüsselis allkirjastatud tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ja vastastikuse haldus- ja õigusliku abistamise korra kehtestamise lepingu artikkel 18 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>Kui käesoleva lepingu eelmistest artiklitest ei tulene teisiti, maksustatakse lepingu ühe osalisriigi residentide tulu ainult selles riigis.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Prantsuse Vabariigi valitsuse ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsuse vahel <DATE ISO="19680522">22. mail 1968</DATE> Londonis allkirjastatud tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingu (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>Prantsuse-Briti maksuleping<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>) artikli 13 lõigetes 3 ja 4 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="013.003"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>3.</NO.PARAG><ALINEA>Lõigetes 1 ja 2 nimetamata mis tahes kauba võõrandamisest saadud tulu maksustatakse üksnes selles lepingu osalisriigis, mille resident võõrandaja on.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="013.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA><P>Olenemata lõikest 3 on tulu, mille on teeninud lepingu ühe osalisriigi residendist füüsiline isik rohkem kui 25% talle üksi või koos sugulastega lepingu teise osalisriigi residendist äriühingus otseselt või kaudselt kuuluvate osade võõrandamisest, maksustatav selles teises riigis. Käesoleva lõike sätteid kohaldatakse ainult juhul, kui:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>füüsiline isik on lepingu teise osalisriigi kodanik, olemata lepingu esimese osalisriigi kodanik; ja</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>füüsiline isik oli mingi aja vältel osade võõrandamisele vahetult eelneva viie aasta jooksul lepingu teise osalisriigi resident.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA><ALINEA>Käesoleva lõike sätteid kohaldatakse ka tulu suhtes, mille on äriühing, kelle suhtes kohaldatakse kapitalikasumi maksustamisel lepingu teise osalisriigi õigusnormide kohaselt sama korda nagu osade võõrandamisest saadud tulu suhtes, saanud muude äriühingut puudutavate õiguste võõrandamisest.<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="5"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Prantsuse õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Prantsuse üldise maksuseadustiku (code général des impôts, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>CGI<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>) artikli 92B lõike II punkti 1 redaktsioonis, mis on kohaldatav kapitalikasumi suhtes, mille maksustamine oli <DATE ISO="20000101">1. jaanuari 2000. aasta</DATE> seisuga edasi lükatud, on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>Alates 1991. või 1992. aasta 1. jaanuarist kehtivate õigusnormide kohaselt toimunud ülevõtmispakkumise, ühinemise, jagunemise, muutuva põhikapitaliga investeerimisühingu poolt eriotstarbelise investeerimisfondi ülevõtmisega või ettevõtte tulumaksu tasuma kohustatud äriühingule osade või aktsiate üleandmisega seotud osade või aktsiate asendamiselt teenitud kapitalikasumi maksustamise võib edasi lükata kuni asendamisel saadud osade või aktsiate võõrandamise või tagasiostuni […]<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>CGI artikli 160 lõigetes I ja I <HT TYPE="ITALIC">ter</HT> on põhikohtuasjade faktiliste asjaolude ajal kohaldatavas redaktsioonis sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>I. […] Selliselt teenitud kasumi maksustamisele kehtib ainult tingimus, et võõrandajale või tema abikaasale, nende ülenevatele või alanevatele sugulastele äriühingu kasumis otseselt või kaudselt kuuluvad õigused koos on mis tahes hetkel viimase viie aasta jooksul ületanud 25% sellest kasumist. Kui aga võõrandamine toimub ühele käesolevas lõigus osutatud isikutest, on kasum maksuvaba, kui kõiki või osa nendest äriühingut puudutavatest õigustest ei müüda viie aasta jooksul edasi kolmandale isikule. Selle tingimuse täitmata jätmise korral maksustatakse kasum esimese võõrandaja nimel õiguste kolmandale isikule edasimüümise aastal.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA><ALINEA>Aasta jooksul tekkinud kapitalikahjum arvatakse maha ainult samal või viiel järgneval aastal teenitud sama laadi kapitalikasumist<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA><ALINEA>I <HT TYPE="ITALIC">ter</HT>. […] 4. <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>Alates <DATE ISO="19910101">1. jaanuarist 1991</DATE> ühinemisest, jagunemisest, eraldumisest ettevõtte tulumaksu tasuma kohustatud äriühingule osade või aktsiate üleandmisega seotud osaluse asendamisest teenitud kapitalikasumi maksustamise võib artikli 92B lõikes II sätestatud tingimustel edasi lükata […]<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Selle seadustiku 1999. aastal kohaldatava redaktsiooni artikli 164 B lõike I punkti f alusel loetakse Prantsusmaalt saadud tuluks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>artiklis 160 nimetatud kapitalikasum, mis tuleneb õiguste võõrandamisest äriühingutes, mille asukoht on Prantsusmaal<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>CGI artiklis 244 <HT TYPE="ITALIC">bis</HT> B oli osade või aktsiate võõrandamise kuupäeval 1999. aastal kohaldatavas redaktsioonis ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>Tulu, mida saavad füüsilised isikud, kes ei ole artikli 4 B tähenduses Prantsusmaa maksuresidendid, või juriidilised isikud või organisatsioonid nende vormist olenemata, kelle registrijärgne asukoht on väljaspool Prantsusmaad, äriühinguid puudutavate artiklis 160 nimetatud õiguste võõrandamisest, määratakse kindlaks ja maksustatakse artiklis 160 ette nähtud korras.<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="6"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasjad ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kohtuasi C‑327/16</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>M. Jacob, kes on Prantsusmaa maksuresident, tegi <DATE ISO="19961223">23. detsembril 1996</DATE> sissemakse äriühingusse aktsiatega, mis tal olid teises äriühingus – kusjuures mõlemad on Prantsuse õiguse alusel asutatud äriühingud –, ja sai asendustehingus vastu teise äriühingu aktsiaid. Põhikohtuasja asjaolude ajal kehtinud maksuõigusnormide kohaselt lükati sellise aktsiate asendustehingu korral teenitud kapitalikasumi maksustamine edasi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT><DATE ISO="20041001">1. oktoobril 2004</DATE> viis M. Jacob oma maksuresidentsuse Prantsusmaalt üle Belgiasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT><DATE ISO="20071221">21. detsembril 2007</DATE> võõrandas M. Jacob kõik aktsiad, mis ta sai kõnealuse asendustehingu käigus. Pärast võõrandamist maksustati kapitalikasum, mille maksustamine oli edasi lükatud, 2007. aasta eest koos viivise ja 10-protsendilise maksusuurendusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Tribunal administratif de Montreuil (Montreuil’ halduskohus, Prantsusmaa) tühistas <DATE ISO="20120608">8. juuni 2012. aasta</DATE> otsusega selles summas määratud täiendava tulumaksu. Cour administrative d’appel de Versailles (Versailles’ teise astme halduskohus, Prantsusmaa) tühistas oma <DATE ISO="20150528">28. mai 2015. aasta</DATE> otsusega eelnimetatud kohtuotsuse ning kohustas M. Jacobi tasuma kõiki juurdemakseid, millest teda oli vabastatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>M. Jacob esitas <DATE ISO="20151001">1. oktoobril 2015</DATE> Conseil d’État’le (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) kassatsioonkaebuse, milles väitis, et põhikohtuasjas kõnealused liikmesriigi õigusnormid, mille eesmärk on tagada ühinemisdirektiivi artikli 8 ülevõtmine Prantsuse õigusesse, ei arvesta artikliga 8 taotletavaid eesmärke. M. Jacob väidab selle kohta, et artikli 8 kohaselt on kapitalikasumi maksustatav teokoosseis saadud osade või aktsiate hilisem võõrandamine ja mitte osade või aktsiate asendustehing; see tehing on maksustamise seisukohast üksnes neutraalne vahetehing.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib sisuliselt, et kõnealuste liikmesriigi õigusnormide tõlgendamine sõltub ühinemisdirektiivi artikli 8 tõlgendamisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Conseil d’État (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>1.</NO.P><TXT>Kas [ühinemis]direktiivi artikli 8 sätteid tuleb tõlgendada nii, et nende kohaselt on keelatud [ühinemis]direktiivi kohaldamisalasse kuuluva osade või aktsiate asendustehingu korral maksustamise edasilükkamise mehhanism, mis näeb ette, et erandina reeglist, mille kohaselt tekib kapitalikasumi maksustamise aluseks olev teokoosseis kasumi saamise aastal, loetakse asendustehingust kapitalikasum tekkinuks ning määratakse selle suurus kindlaks asendustehingu tegemisel ja maksustatakse aastal, mille vältel toimub sündmus, mis lõpetab maksustamise edasilükkamise, milleks võib muu hulgas olla asendustehingu ajal saadud osade või aktsiate võõrandamine?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas [ühinemis]direktiivi artikli 8 sätteid tuleb tõlgendada nii, et nende kohaselt on direktiivi kohaldamisalasse kuuluva osade või aktsiate asendustehingu korral keelatud, et aktsiate asendustehingust tekkinud kapitalikasumi – eeldusel et see on maksustatav – maksustab riik, mille resident oli maksumaksja asendustehingu tegemise ajal, kui asendustehingust, millest tekkinud kapitalikasum maksustamisele kuulub, saadud aktsiate võõrandamise ajaks on maksumaksja viinud oma maksuresidentsuse üle teise liikmesriiki?<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="7"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kohtuasi C‑421/16</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>M. Lassus, kes oli alates 1997. aastast Suurbritannia maksuresident, tegi <DATE ISO="19991207">7. detsembril 1999</DATE> Luksemburgi äriühingusse sissemakse Prantsuse äriühingu aktsiatega ja sai asendustehingus vastu esimesena nimetatud äriühingu aktsiaid. Selle käigus teenis ta kapitalikasumit, mille maksustamine lükati vastavalt tollal kehtinud õigusnormidele edasi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu valduses olevatest dokumentidest nähtub, et asendustehingu tulemusel omandas M. Lassus nimetatud Luksemburgi äriühingu teisi aktsiaid. 2002. aasta detsembris võõrandas M. Lassus 45% talle kuuluvatest selle äriühingu aktsiatest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Kuna Prantsuse maksuamet leidis, et 45% M. Lassusi poolt nimetatud asendustehingu käigus saadud aktsiatest võõrandati, maksustas ta kapitalikasumi selle osa, mille maksustamine oli edasi lükatud ja mille suurus oli 1999. aasta eest kindlaks määratud. Seetõttu määras maksuhaldur M. Lassusile 2002. aasta eest tulumaksu juurdemaksed.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>M. Lassus vaidlustas need maksed Tribunal administratif de Paris’s (Pariisi halduskohus, Prantsusmaa), kes jättis tema kaebuse rahuldamata. Cour administrative d’appel de Paris (Pariisi teise astme halduskohus, Prantsusmaa), kellele esitati apellatsioonkaebus, tühistas esimesena nimetatud kohtu otsuse ja sellest lähtuvalt vabastas M. Lassusi nimetatud juurdemaksete tasumise kohustusest. Maksuhaldur esitas seejärel Conseil d’État’le (kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) kassatsioonkaebuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et põhikohtuasjas kõnealuste õigusnormide ning Prantsuse-Briti maksulepingu artikli 13 lõike 4 punktide a ja b kohaselt võib M. Lassusi kui Briti maksuresidendi poolt 1999. aastal aktsiate asendustehinguga teenitud kapitalikasumi maksustada Prantsusmaal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Lisaks leiab see kohus, et kõnealuse liikmesriigi õigusakti ainus mõju seisneb selles, et see võimaldab erandina reeglist, et kapitalikasumi maksustamise aluseks olev teokoosseis tekib kasumi saamise aastal, lugeda osade või aktsiate asendustehingust kapitalikasum tekkinuks ja määrata selle suurus kindlaks aastal, millal see tehing toimus, ja seda maksustada aasta eest, mille vältel toimus maksustamise edasilükkamist lõpetav sündmus, st asendustehingu ajal saadud osade või aktsiate võõrandamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul ei mõjuta siinkohal asjaolu, et asendamisel saadud osade või aktsiate hilisemast võõrandamisest teenitud kapitalikasum on maksustatav mõnes teises liikmesriigis kui Prantsuse Vabariik, viimati nimetatud liikmesriigi pädevust maksustada põhikohtuasjas kõnealusest asendustehinguga teenitud kapitalikasumit.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>M. Lassus aga seab selle tõlgenduse kahtluse alla. Ta väidab esmalt, et liikmesriigi õigusnormidega kehtestatud maksustamise edasilükkamise mehhanism ei ole ühinemisdirektiivi artikliga 8 kooskõlas. Tema hinnangul on nimetatud artiklis kapitalikasumi maksustatava teokoosseisuna ette nähtud saadud osade või aktsiate hilisem võõrandamine ja mitte aktsiate asendustehing, ning see tehing on maksustamise seisukohast üksnes neutraalne vahetehing. Lisaks väidab ta, et käesoleva juhtumi puhul kaotas Prantsuse Vabariik asendamisel saadud aktsiate võõrandamise kuupäeval asjaomase kapitalikasumi suhtes oma maksustamispädevuse, kuna võõrandamine kuulub Ühendkuningriigi maksustamispädevusse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Lisaks, juhul kui võõrandamine oleks Prantsusmaal maksustatav, kuna liikmesriigi õigusnormid võimaldavad residendist maksumaksjatel arvata võõrandamisega seotud kapitalikahjumi maha samalaadsest kapitalikasumist, kujutaks endast asutamisvabaduse piirangut maksuhalduri keeldumine lubada arvata 2002. aastal aktsiate võõrandamisest tekkinud kapitalikahjum maha aktsiate asendustehinguga teenitud kapitalikasumist, mille maksustamine on edasi lükatud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Conseil d’État (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>1.</NO.P><TXT>Kas […] [ühinemis]direktiivi artikli 8 sätteid tuleb tõlgendada nii, et nende kohaselt on keelatud [ühinemis]direktiivi kohaldamisalasse kuuluva osade või aktsiate asendustehingu korral maksustamise edasilükkamise mehhanism, mis näeb ette, et erandina reeglist, mille kohaselt tekib kapitalikasumi maksustamise aluseks olev teokoosseis kasumi saamise aastal, loetakse asendustehingust kapitalikasum tekkinuks ning määratakse selle suurus kindlaks asendustehingu tegemisel ja maksustatakse aastal, mille vältel toimub sündmus, mis lõpetab maksustamise edasilükkamise, milleks võib muu hulgas olla asendustehingu ajal saadud osade või aktsiate võõrandamine?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas eeldusel, et osade või aktsiate asendamiselt teenitud kapitalikasum on maksustatav, võib seda kapitalikasumit maksustada riik, millel oli õigus seda maksustada asendustehingu toimumise ajal, kuigi sellise asendamise korral saadud osade või aktsiate võõrandamine kuulub teise liikmesriigi maksustamispädevusse?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kui eelmistele küsimustele tuleb vastata, et direktiiviga ei ole vastuolus, et osade või aktsiate asendamisel teenitud kapitalikasumit maksustatakse asendamisel saadud osade või aktsiate hilisema võõrandamise ajal, kaasa arvatud juhul, kui mõlemad tehingud ei kuulu sama liikmesriigi maksustamispädevusse, siis kas liikmesriik, kus asendustehinguga teenitud kapitalikasumi maksustamine lükati edasi, võib kasumit, mille maksustamine oli edasi lükatud, maksustada selle mainitud võõrandamise ajal, tingimusel et kohaldatavatest kahepoolse maksustamise lepingu sätetest ei tulene teisiti, võtmata arvesse võõrandamise tulemust, kui selleks tulemuseks on kapitalikahjum? See küsimus on esitatud nii [ühinemis]direktiivi kui ka [EÜ] asutamislepingu artikliga 43 [nüüd ELTL artikliga 49] tagatud asutamisvabaduse seisukohast, kuna maksumaksjal, kes on Prantsusmaa maksuresident, peaks asendustehingu ja osade või aktsiate võõrandamise tehingu puhul olema õigus võõrandamisest tekkinud kapitalikahjum maha arvata.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Kui kolmandale küsimusele tuleb vastata, et asendamisel saadud osade või aktsiate võõrandamisest tekkinud kapitalikahjumit tuleks arvesse võtta, siis kas liikmesriik, kus asendamise kapitalikasum teeniti, peab võõrandamise kapitalikahjumi sellest kapitalikasumist maha arvama või peab ta – kuna võõrandamine ei kuulu tema maksustamispädevusse – asendamisel teenitud kapitalikasumi maksustamisest loobuma?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>Kui neljandale küsimusele tuleb vastata, et võõrandamise kapitalikahjum tuleb asendamisel teenitud kapitalikasumist maha arvata, siis milline võõrandatud osade või aktsiate omandamishind tuleb selle võõrandamise kapitalikahjumi väljaarvutamisel aluseks võtta? Kas võõrandatud osade või aktsiate ühiku ostuhinnaks tuleb pidada saadud äriühingu osade või aktsiate koguväärtust, nagu see on esitatud kasumideklaratsioonis, jagatuna nende osade või aktsiate arvuga, mis asendamisel saadi, või tuleb arvesse võtta kaalutud keskmist ostuhinda, võttes arvesse ka asendustehingust hilisemaid tehinguid, nagu muud sama äriühingu osade või aktsiate ostud või tasuta väljastamised?<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu presidendi <DATE ISO="20171110">10. novembri 2017. aasta</DATE> määrusega liideti kohtuasjad C‑327/16 ja C‑421/16 suulise menetluse ja kohtuotsuse tegemise huvides.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="9"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vastuvõetavus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 46 märkis, nähtub ühinemisdirektiivi artiklist 1, et seda kohaldatakse sellise ühinemise, jaotumise, eraldumise ja osade või aktsiate asendamise puhul, milles osalevad kahe või enama liikmesriigi äriühingud. Kohtuasjaga C‑327/16 seotud põhikohtuasja aluseks olevad asjaolud aga puudutavad aktsiate asendustehingut äriühingute vahel, mis asuvad ühes ja samas liikmesriigis, antud juhul Prantsusmaal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb meenutada, et Euroopa Kohus on tunnistanud vastuvõetavaks eelotsusetaotlused juhul, kui põhikohtuasja asjaolud ei ole küll otseselt liidu õiguse kohaldamisalas, kuid liidu õigusnormid on muudetud kohaldatavaks liikmesriigi õigusega, mille kohaselt olukordades, kus kõik asjaolud on üheainsa liikmesriigi piires, järgitakse lahenduse leidmisel liidu õiguses sätestatut (<DATE ISO="20161115">15. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ullens de Schooten</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑268/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:874">EU:C:2016:874</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Sellisel juhul on liidul kindel huvi selle vastu, et lahknevate tõlgenduste vältimiseks tulevikus tõlgendataks liidu õiguse sätteid või mõisteid ühetaoliselt, olenemata sellest, millistel asjaoludel neid kohaldatakse (vt <DATE ISO="20130314">14. märtsi 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Allianz Hungária Biztosító jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑32/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:160">EU:C:2013:160</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Antud juhtumi puhul tuleb esiteks märkida, et eelotsuse küsimused puudutavad liidu õiguse, s.o ühinemisdirektiivi sätete tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Teiseks, vastuseks Euroopa Kohtu <DATE ISO="20160721">21. juulil 2016</DATE> esitatud täpsustavale küsimusele selgitas eelotsusetaotluse esitanud kohus, et põhikohtuasjas kõnealused õigusaktid, mis on vastu võetud ühinemisdirektiivi rakendamiseks, on osade või aktsiate asendustehingutele kohaldatavad ühesugustel tingimustel, sõltumata sellest, kas need on riigisisesed või piiriülesed, kuna aktsiate omanikust maksumaksja on asendustehingu kuupäeval Prantsuse maksuresident.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasjas kõnealused liikmesriigi õigusnormid vastavad selliste olukordade puhul pakutavate lahenduste osas, kus osade või aktsiate asendustehing on vaid riigisisene, ühinemisdirektiivi sätetele, siis tuleb sedastada, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimused kohtuasjas C‑327/16 on vastuvõetavad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Mis puudutab kohtuasja C‑421/16, siis sisuliselt leiab Austria valitsus, et ühinemisdirektiivi kohaldamisalasse ei kuulu olukord, kus omandatava äriühingu osanik või aktsionär on mõne muu liikmesriigi maksuresident kui see riik, kus asub omandatav või omandav äriühing. Ent põhikohtuasjas oli M. Lassus asjaomaste aktsiate asendustehingu ajal Ühendkuningriigi maksuresident, samas kui omandatav äriühing ja omandav äriühing asusid vastavalt Prantsusmaal ja Luksemburgis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et ükski ühinemisdirektiivi säte ei näe ette direktiivi kohaldamisala sellist piiramist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Nimelt, nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 32, kohaldatakse ühinemisdirektiivi siis, kui osade või aktsiate asendustehing selle direktiivi artikli 2 tähenduses toimub eri liikmesriikide kahe või enama äriühingu vahel, kes vastavad ühinemisdirektiivi artikli 3 tingimustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Seega ei ole ühinemisdirektiivi kohaldamisala väljaselgitamisel tähtsust asjaolul, et asjaomaste aktsiate omanik on mõne muu liikmesriigi maksuresident kui need riigid, kus asuvad aktsiate asendustehingutega seotud äriühingud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Antud juhtumi puhul on selge, et esiteks puudutab põhikohtuasjas kõnealune tehing kahe eri liikmesriigi kahte äriühingut ja teiseks vastavad asjaomased äriühingud selle direktiivi artikli 3 tingimustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Neil asjaoludel ei saa asuda seisukohale, et ühinemisdirektiiv on kohaldatav üksnes juhul, kui omandatava äriühingu osanik või aktsionär on maksuresident samas liikmesriigis kui see, kus asub omandatav äriühing või omandav äriühing. Järelikult tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimustele kohtuasjas C‑421/16 vastata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sisulised küsimused</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Esimesed küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub kohtuasjades C‑327/16 ja C‑421/16 esitatud esimeste küsimustega sisuliselt selgitada, kas ühinemisdirektiivi artiklit 8 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt aktsiate asendustehinguga teenitud kapitalikasumi suurus määratakse kindlaks nimetatud tehingu ajal, kuid selle maksustamine lükatakse edasi kuni aastani, mille jooksul toimub sündmus – antud juhul saadud aktsiate võõrandamine –, mis lõpetab maksustamise edasilükkamise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb sedastada, et nimetatud kahes kohtuasjas ei ole väidetud, et asjaomased maksumaksjad omistasid saadud aktsiatele kõrgema maksustatava väärtuse, kui oli asendatavatel aktsiatel vahetult enne kõnealust asendustehingut. Seega on ühinemisdirektiivi artikli 8 lõige 1 kõnealuste asendustehingute suhtes kohaldatav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Antud säte näeb ette, et seoses osade või aktsiate asendamisega ei tohi ülevõtva või omandava äriühingu osade või aktsiate jaotamine üleandva või omandatava äriühingu osanikele või aktsionäridele tasuna osade või aktsiate eest, mis moodustavad viimasena nimetatud äriühingu kapitali, iseenesest põhjustada nimetatud osanike või aktsionäride tulu, kasumi või kapitali kasvutulu maksustamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Omandatava äriühingu osanike või aktsionäride neutraalse maksustamise nõudega soovib ühinemisdirektiiv vastavalt selle põhjendustele 1 ja 4 tagada, et eri liikmesriikide äriühingute osade või aktsiate asendamist ei takistaks piirangud, halvemus ega moonutused, mis tulenevad liikmesriikide maksukorraldusest (<DATE ISO="20081211">11. detsembri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A.T.</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑285/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:705">EU:C:2008:705</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Tuleb siiski meenutada, et vastavalt ühinemisdirektiivi põhjendusele 4 on direktiivi eesmärk arvestada üleandva või omandatava äriühingu riigi finantshuve. Nimetatud finantshuvide hulka kuulub aga ka pädevus maksustada enne aktsiate asendustehingut olemasolevate aktsiatega seotud kapitalikasumit.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Nii sätestab ühinemisdirektiivi artikli 8 lõike 2 teine lõik, et selle artikli lõike 1 kohaldamine ei takista liikmesriike maksustamast saadud osade või aktsiate hilisemast üleandmisest tulenevat kasumit samal viisil, nagu enne omandamist olemas olnud osade või aktsiate üleandmisest tulenevat kasumit (vt selle kohta <DATE ISO="20081211">11. detsembri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A.T.</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑285/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:705">EU:C:2008:705</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Näib, et kuigi ühinemisdirektiivi artikli 8 lõige 1 – nähes ette, et osade või aktsiate asendustehing ei saa iseenesest tuua kaasa selle tehinguga teenitud kapitalikasumi maksustamist – tagab sellise tehingu neutraalse maksustamise, ei ole neutraalse maksustamise mõte siiski ära hoida kapitalikasumi maksustamist liikmesriikides, kellel on selle maksustamise pädevus, vaid see üksnes keelab sellise asendustehingu käsitamist maksustatava teokoosseisuna.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Seevastu ei sisalda ei ühinemisdirektiivi artikkel 8 ega ükski muu artikkel sätteid artikli 8 rakendamiseks sobilike maksumeetmete kohta.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Liikmesriikidel on seega liidu õigust järgides nimetatud artikli rakendamisel teatav tegutsemisruum (vt selle kohta <DATE ISO="20070705">5. juuli 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kofoed</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑321/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:408">EU:C:2007:408</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20171123">23. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑292/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:888">EU:C:2017:888</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Mis puudutab põhikohtuasjas kõnealuste õigusnormidega ette nähtud meedet, siis esiteks seisneb see aktsiate asendustehinguga teenitud kapitalikasumi suuruse kindlaksmääramises ja teiseks selle maksustamise edasilükkamises kuupäevani, mil toimub saadud aktsiate hilisem võõrandamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Antud meede – kuivõrd see toob kaasa selle, et kapitalikasumi maksustamise teokoosseis lükatakse edasi kuni aastani, mille vältel toimub maksustamise edasilükkamist lõpetav sündmus, s.o saadud aktsiate võõrandamine – tagab, nagu ka kohtujurist oma ettepaneku punkides 59 ja 60 märkis, et aktsiate asendustehing iseenesest ei tooks kaasa nimetatud kapitalikasumi maksustamist. See meede järgib seega neutraalse maksustamise põhimõtet ühinemisdirektiivi artikli 8 lõike 1 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Seda järeldust ei kõiguta pelk asjaolu, et aktsiate asendustehinguga teenitud kapitalikasumi suurus määratakse kindlaks selle tehingu toimumise ajal. Sellega seoses tuleb täpsustada, et eelmainitud kindlaksmääramine kujutab endast üksnes meetodit, mis võimaldab liikmesriigil, kellel on pädevus maksustada osasid või aktsiaid enne asendustehingut, kuid kellel on ühinemisdirektiivi artikli 8 lõike 1 kohaselt selle pädevuse teostamine takistatud, säilitada oma maksustamispädevus ja teostada seda vastavalt direktiivi artikli 8 lõike 2 teisele lõigule hiljem, st kuupäeval, mil võõrandatakse saadud osad või aktsiad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb kohtuasjades C‑327/16 ja C‑421/16 esitatud esimestele küsimustele vastata, et ühinemisdirektiivi artiklit 8 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt direktiivi kohaldamisalasse kuuluva aktsiate asendustehinguga teenitud kapitalikasumi suurus määratakse kindlaks selle tehingu tegemise ajal, kuid sellise kasumi maksustamine lükatakse edasi kuni aastani, mille jooksul toimub sündmus – antud juhul saadud aktsiate võõrandamine –, mis lõpetab maksustamise edasilükkamise.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Teised küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub kohtuasjades C‑327/16 ja C‑421/16 esitatud teiste küsimustega sisuliselt selgitada, kas ühinemisdirektiivi artiklit 8 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette osade või aktsiate asendustehinguga seotud kapitalikasumi – mille maksustamine on edasi lükatud – maksustamise saadud osade või aktsiate hilisema võõrandamise ajal, olgugi et selline võõrandamine ei kuulu antud liikmesriigi maksustamispädevusse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktidest 49 ja 50, tuleneb ühinemisdirektiivi artikli 8 lõike 2 teisest lõigust, et selle artikli lõike 1 kohase osade või aktsiate asendustehingu puhul ette nähtud neutraalse maksustamise nõue ei takista liikmesriike maksustamast saadud osade või aktsiate hilisemast võõrandamisest teenitud kapitalikasumit samamoodi nagu kapitalikasumit, mis saadakse enne omandamist olemasolevate osade või aktsiate võõrandamisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Artikli 8 lõike 2 teine lõik tunnustab seega liikmesriikide, kellel on osade või aktsiate asendustehinguga seotud kapitalikasumi maksustamise pädevus, kuid kes artikli 8 lõike 1 kohaselt ei saanud asendustehingu ajal seda pädevust teostada, õigust kasutada maksustamispädevust saadud osade või aktsiate hilisema võõrandamise kuupäeval.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Ent nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 68 märkis, ei ühtlusta ühinemisdirektiiv liikmesriikidevahelise maksustamispädevuse jaotuse kriteeriume. Seega ei reguleeri see direktiiv, kuidas määrata sellise kapitalikasumi maksustamise pädevust.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Liidu tasandil ühtlustamis- või harmoneerimismeetmete puudumisel jääb liikmesriikidele õigus määratleda lepinguliselt või ühepoolselt maksustamisalase pädevuse jaotuse kriteeriumid, pidades eelkõige silmas topeltmaksustamise kaotamist (vt analoogia alusel <DATE ISO="20111129">29. novembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>National Grid Indus</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑371/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:785">EU:C:2011:785</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Antud juhtumi puhul leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et asjaomastest aktsiate asendustehingutest teenitud kapitalikasum kuulub liikmesriigi õiguse ja kahepoolse lepingu kohaselt Prantsuse Vabariigi maksustamispädevusse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Neil asjaoludel ja nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 56, kuna ühinemisdirektiiviga ei ole vastuolus see, kui aktsiate asendustehinguga teenitud kapitalikasumi maksustamine lükatakse edasi kuni saadud aktsiate hilisema võõrandamiseni, ei takista see direktiiv asjaomasel liikmesriigil nimetatud võõrandamise korral kapitalikasumit maksustada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Nagu nähtub kohtujuristi ettepaneku punktidest 69–71, ei saa pelk asjaolu, et saadud aktsiate võõrandamine kuulub muu liikmesriigi maksustamispädevusse kui see liikmesriik, kellel on aktsiate asendustehinguga teenitud kapitalikasumi maksustamise pädevus, võtta teisena nimetatud liikmesriigilt õigust teostada oma maksustamispädevust kapitalikasumi suhtes, mis on tekkinud tema maksustamispädevuse raames.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>See järeldus on kooskõlas ka Euroopa Kohtu poolt tunnustatud territoriaalse maksustamise põhimõttega, mille kohaselt on liikmesriigil õigus maksustada tema maksustamispädevuse raames tekkinud kapitalikasum, eesmärgiga kaitsta liikmesriikidevahelise maksustamispädevuse jaotust (vt selle kohta <DATE ISO="20111129">29. novembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>National Grid Indus</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑371/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:785">EU:C:2011:785</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Seega tuleb kohtuasjades C‑327/16 ja C‑421/16 esitatud teistele küsimustele vastata, et ühinemisdirektiivi artiklit 8 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette osade või aktsiate asendustehinguga seotud kapitalikasumi – mille maksustamine on edasi lükatud – maksustamise saadud osade või aktsiate hilisema võõrandamise ajal, olgugi et selline võõrandamine ei kuulu antud liikmesriigi maksustamispädevusse.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Kolmas kuni viies küsimus kohtuasjas C‑421/16</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb märkida, nagu nähtub ka Euroopa Kohtu valduses olevatest dokumentidest, et M. Lassus oli põhikohtuasjas kõnealuse aktsiate asendustehingu kuupäeval Ühendkuningriigi maksuresident. Prantsuse-Briti maksulepingu kohaselt aga käsitati teda kui aktsiate omanikust maksumaksjat, kes elab Prantsusmaal, mistõttu kuulus aktsiate asendustehinguga teenitud kapitalikasum viimati nimetatud liikmesriigi maksustamispädevusse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>Kohtudokumentidest nähtub lisaks, et põhikohtuasjas kõnealuste õigusnormide kohaselt on ühe aasta jooksul tekkinud kapitalikahjum samal aastal või viie järgneva aasta jooksul saadud samalaadsest kapitalikasumist mahaarvatav. Põhikohtuasja puhul on teada, et asjaomane kapitalikahjum tekkis viie aasta jooksul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69</NO.P><TXT>Prantsuse valitsus täpsustas kohtuistungil, et saadud osade või aktsiate hilisemast võõrandamisest tekkida võiva kapitalikahjumi mahaarvamine kapitalikasumist, mille maksustamine on edasi lükatud, ei ole lubatud juhul, kui aktsiate omanikust maksumaksja ei ole võõrandamise hetkel Prantsusmaa maksuresident.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70</NO.P><TXT>Seega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus kohtuasjas C‑421/16 esitatud kolmanda kuni viienda küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, sisuliselt selgitada, kas ühinemisdirektiivi ja ELTL artiklit 49 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus selle liikmesriigi õigusnormid, kes olukorras, kus saadud<?PAGE NO="13"?> osade või aktsiate hilisem võõrandamine ei kuulu nimetatud liikmesriigi maksustamispädevusse, näeb kapitalikasumi, mille maksustamine on edasi lükatud, maksustamise ette asjaomase võõrandamise korral, arvestamata võõrandamisest tekkida võivat kapitalikahjumit, samas kui nimetatud kapitalikahjumit arvestatakse siis, kui aktsiate omanikust maksumaksja on võõrandamise kuupäeval nimetatud liikmesriigi maksuresident. Lisaks soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus võimalusel teada, millised on sellise kapitalikahjumi mahaarvamise ja väljaarvutamise üksikasjalikud eeskirjad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71</NO.P><TXT>Tuleb meenutada, et ühinemisdirektiivi kohaldamisalasse kuuluvad tehingud kujutavad endast asutamisvabaduse teostamise erilist viisi, mis on siseturu nõuetekohaseks toimimiseks oluline, ning need kuuluvad seega majandustegevuse hulka, mille puhul on liikmesriigid kohustatud seda vabadust austama (<DATE ISO="20171123">23. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑292/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:888">EU:C:2017:888</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72</NO.P><TXT>Ent nagu ka kohtujurist oma ettepaneku punktides 78, 100 ja 101 märkis, ei reguleeri ühinemisdirektiiv saadud aktsiate hilisemast võõrandamisest tekkida võiva kapitalikahjumi võimalikku mahaarvamist ega sellise mahaarvamise ja selle väljaarvutamise üksikasjalikke eeskirju. Sellise mahaarvamise valdkond kuulub seega päritoluliikmesriigi õiguse kohaldamisalasse, mis peab samas järgima liidu õigust, antud juhul eelkõige ELTL artiklit 49.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73</NO.P><TXT>Järelikult tuleb neid küsimusi analüüsida üksnes ELTL artiklist 49 lähtuvalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb meenutada, et asutamisvabaduse piiranguks ELTL artikli 49 tähenduses tuleb pidada kõiki meetmeid, mis keelavad või takistavad selle vabaduse kasutamist või muudavad selle vähem huvipakkuvaks (<DATE ISO="20171123">23. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑292/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:888">EU:C:2017:888</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75</NO.P><TXT>Antud juhtumi puhul tuleb märkida, et saadud aktsiate hilisema võõrandamise hetkel oli M. Lassus aktsiate omanikust maksumaksja, kes ei olnud maksuresident, mistõttu ei saanud ta nende võõrandamisest tekkida võivat kapitalikahjumit maha arvata asendamisel teenitud kapitalikasumist, mille maksustamine oli edasi lükatud, samas kui ta oleks olnud aktsiate omanikust maksumaksja, kes on ühtlasi maksuresident, oleks ta saanud seda teha.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76</NO.P><TXT>Selline erinev kohtlemine, mis sõltub sellest, kas saadud aktsiate võõrandamise hetkel on aktsiate omanikust maksumaksja asjaomase liikmesriigi maksuresident või mitte, võib aktsiate omanikest maksumaksjate puhul, kes ei ole maksuresidendid, takistada ja muuta vähem huvipakkuvaks ühinemisdirektiivi kohaldamisalasse kuuluvad äriühingute ümberkorraldamistehingud ning kujutab endast seega asutamisvabaduse piirangut.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77</NO.P><TXT>Nimetatud piirang saab olla lubatud vaid juhul, kui see puudutab olukordi, mis ei ole objektiivselt sarnased, või kui see on põhjendatud liidu õiguses tunnustatud ülekaaluka üldise huviga. Lisaks peab piirang niisugusel juhul olema kõnealuse eesmärgi saavutamiseks sobiv ega tohi minna kaugemale, kui on selle eesmärgi saavutamiseks vajalik (<DATE ISO="20171123">23. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑292/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:888">EU:C:2017:888</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78</NO.P><TXT>Mis puudutab asjaomaste olukordade sarnasust, siis tuleb märkida, et põhikohtuasjas kõnealused õigusnormid käsitlevad sellise aktsiate asendamisel teenitud kapitalikasumi maksustamist, mis on tekkinud hetkel, mil M. Lassus oli käsitatav maksumaksjana, kes on Prantsusmaa maksuresident. Asjasse puutuva maksustamise osas, mis lükatakse edasi kuni saadud aktsiate hilisema võõrandamiseni, on võõrandamise hetkel sellise aktsiate omanikust maksumaksja nagu M. Lassusi – kes ei ole maksuresident – olukord objektiivselt sarnane sellise aktsiate omanikust maksumaksja olukorraga, kes sama võõrandamise hetkel on maksuresident.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79</NO.P><TXT>Mis puudutab aga küsimust, kas kõnealust piirangut saab põhjendada liidu õiguses tunnustatud ülekaalukast üldisest huvist tulenevate põhjustega, siis leiab Prantsuse valitsus, et nimetatud piirangut saab põhjendada liikmesriikidevahelise maksustamispädevuse jaotusega seotud üldise ülekaaluka huviga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80</NO.P><TXT>Selle kohta tuleb märkida, et liikmesriikidevahelise maksustamispädevuse jaotuse kaitse on eesmärk, mida Euroopa Kohus on tunnustanud (vt selle kohta <DATE ISO="20111129">29. novembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>National Grid Indus</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑371/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:785">EU:C:2011:785</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81</NO.P><TXT>Ent sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas – mille tõi välja ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 93 – ei saa nimetatud piirangut selle eesmärgiga põhjendada, kuna kõne all on üksnes Prantsuse Vabariigi maksustamispädevus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82</NO.P><TXT>Siinkohal tuleb täpsustada, et põhikohtuasjas kõnealused asjaolud erinevad asjaoludest nendes kohtuasjades, mis on aluseks Euroopa Kohtu praktikale, mis käsitleb kapitalikasumi riigist väljaviimise maksustamist, nagu <DATE ISO="20111129">29. novembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>National Grid Indus</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑371/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:785">EU:C:2011:785</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Nimelt puudutas selle kohtuotsuse aluseks olnud kohtuasi maksu sissenõudmise edasilükkamist, st maksuvõlga, mis määrati lõplikult kindlaks hetkel, mil asjaomane maksumaksja oma juhtimise tegeliku keskuse üleviimise tõttu lakkas olemast maksukohustuslane oma päritoluriigis, ja mitte maksustamise edasilükkamist nagu käesolev põhikohtuasi. Neil asjaoludel leidis Euroopa Kohus <DATE ISO="20111129">29. novembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>National Grid Indus</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑371/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:785">EU:C:2011:785</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 61, et see, kui vastuvõttev liikmesriik ei võta kapitalikahjumit arvesse, ei pane päritoluliikmesriigile mingit kohustust ümber hinnata uute osade lõpliku võõrandamise hetkel olevat maksunõuet, mis määrati lõplikult kindlaks kuupäeval, mil asjaomane maksumaksja oma juhtimise tegeliku keskuse üleviimise tõttu lakkas olemast maksukohustuslane oma päritoluliikmesriigis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83</NO.P><TXT>Ent põhikohtuasjas kõnealuse kapitalikasumi maksustamise edasilükkamine kuni saadud aktsiate hilisema võõrandamiseni tähendab, et see kapitalikasum, olenemata asjaolust, kas selle suurus määrati kindlaks asendustehingu ajal, maksustatakse alles selle hilisema võõrandamise ajal. See tähendab, et asjaomane liikmesriik teostab oma maksustamispädevust nimetatud kapitalikasumi suhtes kõnealuse kapitalikahjumi realiseerimise hetkel. Seega on sellise kapitalikahjumi arvessevõtmine, nagu märkis ka Euroopa Komisjon, vastavalt selle liikmesriigi kohustus, kes kavatseb teostada oma maksustamispädevust sama kapitalikasumi suhtes, mis on nüüd muutunud nimetatud võõrandamise ajal tegelikult maksustatavaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84</NO.P><TXT>Seega on ELTL artikliga 49 vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, mis olukorras, kus saadud aktsiate hilisem võõrandamine ei kuulu selle liikmesriigi maksustamispädevusse, näevad kapitalikasumi, mille maksustamine on edasi lükatud, maksustamise ette asjaomase võõrandamise korral, arvestamata võõrandamisest tekkida võivat kapitalikahjumit, samas kui nimetatud kapitalikahjumit arvestatakse siis, kui aktsiate omanikust maksumaksja on võõrandamise kuupäeval nimetatud liikmesriigi maksuresident.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85</NO.P><TXT>Mis puudutab põhikohtuasjas kõnealuse kapitalikahjumi mahaarvamise ja väljaarvutamisega seotud üksikasjalikke eeskirju, siis ei näe liidu õigus – nagu tuleneb ka käesoleva kohtuotsuse punktist 72 – selliseid eeskirju ette, ja seega on liikmesriikide ülesanne liidu õigust ja antud juhul just ELTL artiklit 49 järgides sellised eeskirjad kehtestada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86</NO.P><TXT>Eelnevaid kaalutlusi arvestades tuleb kohtuasjas C‑421/16 esitatud kolmandale kuni viiendale küsimusele vastata, et ELTL artiklit 49 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, mis olukorras, kus saadud aktsiate hilisem võõrandamine ei kuulu asjaomase liikmesriigi maksustamispädevusse, näevad kapitalikasumi, mille maksustamine on edasi lükatud, maksustamise ette asjaomase võõrandamise korral, arvestamata võõrandamisest tekkida võivat kapitalikahjumit, samas kui nimetatud kapitalikahjumit arvestatakse siis, kui aktsiate omanikust maksumaksja on<?PAGE NO="15"?> võõrandamise kuupäeval nimetatud liikmesriigi maksuresident. Liikmesriikide ülesanne on liidu õigust ja antud juhul just asutamisvabadust järgides näha ette sellise kapitalikahjumi mahaarvamise ja väljaarvutamise üksikasjalikud eeskirjad.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Nõukogu <DATE ISO="19900723">23. juuli 1990. aasta</DATE> direktiivi 90/434/EMÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise ja osade või aktsiate asendamise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta, mida on muudetud aktiga Norra Kuningriigi, Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta, mida on kohandatud Euroopa Liidu Nõukogu <DATE ISO="19950101">1. jaanuari 1995. aasta</DATE> otsusega 95/1/EÜ, Euratom, ESTÜ, artiklit 8 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt direktiivi kohaldamisalasse kuuluva aktsiate asendustehinguga teenitud kapitalikasumi suurus määratakse kindlaks selle tehingu tegemise ajal, kuid sellise kasumi maksustamine lükatakse edasi kuni aastani, mille jooksul toimub sündmus – antud juhul saadud aktsiate võõrandamine –, mis lõpetab maksustamise edasilükkamise.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Direktiivi 90/434, mida on muudetud aktiga Norra Kuningriigi, Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta, mida on kohandatud otsusega 95/1, artiklit 8 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette osade või aktsiate asendustehinguga seotud kapitalikasumi – mille maksustamine on edasi lükatud – maksustamise saadud osade või aktsiate hilisema võõrandamise ajal, olgugi et selline võõrandamine ei kuulu antud liikmesriigi maksustamispädevusse.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">ELTL artiklit 49 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, mis olukorras, kus saadud aktsiate hilisem võõrandamine ei kuulu asjaomase liikmesriigi maksustamispädevusse, näevad kapitalikasumi, mille maksustamine on edasi lükatud, maksustamise ette asjaomase võõrandamise korral, arvestamata võõrandamisest tekkida võivat kapitalikahjumit, samas kui nimetatud kapitalikahjumit arvestatakse siis, kui aktsiate omanikust maksumaksja on võõrandamise kuupäeval nimetatud liikmesriigi maksuresident. Liikmesriikide ülesanne on liidu õigust ja antud juhul just asutamisvabadust järgides näha ette sellise kapitalikahjumi mahaarvamise ja väljaarvutamise üksikasjalikud eeskirjad.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>