European flag

Teataja
Euroopa Liidu

ET

Seeria C


C/2023/798

9.11.2023

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(C/2023/798)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõikele 5 (1).

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Saumur“

PDO-FR-A0260-AM02

Teate kuupäev: 5.9.2023

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Geograafiline piirkond

Geograafilise piirkonna kommuunid on ametliku geograafiaseadustiku alusel ajakohastatud.

See ei mõjuta määratletud geograafilise piirkonna piire.

Muudetakse koonddokumendi punkti 6.

2.   Piiritletud kasvatusalad

Kuupäevi, mil pädev riiklik asutus geograafilise tootmispiirkonna piiritletud kasvatusalade muudatuse heaks kiitis, on täiendatud. Kasvatusalade piiritlemise eesmärk on määrata geograafilises tootmispiirkonnas kindlaks maatükid, mis sobivad selle kaitstud päritolunimetusega toote tootmiseks.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

3.   Vahetus läheduses asuv piirkond

Kuupäevi, mil pädev riiklik asutus geograafilise tootmispiirkonna piiritletud kasvatusalade muudatuse heaks kiitis, on täiendatud. Kasvatusalade piiritlemise eesmärk on määrata geograafilises tootmispiirkonnas kindlaks maatükid, mis sobivad selle kaitstud päritolunimetusega toote tootmiseks.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

4.   Viinapuude tüvede vahe

Tüvedevahelist miinimumkaugust on vähendatud 1 meetrilt 0,90 meetrile.

Muudatuse eesmärk on teha võimalikuks viinapuude istutustiheduse muutmine ilma reavahet muutmata.

Lisatud on ka erisäte, mis käsitleb üle 10-protsendilistel kallakutel asuvaid viinapuid, mille puhul on lubatud minimaalne puude vahe reas 0,80 meetrit. Selle lisamisega võetakse arvesse märgatavatel kallakutel kasvavaid viinapuid, mille tõttu tuleb võtta erimeetmeid istutamisel (pigem paralleelselt nõlvaga kui sellega risti).

Muudetakse koonddokumendi punkti 5.

5.   Lõikamine

Viinapuude lõikamise reegleid on ühtlustatud kõigi Val de Loire’is asuva Anjou Saumuri piirkonna nimetuste puhul.

Ühtlustamise eesmärk on suurendada töötajate oskusteavet ja parandada kontrolli. Tehtud muudatus peaks ka aitama viinamarjakasvatajatel toime tulla külmadega, mis saabuvad üha hiljem.

Muudetakse koonddokumendi punkti 5.

6.   Veinivalmistustavad ja füüsikaline töötlemine

Tühistatud on keeld kasutada roosade vahuveinide valmistamisel aktiivsütt.

Tühistatud on keeld kasutada valgete veinide ja roosade vahuveinide kääritamisel puutükke.

See muudatus võimaldab vajaduse korral kasutada teatavaid nakatamisviise ja parandada selliste baasveinide struktuuri, mis pannakse pudelisse teiseseks kääritamiseks.

Muudetakse koonddokumendi punkti 5.

7.   Üleminekumeetmed

Aegunud üleminekumeetmed on välja jäetud.

Lisatud on üleminekumeede seoses kasvatusalade uue piiritlemisega teatavate kommuunide puhul.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

8.   Märgistus

Märgistamiseeskirju on täpsustatud ja ühtlustatud kõikide Val de Loire’is asuva Anjou Saumuri piirkonna nimetuste puhul. Tegemist on üksnes redaktsioonilise muudatusega.

Muudetakse koonddokumendi punkti 9.

9.   Viide kontrollistruktuurile

Kontrolliasutuse viite sõnastus on läbi vaadatud, et ühtlustada see teiste päritolunimetuste tootespetsifikaatide sõnastusega. Tegemist on üksnes redaktsioonilise muudatusega.

Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus(ed)

Saumur

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

5.

Kvaliteetvahuvein

4.   Veini(de) kirjeldus

1.   Vaikne valge vein

LÜHIKIRJELDUS

Vaiksed valged veinid on kuivad, sageli helekollase värvuse ja roheka helgiga. Need mõjuvad peenelt. Nende puuviljade ja valgete lillede lõhn annab neile sageli mõndagi juurde. Maitse jätab meeldiva värskuse tunde. See värskus tuleb teatavast happesusest, milles avaldub täidlast maitset lisav elavus. Valgete veinide maitses on tunda mitmesuguseid puuviljanoote. Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti. Fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus on veinis pärast käärimist: – kuni 3 grammi liitri kohta; – kuni 6 grammi liitri kohta, kui üldhappesus, väljendatuna viinhappe grammides liitri kohta, ei ole liitri kohta üle 2 grammi vähem kui fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus. Pärast rikastamist ei tohi veinide üldalkoholisisaldus ületada 12,5 mahuprotsenti. Lenduvate hapete sisaldus, üldhappesus ja vääveldioksiidi kogusisaldus on kindlaks määratud liidu õigusaktidega.

Valgeid veine peab laagerdama vähemalt koristamise aastale järgneva aasta 15. jaanuarini. Muud analüütilised kriteeriumid vastavad kehtivatele õigusnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

12,5

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

 

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

2.   Vaiksed roosad veinid

LÜHIKIRJELDUS

Vaiksed roosad veinid on kahvaturoosa värvusega. Nende lõhna- ja maitsebuketis on tihti tunda punaseid marju. Värske maitse on kaua puuviljane. Tegemist on kergete ja harmooniliste veinidega. Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10 mahuprotsenti. Fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus on veinis pärast käärimist: – kuni 3 grammi liitri kohta; – kuni 6 grammi liitri kohta, kui üldhappesus, väljendatuna viinhappe grammides liitri kohta, ei ole liitri kohta üle 2 grammi vähem kui fermenteeritavate suhkrute sisaldus. Pärast rikastamist ei tohi veinide üldalkoholisisaldus ületada 12,5 mahuprotsenti. Lenduvate hapete sisaldus, üldhappesus ja vääveldioksiidi üldsisaldus on määratud kindlaks liidu õigusaktidega, kuid kõigi pakendamata veinide puhul, millele tohib kanda märke primeur (noor) või nouveau (toorvein), peab lenduvate hapete sisaldus olema 10,2 milliekvivalenti liitri kohta või vähem. Muud kriteeriumid vastavad kehtivatele õigusnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

10

Minimaalne üldhappesus

 

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

3.   Vaiksed punased veinid

LÜHIKIRJELDUS

Punaste veinide värvus on tihti rubiinpunane ja seda kaunistab mõnikord granaatpunane helk. Värskel ja intensiivsel lõhnal võib olla puuviljane aroom (maasikas, vaarikas, kirss jm), millel on vürtsikaid, loomseid või kergelt suitsuseid noote. Maitse poolest on nendes veinides väga tihti tugevaid puuviljanoote ning tanniinid on üldiselt siidised ja pehmed. Need noorena meeldivad veinid võivad laagerduda mõned aastad, et saavutada komplekssust. Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti. Malolaktiline käärimine on punaste veinide puhul lõppenud. Lahtisena turustamiseks valmis või villimise staadiumis olevate veinide õunhappe sisaldus ei tohi ületada 0,4 grammi liitri kohta. Fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus on veinis pärast käärimist 3 grammi liitri kohta või väiksem. Pärast rikastamist ei tohi veinide üldalkoholisisaldus ületada 12,5 mahuprotsenti. Lenduvate hapete sisaldus, üldhappesus ja vääveldioksiidi kogusisaldus on kindlaks määratud liidu õigusaktidega. Punaseid veine peab laagerdama vähemalt koristamise aastale järgneva aasta 15. jaanuarini. Muud kriteeriumid vastavad kehtivatele õigusnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

 

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

4.   Täiendav kohanimi Puy-Notre-Dame

LÜHIKIRJELDUS

Täiendava kohanimega Puy-Notre-Dame veinid on punased veinid, mis on valmistatud peamiselt sordist „Cabernet franc N“ ning on tavaliselt intensiivse värvusega ja keerukama lõhna- ja maitsebuketiga. Puuviljased noodid meenutavad väga küpseid punaseid ja isegi musti marju. Maitse poolest on need säilitusveinid väga struktureeritud. Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 12 mahuprotsenti. Malolaktiline käärimine on punaste veinide puhul lõppenud. Lahtisena turustamiseks valmis või villimise staadiumis olevate veinide õunhappe sisaldus ei tohi ületada 0,4 grammi liitri kohta. Fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus on veinis pärast käärimist 3 grammi liitri kohta või väiksem. Lenduvate hapete sisaldus, üldhappesus ja vääveldioksiidi kogusisaldus on kindlaks määratud liidu õigusaktidega. Veine, millele võib kanda täiendava kohanime Puy-Notre-Dame, tuleb laagerdada vähemalt saagikoristusaastale järgneva aasta 1. juunini. Muud kriteeriumid vastavad kehtivatele õigusnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

 

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

5.   Kvaliteetvahuvein

LÜHIKIRJELDUS

Kvaliteetvahuveinid on valged või roosad. Nende peened ja arvukad mullid moodustavad pikki mulliridasid. Nende aroom meenutab tihti kergelt puuvilju, valgeid lilli ja kondiitritooteid. Sama elegants valitseb maitses, mis tekitab väga meeldiva värskustunde. Kvaliteetvahuveinide värvi iseloomustus ei ole selle nimetuse puhul asjakohane. Valgete või roosade kvaliteetvahuveinide tootmise nõuded on identsed ja annavad tulemuseks väga sarnase väljenduse. Kvaliteetvahuveinide tootmiseks mõeldud baasveinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 9,5 mahuprotsenti. Üldse rikastamata kvaliteetvahuveinide tootmiseks mõeldud baasveinide maksimaalne tegelik alkoholisisaldus on 12 mahuprotsenti ja fermenteeritavate suhkrute sisaldus pärast kääritamist on kuni 24 g/l. Rikastatud kvaliteetvahuveinide tootmiseks mõeldud baasveinide fermenteeritavate suhkrute sisaldus pärast kääritamist on kuni 5 g/l. Pärast rikastamist ei tohi kvaliteetvahuveinide tootmiseks mõeldud baasveinide üldalkoholisisaldus ületada 11,6 mahuprotsenti. Pärast virde rikastamist, järelkääritamist ja enne veinisiirupi lisamist ei tohi kvaliteetvahuveinide üldalkoholisisaldus olla suurem kui 13 mahuprotsenti. Muud kriteeriumid vastavad kehtivatele õigusnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

 

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

5.   Veinivalmistustavad

5.1.    Veinivalmistuse eritavad

1.   Istutustihedus – vahekaugused

Viljelustava

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 000 viinapuud hektari kohta. Ridade vahe ei tohi olla suurem kui 2,5 meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe alla 0,9 meetri.

Kasvatusaladele, kus samas reas olevate viinapuude tüvede vahe on alla 0,9, kuid üle 0,8 meetri või sellega võrdne, ja mille kalle on üle 10 %, antakse samuti õigus kontrollitud päritolunimetusega veini toota.

Kasvatusalade puhul, kus viinapuude tihedus on alla 4 000 puu hektari kohta, kuid vähemalt 3 300 puud hektari kohta, võib koristatud saaki kasutada kontrollitud päritolunimetusega toote valmistamiseks, kui on järgitud tootespetsifikaadis sätestatud nõudeid, mis käsitlevad viinapuude toestamist ja lehestiku kõrgust. Nende viinapuude puhul ei tohi ridade vahe olla üle 3 meetri ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe alla 1 meetri.

Viljelustava

Et oleks lubatud kasutada täiendavat kohanime Puy-Notre-Dame, peab viinapuude minimaalne istutustihedus olema 4 500 puud hektari kohta. Ridade vahe ei tohi olla üle 2,2 meetri ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe alla 0,9 meetri. Kasvatusaladele, kus samas reas olevate viinapuude tüvede vahe on alla 0,9, kuid üle 0,8 meetri või sellega võrdne, ja mille kalle on üle 10 %, antakse samuti õigus kontrollitud päritolunimetusega veini toota.

2.   Viinapuude lõikamise ja toestamise eeskirjad

Viljelustava

Viinapuud lõigatakse lühikeseks, lõigatakse nii, et jäetakse pikaks, või lõigatakse eri kõrgustesse vastavalt tootespetsifikaadis sätestatud nõuetele, mille puhul on iga viinamarjasordi ja iga veiniliigi kohta ära näidatud maksimaalne pungade arv puu kohta.

Toestatud lehestiku kõrgus peab olema vähemalt võrdne 60 protsendiga ridade vahekaugusest, toestatud lehestiku kõrgust mõõdetakse alates lehestiku alumisest piirist, mis peab olema vähemalt 0,4 meetri kõrgusel maapinnast, kuni külgvõrsete ülemise piirini, mis peab olema vähemalt 0,2 meetri võrra kõrgemal ülemisest toestustraadist.

Viinamarjade kasvatusalade puhul, mille istutustihedus on alla 4 000 puu hektari kohta, kuid vähemalt 3 300 puud hektari kohta, kehtivad täiendavalt järgmised toestamisnõuded: toestusvaiade maapealse osa kõrgus peab olema vähemalt 1,9 meetrit; toestusvõrestikul on neli toestustraatide rida; ülemise toestustraadi kaugus maapinnast on vähemalt 1,85 meetrit.

3.   Niisutamine

Viljelustava

Kastmine on keelatud.

4.   Veinivalmistustavad

Konkreetne veinivalmistustava

Vaiksete roosade veinide valmistamisel on aktiivsöe (nii puhtal kujul kui ka seguna) kasutamine keelatud.

Punaste veinide puhul on lubatud kasutada substraktiivseid rikastamismeetodeid ja maksimaalne osalise kontsentratsiooni määr kasutatud koguste suhtes on 10 %.

Veinide puhul, millele võib kanda täiendava kohanime Puy-Notre-Dame, on rikastamine keelatud.

Puutükkide kasutamine on keelatud.

—

Vaiksed valged ja roosad veinid

—

Veinid, millele võib kanda täiendava kohanime Puy-Notre-Dame

—

Vaiksed punased veinid ning valged ja roosad vahuveinid, v.a viinamarjade töötlemise ajal

Roosade kvaliteetvahuveinide valmistamiseks mõeldud baasveinid võivad olla toodetud leotamise teel või saignée-meetodil.

isaks eespool esitatud sätetele tuleb veinivalmistustavade puhul järgida liidu tasandil ning maa- ja merekalapüügi seadustikuga (code rural et de la pêche maritime) kehtestatud kohustustest.

5.2.    Maksimaalne saagikus

1.   Vaikne valge vein

65 hektoliitrit hektari kohta

2.   Vaikne roosa vein

69 hektoliitrit hektari kohta

3.   Vaikne punane vein

69 hektoliitrit hektari kohta

4.   Kvaliteetvahuvein

76 hektoliitrit hektari kohta

5.   Täiendav kohanimi Puy-Notre-Dame

56 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Kõik tootmisetapid toimuvad geograafilistes piirkondades, mis hõlmab järgmiste kommuunide territooriume kooskõlas ametliku geograafiaseadustiku 2021. aasta redaktsiooniga:

 

Vaiksed valged ja roosad veinid

 

Deux-Sèvres’i departemang: Saint-Martin-de-Mâcon, Tourtenay;

 

Maine-et-Loire’i departemang: Artannes-sur-Thouet, Bellevigne-les-Châteaux, Brossay, Cizay-la-Madeleine, Le Coudray-Macouard, Courchamps, Distré, Doué-en-Anjou (ainult Doué-la-Fontaine’i, Forges’i, Meigné ja Les Verchers-sur-Layoni delegeeritud kommuunide territoorium), Épieds, Fontevraud-l'Abbaye, Montreuil-Bellay, Montsoreau, Parnay, Le Puy-Notre-Dame, Rou-Marson, Saint-Just-sur-Dive, Saumur, Souzay-Champigny, Turquant, Les Ulmes, Varrains, Vaudelnay

 

Vienne’i departemang: Berrie, Curçay-sur-Dive, Glénouze, Pouançay, Ranton, Saint-Léger-de-Montbrillais, Saix, Ternay, Les Trois-Moutiers

 

Vaiksed punased veinid

 

Deux-Sèvres’i departemang: Saint-Martin-de-Mâcon, Tourtenay;

 

Maine-et-Loire’i departemang: Artannes-sur-Thouet, Bellevigne-les-Châteaux (ainult Brézé delegeeritud kommuuni territoorium), Brossay, Cizay-la-Madeleine, Le Coudray-Macouard, Courchamps, Distré, Doué-en-Anjou (ainult Doué-la-Fontaine’i, Forges’i, Meigné ja Les Verchers-sur-Layoni delegeeritud kommuunide territoorium), Épieds, Fontevraud-l'Abbaye, Montreuil-Bellay, Le Puy-Notre-Dame, Rou-Marson, Saint-Just-sur-Dive, Saumur, Les Ulmes, Vaudelnay

 

Vienne’i departemang: Berrie, Curçay-sur-Dive, Glénouze, Pouançay, Ranton, Saint-Léger-de-Montbrillais, Saix, Ternay, Les Trois-Moutiers

 

Veinid, millele võib kanda täiendava kohanime Puy-Notre-Dame

 

Maine-et-Loire’i departemang: Brossay, Doué-en-Anjou (ainult Meigné ja Les Verchers-sur-Layoni delegeeritud kommuunide territoorium), Épieds, Le Puy-Notre-Dame, Les Ulmes, Vaudelnay

 

Vienne’i departemang: Berrie, Pouançay, Saint Léger-de-Montbrillais, Saix

 

Valged ja roosad vahuveinid

 

Deux-Sèvres’i departemang: Brion-près-Thouet, Loretz-d’Argenton, Sainte-Verge, Saint-Martin-de-Mâcon, Saint-Martin-de-Sanzay, Thouars (ainult Mauzé-Thouarsais’ delegeeritud kommuuni territoorium), Tourtenay, Val en Vignes (ainult Bouillé-Saint-Pauli, Cersay ja Saint-Pierre-à-Champ’ delegeeritud kommuunide territoorium)

 

Maine-et-Loire’i departemang: Antoigné, Artannes-sur-Thouet, Aubigné-sur-Layon, Bellevigne-les-Châteaux, Brissac Loire Aubance (ainult Chemellier’ delegeeritud kommuuni territoorium), Brossay, Cernusson, Cizay-la-Madeleine, Cléré-sur-Layon, Le Coudray-Macouard, Courchamps, Dénezé-sous-Doué, Distré, Doué-en-Anjou, Épieds, Fontevraud-l'Abbaye, Gennes-Val-de-Loire (ainult Chênehutte-Trèves-Cunault’, Gennes’i, Grézillé, Saint-Georges-des-Sept-Voies’ ja Le Thoureil’ delegeeritud kommuunide territoorium), Lys-Haut-Layon, Montilliers, Montreuil-Bellay, Montsoreau, Parnay, Passavant-sur-Layon, Le Puy-Notre-Dame, Rou-Marson, Saint-Just-sur-Dive, Saint-Macaire-du-Bois, Saumur, Souzay-Champigny, Terranjou (ainult Martigné-Briand’ delegeeritud kommuuni territoorium), Tuffalun (ainult Ambillou-Château delegeeritud kommuuni territoorium), Turquant, Les Ulmes, Varrains, Vaudelnay

 

Vienne’i departemang: Berrie, Curçay-sur-Dive, Glénouze, Pouançay, Ranton, Saint-Léger-de-Montbrillais, Saix, Ternay, Les Trois-Moutiers

7.   Veiniviinamarjasort/veiniviinamarjasordid

 

„Cabernet franc N“ (tume)

 

„Cabernet Sauvignon N“ (tume)

 

„Chardonnay B“ (hele)

 

„Chenin B“ (hele)

 

„Gamay N“ (tume)

 

„Grolleau N“ (tume)

 

„Grolleau gris G“ (hall)

 

„Pineau d’Aunis N“ (tume)

 

„Pinot noir N“ (tume)

 

„Sauvignon B“ (hele) – „Sauvignon blanc“

8.   Seos(t)e kirjeldus

Geograafiline piirkond asub Pariisi nõo edelaservas, kus mesosoikumi ja kainosoikumi substraat on katnud eelkambriumi ja paleosoikumi aluskorra, mis on ühendatud Armorikaani massiiviga. See geoloogiline iseärasus eristabki geograafilist piirkonda, millele on iseloomulik kriitkivi (Saumur) ja mida kohalikud nimetavad Anjou valgeks piirkonnaks, läänepoolsest piirkonnast (Angers), millele on iseloomulik kiltsavi ja eelkõige kiltkivi ning mida kohalikud nimetavad Anjou mustaks piirkonnaks.

Geograafiline piirkond on põhjas piiratud Loire’i jõega ning seda läbivad lõunast põhja Thouet’ ja selle lisajõe Dive’i org. See hüdrograafiline võrk on kujundanud maastiku üksteisele järgnevateks erisuunalisteks küngasteks, mille kõrgus jääb vahemikku 40–110 meetrit.

Maastikku kujundavad viinamarjakasvatused, mis on hõivanud parima asetusega kohad, säilitades küngaste tippudes kasvavad segametsad, kus on ülekaalus tammed ja kastanipuud. Viinapuudega kaetud maatükkide keskmes on õhustuskanal hiiglaslikele süvenditele, millest kaevandati hoonete ehitamiseks kive, mida on kasutatud seenekasvatuseks ning mida nüüd kasutatakse veinide laagerdamiseks ja säilitamiseks.

Saumuri piirkonnas valitseb ookeaniline kliima. Geograafilisest piirkonnast lääne pool asuvad Mauges’i mäemassiivid pehmendavad seda ookeanilisust fööni mõjuga. Aastane keskmine sademete hulk jääb vahemikku 550–600 millimeetrit ja on iseloomulik niiskete tuulte eest kaitstud piirkonnale, samas kui Mauges’i mägedes on aastane keskmine sademete hulk üle 800 millimeetri. Sademehulkade vaheline erinevus on veelgi suurem viinamarjade kasvuperioodil, eelkõige alates juunist kuni saagikoristuseni. Aasta keskmine õhutemperatuur on suhteliselt kõrge (umbes 12 °C). Loire’il ja selle lisajõgedel on samuti täita oluline roll ning seda soojuse reguleerijana.

Saumuri kliimas on kesk- ja hilisturooni, juuraajastu, senooni ja eotseeni geopedoloogilised ladestused võimaldanud istutada sorte „Chenin B“ (hele) ja „Cabernet franc N“ (tume), mis on Saumuri piirkonna valgete, roosade ja punaste veinide valmistamisel kõige olulisemad. Need ladestused, mis paiknevad enam kui 40 meetri kõrgusel, tagavad viinapuude mõõduka niisutamise ja kasvu – need on tegurid, tänu millele saavutavad viinamarjad suurepärase küpsusastme, mis võimaldab saada mitmesuguste puuviljaaroomidega punaseid ja valgeid veine.

Viinamarjasordid, peamiselt „Chenin B“ ja „Cabernet franc N“, on koos niisuguste füüsilise keskkonna soodsate tingimustega soodustanud eriliste tootmistavade arengut. Neid veine on hõlbus valmistada, kui viinapuud kasvavad õhukesel mullakihil, mis soojeneb kiiremini ja tagab nii viinamarja fenoolide suurepärase küpsuse, mis võimaldab saada aromaatseid veine. Põlvkondade jooksul on tootjad arendanud välja oskusteabe, mis väljendub eelkõige saagikuse kontrollis, sobivas lõikuses ja viinamarjade korjamises siis, kui need on saavutanud optimaalse küpsuse.

Erilist tähelepanu pööratakse viinamarjade töötlemisele ja laagerdamisele, mis toimub aeglaselt püsivates valguse, õhuniiskuse ja temperatuuri tingimustes, mida võib täheldada kriitkivisse uuristatud maa-alustes keldrites ning mis võimaldavad tulla esile valgete ja punaste veinide kõikidel organoleptilistel omadustel seeläbi, et säilib nende aroomibuketi komplekssus, ning punaste veinide puhul soodustab see pehmeid ja siidiseid tanniine.

Täiendavat kohanime Puy-Notre-Dame tunnustati 2007. aastal, määratledes konkreetselt vastavad maatükid ja nähes ette ranged tootmisnõuded (viinapuud lõigatakse lühemaks ja kaheks jaotamine on kohustuslik). Need maatükid asuvad mäenõlvadel ning seal on savi-lubjakivimullad, mis tagavad viinamarjades antotsüaniinide ja aroomi lähteainete optimaalse kontsentratsiooni, mis omakorda annab sealsetele veinidele intensiivse värvuse ning võimaldab kujuneda küpsete ja isegi mustade marjade aroomidel.

Selle täiendava kohanimega veinide valmistamiseks ettenähtud viinamarjade naturaalne suhkrusisaldus muudab igasuguse rikastamise tarbetuks. Laagerdumisperiood, mis kestab vähemalt saagikoristusele järgneva aasta 1. juunini ja on sätestatud tootespetsifikaadis, on siiski vajalik, et muuta nende nn tufiveinide tanniinid ümaramaks.

Roosade veinide tootmiseks mõeldud maatükid asuvad savi-lubjakivimuldadel või ränimuldadel, mis soojenevad aeglaselt, sest on sügavamad kui vaiksete punaste veinide valmistamiseks mõeldud mullad, ning kutsuvad seega esile suhkru väiksema kogunemise viinamarja – mis annab veinile värskust ja kergust.

8.1.    Kvaliteetvahuvein

Kvaliteetvahuveine valmistatakse samamoodi nagu vaikseid roosasid veine, mille puhul on tihti soovitavad sügavamad savi-lubjakivimullad või ränimullad. Tootjad on täheldanud, et keldris säilitatud villitud veinides võis talve lõpus toimuda uus käärimine. Selle „teise spontaanse käärimise“ empiiriline tundmaõppimine viis esialgu „kihisevate“ veinide valmistamiseni, eelkõige sordist „Chenin B“. Sellel hilisel sordil, mida on Saumuri keskkonnatingimustes istutatud, on välja arenenud vaieldamatud omadused, mis võimaldavad valmistada peenemullilisi puuvilja-, lille- ja kondiitritoodete aroomidega vahuveine. Neid sobivaid omadusi on ära kasutatud alates 19. sajandi algusest, juhtides „teise pudelis käärimise“ toimumist kvaliteetvahuveinide tootmiseks.

Eriline tähelepanu saagi koristamisel tagab optimaalse küpsuse ning suhkrusisalduse ja happesuse õige tasakaalu, mis on vajalikud nii värskuse, hästi sujuva teise käärimise kui ka hea säilimisvõime saavutamiseks. Lisaks soodustavad nende veinide tootmist eelkõige nn Anjou valge piirkonna südames asuvad maa-alused keldrid, sest selliste veinide laagerdamiseks on vaja suuri ideaalse valgustuse, õhuniiskuse ja temperatuuriga ladustamis- ja käitlemiskohti. Selliseid rangeid reegleid ja tehnilisi lahendusi kohaldati tumedate viinamarjasortide puhul, et toota piiratud koguses roosasid kvaliteetvahuveine.

Enam kui sajandi jooksul omandatud kogemustega on kvaliteetvahuveinide valmistajatel tekkinud oskusteave, mis väljendub täielikult nende kuveedes. Veini lastakse vähemalt üheksa kuu jooksul sette peal areneda.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond (1)

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse erandit vaiksete roosade veinide jaoks viinamarjade töötlemise ja nende veinide valmistamise osas, vaiksete valgete ja punaste veinide jaoks viinamarjade töötlemise ning nende veinide valmistamise ja laagerdamise osas – ükskõik kas nende puhul võib või mitte kasutada täiendavat kohanime Puy-Notre-Dame – ning kvaliteetvahuveinide jaoks viinamarjade töötlemise ning nende veinide valmistamise, laagerdamise ja villimise osas, koosneb ametliku geograafiaseadustiku 2021. aasta redaktsiooni alusel järgmiste kommuunide territooriumist:

 

Vaiksed valged ja roosad veinid

 

Deux-Sèvres’i departemang: Brion-près-Thouet, Loretz-d’Argenton, Louzy, Plaine-et-Vallées (ainult Oironi delegeeritud kommuuni territoorium), Saint-Cyr-la-Lande, Sainte-Verge, Saint-Martin-de-Mâcon, Saint-Martin-de-Sanzay, Thouars (ainult Mauzé-Thouarsais’, Sainte-Radegonde’i delegeeritud kommuunide ja endise Thouarsi kommuuni territoorium), Tourtenay, Val en Vignes (ainult Bouillé-Saint-Pauli, Cersay’ ja Saint-Pierre-à-Champ’i delegeeritud kommuunide territoorium);

 

Indre-et-Loire’i departemang: Saint-Nicolas-de-Bourgueil;

 

Loire-Atlantique’i departemang: Ancenis-Saint-Géréon (ainult endise Ancenis’ kommuuni territoorium), Le Loroux-Bottereau, Le Pallet, La Remaudière, Vair-sur-Loire (ainult Anetzi delegeeritud kommuuni territoorium), Vallet;

 

Maine-et-Loire’i departemang: Allonnes, Angers, Antoigné, Aubigné-sur-Layon, Beaulieu-sur-Layon, Bellevigne-en-Layon, Blaison-Saint-Sulpice, Bouchemaine, Brain-sur-Allonnes, Brissac Loire Aubance, Cernusson, Chalonnes-sur-Loire, Champtoce-sur-Loire, Chaudefonds-sur-Layon, Chemillé-en-Anjou (ainult Chanzeaux’, La Jumellière’i ja Valanjou delegeeritud kommuunide territoorium), Cléré-sur-Layon, Denée, Dénezé-sous-Doué, Doué-en-Anjou (ainult Brigné, Concourson-sur-Layoni, Montfort’i ja Saint-Georges-sur-Layoni delegeeritud kommuunide territoorium) Les Garennes-sur-Loire, Gennes-Val-de-Loire (ainult Chênehutte-Trèves-Cunault’, Gennes’i, Grézillé, Saint-Georges-des-Sept-Voies’ ja Le Thoureil’ delegeeritud kommuunide territoorium), Huillé-Lézigné (ainult Huillé delegeeritud kommuuni territoorium), Ingrandes-Le Fresne in Loire (ainult endise Ingrande kommuuni territoorium), Jarzé Villages (ainult Lué-en-Baugeois’ delegeeritud kommuuni territoorium), Louresse-Rochemenier, Lys-Haut-Layon Mauges-sur-Loire (ainult La Chapel-Saint-Florent’, Le Marillais', Le Mesnil-en-Vallée, Montjean-sur-Loire’i, La Pommeraye, Saint-Florent-le-Vieil’, Saint-Laurent-de-la-Plaine’i ja Saint-Laurent-du-Mottay delegeeritud kommuuni territoorium), Mazé-Milon (ainult Fontaine-Miloni delegeeritud kommuuni territoorium), Montilliers, Mozé-sur-Louet, Mûrs-Erigné, Orée d’Anjou (ainult Bozillé, Champtocedes’i, Draini, Landemont’, Liré, Saint-Laurent-des-Autels’i, La Varenne’i delegeeritud kommuunide territoorium), Passavant-sur-Layon, La Possonnière, Rives-de-Loreaffirms en-Anjou, Rochefort-sur-Loire, Sainte-Gemmes-sur-Loire, Saint-Georges-sur-Loire, Saint-Germain-des-Prés, Saint-Macaire-du-Bois, Saint-Martin-du-Fouilloux, Saint-Melaine-sur-Aubance, Saint-Sigismond, Savennières, Soulaines-sur-Aubance, Terranjou, Tuffalun, Val-du-Layon, Varennes-sur-Loire, Verrie, Verrières-en-Anjou.

Vahetus läheduses asuv piirkond (2)

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse erandit vaiksete roosade veinide jaoks viinamarjade töötlemise ja nende veinide valmistamise osas, vaiksete valgete ja punaste veinide jaoks viinamarjade töötlemise ning nende veinide valmistamise ja laagerdamise osas – ükskõik kas nende puhul võib või mitte kasutada täiendavat kohanime Puy-Notre-Dame – ning kvaliteetvahuveinide jaoks viinamarjade töötlemise ning nende veinide valmistamise, laagerdamise ja villimise osas, koosneb ametliku geograafiaseadustiku 2021. aasta redaktsiooni alusel järgmiste kommuunide territooriumist:

 

Vaiksed punased veinid

 

Deux-Sèvres’i departemang: Brion-près-Thouet, Loretz-d’Argenton, Louzy, Plaine-et-Vallées (ainult Oironi delegeeritud kommuuni territoorium), Saint-Cyr-la-Lande, Sainte-Verge, Saint-Martin-de-Mâcon, Saint-Martin-de-Sanzay, Thouars (ainult Mauzé-Thouarsais’, Sainte-Radegonde’i delegeeritud kommuunide ja endise Thouarsi kommuuni territoorium), Tourtenay, Val en Vignes (ainult Bouillé-Saint-Pauli, Cersay’ ja Saint-Pierre-à-Champ’i delegeeritud kommuunide territoorium);

 

Indre-et-Loire’i departemang: Saint-Nicolas-de-Bourgueil;

 

Loire-Atlantique’i departemang: Ancenis-Saint-Géréon (ainult endise Ancenis’ kommuuni territoorium), Le Loroux-Bottereau, Le Pallet, La Remaudière, Vair-sur-Loire (ainult Anetzi delegeeritud kommuuni territoorium), Vallet.

Vahetus läheduses asuv piirkond (3)

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

 

Maine-et-Loire’i departemang: Allonnes, Angers, Antoigné, Aubigné-sur-Layon, Beaulieu-sur-Layon, Bellevigne-en-Layon, Bellevigne-les-Châteaux (ainult Chacé ja Saint-Cyr-en-Bourg’i delegeeritud kommuunide territoorium), Blaison-Saint-Sulpice, Bouchemaine, Brain-sur-Allonnes, Brissac Loire Aubance, Cernusson, Chalonnes-sur-Loire, Champtocé-sur-Loire, Chaudefonds-sur-Layon, Chemillé-en-Anjou (ainult Chanzeaux’, La Jumellière’i ja Valanjou delegeeritud kommuunide territoorium), Cléré-sur-Layon, Denée, Dénezé-sous-Doué, Doué-en-Anjou (ainult Brigné, Concourson-sur-Layoni, Montfort’i, Saint-Georges-sur-Layoni delegeeritud kommuunide territoorium), Les Garennes sur Loire, Gennes-Val-de-Loire (ainult Chênehutte-Trèves-Cunault’, Gennes'i, Grézillé, Saint-Georges-des-Sept-Voies’ ja Le Thoureil’ delegeeritud kommuunide territoorium), Huillé-Lézigné (ainult Huillé delegeeritud kommuuni territoorium), Ingrandes-Le-Fresne sur Loire (ainult Ingrandes’i endise kommuuni territoorium), Jarzé Villages (ainult Lué-en-Baugeois’ delegeeritud kommuuni territoorium), Louresse-Rochemenier, Lys-Haut-Layon, Mauges-sur-Loire (ainult La Chapelle-Saint-Florent’, Le Marillais’, Le Mesnil-en-Vallée, Montjean-sur-Loire’i, La Pommeraye, Saint-Florent-le-Vieil’, Saint-Laurent-de-la-Plaine’ ja Saint-Laurent-du-Mottay delegeeritud kommuunide territoorium), Mazé-Milon (ainult Fontaine-Miloni delegeeritud kommuuni territoorium), Montilliers, Montsoreau, Mozé-sur-Louet, Mûrs-Erigné, Orée d’Anjou (ainult Bouzillé, Champtoceaux’, Draini, Landemont’, Liré, Saint-Laurent-des-Autelsi ja La Varenne’ delegeeritud kommuunide territoorium), Parnay, Passavant-sur-Layon, La Possonnière, Rives-de-Loir-en-Anjou, Rochefort-sur-Loire, Sainte-Gemmes-sur-Loire, Saint-Georges-sur-Loire, Saint-Germain-des-Prés, Saint-Macaire-du-Bois, Saint-Martin-du-Fouilloux, Saint-Melaine-sur-Aubance, Saint-Sigismond, Savennières, Soulaines-sur-Aubance, Souzay-Champigny, Terranjou, Tuffalun, Turquant, Val-du-Layon, Varennes-sur-Loire, Varrains, Verrie, Verrières-en-Anjou.

Vahetus läheduses asuv piirkond (4)

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Täiendav kohanimi Puy-Notre-Dame

 

Deux-Sèvres’i departemang: Brion-près-Thouet, Loretz-d’Argenton, Louzy, Plaine-et-Vallées (ainult Oironi delegeeritud kommuuni territoorium), Saint-Cyr-la-Lande, Sainte-Verge, Saint-Martin-de-Mâcon, Saint-Martin-de-Sanzay, Thouars (ainult Mauzé-Thouarsais’, Sainte-Radegonde’i delegeeritud kommuunide ja endise Thouars’i kommuuni territoorium), Tourtenay, Val en Vignes (ainult Bouillé-Saint-Pauli, Cersay ja Saint-Pierre-à-Champ’ delegeeritud kommuunide territoorium);

 

Indre-et-Loire’i departemang: Saint-Nicolas-de-Bourgueil;

 

Loire-Atlantique’i departemang: Ancenis-Saint-Géréon (ainult endise Ancenis’ kommuuni territoorium), Le Loroux-Bottereau, Le Pallet, La Remaudière, Vair-sur-Loire (ainult Anetzi delegeeritud kommuuni territoorium), Vallet;

 

Maine-et-Loire’i departemang: Allonnes, Angers, Antoigné, Artannes-sur-Thouet, Aubigné-sur-Layon, Beaulieu-sur-Layon, Bellevigne-en-Layon, Bellevigne-les-Châteaux (ainult Chacé ja Saint-Cyr-en-Bourg’i delegeeritud kommuunide territoorium), Blaison-Saint-Sulpice, Bouchemaine, Brain-sur-Allonnes, Brissac Loire Aubance, Cernusson, Chalonnes-sur-Loire, Champtocé-sur-Loire, Chaudefonds-sur-Layon, Chemillé-en-Anjou (ainult Chanzeaux’, La Jumellière’i ja Valanjou delegeeritud kommuunide territoorium), Cléré-sur-Layon, Le Coudray-Macouard, Courchamps, Denée, Dénezé-sous-Doué, Doué-en-Anjou (ainult Brigné, Concourson-sur-Layoni, Forges’i, Montforti ja Saint-Georges-sur-Layoni delegeeritud kommuunide territoorium), Fontevraud-l’Abbaye, Les Garennes-sur-Loire, Gennes-Val-de-Loire (ainult Chênehutte-Trèves-Cunault’, Gennes’i, Grézillé, Saint-Georges-des-Sept-Voies’ ja Le Thoureil’ delegeeritud kommuunide territoorium), Huillé-Lézigné (ainult Huillé delegeeritud kommuuni territoorium), Ingrandes-Le-Fresne sur Loire (ainult endise Ingrandes’i kommuuni territoorium), Jarzé Villages (ainult Lué-en-Baugeois’ delegeeritud kommuuni territoorium), Louresse-Rochemenier, Lys-Haut-Layon, Mauges-sur-Loire (ainult La Chapelle-Saint-Florent’, Le Marillais’, Le Mesnil-en-Vallée, Montjean-sur-Loire’i, La Pommeraye, Saint-Florent-le-Vieil’, Saint-Laurent-de-la-Plaine’i ja Saint-Laurent-du-Mottay delegeeritud kommuunide territoorium), Mazé-Milon (ainult Fontaine-Miloni delegeeritud kommuuni territoorium), Montilliers, Montsoreau, Mozé-sur-Louet, Mûrs-Erigné, Orée d’Anjou (ainult Bouzillé, Champtoceaux’, Draini, Landemont’, Liré, Saint-Laurent-des-Autelsi ja La Varenne’i delegeeritud kommuunide territoorium), Parnay, Passavant-sur-Layon, La Possonnière, Rives-de-Loir-en-Anjou, Rochefort-sur-Loire, Rou-Marson, Sainte-Gemmes-sur-Loire, Saint-Georges-sur-Loire, Saint-Germain-des-Prés, Saint-Just-sur-Dive, Saint-Macaire-du-Bois, Saint-Martin-du-Fouilloux, Saint-Melaine-sur-Aubance, Saint-Sigismond, Saumur, Savennières, Soulaines-sur-Aubance, Souzay-Champigny, Terranjou, Tuffalun, Turquant, Val-du-Layon, Varennes-sur-Loire, Varrains, Verrie, Verrières-en-Anjou;

 

Vienne’i departemang: Curçay-sur-Dive, Glénouze, Ranton, Ternay.

Vahetus läheduses asuv piirkond (5)

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Valged ja roosad kvaliteetvahuveinid

 

Deux-Sèvres’i departemang: Louzy, Plaine-et-Vallées (ainult Oironi delegeeritud kommuuni territoorium), Saint-Cyr-la-Lande, Thouars (ainult Sainte-Radegonde’i ja endise Thouars’ kommuuni territoorium);

 

Indre-et-Loire’i departemang: Saint-Nicolas-de-Bourgueil;

 

Loire-Atlantique’i departemang: Ancenis-Saint-Géréon (ainult endise Ancenis’ kommuuni territoorium), Le Loroux-Bottereau, Le Pallet, La Remaudière, Vair-sur-Loire (ainult Anetzi delegeeritud kommuuni territoorium), Vallet;

 

Maine-et-Loire’i departemang: Allonnes, Angers, Beaulieu-sur-Layon, Bellevigne-en-Layon, Blaison-Saint-Sulpice, Bouchemaine, Brain-sur-Allonnes, Brissac Loire Aubance (ainult Alleuds’, Brissac-Quincé, Charcé-Saint-Ellier-sur-Aubance’i, Coutures’i, Luigné, Saint-Rémy-la-Varenne’i, Saint-Saturnin-sur-Loire’i, Saulgé-l’Hôpitali ja Vauchrétieni delegeeritud kommuunide territoorium), Chalonnes-sur-Loire, Champtocé-sur-Loire, Chemillé-en-Anjou (ainult Chanzeaux’i, La Jumellière’i ja Valanjou delegeeritud kommuunide territoorium), Chaudefonds-sur-Layon, Denée, Les Garennes-sur-Loire, Huillé-Lézigné (ainult Huillé delegeeritud kommuuni territoorium), Ingrandes-Le-Fresne sur Loire (ainult endise Ingrandes’i kommuuni territoorium), Jarzé Villages (ainult Lué-en-Baugeois’ delegeeritud kommuuni territoorium), Louresse-Rochemenier, Mauges-sur-Loire (ainult La Chapelle-Saint-Florent’, Le Marillais', Le Mesnil-en-Vallée, Montjean-sur-Loire’i, La Pommeraye, Saint-Florent-le-Vieil’, Saint-Laurent-de-la-Plaine’i ja Saint-Laurent-du-Mottay delegeeritud kommuunide territoorium), Mazé-Milon (ainult Fontaine-Miloni delegeeritud kommuuni territoorium), Mozé-sur-Louet, Mûrs-Erigné, Orée d’Anjou (ainult Bouzillé, Champtoceaux’, Draini, Landemont’, Liré, Saint-Laurent-des-Autelsi ja La Varenne’i), La Possonnière, Rives-de-Loir-en-Anjou, Rochefort-sur-Loire, Sainte-Gemmes-sur-Loire, Saint-Georges-sur-Loire, Saint-Germain-des-Prés, Saint-Martin-du-Fouilloux, Saint-Melaine-sur-Aubance, Saint-Sigismond, Savennières, Soulaines-sur-Aubance, Terranjou (ainult Chavagnes’i ja Notre-Dame-d'Allençoni), Tuffalun (ainult Louerre’i ja Noyant-la-Plaine’i delegeeritud kommuunide territoorium), Turquant, Val-du-Layon, Varennes-sur-Loire, Verrières-en-Anjou.

Kvaliteetvahuveinide villimine

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

villimine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

Kvaliteetvahuveinid valmistatakse teise käärimise teel pudelites. Pudelis käärimissettel hoidmise kestus ei tohi olla lühem kui üheksa kuud alates villimise kuupäevast.

Kvaliteetvahuveinid valmistatakse ja neid turustatakse pudelites, milles toimus veini teine käärimine, välja arvatud veinide puhul, mida müüakse pudelites, mille maht on kuni 37,5 sentiliitrit või üle 150 sentiliitri.

Märgistus

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kõik vabatahtlikud märked, mille kasutamist võivad liidu sätete alusel reguleerida liikmesriigid, kirjutatakse märgisele tähtedega, mille mõõtmed ei ole (kõrguselt, laiuselt ega paksuselt) üle kahe korra suuremad kui tähed, millega on kirjutatud kontrollitud päritolunimetus.

Kaitstud päritolunimetusele võib lisada kohanime Val de Loire, kui veinid vastavad tootespetsifikaadis selle geograafilise nimetuse kohta kehtestatud tootmistingimustele.

Tähed, mida kasutatakse kohanime Val de Loire märkimiseks, ei tohi olla suuremad (kõrguselt ega laiuselt) kui kaks kolmandikku nende tähtede suurusest, mis moodustavad kaitstud päritolunimetuse nimetuse.

Täiendav kohanimi

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

kaitstud päritolunimetusele „Saumur“ võib lisada täiendava kohanime Puy-Notre-Dame, kui veinid vastavad tootespetsifikaadis selle täiendava geograafilise nimetuse kohta kehtestatud tootmistingimustele.

Veinidele, mille puhul võib kasutada täiendavat kohanime Puy-Notre-Dame, on kohustuslik märkida aastakäik. Aastakäigu võib märkida ainult veinile, mis on toodetud 100 % ulatuses kõnealuse aasta saagist.

Märked primeur (noor) või nouveau (toorvein)

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusele võib lisada märke primeur (noor) või nouveau (toorvein) eeldusel, et vaiksed roosad veinid vastavad tootespetsifikaadis selle märke kohta kehtestatud eritingimustele.

Veinidele, millel on märge primeur (noor) või nouveau (toorvein), on kohustuslik märkida aastakäik.

Väiksem geograafiline üksus

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kaitstud päritolunimetusega veinide märgistusel võib osutada väiksemale geograafilisele piirkonnale, kui kõnealune piirkond on:

—

kantud katastrisse;

—

märgitud saagideklaratsioonile.

Selle katastriüksuse nimetus esitatakse tähtedega, mille kõrgus ja laius moodustavad kuni poole kontrollitud päritolunimetuse tähtede suurusest.

100 % viinamarjadest peab olema saadud määratletud geograafilisest üksusest.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-f4c206bf-a7d3-491f-a16b-36208e5ff72e


(1)   ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.


ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2023/798/oj

ISSN 1977-0898 (electronic edition)