<!DOCTYPE html PUBLIC "yes" "xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<!--GENDOC2XHTML # converter_version: 1.2.6-->
  <head>
    <title>2021-03-202103C117201905850-00-TRA-DOC-ET-CONCL-C-0585-19-202008803-07_00</title>
    <meta content="text/html; charset=utf-8" http-equiv="Content-Type"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedDate"/>
    <meta content="et-EE" name="Gendoc_Lang"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GenerationDate"/>
    <meta content="" name="IsFlattened"/>
    <meta content="1" name="NumProc"/>
    <meta content="Final" name="Gendoc_EditionType"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumberSuite"/>
    <meta content="16/04/2021 10:40:53" name="Gendoc_LastVerificationDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_ProcedureNumber"/>
    <meta content="et" name="Gendoc_LangCode"/>
    <meta content="CNC" name="TypeDoc"/>
    <meta content="c9+jA1HLpaWEJeOAE8mHFoc5LT1/hQHd3vejiPmgGS+Vqq4UtngDrKFvIZX0UoC6ib/eUaY7C3AyDf3SfH+lhrw62HUpQ3na4BxLtn7xG8OlFmNgh5zYJekWn04ySp9B5MVrNUbmSvtmzpfT/qjRrR6Hby4fn2DL90CatWnjP50=" name="GenDocUID"/>
    <meta content="P" name="TypeProc"/>
    <meta content="" name="CreateCustomParts"/>
    <meta content="OK" name="ReadyToPublish"/>
    <meta content="valimar" name="Gendoc_User"/>
    <meta content="" name="EP_Mode"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGenerated"/>
    <meta content="" name="Gendoc_Vademecum"/>
    <meta content="0585" name="NumeroOrdre"/>
    <meta content="2019" name="Annee"/>
    <meta content="P" name="Gendoc_ProcedureType"/>
    <meta content="" name="EP_Version"/>
    <meta content="ET" name="Langue"/>
    <meta content="valimar" name="Gendoc_DGTGeneratedUser"/>
    <meta content="FAST_document_go_green" name="Gendoc_LastVerificationStatus"/>
    <meta content="CNC_C" name="Gendoc_GendocTemplateType"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlockFlatP"/>
    <meta content="GenDoc 12/10/2020 15:00:32" name="Created"/>
    <meta content="" name="Canevas3_Vademecum"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlock"/>
    <meta content="" name="Gendoc_CaseYear"/>
    <meta content="false" name="Generation_In_Progress"/>
    <meta content="C" name="Juridiction"/>
    <meta content="e026f3d6a2c94d09bb3e58fd4d99c932" name="DocumentIdentifier"/>
    <meta content="0585" name="Gendoc_CaseNumber"/>
    <meta content="ImportedWithoutSource" name="SdlIdentifier"/>
    <meta content="RP" name="NatureAff"/>
    <meta content="RP" name="Gendoc_CaseNature"/>
    <meta content="0001" name="NumSuite"/>
    <meta content="C" name="Gendoc_Juridiction"/>
  </head>
  <body>
    <div style="header">
      <div id="rId24" style="first"/>
      <div id="rId20" style="even">Kohtujurist Pitruzzella ettepanek – Kohtuasi C‑585/19</div>
      <div id="rId21" style="default">Academia de Studii Economice din Bucureşti</div>
    </div>
    <p class="C36Centre" id="para-1" title="page-1">
      KOHTUJURISTI ETTEPANEK
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-2" title="page-1">
      GIOVANNI PITRUZZELLA
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-3" title="page-1">
      esitatud 11. novembril 2020 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-1" href="#t-1">1</a>
</span>)
      
    </p>
    <p class="C38Centregrasgrandespacement" id="para-4" title="page-1">
      Kohtuasi C‑585/19
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-5" title="page-1">
      Academia de Studii Economice din Bucureşti
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-6" title="page-1">
      versus
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-7" title="page-1">
      Organismul Intermediar pentru Programul Operaţional Capital Uman – Ministerul Educaţiei Naţionale
    </p>
    <p class="C39Centreespacement" id="para-8" title="page-1">
      (eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunalul Bucureşti (Bukaresti esimese astme kohus, Rumeenia))
    </p>
    <p class="C71Indicateur" id="para-9" title="page-1">
      Eelotsusetaotlus – Direktiiv 2003/88 – Töötajad, kes on sõlminud mitu töölepingut – Tööaeg ja puhkeaeg – Maksimaalse igapäevase ja iganädalase tööaja piirmäärad – Kohaldamine töötaja või töölepingu suhtes
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-10" title="page-1">
      
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kas direktiiviga 2003/88 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-2" href="#t-2">2</a>
</span>) kehtestatud igapäevase ja iganädalase tööaja piirmäärad kohalduvad ka juhul, kui töötaja on sõlminud sama tööandjaga mitu töölepingut? Või tuleb neid piirmääri kohaldada „lepingu suhtes“ ja seega peab viidatud piirmäärade võimalikku ületamist hindama iga üksiku töölepingu suhtes eraldi?</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Need on sisuliselt õigusküsimused, mis on aluseks käesolevale kohtuasjale, mis võimaldab Euroopa Kohtul esimest korda täpsustada direktiivi 2003/88 teatavate sätete tõlgendust, mida kohaldatakse selles küsimuses eri liikmesriikides erinevalt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">I.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguslik raamistik</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">A.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Liidu õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2003/88 põhjendustes 1, 4, 5 ja 11 on kirjas:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-16" title="page-3">
      „(1) Tööaja korralduse teatavaid aspekte käsitlevat nõukogu 23. novembri 1993. aasta direktiivi 93/104/EÜ (EÜT 1993, L 307, lk 18), milles sätestatakse tööaja korralduse minimaalsed ohutus- ja tervisehoiunõuded igapäevase puhkeaja, vaheaegade, iganädalase puhkeaja, maksimaalse nädalase tööaja, iga-aastase puhkuse ning öötöö, vahetustega töö ja töökorralduse osas, on oluliselt muudetud. Selguse huvides tuleb kõnealused sätted kodifitseerida.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-17" title="page-3">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-18" title="page-3">
      (4) Töötajate tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu parandamine on eesmärk, mida ei tohiks allutada üksnes majanduslikele kaalutlustele.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-19" title="page-3">
      (5) Kõigil töötajatel peab olema piisav puhkeaeg. Puhkuse mõistet tuleb väljendada ajaühikutes, st päevades, tundides ja/või nende osades. Ühenduse töötajale tuleb tagada minimaalne igapäevane ja iganädalane puhkeaeg ning piisavad vaheajad. Lisaks on sellega seoses vajalik kehtestada nädalase tööaja ülemmäär.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-20" title="page-3">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-21" title="page-3">
      (11) Teatavatel töötingimustel võib olla kahjulik mõju töötajate ohutusele ja tervisele. Töö korraldamisel teatava mudeli järgi tuleb arvesse võtta üldpõhimõtet, et töö kohandatakse töötajaga.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2003/88 artiklis 1 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-23" title="page-3">
      „1. Käesolev direktiiv sätestab tööaja korralduse minimaalsed ohutus- ja tervishoiunõuded.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-24" title="page-3">
      2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-25" title="page-3">
      a) minimaalse igapäevase ja iganädalase puhkeaja ning põhipuhkuse, vaheaegade ja maksimaalse nädalase tööaja suhtes; ning
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-26" title="page-3">
      b) öötöö, vahetustega töö ja töökorralduse teatavate aspektide suhtes.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-27" title="page-3">
      3. Käesolevat direktiivi kohaldatakse nii avaliku kui erasektori kõigi tegevusalade suhtes direktiivi 89/391/EMÜ artikli 2 tähenduses, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi artiklite 14, 17, 18 ja 19 kohaldamist. […].“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2003/88 artikli 2 kohaselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-29" title="page-3">
      „Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-30" title="page-3">
      1. tööaeg – iga ajavahemik, mille jooksul töötaja teeb tööd, on tööandja käsutuses ning tegutseb või täidab oma kohustusi kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja/või tavadega;
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-31" title="page-3">
      2. puhkeaeg – iga ajavahemik, mis ei ole tööaeg;
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-32" title="page-3">
      […].“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2003/88 artiklis 3 „Igapäevane puhkus“ on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-34" title="page-3">
      „Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada iga töötaja õigus vähemalt 11-tunnisele järjestikusele puhkeajale iga 24-tunnise ajavahemiku kohta.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">7.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2003/88 artiklis 6 „Maksimaalne iganädalane tööaeg“ on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-36" title="page-3">
      „Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, mis kooskõlas vajadusega kaitsta töötajate ohutust ja tervist tagavad, et:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-37" title="page-3">
      a) iganädalase tööaja pikkus määratakse kindlaks õigus- ja haldusnormidega või tööturu osapoolte vaheliste kollektiivlepingute või lepingutega;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-38" title="page-3">
      b) keskmine tööaja pikkus igas seitsmepäevases ajavahemikus, kaasa arvatud ületunnitöö, ei ületa 48 tundi.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">8.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2003/88 artikli 17 „Erandid“ kohaselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-40" title="page-3">
      „1. Nõuetekohaselt töötajate ohutuse ja tervise kaitse üldpõhimõtteid arvestades võivad liikmesriigid teha erandeid artiklitest 3–6, 8 ja 16, kui tööaja pikkust kõnealuse tegevuse konkreetsete omaduste tõttu ei mõõdeta ja/või ei määrata eelnevalt kindlaks või kui selle määravad töötajad ise, eriti kui kõne all on:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-41" title="page-3">
      a) tegevjuhid või muud iseseisva otsustamisõigusega isikud;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-42" title="page-3">
      b) peresisesed abitöö tegijad; või
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-43" title="page-3">
      c) töötajad, kes täidavad oma ametikohustusi usutalitustel kirikutes ja usukogukondades.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-44" title="page-3">
      […].“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">9.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2003/88 artiklis 22 „Muud sätted“ on nähtud ette:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-46" title="page-3">
      „1. Liikmesriigil on võimalus mitte kohaldada artiklit 6, kui ta samal ajal respekteerib töötajate ohutuse ja tervise kaitse üldpõhimõtteid ning võtab vajalikke meetmeid tagamaks, et:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-47" title="page-3">
      a) ükski tööandja ei nõua töötajalt rohkem kui 48 tunnist töötamist seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, mis on arvutatud artikli 16 punktis b nimetatud võrdlusperioodi keskmisena, kui ta ei ole varem saanud töötaja nõusolekut sellist tööd teha;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-48" title="page-3">
      b) tööandja ei kahjusta ühtki töötajat seepärast, et töötaja ei soovi anda oma nõusolekut sellist tööd teha;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-49" title="page-3">
      c) tööandja peab ajakohastatud registrit kõigi töötajate kohta, kes sellist tööd teevad;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-50" title="page-3">
      d) register antakse pädeva asutuse käsutusse, kes võib töötajate ohutuse ja/või tervise kaitsega seotud põhjustel keelata või piirata võimalust ületada maksimaalset nädalast tööaega;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-51" title="page-3">
      e) tööandja annab pädevatele asutustele nende nõudmisel teavet juhtumite kohta, mil töötajad on andnud nõusoleku teha seitsme päeva jooksul tööd üle 48 tunni, mis on arvutatud artikli 16 punktis b nimetatud võrdlusperioodi keskmisena.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-52" title="page-3">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-53" title="page-3">
      3. Kui liikmesriigid kasutavad käesolevas artiklis sätestatud võimalusi, teatavad nad sellest viivitamata komisjonile.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">B.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Rumeenia õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">10.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">24. jaanuari 2003. aasta seaduse nr 53/2003 tööseadustiku kohta (Legea n. 53/2003 privind Codul muncii) artiklites 111, 112, 114 ja 135 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-56" title="page-3">
      „Artikkel 111: Tööaja hulka kuulub mis tahes ajavahemik, mille jooksul töötaja teeb töölepingu, kohaldatava kollektiivlepingu ja/või kehtivate õigusnormide alusel tööd, on tööandja käsutuses ning tegutseb või täidab oma kohustusi.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-57" title="page-3">
      Artikli 112 lõige 1: Täistööajaga töötavate töötajate tavaline tööaeg on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-58" title="page-3">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-59" title="page-3">
      Artikli 114 lõige 1: Seadusjärgne maksimaalne tööaeg ei tohi ületada 48 tundi nädalas, kaasa arvatud ületunnitöö.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-60" title="page-3">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-61" title="page-3">
      Artikli 135 lõige 1: Töötajatel on õigus kahe tööpäeva vahelisele puhkeajale, mis ei tohi olla lühem kui 12 järjestikust tundi.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">II.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Faktilised asjaolud, menetlus põhikohtuasjas ja eelotsuse küsimused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">11.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Rumeenia kõrgharidusasutus Academia de Studii Economice din București (Bukaresti Majandusõpingute Akadeemia, edaspidi „ASE“) sai Euroopa Sotsiaalfondist tagastamatut Euroopa toetust, mille andsid Rumeenia ametiasutused, konkreetsel juhul Organismul Intermediar pentru Programul Operațional Capital Uman – Ministerul Educației Naționale (Inimkapitali rakenduskava vahendusasutus – haridusministeerium, edaspidi „OI POCU MEN“), et rakendada projekti POSDRU/89/1.5/S/59184 (inimressursside arendamise valdkondlik rakenduskava nimega „Majandusteadusuuringute järeldoktoriõppe tulemuslikkus ja tipptase Rumeenias“, edaspidi „projekt“).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">12.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">OI POCU MEN leidis 4. juunil 2018. aastal finantsrikkumiste tuvastamise protokollis, et osa projekti rakendusrühma ekspertide töötasukuludest ei ole abikõlblikud, kuna need töötajad olid ajavahemikus oktoober 2012 – jaanuar 2013 teatavatel päevadel registreerinud töötatud tundide koguarvu, mis ületas igapäevast töötundide piirmäära 13 tundi päevas, mis oli kindlaks määratud OI POCU MENi juhistes kooskõlas direktiivi 2003/88 sätetega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">13.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Abikõlbmatuks peetavad kulud summas 13 808 Rumeenia leud (2904 eurot) vastavad projekti rakendusrühma töötajate töötasukuludele (netopalk, maksud, töötaja ja tööandja sissemaksed).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">14.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhikohtuasja toimikust nähtub eelotsusetaotluse esitanud kohtu kinnitusel, et eksperdid võeti tööle sama tööandja – ASEga – sõlmitud mitme töölepingu alusel. Näib, et see institutsioon võttis nad individuaalse määramata tähtajaga töölepingu alusel töötajatena tööle täistööajaga 40 tundi nädalas, kuid nad sõlmisid sama tööandjaga ka ühe või mitu osalise tööajaga individuaalset tähtajalist töölepingut. Seetõttu registreerisid need töötajad mõnel päeval töötatud tundide koguarvuks 14–16 tundi päevas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">15.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">OI POCU MEN jättis 2. augusti 2018. aasta otsusega 1035/DDDZ rahuldamata ASE poolt rikkumiste tuvastamise protokolli peale esitatud vaide; selle otsuse tühistamine on eelotsusetaotluse esitanud kohtus, Tribunalul Bucureştis (Bukaresti esimese astme kohus, Rumeenia) poolelioleva kohtuasja esemeks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">16.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Viidatud otsus põhineb muu hulgas väitel, et direktiivi 2003/88 artiklis 3 ette nähtud piirmäära (13 igapäevast töötundi töötaja kohta) ei kohaldata mitte iga üksiku töölepingu suhtes, vaid töötaja suhtes, sõltumata sõlmitud töölepingute arvust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">17.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab, et abikõlbmatuks tunnistatud summad vastavad selliste ekspertide töötasukuludele, kes kumuleerisid ajavahemikus oktoober 2012 – jaanuar 2013 teatavatel päevadel põhiprogrammi raames töötatud tunnid, ehk 8 tundi päevas, projekti või muude projektide või tegevuste raames töötatud tundidega. Nende inimeste töötatud igapäevaste töötundide koguarv ületas 13tunnise päevase piirmäära, mis oli kindlaks määratud projekti korraldusasutuse juhistes, mis olid OI POCU MENi arvates kehtestatud kooskõlas direktiivi 2003/88 artiklitega 3 ja 6.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">18.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles olukorras peatas Tribunalul Bucureşti (Bukaresti esimese astme kohus) menetluse ja esitas Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-71" title="page-3">
      „1. Kas direktiivi 2003/88/EÜ artikli 2 lõikes 1 määratletud mõiste „tööaeg“ all peetakse silmas „igat ajavahemikku, mille jooksul töötaja teeb tööd, on tööandja käsutuses ning tegutseb või täidab oma kohustusi“ ühe (täistööajaga) töölepingu alusel või hoopis kõigi sama töötaja poolt sõlmitud töölepingute alusel?
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-72" title="page-3">
      2. Kas liikmesriikidele direktiivi 2003/88/EÜ artiklis 3 sätestatud nõuded (kohustus võtta vajalikud meetmed, et tagada iga töötaja õigus vähemalt 11tunnisele järjestikusele puhkeajale iga 24tunnise ajavahemiku kohta) ja direktiivi 2003/88/EÜ artikli 6 punktis b sätestatud nõuded (keskmise tööaja pikkuse – mis ei ületa 48 tundi – kehtestamise kohustus iga nädalase ajavahemiku kohta, kaasa arvatud ületunnitöö) tuleb tõlgendada nii, et need sätted kehtestavad piirmäärad ühe töölepingu või hoopis kõigi sama tööandjaga või eri tööandjatega sõlmitud lepingute kohta?
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-73" title="page-3">
      3. Juhul kui esimesele ja teisele küsimusele antud vastuste kohaselt ei ole liikmesriikidel võimalik riigisisesel tasandil ette näha, et direktiivi 2003/88/EÜ artikli 3 ja artikli 6 punkti b sätted kuuluvad kohaldamisele iga töölepingu suhtes eraldi ja kui puuduvad riigisisesed õigusnormid, mis näeksid ette, et igapäevane minimaalne puhkeaeg ja maksimaalne töötundide arv nädalas on seotud töötajaga (olenemata sellest, mitu töölepingut ta sama tööandja või eri tööandjatega sõlmib), saab liikmesriigi avalik-õiguslik asutus, kes tegutseb riigi nimel, tugineda direktiivi 2003/88/EÜ artikli 3 ja artikli 6 punkti b sätete otsekohaldatavusele ja karistada tööandjat, kes ei järgi direktiivis ette nähtud minimaalset igapäevast puhkeaega ja/või maksimaalse iganädalase tööaja piirmäära?“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">III.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguslik analüüs</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">A.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sissejuhatavad märkused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastuvõetavus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">19.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon ja mõni teine menetlusse astuja väidavad, et esitatud eelotsuse küsimused on vastuvõetamatud, esitades põhjendusi, mis on kokkuvõttes sisuliselt järgmised: a) teatavate faktiliste asjaolude puudumine, mida on vaja hinnangu andmiseks ja b) nende faktiliste asjaolude kaudne seos põhikohtuasja esemega. Lisaks väitsid mitu menetlusosalist, et küsimuste teatavad osad on osaliselt vastuvõetamatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">20.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotlus, mis, nagu selgitatud, puudutab teatavate kulude abikõlbmatust avaliku sektori rahastuse seisukohast, ega ole otseselt seotud töötundide arvutamisega selleks, et kontrollida, kas on kinni peetud direktiiviga 2003/88 kehtestatud piirmääradest, oleks kindlasti võinud olla mitme faktilise asjaolu puhul põhjalikum. Siiski annab see minimaalse vajaliku teabe põhikohtuasja menetluse faktiliste asjaolude kohta ja viitab kohaldatavatele liidu ja riigisisese õiguse sätetele, võimaldades sel viisil kohtuasja eset ja esitatud küsimusi üldisemalt piisavalt mõista.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">21.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluses määratakse eelkõige kindlaks, et OI POCU MEN väljastas võlateate põhjusel, et ASE ei järginud igapäevaste töötundide maksimaalset piirmäära käsitlevaid õigusnorme: minu arvates on see piisav, et põhjendada direktiivi 2003/88 igapäevase tööaja piirmäära käsitlevate sätete analüüsi. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab kontrollima, kas OI POCU MEN väljastas vaidlustatud võlateate korrektselt või mitte, aga arvestades, et esitatud küsimused puudutavad liidu õigusnormi tõlgendust, peab Euroopa Kohus põhimõtteliselt otsuse tegema. Nagu Euroopa Kohus tegelikult hiljuti kinnitas, „[on] üksnes põhikohtuasja menetleva ja selle lahendamise eest vastutava liikmesriigi kohtu ülesanne […] kohtuasja eripära arvesse võttes hinnata nii eelotsuse vajalikkust asjas otsuse langetamiseks kui ka Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste asjakohasust“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-3" href="#t-3">3</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">22.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Arvestades, et kehtib eelnimetatud eeldus, et „küsimused on asjakohased […], [võib] Euroopa Kohus […] keelduda liikmesriigi kohtu esitatud eelotsuse küsimusele vastamast vaid siis, kui on ilmne, et taotletaval liidu õigusnormi tõlgendusel puudub igasugune seos põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi või õiguslikke asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-4" href="#t-4">4</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">23.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsuse küsimuste teatavate osade suhtes püsivad kahtlused; Euroopa Kohus võib need vastuvõetamatuks tunnistada. Eelkõige viitan tagajärgedele, mis tulenevad direktiivi 2003/88 artikli 6 punktis b sätestatud iganädalase tööaja piirmäära järgimata jätmisest, ning on teise eelotsuse küsimuse teise osa esemeks. Eelotsusetaotluses kirjeldatud faktilistest asjaoludest ei nähtu ühtki seletust selle kohta, miks viidatud säte on asjasse puutuv, kuna ASE vaidlustas üksnes igapäevase tööaja piirmäära ületamise. Sisuline analüüs, mille tööaja piirmääradest kinnipidamise eesmärkide kohta läbi viin, on siiski üldist laadi ega nõua igapäevase ja -nädalase piirmäära selget eristamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">24.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seevastu pean vastuvõetamatuks teise eelotsuse küsimuse osa, mis käsitleb direktiivis 2003/88 sätestatud tööaja igapäevase ja -nädalase piirmäära kohaldamist töölepingute suhtes, mis on sõlmitud eri tööandjatega. Selle kohta selgub nii toimikust kui ka ASE seisukohtadest, et kõik vastavad lepingud – vähemalt need, mis sõlmiti ekspertidega, kes olid õppejõud (kellega seoses on põhikohtuasjas vaidlus) – sõlmiti üksnes selle ülikooliga. Teise eelotsuse küsimuse viidatud osa on seega hüpoteetiline. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-5" href="#t-5">5</a>
</span>) Igal juhul ei täida see Euroopa Kohtu kodukorra artiklis 94 kehtestatud tingimusi, kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus ei andnud ülevaadet faktilistest asjaoludest, millel see eelotsuse küsimuse osa põhineb. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-6" href="#t-6">6</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2003/88 eesmärk ja töötaja positsioon liidu õiguse kohases kaitsesüsteemis</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">25.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu tegelik juhis tööaja valdkonnas esitatud küsimuste lahendamisel on direktiivi 2003/88 kaitse-eesmärk, võttes eelkõige arvesse töötaja nõrgemat positsiooni lepingulises suhtes tööandjaga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">26.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2003/88 eesmärk on nimelt näha ette miinimumnõuded, mis on mõeldud selleks, et parandada töötajate tervise ja töökoha turvalisuse kaitset – eesmärk, mis saavutatakse muu hulgas tööaja kestust reguleerivaid riigisiseseid õigusnorme ühtlustades. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-7" href="#t-7">7</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">27.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See eesmärk on Euroopa sotsiaalõiguse loomise üks võtmetegureid. Olles ELTL artikli 153 alusel kehtestanud nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivis 89/391/EMÜ üldpõhimõtted töötajate turvalisuse ja tervise kaitseks, andis seadusandja nendele suunistele mitme eridirektiiviga konkreetse kuju. Viimaste hulka kuulub ka direktiiv 2003/88, millega kodifitseeriti sellele eelnenud nõukogu 23. novembri 1993. aasta direktiiv 93/104/EÜ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-8" href="#t-8">8</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">28.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõnealuste eesmärkide saavutamiseks on direktiivi 2003/88 sätetes kehtestatud igapäevase ja -nädalase puhkeaja miinimummäärad ja 48tunnine piirmäär töönädala keskmisele pikkusele, mille hulka kuulub ületunnitöö.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">29.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nende õigusnormidega rakendatakse põhiõiguste harta artiklit 31, mille lõikes 1 on kõigepealt sätestatud, et „[i]gal töötajal on õigus töötingimustele, mis on tema tervise, ohutuse ja väärikuse kohased“, ning seejärel lõikes 2, et „[i]gal töötajal on õigus maksimaalse tööaja piirangule ning igapäevastele ja -nädalastele puhkeaegadele ja iga-aastasele tasulisele puhkusele“. See õigus on otseselt seotud inimväärikuse õigusega, mis on ulatuslikumalt kaitstud harta I jaotises. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-9" href="#t-9">9</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">30.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hiljutises otsuses selgitas Euroopa Kohtu suurkoda allikate ja süstemaatilise paiknemise kohta, et „iga töötaja õigus maksimaalse tööaja piirangule ja igapäevasele ja iganädalasele puhkeajale ei ole mitte üksnes liidu sotsiaalõiguse eriti oluline põhimõte, vaid see on sõnaselgelt tagatud ka harta – mille aluslepingutega samaväärset õigusjõudu on tunnistatud ELL artikli 6 lõikes 1 – artikli 31 lõikes 2 […]. Direktiivi 2003/88 sätted ja eriti selle artiklid 3, 5 ja 6 täpsustavad seda põhiõigust ja seega tuleb neid tõlgendada viimast arvestades“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-10" href="#t-10">10</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">31.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seejärel tuletas ta meelde, et „direktiivi 2003/88 eesmärk on kehtestada miinimumnõuded töötajate elu- ja töötingimuste parandamiseks, ühtlustades eelkõige tööaega reguleerivad riigisisesed õigusnormid“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-11" href="#t-11">11</a>
</span>), täpsustades, et „[s]ellise Euroopa Liidu tasandil toimuva tööaja korralduse ühtlustamise eesmärk on tagada töötajate ohutuse ja tervise parem kaitse, andes töötajatele minimaalse – eelkõige igapäevase ja iganädalase – puhkeaja, samuti piisavad puhkepausid, ning sätestades iganädalasele tööajale ülempiiri“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-12" href="#t-12">12</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">32.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samas kohtuotsuses kinnitati seejärel töötaja positsiooni liidu kaitsesüsteemis: „töötajat tuleb käsitada töösuhte nõrgema osapoolena, mis tähendab, et on tarvis takistada tööandja võimalust töötaja õigustele piiranguid seada“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-13" href="#t-13">13</a>
</span>); lisaks tuleb meeles pidada, et „arvestades töötaja niisugust nõrgemat positsiooni, võidakse töötajat heidutada, mistõttu ta loobub kasutamast võimalust kaitsta sõnaselgelt oma õigusi vaidluses tööandjaga, kuna selle tulemusena võib ta muu hulgas sattuda olukorda, kus tööandja rakendab meetmeid, mis võivad mõjutada töösuhet töötaja kahjuks“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-14" href="#t-14">14</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">33.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eespool kinnitatud põhimõtetest tuleneb terve rida tagajärgi: a) direktiivi tõlgendusele, arvestades selle kaitse-eesmärke; b) töötaja võimalusele kasutada direktiiviga antud õigusi ja c) liikmesriikide kaalutlusõiguse piiridele selles direktiivis sisalduvate sätete kohaldamisel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">34.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks tuleneb direktiivi 2003/88 ja hartas tunnustatud sotsiaalsete põhiõiguste vahelisest funktsionaalsest seosest, et direktiivi 2003/88 tõlgendamine ja selle kohaldamisala kindlaksmääramine peavad võimaldama kasutada selle direktiiviga töötajatele tunnustatud subjektiivseid õigusi täielikult ja tegelikult, kõrvaldades kõik takistused, mis võivad tegelikkuses sellist õiguste kasutamist piirata või kahjustada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">35.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2003/88 selline tõlgendus, mis võimaldab samal ajal saavutada direktiiviga taotletud eesmärgid ja selle direktiiviga töötajatele antud õiguste täieliku ja tegeliku kaitse, eeldab seega, et määratakse kindlaks direktiivi kohaldamisest puudutatud isikute konkreetsed kohustused, mis võimaldavad vältida seda, et tööandja ja töötaja vahelise majandussuhte struktuurne ebavõrdsus kahjustab direktiiviga antud õiguste tegelikku kasutamist. See tähendab, et direktiivis sisalduvatele sätetele ei tohi anda kitsendavat tõlgendust, mis kahjustaks töötajale direktiivist tulenevaid õigusi, nagu Euroopa Kohus on ka hiljuti meenutanud. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-15" href="#t-15">15</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">36.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle tõlgenduskäigu teine tagajärg on eespool viidatud õiguste siduv olemus töötaja suhtes.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">37.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Töötajatele direktiiviga 2003/88 antud õigusi, eelkõige õigust igapäevasele puhkeajale ja õigust iganädalasele puhkeajale, mis tulenevad vastavalt tööpäeva ja töönädala kestusele kehtestatud piirmääradest, tuleb nende tiheda seose alusel esmaste ja põhiõigustega pidada töötajate suhtes siduvaks, kuna nende eesmärk on avaliku huvi – töötervishoiu ja tööohutuse – kaitsmine.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">38.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See tähendab, et eespool viidatud õigused ei kuulu kitsalt lepingulist laadi õiguste kogumisse, millest töötaja võib otsustada lisatasu või muu kasu vastu loobuda, vaid need on osa sellest põhiõiguste väikesest tuumikust, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-16" href="#t-16">16</a>
</span>) mis on tagatud esmase õiguse allikatega, millel on põhiseaduse või sellega võrdsustatud tase, ega puuduta üksnes lepingulist suhet tööandja ja töötaja vahel, vaid „töötaja isikut“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">39.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest tuleneb, et nende õiguste siduvus ei tohi sõltuda töötaja tahtest ja seega peavad liikmesriigi seadusandja ja viimasena ka tööandja neid õigusi tunnustama ning tagama need ilma erandite tegemise võimaluseta, välja arvatud erandid, mis on direktiivis 2003/88 sõnaselgelt ette nähtud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">40.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellisele tõlgenduskäigule võib leida kinnitust ka Euroopa Kohtu hiljutisest praktikast. Juba varem viidatud kohtuotsuses CCOO on kirjas, et liikmesriigid on „kohustatud võtma vajalikud meetmed, et tagada iga töötaja õigus […] vähemalt 11‑tunnisele järjestikusele puhkeajale iga 24‑tunnise ajavahemiku kohta […]“, ja neil on kohustus „näha ette keskmise iganädalase tööaja ülempiirina 48 tundi – ülempiir, mille kohta on sõnaselgelt öeldud, et selle alla kuulub ületunnitöö, ning millest ei ole mingil juhul lubatud, välja arvatud […] juhtumil, mida käsitleb direktiivi artikli 22 lõige 1, erandeid teha, isegi mitte töötaja nõusolekul“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-17" href="#t-17">17</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">41.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järgmiseks analüüsin kolmandat tagajärge ehk tagajärge liikmesriikide kaalutlusõiguse piiridele direktiivis 2003/88 sisalduvate sätete kohaldamisel, mis tuleneb põhimõtetest, millele viidati varem.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">42.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selleks, et tagada direktiivi 2003/88 täielik mõju, on vaja, et liikmesriigid tagavad nendest miinimumpuhkeaegadest kinnipidamise ja selle, et iganädalast maksimaalset tööaega mingil juhul ei ületata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">43.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">On küll tõsi, et direktiivi 2003/88 artiklites 3 ja 5 ning artikli 6 punktis b ei ole kindlaks määratud konkreetset üksikasjalikku korda, mille abil liikmesriikidel tuleb tagada neis sätetes ette nähtud õiguste rakendamine. Nagu nähtub nende sätete sõnastusest, teevad viidatud sätted liikmesriikidele ülesandeks see üksikasjalik kord kehtestada, võttes selleks „vajalikke meetmeid“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">44.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega on liikmesriikidel sellekohane kaalutlusõigus, aga arvestades direktiiviga 2003/88 taotletavat põhieesmärki, mis seisneb töötajate elu- ja töötingimuste tõhusa kaitse tagamises ja nende turvalisuse ja tervise paremas kaitses, on nad kohustatud tagama, et nende õiguste soovitav toime on täielikult kindlustatud seeläbi, et töötajatele võimaldatakse tegelikult selles direktiivis ette nähtud igapäevast ja iganädalast minimaalset puhkeaega ja kohaldatakse maksimaalset iganädalast keskmist tööaega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">45.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult ei tohi üksikasjalik kord, mille liikmesriigid kehtestavad, et tagada direktiivis 2003/88 sätestatu rakendamine, „võtta sisu“ harta artikli 31 lõikes 2 ja direktiivi 2003/88 artiklites 3 ja 5 ning artikli 6 punktis b tunnustatud õigustelt. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-18" href="#t-18">18</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">B.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsuse küsimused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimene ja teine eelotsuse küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">46.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Liikmesriigi kohus soovib kahe esimese eelotsuse küsimusega – välja arvatud osa, mis on minu arvates vastuvõetamatu (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-19" href="#t-19">19</a>
</span>) – sisuliselt teada, kas juhul, kui töötaja on sõlminud sama tööandjaga mitu individuaalset töölepingut, tuleb direktiivi 2003/88 artikli 2 lõiget 1, artiklit 3 ja artikli 6 punkti b kohaldada töölepingu või töötaja suhtes.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">47.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle põhjal, mis on eespool kirjas direktiivi 2003/88 eesmärkide kohta ja töötaja positsiooni kohta liidu õiguse kohases kaitsesüsteemis, selgub, et kõige parem on tõlgendus, mille kohaselt tuleb igapäevase tööaja piirmäära, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-20" href="#t-20">20</a>
</span>) mis on direktiivis 2003/88 kaudselt sätestatud selliselt, et on kehtestatud 11tunnine minimaalne puhkeaeg, kohaldada töötaja suhtes.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">48.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Töötaja (mitte tööleping) on direktiiviga kaitstud isik ja igapäevase (ning ‑nädalase) tööaja piirmäär aitab selle kaitse tagada kahest aspektist: avalikul tasandil, kuna tervishoiu kaitse on vaieldamatult avalik huvi, mis asetseb osapoolte erahuvidest kõrgemal, ja lepingulisel tasandil, kuna töötajat kui töösuhte nõrgemat osapoolt tuleb kaitsta võimalike kuritarvituste eest tööandja poolt, kes võib tema õigusi (lepinguga) piirata. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-21" href="#t-21">21</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">49.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tõlgendus, mille kohaselt saab direktiivis kehtestatud piirmääradest kõrvale hoida nii, et töötajal palutakse lihtsalt allkirjastada mitu töölepingut, millest igaüks on ette nähtud piirmäärast lühema igapäevase ja ‑nädalase tööajaga, on vastuolus Euroopa Kohtu järjepidevate suunistega, mida varem analüüsisin.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">50.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellist käsitlust toetab selgelt ka direktiivi 2003/88 artikli 3 sõnastus: „Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada iga töötaja õigus vähemalt 11-tunnisele järjestikusele puhkeajale iga 24-tunnise ajavahemiku kohta“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">51.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esitatud süstemaatiline käsitlus koos direktiivi sõnastusega osutavad ühetähenduslikult sellele, et juhul, kui töötaja on sõlminud sama tööandjaga mitu töölepingut: a) tuleb direktiivis 2003/88 sisalduvaid sätteid tõlgendada selle kaitse‑eesmärgist lähtudes ja nii, et tagatakse direktiivi soovitav toime, ja viimasena nii, et töötajad saavad täielikult ja tegelikult kasutada neile direktiiviga antud subjektiivseid õigusi, kõrvaldades kõik takistused, mis võivad nende õiguste kasutamist tegelikkuses piirata või kahjustada; b) kuna direktiiviga antud õigused on tihedalt seotud esmaste ja põhiõigustega, tuleb neid pidada nende töötajate suhtes siduvaks ja liikmesriikide seadusandjad ei või neist erandeid kehtestada, välja arvatud kõnealuses direktiivis sõnaselgelt sätestatud juhtudel; c) üksikasjalikud korrad, mille liikmesriigid kehtestavad selleks, et tagada direktiivis 2003/88 sätestatu rakendamine, ei tohi võtta sisu selles direktiivis sätestatud õigustelt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">52.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esitatud tõlgenduskäigu põhjal langevad seega ära väited, mille teatavad menetlusse astujad esitasid tõendamaks, et direktiivis ja riigisiseses õiguses ette nähtud kestuse piirmääri tuleb kohaldada lepingu, mitte töötaja suhtes.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">53.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Need võib kokku võtta järgmiselt: direktiivis ei ole konkreetselt öeldud, et piirmääri tuleb kohaldada töötaja suhtes; seevastu seda, et piirmääri tuleb kohaldada lepingu suhtes, tõendab asjaolu, et teatavates valdkondlikes regulatsioonides on see sõnaselgelt ette nähtud; nõukogus ei saavutatud konsensust komisjoni poolt omal ajal esitatud järjestikuste ettepanekute osas direktiivi muutmiseks nii, et see viitaks selgelt kohaldamisele töötaja suhtes, ja seetõttu ei ole neid ettepanekuid rakendatud; tegelik olukord liikmesriikides on mitmekesine direktiivi 2003/88 sätete kohaldamisel jäetud kaalutlusõiguse tõttu ja kui enamik liikmesriike kohaldab piiravaid sätteid töötaja suhtes, siis mõni liikmesriik kohaldab neid hoopis lepingu suhtes; see on nii ka majanduslikel põhjustel ja direktiivi võimalikul tõlgendusel, mis kohustaks kohaldama piirmääri töötaja suhtes, võiksid olla märkimisväärsed tagajärjed; töötajal peaks olema võimalik kokku leppida, et ta teeb mitme lepingu alusel direktiivis ette nähtud piirmääradest kauem tööd, seda põhjusel, et tal on liidu õigusega kaitstud töötamise vabadus; teatavat liiki töötajatele ei kohaldu direktiivis 2003/88 ette nähtud piirmäärad ja kohaldada tuleb hoopis samas direktiivis kehtestatud erandeid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">54.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Väide sõnastuse kohta, mis tuleneb õigusliku tõlgenduse üldtuntud väitest, mida väljendatakse sententsiga ubi lex voluit dixit, ubi noluit tacuit, ei ole kuigi veenev ning on vastuolus eelnevates punktides läbi viidud direktiivi 2003/88 süstemaatilise ja teleoloogilise tõlgendamise tulemustega, mis näitasid, et igapäevase (ja ‑nädalase) tööaja piirmääradest on vaja kinni pidada iga töötaja suhtes selleks, et tagada liidu õiguse sätete kasulik mõju. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-22" href="#t-22">22</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">55.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisest küljest ei ole minu soovitatud tõlgendusega mitte mingil viisil vastuolus see, et teatavateks erijuhtudeks on olemas sõnaselge viide kohaldamisele töötaja suhtes. Mõni töötajate kategooria ja teatavate spetsiifiliste valdkondade töötajad vajavad nimelt erikaitset – töö olemuslike tunnuste tõttu, näiteks töötajad, kes tegelevad autovedude alase liikuva tegevusega (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-23" href="#t-23">23</a>
</span>) – ja nende jaoks on liidu õiguses sõnaselgelt ette nähtud viide kohaldamisele töötaja suhtes.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">56.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Liikmesriikide erinev praktika (nagu komisjon oma aruandes direktiivi 2003/88 rakendamise kohta liikmesriikides (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-24" href="#t-24">24</a>
</span>) ja direktiivi tõlgendavas teatises (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-25" href="#t-25">25</a>
</span>) ise rõhutas), nagu ka tingimused, milles see direktiiv vastu võeti, muud tööaega käsitlevad direktiivid ja Euroopa Parlamendi esitatud ettepanekud direktiivi 2003/88 muutmiseks, mis on seni tagasi lükatud, on kõik elemendid, millel ei ole käesolevas kohtuasjas otsustavat tähendust. Need võiksid olla mingil määral huvipakkuvad tulevases analüüsis, mis viiakse läbi eri tööandjatega sõlmitud mitme töölepingu küsimuse kohta. Neis on nimelt tõstatatud erinevad küsimused, mis puudutavad eri tööandjate lepingulist vastutust turvalisuse tagamise kohustuse täitmisel, nagu ka teadlikkust olukordadest, mida tööandja täielikult ei kontrolli.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">57.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eri liikmesriikide esitatud väited, mis puudutavad neile seoses direktiivi 2003/88 artikli 3 ja artikli 6 punkti b rakendamise üksikasjaliku korraga jäetud kaalutlusruumi, on põhjendamatud. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-26" href="#t-26">26</a>
</span>) Tegelikult ei puuduta esitatud küsimus minu arvates mitte kõnealuste normide rakendamise üksikasjalikku korda, vaid eelkõige nende normide ulatust. Niisiis peab Euroopa Kohus neid õigusnorme tõlgendama, et määrata üheselt nende ulatus: viidatud piirmäärade ületamine üksnes asjaolu tõttu, et töötaja sõlmis mitu töölepingut, kujutaks endast tuumikkaitselt „sisu võtmist“, mis, nagu juba mainitud, kahjustaks märkimisväärselt direktiivi kasulikku mõju.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">58.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Pakutud tõlgenduse majanduslike tagajärgedega seoses piisab, kui meenutada, et direktiivi 2003/88 põhjendusest 4 tulenevalt ei tohiks töötajate ohutuse ja tervise tõhusat kaitset allutada üksnes majanduslikele kaalutlustele. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-27" href="#t-27">27</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">59.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks ei nähtu toimikust täpset ja detailset analüüsi majanduslikust mõjust, mida selline tõlgendus võiks kujutada erinevatele majandussüsteemidele, milles kohaldatakse praegu direktiivis 2003/88 ette nähtud piirmääri lepingu suhtes.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">60.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab töötaja õigust teha tööd ja tegutseda vabalt valitud või vastuvõetaval kutsealal, mille kohta öeldakse, et see on põhiõiguste hartas tingimusteta tunnustatud põhiõigus, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-28" href="#t-28">28</a>
</span>) näitavad varem väljendatud põhimõtted direktiivi 2003/88 kaitse-eesmärkide ja töötaja nõrgema positsiooni kohta, et eksisteerivad välised avalik-õigusliku olemusega piirangud, mis on seotud selliste üldiste huvidega nagu tervis ja töökoha turvalisus, mis kaaluvad üles võimalikud erahuvid, ka võimalikud töötaja enda huvid, kooskõlas harta artikli 52 lõike 1 õige tõlgendusega. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-29" href="#t-29">29</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">61.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohus on seoses direktiivis 2003/88, eelkõige artikli 17 lõikes 1 ette nähtud eranditega, mis õigustavad selle direktiivi artiklite 3 ja 6 teatud töötajatele kohaldamata jätmist, korduvalt kinnitanud, et nimetatud säte on kohaldatav töötajate suhtes, „kelle tööaja pikkust ei mõõdeta ja/või ei määrata eelnevalt kindlaks kõnealuse tegevuse konkreetsete omaduste tõttu või kui selle määravad töötajad ise“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-30" href="#t-30">30</a>
</span>). Kuna eelotsusetaotluses kinnitatakse, et põhikohtuasja asjaomastel töötajatel olid täiskohaga töölepingud, mis nägid ette 40 töötundi nädalas, näib mulle ebatõenäoline, et need töötajad, ka juhul, kui nad on ülikooli õppejõud, kuuluvad sellesse töötajate kategooriasse. Igal juhul peab liikmesriigi kohus selle kindlaks tegema.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">62.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuigi minu pakutud süstemaatilise ja teleoloogilise tõlgenduskäigu alusel langevad ära väited, mis on esitatud toetamaks direktiivis 2003/88 sätestatud igapäevase (ja ‑nädalase) tööaja piirmäärade kohaldamist töölepingu suhtes, tuleb siiski selgitada teatavaid asjaolusid, et määratleda õigesti minu ettepaneku ulatus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">63.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Igapäevase (ja ‑nädalase) tööaja piirmäärade kohaldatavus iga töötaja suhtes, sõltumata sellest, mitu lepingut ta on sama tööandjaga sõlminud, eeldab, et liikmesriigi kohus on kindlaks teinud, et konkreetsel juhul vastavad faktilised asjaolud mõiste „töötaja“ ja mõiste „tööaeg“ määratlusele, nagu see on antud liidu õiguses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">64.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu komisjon oma kirjalikes seisukohtades õigesti märkis, kohalduvad direktiivis 2003/88 sisalduvad sätted üksnes „töötajatele“ selle direktiivi tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">65.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohus kordas ka hiljuti, et „mõistet „töötaja“ [ei või] eri liikmesriikide õiguse kohaselt erinevalt tõlgendada, vaid sellel on liidu õiguses iseseisev tähendus. See mõiste tuleb määratleda töösuhet iseloomustavate objektiivsete kriteeriumide põhjal, võttes arvesse asjaomaste isikute õigusi ja kohustusi“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-31" href="#t-31">31</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">66.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Liikmesriigi kohus „peab […] lähtuma objektiivsetest kriteeriumidest ja hindama igakülgselt kõiki tema menetluses oleva kohtuasja asjaolusid, mis on seotud asjaomase tegevuse ja kohtuasja poolte omavahelise suhtega“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-32" href="#t-32">32</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">67.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kvalifitseerimise eesmärgil tuleb meenutada, et „[t]öösuhtele on iseloomulik olukord, kus töötaja osutab teatava aja jooksul teisele isikule tema juhtimise all teenuseid, mille eest ta saab tasu“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-33" href="#t-33">33</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">68.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Töösuhe „eeldab [seega] alluvussuhte olemasolu töötaja ja tööandja vahel. Alluvussuhte olemasolu tuleb igal üksikul juhul hinnata lähtuvalt kõikidest pooltevahelisi suhteid iseloomustavatest asjaoludest ja tingimustest“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-34" href="#t-34">34</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">69.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhikohtuasjas kõne all olevate töötajate poolt projekti POSDRU/89/1.5/S/59184 jaoks töötatud aeg on asjasse puutuv kõnealuse direktiivi artiklis 3 ja artikli 6 punktis b sätestatud igapäevase minimaalse puhkeaja või iganädalase maksimaalse tööaja määratlemiseks ainult juhul, kui selle projekti raames oli ASE ja kõnealuste ekspertide vahel alluvussuhe. Toimikust näib tulenevat, et tegemist oli alluvussuhtes tehtava tööga, aga selle peab kindlaks tegema liikmesriigi kohus, kes peab arvestama ka lepingus sätestatud töö eripära (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-35" href="#t-35">35</a>
</span>) (milleks paistab olevat õpetus- ja teadustöö).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">70.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu komisjon õigesti märkis, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-36" href="#t-36">36</a>
</span>) ei välista pakutud tõlgendus seega, et töötajad tegutsevad lisaks alluvussuhtes tehtavale tööle ettevõtjate või vabatahtlikena, juhul kui kehtivad riigisisesed õigusnormid seda võimaldavad; on ilmselge, et sellisel juhul jääks viimastele tegevustele, mis ei kujuta endast alluvussuhtes tehtud tööd, kulutatud aeg direktiivis 2003/88 ette nähtud piirmäärade arvestusest välja.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">71.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab veel mõistet „tööaeg“, siis nagu Euroopa Kohus on korduvalt täpsustanud, on mõiste „tööaeg“ ja mõiste „puhkeaeg“ direktiivi 2003/88 tähenduses liidu õiguse mõisted, mis tuleb määratleda vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele, lähtudes selle direktiivi ülesehitusest ja eesmärgist, milleks on kehtestada miinimumnõuded töötajate elu‑ ja töötingimuste parandamiseks; (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-37" href="#t-37">37</a>
</span>) seega „ei tule [neid] tõlgendada liikmesriikide erinevate eeskirjade sätete alusel […]. Vaid selline autonoomne tõlgendamine saab tagada selle direktiivi täieliku toime ja nende mõistete ühetaolise kohaldamise kõigis liikmesriikides […]. Seega ei tähenda asjaolu, et tööaja mõiste määratlus viitab siseriiklikule õigusele ja/või tavale, et liikmesriigid võivad ühepoolselt määrata selle mõiste ulatuse. Samuti ei saa need riigid allutada mingitele tingimustele töötajate õigust sellele, et tööaega ja puhkeaega asjakohaselt arvesse võetaks, kuivõrd see õigus tuleneb otse selle direktiivi sätetest. Mis tahes teistsugune tõlgendus oleks vastuolus direktiivi 93/104 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-38" href="#t-38">38</a>
</span>) eesmärgiga ühtlustada miinimumnõuete abil töötajate turvalisuse ja tervise kaitse“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-39" href="#t-39">39</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">72.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivis viidatakse tööaja mõiste – mida on vaja samas direktiivis ette nähtud kaitsete kohaldamiseks – piiritlemiseks „iga[le] ajavahemik[ule], mille jooksul töötaja teeb tööd, on tööandja käsutuses ning tegutseb või täidab oma kohustusi […]“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-40" href="#t-40">40</a>
</span>) (artikli 2 lõige 1).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">73.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest lähtuvalt tuleb kooskõlas eespool pakutud teleoloogilise tõlgenduskäiguga direktiivis kehtestatud igapäevase (ja ‑nädalase) tööaja piirmääradest kinnipidamist hinnata igal konkreetsel juhul eraldi tegelikult töötatud tundide alusel. Kuna tegemist on sätetega, mille eesmärgiks ei ole kaitsta töötajat majanduslikult, vaid tervise ja töökoha turvalisuse seisukohast, siis võimalik lepinguliste piirmäärade ületamine iseenesest – kui sellele ei järgnenud tegelikku piirmäärade ületamist – ei tähenda seda, et ette nähtud piirmääri on rikutud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">74.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Liikmesriigi kohus peab tegema kindlaks, kas põhikohtuasjas täitsid ASE töötajad oma ülesandeid alluvussuhtes ja kas lepingus sätestatud tööaeg on tegelik tööaeg direktiivi 2003/88 tähenduses (nagu seda on Euroopa Kohtu praktikas tõlgendanud). Ja samuti, kas tegemist võib olla sama direktiivi artiklis 17 silmas peetud juhuga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">75.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Pärast eelneva tuvastamist, peab liikmesriigi kohus samuti hindama, kas töötunnid tuleb seaduse ja pooltevahelise lepingu alusel hüvitada või mitte.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">76.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Viimasena käsitlen ajalise kehtivuse piiramise taotlusi, mille mõni menetlusse astuja esitas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">77.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ajalise kehtivuse piiramise taotlust, mille esitas kõigepealt Rumeenia valitsus, kuna direktiivi 2003/88 asjaomaste sätete kohaldamisel töötaja suhtes oleks süsteemne mõju Rumeenia tööturule, kus paljudel töötajatel on lepingud mitme tööandjaga, ei tule käsitleda, juhul kui Euroopa Kohus leiab – nagu teen ettepaneku –, et teine eelotsuse küsimus on vastuvõetamatu osas, milles see puudutab olukordi, kus töölepingud on sõlmitud mitme tööandjaga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">78.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab Rumeenia valitsuse teisena esitatud taotlust, siis mulle näib, et selle võib jätta rahuldamata, kuna finantstagajärjed, mis võivad liikmesriigile tuleneda eelotsusest, ei põhjenda iseenesest selle eelotsuse ajalise kehtivuse piiramist. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-41" href="#t-41">41</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">79.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab ASE taotlust, mis esitati juhuks, kui Euroopa Kohus peaks leidma, et direktiivi 2003/88 kõnealuseid sätteid tuleb kohaldada töötaja suhtes, siis mulle näib, et selle võib jätta rahuldamata seetõttu, et see ei ole vähimalgi määral põhjendatud. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-42" href="#t-42">42</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmas eelotsuse küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">80.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmanda küsimusega küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt, kas juhul, kui direktiivi 2003/88 sätteid, mis kehtestavad igapäevase minimaalse puhkeaja ja iganädalase maksimaalse tööaja, kohaldatakse iga töötaja suhtes, saab riigi nimel tegutsev avalik-õiguslik asutus tugineda direktiivi 2003/88 artikli 3 ja artikli 6 punkti b vahetule õigusmõjule sellise tööandja suhtes, kes neid sätteid ei täida.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">81.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Jagan komisjoni arvamust, kes leiab kirjalikes seisukohtades, et Euroopa Kohtu vastamine viidatud küsimusele ei ole põhjendatud. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-43" href="#t-43">43</a>
</span>) Niipalju, kui toimikust on võimalik aru saada, puudutab põhikohtuasi vahetu õigusmõju põhimõtte „horisontaalset“ kohaldamist kahe Rumeenia avalik-õigusliku institutsiooni vahel. Lisaks on Rumeenia õiguses tööseadustiku artikli 135 lõikes 1 ette nähtud, et igal töötajal on õigus kahe tööpäeva vahelisele puhkeajale, mis ei tohi olla lühem kui 12 tundi, ja direktiivi 2003/88 artiklis 3 kehtestatud piirmäär on minimaalselt 11 tundi puhkeaega päevas. Seega annab riigisisene õigus, mis piirab igapäevast tööaega 12 tunniga päevas, direktiivi sätetest ulatuslikuma kaitse. Vahetu õigusmõju põhimõte võimaldab eraõiguslikul isikul tugineda liikmesriigivastase menetluse raames vahetult direktiivis sätestatud õigusnormidele, juhul kui seda direktiivi ei ole riigisisesesse õiguskorda üle võetud, või kui liikmesriik ei ole seda õigesti üle võtnud. Käesoleval juhul ei ole siiski vaidlustatud ühtegi riigisisest õigusnormi, mis oleks liidu õiguse sätetega (antud juhul direktiiviga 2003/88) vastuolus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">82.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega kerkib vahetu õigusmõju küsimus üksnes juhul, kui riigisisest õigust ei ole kuidagi võimalik tõlgendada liidu õigusega kooskõlas. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-44" href="#t-44">44</a>
</span>) Käesoleval juhul näib mulle, et puudub põhjus leida, et OI POCU MEN ei saanud teha oma otsust Rumeenia õigusnormide alusel, tõlgendades neid kooskõlas direktiivi 2003/88 asjasse puutuvate sätetega. Liikmesriigi kohus peab selle kindlaks tegema, aga ma ei näe kooskõlaliseks tõlgendamiseks takistusi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">83.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Juhul kui liikmesriigi kohus otsustab, et ei ole võimalik tõlgendada nende sätetega kooskõlas, peab ta kindlaks tegema, kas on täidetud tingimused direktiivis 2003/88 sisalduvate sätete vahetule õigusmõjule tuginemiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">84.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu on teada, on esiteks vaja, et direktiivi 2003/88 artikli 3 ja artikli 6 punkti b sätted oleksid tingimusteta ja piisavalt täpsed. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-45" href="#t-45">45</a>
</span>) Ma ei leia, et selles osas esineks kahtlusi, kuna Euroopa Kohus juba kinnitas seda seoses direktiivi 2003/88 artikli 6 punktiga b.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">85.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks, kuna eelotsusetaotluse põhjal on selge, et OI POCU MEN on avalik‑õiguslik institutsioon, mis tegutseb riigi nimel, siis on vaja, et liikmesriigi kohus teeks kindlaks, et õiguslikust vormist sõltumata on ASE asutus, millele on avaliku võimu aktiga antud ülesanne osutada viimase kontrolli all avalikku teenust, ja et sel eesmärgil on tal eraisikute vahel kohaldatavate õigusnormidega võrreldes erandlikud volitused. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-46" href="#t-46">46</a>
</span>) Toimiku sõnastuse põhjal ei teki ASE avalik‑õigusliku vormi suhtes erilisi kahtlusi, kuid igal juhul on tegemist faktilise asjaolu tuvastamisega, mis on liikmesriigi kohtu ülesanne.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">IV.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ettepanek</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">86.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodud kaalutlustel teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Tribunalul Bucureşti (Bukaresti esimese astme kohus, Rumeenia) poolt Euroopa Kohtule esitatud eelotsuse küsimustele järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-150" title="page-3">
      1. Mõistet „tööaeg“, mis on määratletud direktiivi 2003/88 artikli 2 lõikes 1, tuleb mõista kui „igat ajavahemikku, mille jooksul töötaja teeb tööd, on tööandja käsutuses ning tegutseb või täidab oma kohustusi“ kõigi selle töötaja poolt sama tööandjaga sõlmitud töölepingute alusel.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-151" title="page-3">
      2. Nõudeid, mis on kehtestatud liikmesriikidele direktiivi 2003/88 artiklis 3 (kohustus võtta vajalikud meetmed, et tagada iga töötaja õigus vähemalt 11tunnisele järjestikusele puhkeajale iga 24tunnise ajavahemiku kohta) ja direktiivi 2003/88 artikli 6 punktis b (kohustus kehtestada iganädalase keskmise tööaja pikkuseks 48 tundi, kaasa arvatud ületunnitöö), tuleb tõlgendada nii, et need sätestavad piirmäärad kõigi sama tööandjaga sõlmitud lepingute kohta.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-152" title="page-3">
      3. Liikmesriigi kohus peab direktiivi 2003/88 artiklis 3 ja artikli 6 punktis b ette nähtud piirmäärade võimaliku ületamise kindlakstegemisel kontrollima, kas lepingus sätestatud tööd tehakse alluvussuhtes, mistõttu tegemist on „töötajaga“ liidu õiguse tähenduses; kas tegemist on tõepoolest „tööajaga“ liidu õiguse tähenduses ja kas direktiivi 2003/88 artiklis 17 ette nähtud erandite kohaldamine on välistatud.
    </p>
    <div/>
  <hr class="note"/>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-1" href="#c-1">1</a>
</span>) Algkeel: itaalia.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-2" href="#c-2">2</a>
</span>) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT 2003, L 299, lk 9; ELT eriväljaanne 05/04, lk 381).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-3" href="#c-3">3</a>
</span>) Vt 3. septembri 2020. aasta kohtuotsus Vivendi (C‑719/18, EU:C:2020:627, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-4" href="#c-4">4</a>
</span>) Vt 3. septembri 2020. aasta kohtuotsus Vivendi (C‑719/18, EU:C:2020:627, punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-5" href="#c-5">5</a>
</span>) Vt selle kohta 22. jaanuari 2020. aasta kohtuotsus Baldonedo Martín (C‑177/18, EU:C:2020:26, punkt 68 ja 72–74).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-6" href="#c-6">6</a>
</span>) Vt analoogia alusel 26. oktoobri 2017. aasta kohtuotsus Balgarska energiyna borsa (C‑347/16, EU:C:2017:816, punkt 56 ja 58–60).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-7" href="#c-7">7</a>
</span>) Vt selle kohta 9. novembri 2017. aasta kohtuotsus Maio Marques da Rosa (C‑306/16, EU:C:2017:844, punkt 45) ja 10. septembri 2015. aasta kohtuotsus Federación de Servicios Privados del sindicato Comisiones obreras (C‑266/14, EU:C:2015:578, punkt 23).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-8" href="#c-8">8</a>
</span>) Euroopa Kohtu praktikas on nimelt järjepidevalt kinnitatud, et kuna direktiivi 2003/88 artiklid 1–8 on sõnastatud sisuliselt identselt nõukogu 23. novembri 1993. aasta direktiivi 93/104/EÜ, mis käsitleb tööaja korralduse teatavaid aspekte (EÜT 1993, L 307, lk 18; ELT eriväljaanne 05/02, lk 197), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 2000. aasta direktiiviga 2000/34/EÜ (EÜT 2000, L 195, lk 41), artiklitega 1–8, siis on nende sätete tõlgendus Euroopa Kohtu poolt direktiivi 2003/88 eespool nimetatud sätetele ülekantav; vt paljude hulgas 21. veebruari 2018. aasta kohtuotsus Matzak (C‑518/15, EU:C:2018:82, punkt 32) ja 4. märtsi 2011. aasta kohtumäärus Grigore (C‑258/10, ei avaldata, EU:C:2011:122, punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-9" href="#c-9">9</a>
</span>) Vt selle kohta ka kohtujurist Tanchevi ettepanek kohtuasjas King (C‑214/16, EU:C:2017:439, punkt 36).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-10" href="#c-10">10</a>
</span>) Vt 14. mai 2019. aasta kohtuotsus CCOO (C‑55/18, EU:C:2019:402, punktid 30 ja 31 ning seal viidatud kohtupraktika). Harta artiklis 31 on sätestatud: „1. Igal töötajal on õigus töötingimustele, mis on tema tervise, ohutuse ja väärikuse kohased. 2. Igal töötajal on õigus maksimaalse tööaja piirangule ning igapäevastele ja -nädalastele puhkeaegadele ja iga-aastasele tasulisele puhkusele“.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-11" href="#c-11">11</a>
</span>) Vt 14. mai 2019. aasta kohtuotsus CCOO (C‑55/18, EU:C:2019:402, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-12" href="#c-12">12</a>
</span>) Vt 14. mai 2019. aasta kohtuotsus CCOO (C‑55/18, EU:C:2019:402, punkt 37 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-13" href="#c-13">13</a>
</span>) Vt 14. mai 2019. aasta kohtuotsus CCOO (C‑55/18, EU:C:2019:402, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-14" href="#c-14">14</a>
</span>) Vt 14. mai 2019. aasta kohtuotsus CCOO (C‑55/18, EU:C:2019:402, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-15" href="#c-15">15</a>
</span>) Vt 14. mai 2019. aasta kohtuotsus CCOO (C‑55/18, EU:C:2019:402, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-16" href="#c-16">16</a>
</span>) Vt vastava Euroopa Kohtu sõnaselge seisukoha kohta punkt 29 eespool ja seal viidatud kohtupraktika.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-17" href="#c-17">17</a>
</span>) Vt 14. mai 2019. aasta kohtuotsus CCOO (C‑55/18, EU:C:2019:402, punktid 38 ja 39 ning seal viidatud kohtupraktika). Kohtujuristi kursiiv.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-18" href="#c-18">18</a>
</span>) Vt 14. mai 2019. aasta kohtuotsus CCOO (C‑55/18, EU:C:2019:402, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-19" href="#c-19">19</a>
</span>) See osa puudutab, nagu juba öeldud, võimalust, et töötaja allkirjastab eri tööandjatega mitu töölepingut, ja selle suhtes tuleks esitada teised kaalutlused.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-20" href="#c-20">20</a>
</span>) See arutluskäik kehtib ka iganädalase tööaja piirmäära kohta (mis on kehtestatud 48tunnise keskmisena, sealhulgas ületunnitöö), juhul kui Euroopa Kohus otsustab jätta tunnistamata teise eelotsuse küsimuse selle osa vastuvõetamatuks seetõttu, et see ei ole otseselt seotud põhikohtuasja asjaoludega.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-21" href="#c-21">21</a>
</span>) Vt punkt 31 eespool.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-22" href="#c-22">22</a>
</span>) Analoogse arutluskäigu kohta samuti tööaja teemal, aga seoses arvestussüsteemidega, vt minu ettepanek kohtuasjas CCOO (C‑55/18, EU:C:2019:87, punkt 74 jj).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-23" href="#c-23">23</a>
</span>) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/15/EÜ autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta (EÜT 2002, L 80, lk 35; ELT eriväljaanne 05/04, lk 224) artikkel 4.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-24" href="#c-24">24</a>
</span>) 26. aprilli 2017. aasta aruanne COM(2017) 254 final.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-25" href="#c-25">25</a>
</span>) 24. mai 2017. aasta teatis (ELT 2017, C 165, lk 1).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-26" href="#c-26">26</a>
</span>) Vt eespool punkt 41 jj.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-27" href="#c-27">27</a>
</span>) Vt 14. mai 2019. aasta kohtuotsus CCOO (C‑55/18, EU:C:2019:402, punktid 66 ja 67 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-28" href="#c-28">28</a>
</span>) Artikli 15 lõige 1.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-29" href="#c-29">29</a>
</span>) „Hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste teostamist tohib piirata ainult seadusega ning arvestades nimetatud õiguste ja vabaduste olemust. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt võib piiranguid seada üksnes juhul, kui need on vajalikud ning vastavad tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.“</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-30" href="#c-30">30</a>
</span>) Vt 26. juuli 2017. aasta kohtuotsus Hälvä jt (C‑175/16, EU:C:2017:617, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika). Direktiivi 2003/88 artikli 17 lõikes 1 ette nähtud erandit peab tõlgendama nii, et selle ulatus on piiratud sellega, mis on rangelt vajalik asjaomase erandiga kaitstavate huvide kaitseks (26. juuli 2017. aasta kohtuotsus Hälvä jt (C‑175/16, EU:C:2017:617, punkt 31 ja seal viidatud kohtupraktika)).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-31" href="#c-31">31</a>
</span>) Vt 20. novembri 2018. aasta kohtuotsus Sindicatul Familia Constanţa jt (C‑147/17, EU:C:2018:926, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-32" href="#c-32">32</a>
</span>) Vt 26. märtsi 2015. aasta kohtuotsus Fenoll (C‑316/13, EU:C:2015:200, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-33" href="#c-33">33</a>
</span>) Vt 20. novembri 2018. aasta kohtuotsus Sindicatul Familia Constanţa jt (C‑147/17, EU:C:2018:926, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-34" href="#c-34">34</a>
</span>) Vt 20. novembri 2018. aasta kohtuotsus Sindicatul Familia Constanţa jt (C‑147/17, EU:C:2018:926, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-35" href="#c-35">35</a>
</span>) Vt ka eelnev punkt seoses direktiivis 2003/88 sätestatud eranditega.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-36" href="#c-36">36</a>
</span>) Kirjalikud seisukohad, punkt 64.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-37" href="#c-37">37</a>
</span>) Vt 21. veebruari 2018. aasta kohtuotsus Matzak (C‑518/15, EU:C:2018:82, punkt 62) ja 10. septembri 2015. aasta kohtuotsus Federación de Servicios Privados del sindicato Comisiones obreras (C‑266/14, EU:C:2015:578, punkt 27).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-38" href="#c-38">38</a>
</span>) Nagu eespool selgitatud, on see identne direktiiviga 2003/88, ja kehtima jäävad varem kehtinud direktiivi sätetele Euroopa Kohtu antud varasemad tõlgendused.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-39" href="#c-39">39</a>
</span>) Vt 9. septembri 2003. aasta kohtuotsus Jaeger (C‑151/02, EU:C:2003:437, punktid 58 ja 59).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-40" href="#c-40">40</a>
</span>) Kohtujuristi kursiiv.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-41" href="#c-41">41</a>
</span>) Vt 27. veebruari 2014. aasta kohtuotsus Transportes Jordi Besora (C‑82/12, EU:C:2014:108, punkt 48 ja viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-42" href="#c-42">42</a>
</span>) Vt 3. oktoobri 2019. aasta kohtuotsus Schuch-Ghannadan (C‑274/18, EU:C:2019:828, punkt 66).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-43" href="#c-43">43</a>
</span>) Kirjalikud seisukohad, punkt 67 jj.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-44" href="#c-44">44</a>
</span>) 6. novembri 2018. aasta kohtuotsus Bauer ja Willmeroth (C‑569/16 ja C‑570/16, EU:C:2018:871, punkt 65) ja 24. juuni 2019. aasta kohtuotsus Popławski (C‑573/17, EU:C:2019:530, punkt 55).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-45" href="#c-45">45</a>
</span>) Vt 14. oktoobri 2010. aasta kohtuotsus Fuß (C‑243/09, EU:C:2010:609, punkt 57). Sama arutluskäik kehtib minu arvates sama direktiivi artikli 3 puhul.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-46" href="#c-46">46</a>
</span>) 24. jaanuari 2012. aasta kohtuotsus Dominguez (C‑282/10, EU:C:2012:33, punktid 38 ja 39) ja 12. detsembri 2013. aasta kohtuotsus Portgás (C‑425/12, EU:C:2013:829, punktid 23–30).</p>
</body>
</html>
