<!DOCTYPE html PUBLIC "yes" "xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<!--GENDOC2XHTML # converter_version: 1.2.15-->
  <head>
    <title>2025-10-202510C130202301430-00-TRA-DOC-ET-CONCL-C-0143-23-202503496-07_00</title>
    <meta content="text/html; charset=utf-8" http-equiv="Content-Type"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedDate"/>
    <meta content="et-EE" name="Gendoc_Lang"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GenerationDate"/>
    <meta content="" name="IsFlattened"/>
    <meta content="1" name="NumProc"/>
    <meta content="Final" name="Gendoc_EditionType"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumberSuite"/>
    <meta content="04-11-25 14:10:51" name="Gendoc_LastVerificationDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_ProcedureNumber"/>
    <meta content="et" name="Gendoc_LangCode"/>
    <meta content="CNC" name="TypeDoc"/>
    <meta content="v8/bmJSHotoFweI957xIa0JwHGGdxAFJuhGW9pe5iWsQbPCMY+UR4wR1AEmhOTAk1jk5fGjpqPM5HiuhVevg5hLj+hJctIE+0ZUpiOsR66KpbOpdpwtLpip5sPywrxO6EM2QJ2ijjVNM5rmCRY8Oulx/caZyr/w3iBx1l6d4eok=" name="GenDocUID"/>
    <meta content="P" name="TypeProc"/>
    <meta content="" name="CreateCustomParts"/>
    <meta content="OK" name="ReadyToPublish"/>
    <meta content="mgre" name="Gendoc_User"/>
    <meta content="" name="EP_Mode"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGenerated"/>
    <meta content="" name="Gendoc_Vademecum"/>
    <meta content="0143" name="NumeroOrdre"/>
    <meta content="2023" name="Annee"/>
    <meta content="P" name="Gendoc_ProcedureType"/>
    <meta content="" name="EP_Version"/>
    <meta content="ET" name="Langue"/>
    <meta content="mgre" name="Gendoc_DGTGeneratedUser"/>
    <meta content="FAST_document_go_ok" name="Gendoc_LastVerificationStatus"/>
    <meta content="CNC_C" name="Gendoc_GendocTemplateType"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlockFlatP"/>
    <meta content="GenDoc 18-03-25 14:19:46" name="Created"/>
    <meta content="" name="Canevas3_Vademecum"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlock"/>
    <meta content="" name="Gendoc_CaseYear"/>
    <meta content="false" name="Generation_In_Progress"/>
    <meta content="C" name="Juridiction"/>
    <meta content="4c2bbb829ae74dcfba3b1b51ead7a69e" name="DocumentIdentifier"/>
    <meta content="0143" name="Gendoc_CaseNumber"/>
    <meta content="ImportedWithoutSource" name="SdlIdentifier"/>
    <meta content="RP" name="NatureAff"/>
    <meta content="RP" name="Gendoc_CaseNature"/>
    <meta content="0001" name="NumSuite"/>
    <meta content="C" name="Gendoc_Juridiction"/>
  </head>
  <body>
    <div style="header">
      <div id="rId25" style="first"/>
      <div id="rId21" style="even">Kohtujurist Spielmanni ettepanek – Kohtuasi C‑143/23</div>
      <div id="rId22" style="default">Mercedes-Benz Bank ja Volkswagen Bank</div>
    </div>
    <p class="C36Centre" id="para-1" title="page-1">
      KOHTUJURISTI ETTEPANEK
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-2" title="page-1">
      DEAN SPIELMANN
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-3" title="page-1">
      esitatud 10. aprillil 2025 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-1" href="#t-1">1</a>
</span>)
      
    </p>
    <p class="C38Centregrasgrandespacement" id="para-4" title="page-1">
      Kohtuasi C‑143/23
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-5" title="page-1">
      KI,
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-6" title="page-1">
      FA
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-7" title="page-1">
      versus
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-8" title="page-1">
      Mercedes-Benz Bank AG,
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-9" title="page-1">
      Volkswagen Bank GmbH
    </p>
    <p class="C39Centreespacement" id="para-10" title="page-1">
      (eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Ravensburg (Ravensburgi esimese astme kohus, Saksamaa))
    </p>
    <p class="C71Indicateur" id="para-11" title="page-1">
      Eelotsusetaotlus – Tarbijakaitse – Krediidileping sõiduauto ostmiseks – Direktiiv 2008/48/EÜ – Artikli 14 lõige 1 – Lepingust taganemise õigus – Lepingust taganemise õiguse kasutamise tagajärjed müügilepinguga seotud krediidilepingu raames – Tarbija kohustused laenuandja suhtes – Artikli 14 lõike 3 punkt b – Intressi maksmine pärast vara tarnimisega seotud krediidilepingu tühistamist
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-12" title="page-2">
      
        <br/>
      
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sissejuhatus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolevas kohtuasjas esitas Landgericht Ravensburg (Ravensburgi esimese astme kohus, Saksamaa) Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse direktiivi 2008/48/EÜ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-2" href="#t-2">2</a>
</span>) tõlgendamise kohta kahe tarbija ja autolaenuettevõtjate vaheliste vaidluste raames seoses sõiduki müügilepinguga seotud krediidilepingutest taganemise õiguse kasutamisega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolev kohtuasi annab Euroopa Kohtule võimaluse süvendada oma kohtupraktikat tagajärgede kohta seoses sellega, kui tarbija kasutab krediidilepingust taganemise õigust. Täpsemalt tuleb käesolevas ettepanekus käsitletava teise ja kolmanda küsimuse kontekstis esiteks kindlaks teha, kas direktiivi 2008/48 artikli 14 lõike 3 punkti b esimese lausega ühtlustatakse täielikult seotud krediidilepingud, ja teiseks, kas liidu õigusega on kooskõlas, kui krediidisaaja on pärast seotud krediidilepingust taganemist kohustatud maksma lepingus ette nähtud laenuintressi ajavahemiku eest alates sellest, kui rahastatud sõiduki müüjale maksti välja laen, kuni sõiduki tagastamiseni – olenevalt olukorrast kas krediidiandjale või müüjale.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguslik raamistik</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Liidu õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2008/48 põhjendused 7–10, 31, 34 ja 35 on sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-19" title="page-3">
      „(7) Selleks et aidata kaasa hästitoimiva siseturu tekkele tarbijakrediidi valdkonnas, on vaja mitmes põhiküsimuses kujundada ühtlustatud ühenduse raamistik. Arvestades tarbijakrediidi turu pidevat arengut ning Euroopa kodanike üha suurenevat liikuvust, peaksid tulevikku suunatud ühenduse õigusaktid, mis suudavad kohanduda uute krediidivormidega ning tagavad liikmesriikidele piisava paindlikkuse nende rakendamisel, aitama luua tänapäevase tarbijakrediidi õigustiku.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-20" title="page-3">
      (8) Tarbijate usalduse võitmiseks on tähtis, et turg tagaks küllaldase tarbijakaitse. Sel juhul peaks olema võimalik, et krediidipakkumiste vaba liikumine toimub optimaalsetel tingimustel nii krediidi pakkujate kui krediidi soovijate jaoks, võttes seejuures kohaselt arvesse eri liikmesriikide konkreetseid olukordi.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-21" title="page-3">
      (9) Täielikku ühtlustamist on vaja selleks, et tagada kõikidele ühenduse tarbijatele nende huvide võrdselt kõrgetasemeline kaitse ning luua tõeline siseturg. Seetõttu ei tohiks liikmesriikidel lubada säilitada või kehtestada muid siseriiklikke norme peale käesolevas direktiivis sätestatute. Ühtlustatud normide puudumisel peaks liikmesriikidel olema jätkuvalt õigus säilitada või kehtestada siseriiklikke õigusakte. Nii võivad liikmesriigid näiteks säilitada või kehtestada müüja või teenuste osutaja ja krediidiandja solidaarvastutust käsitlevad siseriiklikud sätted. Teine selline näide liikmesriikidele antud võimalusest oleks kaubamüügilepingust või teenuste osutamise lepingust taganemist (kui tarbija kasutab oma õigust taganeda krediidilepingust) käsitlevate siseriiklike sätete säilitamine või kehtestamine. […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-22" title="page-3">
      (10) Käesolevas direktiivis sisalduvate mõistetega määratletakse ühtlustamise ulatus. Liikmesriikide kohustus rakendada käesoleva direktiivi sätteid peaks seega piirduma direktiivi reguleerimisalaga, nagu see on määratletud nende mõistetega. Käesolev direktiiv ei tohiks aga piirata liikmesriikidel käesoleva direktiivi sätteid kohaldamast kooskõlas ühenduse õigusaktidega valdkondades, mis ei kuulu direktiivi reguleerimisalasse. Seega saaks liikmesriik säilitada või kehtestada siseriiklikud õigusaktid, mis on vastavuses käesoleva direktiivi sätetega või selle teatavate sätetega, mis käsitlevad käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jäävaid krediidilepinguid, näiteks krediidilepinguid, mille summa on väiksem kui 200 eurot või suurem kui 75 000 eurot. Lisaks saaksid liikmesriigid käesoleva direktiivi sätteid kohaldada ka seotud krediidile, mis ei ühti käesolevas direktiivis antud seotud krediidilepingu määratlusega. Seega saaks seotud krediidilepinguid käsitlevaid sätteid kohaldada krediidilepingutele, mille eesmärk on ainult osaliselt kauba tarnimise lepingu või teenuste osutamise lepingu rahastamine.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-23" title="page-3">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-24" title="page-3">
      (31) Selleks et tarbija oleks teadlik oma krediidilepingust tulenevatest õigustest ja kohustustest, peaks kogu vajalik teave olema lepingus esitatud selgel ja arusaadaval viisil.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-25" title="page-3">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-26" title="page-3">
      (34) Selleks et ühtlustada lepingust taganemise õiguse kasutamise korda sarnastes valdkondades, on vaja sätestada õigus taganeda lepingust ilma leppetrahvideta ja põhjenduskohustuseta tingimustel, mis on sarnased [Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta] direktiivis 2002/65/EÜ[ milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/619/EMÜ ning direktiive 97/7/EÜ ja 98/27/EÜ (EÜT 2002, L 271, lk 16; ELT eriväljaanne 06/04, lk 321)] kehtestatud tingimustega.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-27" title="page-3">
      (35) Kui tarbija taganeb krediidilepingust, millega seoses ta on saanud kaupu, eelkõige järelmaksuga ostust või rendi- või liisingulepingust, millega kaasneb väljaostmise kohustus, ei tohiks käesolev direktiiv piirata kaupade tagastamise või sellega seotud küsimuste reguleerimist liikmesriikide poolt.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artiklis 1 „Sisu“ on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-29" title="page-3">
      „Käesoleva direktiivi eesmärk on ühtlustada tarbijakrediiti käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide teatavaid aspekte.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artiklis 3 „Mõisted“ on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-31" title="page-3">
      „Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-32" title="page-3">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-33" title="page-3">
      n) „seotud krediidileping“ – krediidileping, mille puhul:
    </p>
    <p class="C11Marge1avecretrait" id="para-34" title="page-3">
      i) kõnealust krediiti kasutatakse üksnes niisuguse lepingu rahastamiseks, mis on sõlmitud konkreetse kauba tarnimiseks või konkreetse teenuse osutamiseks, ning
    </p>
    <p class="C11Marge1avecretrait" id="para-35" title="page-3">
      ii) kõnealust kahte lepingut vaadeldakse objektiivsest seisukohast majanduslikult ühtsena; majanduslikult ühtseks loetakse lepingud siis, kui tarnija või teenuse osutaja rahastab tarbija krediiti ise, või – kui rahastajaks on kolmas osapool – kui krediidiandja kasutab seoses krediidilepingu sõlmimise või ettevalmistamisega tarnija või teenuse osutaja teenuseid või kui konkreetsed kaubad või konkreetse teenuse osutamine on krediidilepingus selgesõnaliselt kindlaks määratud.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artikli 10 „Krediidilepingus sisalduv kohustuslik teave“ lõikes 2 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-37" title="page-3">
      „Krediidilepingus täpsustatakse selgelt ja kokkuvõtlikult järgmine:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-38" title="page-3">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-39" title="page-3">
      l) kohaldatav viivisintressimäär maksete hilinemise eest sellisena, nagu seda kohaldati krediidilepingu sõlmimise ajal, selle kohandamise üksikasjad ja vajaduse korral lepingu rikkumisest tulenevad tasud;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-40" title="page-3">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">7.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2008/48 artiklis 14 „Taganemisõigus“ on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-42" title="page-3">
      „1. Tarbija võib krediidilepingust taganeda neljateistkümne kalendripäeva jooksul põhjust esitamata.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-43" title="page-3">
      Kõnealuse taganemisõiguse tähtaeg algab:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-44" title="page-3">
      a) krediidilepingu sõlmimise päeval või
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-45" title="page-3">
      b) päeval, mil tarbija sai kätte artikli 10 kohased lepingutingimused ja teabe, juhul kui see päev on hilisem, kui käesoleva lõigu punktis a osutatud kuupäev.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-46" title="page-3">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-47" title="page-3">
      3. Kui tarbija kasutab taganemisõigust:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-48" title="page-3">
      a) ning soovib lepingust taganeda enne käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist, teavitab ta sellest krediidiandjat viisil, mida on võimalik tõendada vastavalt siseriiklikele õigusaktidele, järgides krediidiandja poolt vastavalt artikli 10 lõike 2 punktile p antud teavet. Tarbija loetakse teatamise tähtajast kinni pidanuks, kui kõnealune teade, kui see on esitatud paberil või mõnel muul krediidiandjale kättesaadaval püsival andmekandjal, on ära saadetud enne tähtaja möödumist; ning
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-49" title="page-3">
      b) maksab krediidiandjale põhjendamatult viivitamata ja mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui ta on taganemisteate krediidiandjale saatnud, laenu põhiosa ja põhiosa suhtes alates selle kasutamise kuupäevast kuni selle krediidiandjale maksmise kuupäevani kogunenud intressi. Intress arvutatakse kokkulepitud laenuintressi alusel. Taganemise korral ei ole krediidiandjal õigust saada tarbijalt muud hüvitist, välja arvatud hüvitis krediidiandja poolt riiklikele haldusorganitele makstud tagastamatute tasude eest.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-50" title="page-3">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">8.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artikli 15 „Seotud krediidilepingud“ lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-52" title="page-3">
      „1. Kui tarbija on ühenduse õiguse alusel kasutanud õigust taganeda kauba tarne või teenuse osutamise eesmärgil sõlmitud lepingust, ei ole seotud krediidileping tema suhtes enam siduv.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-53" title="page-3">
      2. Kui krediidilepinguga hõlmatud kaupu ei anta tarbijale üle või teenuseid ei osutata või kui seda tehakse vaid osaliselt või kui kaup või teenus ei vasta kauba tarne või teenuste osutamise lepingu tingimustele, on tarbijal õigus kasutada krediidiandja suhtes õiguskaitsevahendeid, kui tarbija on talle õigusaktide või kauba tarne või teenuste osutamise lepingu alusel antud õiguste kohaselt kaupade tarnijalt või teenuste osutajalt tulutult nõudnud rikkumise hüvitamist. Liikmesriigid määravad kindlaks, millises ulatuses ja millistel tingimustel saab nimetatud õiguskaitsevahendeid kasutada.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">9.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artikli 22 „Ühtlustamine ja käesoleva direktiivi sätete imperatiivsus“ lõikes 1 on ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-55" title="page-3">
      „Kuna käesolev direktiiv sisaldab ühtlustatud sätteid, ei või liikmesriigid oma siseriiklikus õiguses säilitada või vastu võtta käesolevas direktiivis sätestatust erinevaid sätteid.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">10.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõnealuse direktiivi artiklis 23 „Karistused“ on ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-57" title="page-3">
      „Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Saksa õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">11.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tsiviilseadustiku (Bürgerliches Gesetzbuch; edaspidi „BGB“) § 357a lõike 1 „Finantsteenuste osutamise lepingutest taganemise õiguslikud tagajärjed“ põhikohtuasja asjaolude asetleidmise ajal kehtinud redaktsioonis oli sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-60" title="page-3">
      „(1) „Lepingu alusel saadu tuleb tagastada hiljemalt 30 päeva möödumisel.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-61" title="page-3">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-62" title="page-3">
      (3) Tarbijakrediidilepingust taganemise korral peab laenuvõtja tasuma kokku lepitud intressi krediidisumma väljamaksmise ja tagasimaksmise vahelise ajavahemiku eest. […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">12.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">BGB § 358 oli põhikohtuasja asjaolude aset leidmise ajal kehtinud redaktsioonis sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-64" title="page-3">
      „(1) Kui tarbija on nõuetekohaselt taganenud oma tahteavaldusest sõlmida leping, mille ese on kaubatarne või muu teenuse osutamine majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku poolt, ei ole ta enam seotud ka oma tahteavaldusega sõlmida selle lepinguga seotud tarbijakrediidileping.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-65" title="page-3">
      (2) Kui tarbija on § 495 lõike 1 või § 514 lõike 2 esimese lause alusel nõuetekohaselt taganenud oma tahteavaldusest sõlmida tarbijakrediidileping, ei ole ta enam seotud ka oma tahteavaldusega sõlmida selle tarbijakrediidilepinguga seotud leping, mille ese on kaubatarne või muu teenuse osutamine.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-66" title="page-3">
      (3) Lõigete 1 ja 2 kohane kaubatarneleping või muu teenuse osutamise leping ja krediidileping on seotud, kui krediiti kasutatakse teise lepingu täielikuks või osaliseks rahastamiseks ja kui mõlemad moodustavad ühe majandusliku terviku. Sellise tervikuga on tegemist eelkõige juhul, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik rahastab ise tarbija vastusoorituse, või kui rahastajaks on kolmas isik, siis juhul, kui krediidiandja kaasab selle majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku krediidilepingu ettevalmistamisse või sõlmimisse.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-67" title="page-3">
      (4) Seotud lepingu tagasitäitmise suhtes kohaldatakse […] analoogia alusel […] § 357 […]. […] Krediidiandja võtab tarbijaga suheldes endale seotud lepingust tulenevad majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku õigused ja kohustused seoses lepingust taganemise või tagasitäitmise õiguslike tagajärgedega, kui taganemise jõustumise ajal on krediidisumma majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule juba välja makstud.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Asjaolud, eelotsuse küsimused ja menetlus Euroopa Kohtus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">13.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">KI ühelt poolt ja FA teiselt poolt sõlmisid 1. märtsil 2019 ja 30. novembril 2017 vastavalt ettevõtjatega Mercedes-Benz Bank AG ja Volkswagen Bank GmbH krediidilepingu mootorsõiduki ostmiseks erakasutuseks. Krediidilepingute netosumma oli vastavalt 29 500 eurot ja 35 300 eurot ning need summad maksti välja otse sõidukite müüjatele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">14.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Krediidilepingute sõlmimisel kasutasid Mercedes-Benz Bank ja Volkswagen Bank sõidukite müüja kui vahendaja teenuseid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">15.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kummaski krediidilepingus ei olnud arvulise protsendimäärana märgitud lepingu sõlmimise ajal kehtinud viivisemäära.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">16.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">KI ja FA tasusid nende kahe lepingu alusel igakuiseid laenumakseid, sealhulgas sissemaksed, kogusummas vastavalt 8924,48 eurot ja 24 800 eurot.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">17.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">KI ja FA võtsid vastavalt 31. oktoobri 2019. aasta ja 20. juuli 2020. aasta kirjaga tagasi oma tahteavalduse krediidilepingu sõlmimiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">18.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">KI ja FA väidavad, et lepingust taganemine on kehtiv, kuna selle õiguse kasutamise tähtaeg ei hakanud puuduste tõttu lepingute kohustuslikus teabes kulgema.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">19.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nad esitasid oma nimel vastavalt Mercedes-Benz Banki ja Volkswagen Banki vastu kaebused eelotsusetaotluse esitanud kohtule.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">20.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks palub KI sisuliselt maksta tagasi kuni lepingust taganemiseni juba tasutud laenumaksed ja müüjale tehtud sissemakse ehk kokku 8924,48 eurot. Samuti palub ta tuvastada, et lepingust taganemise tõttu ei ole ta enam kohustatud tasuma oma laenu intressi ega põhiosa.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">21.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks palub FI sisuliselt maksta tagasi kuni lepingust taganemiseni juba tasutud igakuised osamaksed ja müüjale tehtud sissemakse ehk kokku 24 800 eurot. Samuti palub ta tuvastada, et alates lepingust taganemisest ei pea ta enam maksma laenu põhiosalt intressi ega tegema selle alusel igakuiseid osamakseid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">22.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mercedes-Benz Bank ja Volkswagen Bank paluvad jätta hagid rahuldamata. Nad väidavad sisuliselt, et need nõuded on vastuvõetamatud, ja esitavad vastuväite seoses lepingust taganemise õiguse aegumisega. Mercedes-Benz Bank väidab lisaks, et taganemisõigust on kasutatud õigusvastaselt ja palub teise võimalusena esitatud vastuhagis, et KI-lt mõistetaks välja hüvitis sõiduki kulumise eest kuni selle üleandmiseni ning lisaks kasutushüvitis 3,92% aastas võlgnetavast laenusummast ajavahemiku eest, mis jääb müüjale laenusumma väljamaksmise ja sõiduki tagastamise vahele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">23.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nendel asjaoludel otsustas eelotsusetaotluse esitanud kohus menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-80" title="page-3">
      „1. Kas Euroopa Liidu õigusega, eelkõige direktiivi [2008/48] artikli 14 lõikega 1 on kooskõlas, kui kohapeal toimuvas kaubandustegevuses sõlmitud sõiduki müügilepinguga seotud tarbijakrediidilepingust taganemise korral arvutatakse krediidi abil rahastatud sõiduki väärtuse vähenemise hüvitise summa, mille tarbija peab krediidi abil rahastatud sõiduki tagastamisel krediidiandjale maksma, nii, et tarbija poolt sõiduki omandamise ajal kehtinud müügihinnast arvatakse maha sõiduki tagastamise ajal kehtiv müüja sisseostuhind?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-81" title="page-3">
      2. Kas direktiivi [2008/48] artikli 14 lõike 3 punkti b esimeses lauses sisalduv säte on sõiduki müügilepinguga seotud tarbijakrediidilepingute puhul täielikult ühtlustatud ja seega liikmesriikide jaoks imperatiivne?
    </p>
    <p class="C10Marge1" id="para-82" title="page-3">
      Kui vastus teisele küsimusele on eitav, siis:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-83" title="page-3">
      3. kas Euroopa Liidu õigusega, eelkõige direktiivi [2008/48] artikli 14 lõikega 1 on kooskõlas, kui krediidisaaja peab pärast sõiduki müügilepinguga seotud tarbijakrediidilepingust taganemist maksma lepingus kokkulepitud intressi ajavahemiku eest, mis jääb krediidi abil rahastatud sõiduki müüjale krediidisumma väljamaksmise ja sõiduki krediidiandjale (või müüjale) tagastamise vahele?“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">24.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">18. aprilli 2023. aasta otsusega peatati käesolev kohtuasi kuni kohtuotsuse tegemiseni liidetud kohtuasjades C‑38/21, C‑47/21 ja C‑232/21.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">25.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu kantselei edastas 21. detsembri 2023. aasta kirjaga eelotsusetaotluse esitanud kohtule nendes kohtuasjades tehtud kohtuotsuse (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-3" href="#t-3">3</a>
</span>), paludes tal teatada, kas ta soovib seda kohtuotsust arvestades jääda oma eelotsusetaotluse juurde.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">26.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">E‑Curiasse lisatud 10. aprilli 2024. aasta kirjaga vastas eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtule, et ta soovib jääda oma eelotsusetaotluse juurde ja peab vajalikuks lisada uusi küsimusi, mis on järgmised:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C29Marge0doubleretrait" id="para-87" title="page-3">
      „4. a) Kas direktiivi 2008/48 artikli 10 lõike 2 punkti l koostoimes artikli 14 lõike 1 teise lõigu punktiga b tuleb tõlgendada nii, et lepingust taganemise tähtaeg ei hakka kulgema, kui krediidilepingus ei ole konkreetse protsendina märgitud selle lepingu sõlmimise ajal kohaldatav viivisintressimäär?
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-88" title="page-3">
      Kui küsimusele vastatakse eitavalt, siis:
    </p>
    <p class="C29Marge0doubleretrait" id="para-89" title="page-3">
      b)  kas selle märke puudumine võib mõjutada keskmise tarbija suutlikkust hinnata talle sellest direktiivist tulenevate õiguste ja kohustuste ulatust või tema otsust sõlmida leping ning sõltuvalt olukorrast võtta temalt võimaluse kasutada oma õigusi sisuliselt samadel tingimustel nagu siis, kui teave oleks esitatud täielikult ja täpselt?
    </p>
    <p class="C29Marge0doubleretrait" id="para-90" title="page-3">
      5. a) Kas asjaolu, et krediidilepingus ei ole konkreetse protsendina märgitud selle lepingu sõlmimise ajal kehtinud viivisintressimäära, välistab krediidiandja võimaluse tugineda sellele, et tarbija on taganemisõigust kuritarvitanud seoses tarbija tegevusega lepingu sõlmimise ja taganemisõiguse kasutamise vahelisel ajal või pärast taganemisõiguse kasutamist?
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-91" title="page-3">
      Kui küsimusele vastatakse eitavalt, siis:
    </p>
    <p class="C10Marge1" id="para-92" title="page-3">
      b) kas hinnang, et õigust on kasutatud kuritarvitaval viisil, võib tugineda eelkõige järgmistele asjaoludele:
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">tarbija jätkab rahastatud sõiduki kasutamist seni, kuni kohus on taganemise kehtivuse küsimuse lahendanud;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">tarbija keeldub maksmast hüvitist sõiduki kasutamisest tuleneva kulumi eest?“</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Analüüs</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">27.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastavalt Euroopa Kohtu taotlusele keskendub käesolev ettepanek üksnes teisele ja kolmandale eelotsuse küsimusele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teine küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">28.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teise küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul sisuliselt selgitada, kas direktiivi 2008/48 artikli 14 lõike 3 punkti b esimest lauset tuleb tõlgendada nii, et sellega ühtlustatakse täielikult sõiduki ostulepinguga seotud tarbijakrediidilepingud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">29.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisisõnu palutakse Euroopa Kohtul kindlaks teha, kas direktiivi 2008/48 artikli 14 lõike 3 punkti b esimese lausega ühtlustati täielikult krediidisaaja kohustus maksta laenu põhiosa suhtes kogunenud intressi, sealhulgas juhul, kui rahastatav krediit on seotud kaupade või teenuste ostulepinguga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">30.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks tuleb märkida, et direktiiv 2008/48, mis võeti vastu tõhusa siseturu ja kõrgetasemelise tarbijakaitse edendamiseks krediidi valdkonnas, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-4" href="#t-4">4</a>
</span>) ühtlustab täielikult kõik selle kohaldamisalasse kuuluvad krediidilepingud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">31.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohus on sellega seoses möönnud, et kõnealuse direktiivi artikli 22 lõikest 1, arvestades põhjendustega 9 ja 10 tuleneb, et selle kohaldamisalasse kuuluvate krediidilepingute puhul on see direktiiv imperatiivne ja selle eesmärk on tagada selles sisalduvate eeskirjade ühetaoline kohaldamine kõigis liikmesriikides. Seega, kuna sellega kehtestatakse täpsed kohustused, ei või liikmesriigid oma riigisiseses õiguses säilitada või vastu võtta selles direktiivis sätestatust erinevaid või rangemaid sätteid. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-5" href="#t-5">5</a>
</span>) Niisugune ühtlustamine on põhjendatud sooviga võimaldada kõigil Euroopa tarbijatel sõlmida samasuguse kaitsetasemega krediidilepinguid ja hõlbustada finantsteenuste piiriülest osutamist. Kuid selliste ühtlustatud normide puudumise korral peaks liikmesriikidel olema õigus säilitada või kehtestada liikmesriigi õigusakte (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-6" href="#t-6">6</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">32.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks on direktiivi 2008/48 artikli 3 punktis n määratletud „seotud krediidileping“ kui krediidileping, mida kasutatakse üksnes niisuguse lepingu rahastamiseks, mis on sõlmitud konkreetse kauba tarnimiseks või konkreetse teenuse osutamiseks, ning mida vaadeldakse vastava tarnelepinguga majanduslikult ühtsena. Praktikas vastavad eramootorsõiduki rahastamiseks antud laenud täielikult sellele määratlusele, tingimusel et need ei ole direktiivi kohaldamisalast välja jäetud. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-7" href="#t-7">7</a>
</span>) Laenu ja kauba ostmise vaheline ühtsus väljendub sageli mõlema lepingu samaaegses sõlmimises või nende tihedas majanduslikus sõltuvuses. Seega soovis liidu seadusandja minu arvates seda krediidikategooriat piiritleda nii, et tarbija, kes on seotud kahe vastastikku sõltuva lepinguga, saaks siiski kasutada tõhusat kaitset, arvestades konkreetseid riske, mis tulenevad tihedast sidemest laenu ja kauba ostmise vahel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">33.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks, selle kaitse konkretiseerimiseks on direktiivi 2008/48 artiklis 14 sätestatud taganemisõigus, mis võimaldab tarbijal taganeda oma kohustusest varem kindlaks määratud tähtaja jooksul, põhjust esitamata. Selle õiguse kasutamine, mille eesmärk on nii leevendada kohustuse võtmise otsuse võimalikku impulsiivsust kui ka tagada piisav teave krediiditingimuste kohta, tekitab samaaegseid kohustusi. Nii kohustab kõnealuse direktiivi artikli 14 lõike 3 punkti b esimene lause tarbijat lepingust taganemise korral maksma tagasi laenu põhiosa ja põhiosa suhtes alates selle kasutamise kuupäevast kuni tagastamise kuupäevani kogunenud intressi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">34.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samas ei ole selles sättes täpsustatud rahastatud kauba saatust ega seotud krediidilepingu ja sõiduki ostulepingu võimalikku koostoimet. Minu arvates on direktiivi 2008/48 mõte tagada, et taganemisõiguse kasutamine jääks tõhusaks, jättes samas liikmesriikidele kaalutlusruumi selle taganemise rakendamisel seotud krediidi konkreetses kontekstis, mis tähendab, et direktiivi eesmärk ei ole täielikult ühtlustada kõiki võimalikke õiguslikke tagajärgi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">35.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellist lähenemist toetab direktiivi põhjendus 35, milles on märgitud, et direktiiv ei tohiks piirata krediidi abil rahastatavate kaupade tagastamise või sellega seotud küsimuste reguleerimist liikmesriikide poolt. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-8" href="#t-8">8</a>
</span>) Selle direktiivi põhjenduses 9 nähakse samuti ette, et ühtlustatud normide puudumise korral peaks liikmesriikidel olema õigus säilitada või kehtestada siseriiklikke õigusakte, eelkõige juhul, kui kaupade müügi või teenuste osutamise leping tühistatakse, kui tarbija kasutab krediidilepingust taganemise õigust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">36.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna selles valdkonnas puuduvad liidu erinormid, on Euroopa Kohus otsustanud, et direktiivis 2008/48 ette nähtud tarbijakaitse rakendamise kord tuleb menetlusautonoomia põhimõttest tulenevalt sätestada liikmesriikide enda õiguskordades. Samas ei tohi see kord olla ebasoodsam kui analoogsete riigisiseste olukordade puhul kohaldatavad normid (võrdväärsuse põhimõte) ega muuta liidu õiguskorra alusel antud õiguste kasutamist praktikas võimatuks või ülemäära raskeks (tõhususe põhimõte). (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-9" href="#t-9">9</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">37.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">On iseloomulik, et direktiivi 2008/48 artikli 15 lõige 1 on selle direktiivi ainus säte, mis käsitleb konkreetselt olukorda, kus tarbija kasutab oma taganemisõigust seoses kaupade tarnimise või teenuste osutamise lepinguga; see tähendab a contrario, et see direktiiv on lünklik vastupidise stsenaariumi puhul, kus taganemisõigust kasutatakse krediidilepingu suhtes. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-10" href="#t-10">10</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">38.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kokkuvõttes leian, et kuigi direktiiviga 2008/48 ühtlustatakse krediidilepingud täielikult, ei reguleeri see artikli 14 lõike 3 punkti b esimese lausega ammendavalt kõiki lepingust taganemise tagajärgi, kui krediit on seotud sõiduki ostuga. Liikmesriikidel on seega õigus kehtestada selliste seotud krediidilepingute puhul taganemisõiguse kasutamise kord, järgides tõhususe ja võrdväärsuse põhimõtteid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">39.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodust lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata, et direktiivi 2008/48 artikli 14 lõike 3 punkti b esimest lauset tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ühtlustata täielikult sõiduki ostulepinguga seotud tarbijakrediidilepinguid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmas küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">40.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada juhul, kui vastus teisele küsimusele on eitav, et kas liidu õigusega, eelkõige direktiivi 2008/48/EÜ artikli 14 lõikega 1 on kooskõlas, kui krediidisaaja peab pärast sõiduki müügilepinguga seotud tarbijakrediidilepingust taganemist maksma lepingus kokkulepitud intressi ajavahemiku eest, mis jääb krediidi abil rahastatud sõiduki müüjale krediidisumma väljamaksmise ja sõiduki krediidiandjale (või müüjale) tagastamise vahele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2008/48 artikli 14 eesmärk</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">41.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tuletan meelde, et direktiivi 2008/48 artikli 14 lõikes 1 on sätestatud tarbija taganemisõigus, mida ta võib põhjust esitamata kasutada 14 kalendripäeva jooksul.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">42.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2008/48 artikliga 14 taotletav eesmärk seisneb ühelt poolt selles, et võimaldada tarbijal valida leping, mis vastab paremini tema vajadustele, ning seega lubab tal taganeda lepingust, mille puhul pärast lepingu sõlmimist selgub taganemisõiguse kasutamiseks ette nähtud järelemõtlemisaja jooksul, et leping on sobimatu. Teiselt poolt on kõnealuse direktiivi artikli 14 lõike 1 teise lõigu punkti b eesmärk tagada, et tarbija saab kogu vajaliku teabe, et hinnata oma lepingulise kohustuse ulatust ja karistada krediidiandjat, kes ei edasta talle selle direktiivi artiklis 10 ette nähtud teavet. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-11" href="#t-11">11</a>
</span>) Seega on minu arvates selle sätte peamine eesmärk anda tarbijale piisav järelemõtlemisaeg, et veenduda selles, kas krediit vastab tõepoolest tema vajadustele ja suutlikkusele, ning annab talle võimaluse kaitsta end sobimatu kohustuse eest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Taganemisõiguse tagajärjed seotud krediidilepingu puhul</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">43.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud teise küsimuse analüüsist (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-12" href="#t-12">12</a>
</span>) nähtub, et direktiivi 2008/48 artikli 14 lõike 3 punkti b esimese lausega ei ole täielikult ühtlustatud taganemisõiguse kasutamise tagajärgi, kui krediit on seotud kauba tarnelepinguga, näiteks sõiduki ostmisega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">44.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõnealuse direktiivi artikli 14 lõike 3 punkti b kohaselt peab tarbija, kes taganeb „klassikalisest laenust“, maksma lisaks laenu põhiosa tagasimaksmisele ka kokkulepitud laenuintressi alusel alates rahaliste vahendite kasutusse andmise kuupäevast kuni nende täieliku tagasimaksmiseni kogunenud laenuintressi. Analoogia alusel leian, et juhul, kui krediit on mõeldud kauba ostmise rahastamiseks ja tarbija taganeb lepingust, on loogiline näha ette kohustus maksta intressi ajavahemiku eest alates rahaliste vahendite tegelikust kasutusse andmisest kuni kauba tagastamise või laenu lõppemiseni.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">45.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Minu arvates on sellise nõude põhjendus hõlpsalt kindlakstehtav: rahaliste vahendite kaasamisega võtab krediidiandja enda kanda raha väärtuse vähenemise riski ja loobub nende vahendite kohesest kasutamisest. Seda silmas pidades kujutab intress endast tavapärast tasu ettemakstud kapitali eest. Krediidiandja sellisest tasust süstemaatiliselt ilmajätmine tähendaks tegelikult „tasuta laenu“ andmist laenusaajale, kes saab alusetu eelise ilma vähimagi vastusoorituseta (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-13" href="#t-13">13</a>
</span>). Minu arvates rikub selline olukord lepingulist tasakaalu ja sarnaneb alusetu rikastumisega tsiviilõiguse ühiste põhimõtete tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">46.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses on oluline meelde tuletada, et alusetu rikastumise keelu põhimõte, mida on tunnustatud Euroopa Kohtu praktikas ja mis kehtib enamikus liikmesriikide õiguskordades, nõuab, et ükski pool ei rikastuks põhjendamatult teise poole kulul. Nii on Euroopa Kohus juba otsustanud, et liikmesriikidele ühiste õiguspõhimõtete kohaselt on isikul – kellele on tekitatud kahju, mis on suurendanud teise isiku vara, ilma et sellisel rikastumisel oleks mingitki õiguslikku alust – üldjuhul õigus nõuda rikastujalt välja alusetult saadu selle kahju ulatuses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">47.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt leidis Euroopa Kohus seoses Euroopa Liidu alusetu rikastumisega, et kuigi EL toimimise lepingus ei ole sellist õiguskaitsevahendit sõnaselgelt ette nähtud, viiks ELTL artikli 268 ja artikli 340 teise lõigu niisugune tõlgendus, mis sellise võimaluse välistaks, tulemuseni, mis on vastuolus tõhusa kohtuliku kaitse põhimõttega. Nende artiklite alusel esitatud hagi korral, mis põhineb liidu alusetul rikastumisel, tuleb tõendada kostja rikastumist ilma kehtiva õigusliku aluseta (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-14" href="#t-14">14</a>
</span>) ning selle rikastumisega seotud hageja vaesumist (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-15" href="#t-15">15</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">48.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kandes selle põhimõtte (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-16" href="#t-16">16</a>
</span>) üle põhikohtuasja asjaoludele, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-17" href="#t-17">17</a>
</span>) võib väita, et kui laenusaajal lubataks tasuta kasutada laenatud vahendeid ajavahemikul, mis eelneb vara tagastamisele, annaks see talle tegelikult majandusliku eelise, „nii et selleks puudub alus, põhjus või vähemalt põhjendus“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-18" href="#t-18">18</a>
</span>). Nimelt võttis laenuandja sel ajavahemikul tagasivõtmatult kasutusele rahalisi vahendeid laenusaaja kasuks, ilma et tal oleks olnud võimalik neid vahendeid käsutada või kasutada muudeks potentsiaalselt kasumlikeks tehinguteks, ning kandis samal ajal nende vahendite laenusaaja käsutusse andmisega seotud riske (eelkõige raha väärtuse langus ja põhivaraga seotud alternatiivkulu).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">49.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega näib mulle, et laenusaajale pandud kohustus maksta laenuintressi, mis on arvutatud vahendite kasutuses olemise tegeliku kestuse eest, kujutab endast vajalikku korrigeerimismehhanismi. See võimaldab taastada lepingulise tasakaalu, vältides seda, et üks pool saab taganemisõiguse kasutamisega põhjendamatut kasumit, mis kahjustab teist lepinguosalist, ning tagab seeläbi krediidilepingu kas või osalisest ja ajutisest täitmisest tulenevate kulude ja tulude õiglase jaotuse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lepinguline tasakaal ja proportsionaalsuse põhimõte</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">50.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sõiduki ostmisega seotud krediidilepingust taganemise korral laenuintressi maksmise kohustuse põhjendus on minu arvates kooskõlas Euroopa Kohtu selle valdkonna kohtupraktika loogikaga, mis tervikuna rõhutab, et direktiivi 2008/48 eesmärk on näha tarbijakrediidi valdkonnas mitmes põhiküsimuses ette täielik ja imperatiivne ühtlustamine, mida on vaja selleks, et tagada kõikidele Euroopa Liidu tarbijatele nende huvide võrdselt kõrgetasemeline kaitse ja aidata kaasa hästi toimiva siseturu tekkele tarbijakrediidi valdkonnas. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-19" href="#t-19">19</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">51.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Soov säilitada lepinguline tasakaal, mis ühitab tarbijate huvide tõhusa kaitse hästi toimiva siseturu tekkega tarbijakrediidi valdkonnas, järgides samas proportsionaalsuse põhimõtet, on taganemisõigust käsitlevas kohtupraktikas üldiselt tajutav, sealhulgas ka väljaspool direktiivi 2008/48 õiguslikku raamistikku. Näiteks otsustas Euroopa Kohus, et direktiivi 2008/48 artikli 14 lõikega 1 on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, milles on ette nähtud, et tarbija peab tagastama krediidi abil rahastatud kauba või nõudma krediidiandjalt selle kauba tagasivõtmist, ilma et krediidiandja oleks kohustatud tarbija poolt juba tasutud krediidi kuumaksed samal ajal tagasi maksma. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-20" href="#t-20">20</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">52.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks leidis Euroopa Kohus sidevahendi abil sõlmitud lepingu kohta, et kuigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 1997. aasta direktiivi 97/7/EÜ tarbijate kaitse kohta sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-21" href="#t-21">21</a>
</span>) eesmärk on kaitsta tarbijat sellise lepingu puhul valitsevas konkreetses olukorras, ei ole selle eesmärk anda tarbijale õigusi, mis läheksid kaugemale, kui on vajalik talle kuuluva taganemisõiguse tõhusaks kasutamiseks. Nii on see eelkõige juhul, kui tarbija kasutas sidevahendi abil sõlmitud lepingu alusel saadud asja tsiviilõiguse põhimõtete, näiteks hea usu või alusetu rikastumise keelu põhimõtte vastaselt (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-22" href="#t-22">22</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">53.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sama eesmärk säilitada eespool nimetatud tasakaal kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega iseloomustab seda, kuidas Euroopa Kohus tõlgendab direktiivi 2008/48 artiklit 23, mis lubab liikmesriikidel kehtestada karistusi, mis tagavad krediidiandjal lasuvate teavitamiskohustuste täitmise. Need karistused, mis peavad olema tõhusad ja proportsionaalsed, võivad ulatuda selleni, et kui krediidiandja ei täida direktiivi 2008/48 artikli 10 lõikes 2 ette nähtud teavitamiskohustust, kaotab ta õiguse intressidele ja lisatasudele, kui selline tegevusetus võib kahtluse alla seada tarbija võimaluse hinnata oma kohustuse ulatust. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-23" href="#t-23">23</a>
</span>) Euroopa Kohus täpsustas siiski seda seisukohta, märkides, et „proportsionaalseks ei saa pidada siseriiklike õigusnormide kohaselt niisuguse karistuse kohaldamist, mis tekitab krediidiandjale tõsiseid tagajärgi, niisuguse teabe märkimata jätmise korral nagu direktiivi 2008/48 artikli 10 lõikes 2 viidatud teave, mis oma olemuselt ei mõjuta tarbija suutlikkust hinnata oma kohustuse ulatust“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-24" href="#t-24">24</a>
</span>) Seetõttu nõustub Euroopa Kohus minu arvates proportsionaalsuse põhimõtte nimel sellega, et direktiivi 2008/48 artiklis 23 ette nähtud võimalus ei tohi viia selleni, et krediidiandjalt võetakse süstemaatiliselt igasugune tasu, välja arvatud juhul, kui tema tegemata jätmine on nii tõsine, et kahjustab põhimõtteliselt tarbija õigust saada selget ja usaldusväärset teavet (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-25" href="#t-25">25</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">54.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega saab tarbija, kes on lepingu nõrgem pool, kasu tugevdatud kaitsest seoses krediidiandjale määratava karistusega. See kaitse ei ole siiski piiramatu ja seda kohaldatakse üksnes juhul, kui krediidiandja rikub direktiivi 2008/48 kontekstis „olulise tähtsusega“ teavitamiskohustust. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-26" href="#t-26">26</a>
</span>) Tegemist ei saa nimelt olla ülemäärase tasakaalustamatuse tekitamisega taganemisõigust kasutava tarbija ja krediidiandja vahel. Taganemisõigus ja selle tagajärjed ei tohi kahjustada turu tõhusust tarbijakrediidi valdkonnas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohaldamine käesolevas kohtuasjas</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">55.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul leian, et põhikohtuasjas säilib püüd tagada kõikidele liidu tarbijatele nende huvide kõrgetasemeline ja võrdne kaitse, et aidata kaasa hästitoimiva siseturu tekkimisele tarbijakrediidi valdkonnas, kui möönda, et liikmesriigi õigusnormidega võib ette näha, et seotud krediidilepingust taganemise korral tuleb laenu põhiosalt arvestatud intress tagasi maksta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">56.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Siiski tuleb meelde tuletada, nagu juba märgiti vastuses teisele eelotsuse küsimusele, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-27" href="#t-27">27</a>
</span>) et sõiduki ostmisega seotud krediidilepingust taganemise õiguse rakendamise kord – eelkõige krediidisaaja kohustus maksta laenuandjale laenuintressi – ei tohi võrdväärsuse põhimõtte kohaselt olla ebasoodsam kui sarnaste riigisiseste olukordade puhul kohaldatav kord ega tõhususe põhimõtte kohaselt olla korraldatud nii, et see muudab liidu õiguskorraga antud õiguste kasutamise praktikas võimatuks või ülemäära raskeks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">57.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldan, et kuna direktiiv 2008/48 ei reguleeri ammendavalt kauba ostmisega seotud krediidist taganemise tagajärgi, võivad liikmesriigi õigusnormid ette näha, et laenuvõtja tasub laenuintressi, mis on seotud krediidi kasutamise ajavahemikuga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">58.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega ei ole minu arvates direktiivi 2008/48 artikli 14 lõikega 1 vastuolus see, kui krediidisaaja on kohustatud maksma intressi ajavahemiku eest, mis jääb rahaliste vahendite kasutusse andmise ja kauba tagastamise või krediidi lõppemise vahele, kui kasutatud on taganemisõigust. Samal ajal jääb liikmesriikidele direktiivi 2008/48 artikli 23 alusel õigus kehtestada krediidiandjale karistusi selle direktiivi artikli 10 lõikes 2 ette nähtud teavitamiskohustuse rikkumise eest, tingimusel et need karistused ei too kaasa vastastikuste kohustuste ebaproportsionaalset lõpetamist ega kahjusta direktiivi põhieesmärki, milleks on tarbija tõhus kaitse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">59.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata, et liidu õigusega ja eelkõige direktiivi 2008/48 artikli 14 lõikega 1 ei ole vastuolus see, kui krediidisaaja peab pärast sõiduki müügilepinguga seotud tarbijakrediidilepingust taganemist maksma lepingus kokkulepitud intressi ajavahemiku eest, mis jääb krediidi abil rahastatud sõiduki müüjale krediidisumma väljamaksmise ja sõiduki krediidiandjale (või müüjale) tagastamise vahele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ettepanek</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">60.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Landgericht Ravensburgi (Ravensburgi esimese astme kohus, Saksamaa) teisele ja kolmandale eelotsuse küsimusele järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-137" title="page-3">
      1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiivi 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ, artikli 14 lõike 3 punkti b esimest lauset
    </p>
    <p class="C11Marge1avecretrait" id="para-138" title="page-3">
      tuleb tõlgendada nii, et
    </p>
    <p class="C10Marge1" id="para-139" title="page-3">
      sellega ei ühtlustata täielikult sõiduki ostulepinguga seotud tarbijakrediidilepinguid.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-140" title="page-3">
      2. Liidu õigust ja eelkõige direktiivi 2008/48 artikli 14 lõiget 1
    </p>
    <p class="C10Marge1" id="para-141" title="page-3">
      tuleb tõlgendada nii, et
    </p>
    <p class="C10Marge1" id="para-142" title="page-3">
      sellega ei ole vastuolus, kui krediidisaaja peab pärast sõiduki müügilepinguga seotud tarbijakrediidilepingust taganemist maksma lepingus kokkulepitud intressi ajavahemiku eest, mis jääb krediidi abil rahastatud sõiduki müüjale krediidisumma väljamaksmise ja sõiduki krediidiandjale (või müüjale) tagastamise vahele.
    </p>
    <div/>
  <hr class="note"/>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-1" href="#c-1">1</a>
</span>) Algkeel: prantsuse.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-2" href="#c-2">2</a>
</span>) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (ELT 2008, L 133, lk 66).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-3" href="#c-3">3</a>
</span>) 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus BMW Bank jt (C‑38/21, C‑47/21 ja C‑232/21, EU:C:2023:1014).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-4" href="#c-4">4</a>
</span>) Vt muu hulgas 16. juuli 2020. aasta kohtuotsus Soho Group (C‑686/19, EU:C:2020:582, punkt 49), milles on märgitud, et „[…] direktiivi 2008/48 vastuvõtmisel peeti silmas kahte eesmärki, nimelt tagada kõikidele liidu tarbijatele nende huvide kõrgetasemeline ja võrdne kaitse ning aidata kaasa hästitoimiva siseturu tekkele tarbijakrediidi valdkonnas“.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-5" href="#c-5">5</a>
</span>) Vt selle kohta 12. juuli 2012. aasta kohtuotsus SC Volksbank România (C‑602/10, EU:C:2012:443, punkt 38) ja 5. septembri 2019. aasta kohtuotsus Pohotovost’ (C‑331/18, EU:C:2019:665, punkt 49).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-6" href="#c-6">6</a>
</span>) Vt direktiivi 2008/48 põhjendus 9.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-7" href="#c-7">7</a>
</span>) Vt direktiivi 2008/48 artikli 2 lõige 2.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-8" href="#c-8">8</a>
</span>) Vt kohtuotsus BMW Bank“ (punkt 302).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-9" href="#c-9">9</a>
</span>) Vt kohtuotsus BMW Bank (punkt 303 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-10" href="#c-10">10</a>
</span>) Vt selle kohta kohtujurist Hogani ettepanek liidetud kohtuasjades Volkswagen Bank jt (C‑33/20, C‑155/20 ja C‑187/20, ECLI:EU:C:2021:629, punkt 126).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-11" href="#c-11">11</a>
</span>) Vt 9. septembri 2021. aasta kohtuotsus Volkswagen Bank (C‑33/20, C‑155/20 ja C‑187/20, EU:C:2021:736, punktid 123 ja 124) ning kohtuotsus BMW Bank (punkt 288).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-12" href="#c-12">12</a>
</span>) Vt käesoleva ettepaneku punktid 30–38.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-13" href="#c-13">13</a>
</span>) Vt kohtujurist Hogani ettepanek liidetud kohtuasjades Volkswagen Bank jt (C‑33/20, C‑155/20 ja C‑187/20, ECLI:EU:C:2021:629, punkt 124).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-14" href="#c-14">14</a>
</span>) Sellega seoses tuleb märkida subsidiaarsuse põhimõtet arvestades, et kui vara suurenemine või vähenemine on otseselt põhjendatud õigusnormiga, on vara üleminekul igal juhul alus, mis välistab seega de in rem verso hagi. Näiteks Belgia tsiviilõiguses võib sellise hagi „esitada üksnes juhul, kui selles käsitletud olukorda ei reguleeri mõni muu seadusest, lepingust, ühepoolsest õigustoimingust või ex delicto hagist tulenev õigusnormide kogum“ (vt Van Ommeslaghe, P., De Page, Traité de droit civil belge – Tome II – Les obligations, vol 2, Bruylant, Bruxelles, 2013, lk 1141 ja 1151).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-15" href="#c-15">15</a>
</span>) Vt selle kohta 9. juuli 2020. aasta kohtuotsus Tšehhi Vabariik vs. komisjon (C‑575/18 P, EU:C:2020:530, punkt 82).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-16" href="#c-16">16</a>
</span>) Eraõiguse üldpõhimõtete ja alusetu rikastumisega seotud probleemide kohta (eelkõige seoses Luksemburgi õiguskorraga) vt Kinsch, P., „Les principes généraux du droit comme éléments de l’ordre juridique luxembourgeois“, Liber Amicorum Xavier Dieux, Larcier-Intersentia, Bruxelles, 2022, lk 883–884.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-17" href="#c-17">17</a>
</span>) Tehingute kohta, mis toovad kaasa alusetu rikastumise ja hõlmavad rohkem kui kaht tehinguosalist, vt Schlechtriem, P., Cohen, C., ja Hornung, R., „Restitution and Unjust Enrichment in Europe“, European Review of Private Law, vol 9, nr 2/3, 2001, lk 408–415.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-18" href="#c-18">18</a>
</span>) Sõnastus pärineb teosest Londers, G., Mosselmans, S., ja Bossuyt, A., „Deux principes généraux du droit issus du droit national et du droit communautaire: l’enrichissement sans cause ou l’enrichissement injustifié et l’interdiction de l’abus de droit“, Actes du colloque pour le cinquantième anniversaire des traités de Rome, Luxembourg, 26.3.2007, Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus, 2007, lk 97. Selles küsimuses tuleb märkida, et 10. oktoobri 2001. aasta kohtuotsuses Corus UK vs. komisjon (T‑171/99, EU:T:2001:249, punkt 55) otsustas Üldkohus viivitusintressi arvutamise kontekstis, et „viivitusintressi maksmata jätmine võib tuua kaasa […] ühenduse alusetu rikastumise, mis näib olevat vastuolus ühenduse õiguse üldpõhimõtetega“ (viidates 10. juuli 1990. aasta kohtuotsusele Kreeka vs. komisjon (C‑259/87, EU:C:1990:287, punkt 26)).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-19" href="#c-19">19</a>
</span>) Vt 9. septembri 2021. aasta kohtuotsus Volkswagen Bank (C‑33/20, C‑155/20 ja C‑187/20, EU:C:2021:736, punkt 72 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-20" href="#c-20">20</a>
</span>) Vt kohtuotsus BMW Bank (punkt 307).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-21" href="#c-21">21</a>
</span>) EÜT 1997, L 144, lk 19; ELT eriväljaanne 15/03, lk 319.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-22" href="#c-22">22</a>
</span>) Vt 3. septembri 2009. aasta kohtuotsus Messner (C‑489/07, EU:C:2009:502, punktid 25 ja 26).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-23" href="#c-23">23</a>
</span>) 9. novembri 2016. aasta kohtuotsus Home Credit Slovakia (C‑42/15, edaspidi „kohtuotsus Home Credit Slovakia“, EU:C:2016:842, punkt 69).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-24" href="#c-24">24</a>
</span>) Kohtuotsus Home Credit Slovakia (punkt 72).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-25" href="#c-25">25</a>
</span>) Kohtujurist Hogan märgib oma ettepanekus liidetud kohtuasjades Volkswagen Bank jt (C‑33/20, C‑155/20 ja C‑187/20, ECLI:EU:C:2021:629), et karistuste raames, mille liikmesriigid peavad kehtestama vastavalt direktiivi 2008/48 artiklile 23, võivad nad ette näha, et teatud kohustusliku teabe puudumine krediidilepingus võib kaasa tuua laenuintressi kaotamise. Selle sätte sõnastusest nähtub siiski, et liidu õiguse rikkumise eest määratavad karistused peavad olema proportsionaalsed. Sellest järeldub, et vastavalt Euroopa Kohtu praktikale peab karistuste rangus vastama nende rikkumiste raskusele, mille eest neid määratakse, eelkõige tagades tegeliku hoiatava mõju ja järgides samas proportsionaalsuse üldpõhimõtet (vt selle ettepaneku punkt 123, milles viidatakse kohtuotsusele Home Credit Slovakia (punkt 63)). Hilisemas, 13. veebruari 2025. aasta kohtuotsuses Lexitor (C‑472/23, EU:C:2025:89, punktid 56 ja 57) leidis Euroopa Kohus muu hulgas, et karistus, mis peab olema liikmesriigi õigusnormides ette nähtud direktiivi 2008/48 artikli 10 lõikes 2 sätestatud teavitamiskohustuse rikkumise eest, võib olla ühetaoline sanktsioon, kuna tarbijal peab tingimata olema kogu vajalik teave, et hinnata oma kohustuse ulatust.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-26" href="#c-26">26</a>
</span>) Vt kohtuotsus Home Credit Slovakia (punkt 69).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-27" href="#c-27">27</a>
</span>) Vt käesoleva ettepaneku punkt 36.</p>
</body>
</html>
