<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-453/10</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62010CJ0453</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:144">EU:C:2012:144</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>11</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>11</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20120315">15.3.2012</DATE> – KOHTUASI C-453/10</P><P>PERENIČOVÁ JA PERENIČ</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (esimene koda)</P><P><DATE ISO="20120315">15. märts 2012</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: slovaki.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Tarbijakaitse</KEYWORD><KEYWORD>Tarbijakrediidileping</KEYWORD><KEYWORD>Krediidi kulukuse aastamäära väär märkimine</KEYWORD><KEYWORD>Ebaausate kaubandustavade ja ebaõiglaste lepingutingimuste mõju kogu lepingu kehtivusele</KEYWORD></INDEX><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C-453/10,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Okresný súd Prešov (Slovakkia) <DATE ISO="20100831">31. augusti 2010. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20100916">16. septembril 2010</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Jana Pereničová,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Vladislav Perenič</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">SOS financ, spol. s r. o.,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (esimene koda),</P><P>koosseisus: koja esimees A. Tizzano, kohtunikud M. Safjan (ettekandja), A. Borg Barthet, E. Levits ja J.-J. Kasel,</P><P>kohtujurist: V. Trstenjak,</P><P>kohtusekretär: ametnik K. Sztranc-Sławiczek,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikus menetluses ja <DATE ISO="20110915">15. septembril 2011</DATE> toimunud kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>J. Pereničová ja V. Perenič, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">advokát</HT> I. Šafranko ja <HT TYPE="ITALIC">advokát</HT> A. Motyka,</P></ITEM><ITEM><P>Slovakkia valitsus, esindaja: B. Ricziová,</P></ITEM><ITEM><P>Saksamaa valitsus, esindajad: T. Henze ja J. Kemper,</P></ITEM><ITEM><P>Hispaania valitsus, esindaja: F. Díez Moreno,</P></ITEM><ITEM><P>Austria valitsus, esindaja: C. Pesendorfer,</P></ITEM><?PAGE NO="2"?><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: G. Rozet, A. Tokár ja M. Owsiany-Hornung,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20111129">29. novembri 2011. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus käsitleb nõukogu <DATE ISO="19930405">5. aprilli 1993. aasta</DATE> direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="095" PAGE.FIRST="29" DATE.PUB="1993">EÜT L 95, lk 29</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288) artikli 6 lõike 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20050511">11. mai 2005. aasta</DATE> direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="149" PAGE.FIRST="22" DATE.PUB="2005">ELT L 149, lk 22</REF.DOC.OJ>), sätete tõlgendamist ning mõju, mida direktiivi 2005/29 kohaldamine võib avaldada direktiivile 93/13.</TXT></NP><NP><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus esitati kohtuvaidluses, mille poolteks on J. Pereničová ja V. Pereniču, ühelt poolt, ning SOS financ, spol. s r. o., kes on muu krediidiasutus kui pank ning tegeleb tarbijakrediidi andmisega (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>SOS<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201D" ID="QE0001"/>) teiselt poolt, ja mille ese on krediidileping, mis on sõlmitud asjaomaste isikute ja selle äriühingu vahel.</TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigusnormid</HT></P></TI></TITLE><P>Direktiiv 93/13</P><NP><NO.P>3</NO.P><TXT>Direktiivi 93/13 põhjendustes 7, 16, 20 ja 21 on märgitud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>sellega abistatakse kaupade müüjaid ja teenuste osutajaid kaupade ja teenuste müümisel nii kodumaal kui ka siseturu kõigis osades; see soodustab konkurentsi ning aitab seega laiendada ühenduse kodanike kui tarbijate valikuvõimalusi;</P><P>[...]</P><P>[…] heausksuse hindamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata lepinguosaliste positsiooni tugevusele läbirääkimistel ja sellele, kas tarbijat mõjutati tingimusega nõustuma, kas kaup müüdi või teenused osutati tarbija erikorralduse alusel; müüja või teenuste osutaja saab täita heausksuse nõude juhul, kui ta kohtleb ausalt ja õiglaselt teist lepinguosalist, kelle õigustatud huvi ta peab arvesse võtma;</P><P>[...]</P><P>lepingud peaksid olema koostatud lihtsas ja arusaadavas keeles ning tarbijale tuleks anda tegelik võimalus kõigi tingimustega põhjalikult tutvuda, […];</P><P>liikmesriigid peaksid tagama, et müüja või teenuste osutaja ning tarbija vahel sõlmitud lepingud ei sisaldaks ebaõiglasi tingimusi ning et juhul, kui selliseid tingimusi on siiski seatud, ei oleks need tarbijale siduvad ning leping oleks kõnealustel tingimustel lepinguosalistele siduv ainult juhul, kui seda on võimalik jätkata, ilma et see sisaldaks ebaõiglasi tingimusi<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201D" ID="QE0002"/>.</P></CONSID></QUOT.S></P></NP><?PAGE NO="3"?><NP><NO.P>4</NO.P><TXT>Direktiivi 93/13 artikkel 3 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="003.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Lepingutingimus, mille suhtes ei ole eraldi kokku lepitud, loetakse ebaõiglaseks, kui see on vastuolus heausksuse tingimusega ning kutsub esile lepinguosaliste lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste olulise tasakaalustamatuse, mis kahjustab tarbijat.</ALINEA><ALINEA>[...]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Lisa sisaldab soovituslikku ja mittetäielikku loetelu tingimustest, mida võib pidada ebaõiglasteks.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201D" ID="QE0003"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>5</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikkel 4 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="004.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>[…] [L]epingutingimuse hindamisel [võetakse] arvesse lepingu sõlmimise objektiks oleva kauba või teenuse laad ning viidatakse lepingu sõlmimisel kõigile sellega kaasnevatele asjaoludele ning kõigile teistele kõnealuse või muu lepingu tingimustele, millest see sõltub.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="004.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Tingimuste õiglase või ebaõiglase iseloomu hindamine ei ole seotud lepingu põhiobjekti mõiste, hinna ja tasu piisavuse ega vastutehinguna pakutavate teenuste või kaubaga, kui kõnealused tingimused on koostatud lihtsas ja arusaadavas keeles.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201D" ID="QE0004"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>6</NO.P><TXT>Nimetatud direktiivi artikkel 5 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Lepingutes, mille kõik või teatavad tarbijale pakutavad tingimused esitatakse kirjalikult, peavad kõnealused tingimused olema koostatud lihtsas ja arusaadavas keeles. Kui tingimuse tähenduse suhtes on kahtlusi, tuleb kohaldada tarbijale kõige soodsamat tõlgendust. […]<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201D" ID="QE0005"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>7</NO.P><TXT>Sama direktiivi artikkel 6 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="006.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid sätestavad, et ebaõiglased tingimused lepingus, mille müüja või teenuste osutaja on […] tarbijaga sõlminud, ei ole [siseriiklikes õigusaktides sätestatud tingimustel] tarbijale siduvad ning [et leping jääb muus osas pooltele siduvaks, kui see saab kehtida ka ilma ebaõiglaste tingimusteta]. [Tsitaati on parandatud Euroopa Kohtus, kuna direktiivi eestikeelne tõlge on ebatäpne.]</ALINEA><ALINEA>[...]<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201D" ID="QE0006"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>8</NO.P><TXT>Direktiivi 93/13 artikkel 8 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA>„Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi reguleerimisalas vastu võtta või säilitada asutamislepingule vastavad rangemad sätted, et tagada tarbijate kaitstuse kõrgem tase.</ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>9</NO.P><TXT>Direktiivi 93/13 lisas on loetletud direktiivi artikli 3 lõikes 3 viidatud tingimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="003.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Tingimused, mille eesmärk või tagajärg on:</P><P>[...]</P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>siduda tarbija pöördumatult tingimustega, millega tarbijal ei olnud tegelikke võimalusi tutvuda enne lepingu sõlmimist;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[...]<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201D" ID="QE0007"/>.</P><P>Direktiiv 2005/29</P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP><?PAGE NO="4"?><NP><NO.P>10</NO.P><TXT>Direktiivi 2005/29 artikkel 2 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><P>[...]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">toode</HT> – kaubad või teenused, sealhulgas kinnisvara ning õigused ja kohustused;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud kaubandustavad</HT> (edaspidi ka <HT TYPE="ITALIC">kaubandustavad</HT>) – ettevõtjapoolne tegevus, tegevusetus, teguviis või esitusviis, kommertsteadaanne, sealhulgas reklaam ja turustamine, mis on otseselt seotud toote reklaamimise, müügi või tarnimisega tarbijatele;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">tarbijate majanduskäitumise oluline moonutamine</HT> – kaubandustava järgimine eesmärgiga märgatavalt kahjustada tarbijate võimet teha teadlikke valikuid, pannes tarbija seetõttu tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[...]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>k)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">tehinguotsus</HT> – tarbija mis tahes otsus selle kohta, kas, kuidas ja millistel tingimustel ostu sooritada, kas selle eest täies ulatuses või osadena maksta, toode endale jätta või sellest loobuda või toote suhtes lepingujärgseid õigusi kasutada ning selle kohta, kas tarbija otsustab tegutseda või tegutsemisest hoiduda;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[...]<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201D" ID="QE0008"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>11</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikkel 3 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="003.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Käesolevat direktiivi kohaldatakse artiklis 5 sätestatud ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausate kaubandustavade suhtes enne ja pärast tootega seonduva äritehingu sõlmimist ja selle ajal.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Käesolev direktiiv ei piira lepinguõiguse kohaldamist ja eelkõige lepingu kehtivust, koostamist ja mõju käsitlevate eeskirjade kohaldamist.</ALINEA></PARAG><P>[...]</P><PARAG IDENTIFIER="003.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Kui käesoleva direktiivi sätted on vastuolus ebaausate kaubandustavade konkreetseid aspekte reguleerivate muude ühenduse eeskirjadega, siis on viimati nimetatud eeskirjad ülimuslikud ning neid kohaldatakse kõnealuste konkreetsete aspektide suhtes.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>Kuue aasta jooksul alates <DATE ISO="20070612">12.6.2007</DATE> saavad liikmesriigid käesoleva direktiiviga ühtlustatavas valdkonnas jätkuvalt kohaldada siseriiklikke õigusnorme, mis on käesolevast direktiivist rangemad või üksikasjalikumad ning millega rakendatakse minimaalse ühtlustamise klausleid sisaldavaid direktiive. Kõnealused meetmed peavad tagama, et tarbijad on piisavalt kaitstud ebaausate kaubandustavade eest ning need peavad olema proportsionaalsed kõnealuse eesmärgi saavutamisega. […]</ALINEA></PARAG><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201D" ID="QE0009"/>.</P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>12</NO.P><TXT>Nimetatud direktiivi artikkel 5 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="005.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Ebaausad kaubandustavad on keelatud.</ALINEA></PARAG><?PAGE NO="5"?><PARAG IDENTIFIER="005.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Kaubandustava on ebaaus, kui see:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>on vastuolus ametialase hoolikuse nõuetega</TXT><P>ja</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>seoses mingi tootega moonutab oluliselt või tõenäoliselt moonutab oluliselt selle keskmise tarbija majanduskäitumist, kes tootega kokku puutub või kellele see on suunatud, või tarbijarühma keskmise liikme majanduskäitumist, kui kaubandustava on suunatud teatavale tarbijarühmale.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="005.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Kaubandustavasid, mis tõenäoliselt moonutavad oluliselt ainult selliste selgesti eristatavate tarbijarühmade majanduskäitumist, kes oma vaimse või füüsilise puude, vanuse või kergeusklikkuse tõttu on eriti vastuvõtlikud kaubandustava või sellega seotud toote suhtes viisil, mille ettenägemist võib ettevõtjalt õigustatult eeldada, hinnatakse lähtudes selle mõjust kõnealuse tarbijarühma keskmisele liikmele. [...]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="005.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA><P>Eelkõige on ebaausad need kaubandustavad, mis:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>on eksitavad vastavalt artiklitele 6 ja 7</TXT><P>või</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>on agressiivsed vastavalt artiklitele 8 ja 9.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[...]<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201D" ID="QE0010"/>.</P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>13</NO.P><TXT>Sama direktiivi artikli 6 kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="006.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Kaubandustava loetakse eksitavaks, kui see sisaldab valeandmeid ja on seetõttu ebaõige, või muul moel, sealhulgas oma üldise esitusviisi tõttu, petab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ühe või mitme alltoodud punkti osas, isegi kui teave on faktiliselt õige, ning kui see mõlemal juhul paneb või tõenäoliselt paneb keskmise tarbija tegema tehinguotsust, mida ta muidu ei oleks teinud:</P><P>[...]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>hind või hinna arvutamise viis või konkreetse hinnaeelise olemasolu;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[...]<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201D" ID="QE0011"/>.</P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>14</NO.P><TXT>Direktiivi 2005/29 artikkel 7 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="007.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Kaubandustava loetakse eksitavaks, kui see konkreetses olukorras, võttes arvesse kõiki selle iseärasusi ja asjaolusid ning kommunikatsioonivahendiga seotud piiranguid, jätab välja olulise teabe, mida keskmine tarbija antud olukorras vajab teadliku tehinguotsuse tegemiseks, ja seega paneb või tõenäoliselt paneb keskmise tarbija tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei teeks.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="007.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Eksitavaks tegevusetuseks loetakse samuti seda, kui ettevõtja, võttes arvesse lõikes 1 kirjeldatud asjaolusid, varjab selles lõikes nimetatud olulist teavet või esitab seda ebaselgelt, arusaamatult, mitmetähenduslikult või ebaõigel ajal või ei määratle kaubandustava kaubanduslikku eesmärki, kui see ei ilmne juba kontekstist, ja juhul, kui see paneb või tõenäoliselt paneb keskmise tarbija tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud.</ALINEA><ALINEA>[...]<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201D" ID="QE0012"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP><?PAGE NO="6"?><NP><NO.P>15</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikkel 11 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="011.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid tagavad piisavad ja tõhusad meetmed ebaausate kaubandustavade vastu võitlemiseks, et tugevdada käesoleva direktiivi sätete järgimist tarbijate huvides.</ALINEA><ALINEA>[...]<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201D" ID="QE0013"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>16</NO.P><TXT>Nimetatud direktiivi artikkel 13 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>Liikmesriigid näevad käesoleva direktiivi kohaldamisel vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise eest ette karistused ja võtavad nende rakendamiseks kõik vajalikud meetmed. Need karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201D" ID="QE0014"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Siseriiklik õigus</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>17</NO.P><TXT>Slovakkia tsiviilseadustiku § 52 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="052.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>1)</NO.PARAG><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>Tarbijaleping<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201D" ID="QE0016"/> on müüja või teenuste osutaja ja tarbija vahel mis tahes õiguslikus vormis sõlmitud leping.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="052.002"><NO.PARAG>2)</NO.PARAG><ALINEA>Mis tahes tarbijalepingu tingimusi ning mis tahes muud tingimust, mis reguleerib õigussuhteid, millesse tarbija on astunud, kohaldatakse tarbija kasuks. Võimalikud kokkulepped, mille sisu ja eesmärk on suunatud nendest sätetest kõrvalekaldumisele, on kehtetud.</ALINEA><ALINEA>[...]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="052.004"><NO.PARAG>4)</NO.PARAG><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>Tarbija<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201D" ID="QE0017"/> on füüsiline isik, kes tarbijalepingu sõlmimisel või selle täitmisel ei tegutse oma kutse- või muu majandustegevuse raames<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201D" ID="QE0015"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>18</NO.P><TXT>Selle seadustiku § 53 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="053.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>1)</NO.PARAG><ALINEA>Tarbijaleping ei tohi sisaldada sätteid, mis tekitavad lepingupoolte õiguste ja kohustuste märkimisväärse tasakaalustamatuse tarbija kahjuks (ebaõiglane tingimus). Põhieseme täideviimise ja hinna vastavust käsitlev lepingutingimus ei ole ebaõiglane, kui see tingimus on sõnastatud täpselt, selgelt ja arusaadavalt või kui ebaõiglase tingimuse osas on eraldi kokku lepitud.</ALINEA><ALINEA>[...]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="053.004"><NO.PARAG>4)</NO.PARAG><ALINEA><P>Ebaõiglased tingimused tarbijalepingus on eelkõige sätted, mis:</P><P>[...]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>k)</NO.P><TXT>nõuavad tarbijalt, kes ei täida oma kohustust, ülemäära suurt leppetrahvi,</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[...]</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="053.005"><NO.PARAG>5)</NO.PARAG><ALINEA>Tarbijalepingus sisalduvad ebaõiglased tingimused on kehtetud.<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201D" ID="QE0018"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>19</NO.P><TXT>Seaduse nr 258/2001 (tarbijakrediitide kohta) § 4 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="004.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>1)</NO.PARAG><ALINEA>Tarbijakrediidileping peab kehtivuse omamiseks olema sõlmitud kirjalikult, kusjuures tarbijale tuleb anda lepingu üks eksemplar.</ALINEA></PARAG><?PAGE NO="7"?><PARAG IDENTIFIER="004.002"><NO.PARAG>2)</NO.PARAG><ALINEA><P>Tarbijakrediidileping peab lisaks lepingu üldosadele sisaldama</P><P>[...]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>j)</NO.P><TXT>krediidi kulukuse aastamäära [edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>KKAM<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201D" ID="QE0020"/>] ja krediidi üldkulusid, mis arvutatakse lepingu sõlmimise ajal olemasolevate andmete alusel.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[...]</P><P>Kui tarbijakrediidileping ei sisalda lõike 2 [punktis] j nimetatud andmeid, loetakse krediit antuks ilma intresside ja kuludeta.<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201D" ID="QE0019"/></P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>20</NO.P><TXT>Oma hagis paluvad põhikohtuasja hagejad eelotsusetaotluse esitanud kohtul tuvastada selle krediidilepingu tühisus, mille nad sõlmisid tüüplepingu alusel SOS-ga, kes on tarbijakrediiti andev muu krediidiasutus kui pank. Eelotsusetaotlusest selgub, et põhikohtuasjas käsitletav krediit anti hagejatele <DATE ISO="20080312">12. märtsil 2008</DATE>.</TXT></NP><NP><NO.P>21</NO.P><TXT>SOS andis kõnealuse lepingu alusel põhikohtuasja hagejatele krediiti <FT TYPE="NUMBER">150000</FT> Slovakkia krooni (4979 eurot), mis tuli tagasi maksta 32 kuumaksega suuruses 6000 Slovakkia krooni (199 eurot), millele lisandub 33. makse, mis võrdub kogu antud krediidisummaga. Nii on põhikohtuasja hagejad kohustatud tagasi maksma <FT TYPE="NUMBER">342000</FT> Slovakkia krooni (<FT TYPE="NUMBER">11352</FT> euro) suuruse summa.</TXT></NP><NP><NO.P>22</NO.P><TXT>KKAM-iks määrati kõnealuses lepingus 48,63%, kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvutuste kohaselt on see tegelikult 58,76%, kuna SOS ei võtnud oma arvutustes arvesse antud krediidiga seotud kulusid.</TXT></NP><NP><NO.P>23</NO.P><TXT>Lisaks selgub eelotsusetaotlusest, et põhikohtuasjas käsitletav leping sisaldab mitmeid hagejate jaoks ebasoodsaid tingimusi.</TXT></NP><NP><NO.P>24</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et selle lühiaegse krediidilepingu tervikuna tühiseks tunnistamine mõne ebaõiglase lepingutingimuse tõttu oleks põhikohtuasja hagejatele soodsam kui nimetatud lepingu nende tingimuste kehtivuse säilitamine, mis ebaõiglased ei ole. Esimesel juhul oleksid asjaomased tarbijad kohustatud maksma üksnes 9% määraga viivitusintressi, mitte aga kõiki antud krediidiga kaasnevaid makseid, mis oleks palju kõrgemad kui see intress.</TXT></NP><NP><NO.P>25</NO.P><TXT>Kuna Okresný súd Prešov (Prešovi ringkonnakohus) leidis, et kohtuvaidluse lahendamine sõltub asjassepuutuvate liidu õiguse sätete tõlgendamisest, siis otsustas ta menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>1.</NO.P><TXT>Kas tarbijakaitseraamistik, mis on sätestatud […] direktiivi 93/13[…] artikli 6 lõikes 1, lubab tarbijaga sõlmitud lepingus ebaõiglaste tingimuste tuvastamise korral otsustada, et leping tervikuna ei ole tarbijale siduv, kui nii on tarbijale soodsam?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas kriteeriumid, mille põhjal tuvastatakse ebaaus kaubandustava vastavalt […] direktiivile 2005/29[…] võimaldavad järeldada, et kui krediidi kulukuse aastamäär [KKAM], mida ettevõtja lepingus märgib, on väiksem kui tegelik krediidi kulukuse aastamäär, võib sellist ettevõtja käitumist tarbija suhtes käsitada ebaausa kaubandustavana? Kas direktiiv 2005/29[…] lubab, et ebaausa kaubandustava tuvastamine mõjutab krediidilepingu kehtivust ja direktiivi 93/13 artikli 4 lõike 1 ning artikli 6 lõike 1 eesmärkide saavutamist, kui lepingu tühisus on tarbijale soodsam?<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201D" ID="QE0021"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="8"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>26</NO.P><TXT>Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada saada, kas direktiivi 93/13 artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see võimaldab liikmesriigi kohtutel sellisel juhul, kui nad tuvastavad ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud lepingus ebaõiglaste tingimuste olemasolu, otsustada, et nimetatud leping tervikuna ei ole tarbijale siduv, kui nii on tarbijale soodsam?</TXT></NP><NP><NO.P>27</NO.P><TXT>Esitatud küsimusele vastamiseks tuleb kõigepealt meenutada, et direktiiviga 93/13 loodud kaitsesüsteem lähtub eeldusest, et tarbija on suhetes ettevõtjaga nõrgemal läbirääkimispositsioonil ja omab vähem teavet, mis viib selleni, et tarbija nõustub ettevõtja eelnevalt koostatud tingimustega, ilma et tal oleks võimalik mõjutada nende sisu (vt <DATE ISO="20061026">26. oktoobri 2006. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-168/05" PAGE.ECR="I-10421" YEAR="2006">C-168/05: Mostaza Claro, EKL 2006, lk I-10421</REF.DOC.ECR>, punkt 25; <DATE ISO="20090604">4. juuni 2009. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-243/08" PAGE.ECR="I-4713" YEAR="2009">C-243/08: Pannon GSM, EKL 2009, lk I-4713</REF.DOC.ECR>, punkt 22, ja <DATE ISO="20091006">6. oktoobri 2009. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-40/08" PAGE.ECR="I-9579" YEAR="2009">C-40/08: Asturcom Telecomunicaciones, EKL 2009, lk I-9579</REF.DOC.ECR>, punkt 29).</TXT></NP><NP><NO.P>28</NO.P><TXT>Seda nõrgemat positsiooni arvestades näeb direktiivi 93/13 artikli 6 lõige 1 ette, et liikmesriigid sätestavad, et ebaõiglased lepingutingimused <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>ei ole siseriiklikes õigusaktides sätestatud tingimustel tarbijale siduvad<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201D" ID="QE0022"/>. Kohtupraktikast nähtuvalt on tegemist imperatiivse sättega, mille eesmärk on asendada lepingupartnerite õiguste ja kohustuste vaheline formaalne tasakaal tegeliku tasakaaluga, mis taastab nendevahelise võrdsuse (vt eespool viidatud kohtuotsus Mostaza Claro, punkt 36, eespool viidatud kohtuotsus Asturcom Telecomunicaciones, punkt 30, ja <DATE ISO="20101109">9. novembri 2010. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-137/08" PAGE.ECR="I-10847" YEAR="2010">C-137/08: VB Pénzügyi Lízing, EKL 2010, lk I-10847</REF.DOC.ECR>, punkt 47).</TXT></NP><NP><NO.P>29</NO.P><TXT>Mis puutub sellesse, milline mõju on ebaõiglaste lepingutingimuste tuvastamisel asjassepuutuva lepingu kehtivusele, siis on oluline rõhutada, et vastavalt direktiivi 93/13 artikli 6 lõike 1 lõpus sätestatule <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>jääb [leping] muus osas pooltele siduvaks, kui see saab kehtida ka ilma ebaõiglaste tingimusteta<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201D" ID="QE0023"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>30</NO.P><TXT>Sellises olukorras tuleb ebaõiglased lepingutingimused tuvastanud liikmesriigi kohtutel direktiivi 93/13 artikli 6 lõike 1 alusel esiteks välja selgitada kõik tagajärjed, mis siseriikliku õiguse kohaselt sellest tulenevad, tagamaks seda, et kõnesolevad tingimused ei ole tarbijale siduvad (vt eespool viidatud kohtuotsus Asturcom Telecomunicaciones, punktid 58 ja 59, ning <DATE ISO="20101116">16. novembri 2010. aasta</DATE> määrus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-76/10" PAGE.ECR="I-11557" YEAR="2010">C-76/10: Pohotovosť, EKL 2010, lk I-11557</REF.DOC.ECR>, punkt 62), ja teiseks hinnata, kas asjassepuutuv leping saab ilma nende ebaõiglaste tingimusteta kehtima jääda (vt eespool viidatud kohtumäärus Pohotovosť, punkt 61).</TXT></NP><NP><NO.P>31</NO.P><TXT>Nagu tuleneb käeoleva kohtuotsuse punktis 28 viidatud kohtupraktikast ja nagu märgib kohtujurist oma ettepaneku punktis 63, on liidu seadusandja eesmärk direktiivi 93/13 osas pooltevahelise tasakaalu loomine, säilitades samas põhimõtteliselt lepingu kui terviku kehtivuse, mitte aga kõigi ebaõiglasi tingimusi sisaldavate lepingute kehtetuks tunnistamine.</TXT></NP><NP><NO.P>32</NO.P><TXT>Mis puutub nendesse kriteeriumidesse, mis võimaldavad hinnata, kas leping saab tegelikult kehtida ka ilma ebaõiglaste tingimusteta, siis tuleb märkida, et nii direktiivi 93/13 artikli 6 lõige 1 kui ka majandustegevuse õiguskindlust reguleerivad nõuded räägivad selle sätte tõlgendamisel objektiivse lähenemise kasuks, mistõttu ei saa – nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktides 66–68 – ühe lepingupoole olukorda, kes on antud juhul tarbija, käsitada määrava kriteeriumina, mis otsustab lepingu edasise saatuse.</TXT></NP><NP><NO.P>33</NO.P><TXT>Järelikult ei saa direktiivi 93/13 artikli 6 lõiget 1 tõlgendada nii, et selle hindamisel, kas leping, milles on üks või mitu ebaõiglast tingimust, saab kehtida ilma nende tingimusteta, võib asja lahendav kohus lepingu kui terviku tühistamisel tugineda pelgalt sellele, et tühistamine võib olla tarbijale soodne.</TXT></NP><?PAGE NO="9"?><NP><NO.P>34</NO.P><TXT>Olles selles selgusele jõudnud, on siiski oluline märkida, et direktiiv 93/13 piirdub ebaõiglasi lepingutingimusi käsitlevate siseriiklike õigusnormide osalise ja minimaalse ühtlustamisega, jättes liikmesriikidele võimaluse kindlustada tarbijatele kõrgem kaitstuse tase kui see, mis on direktiivis ette nähtud. Nii näeb nimetatud direktiivi artikkel 8 sõnaselgelt liikmesriikidele ette võimaluse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>direktiivi reguleerimisalas vastu võtta või säilitada asutamislepingule vastavad rangemad sätted, et tagada tarbijate kaitstuse kõrgem tase<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201D" ID="QE0024"/> (vt <DATE ISO="20100603">3. juuni 2010. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-484/08" PAGE.ECR="I-4785" YEAR="2010">C-484/08: Caja de Ahorros y Monte de Piedad de Madrid, EKL 2010, lk I-4785</REF.DOC.ECR>, punktid 28 ja 29.</TXT></NP><NP><NO.P>35</NO.P><TXT>Seetõttu ei ole direktiiviga 93/13 vastuolus see, kui liikmesriik näeb liidu õigust järgides ette siseriikliku regulatsiooni, mis võimaldab juhul, kui see tagab tarbijale parema kaitse, tunnistada tervikuna tühiseks ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud lepingu, mis sisaldab ühe või mitu ebaõiglast tingimust.</TXT></NP><NP><NO.P>36</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb esimesele küsimusele vastata, et direktiivi 93/13 artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selle hindamisel, kas tarbija ja ettevõtja vaheline leping, milles on üks või mitu ebaõiglast tingimust, saab kehtida ilma nende tingimusteta, ei või asja lahendav kohus lepingu kui terviku tühistamisel tugineda pelgalt sellele, et tühistamine võib olla ühele pooltest – käesoleval juhul tarbijale – soodne. Nimetatud direktiiviga ei ole siiski vastuolus see, kui liikmesriik näeb liidu õigust järgides ette, et ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud leping, milles on üks või mitu ebaõiglast tingimust, on tervikuna tühine, kui see tagab tarbijale parema kaitse.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Teine küsimus</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>37</NO.P><TXT>Oma teise küsimusega tahab eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas tarbijakrediidilepingus tegelikust KKAM-ist madalama KKAM-i märkimist võib käsitada ebaausa kaubandustavana direktiivi 2005/29 tähenduses. Juhul kui vastus sellele küsimusele on jaatav, on Euroopa Kohtul palutud vastata, millised järeldused tuleb sellest tuvastusest teha, kui ta hindab direktiivi 93/13 artikli 4 lõike 1 alusel, kas lepingutingimused on õiglased, ja direktiivi artikli 6 lõike 1 alusel, kas leping on tervikuna kehtiv.</TXT></NP><NP><NO.P>38</NO.P><TXT>Sellele küsimusele vastamiseks tuleb kõigepealt meenutada direktiivi 2005/29 artikli 2 punktis d esitatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>kaubandustavad<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201D" ID="QE0025"/> eriti üldist sõnastust, mis näeb ette, et see on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>ettevõtjapoolne tegevus, tegevusetus, teguviis või esitusviis, kommertsteadaanne, sealhulgas reklaam ja turustamine, mis on otseselt seotud toote reklaamimise, müügi või tarnimisega tarbijatele<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201D" ID="QE0026"/> (<DATE ISO="20100114">14. jaanuari 2010. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-304/08" PAGE.ECR="I-217" YEAR="2010">C-304/08: Plus Warenhandelsgesellschaft, EKL 2010, lk I-217</REF.DOC.ECR>, punkt 36, ja <DATE ISO="20101109">9. novembri 2010. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-540/08" PAGE.ECR="I-10909" YEAR="2010">C-540/08: Mediaprint Zeitungs- und Zeitschriftenverlag, EKL 2010, lk I-10909</REF.DOC.ECR>, punkt 17).</TXT></NP><NP><NO.P>39</NO.P><TXT>Vastavalt direktiivi 2005/29 artikli 3 lõikele 1 koosmõjus selle direktiivi artikli 2 punktiga c kohaldatakse seda direktiivi ettevõtja poolt tarbija suhtes enne ja pärast tootega seonduva äritehingu sõlmimist ja sõlmimise ajal kasutatavate ebaausate kaubandustavade suhtes. Nimetatud direktiivi artikli 5 lõike 4 kohaselt on eelkõige ebaausad need kaubandustavad, mis on eksitavad.</TXT></NP><NP><NO.P>40</NO.P><TXT>Nagu direktiivi 2005/29 artikli 6 lõikest 1 tuleneb, loetakse kaubandustava eksitavaks, kui see sisaldab valeandmeid ja on seetõttu ebaõige, või muul moel, sealhulgas oma üldise esitusviisi tõttu, petab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ühes või mitmes artikli 6 punktis 1 loetletud aspektis, ning kui see mõlemal juhul paneb või tõenäoliselt paneb keskmise tarbija tegema tehinguotsust, mida ta muidu ei oleks teinud. Selles sättes loetletud aspektide seas on muu hulgas hind ja hinna arvutamise viis.</TXT></NP><NP><NO.P>41</NO.P><TXT>Niisugune kaubandustava nagu põhikohtuasja käsitletav, mis seisneb selles, et krediidilepingus märgitakse tegelikust KKAM-ist madalam KKAM, kujutab endast valeandmeid krediidi üldkulude kohta ja järelikult ka hinna kohta, millele viidatakse direktiivi 2005/29 artikli 6 lõike 1 punktis d. Kui<?PAGE NO="10"?> niisuguse KKAM-i märkimine paneb või tõenäoliselt paneb keskmise tarbija tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud – mida peab kontrollima liikmesriigi kohus –, tuleb neid andmeid käsitada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>eksitava<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201D" ID="QE0027"/> kaubandustavana nimetatud direktiivi artikli 6 lõike 1 tähenduses.</TXT></NP><NP><NO.P>42</NO.P><TXT>Selle kohta, kuidas niisugune järeldus mõjutab kõnealuse lepingu tingimuste ebaõigluse hindamist direktiivi 93/13 artikli 4 lõike 1 alusel, tuleb märkida, et see säte määratleb sellise hindamise kriteeriumid eriti laiaulatuslikult, hõlmates sõnaselgelt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>kõi[ki]<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201D" ID="QE0028"/> asjassepuutuva lepingu sõlmimisega seonduvaid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>asjaolu[sid]<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201D" ID="QE0029"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>43</NO.P><TXT>Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 125 märkis, on ebaausa kaubandustava tuvastamine üks paljudest aspektidest, millele pädev kohus võib direktiivi 93/13 artikli 4 lõike 1 alusel tugineda, kui ta hindab, kas lepingutingimused on õiglased.</TXT></NP><NP><NO.P>44</NO.P><TXT>See asjaolu ei tõenda siiski automaatselt ja iseenesest, et vaidlusalused lepingutingimused on ebaõiglased. Tegelikult peab eelotsusetaotluse esitanud kohus võtma seisukoha, kas direktiivi 93/13 artiklites 3 ja 4 toodud üldised kriteeriumid on konkreetse lepingutingimuse suhtes kohaldatavad, mida tuleb analüüsida kõiki käesolevale kohtuasjale omaseid asjaolusid arvestades (vt selle kohta <DATE ISO="20040401">1. aprilli 2004. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-237/02" PAGE.ECR="I-3403" YEAR="2004">C-237/02: Freiburger Kommunalbauten, EKL 2004, lk I-3403</REF.DOC.ECR>, punktid 19–22; eespool viidatud kohtuotsus Pannon GSM, punktid 37–43; eespool viidatud kohtuotsus VB Pénzügyi Lízing, punktid 42 ja 43, ning eespool viidatud kohtumäärus Pohotovosť, punktid 56–60).</TXT></NP><NP><NO.P>45</NO.P><TXT>Mis puutub järeldustesse, mis tuleb teha, kui asjassepuutuva lepingu kehtivust tervikuna direktiivi 93/13 artikli 6 lõike 1 alusel hinnates tuvastatakse, et vale KKAM-i märkimine kujutab endast ebaausat kaubandustava, siis nende osas piisab märkimisest, et direktiivi 2005/29 artikli 3 lõike 2 kohaselt ei piira see direktiiv lepinguõiguse kohaldamist ja eelkõige lepingu kehtivust, koostamist ning mõju käsitlevate normide kohaldamist.</TXT></NP><NP><NO.P>46</NO.P><TXT>Järelikult ei mõjuta ebaausa kaubandustava tuvastamine otseselt seda, kas leping on direktiivi 93/13 artikli 6 lõike 1 tähenduses kehtiv.</TXT></NP><NP><NO.P>47</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb teisele küsimusele vastata, et niisugust kaubandustava nagu põhikohtuasjas käsitletav, mis seisneb selles, et krediidilepingus märgitakse tegelikust KKAM-ist madalam KKAM, tuleb käsitada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>eksitava<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201D" ID="QE0030"/> kaubandustavana direktiivi 2005/29 artikli 6 lõike 1 tähenduses, kui see paneb või tõenäoliselt paneb keskmise tarbija tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Liikmesriigi kohus peab kontrollima, kas see on nii ka põhikohtuasjas. Niisuguse ebaausa kaubandustava tuvastamine on üks paljudest aspektidest, millele pädev kohus võib tarbijale antava krediidi kulu käsitleva lepingu tingimuste ebaõiglust hinnates direktiivi 93/13 artikli 4 lõike 1 alusel tugineda. Sellel tuvastusel ei ole aga otsest mõju sõlmitud krediidilepingu kehtivuse hindamisele direktiivi 93/13 artikli 6 lõike 1 alusel.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>48</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Nõukogu <DATE ISO="19930405">5. aprilli 1993. aasta</DATE> direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selle hindamisel, kas tarbija ja ettevõtja vaheline leping, milles on üks või mitu ebaõiglast tingimust, saab kehtida ilma nende tingimusteta, võib asja lahendav kohus lepingu kui terviku tühistamisel tugineda pelgalt sellele, et tühistamine võib olla ühele pooltest – käesoleval juhul tarbijale – soodne.<?PAGE NO="11"?> Nimetatud direktiiviga ei ole siiski vastuolus see, kui liikmesriik näeb liidu õigust järgides ette, et ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud leping, milles on üks või mitu ebaõiglast tingimust, on tervikuna tühine, kui see tagab tarbijale parema kaitse.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Niisugust kaubandustava nagu põhikohtuasja käsitletav, mis seisneb selles, et krediidilepingus märgitakse tegelikust krediidi kulukuse aastamäärast madalam määr, tuleb käsitada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>eksitava<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201D" ID="QE0031"/> kaubandustavana Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20050511">11. mai 2005. aasta</DATE> direktiivi 2005/29/EÜ (mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv)) artikli 6 lõike 1 tähenduses, kui see paneb või tõenäoliselt paneb keskmise tarbija tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Liikmesriigi kohus peab kontrollima, kas see on nii ka põhikohtuasjas. Niisuguse ebaausa kaubandustava tuvastamine on üks paljudest aspektidest, millele pädev kohus võib direktiivi 93/13 artikli 4 lõike 1 alusel tugineda, kui ta hindab, kas tarbijale antava krediidi kulu käsitleva lepingu tingimused on ebaõiglused. Sellel tuvastusel ei ole aga otsest mõju sõlmitud krediidilepingu kehtivuse hindamisele direktiivi 93/13 artikli 6 lõike 1 alusel.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><P>Allkirjad</P></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>