(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused ja kord.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 on esitatud kaks taotlust vastavalt Corynebacterium glutamicum CGMCC 7.453 abil toodetud L-lüsiinsulfaadi ja L-lüsiinmonovesinikkloriidi lubamiseks. Taotlustele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(3)

Taotlustes käsitletakse Corynebacterium glutamicum CGMCC 7.453 abil toodetud L-lüsiinsulfaadi ja L-lüsiinmonovesinikkloriidi kasutamise lubamist söödalisanditena kõikide loomaliikide söödas ja joogivees ning taotletakse nende söödalisandite klassifitseerimist kategooriasse „toitainelised lisandid“ ja funktsionaalrühma „aminohapped, nende soolad ja analoogid“.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) jõudis oma 18. märtsi 2025. aasta arvamustes (2) järeldusele, et Corynebacterium glutamicum CGMCC 7.453 abil toodetud L-lüsiinsulfaat ja L-lüsiinmonovesinikkloriid on sihtliikidele söödaga manustamisel ohutud. Lüsiini kasutamine ei tekita iseenesest sihtloomadele ohutusprobleeme, tingimusel et seda lisatakse söödale sobivas koguses. Toiduohutusamet näeb probleeme L-lüsiinsulfaadi ja L-lüsiinmonovesinikkloriidi kasutamisel joogivees. Seoses sulfaadi suure sisaldusega L-lüsiinsulfaadis leiab toiduohutusamet, et söödalisandi kasutamisel tuleks täissööda koostises hoolikalt arvesse võtta väävli suurimat lubatavat üldsisaldust. Arvesse tuleks võtta ka joogivees sisalduva väävli/sulfaadi osakaalu väävli kogutarbimises. Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et Corynebacterium glutamicum KCCM 7.453 abil toodetud L-lüsiinsulfaadi ja L-lüsiinmonovesinikkloriidi kasutamine loomasöödas on tarbijatele ja keskkonnale ohutu. Toiduohutusamet jõudis ka järeldusele, et kõnealuseid söödalisandeid tuleks käsitada nahka, silmi ja hingamisteid ärritavatena. Samuti järeldas toiduohutusamet, et kõnealuseid aineid käsitatakse mittemäletsejaliste loomaliikide jaoks asendamatu aminohappe L-lüsiini tõhusa allikana ning selleks, et lisatud L-lüsiin oleks tõhus nii mäletsejaliste kui mittemäletsejaliste liikide puhul, tuleks seda kaitsta lagunemise eest vatsas. Toiduohutusameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Toiduohutusamet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori esitatud aruande söödas sisalduva söödalisandi analüüsimise meetodite kohta.

(5)

Eespool kirjeldatust lähtuvalt leiab komisjon, et Corynebacterium glutamicum CGMCC 7.453 abil toodetud L-lüsiinsulfaat ja L-lüsiinmonovesinikkloriid vastavad määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimustele. Seega tuleks anda luba kasutada kõnealuseid aineid söödalisanditena. Komisjon leiab, et nende aminohapete ohutut kasutamist joogivees seoses võimalike hügieenialaste riskidega tuleb kaaluda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 (3) raames, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded. On asjakohane juhtida kasutaja tähelepanu sellele, et arvesse tuleb võtta kõigi asendamatute ja tinglikult asendamatute aminohapete olemasolu, ning seda eriti juhul, kui L-lüsiinsulfaati ja L-lüsiinmonovesinikkloriidi manustatakse joogiveega. Mäletsejalistele söötmisel tuleks Corynebacterium glutamicum CGMCC 7.453 abil toodetud L-lüsiinsulfaati ja L-lüsiinmonovesinikkloriidi kaitsta lagunemise eest vatsas. Lisaks leiab komisjon, et söödalisandi suure sulfaadisisalduse võimaliku kahjuliku mõju tõttu tuleks kehtestada L-lüsiinsulfaadi ja L-lüsiinmonovesinikkloriidi piirnorm. Toiduohutusameti 16. juuni 2015. aasta arvamuses, (4) mis esitati ühe teise L-lüsiinsulfaadi kohta, peeti täissöödas ohutuks piirnormi 10 000 mg/kg. Samuti leiab komisjon, et tuleks võtta asjakohased kaitsemeetmed, mis võimaldavad ennetada kahjulikku mõju kõnealuse söödalisandi kasutajate tervisele.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,