Brüssel,10.9.2026

COM(2026) 469 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

komiteede tegevuse kohta 2025. aastal

{SWD(2026) 276 final}


KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

komiteede tegevuse kohta 2025. aastal

1.Sissejuhatus

Komisjon esitab aruande komiteede tegevuse kohta 2025. aastal vastavalt määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (edaspidi „komiteemenetluse määrus“)) 1 artikli 10 lõikele 2.

Aruandes antakse ülevaade sellest, mis toimus 2025. aastal komiteemenetluse süsteemis, millega peetakse silmas komiteesid, kellelt komisjon rakendusaktide eelnõude osas arvamust küsib. Need komiteed koosnevad liikmesriikide esindajatest ja neid juhib komisjon. Need järgivad erinevaid töömenetlusi sõltuvalt asjaomasest alusaktist, millega antakse komisjonile õigus võtta vastu rakendusakte (vt II tabel).

Aruandes on esitatud kokkuvõte komiteede tegevusest. Sellele on lisatud komisjoni talituste töödokument, mis sisaldab üksikasjalikku statistikat komiteede töö kohta igas poliitikavaldkonnas 2 . Aruandes on esile toodud igal aastal täheldatud peamised muutused ja suundumused ning esitatud üldnäitajad koosolekute, kirjalike menetluste, esitatud arvamuste (positiivsed ja negatiivsed arvamused ning arvamuse puudumine) ja vastuvõetud õigusaktide kohta. Aruandes on antud ka ülevaade apellatsioonikomiteele edastatud juhtumitest ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu („kaasseadusandjad“) kontrolliõiguse kasutamisest vastavalt komiteemenetluse määruse artiklile 11 ning esitatud teave kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt vastu võetud meetmete kohta.

2.Ülevaade komiteemenetluse arengust 2025. aastal

2.1.Üldine areng

2025. aastal jätkasid komiteemenetluse komiteed tegevust komiteemenetluse määruses sätestatud menetluste, s.t nõuandemenetluse (artikkel 4) ja kontrollimenetluse (artikkel 5), samuti komiteemenetluse otsuse 3 artiklis 5a 4 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Kõik koosolekud, sõltumata nende formaadist (isikliku kohalviibimisega ning kaug- ja hübriidkoosolekud), on loetletud komiteemenetluse registris; 5 koosoleku formaat on nimetatud kokkuvõtvas protokollis.

Komisjoni 11. veebruaril 2025 esitletud 2025. aasta tööprogrammis tehti ettepanek võtta tagasi komisjoni ettepanek kontrolliga regulatiivmenetlusele viitavate õigusaktide vastavusseviimise kohta Lissaboni lepinguga kehtestatud õigusraamistikuga 6 ning komisjoni 14. veebruari 2017. aasta ettepanek, 7 millega sooviti muuta komiteemenetluse määrust apellatsioonikomitee osas ja lahendada olukorrad, kus arvamus puudub, kui on tegemist tundlike küsimustega. Tagasivõtmist põhjendati edusammude puudumisega läbirääkimistel, sest Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohad olid teineteisest endiselt väga erinevad. Komisjon võttis need kaks ettepanekut tagasi 6. oktoobril 2025 8 .

See ei sea siiski kahtluse alla vajadust jätkata kontrolliga regulatiivmenetluse ülejäänud volituste vastavusseviimist, nagu leppisid kokku Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes 9 .
Seepärast jätkab komisjon selliste kehtivate volituste vastavusseviimist Lissaboni lepinguga seoses endiselt selliseid volitusi sisaldavate üksikute õigusaktide sisulise läbivaatamise/muutmisega.

Lihtsustamist käsitlevas teatises 10 ja lihtsustamise eduaruandes 11 osutas komisjon vajadusele delegeeritud õigusakte ja rakendusakte põhjalikumalt kontrollida, et teha kindlaks, kas sellised õigusaktid on õiguslikult nõutavad ja kas need lihtsustaksid õigusraamistikku või on vajalikud ELi poliitikaeesmärkide saavutamiseks. Samamoodi kutsus komisjon kaasseadusandjaid üles kohaldama samu põhimõtteid, kui kaalutakse uusi volitusi uute õigusaktide vastuvõtmiseks.

2.2.Kohtupraktika

Euroopa Kohus, olles kuulanud apellatsioonkaebust Pollinise kohtuotsuse (kohtuasi C-726/22 P) peale, täpsustas käimasoleva otsustamisprotsessi mõistega seotud erandi ulatust komiteemenetluse raames. Juhtum, mis on oluline komiteemenetluse ja dokumentide läbipaistvuse seisukohast, puudutas dokumentidele juurdepääsu taotlusi, 12 sealhulgas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee (SCoPAFF) tööga seotud dokumendid, milles on registreeritud liikmesriikide esindajate seisukohad (komitees) ja nende teabevahetus komisjoniga ja mida komisjon keeldus avalikustamast muu hulgas käimasoleva otsustamismenetluse kaitsmiseks. Esimeses astmes lükkas kohus tagasi eelduse, et komiteemenetluste konfidentsiaalsus, mis kajastub komiteemenetluse komiteede töökorra standardeeskirjade teatavates sätetes, annaks määruse (EÜ) nr 1049/2001 13 artikli 4 lõike 3 alusel üldise eelduse, et teavet ei avalikustata.

Apellatsioonimenetluses keskendus Euroopa Kohus üksnes kõnealuse otsustamisprotsessiga seotud erandi konkreetsele aspektile ja sellele, kas see tuleks kvalifitseerida käimasolevaks või lõpetatuks. Kohus otsustas, et menetlust ei saanud pidada käimasolevaks üksnes seetõttu, et komiteemenetluse komitee ei olnud veel saanud võtta seisukohta EFSA poolt 2013. aastal koostatud juhenddokumendi kohta ning on taotlenud selle läbivaatamist enne komiteemenetluse jätkamist. Euroopa Kohtu sõnul tähendas see läbivaatamine, et tulevase otsuse konkreetne eesmärk ei olnud veel piisavalt määratletud. Järelikult oli oht, et taotletud dokumendi avalikustamine võib otsustamisprotsessi kahjustada, juba oma olemuselt hüpoteetiline, kuna praktikas on võimatu kontrollida, kas selle dokumendi sisu on tegelikult otsustamisprotsessiga seotud. Seetõttu jäeti komisjoni apellatsioonkaebus rahuldamata.

3.Ülevaade tegevusest

Järgmistes punktides on esitatud arvandmed, mille aluseks olevatest järeldustest on antud põhjalikum ülevaade komisjoni talituste töödokumendis (lisatud).

3.1.Komiteede arv

14 Käesolevas aruandes vaadeldakse üksnes neid komiteemenetluse komiteesid, mille seadusandja on loonud selleks, et abistada komisjoni talle alusaktidega antud rakendusvolituste kasutamisel. Muid üksusi, eelkõige komisjoni loodud eksperdirühmi, käesolevas aruandes ei käsitleta. I tabelis on esitatud komiteemenetluse komiteede arv ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2025 ning võrdluseks on lisatud eelneva aasta andmed.


I TABEL. Komiteede arv kokku

Komisjoni talitus

2024

2025

AGRI (põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat)

11

10

BUDG (eelarve peadirektoraat)

2

2

CLIMA (kliimameetmete peadirektoraat)

7

5

CNECT (sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat)

17

16

COMP (konkurentsi peadirektoraat)

2

2

DEFIS (kaitsetööstuse ja kosmose peadirektoraat)

10

11

DIGIT (digiteenuste peadirektoraat)

1

1

EAC (hariduse ja kultuuri peadirektoraat)

4

4

ECFIN (majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat)

2

2

ECHO (humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat)

2

2

EMPL (tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat)

6

4

ENER (energeetika peadirektoraat)

16

15

ENEST (laienemise ja idanaabruse peadirektoraat)

–

3

ENV (keskkonna peadirektoraat)

29

31

ESTAT (Statistikaamet)

1

1

FISMA (finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu peadirektoraat)

11

10

FPI (välispoliitika vahendite talitus)

1

1

GROW (siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat)

46

46

HERA (tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus)

1

1

HOME (rände ja siseasjade peadirektoraat)

25

28

INTPA (rahvusvahelise partnerluse peadirektoraat)

3

3

JUST (õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat)

32

33

MARE (merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat)

3

3

MENA (Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe peadirektoraat)

–

1

MOVE (liikuvuse ja transpordi peadirektoraat)

35

33

NEAR (Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat)
(jagatud alates 1.2.2025 MENA-ks ja ENEST-iks)

3

–

OLAF (Euroopa Pettustevastane Amet)

1

1

REFORM (struktuurireformide toe peadirektoraat)

1

0

REGIO (regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat)

2

3

RTD (teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat)

17

19

SANTE (tervise ja toiduohutuse peadirektoraat)

33

34

SG (peasekretariaat) Sealhulgas apellatsioonikomitee 15

4

4

TAXUD (maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat)

27

28

TRADE (kaubanduse peadirektoraat)

13

13

KOKKU

368

370

2025. aastal tegutses 370 komiteemenetluse komiteed, sealhulgas komiteede erinevad koosseisud 16 . Kuigi 2025. aastal jõustunud uute õigusaktidega loodi mitu uut komiteed, jäi nende koguarv 2024. aastaga võrreldes stabiilseks (368 komiteed), kuna aasta jooksul mõned komiteed ka kaotati 17 . 

II tabelis on esitatud komiteede jaotus 2025. aastal menetluse liikide kaupa, mille alusel nad tegutsesid (st nõuandemenetlus, kontrollimenetlus ja kontrolliga regulatiivmenetlus). Mitme menetlusega komiteed 18 on välja toodud eraldi.

II TABEL. Komiteede arv menetluse liikide kaupa

Komisjoni talitus

Menetluse liik

Kontrollimenetlus

Nõuandemenetlus

Kontrolliga regulatiivmenetlus

Mitu menetlust

KOKKU

AGRI

7

0

0

3

10

BUDG

1

1

0

0

2

CLIMA

2

0

0

3

5

CNECT

10

1

0

5

16

COMP

0

1

0

1

2

DEFIS

4

0

0

7

11

DIGIT

1

0

0

0

1

EAC

3

0

0

1

4

ECFIN

1

0

0

1

2

ECHO

2

0

0

0

2

EMPL

0

1

1

2

4

ENER

7

2

0

6

15

ENEST

3

0

0

0

3

ENV

16

0

1

14

31

ESTAT

0

0

0

1

1

FISMA

5

0

2

3

10

FPI

1

0

0

0

1

GROW

16

2

2

26

46

HERA

1

0

0

0

1

HOME

22

2

0

4

28

INTPA

3

0

0

0

3

JUST

21

7

0

5

33

MARE

1

0

0

2

3

MENA

1

0

0

0

1

MOVE

14

2

1

16

33

OLAF

1

0

0

0

1

REGIO

0

1

0

2

3

RTD

13

0

0

6

19

SANTE

15

0

0

19

34

SG Sealhulgas apellatsioonikomitee

3

0

0

1

4

TAXUD

12

0

0

16

28

TRADE

5

2

0

6

13

KOKKU:

191

22

7

150

370



3.2.    Koosolekute ja kirjalike menetluste arv

Komiteede tegevuse aktiivsust saab mõõta peamiselt peetud koosolekute ja läbi viidud kirjalike menetluste 19 arvuga. Need on esitatud III tabelis.

III TABEL. Koosolekute ja kirjalike menetluste arv

Komisjoni talitus

Komiteede arv

Koosolekud

Kirjalikud menetlused

2024

2025

2024

2025

AGRI

10

86

72

2

9

BUDG

2

4

4

0

0

CLIMA

5

9

9

11

6

CNECT

16

28

30

13

10

COMP

2

4

6

0

0

DEFIS

11

49

37

9

15

DIGIT

1

1

2

0

1

EAC

4

10

10

18

17

ECFIN

2

21

18

0

0

ECHO

2

5

4

4

3

EMPL

4

0

0

0

0

ENER

15

10

29

20

12

ENEST

3

–

13

–

6

ENV

31

28

34

9

6

ESTAT

1

3

3

5

9

FISMA

10

9

5

11

16

FPI

1

3

3

0

0

GROW

46

35

46

43

39

HERA

1

0

0

0

0

HOME

28

53

71

22

24

INTPA

3

21

22

12

7

JUST

33

26

67

6

7

MARE

3

4

3

6

2

MOVE

33

39

43

13

18

MENA

1

–

4

–

2

NEAR

(3)

17

–

15

–

OLAF

1

0

0

0

0

REGIO

3

1

1

1

1

RTD

19

56

60

222

160

SANTE

34

107

112

704

659

SG Sealhulgas apellatsioonikomitee

4

5

6

0

0

TAXUD

28

30

32

30

42

TRADE

13

29

40

35

51

KOKKU:

370

693 20

786

1211

1122

2025. aastal peeti 786 koosolekut, mida oli rohkem kui 2024. aastal (693 koosolekut), ja korraldati 1122 kirjalikku menetlust, mida oli vähem kui aasta varem (1 211 menetlust).



3.3.Arvamuste ja rakendusaktide arv

Käesolevas aruandes antakse ka ülevaade komiteede töö konkreetsetest tulemustest, mis on samuti oluline komiteede aktiivsuse näitaja.

IV TABEL. Arvamuste ja vastuvõetud rakendusaktide arv 21

Komisjoni talitus

Arvamused 22

Vastuvõetud
meetmed

Parlamendi resolutsioonid / nõukogu otsused
(artikkel 11)

2024

2025

2024

2025

2025

AGRI

86

70

76

72

0

BUDG

0

0

0

0

0

CLIMA

20

16

17

18

0

CNECT

43

59

43

58

0

COMP

5

5

5

5

0

DEFIS

18

18

12

15

0

DIGIT

0

1

0

1

0

EAC

20

20

18

17

0

ECFIN

32

42

32

41

0

ECHO

5

5

5

5

0

EMPL

0

0

0

0

0

ENER

21

24

18

19

0

ENEST

–

27

–

26

0

ENV

20

17

17

22

1

ESTAT

15

15

13

12

0

FISMA

12

16

11

13

0

FPI

0

0

0

0

0

GROW

127

82

83

103

0

HERA

0

0

0

0

0

HOME

45

46

54

40

0

INTPA

103

96

103

93

1

JUST

13

15

11

15

0

MARE

11

5

10

7

0

MENA

–

21

–

21

0

MOVE

43

40

46

36

0

NEAR

63

–

62

–

0

OLAF

0

0

0

0

0

REGIO

1

1

1

1

0

RTD

221

160

209

129

0

SANTE

1076

1176

969

1133

0

SG*

11

11

0

0

11

TAXUD

36

56

44

39

0

TRADE

82

119

79

103

0

KOKKU:

2129

2163

1938

2044

13

* Sisaldab apellatsioonikomitee esitatud arvamusi. Vastuvõetud rakendusaktid, millega tegeleb ka apellatsioonikomitee, on topeltarvestuse vältimiseks näidatud vastava poliitikavaldkonna esimese tasandi komitee all. Vt ka punkt 3.4 ja V tabel.

IV tabelis on esitatud ülevaade komiteede esitatud ametlikest arvamustest ja rakendusaktidest, mis komisjon on nende tulemusena vastu võtnud 23 . Samuti on selles välja toodud juhtumid, mille puhul Euroopa Parlament või nõukogu on kasutanud oma kontrolliõigust vastavalt komiteemenetluse määruse artiklile 11.

Võrreldes 2024. aastaga, mil komiteed esitasid 2129 arvamust, 24 esitati 2025. aastal veidi rohkem ehk 2163 arvamust. Komiteemenetlusega võeti vastu 2044 rakendusakti, 25 mida oli samuti veidi rohkem kui aasta varem (1938).

Kui põhiõigusakt võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt, on Euroopa Parlamendil ja nõukogul kontrolliõigus komiteemenetluse määruse artikli 11 kohaselt, mille alusel kumbki neist võib teatada, kui rakendusakti eelnõu ületab põhiõigusaktiga antud rakendamisvolitusi. Euroopa Parlament võttis 2025. aastal komiteemenetluse määruse artikli 11 alusel vastu 13 resolutsiooni. Nõukogu ei kasutanud 2025. aastal õigust selle sätte alusel.

3.4.Apellatsioonikomitee koosolekud

Nagu V tabelis näidatud, pidas apellatsioonikomitee 2025. aastal 6 koosolekut ja arutas 11 rakendusakti eelnõu, mille komisjon oli talle edastanud. Hääletades koosolekutel ja kirjalikku menetlust kasutamata, jättis ta kõigil juhtudel arvamuse esitamata 26 . Pärast apellatsioonikomitees toimunud hääletusi võttis komisjon vastu kümme rakendusakti (kaks neist võeti vastu 2026. aastal), samas kui ühte õigusakti eelnõud lõpuks vastu ei võetud, sest aluseks olev müügiloa taotlus võeti tagasi.

V TABEL. Apellatsioonikomitee tegevus

Komisjoni talitus

Apellatsioonikomitee koosolekute / kirjalike konsultatsioonide arv

Apellatsioonikomitee arvamuste 27 arv

Apellatsioonikomitee arvamuse põhjal vastu võetud aktide arv

2024

2025

2024

2025

2024

2025

MOVE

1/0

0/0

1

0

1

0

SANTE

4/0

6/0

10

11

10

8

KOKKU:

5/0

6/0

11

11

11

8



3.5.Kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamine

Komiteemenetluse määruses säilitati kontrolliga regulatiivmenetlus, sest kehtivates alusaktides on sellele viidatud 28 . Seda menetlust enam uutesse õigusaktidesse ei lisata, kuid seda on endiselt nimetatud mitmes alusaktis ning see kuulub nende õigusaktide alusel kohaldamisele seni, kuni need volitused on viidud vastavusse ELi toimimise lepinguga ja võimalik, et muudetud kas delegeeritud akti või rakendusakti vastuvõtmise volitusteks.

2025. aastal võeti kontrolliga regulatiivmenetluse alusel vastu 53 meedet (vt VI tabel), mis on vähem kui 2024. aastal (67 meedet). Kaasseadusandjad ei kasutanud 2025. aastal õigust esitada õigusaktidele vastuväiteid kontrolliga regulatiivmenetluse alusel (võrdluseks: 2024. aastal kasutasid nad seda õigust kaks korda).

VI TABEL. Kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt vastuvõetud meetmete arv

Komisjoni talitus

Kontrolliga regulatiivmenetlus – vastuvõetud
meetmed
29

Meetmete eelnõud, mille Euroopa Parlament tagasi lükkas

Meetmete eelnõud, mille nõukogu tagasi lükkas

AGRI

0

0

0

BUDG

0

0

0

CLIMA

0

0

0

CNECT

0

0

0

COMP

0

0

0

DEFIS

0

0

0

EAC

0

0

0

ECHO

0

0

0

ECON-komisjon

0

0

0

EMPL

0

0

0

ENER

4

0

0

ENEST

0

0

0

ENV

3

0

0

ESTAT

1

0

0

FISMA

3

0

0

FPI

0

0

0

GROW

7

0

0

HERA

0

0

0

HOME

0

0

0

INTPA

0

0

0

JUST

0

0

0

MARE

0

0

0

MOVE

0

0

0

MENA

0

0

0

NEAR

0

0

0

OLAF

0

0

0

REGIO

0

0

0

RTD

0

0

0

SANTE

35

0

0

SG

0

0

0

TAXUD

0

0

0

TRADE

0

0

0

KOKKU

53

0

0

4.Järeldus

Komiteed jätkasid 2025. aastal tööd sama intensiivselt kui eelmisel aastal. Kokku oli 370 komiteed, kes pidasid 786 koosolekut, korraldasid 1122 kirjalikku menetlust ja esitasid 2163 arvamust, mille tulemusel võeti vastu 2044 rakendusakti ja 53 meedet kontrolliga regulatiivmenetluse alusel. Komiteede kaudu saavad liikmesriigid teostada neile komiteemenetluse määrusega antud kontrollivolitusi. Sellega pakuvad komiteed komisjonile väärtuslikku abi talle kaasseadusandjate antud rakendusvolituste kasutamisel.

Komisjon palub Euroopa Parlamendil ja nõukogul võtta käesolev aruanne teadmiseks.

(1)    ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(2)      Vastavalt asjaomaste poliitikavaldkondadega tegelevatelt komisjoni talitustelt saadud teabele.
(3)      Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23).
(4)      Üksikasjalikum teave selle menetluse kasutamise kohta on esitatud punktis 3.5.
(5)     https://ec.europa.eu/transparency/comitology-register/screen/home
(6)      Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kohandatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291 teatavaid õigusakte, mis näevad ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist (COM(2016) 799 final).
(7)      Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (COM(2017) 085 final).
(8)    C/2025/5423, komisjoni ettepanekute tagasivõtmine, ELT C, 6.10.2025.
(9)      Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (ELT L 123, lk 1–14) punkt 27.
(10)      Lihtsam ja kiirem Euroopa: teatis rakendamise ja lihtsustamise kohta, 12.2.2025, COM(2025) 47.
(11)      2025. aasta ülevaatlik aruanne lihtsustamise, rakendamise ja täitmise tagamise kohta, 21.10.2025, COM(2025)871.
(12)      Taotletud dokumendid olid seotud Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) poolt 2013. aastal koostatud juhenddokumendiga, mis oli kõnealuse komiteemenetluse lähtepunkt. Seda dokumenti arutati SCoPAFFis mitu aastat, ilma et liikmesriigid oleksid selle teksti suhtes kokkuleppele jõudnud ja komisjon seda dokumenti vastu võtnud. 2019. aastal palus komisjon EFSA-l oma juhenddokument läbi vaadata, et võtta arvesse hiljutisi teaduslikke arenguid.
(13)      Esimese astme kohtuotsuses, mille Euroopa Kohus kinnitas, otsustas Üldkohus, et „komiteemenetlus ja eelkõige standardtöökord ei nõua iseenesest, et keeldutaks võimaldamast tutvuda dokumentidega, mis näitavad liikmesriikide individuaalset seisukohta SCoPAFFis, et kaitsta selle komitee otsustamisprotsessi määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 3 esimese lõigu tähenduses, mis siiski ei takista komisjonil nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel keelduda võimaldamast tutvuda dokumentidega, mis näitavad liikmesriikide individuaalset seisukohta selles komitees, kui nende avalikustamine võib konkreetselt kahjustada määruse nr 1049/2001 artiklis 4 ette nähtud eranditega kaitstud huve“ (kohtuotsuse punkt 107).
(14)      Mõned komiteed eksisteerisid vaid osa aastast, sõltuvalt nende alusakti kehtivuse algusest ja lõpust.
(15)      Apellatsioonikomitee on registreeritud komiteemenetluse registris peasekretariaadi vastutusalasse kuuluva komiteena, aga tegelikkuses juhivad seda asjaomased talitused.
(16)      Mõnes alusaktis on seadusandja sätestanud komitee konkreetsed koosseisud. Need on esitatud eraldi komisjoni talituste töödokumendis ja igaüks neist on arvestatud komiteede koguarvu hulka eraldi. Ilma üksikuid koosseise eraldi loendamata oli komiteede koguarv 318.
(17)      Mõnel juhul on aasta jooksul jõustunud uued õigusaktid asendanud (tühistanud) vanad õigusaktid ja moodustanud sama poliitikavaldkonna jaoks uue komitee. Seega eksisteeris vastavate alusaktide alusel aasta eri aegadel „vana“ ja „uus“ komitee; mõlemad on võetud aasta lõikes arvesse. Aasta lõpu seisuga on komiteede arv (362), mis on sellisest dubleerivast mõjust puhastatud (ning ühtlasi aasta jooksul kaotatud komiteesid välja arvates), seega väiksem.
(18)      Nii on see juhul, kui alusaktis või alusaktides nähakse ette eri rakendusmeetmete puhul eri komiteemenetluste kasutamine. Tabelis on esitatud alusaktides sätestatud õiguslik olukord; praktikas võib juhtuda, et kui alusaktidega on ette nähtud erinevad menetlused, tegutseb komitee ainult ühe menetluse kohaselt, et võtta vastu oma arvamus rakendusaktide eelnõude kohta konkreetsel aastal.
(19)      Hääletamine komitees võib toimuda komitee korralisel koosolekul ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ka kirjaliku menetluse teel vastavalt komiteemenetluse määruse artikli 3 lõikele 5.
(20)      Dokumendis COM(2025)642 ja vastavas komisjoni talituste töödokumendis SWD(2025) 334 tehti faktiviga: välispoliitika vahendite talituse koosolekute õige arv on 3 (mitte 2) ja seega oli 2024. aastal koosolekute koguarv 693 (mitte 692).
(21)      Vastuvõetud rakendusaktide puhul tähendab viide komisjoni talitustele (poliitikavaldkondadele) seda, et kõnealuste õigusaktide ettevalmistamine (s.t nende arutamine ja/või nende üle hääletamine) toimus komisjoni vastava talituse hallatavas komitees; mõnel juhul tagas õigusakti ametliku vastuvõtmise tegelikult mõni teine komisjoni talitus.
(22)      Hääletused, mille tulemuseks oli arvamuse puudumine, arvestatakse arvamuste koguarvu hulka, kuna arvamuse puudumine kuulub komitees toimunud hääletuse võimalike tulemuste hulka.
(23)    Arvamuste ning rakendusaktide ja -meetmete arv võib aasta lõikes olla erinev. Selle põhjuseid on selgitatud komisjoni talituste töödokumendi sissejuhatuses.
(24)      Valdav enamus hääletustest komiteedes andsid positiivse tulemuse; 29 juhul oli tulemuseks arvamuse puudumine (see arv sisaldab apellatsioonikomiteedes toimunud menetluste tulemusi). Nõuandemenetluse raames (komisjoni rakendusotsus, millega vähendatakse Euroopa Liidu rahastamist teatavatele kuludele, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames) anti 1 negatiivne hääl; sellest tulenevalt võttis komisjon õigusakti vastu.
(25)      Neist 716 õigusaktiga muudeti juba olemasolevaid varasemaid õigusakte.
(26)      Rohkem teavet on esitatud käesolevale dokumendile lisatud komisjoni talituste töödokumendis.
(27)      Mõiste „arvamus“ hõlmab ka juhtumeid, mille ametlik tulemus on arvamuse puudumine ehk kumbi seisukoht ei saa häälteenamust. Arvamuse puudumiste arv on märgitud sulgudes.
(28)      Komiteemenetluse määruse artikli 12 teine lõik.
(29)    Meede on tabelis määratud meedet ette valmistanud komiteed juhtinud komisjoni talitusele. See võib olla erinev sellest, mis selle ametlikult vastu võttis. Vt ka joonealune märkus 20.