(-1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses (EL) 2022/591 (1), mis käsitleb Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2030, on üheks liidu kuuest temaatilisest eesmärgist kuni 31. detsembrini 2030 seatud nullsaaste, sealhulgas kahjulike kemikaalidega seotud eesmärgid, et muuta keskkond, sealhulgas õhk, vesi ja muld, mürgivabaks, kaotada valgus- ja mürasaaste ning kaitsta inimeste ja loomade tervist ning ökosüsteemide seisundit ja heaolu keskkonnaga seotud riskide ja negatiivse mõju eest.

(-1a)

Euroopa roheline kokkulepe  (1a) on liidu ettepanek algatada üleminek, mille eesmärk on saavutada hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalne, puhas ja ringmajandus, optimeerides ressursside haldamist ja minimeerides saastet, tunnistades samal ajal vajadust põhjalikult ümberkujundava poliitika järele. Liit on pühendunud ka kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030  (1b) ja selles seatud kestliku arengu eesmärkidele  (1c) . 2020. aasta detsembris vastu võetud säästva ja aruka liikuvuse strateegias  (1d) ja 2021. aasta mais vastu võetud nullsaaste tegevuskavas  (1e) käsitletakse konkreetselt Euroopa rohelise kokkuleppe transpordisaasteaspekte. Teiste selle algatuse eriti oluliste poliitikameetmete hulka kuuluvad näiteks välisõhu kvaliteedi direktiiv  (1f) , Euroopa uus tööstusstrateegia  (1g) , CO2 heite normid sõiduautode ja kaubikute jaoks  (1h) ning raskeveokite CO2 heite normid  (1i).

(1)

Siseturg on ala, kus peab olema tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Selleks kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/858 (43) terviklik mootorsõidukite, haagiste ning selliste sõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnitus- ja turujärelevalvesüsteem.

(1)

Siseturg on ala, kus peab olema tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Selleks kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/858 (43) terviklik mootorsõidukite, haagiste ning selliste sõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike ning kõigi sõidukite rehvide tüübikinnitus- ja turujärelevalvesüsteem.

(2a)

Edukas üleminek heiteta liikuvusele eeldab ühtset käsitlust ja sobivat soodsat keskkonda, mis ergutaks innovatsiooni ja säilitaks liidu tehnoloogilise juhtpositsiooni selles valdkonnas. See hõlmab avaliku ja erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, vähese heitega ja heiteta sõidukite kasvavat pakkumist, laadimis- ja tankimistaristute väljaarendamist ja energiavõrkudega lõimimist, samuti kestlikku materjalitarnet ning akude kestlikku tootmist, korduskasutamist ja ringlussevõttu Euroopas. Kõik see nõuab kooskõlastatud tegevust liidu, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

(2b)

Selleks et toetada üleminekut keskkonnahoidlikule liikuvusele, taasindustrialiseerida Euroopat ja toetada kodanikke, on oluline hoida era- ja tarbesõidukite hinnad kodanike ja ettevõtjate jaoks taskukohased. See aitab säilitada elukvaliteeti, tööstuse konkurentsivõimet ja innovatsiooni ning toetada töökohtade loomist ja oskuste arendamist selles sektoris.

(2c)

Tuleks tagada sotsiaalselt vastuvõetav ja õiglane üleminek heiteta liikuvusele. Seetõttu on tähtis pidada silmas ülemineku sotsiaalset mõju kogu autotööstuse väärtusahela ulatuses ja tegeleda ennetavalt selle mõjuga tööhõivele. Õiglase ülemineku mehhanismi raames töötatakse tihedas dialoogis sotsiaalpartnerite ja pädevate asutustega välja sihtotstarbelised programmid liidu, riiklikul ja piirkondlikul tasandil, nagu õiglase ülemineku kavade väljatöötamine autotööstusest sõltuvate piirkondade jaoks ning haridus- ja tööotsimisalgatused töötajate ümber- ja täiendõppeks ning nende ümberpaigutamiseks, samuti haridus- ja tööhõivealgatused negatiivseid mõjusid kogevates piirkondades ja kogukondades. Ülemineku käigus tuleb selles sektoris tugevdada naiste tööhõivet ja võrdseid võimalusi.

(4)

Mootorsõidukite, mootorite ja varuosade tüübikinnituse tehnilised nõuded seoses heitkogustega („heitealane tüübikinnitus“) on praegu sätestatud kahes määruses, mida kohaldatakse vastavalt kergsõidukite ja raskesõidukite heitealase tüübikinnituse suhtes, st Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2007 (Euro 6) (44) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 595/2009 (Euro VI) (45). Kaks määrust võeti vastu seetõttu, et raskesõidukite heitkoguseid kontrolliti mootori katsetamise põhjal, samal ajal kui kergsõidukite puhul oli aluseks kogu sõiduki katsetamine. Sellest ajast alates on välja töötatud meetodid, mis võimaldavad katsetada nii kergsõidukeid kui ka raskesõidukeid maanteel. Seetõttu ei ole enam vaja tugineda tüübikinnituse andmisel mootori katsetamisele.

(4)

Mootorsõidukite, mootorite ja varuosade tüübikinnituse tehnilised nõuded seoses heitkogustega („heitealane tüübikinnitus“) on praegu sätestatud kahes määruses, mida kohaldatakse vastavalt kergsõidukite ja raskesõidukite heitealase tüübikinnituse suhtes, st Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2007 (Euro 6) (44) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 595/2009 (Euro VI) (45).

(5)

Määrustes (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 sätestatud nõuete koondamine ühte määrusesse peaks tagama nii kergsõidukite kui ka raskesõidukite heitealase tüübikinnituse süsteemi sisemise sidususe, võimaldades samal ajal selliste sõidukite jaoks erinevaid heite piirnorme.

(5)

Määrustes (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 sätestatud nõuete koondamine ühte määrusesse peaks tagama nii kergsõidukite kui ka raskesõidukite heitealase tüübikinnituse süsteemi sisemise sidususe, võimaldades samal ajal selliste sõidukite jaoks erinevaid heite piirnorme ning katsetamisreegleid ja -tingimusi .

(7)

Samuti on vaja vähendada keerukust, haldus- ja rakenduskulusid tootjate ja ametiasutuste jaoks ning tagada Euro heitenormide tulemuslik ja tõhus rakendamine. Lihtsustamine saavutatakse sellega, et kaotatakse Euro 6 ja Euro VI raames kehtinud piirnormide ja katsete erinevad kohaldamise alguskuupäevad, kaotatakse mitmekordsed ja keerulised heitkoguste katsed, kui neid ei ole vaja, viidatakse vajaduse korral kehtivate ÜRO eeskirjade kohastele standarditele ning tagatakse ühtlustatud ja järjepidevad menetlused ja katsed heitealase tüübikinnituse eri etappide jaoks.

(7)

Samuti on vaja vähendada keerukust, haldus- ja rakenduskulusid tootjate ja ametiasutuste jaoks ning tagada Euro heitenormide tulemuslik ja tõhus rakendamine. Lihtsustamine saavutatakse sellega, et kaotatakse piirnormide ja katsete erinevad kohaldamise alguskuupäevad, kaotatakse mitmekordsed ja keerulised heitkoguste katsed, kui neid ei ole vaja, viidatakse vajaduse korral kehtivate ÜRO eeskirjade kohastele standarditele ning tagatakse ühtlustatud ja järjepidevad menetlused ja katsed heitealase tüübikinnituse eri etappide jaoks.

(8)

Selleks et tagada nii kergsõidukite kui ka raskesõidukite heitkoguste piiramine reaalses elus, tuleb sõidukeid katsetada mitte ainult laboris, vaid ka reaalsetes kasutustingimustes, kus on kehtestatud minimaalsed piirangud, piirid ja muud sõidunõuded.

(8)

Selleks et tagada nii kergsõidukite kui ka raskesõidukite heitkoguste piiramine reaalses elus, tuleb sõidukeid katsetada statistiliselt olulistes reaalsetes kasutustingimustes, kus on kehtestatud minimaalsed piirangud, piirid ja muud sõidunõuded. Selline maanteekatsetus peaks põhinema tavapärasel sõidul ja välistama kallutatud sõitmise.

(10)

Määrustes (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 nõutakse, et sõidukid vastaksid heitkoguste piirnormidele kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, mis ei vasta enam sõidukite keskmisele kasutuseale. Seepärast on asjakohane kehtestada vastupidavusnõuded, mis kajastavad sõidukite keskmist eeldatavat kasutusiga liidus.

(10)

Määrustes (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 nõutakse, et sõidukid vastaksid heitkoguste piirnormidele kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, mis ei vasta enam sõidukite keskmisele kasutuseale. Seepärast on asjakohane kehtestada vastupidavusnõuded, mis kajastavad sõidukite eeldatavat kasutusiga ja nende tavakasutust liidus (1a), võttes arvesse liikmesriikidevahelisi erinevusi. See on eriti oluline kasutatud sõidukite ostjate jaoks, kes eeldavad, et sõiduk tekitab sama palju heitmeid kui selle esmakordsel turule laskmisel.

(10a)

Liikmesriike julgustatakse töötama välja ja rakendama strateegiaid sõidukipargi uuendamise stimuleerimiseks, et hõlbustada Euroopa sõidukipargi järkjärgulist üleminekut vähem heidet tekitavatele sõidukitele, aidates kaasa puhtama ja säästvama transpordi ökosüsteemi loomisele.

(11)

Praegu on olemas tehnoloogiad, mida kasutatakse laialdaselt kogu maailmas ning mis piiravad kütuseaurudes lenduvate orgaaniliste ühendite hulka sõiduki kasutamisel, parkimisel ja bensiiniga tankimisel. Seepärast on asjakohane kehtestada selliste lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirnormid madalamal tasemel ja kehtestada tankimisetapi heite piirnormid.

(11)

Praegu on olemas tehnoloogiad, mida kasutatakse laialdaselt kogu maailmas ning mis piiravad kütuseaurudes lenduvate orgaaniliste ühendite hulka sõiduki kasutamisel, parkimisel ja bensiiniga tankimisel. Kuna need tehnoloogiad on juba tõendatud ja kulutõhusalt rakendatud muudel turgudel ja muudes piirkondades, on seega asjakohane , et liit järgiks nende turgude eeskuju, kehtestades selliste lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirnormid madalamal tasemel ja tankimisetapi heite piirnormid.

(11a)

Tankimisel eralduva heite kontrollimiseks on muudel turgudel ja muudes piirkondades üle 15 aasta rakendatud tankimise ajal eralduvate bensiiniaurude regenereerimise pardasüsteeme, mille puhul on tõendatud tõhus aurude kontroll. Tankimise ajal eralduvate bensiiniaurude kõrgetasemelise kontrolli säilitamiseks ei ole nende aurude regenereerimiseks sõiduki pardal vaja iga-aastast hooldust ega ülevaatust, jäädes samal ajal ühilduvaks praeguse II etapi bensiinijaamadega.

(12)

Heitmed, mis ei ole seotud heitgaasidega, koosnevad rehvidest ja sõidukite piduritest eralduvatest osakestest. Rehvide heide on hinnanguliselt suurim keskkonda sattuva mikroplasti allikas. Nagu on näidatud mõjuhinnangus, eeldatakse, et 2050. aastaks moodustavad heitmed, mis ei ole seotud heitgaasidega, kuni 90 % kõigist maanteetranspordist eralduvatest osakestest, sest sõidukite elektrifitseerimise tõttu väheneb koos heitgaasidega eralduvate osakeste hulk. Neid heitmeid, mis ei ole seotud heitgaasidega, tuleks seetõttu mõõta ja piirata. Komisjon peaks 2024 . aasta lõpuks koostama aruande rehvide kulumise kohta , et vaadata läbi mõõtmismeetodid ja uusimad tehnoloogiad ning teha ettepanek rehvide kulumispiiride kohta .

(12)

Heitmed, mis ei ole seotud heitgaasidega, koosnevad rehvidest ja sõidukite piduritest eralduvatest osakestest. Rehvide heide on hinnanguliselt suurim keskkonda sattuva mikroplasti allikas. Nagu on näidatud mõjuhinnangus, eeldatakse, et 2050. aastaks moodustavad heitmed, mis ei ole seotud heitgaasidega, kuni 90 % kõigist maanteetranspordist eralduvatest osakestest, sest sõidukite elektrifitseerimise tõttu väheneb koos heitgaasidega eralduvate osakeste hulk. Neid heitmeid, mis ei ole seotud heitgaasidega, tuleks seetõttu mõõta ja piirata. Kui 2026. aasta keskpaigaks ei ole ÜRO sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmne foorum (WP . 29) rehvide kulumisega seotud töö tulemusena võtnud vastu ühiseid sätteid, peaks komisjon enne 2025.  aasta lõppu tegema läbivaatamise, et mõõta rehvide kulumist ja määratleda uusimatel meetoditel põhinevad kulumispiirid. Komisjon peaks tagama, et ÜRO WP.29 saavutab oma eesmärgid õigel ajal, kajastades kõrgeid eesmärke, mis põhinevad kindlatel teaduslikel ja tehnilistel alustel. Selle läbivaatamisega peaks kaasnema seadusandlik ettepanek veoakudega sõidukite kohta, sealhulgas pistikühendusega hübriidsõidukid ja akutoitega elektrisõidukid, et võtta vastu rehvide kulumispiirid, mis on kooskõlas liidu eesmärgiga vähendada aastaks 2030 keskkonda sattuvat mikroplasti 30 % võrra ja mis põhinevad uusimatel kulumismääradel .

(14)

Veoakudega sõidukid, sealhulgas pistikühendusega hübriidsõidukid ja akutoitega elektrisõidukid, aitavad kaasa maanteetranspordisektori CO2 heite vähendamisele. Selleks et võita ja suurendada tarbijate usaldust selliste sõidukite vastu, peaksid need olema toimivad ja vastupidavad. Seepärast on oluline nõuda, et veoakud säilitaksid suure osa oma esialgsest võimsusest ka pärast aastaid kestnud kasutust. See on eriti oluline kasutatud elektrisõidukite ostjatele, et tagada sõiduki jätkuv ootuspärane toimimine. Seetõttu tuleks nõuda aku seisundi seireseadmeid kõigi veoakusid kasutavate sõidukite puhul. Lisaks tuleks kehtestada sõiduautode akude tööaja minimaalsed tõhususnõuded, võttes arvesse ÜRO üldist tehnilist normi 22 (47).

(14)

Veoakudega sõidukid, sealhulgas pistikühendusega hübriidsõidukid ja akutoitega elektrisõidukid, aitavad kaasa maanteetranspordisektori CO2 heite vähendamisele. Selleks et võita ja suurendada tarbijate usaldust selliste sõidukite vastu, peaksid need olema toimivad ja vastupidavad. Seepärast on oluline nõuda, et veoakud säilitaksid suure osa oma esialgsest võimsusest ka pärast aastaid kestnud kasutust. See on eriti oluline kasutatud elektrisõidukite ostjatele, et tagada sõiduki jätkuv ootuspärane toimimine. Seetõttu tuleks nõuda aku seisundi seireseadmeid kõigi veoakusid kasutavate sõidukite puhul. Lisaks tuleks kehtestada sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite akude tööaja minimaalsed tõhususnõuded, võttes arvesse ÜRO üldist tehnilist normi 22 (47).

(14a)

OBM-, OBFCM- või seisundiseadmed kasutavad sõiduki genereeritud andmeid, et jälgida sõiduki vastavust käesolevale määrusele. Neid andmeid tuleb andmemääruse kohaselt jagada sõiduki kasutajate ja sõidukitega seotud teenuseosutajatega, et sõiduki kasutajad saaksid nõuandeid ja soovitusi selle kohta, kuidas piirata sõiduki heitkoguseid ja energiakulu ning pikendada sõiduki parema kasutamise kaudu aku kasutusiga.

(15)

Sõidukite omavoliline muutmine saastekontrollisüsteemi osade eemaldamiseks või deaktiveerimiseks on tuntud probleem. Selline tegevus põhjustab kontrollimatuid heiteid ja seda tuleks vältida. Läbisõidumõõdiku omavoliline muutmine toob kaasa vale läbisõidunäidu ja takistab sõiduki nõuetekohast kasutuskontrolli. Seetõttu on ülimalt oluline tagada nende süsteemide võimalikult suur turvakaitse koos turvasertifikaatide ja asjakohase rikkumisvastase kaitsega, tagamaks, et ei saastekontrollisüsteeme ega sõiduki läbisõidumõõdikut ei saaks omavoliliselt muuta.

(15)

Sõidukite omavoliline muutmine saastekontrollisüsteemi osade eemaldamiseks või deaktiveerimiseks on tuntud probleem. Selline tegevus põhjustab kontrollimatuid heiteid ja seda tuleks vältida , sealhulgas meetmetega, mille abil hoitakse ära omavoliliseks muutmiseks loodu seadmete reklaamimist, müüki ning paigaldamist, ja selle eest tuleb karistada . Läbisõidumõõdiku omavoliline muutmine toob kaasa vale läbisõidunäidu ja takistab sõiduki nõuetekohast kasutuskontrolli. Seetõttu on ülimalt oluline tagada nende süsteemide võimalikult suur turvakaitse koos turvasertifikaatide ja asjakohase rikkumisvastase kaitsega, tagamaks, et ei saastekontrollisüsteeme ega sõiduki läbisõidumõõdikut ei saaks omavoliliselt muuta.

(15a)

Selleks et omavolilise muutmise vastased meetmed ei takistaks põhjendamatult konkurentsi, tuleks käesolevas määruses ja selle teisestes õigusaktides säilitada sõltumatute ettevõtjate võimalust arendada, levitada, paigaldada ja aktiveerida järelturul olevaid varuosi. Seepärast peaksid tootjad tagama sõltumatute ettevõtjate juurdepääsu rangelt vajalikule teabele, vahenditele ja protsessidele selliste varuosade välja arendamiseks ja paigaldamiseks.

(16)

Sõidukitele paigaldatud andureid kasutatakse juba praegu pardadiagnostikasüsteemi (OBD-süsteemi) abil heitkoguste kõrvalekallete avastamiseks ja nendega seotud remonditööde algatamiseks. Praegu kasutusel olev OBD-süsteem ei tuvasta aga rikkeid täpselt ega õigel ajal ega sunni neid ka piisavalt ja õigeaegselt parandama. Selle tulemusena on võimalik, et sõidukid tekitavad heitmeid palju rohkem kui lubatud. Seni OBD-süsteemis kasutatud andureid saab kasutada ka sõidukite heitekäitumise pidevaks jälgimiseks ja kontrollimiseks pardaseiresüsteemi (OBM-süsteemi) abil. Samuti annab OBM kasutajale hoiatuse mootori või saastekontrollisüsteemide remonditööde tegemiseks, kui need on vajalikud. Seepärast on asjakohane nõuda sellise süsteemi paigaldamist ja reguleerida selle tehnilisi nõudeid.

(16)

Sõidukitele paigaldatud andureid kasutatakse juba praegu pardadiagnostikasüsteemi (OBD-süsteemi) abil heitkoguste kõrvalekallete avastamiseks ja nendega seotud remonditööde algatamiseks. Praegu kasutusel olev OBD-süsteem ei tuvasta aga rikkeid täpselt ega õigel ajal ega ärgita neid ka piisavalt ja õigeaegselt parandama. Selle tulemusena on võimalik, et sõidukid tekitavad heitmeid palju rohkem kui lubatud. Seni OBD-süsteemis kasutatud andureid saab kasutada ka sõidukite summutitoru heitgaasi käitumise pidevaks jälgimiseks ja kontrollimiseks pardaseiresüsteemi (OBM-süsteemi) abil. Samuti annab OBM kasutajale hoiatuse mootori või saastekontrollisüsteemide remonditööde tegemiseks, kui need on vajalikud. Seepärast on asjakohane nõuda sellise süsteemi paigaldamist ja reguleerida selle tehnilisi nõudeid. Sellistest süsteemidest tulenevad meetmed ei tohi vähendada liiklusohutust ega piirata liikuvust.

(17)

Tootjad võivad otsustada toota sõidukeid, mis vastavad madalamatele heite piirnormidele või mille akude tööaeg on käesolevas määruses nõutust parem või mis sisaldavad täiustatud võimalusi, sealhulgas geotarastus ja kohanduvad juhtimisseadmed. Tarbijatel ja riigi ametiasutustel peaks olema võimalik selliseid sõidukeid asjakohase dokumentatsiooni abil tuvastada. Seepärast tuleks teha kättesaadavaks sõiduki keskkonnapass.

(17)

Tarbijatele tuleks teha kättesaadavaks sõiduki ajakohastatud keskkonnapass , et saada sõiduki kogu kasutusaja jooksul ajakohast teavet, nagu kütusekulu, aku seisukord, heite piirnormid, korralise tehnoülevaatuse tulemused, tehnoülevaatuse andmed ja muu asjakohane teave .

(18)

Kui komisjon teeb ettepaneku registreerida pärast 2035. aastat uusi kergsõidukeid, mis kasutavad üksnes CO2-neutraalseid kütuseid, väljaspool sõidukite CO2 normide kohaldamisala, siis tuleb käesolevat määrust liidu õiguse ja liidu kliimaneutraalsuse eesmärkide kohaselt muuta, et lisada võimalus anda sellistele sõidukitele tüübikinnitus.

(19)

Väiketootjate müüdud sõidukite heide moodustab liidu heitest tühise osa. Seetõttu võib mõnede selliste tootjate suhtes kohaldatavate nõuete puhul olla lubatud mõningane paindlikkus. Seetõttu peaks väiketootjatel olema võimalik asendada tüübikinnituse ajal teatavad katsed vastavustunnistustega, samas kui eriti väikeste tootjate puhul peaks olema lubatud kasutada juhuslikel tegelikel sõidutsüklitel põhinevaid laborikatsetusi.

(19)

Väiketootjate müüdud sõidukite heide moodustab liidu heitest tühise osa. Seetõttu võib mõnede selliste tootjate suhtes kohaldatavate nõuete puhul olla lubatud mõningane paindlikkus. Seetõttu peaks väiketootjatel olema võimalik asendada tüübikinnituse ajal teatavad katsed vastavustunnistustega, samas kui eriti väikeste tootjate puhul peaks olema lubatud kasutada statistiliselt olulistel tegelikel sõidutsüklitel põhinevaid laborikatsetusi.

(20a)

Kuigi mõistet „seisund“ kasutatakse tavaliselt selleks, et viidata aku seisundile selle kasutusaja teatavas etapis, ei ole seda mõistet üldiselt määratletud ja see määratakse kindlaks eri meetodite abil: „sertifitseeritud energiaseisund“ (SOCE) ja „sertifitseeritud sõiduulatuse seisund“ (SOCR). Mõlemad parameetrid väljendavad protsentides sertifitseeritud akuenergiat või elektrisõiduki sõiduulatust teatavas punktis.

(21)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, mis puudutavad järgmist: tootjate kohustused seoses tüübikinnituse ja menetluste, katsete ja metoodikaga, mida tuleb kohaldada vastavustunnistuse, toodangu vastavuse kontrolli, kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse kontrolli ja sõiduki keskkonnapassi puhul; sõidukite valikuvõimalused ja nimetused ; nõuded, katsed, meetodid ja parandusmeetmed, mis on seotud sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike vastupidavusega ning OBM-süsteemide registreerimis- ja kommunikatsioonisuutlikkusega, sealhulgas mootorsõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli ja tehnoülevaatuse eesmärgil; nõuded ja teave, mida mitmeastmeliste sõidukite tootjad peavad esitama , ning menetlused nende mitmeastmeliste sõidukite CO2 väärtuse määramiseks; heitealase tüübikinnituse tehnilised elemendid, haldus- ja dokumendinõuded, kontrollid ja ülevaatused ning turujärelevalvekontrollid, samuti aruandekohustused, kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse ja toodangu vastavuse kontrollid; meetodid ja katsed, et i) mõõta summutitoru heitgaase laboris ja maanteel, sealhulgas juhusliku ja halvima juhtumi tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste katsetsüklid, mobiilsete heitemõõtmissüsteemide kasutamine tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste ja tühikäigu heitkoguste kontrollimiseks; ii) määrata sõiduki CO2 heidet, kütusekulu ja energiatarbimist, elektrisõiduki sõiduulatust ja mootori võimsust; iii) esitada käiguvahetuse näidiku spetsifikatsioonid; iv) määrata O3- ja O4-kategooria haagiste mõju mootorsõiduki CO2-le, kütusekulule ja energiatarbimisele, elektrisõiduki sõiduulatusele ja mootori võimsusele; iv) mõõta karteri heitmeid, kütuseaure , piduriheitmeid; v) hinnata vastavust aku tööaja miinimumnõuetele; vi) hinnata kasutusel olevate mootorite ja sõidukite nõuetele vastavust, vastavuskünniseid ja toimivusnõudeid, aga ka vii) katsed ja meetodid andurite toimivuse tagamiseks (OBD ja OBM); viii) meetodid turvameetmete tagamiseks ja hindamiseks; juhi hoiatamise süsteemide ja meeldetuletusmeetodite spetsifikatsioonid ja omadused ning meetodid nende nõuetekohase toimimise hindamiseks; ix) meetodid originaal- ja varusaastekontrollisüsteemide nõuetekohase toimimise, tõhususe, regenereerimise ja vastupidavuse hindamiseks; x) turvameetmete tagamise ja hindamise meetodid, sealhulgas haavatavuse hindamine ja omavolilise muutmise vastane kaitse; xi) konkreetsete Euro 7 nimetuste alusel kinnitatud tüüpide nõuetekohase toimimise hindamise meetodid; xii) väiketootjate ja eriti väikeste tootjate heitealaste tüübikinnituste kriteeriumid; xiii) mitmeastmeliste sõidukite kontrolli- ja katsemenetlused; xiv) katseseadmete toimivusnõuded; xv) etalonkütuste tehniline kirjeldus ning xvi) meetodid katkestusseadmete ja katkestusstrateegiate puudumise hindamiseks; xvii) rehvide kulumi mõõtmiseks ning xviii) keskkonnapassi vorming, andmed ja keskkonnapassi andmete edastamise viis. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201150.

(21)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused ja seda täiendada , tuleks komisjonile anda nii määruse (EL) nr 182/2011 kohased rakendamisvolitused kui ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohane õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte , mis puudutavad järgmist: tootjate kohustused seoses tüübikinnituse ja menetluste, katsete ja metoodikaga, mida tuleb kohaldada vastavustunnistuse, toodangu vastavuse kontrolli, kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse kontrolli ja sõiduki keskkonnapassi puhul; sõidukite valikuvõimalused; nõuded, katsed, meetodid ja parandusmeetmed, mis on seotud sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike vastupidavusega ning OBM-süsteemide registreerimis- ja kommunikatsioonisuutlikkusega, sealhulgas mootorsõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli ja tehnoülevaatuse eesmärgil; nõuded ja teave, mida tuleb mitmeastmeliste sõidukite jaoks esitada , ning menetlused nende mitmeastmeliste sõidukite CO2 väärtuse määramiseks; heitealase tüübikinnituse tehnilised elemendid, haldus- ja dokumendinõuded, kontrollid ja ülevaatused ning turujärelevalvekontrollid, samuti aruandekohustused, kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse ja toodangu vastavuse kontrollid; meetodid ja katsed, et i) mõõta summutitoru heitgaase laboris ja maanteel, sealhulgas juhuslike, kuid statistiliselt oluliste tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste katsetsüklid, mobiilsete heitemõõtmissüsteemide kasutamine tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste ja tühikäigu heitkoguste kontrollimiseks; ii) määrata sõiduki CO2 heidet, kütusekulu ja energiatarbimist, elektrisõiduki sõiduulatust ja mootori võimsust; iii) esitada käiguvahetuse näidiku spetsifikatsioonid; iv) määrata O3- ja O4-kategooria haagiste mõju mootorsõiduki CO2-le, kütusekulule ja energiatarbimisele, elektrisõiduki sõiduulatusele ja mootori võimsusele; iv) mõõta karteri heitmeid, kütuseaure ja piduriheitmeid; v) hinnata vastavust aku tööaja miinimumnõuetele; vi) hinnata kasutusel olevate mootorite ja sõidukite nõuetele vastavust, vastavuskünniseid ja toimivusnõudeid, aga ka vii) katsed ja meetodid andurite toimivuse tagamiseks (OBD ja OBM); viii) meetodid turvameetmete tagamiseks ja hindamiseks; juhi hoiatamise süsteemide ja meeldetuletusmeetodite spetsifikatsioonid ja omadused ning meetodid nende nõuetekohase toimimise hindamiseks; ix) meetodid originaal- ja varusaastekontrollisüsteemide nõuetekohase toimimise, tõhususe, regenereerimise ja vastupidavuse hindamiseks; x) turvameetmete tagamise ja hindamise meetodid, sealhulgas haavatavuse hindamine ja omavolilise muutmise vastane kaitse; (xii) väiketootjate ja eriti väikeste tootjate heitealaste tüübikinnituste kriteeriumid; xiii) mitmeastmeliste sõidukite kontrolli- ja katsemenetlused; xiv) katseseadmete toimivusnõuded; xv) etalonkütuste tehniline kirjeldus ning meetodid katkestusseadmete ja katkestusstrateegiate puudumise hindamiseks; xvii) rehvide kulumi mõõtmiseks ning xviii) keskkonnapassi vorming, andmed ja keskkonnapassi andmete edastamise viis.

(22)

Selleks et vajaduse korral muuta või täiendada käesoleva määruse vähem olulisi osi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad Euro 7 sõidukite, pidurite või rehvide katsetamisel kogutud andmetel põhinevaid katsetingimusi; katsetamisnõudeid, võttes eelkõige arvesse tehnilist arengut ja Euro 7 sõidukite katsetamisel kogutud andmeid; millega kehtestatakse tootjatele uuenduslikel tehnoloogiatel põhinevaid sõidukite valikuvõimalusi ja nimetusi, kuid kehtestatakse ka pidurite tekitatud osakeste heite piirnormid ja rehvitüüpide kulumise piirväärtused, samuti akude minimaalsed toimivusnõuded ja vastupidavuse kordajad, mis põhinevad Euro 7 sõidukite katsetamise käigus kogutud andmetel, ning kehtestatakse määratlused ja erieeskirjad väiketootjatele M2-, M3-, N2-, N3-kategooria sõidukite jaoks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes51 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(22)

Selleks et vajaduse korral muuta või täiendada käesoleva määruse vähem olulisi osi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad Euro 7 sõidukite, pidurite või rehvide katsetamisel kogutud andmetel põhinevaid katsetingimusi; katsetamisnõudeid, võttes eelkõige arvesse tehnilist arengut ja Euro 7 sõidukite katsetamisel kogutud andmeid; kehtestada ka pidurite tekitatud osakeste heite piirnormid ja rehvitüüpide kulumise piirväärtused, samuti akude minimaalsed toimivusnõuded ja vastupidavuse kordajad, mis põhinevad Euro 7 sõidukite katsetamise käigus kogutud andmetel, ning kehtestatakse erieeskirjad väiketootjatele M2-, M3-, N2-, N3-kategooria sõidukite jaoks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes51 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(22a)

Liit on üks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) 20. märtsi 1958. aasta kokkuleppele allakirjutanutest. Kokkuleppes käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnostandardite kehtestamist. Lisaks sätestatakse selles tingimused nende spetsifikatsioonide alusel väljastatud tunnistuste vastastikuseks tunnustamiseks. Käesolevas määruses sätestatud nõuded peaksid vajaduse korral olema kooskõlas UNECE normides või käesoleva määruse hilisemates võimalikes muudatustes sätestatud standarditega, eelkõige seoses piduri tekitatud osakeste heite piirnormidega, rehvitüüpide kulumise piirväärtustega ning akude tõhususe miinimumnõuete kehtestamisega.

(25)

Oluline on anda liikmesriikidele, riiklikele tüübikinnitusasutustele ja ettevõtjatele piisavalt aega, et valmistuda käesoleva määrusega kehtestatud uute eeskirjade kohaldamiseks. Seepärast tuleks kohaldamise alguskuupäev edasi lükata. Kui kergsõidukite puhul peaks kohaldamise alguskuupäev olema nii vara kui tehniliselt võimalik, siis raskesõidukite ja haagiste puhul võib kohaldamise alguskuupäev kahe aasta võrra edasi lükkuda, sest raskesõidukite puhul on üleminek heiteta sõidukitele pikem.

(25)

Oluline on anda liikmesriikidele, riiklikele tüübikinnitusasutustele ja ettevõtjatele piisavalt aega, et valmistuda käesoleva määruse ja selle teiseste õigusaktidega kehtestatud uute eeskirjade kohaldamiseks. Seepärast tuleks kohaldamise alguskuupäev edasi lükata. Kui kergsõidukite puhul peaks kohaldamise alguskuupäev olema nii vara kui tehniliselt ja majanduslikult võimalik, siis raskesõidukite ja haagiste puhul võib kohaldamise alguskuupäev kahe aasta võrra edasi lükkuda, sest raskesõidukite puhul on üleminek heiteta sõidukitele pikem.

(26)

Kuna käesoleva määruse eesmärke – kehtestada ühtlustatud õigusnormid M- ja N-kategooria sõidukite ning süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ning selliste sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike heitkoguste turujärelevalve haldusnõuete ja tehniliste nõuete kohta – ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning kuna eesmärkide ulatuse ja mõju tõttu on neid parem saavutada Euroopa Liidu tasandil, võib liit võtta meetmed kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale, kui on vaja nimetatud eesmärkide saavutamiseks,

(26)

Kuna käesoleva määruse eesmärke – kehtestada ühtlustatud õigusnormid M- ja N-kategooria sõidukite ning süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ning selliste sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike heitkoguste turujärelevalve haldusnõuete ja tehniliste nõuete kohta ning saavutada keskkonna- ja tervisekaitse kõrge tase – ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning kuna eesmärkide ulatuse ja mõju tõttu on neid parem saavutada Euroopa Liidu tasandil, võib liit võtta meetmed kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale, kui on vaja nimetatud eesmärkide saavutamiseks,

(2)

„esialgne heitealane tüübikinnitus“ – heitealase tüübikinnitusmenetluse esimene etapp enne seda, kui ametiasutused annavad välja heitealase tüübikinnituse tunnistuse ja sõidukid võetakse tootmisse;

2)

„esialgne heitealane tüübikinnitus“ – heitealase tüübikinnitusmenetluse esimene etapp enne seda, kui ametiasutused annavad välja heitealase tüübikinnituse tunnistuse ja sõidukid , mootorid, süsteemid, eraldi seadmestikud või osad võetakse tootmisse;

(4)

„kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavus“ – ringluses olevate sõidukitega tehtavad toimingud käesolevas määruses sätestatud vastupidavusnõuete täitmise kontrollimiseks;

4)

„kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavus“ – ringluses olevate sõidukite, mootorite, süsteemide, eraldi seadmestike või osadega tehtavad toimingud käesolevas määruses sätestatud vastupidavusnõuete täitmise kontrollimiseks;

(5)

„mootor“ – sõiduki liikumapaneva jõu allikas ;

5)

„mootor“ – sõiduki sisepõlemismootor ;

(9)

„CO2 heide“ (CO2) – mootorsõiduki või mootori summutitorust väljuv süsinikdioksiidi heide;

9)

„CO2 heide“ (CO2) – summutitorust väljuv süsinikdioksiidi heide;

(10)

„lämmastikoksiidid“ (NOx) – summutitorust eralduvate lämmastikoksiidide summa;

10)

„lämmastikoksiidid“ (NOx) – summutitorust eralduva lämmastikoksiidi (NO) ja lämmastikdioksiidi (NO2) summa;

10a)

„dilämmastikoksiid“ (N2O) – summutitorust eralduv dilämmastikoksiid;

(18)

„muud süsivesinikud kui metaan“ ( NHMC ) – summutitorust eralduv muude süsivesinike kui metaani kogusumma;

18)

„muud süsivesinikud kui metaan“ ( NMHC ) – summutitorust eralduv muude süsivesinike kui metaani kogusumma;

(24)

„sõiduki energiatarbimise arvutamise vahend“ (VECTO) – simulatsioonivahend, mida kasutatakse raskesõidukite CO2 heite, kütusekulu, elektrienergia tarbimise ja elektrisõiduki sõiduulatuse määramiseks; „energiatarbimine“ – sõiduki kõigi jõuallikate elektrienergia tarbimine;

24)

„sõiduki energiatarbimise arvutamise vahend“ (VECTO) – simulatsioonivahend, mida kasutatakse raskesõidukite CO2 heite, kütusekulu, elektrienergia tarbimise ja elektrisõiduki sõiduulatuse määramiseks;

24a)

„energiatarbimine“ – sõiduki kõigi jõuallikate elektrienergia tarbimine;

(29)

„rehvi kulum“ – rehvi kulumise tõttu rehvist kaduma läinud ja keskkonda paisatud materjali mass;

29)

„rehvi kulum“ – rehvi kulumise tõttu rehvist kaduma läinud ja keskkonda paisatud materjali mass , nagu on viidatud ÜRO sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmse foorumi (WP.29) GRBP/GRPE rehvide kulumit käsitleva töörühma töös ;

(34)

„originaal-saastekontrollisüsteemid“ – saastekontrollisüsteem või selliste süsteemide koost, mille suhtes on asjaomasele sõidukile antud tüübikinnitus;

34)

„originaal-saastekontrollisüsteemid“ – saastekontrollisüsteem või selliste süsteemide koost, mille suhtes on asjaomasele sõidukile antud tüübikinnitus ja mis on paigaldatud sõidukisse selle esmasel registreerimisel ;

(36)

„kohanduv kontrollifunktsioon“ – süsteem, mis kohandab mootorit, saastekontrollisüsteeme või muid sõiduki parameetreid, et parandada kütusekulu või energiatarbimist ning saastekontrollisüsteemi tõhusust sõiduki eeldatava kasutuse alusel;

(38)

„pardaseiresüsteem“ (OBM) – sõiduki pardal olev süsteem, mis on võimeline tuvastama heitkoguste ületamist või seda, kui sõiduk on heitevabas režiimis (kui see on asjakohane), ning mis võimaldab sõidukisse salvestatud teabe abil anda märku selliste piirtasemete ületamisest ning edastada seda teavet OBD-pordi kaudu ja üle õhu;

38)

„pardaseiresüsteem“ (OBM) – sõiduki pardal olev süsteem, mis on võimeline jälgima heitkoguseid ja tuvastama heitkoguste ületamist või seda, kui sõiduk on heitevabas režiimis (kui see on asjakohane), ning mis võimaldab sõidukisse salvestatud teabe abil anda märku selliste piirtasemete ületamisest ning edastada seda teavet OBD-pordi kaudu ja üle õhu;

(39)

„kütusekulu ja energiatarbimise pardamõõteseade“ (OBFCM) – mis tahes tark- või riistvara, mis mõõdab ja kasutab sõiduki, mootori, kütuse või elektrienergia ning kasuliku koormuse/massi parameetreid, et määrata kindlaks kütusekulu ja energiatarbimise andmeid ning muid sõiduki kütusekulu või energiatarbimise ja energiatõhususe määramiseks vajalikke parameetreid ning salvestada need sõidukis;

39)

„kütusekulu ja energiatarbimise pardamõõteseade“ (OBFCM) – mis tahes tark- või riistvara, mis mõõdab ja kasutab sõiduki, mootori, kütuse või elektrienergia ning kasuliku koormuse/massi parameetreid, et määrata kindlaks kütusekulu ja energiatarbimise andmeid ning muid sõiduki kütusekulu või energiatarbimise ja energiatõhususe määramiseks vajalikke parameetreid ning salvestada need sõidukis , samuti tehnoülevaatuse eesmärgil ;

(44)

„omavoliline muutmine“ – mootori, sõiduki saastetõrjeseadme või saastekontrollisüsteemi, jõuseadme, veoaku, läbisõidumõõdiku, OBFCMi või OBD/OBMi, sealhulgas nende süsteemide tarkvara või muude loogilise kontrolli elementide ja nende andmete deaktiveerimine või muutmine ettevõtjate või sõltumatute käitajate poolt;

44)

„omavoliline muutmine“ – mootori või elektrimootori , sõiduki saastetõrjeseadme või saastekontrollisüsteemi, jõuseadme, veoaku, läbisõidumõõdiku, OBFCMi või OBD/OBMi, sealhulgas nende süsteemide tarkvara või muude loogilise kontrolli elementide ja nende andmete deaktiveerimine või muutmine ettevõtjate või sõltumatute käitajate poolt;

(47)

„väiketootja“ – sõidukitootja, kelle toodetud uusi M1-kategooria mootorsõidukeid on liidus registreeritud vähem kui 10 000 või kelle toodetud uusi N1-kategooria mootorsõidukeid on liidus registreeritud vähem kui 22 000 kalendriaasta kohta ja kes:

47)

„väiketootja“ – sõidukitootja, kelle toodetud uusi M1-kategooria mootorsõidukeid on liidus registreeritud vähem kui 10 000 , kelle toodetud uusi N1-kategooria mootorsõidukeid on liidus registreeritud vähem kui 22 000 , kelle toodetud M2- ja M3-kategooria uusi mootorsõidukeid on liidus registreeritud 600 või kelle toodetud N2- ja N3-kategooria uusi mootorsõidukeid on liidus registreeritud kokku 6900 kalendriaasta kohta ja kes:

(63)

„nimivõimsus“ (Prated) – mootori maksimaalne väljundvõimsus (kW);

63)

„nimivõimsus“ (Prated) – elektrimootori maksimaalne väljundvõimsus (kW);

(65)

„veoaku“ – akusüsteem, mis salvestab energiat peamiselt sõiduki liikumapanemiseks;

65)

„veoaku“ – akusüsteem, mis salvestab energiat peamiselt sõiduki liikumapanemiseks , sealhulgas selle akuhaldussüsteem ;

65a)

„akuhaldussüsteem“ – elektrooniline seade, mis kontrollib või juhib aku elektrilisi ja soojuslikke funktsioone, et tagada aku ohutus, jõudlus ja kasutusiga, haldab ja salvestab andmeid aku seisukorra ja eeldatava kasutusea kindlaksmääramise parameetrite kohta, mis on esitatud määruse (EL) 2023/1542 VII lisas, ning suhtleb sõidukiga, millesse aku on paigaldatud, või avaliku või erasektori laadimistaristuga;

(67)

„heitevaba sõiduulatus“ – maksimaalne vahemaa, mille heiteta sõiduk võib läbida kuni veoaku või kütusepaagi tühjenemiseni, mis täiselektrisõidukite puhul vastab elektrisõiduki sõiduulatusele;

67)

„heitevaba sõiduulatus“ – maksimaalne vahemaa, mille heiteta sõiduk või heitevabas režiimis sõiduk võib läbida kuni veoaku tühjenemiseni või sisepõlemismootorita sõiduk kütusepaagi tühjenemiseni, mis täiselektrisõidukite puhul vastab elektrisõiduki sõiduulatusele;

(71)

„sõiduki keskkonnapass“ – paberil ja digitaalselt vormistatud dokument, mis sisaldab teavet sõiduki keskkonnatoime kohta registreerimise hetkel , sealhulgas saasteainete heite piirnormide, CO2 heite, kütusekulu, energiatarbimise, elektrisõiduki sõiduulatuse ja mootori võimsuse, aku tööaja ja muude seonduvate väärtuste kohta ;

71)

„sõiduki keskkonnapass“ – paberil ja digitaalselt vormistatud dokument, mis sisaldab kogu teavet , mida on vaja katsetamise tulemusel saadud või tootja deklareeritud väärtuste kontrollimiseks tüübikinnituse ajal ;

(72)

„süsteem, mis hoiatab juhti ülemäärase heite korral“ – süsteem, mis on projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud sõidukisse, et anda kasutajale teavet ülemäärase heite kohta ja sundida tegema parandusi;

72)

„süsteem, mis hoiatab juhti summutitoru ülemäärase heitgaasi korral“ – süsteem, mis on projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud sõidukisse, et anda kasutajale teavet summutitoru ülemäärase heitgaasi kohta ja sundida tegema parandusi;

(77)

„talverehv“ – rehv, mille turvise muster, koostis või struktuur on eelkõige ette nähtud saavutama lumeoludes paremaid tulemusi kui tavarehv, pidades silmas rehvi suutlikkust alustada või säilitada sõiduki liikumist;

(78)

„eriotstarbeline rehv“ – segakasutuseks (nii maanteel kui ka maastikul) ja muuks erikasutuseks ettenähtud rehv. Need rehvid on peamiselt konstrueeritud selleks, et parandada sõiduki liikumahakkamist või liikumist maastikul.

78a)

„jääoludes haardevõimele vastav talverehv“ – C1-klassi talverehv, mida kasutatakse rasketes lumeoludes ning mis on lisaks ette nähtud kasutamiseks jääga kaetud teepindadel ja mis vastab ÜRO eeskirja nr 117 nõuetele;

(a)

pardadiagnostikasüsteemid, mis on võimelised tuvastama heitkoguste ületamist põhjustavaid süsteemihäireid, et hõlbustada nende parandamist;

a)

pardadiagnostikasüsteemid, mis suudavad tuvastada summutitoru heitgaasi koguste ületamist põhjustavaid süsteemihäireid või teiste osade rikkeid , et hõlbustada nende parandamist;

(b)

OBM-süsteemid, mis on võimelised tuvastama heite piirnorme ületavaid heitkoguseid, mis on tingitud riketest, seadmete edasisest lagunemisest või muudest heitkoguseid suurendavatest olukordadest;

b)

OBM-süsteemid, mis on võimelised tuvastama heite piirnorme ületavaid heitkoguseid, mis on tingitud riketest, seadmete edasisest lagunemisest või muudest heitkoguseid suurendavatest olukordadest OBM-i mõõtmise või heitevaba režiimi lubatud kõrvalekallete piires ;

(d)

veoakude ja heitesüsteemide seisundi seire seadmed;

d)

veoakude seisundi seire seadmed;

(e)

süsteemid, mis hoiatavad juhti ülemäärase heite korral;

e)

süsteemid, mis hoiatavad juhti summutitoru ülemäärase heitgaasi korral;

(g)

seadmed, mis edastavad sõidukite genereeritud andmeid, mida kasutatakse käesoleva määruse järgimiseks, ja OBFCM-andmeid perioodilisteks tehnoülevaatusteks ja liiklevate sõidukite tehnokontrolliks üle õhu ning suhtluseks laadimistaristu ja statsionaarsete energiasüsteemidega, mis on võimelised toetama aruka ja kahesuunalise laadimise funktsioone.

g)

seadmed, mis edastavad sõidukite genereeritud andmeid koos tüübikinnituse numbri ja tüübikinnituse variandiga , mida kasutatakse käesoleva määruse järgimiseks, ja OBFCM-andmeid perioodilisteks tehnoülevaatusteks ja liiklevate sõidukite tehnokontrolliks üle õhu ning suhtluseks laadimistaristu ja statsionaarsete energiasüsteemidega, mis on võimelised toetama aruka ja kahesuunalise laadimise funktsioone , ning kolmandast isikust teenuste osutaja poolseks teenuste osutamiseks sõiduki kasutajale, et parandada sõiduki kasutust, vähendada sõiduki energiakulu ja heidet või pikendada kasutatava aku kasutusiga .

(d)

läbisõidumõõdik ja

d)

läbisõidumõõdik ,

ea)

elektrimootor ja mootori juhtplokid,

eb)

sõidukite ohutussüsteemid.

(a)

sisepõlemismootoriga sõidukite ja välise laadimiseta hübriidelektrisõidukite puhul deklareerides, et need vastavad vähemalt 20 % madalamatele heite piirnormidele, kui on sätestatud I lisas gaasilistele saasteainetele, ja ühe suurusjärgu väiksematele heite piirnormidele tahkete osakeste arvu puhul;

(b)

välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul deklareerides, et need vastavad vähemalt 20 % madalamatele heite piirnormidele, kui on sätestatud I lisas gaasilistele saasteainetele, ühe suurusjärgu väiksematele heite piirnormidele tahkete osakeste arvu puhul ja et aku tööaeg on vähemalt 10 protsendipunkti pikem kui II lisas sätestatud nõuded;

(c)

täiselektrisõidukite puhul deklareerides, et aku tööaeg on vähemalt 10 protsendipunkti pikem kui II lisas sätestatud nõuded.

(b)

sõiduki heitekäitumise andmete, sealhulgas saasteainete andurite ja heitgaasivoo andmete edastamine OBD-pordi kaudu ja üle õhu, sealhulgas tehnoülevaatuse ja liiklevate sõidukite tehnokontrolli tarbeks (55), (56) ;

b)

sõiduki summutitoru heitgaasi käitumise andmete, sealhulgas saasteainete andurite ja heitgaasivoo andmete edastamine OBD-pordi kaudu ja üle õhu, sealhulgas tehnoülevaatuse ja liiklevate sõidukite tehnokontrolli tarbeks (55), (56) või omavolilise muutmise tuvastamiseks ja kolmandate isikute teenuste pakkumiseks, et aidata sõiduki kasutajal vähendada kasutamisjärgus tekkivaid heitkoguseid ;

(c)

sõiduki parandamise algatamine , kui juhi hoiatamise süsteem annab märku oluliselt ülemäärasest heitest.

c)

sõiduki parandamise vajadusest märku andmine , kui juhi hoiatamise süsteem annab märku oluliselt ülemäärasest heitest.

da)

süsteem, mis hoiatab juhti ülemäärase heite korral;

db)

süsteem, mis hoiatab juhti madala reagenditaseme korral;

(e)

rikkumisvastased, turva- ja küberturvalisuse süsteemid;

e)

rikkumisvastased süsteemid , võttes arvesse järelturu nõudeid ning sõltumatutele ettevõtjatele kogu vajaliku teabe, vahendite ja protsesside tagamist varuosade väljatöötamiseks ja paigaldamiseks, ning turva- ja küberturvalisuse süsteemid;

(g)

pidurisüsteemi tüübid ja nende varuosad;

g)

pidurisüsteemi tüübid ja nende varuosad seoses tahkete osakeste heitega kõigi sõidukikategooriate puhul, võttes arvesse muid sõidukisiseseid süsteeme, mis aitavad kaasa sõiduki pidurdamisele ;

ga)

pidurisüsteemi tüübid ja nende varuosad, mis paigaldatakse juba turule lastud sõidukitele nende moderniseerimiseks, et vähendada märkimisväärselt piduriheitmeid;

a)

sõidukitüübid M1 ja N1;

b)

sõidukitüübid M2, M3, N2 ja N3;

c)

sõidukitüüpides M2, M3, N2 ja N3 kasutatavad mootorid;

d)

OBM-/OBD-süsteemid;

da)

süsteem, mis hoiatab juhti ülemäärase heite korral;

db)

süsteem, mis hoiatab juhti madala reagenditaseme korral;

(e)

rikkumisvastased süsteemid, võttes arvesse järelturu nõudeid ning sõltumatutele ettevõtjatele kogu vajaliku teabe, vahendite ja protsesside tagamist varuosade väljatöötamiseks ja paigaldamiseks, ning turva- ja küberturvalisuse süsteemid;

f)

varu-saastekontrollisüsteemide tüübid ja nende osad;

g)

pidurisüsteemi tüübid ja nende varuosad;

ga)

pidurisüsteemi tüübid ja nende varuosad, mis paigaldatakse juba turule lastud sõidukitele nende moderniseerimiseks, et vähendada märkimisväärselt piduriheitmeid;

h)

rehvitüübid seoses rehvide kulumisega;

i)

sõidukitüübid M1 ja N1;

j)

M1- ja N1-kategooria sõidukite CO2, kütusekulu ja energiatarbimine, elektrisõiduki sõiduulatus ja mootori võimsuse määramine, OBFCMi sätted;

k)

M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite CO2, kütusekulu ja energiatarbimine, heitevaba sõiduulatus ja mootori võimsuse määramine, O3- ja O4-kategooria haagiste energiatõhusus ning OBFCMi sätted.

ba)

meetodid M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite kohaldatavatele hübriidtehnoloogiatele tüübikinnituse andmiseks;

(g)

pidurite tekitatud osakeste heite mõõtmise meetodid, sealhulgas meetodid, mida kasutada raskesõidukite , tegelikus liikluses pidurite tekitatud osakeste heite ja regeneratiivpidurduse puhul;

g)

pidurite tekitatud osakeste heite mõõtmise meetodid, sealhulgas meetodid, mida kasutada M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite , tegelikus liikluses pidurite tekitatud osakeste heite ja regeneratiivpidurduse puhul;

(j)

OBFCM- seadmed , OBD- ja OBM-süsteemid, sealhulgas vastavuslävendid, toimivusnõuded ja katsed, andurite talitluse tagamise meetodid ning nende seadmete ja süsteemide salvestatud andmete üle õhu edastamine;

j)

OBFCM- seadmete omadused ja toimivus , OBD- ja OBM-süsteemid, sealhulgas vastavuslävendid, toimivusnõuded ja katsed, andurite talitluse tagamise meetodid ning nende seadmete ja süsteemide salvestatud andmete üle õhu edastamine;

(l)

meetodid originaal- ja varu-saastekontrollisüsteemide nõuetekohase toimimise, tõhususe, regenereerimise ja vastupidavuse hindamiseks;

l)

meetodid ja nõuded originaal- ja varu-saastekontrollisüsteemide nõuetekohase toimimise, tõhususe, regenereerimise ja vastupidavuse ning reagentide kvaliteedi hindamiseks;

(o)

meetodid artiklis 5 esitatud nimetuste alusel tüübikinnituse saanud sõidukitüüpide nõuetekohase toimimise hindamiseks;

o)

meetodid sõidukitüüpide nõuetekohase toimimise hindamiseks;

(p)

artikli 9 lõike 1 sätetele vastavuse kontrollimine ja mitmeastmeliste sõidukite katsemenetlused ;

p)

mitmeastmeliste sõidukite katsemenetlustele vastavuse kontrollimine;

(s)

katkestusseadmete ja katkestusstrateegiate puudumise kindlakstegemise meetodid;

s)

katkestusseadmete ja katkestusstrateegiate puudumise kindlakstegemise meetodid ning meetodid M1- ja N1-kategooria sõidukite suhtes kohaldatavate määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 5 lõikes 2 ja määruse (EL) 2017/1151 artikli 5 lõikes 11 sätestatud nõuete ning M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite suhtes kohaldatavate ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 6. versiooni 10. lisa punktis 5.1.2 sätestatud nõuete ülekandmiseks käesolevasse määrusesse ;

(t)

rehvi kulumi mõõtmise meetodid;

(v)

heitealase tüübikinnitusega seotud haldusnõuded ja dokumentatsioon;

v)

haldusnõuded ja dokumentatsioon , mis on seotud heitealase tüübikinnitusega ning vastavuse kontrollimiseks ette nähtud katsete, kontrollide ja ülevaatustega ;

(w)

aruandekohustus, kui see on asjakohane.

w)

vorm ja aruandekohustus, kui see on asjakohane;

(a)

III lisa seoses M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite katsetingimustega, lähtudes Euro 7 sõidukite katsetamisel kogutud andmetest;

a)

III lisa tabelit 2 seoses M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite katsetingimustega, lähtudes Euro 7 sõidukite katsetamisel kogutud andmetest;

(b)

III lisa seoses katsetingimustega, lähtudes Euro 7 pidurite või rehvide katsetamisel kogutud andmetest;

b)

III lisa tabeleid 4 ja 5 seoses katsetingimustega, lähtudes Euro 7 pidurite või rehvide katsetamisel kogutud andmetest;

(d)

artiklit 5, kehtestades tootjatele uuenduslikel tehnoloogiatel põhinevad valikuvõimalused ja nimetused.

ca)

kehtestades asjakohasel juhul I lisas rehvitüüpide kulumise piirnormid juhul, kui ÜRO WP29-l ei ole kehtestatud ühtseid sätteid enne artiklis 7a sätestatud asjakohast tähtaega;

(d)

kehtestades IV lisas vastupidavuse kordajad, lähtudes M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria Euro 7 sõidukite katsetamisel kogutud andmetest ning Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud aruandest raskesõidukite vastupidavuse kohta ;

d)

kehtestades IV lisas vastupidavuse kordajad, lähtudes M3-, N2- ja N3 -kategooria Euro 7 sõidukite katsetamisel kogutud andmetest ning järeldustest Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud aruandes, milles hinnatakse raskesõidukite vastupidavust seoses heitega ;

(e)

kehtestades määratlusi ja erieeskirju väiketootjatele M2-, M3-, N2- ja N3- kategooria sõidukite jaoks vastavalt käesoleva määruse artiklile 3 ja artiklile 8.

e)

kehtestades erieeskirju väiketootjatele M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite jaoks vastavalt käesoleva määruse artiklile 3 ja artiklile 8.