<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-316/19</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62019CC0316</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:641">EU:C:2020:641</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>16</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>16</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Kokkott’i ettepanek – Kohtuasi c‑316/19</HT></P><P><HT TYPE="SC">komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT></HT>. <HT TYPE="SC">Sloveenia (EKP arhiivid)</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Juliane Kokott</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20200903">3. septembril 2020</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: saksa.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑316/19</HT></P><P>Euroopa Komisjon</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Sloveenia Vabariik</P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Liikmesriigi kohustuste rikkumise menetlus</KEYWORD><KEYWORD>ELTL artikkel 343</KEYWORD><KEYWORD>Liidu privileegid ja immuniteedid</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ja Euroopa Keskpanga (EKP) põhikiri</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 39</KEYWORD><KEYWORD>EKP privileegid ja immuniteedid</KEYWORD><KEYWORD>Protokoll Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta</KEYWORD><KEYWORD>Artiklid 2, 18 ja 22</KEYWORD><KEYWORD>EKP arhiivide puutumatus</KEYWORD><KEYWORD>Liidu institutsioonide ja liikmesriikide õiguskaitseasutuste koostöö</KEYWORD><KEYWORD>Koostöö tegemine protokolli kohaldamisel</KEYWORD><KEYWORD>Läbiotsimine ja dokumentide äravõtmine Banka Slovenije ruumides</KEYWORD><KEYWORD>EKPSi ülesannete täitmisega seotud dokumendid</KEYWORD><KEYWORD>ELL artikli 4 lõige 3</KEYWORD><KEYWORD>Lojaalse koostöö põhimõte</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesoleva liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse ese on Sloveenia õiguskaitseasutuste tegutsemine seoses läbiotsimisega ning dokumentide ja andmekandjate äravõtmisega Sloveenia keskpanga Banka Slovenije ruumides. See toimus muu hulgas Banka Slovenije endise presidendi suhtes läbi viidud riigisisese uurimismenetluse raames. Seejuures on täpsemalt tegemist etteheitega ametiseisundi kuritarvitamise kohta Sloveenia eraõigusliku panga restruktureerimisel 2013. aastal, seega veel enne Euroopa pangandusliidu loomist, mille raames andsid liikmesriikide järelevalveasutused – Sloveenia puhul keskpank – pankade järelevalve ja kriisilahenduse suures osas üle liidule.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Üleandmine toimus pankade üle ühtse järelevalvemehhanismi loomisega (Single Supervisory Mechanism, SSM), mille eesotsas on EKP või täpsemini selles loodud uus järelevalvenõukogu (Supervisory Board), ning ühtse panganduse kriisilahenduse mehhanismi (Single Resolution Mechanism, SRM) loomisega, mida juhib kriisilahendusnõukogu (Single Resolution Board, SRB).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Juhtumi tähtsus liidu õiguse seisukohalt tuleneb liikmesriikide keskpankade positsioonist Euroopa Keskpankade Süsteemis (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>EKPS<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>). Rahapoliitikaga seotud põhiülesannete täitmisel on liikmesriikide keskpangad ja Euroopa Keskpank (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>EKP<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) – Euroopa Kohtu sõnutsi – <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>ühendatud<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/> ja teevad nii tihedat koostööd, et selle raames on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>liidu õiguskord ja riigisisesed õiguskorrad erinevalt piiritletud ja vähem eristatud.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><DATE ISO="20190226">26. veebruari 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rimšēvičs ja EKP <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Läti</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑202/18 ja C‑238/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:139">EU:C:2019:139</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0069">69</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Seda arvestades heidab Euroopa komisjon Sloveenia õiguskaitseasutustele ette, et ilma EKP nõusolekuta Banka Slovenije ruumides toimunud ulatusliku läbiotsimise ja dokumentide äravõtmisega eirasid nad EKP arhiivide puutumatust. Selle puutumatuse tagab Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>EL toimimise lepingule lisatud protokoll nr 7 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>), <REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="202" PAGE.FIRST="266" DATE.PUB="2016">ELT 2016, C 202, lk 266</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE>. Sloveenia ametiasutused leiavad, et see etteheide kujutab endast lubamatut sekkumist puhtalt riigisisesesse uurimisse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Seega on käesolevas kohtuasjas Euroopa Kohtu ülesanne lahendada pinged, mis võivad esineda ühelt poolt liidu huvi säilitada EKP toimimine ja sõltumatus ning teiselt poolt liikmesriikide huvi vahel oma õiguskaitsemeetmete tõhususe vastu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">EKPSi ja EKP põhikiri</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>EL toimimise lepingule lisatud protokolli nr 4 EKPSi ja EKP põhikirja kohta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>EKPSi ja EKP põhikiri<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P><REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="202" PAGE.FIRST="230" DATE.PUB="2016">ELT 2016, C 202, lk 230</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> artikkel 9.2 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>EKP tagab, et [ELTL] artiklite 127 lõigetega 2, 3 ja 5 EKPS-le pandud ülesanded täidetakse kas tema käesolevast põhikirjast tuleneva tegevuse kaudu või artiklitest 12.1 ja 14 tuleneva riikide keskpankade tegevuse kaudu.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>EKPSi ja EKP põhikirja artikkel 12.1 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>EKP nõukogu võtab vastu EKPS-le aluslepingute ja käesoleva põhikirjaga antud ülesannete täitmiseks vajalikud suunised ja otsused. […]</ALINEA><ALINEA>Võimalikuks ja kohaseks peetaval määral ning piiramata käesoleva artikli sätete kohaldamist võib EKP kasutada riikide keskpanku tehinguteks, mis moodustavad osa EKPS ülesannetest.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Nimetatud põhikirja artikkel 14.3 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Riikide keskpangad on EKPS lahutamatu osa ning nad toimivad kooskõlas EKP suuniste ja juhistega. EKP nõukogu astub vajalikud sammud, et tagada EKP suunistest ja juhistest kinnipidamine, ja nõuab, et tema käsutusse antaks kogu vajalik informatsioon.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>EKPSi ja EKP põhikirja artikkel 39 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli tingimuste kohaselt on EKPl liikmesriikide territooriumil need privileegid ja immuniteedid, mis on vajalikud tema ülesannete täitmiseks.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Protokoll liidu privileegide ja immuniteetide kohta</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Protokolli liidu privileegide ja immuniteetide kohta artikkel 1 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Liidu ruumid ja ehitised on puutumatud. Neid ei või läbi otsida, arestida, konfiskeerida ega sundvõõrandada. Liidu omandi ja vara suhtes ei kehti Euroopa Kohtu loata ükski haldus- ega õiguslik piirang.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Selle protokolli artikkel 2 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>Liidu arhiivid on puutumatud.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Protokolli liidu privileegide ja immuniteetide kohta artikkel 18 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>Käesoleva protokolli kohaldamisel teevad liidu institutsioonid koostööd asjaomaste liikmesriikide vastutavate ametiasutustega.<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Sama protokolli artikli 22 lõige 1 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>Käesolevat protokolli kohaldatakse ka Euroopa Keskpanga, selle otsuseid tegevate organite ja töötajate suhtes, ilma et see piiraks Euroopa Keskpankade Süsteemi ning Euroopa Keskpanga põhikirja käsitleva protokolli sätete kohaldamist.<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kokkulepe EKP asukoha kohta</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Saksamaa Liitvabariigi valitsuse ja Euroopa Keskpanga vahel <DATE ISO="19980918">18. septembril 1998</DATE> sõlmitud lepingu Euroopa Keskpanga asukoha kohta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>asukohakokkulepe<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P><HT TYPE="ITALIC">BGBl</HT>. 1998 II, lk 2744.</P></NOTE> artikkel 3 näeb ette järgmist:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>[Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli] artiklis 2 ette nähtud arhiivide puutumatus hõlmab eelkõige kõiki EKP omandis või valduses olevaid toimikuid, kirju, dokumente, käsikirju, fotosid, kinematograafilisi ja helisalvestisi, arvutiprogramme ja magnetlinte või diskette ning kogu nendes sisalduvat teavet.<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kohtuvaidluse taust</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Ajavahemikul 2014. aasta septembrist kuni 2015. aasta aprillini algatas Nacionalni Preskovalni urad (riiklik uurimisasutus, Sloveenia) Sloveenia keskpanga nõukogu teatud juhtivate liikmete suhtes uurimise võimu kuritarvitamise kahtluse tõttu ühe Sloveenia eraõigusliku panga ümberkorraldamisel 2013. aastal. Uurimine puudutas muu hulgas Banka Slovenije toonast presidenti.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Ajavahemikul veebruarist kuni aprillini 2015 palus uurimisasutus Banka Slovenijet korduvalt edastada talle seoses nende etteheidetega Sloveenia kriminaalmenetluse seadustiku alusel teatud dokumente ja teavet. Banka Slovenije ei ole igal juhul neid nõudeid täielikult rahuldanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Seejärel määras Okrožno sodišče v Ljubljani (Ljubljana regionaalne kohus, Sloveenia) Sloveenia prokuratuuri taotlusel läbiotsimise ja võetuse Banka Slovenije ruumides. Sloveenia Keskpanga president vaidles liidu privileegide ja immuniteetide protokollile viidates sellisele tegutsemisele vastu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT><DATE ISO="20160706">6. juulil 2016</DATE> tegi politsei siiski Banka Slovenijes läbiotsimise ning võttis muu hulgas ära järgmised dokumendid ja andmed:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>kõik Banka Slovenije presidendi meilikonto kaudu saadetud teatised;</P></ITEM><ITEM><P>kõik presidendi töökohas või tema sülearvutis olnud elektroonilised dokumendid, mis puudutavad ajavahemikku 2012–2014, olenemata nende sisust;</P></ITEM><ITEM><P>osa presidendi büroos leidunud dokumentidest, mis puudutavad ajavahemikku 2012–2014;</P></ITEM><?PAGE NO="4"?><ITEM><P>kõik Banka Slovenije keskserveris olnud dokumendid, mis puudutavad presidenti.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Veel samal päeval esitas EKP president viitega EKP arhiivide puutumatusele ametliku protesti nimetatud dokumentide äravõtmise kohta. Eelkõige heitis ta Sloveenia ametiasutustele ette, et nad ei püüdnud enne meetme rakendamist EKP‑ga nõu pidada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>EKP Sloveenia esindaja ja uurimise eest vastutavate Sloveenia ametiasutuste vahel seejärel tekkinud kontakti raames olid viimased seisukohal, et teatud ära võetud dokumentide suhtes privileegide ja immuniteetide kohaldamise üle saab otsustada alles pärast nende dokumentide läbivaatamist. Vaatamata väljendatud koostöövalmidusele ei nõustunud Sloveenia ametiasutused EKP ettepanekuga leppida kokku EKP dokumentide identifitseerimise ühises meetodis, et vältida nende dokumentide hindamist, ilma et EKP oleks need enne kasutusse andnud. Sloveenia peaprokurör pidas seda ettepanekut lubamatuks sekkumiseks käimasolevasse uurimismenetlusse. Siiski lepiti kokku pädeva prokuröri ja EKP esindaja kohtumine <DATE ISO="20161118">18. novembril 2016</DATE>, mille käigus pidi arutatama koostöö üksikasju.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Pädev prokurör teatas <DATE ISO="20161027">27. oktoobril 2016</DATE> EKP esindajale, et uurijad alustavad juba <DATE ISO="20161117">17. novembril 2016</DATE> elektrooniliste andmete säilitamise tagamist vastavalt Sloveenia kriminaalmenetluse seadustikule<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Selle all mõistetakse peamiselt elektroonilise koopia valmistamist.</P></NOTE> ning et EKP esindajal palutakse selles osaleda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>EKP esitas <DATE ISO="20161116">16. novembril 2016</DATE> Okrožno sodišče v Ljubljanile (Ljubljana regionaalne kohus, Sloveenia) esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse, et takistada elektrooniliste dokumentide vahetult eesseisvat säilitamise tagamist. Sloveenia valitsuse sõnutsi oli selle taotluse ese ka läbiotsimise ja võetuse õiguspärasus. Okrožno sodišče v Ljubljani (Ljubljana regionaalne kohus) jättis selle taotluse järgmisel päeval rahuldamata, kuna võetus ega säilitamise tagamine pole vastuolus liidu privileegide ja immuniteetide protokolliga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Samuti algas <DATE ISO="20161117">17. novembril 2016</DATE> elektrooniliste dokumentide, eelkõige Sloveenia Keskpanga presidendi sülearvutis asuvate dokumentide säilitamise tagamine. EKP esindaja osales nendes toimingutes ning väitis sõnaselgelt, et EKP arhiivide puutumatust on rikutud. See ei viinud teatud dokumentide välistamiseni. Pädeva prokuröri ja EKP esindaja vaheline kohtumine, mis esialgu oli määratud <DATE ISO="20161118">18. novembriks 2016</DATE>, lükati määramata ajaks edasi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>EKP esitas <DATE ISO="20170117">17. jaanuaril 2017</DATE> Okrožno sodišče v Ljubljani (Ljubljana regionaalne kohus, Sloveenia) <DATE ISO="20161117">17. novembri 2016. aasta</DATE> otsuse peale kaebuse Sloveenia konstitutsioonikohtule. Tema arvates oleks Okrožno sodišče v Ljubljani (Ljubljana regionaalne kohus) pidanud esitama Euroopa Kohtule küsimuse liidu privileegide ja immuniteetide protokolli tõlgendamise kohta ning rikkus seega tema põhiõigust asja arutamisele seadusega ette nähtud kohtus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Pädev prokurör teavitas <DATE ISO="20170515">15. mai 2017. aasta</DATE> e-kirjaga EKP esindajat sellest, et politsei hindab praegu äravõetud ja säilitatud dokumente, ning tal on seejuures tarvis eraldada kõik EKP poolt ametlikult väljastatud dokumendid ning e-kirjad, mille saatja on EKP ja saaja Banka Slovenije. Mis puudutab neid dokumente, siis saab EKP esitada oma seisukoha nende uurimis- ja kriminaalmenetluses kasutamise võimaliku mõju kohta tema ülesannete ja pädevuse teostamisele. Sloveenia jääb siiski oma seisukoha juurde, et need dokumendid ei ole pärit <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>EKP arhiividest<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>. Kui EKP-l on teatud dokumentide suhtes kahtlusi, teevad Sloveenia ametiasutused ettepaneku, et juhul, kui need dokumendid osutuvad kriminaalmenetluse jaoks vältimatult vajalikuks, viiakse menetlus läbi rangelt salaja ja kinnisena.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>EKP jäi seevastu oma seisukoha juurde, et liidu privileegide ja immuniteetide protokoll hõlmab ka Banka Slovenije dokumente, kui need on koostatud tema ülesannete täitmisel EKPSi ja eurosüsteemi raames. Lisaks on EKP kohustatud avalikustama kõik protokolli kaitsega hõlmatud dokumendid enne nende kasutamist uurimis- või kriminaalmenetluses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Poolte kohtumisel <DATE ISO="20170612">12. juunil 2017</DATE> ei suudetud selles küsimuses kokkuleppele jõuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>EKP edastas <DATE ISO="20180213">13. veebruaril 2018</DATE> prokuratuurile oma lõpliku ettepaneku määrata kindlaks liidu privileegide ja immuniteetide protokolliga hõlmatud dokumendid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Sloveenia konstitutsioonikohus jättis <DATE ISO="20180419">19. aprilli 2018. aasta</DATE> otsusega EKP <DATE ISO="20170117">17. jaanuari 2017. aasta</DATE> kaebuse rahuldamata põhjendusel, et EKP ei ole põhiõiguste kandja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Pädev prokurör teatas <DATE ISO="20180613">13. juunil 2018</DATE> EKP esindajale ühisel kohtumisel, et politsei on äravõetud dokumentide hindamise lõpetanud. Ta teatas, et EKP võib käesoleva ettepaneku punktis 24 nimetatud dokumendid pärast politsei lõpparuande koostamist üle vaadata. Et vältida EKP sekkumist käimasolevatesse uurimistesse, antakse lõpparuandeks kasutatud dokumendid EKP-le siiski alles siis välja, kui politsei on need prokuratuurile üle andnud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kohtueelne menetlus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Komisjon palus <DATE ISO="20170428">28. aprillil 2017</DATE> vastavalt ELTL artiklile 258 Sloveeniat esitada oma seisukoht etteheite kohta, et Sloveenia ei taganud <DATE ISO="20160706">6. juulil 2016</DATE> Banka Slovenije ruumides läbiotsimise ja võetuse teostamisel EKP arhiivide puutumatust, rikkudes sellega ELTL artiklit 343, EKPSi ja EKP põhikirja artiklit 39 ning liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artiklit 2 ja artiklit 22. Lisaks hoidusid Sloveenia ametiasutused konstruktiivsest arutelust, eirates seega ELL artikli 4 lõikest 3 ning liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artiklist 18 tulenevat lojaalse koostöö kohustust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Sloveenia vastas, et äravõetud dokumente ei saa hõlmata mõistega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>EKP arhiivid<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> liidu privileegide ja immuniteetide protokolli tähenduses. Need dokumendid olid Banka Slovenije omandis ja valduses, keda tuleb pidada EKP suhtes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>kolmandaks isikuks<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>. Lisaks võtsid Sloveenia ametiasutused kogu menetluse jooksul parimal võimalikul viisil arvesse EKP õiguslikke seisukohti, jõudmata siiski järeldusele, et need on sisuliselt õiged. Pigem rikkus EKP sellega oma lojaalse koostöö kohustust, et ta püüdis takistada tõendite tagamist riigisisese uurimis- ja kriminaalmenetluse jaoks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Komisjon ei nõustunud selle seisukohaga ja saatis <DATE ISO="20180720">20. juulil 2018</DATE> Sloveeniale põhjendatud arvamuse, kes vastas sellele <DATE ISO="20180911">11. septembril 2018</DATE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Poolte nõuded ja menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Komisjon esitas <DATE ISO="20190416">16. aprilli 2019. aasta</DATE> kirjaga käesoleva hagi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Komisjon palub</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tuvastada vastavalt ELTL artiklile 258, et kuna Sloveenia ametiasutused võtsid Banka Slovenije ruumides ühepoolselt ära EKPSi ja eurosüsteemi ülesannete täitmisega seotud dokumente ega teinud selles küsimuses EKPga lojaalset koostööd, siis on Sloveenia rikkunud ELTL artiklist 343, EKPSi ja EKP põhikirja artiklist 39, liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artiklitest 2, 18 ja 22 ning ELL artikli 4 lõikest 3 tulenevaid kohustusi;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja Sloveenialt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Sloveenia palub</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>jätta komisjoni hagi rahuldamata.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu president andis <DATE ISO="20190903">3. septembri 2019. aasta</DATE> määrusega EKP-le loa astuda komisjoni toetuseks menetlusse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Kohtuistungil, mis toimus <DATE ISO="20200622">22. juunil 2020</DATE>, osalesid Sloveenia Vabariik, komisjon ja EKP.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VI.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Komisjon tugineb oma hagis kahele väitele, mis on seotud Sloveenia õiguskaitseasutuste erinevate toimingutega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Esimene väide puudutab seejuures <DATE ISO="20160706">6. juulil 2016</DATE> aset leidnud sündmusi, nimelt Banka Slovenije ruumide tegelikku läbiotsimist ning teatud dokumentide ja andmekandjate äravõtmist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 16 ja 17.</P></NOTE> Komisjoni arvates eiras Sloveenia oma tegevusega EKP arhiivide puutumatust, mis tuleneb ELTL artiklist 343, EKPSi ja EKP põhikirja artiklist 39, liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artiklitest 2 ja 22 koostoimes liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikliga 18, ning rikkus ELL artikli 4 lõiget 3 (selle kohta allpool punkt A.)</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Lisaks leiab komisjon, et enne ja pärast läbiotsimist ning võetust ei kooskõlastanud Sloveenia ametiasutused seda piisavalt EKPga. Selline tegutsemine on teise väite ese, milles komisjon väidab, et on rikutud liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artiklist 18 ja ELL artikli 4 lõikest 3 tulenevat lojaalse koostöö kohustust (selle kohta allpool punkt B).</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Banka Slovenije ruumides tehtud läbiotsimise ja võetuse õiguspärasus (esimene väide)</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Komisjoni esimese etteheite osas on pooled ühelt poolt eriarvamusel küsimuses, kas riigi keskpanga valduses olevad dokumendid võivad kuuluda liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artiklis 2 ja artiklis 22 ette nähtud EKP arhiivide kaitse alla. Samas kui Sloveenia arvates peab see juba kontseptuaalselt olema välistatud, peab komisjon ka niisuguseid dokumente kaitstuks, kui need on seotud EKPSi või eurosüsteemi ülesannete täitmisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Teiselt poolt ollakse eriarvamusel <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>EKP arhiividele<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> kohaldatavate õigusnormide suhtes. EKP ja komisjon on nimelt arvamusel, et esimene peab andma oma nõusoleku kõigi selle mõistega hõlmatud dokumentide suhtes enne nende riigisiseses uurimis- või kriminaalmenetluses kasutamist. Seevastu leiab Sloveenia, et EKP saab igal juhul üksnes siis olla vastu dokumentide äravõtmisele uurimis- ja kriminaalmenetluse eesmärgil, kui ta tõendab, et see kahjustab EKP toimimist ja sõltumatust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Järelikult tuleb kõigepealt hinnata, kas, ja kui jah, siis millist liiki riigi keskpanga valduses olevatele dokumentidele kohaldatakse liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artiklites 2 ja 22 sätestatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>EKP arhiivide<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> kaitset (selle kohta allpool punkt 1).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Teiseks tuleb analüüsida, milliseid toiminguid liidu privileegide ja immuniteetide protokoll seoses EKP arhiividega nõuab või keelab (selle kohta allpool punkt 2).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>EKP arhiivid<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 2 koostoimes artikliga 22 tõlgendamine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artiklites 2 ja 22 ei ole EKP arhiivide mõistet määratletud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>EKP ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise asukohakokkuleppe artikli 3 kohaselt hõlmab see <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>eelkõige kõiki EKP omandis või valduses olevaid toimikuid, kirju, dokumente, käsikirju, fotosid, kinematograafilisi ja helisalvestisi, arvutiprogramme ja magnetlinte või diskette ning kogu nendes sisalduvat teavet.<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas ei ole vaja vastata küsimusele, mil määral võivad asukohakokkuleppe sätted üldse olla üldkohaldatavad,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Vt selle küsimuse kohta kohtujurist Jääskineni ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Feyerbacher</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑62/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:305">EU:C:2012:305</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj).</P></NOTE> sest asukohakokkuleppe artikli 3 sõnastusest (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>eelkõige<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>) nähtub, et selles ei ole ammendavalt loetletud kaitstud dokumente, ning komisjon tugineb liidu arhiivide sellest kaugemale ulatuvale kaitsele. Komisjoni vaatenurgast ei ole EKP arhiivide puutumatus nimelt kohaldatav mitte ainult EKP <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>omandis või valduses<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> olevatele dokumentidele, vaid ka riigi keskpanga valduses olevatele ja sellest pärit dokumentidele, kui need on seotud EKPSi ülesannete täitmisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Sloveenia vaidleb sellele vastu, viidates sellele, et kaitse piiramine dokumentidega, mis on asjaomase organisatsiooni <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>omandis või valduses<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>, on kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtetega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Sellega seoses viitab Sloveenia eelkõige <DATE ISO="19460213">13. veebruari 1946. aasta</DATE> ÜRO privileegide ja immuniteetide konventsiooni artikli 2 lõikele <DATE ISO="19471104">4</DATE> ja <DATE ISO="19471121">21. novembri 1947. aasta</DATE> konventsioonile ÜRO eriorganisatsioonide privileegide ja immuniteetide kohta ning <DATE ISO="19490902">2. septembril 1949. aastal</DATE> Pariisis sõlmitud Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkuleppe artiklile 5.</P></NOTE> Liidu privileegid ja immuniteedid tulenevad rahvusvahelistele organisatsioonidele rahvusvahelises õiguses antud immuniteetidest, et kaitsta neid asukohariigi põhjendamatute sekkumiste eest. Kuna liitu ei saa üha kasvava lõimumise tõttu enam pidada klassikaliseks rahvusvaheliseks organisatsiooniks, kaotavad talle antud privileegid ja immuniteedid lisaks oma õigustatuse ning neid tuleb seega kohaldada kitsendavalt. Teisiti, kui see on tavaliselt rahvusvaheliste organisatsioonide puhul, ei ole liit oma liikmesriikidega võrreldes nõrgemal positsioonil. Igal juhul ei ole dokument siis enam kaitstud liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikliga 2, kui asjaomane institutsioon teavitab sellest dokumendist riigisisest asutust – näiteks keskpank – või edastab talle selle. Kolmandatele isikutele edastamises nähtub loobumine protokolli privileegidest ja immuniteetidest. Lõpuks nõuab ka liidu privileegide ja immuniteetide funktsionaalne laad kitsendavat tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>liidu arhiivid<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> tuleb liidu õiguses tõlgendada rahvusvahelisest õigusest lähtudes autonoomselt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="19731009">9. oktoobri 1973. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Muras</NAME.CASE> (<NO.CASE>12/73</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1973:100">EU:C:1973:100</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0007">7</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="19820114">14. jaanuari 1982. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Corman</NAME.CASE> (<NO.CASE>64/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:5">EU:C:1982:5</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0008">8</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20140130">30. jaanuari 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Diakite</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑285/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:39">EU:C:2014:39</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 3 autonoomse tõlgendamise kohta <DATE ISO="19960328">28. märtsi 1996. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>AGF Belgium</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑191/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:144">EU:C:1996:144</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20070322">22. märtsi 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Belgia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑437/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:178">EU:C:2007:178</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei tule sellise tõlgenduse puhul arvestada mitte üksnes sätte sõnastust, vaid ka selle konteksti, mõtet ja eesmärki.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P><DATE ISO="20000919">19. septembri 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Linster</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑287/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:468">EU:C:2000:468</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20100902">2. septembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kirin Amgen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑66/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:484">EU:C:2010:484</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20131003">3. oktoobri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Zentrale zur Bekämpfung unlauteren Wettbewerbs</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑59/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:634">EU:C:2013:634</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Seosest liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikliga 1 võib järeldada, et vaidlusalused dokumendid ja andmekandjad ei jää protokolli artikli 2 koostoimes artikliga 22 tagatud kaitse kohaldamisalast juba üksnes seetõttu välja, et need ei asunud EKP ruumides. Nimelt on kõik EKP hoonetes ja ruumides asuvad esemed juba kaitstud protokolli artikliga 1 koostoimes artikliga 22. Kui protokolli artiklile 2 peab lisaks jääma iseseisev kohaldamisala, peab see põhimõtteliselt hõlmama ka dokumente ja andmekandjaid, mis asuvad mujal kui EKP ruumides, kui seejuures on tegemist <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>liidu arhiividega<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Mis puutub protokolli liidu privileegide ja immuniteetide kohta artiklisse 2, siis on Euroopa Kohus lisaks leidnud, et liidu arhiivide puutumatus ei ole absoluutne, vaid seda tuleb mõista funktsionaalselt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P><DATE ISO="19900713">13. juuli 1990. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Zwartveld jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/88-IMM</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:315">EU:C:1990:315</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Vastupidi Sloveenia seisukohale ei tulene sellest siiski üldist kohustust tõlgendada protokolli artikli 2 sätteid koostoimes artikliga 22 kitsalt. Pigem tähendab see, et kaitse ulatust piiratakse asjaomase vabastuse mõtte ja eesmärgiga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P><DATE ISO="19900713">13. juuli 1990. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Zwartveld jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/88-IMM</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:315">EU:C:1990:315</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Ühtlasi järeldub sellest, et kaitse ulatuse võib kindlaks määrata ka ainult seda eesmärki silmas pidades.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt selles tähenduses parlamendiliikme puutumatuse kohta <DATE ISO="20110906">6. septembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Patriciello</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑163/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:543">EU:C:2011:543</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Nimetatud sätete eesmärk on – käesoleva menetluse pooled on selles suhtes üksmeelel – säilitada EKP toimimine ja sõltumatus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Vt <DATE ISO="19900713">13. juuli 1990. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Zwartveld jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/88-IMM</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:315">EU:C:1990:315</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt liidu omandi ja vara kaitse kohta <DATE ISO="19710511">11. mai 1971. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>X <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>1/71 SA</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1971:48">EU:C:1971:48</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punktid 3/5 ja 6/8) ja <DATE ISO="20051124">24. novembri 2005. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gil do Nascimento jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑5/05 SA</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:723">EU:C:2005:723</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0011">11</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20180530">30. mai 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dell’Acqua</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑370/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:344">EU:C:2018:344</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Sellega seoses on Euroopa Kohus otsustanud, et arhiivide puutumatuse eesmärk on eelkõige vältida kaitstud dokumentides sisalduva teabe avalikustamist, kui see võiks kahjustada asjaomase institutsiooni toimimist või sõltumatust eelkõige seetõttu, et selle institutsiooni ülesannete täitmine oleks ohus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P><DATE ISO="19901206">6. detsembri 1990. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Zwartveld jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/88-IMM</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:440">EU:C:1990:440</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0011">11</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Vastavalt ELTL artiklile 127 ei täida EKP oma põhiülesannet, nimelt säilitada hindade stabiilsus,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P><DATE ISO="20030710">10. juuli 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EKP</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑11/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:395">EU:C:2003:395</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0092">92</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20150616">16. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gauweiler jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑62/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:400">EU:C:2015:400</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20181211">11. detsembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Weiss jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑493/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:1000">EU:C:2018:1000</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> siiski mitte üksinda, vaid koos riikide keskpankadega, mis koos EKPga moodustavad EKPSi (vt ELTL artikli 282 lõige 1).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>EKPSi või eurosüsteemi toimimine ja nõuetekohane ülesannete täitmine<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Kuna liikmesriigid, mille rahaühik ei ole euro, säilitavad ELTL artikli 282 lõike 4 kohaselt oma pädevuse rahapoliitika valdkonnas, määrab ja rakendab lõpuks liidu rahapoliitikat eurosüsteem, st EKP ja nende liikmesriikide keskpangad, mille rahaühik on euro.</P></NOTE> eeldab tihedat ja aktiivset koostööd ning pidevat teabevahetust EKP ja riikide keskpankade vahel. EKP ja EKPSi põhikirja artikli 9.2 kohaselt täidavad seejuures kõiki EKPSile ELTL artikli 127 alusel antud ülesandeid kas EKP ise või riikide keskpangad. Nii on Euroopa Kohus otsustanud, et EKP ja riikide keskpangad on EKPSis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>ühendatud<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> ja teevad tihedat koostööd, mistõttu liidu õiguskord ja riigisisesed õiguskorrad on vähem eristatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20190226">26. veebruari 2019</DATE>.aasta kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rimšēvičs ja EKP <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Läti</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑202/18 ja C‑238/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:139">EU:C:2019:139</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0069">69</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb tagasi lükata Sloveenia argument, mille kohaselt EKP loobub dokumendist, kui ta annab selle üle või saadab liikmesriikide keskpankadele, ning et sellise dokumendi suhtes ei kohaldata seetõttu enam liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikleid 2 ja 22. Kuna seejuures on tegemist EKPSi tegevusega seotud dokumendiga, ei välju see riigisisesele keskpangale edastamisega selle raamidest. Niikaua kuni dokument asub aga EKPSi ette nähtud raamides, tuleb sellele põhimõtteliselt kohaldada ka kaitset, mille näeb ette protokoll liidu privileegide ja immuniteetide kohta EKP arhiivide suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Selles mõttes ei saa ka olla tegemist <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>kolmandatele isikutele<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> edastamisega. Keskpangad ja nende presidendid on siiski ka riigiasutused. EKPSi silmas pidades on neil siiski funktsionaalne topeltpositsioon.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P><DATE ISO="20190226">26. veebruari 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rimšēvičs ja EKP <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Läti</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑202/18 ja C‑238/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:139">EU:C:2019:139</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Selles osas ei ole riikide keskpangad võrreldavad liikmesriikide ametiasutustega, kelle ülesanne on rakendada liidu õigust muudes valdkondades. Pigem on riikide keskpangad EKP ja EKPSi põhikirja artikli 14.3 kohaselt EKPSi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>lahutamatu osa<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>. Lisaks on vastavalt ELTL artikli 283 lõikele 1 sellise liikmesriigi keskpanga president, mille rahaühik on euro, EKP nõukogu liige.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Juhul kui EKP arhiivide kaitset soovitakse EKPSi kontekstis piirata üksnes EKPst pärit või igal juhul tema valduses olevate dokumentidega – välja arvatud kõik dokumendid, mis on riikide keskpankade valduses või nendest pärit –, oleks selle kaitse alt suures ulatuses välja jäetud dokumendid, mille avalikustamine võiks seada ohtu EKPSi või eurosüsteemi ülesannete nõuetekohase täitmise. EKP arhiivide puutumatus ei saaks järelikult täita oma ülesannet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>See on seda enam nii, et teatud rahapoliitika meetmed eeldavad konkreetse teabe erilist konfidentsiaalsust ning et seda teavet võivad samuti või isegi eelkõige omada ja vallata riikide keskpangad. Seda võib illustreerida EKPSi Public Sector Purchase Programme (PSPP) näitel, mille raames ostavad eelkõige eurosüsteemi riikide keskpangad järelturult väärtpabereid, eriti riigivõlakirju. Selle programmi toimimine eeldab, et teatud liikmesriikide riigivõlakirjade järelturult ostmise täpne võti ja ulatus ei ole teada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20150616">16. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gauweiler jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑62/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:400">EU:C:2015:400</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0106">106</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> See teave sisaldub aga kõigi eelduste kohaselt ka dokumentides, mis on asjaomaste riikide keskpankade omandis ja valduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Lisaks ei saa EKPSi ja eurosüsteemi institutsioone silmas pidades siiski nõustuda Sloveenia vastuväitega, et seoses liidu üha kasvava integratsiooniga muutuvad tema institutsioonide privileegid ja immuniteedid vähem oluliseks. EKP sõltumatus, mida kaitsevad just ELTL artikkel 343, EKPSi ja EKP põhikirja artikkel 39 ning liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, ei tulene mitte ainult liidu rahvusvahelise organisatsiooni staatusest. See sõltumatus on aluslepingute kontseptsiooni kohaselt hindade stabiilsuse säilitamise vältimatu tingimus ning eeldab eelkõige nende institutsioonide sõltumatust, kellele see on ülesandeks tehtud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vt selle kohta kohtujurist Jacobsi ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EKP</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑11/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:556">EU:C:2002:556</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0150">150</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja minu ettepanek kohtuasjades <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rimšēvičs <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Läti ja EKP <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Läti</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑202/18 ja C‑238/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:1030">EU:C:2018:1030</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0005">5</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0076">76</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). EKP sõltumatuse ja hindade stabiilsuse eesmärgi vahelise seose kohta vt ka aluslepingu eelnõu, millega muudetakse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut majandus- ja rahaliidu loomise eesmärgil, komisjoni <DATE ISO="19900821">21. augusti 1990. aasta</DATE> teatis, Euroopa Ühenduste Bülletään, lisa 2/91, eelkõige lk 14, 20 ja 58.</P></NOTE> Seega kehtib sõltumatuse nõue ELTL artikli 130 lõike 1 kohaselt ka riikide keskpankade suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Järelikult peab arhiivi mõiste hõlmama kõiki dokumente, mille koostavad, mida töötlevad ja mille saadavad seoses EKPSi ja eurosüsteemi ülesannete täitmisega EKP või riikide keskpangad, nimelt olenemata sellest, kas need on EKP või riikide keskpankade valduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Kui tihe on dokumendi ja EKPSi ülesannete täitmise vaheline seos, ei ole dokumendi kvalifitseerimisel arhiivi osaks siinjuures veel oluline. Kui dokumendis sisalduva teabe avalikustamine ei ohusta selle vähese tähtsuse tõttu EKPSi tegevuse jaoks EKP toimimist või sõltumatust, ei vii see nimelt vastupidi Sloveenia arvamusele selleni, et sellist dokumenti ei käsitata üldse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>EKP arhiivide<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> osana. See funktsionaalne nõue puudutab pigem immuniteedi ulatust konkreetsel juhul,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="19900713">13. juuli 1990. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Zwartveld jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/88-IMM</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:315">EU:C:1990:315</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> mida tuleb kohe teise sammuna uurida (selle kohta allpool punkt 2).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC"><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>EKP arhiivide<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> puutumus käesoleval juhul</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikale peab komisjon liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastamise menetluse raames tõendama liikmesriigi kohustuste väidetava rikkumise.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P><DATE ISO="20021212">12. detsembri 2002. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑209/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:747">EU:C:2002:747</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20140904">4. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑237/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2152">EU:C:2014:2152</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20150709">9. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Iirimaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑87/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:449">EU:C:2015:449</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Käesolevas asjas tähendab see, et komisjon peab kõigepealt tõendama, et nende dokumentide hulgas, mille Sloveenia õiguskaitseasutused <DATE ISO="20160706">6. juulil 2016</DATE> ära võtsid, olid ka sellised dokumendid, mis on EKPSi ülesannete täitmisega seotud. Seejuures ei piisa põhimõtteliselt sellest, et komisjon tugineks suvalistele oletustele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P><DATE ISO="20021212">12. detsembri 2002. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑209/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:747">EU:C:2002:747</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20120315">15. märtsi 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Küpros</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑340/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:143">EU:C:2012:143</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20140904">4. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑237/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2152">EU:C:2014:2152</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul esineb siiski eripära, et kõik vaidlusalused dokumendid on juba Sloveenia õiguskaitseasutuste valduses. Järelikult ei saa komisjon kindlalt tuvastada, millised dokumendid on konkreetselt ära võetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Vaidlust ei ole igatahes selles osas, et läbiotsimisel võeti muu hulgas ära kogu Banka Slovenije presidendi meilikonto kaudu saadetud kirjavahetus ning kõik presidendi töökohal või tema sülearvutis olnud elektroonilised dokumendid, mis puudutasid 2012–2014 aasta vahelist perioodi. Nende dokumentide hulgas peavad tingimata olema ka EKPSi ülesannete täitmisega seotud dokumendid. Banka Slovenije president on nimelt ELTL artikli 283 lõike 1 kohaselt EKP nõukogu liige, kusjuures ELTL artikli 129 lõike 1 kohaselt juhib EKP nõukogu EKPSi ja teeb kõik selle toimimiseks vajalikud otsused.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vt ka EKPSi ja EKP põhikirja artikkel 12.1.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Sellises olukorras peab Sloveenia põhjendatult ümber lükkama väite, et hõlmatud on dokumendid, mis on seotud EKPSi ülesannete täitmisega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P><DATE ISO="20050426">26. aprilli 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Iirimaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑494/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:250">EU:C:2005:250</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20101202">2. detsembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Portugal</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑526/09</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:734">EU:C:2010:734</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20121018">18. oktoobri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑301/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:633">EU:C:2012:633</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kuna Sloveenia aga väidab, et pädevad asutused ei suuda neid dokumente üldse identifitseerida, tuleb lähtuda sellest, et <DATE ISO="20160706">6. juulil 2016</DATE> Banka Slovenije ruumides teostatud läbiotsimine ja võetus puudutas ka <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>EKP arhiive<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli rikkumise esinemine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Liidu privileegide ja immuniteetide funktsionaalsus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Ainuüksi tõdemus, et võetusega olid igal juhul hõlmatud ka sellised dokumendid, mida saab liigitada mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>EKP arhiivid<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> alla kuuluvaks, ei kujuta endast siiski veel puutumatuse rikkumist. Pigem tuleb järgmise sammuna veel kindlaks teha, milles täpselt seisneb EKP arhiivide <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>puutumatus<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>, või millistel asjaoludel tuleb eeldada liidu privileegide ja immuniteetide protokolli rikkumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikkel 2 ei täpsusta rohkem mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>puutumatus<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>. Protokolli artikli 1 teine lause täpsustab siiski seoses liidu ruumide ja ehitistega, mis on esimese lause kohaselt samuti <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>puutumatud<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>, et neid ei või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>läbi otsida, arestida, konfiskeerida ega sundvõõrandada.<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Need näited keelatud toimingute kohta peavad põhimõtteliselt kehtima ka liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 2 kohta. Nimelt ei nähtu, miks protokolli artiklis 2 sisalduval mõistel <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>puutumatus<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> peaks olema oleks teistsugune tähendus kui protokolli artiklis 1. Selles osas kinnitab Euroopa Kohtu praktika, et protokolli sätte tõlgendamisel tuleb arvesse võtta selle teiste sätete sõnastust ja hinnanguid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P><DATE ISO="19900713">13. juuli 1990. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Zwartveld jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/88-IMM</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:315">EU:C:1990:315</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Sloveenia leiab siiski, et käesoleva asja konkreetsetel asjaoludel ei kujuta asjaomaste dokumentide äravõtmine endast EKP arhiivide puutumatuse rikkumist. Sellist rikkumist saab eeldada üksnes siis, kui see kahjustaks EKP toimimist või sõltumatust.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Oma väite põhjenduseks tugineb Sloveenia peamiselt sellele, et liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artiklis 2 koostoimes artikliga 22 sätestatud immuniteet on funktsionaalset laadi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Sloveenia viitab seejuures <DATE ISO="19900713">13. juuli 1990. aasta</DATE> kohtumäärusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Zwartveld jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/88-IMM</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:315">EU:C:1990:315</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Funktsionaalse immuniteedi puhul on sedalaadi dokumentide edastamine üksnes siis välistatud, kui see võib kahjustada liidu institutsiooni toimimist ja sõltumatust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P><DATE ISO="19900713">13. juuli 1990. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Zwartveld jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/88-IMM</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:315">EU:C:1990:315</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Lisaks on liidu organid ja institutsioonid Euroopa Kohtu praktika kohaselt kriminaaluurimise raames põhimõtteliselt kohustatud abistama liikmesriikide ametiasutusi, kui uurimine puudutab teavet asjaolude kohta, mis on nende institutsioonide valduses, näiteks andes asjaomased dokumendid nende käsutusse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Sloveenia järeldab sellest käesoleva asja puhul, et EKP arhiivide puutumatust saab Sloveenia ametiasutuste uurimismeetmetele vaid siis vastuväitena kasutada, kui asjaomaste dokumentide äravõtmine uurimis‑ ja kriminaalmenetluse eesmärgil võib kahjustada EKP toimimist ja sõltumatust. EKP ega komisjon ei ole seda vastavalt tõendanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Need kaks institutsiooni viitavad seevastu sellele, et privileegide ja immuniteetide üldise ülesehituse kohaselt eeldab liikmesriikide õiguskaitseasutuste juurdepääs põhimõtteliselt alati asjaomase asutuse nõusolekut.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Vt parlamendiliikme puutumatuse kohta liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 9 lõige 3; liidu vahendite ja vara vabastamise kohta vt <DATE ISO="19930429">29. aprilli 1993. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Forafrique Burkinabe <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑182/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:165">EU:C:1993:165</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20051124">24. novembri 2005. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gil do Nascimento jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑5/05 SA</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:723">EU:C:2005:723</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Juhul kui viimane peaks loa andmisest keelduma, on vaja Euroopa Kohtu otsust. Euroopa Kohtu praktika kohaselt kehtib see ka juurdepääsu kohta liidu arhiividele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Sellega seoses viitavad komisjon ja EKP <DATE ISO="19900713">13. juuli 1990. aasta</DATE> kohtumäärusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Zwartveld jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/88-IMM</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:315">EU:C:1990:315</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kuna aga Sloveenia ametiasutused ei ole taotlenud EKP luba ega ole pöördunud Euroopa Kohtu poole, rikub läbiotsimine ja asjaomaste dokumentide äravõtmine EKP arhiivide puutumatust. Seega ei ole EKP toimimise või sõltumatuse kahjustamine asjakohane.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Minu arvates ei ole see seisukoht kooskõlas liidu privileegide ja eesõiguste puht funktsionaalse laadiga. Ühtlasi ei saa aga ka liikmesriikide ametiasutustel olla lubatud teostada võetust ilma liidu institutsioonide võimalikke privileege ja immuniteete arvesse võtmata, kuni tagantjärele ilmneb, et asjaomased dokumendid ei sisaldanud teavet, mis võiks kahjustada nende organite ülesannete täitmist. See tulemus ei oleks omakorda kooskõlas eesmärgiga kaitsta tõhusalt ja täielikult liidu institutsioone nende nõuetekohase toimimise ja sõltumatuse kahjustamise või ohustamise eest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P><DATE ISO="20191219">19. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Junqueras Vies</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑502/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1115">EU:C:2019:1115</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0082">82</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Selle pinge saab lahendada nii, et eristatakse liidu privileegide ja immuniteetide protokolli materiaal- ja menetlusõiguslikke rikkumisi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Sisuliselt kaitsevad protokolli artikkel 2 ja artikkel 22 EKP toimimist ja sõltumatust. Selleks et seda kaitset oleks siiski võimalik täielikult ja tõhusalt tagada, tuleb seda teatud olukordades laiendada menetlusõiguslike tagatistega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Vastavalt liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artiklile 18 peavad seega institutsioonid ja liikmesriigid tegema protokolli kohaldamisel koostööd. Selles osas täpsustab see säte ELL artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtet.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P><DATE ISO="20081021">21. oktoobri 2008</DATE> aasta kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Marra</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑200/07 ja C‑201/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:579">EU:C:2008:579</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Asjaomase liidu institutsiooni jaoks tuletas Euroopa Kohus sellest sättest dokumentide avalikustamise kohustuse, niivõrd kui see ei ohusta kuidagi selle institutsiooni toimimist või sõltumatust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P><DATE ISO="19900713">13. juuli 1990. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Zwartveld jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/88-IMM</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:315">EU:C:1990:315</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Samamoodi peavad liikmesriikide ametiasutused põhimõtteliselt saama sellise avalikustamisotsuse, kui nad soovivad juurdepääsu liidu arhiividele, käesoleval juhul seega EKPSi ülesannete täitmisega seotud dokumentidele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>ELL artikli 4 lõige 3 rõhutab seoses sellega kohustuste <HT TYPE="ITALIC">vastastikkust</HT>, vt <DATE ISO="20031016">16. oktoobri 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Iirimaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑339/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:545">EU:C:2003:545</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Selle kohustusega tagatakse menetlusõiguslikult liidu institutsioonide toimimine ja sõltumatus, mida materiaalõiguslikult kaitseb protokolli artikkel 2. See kohustus tagab nimelt, et asjaomased liidu institutsioonid saavad üldse kasutada neile protokollist tulenevaid õigusi. Kui liikmesriigi ametiasutused, kes soovivad tutvuda teatud dokumentide või andmetega, ei suhtle üldse asjaomaste liidu asutustega, ei ole viimastel võimalik hinnata, mil määral võiks see taotlus kahjustada nende toimimist ja sõltumatust ning milliseid meetmeid nad peavad vajaduse korral selliste kahjustuste vältimiseks või minimeerimiseks võtma. Nii on see eelkõige sellises olukorras nagu käesolevas asjas, kus kõnealused dokumendid ei ole liidu asjaomase institutsiooni valduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Komisjoni etteheide puudutab aga just seda liidu arhiivide kaitse menetlusõiguslikku aspekti. Sisuliselt heidab ta Sloveenia õiguskaitseasutustele ette, et nad tegutsesid ilma seda enne EKPga kooskõlastamata. Etteheide ei puuduta seevastu EKP toimimise või sõltumatuse konkreetset kahjustamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Nagu Sloveenia valitsus õigesti viitab, võib liidu asjaomaste asutustega eelneva konsulteerimise kohustus nimelt ohustada teatud uurimismeetmete tõhusust. Vastavatel asjaoludel võib sellega siiski leppida, arvestades vastandlike huvide tasakaalustamist, mis on omane liidu privileegide ja immuniteetide protokolli eeskirjadele. Liikmesriikide õiguskaitseasutuste huve võetaks sellega arvesse, et asjaomasel liidu ametiasutusel on omakorda ulatuslik lojaalse koostöö kohustus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P><DATE ISO="19900713">13. juuli 1990. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Zwartveld jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/88-IMM</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:315">EU:C:1990:315</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> See hõlmab uurimise huvide kaitseks võetavaid sobivaid meetmeid. Lisaks allub asutuse otsus täielikult Euroopa Kohtu kontrollile.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="19900713">13. juuli 1990. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Zwartveld jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/88-IMM</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:315">EU:C:1990:315</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="19901206">6. detsembri 1990. aasta</DATE> kohtumääruus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Zwartveld jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/88-IMM</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:440">EU:C:1990:440</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0007">7</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Seejuures näitab Euroopa Kohtu teine määrus kohtuasjas Zwartveld, et üldised või täpsustamata väited ei saa õigustada dokumentide avalikustamisest keeldumist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P><DATE ISO="19901206">6. detsembri 1990. aasta</DATE> kohtumääruus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Zwartveld jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/88-IMM</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:440">EU:C:1990:440</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0011">11</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Sellega tagatakse, et liidu institutsioonid ei mõjuta ebaproportsionaalselt või meelevaldselt liikmesriikide kriminaalõiguslikke meetmeid. Sloveenia kahtlused, et mis tahes seos keskpankade dokumentide ja EKPSi ülesannete vahel võib juba välistada igasuguse riigiasutuste juurdepääsu ning takistada sellega täielikult nende uurimistegevust, on seega alusetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Lisaks ei ilmne, et <DATE ISO="20160706">6. juulil 2016</DATE> tehtud võetus toimus üllatusmomenti kasutades. Vastupidi, Banka Slovenije teadis juba eelneva kontakti kaudu Sloveenia õiguskaitseasutustega, et viimased soovisid juurdepääsu teatud dokumentidele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Seega ei eelda liidu arhiivide kaitsega seotud menetlusõiguslike tagatiste rikkumine, et asjaomase liidu institutsiooni toimimise ja sõltumatuse kahjustamine on juba materiaalõiguslikult tõendatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Vastavalt sellele on Euroopa Kohus otsustanud, et liidu vahendite arestimine kas ilma asjaomase asutuse või Euroopa Kohtu eelneva vabastuseta on protokolliga vastuolus, ja seda sõltumata küsimusest, kas arestimine kahjustab asjaomase institutsiooni toimimist ja sõltumatust, vt <DATE ISO="19930429">29. aprilli 1993. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Forafrique Burkinabe <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑182/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:165">EU:C:1993:165</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>See menetlus- ja materiaalõiguslike normide eristamine protokolli rikkumise korral võib teatud asjaoludel mõjutada tõendite kasutatavust. Nimelt võib selle küsimuse lahendamisel, kas dokument on riigisiseses kriminaalmenetluses tõendina kasutatav, olla igati oluline asjaolu, kas dokument saadi liidu privileegide ja immuniteetide sisulise rikkumisega või puutumatuse menetluslikku aspekti rikkudes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Üksnes liikmesriigi kohtute ülesanne on küll hinnata, missugune mõju on liidu õiguses sätestatud privileegidel ja immuniteetidel riigisiseses kriminaalmenetluses, kuid seejuures peavad need privileegid ja immuniteedid siiski nõuetekohaselt järgima liidu õigust ning eelkõige ELL artikli 4 lõiget 3, vt <DATE ISO="20191219">19. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Junqueras Vies</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑502/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1115">EU:C:2019:1115</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0093">93</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Kuna käesoleval juhul on kindel, et Sloveenia õiguskaitseasutused tegid <DATE ISO="20160706">6. juulil 2016</DATE> läbiotsimise ja võetuse ühepoolselt ja ilma EKPga enne konsulteerimata ega pöördunud ka Euroopa Kohtu poole, rikkusid nad liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikleid 2 ja 22 koostoimes artikliga 18.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="13"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Teise võimalusena: EKP toimimise ja sõltumatuse kahjustamise tõendamine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Kuigi komisjoni esimese väitega võib nõustuda juba eespool esitatud põhjustel, võib EKP ja Sloveenia vahelise vaidluse edasises käigus otsustav olla küsimus, kas võetus tõi kaasa ka immuniteedi sisulise rikkumise. Selles kontekstis tõusetub siis EKP toimimise ja sõltumatuse kahjustamise küsimuse tõendamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Kui Euroopa Kohus peaks nõustuma Sloveenia seisukohaga, et juba dokumendi kvalifitseerimine <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>EKP arhiivide<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> osaks eeldab, et esineb EKP toimimise ja sõltumatuse kahjustamise võimalus,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Vt selle kohta eespool käesoleva ettepaneku punkt 61.</P></NOTE> oleks sellel küsimusel käesolevas menetluses otsuse tegemise seisukohalt oluline tähtsus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleneb kohtuasjas Zwartveld tehtud Euroopa Kohtu määrustest, et põhimõtteliselt on asjaomase liidu institutsiooni ülesanne tõendada, mil määral kahjustab asjaomastes dokumentides sisalduva teabe avalikustamine liidu toimimist ja sõltumatust ning ohustab asjaomasele institutsioonile usaldatud ülesannete täitmist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P><DATE ISO="19900713">13. juuli 1990. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Zwartveld jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/88-IMM</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:315">EU:C:1990:315</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="19901206">6. detsembri 1990. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Zwartveld jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/88-IMM</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:440">EU:C:1990:440</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0011">11</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Siiski tekib ka siin probleem, millele on juba viidatud, et äravõetud dokumendid on Sloveenia õiguskaitseasutuste valduses, ning et järelikult ei tea EKP ega komisjon, milliseid dokumente see konkreetselt puudutab.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Vaata selle kohta juba käesoleva ettepaneku punkt 63.</P></NOTE> Dokumentide ja nende sisu tundmine on siiski selleks vältimatult vajalik, et hinnata, kas neis sisalduva teabe avalikustamine kahjustab EKP toimimist ja sõltumatust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Ka selles kontekstis on seega vaja tugineda liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artiklile 18. See kohustab liikmesriike tegema liidu institutsioonidega koostööd, et tagada protokolli nõuetekohane kohaldamine. Konkreetselt peavad Sloveenia ametiasutused seega võimaldama kindlaks teha dokumendid, mida tuleb pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>EKP arhiivideks,<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> ja andma EKP-le võimaluse nende dokumentide kohta arvamuse avaldamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Kohtupraktika kohaselt kohustab analoogselt ELL artikli 4 lõige 3 liikmesriiki andma liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse raames komisjoni käsutusse kogu teabe, mis võimaldab viimasel hinnata, kas liikmesriigi kohustuste rikkumine on aset leidnud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Vaata selle kohta <DATE ISO="20021212">12. detsembri 2002. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑209/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:747">EU:C:2002:747</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Nagu juba märgitud, võib lojaalse koostöö kohustus viia isegi selleni, et liikmesriigi ülesanne on komisjoni esitatud andmed ja nende tagajärjed sisuliselt vaidlustada, kui komisjon on nende abil esitanud piisavalt tõendeid rikkumise olemasolu kohta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Vaata selle kohta juba eespool käesoleva ettepaneku punkt 65.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Siiski ei saa kostjaks oleva liikmesriigi igasugune teavet puudutav eelis viia tõendamiskoormise ümberpööramiseni. Vastupidi, sõltuvalt juhtumi kõikidest asjaoludest, tõendatava faktilise asjaolu laadist ning asjakohasest liidu õigusest,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Vt selle kohta kohtujurist Stix-Hackli ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑441/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:337">EU:C:2005:337</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> peab tõendamiskoormise jaotusest kõrvalekaldumine näima põhjendatud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul ei ole minu arvates selles osas, mis puudutab EKPSi toimimise kahjustamist, tõendamiskoormist vaja ümber pöörata. Pigem peab EKP konkreetselt tõendama, miks teatud dokumentides sisalduva teabe teatavaks saamine võiks kahjustada EKPSi ülesannete täitmist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Vt selle kohta juba eespool käesoleva ettepaneku punkt 52.</P></NOTE> EKP saab seda tõendada vaid siis, kui Sloveenia ametiasutused teevad temaga koostööd ja annavad tema käsutusse kogu teabe, mis võimaldab tal seda hinnata. See vajadus rõhutab muu hulgas seda, et käesoleval juhul on liidu õiguse rikkumise tuvastamine nõutav juba selle alusel, et on rikutud puutumatuse menetlusõiguslikku aspekti.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kohustus konsulteerida EKPga enne ja pärast läbiotsimist ja võetust (teine väide)</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Oma teise väitega heidab komisjon Sloveeniale ette liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artiklist 18 ja ELL artikli 4 lõikest 3 tuleneva lojaalse koostöö kohustuse rikkumist, kuna Sloveenia õiguskaitseasutused ei alustanud EKPga <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>konstruktiivset dialoogi<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/>. Seejuures heidab komisjon Sloveenia ametiasutustele sisuliselt ette, et nad ei konsulteerinud ei enne ega pärast läbiotsimist ja dokumentide äravõtmist piisavalt EKPga, et minimeerida EKP toimimise ja sõltumatuse kahjustamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Mis puudutab Sloveenia ametiasutuste käitumist enne läbiotsimist ja võetust Banka Slovenije ruumides, siis kattub teine väide sisuliselt esimese väitega. Nimelt puudutab esimese väite raames esitatud etteheide just Sloveenia õiguskaitseasutuste ühepoolset tegevust läbiotsimisel ja dokumentide äravõtmisel, st eelneva konsulteerimise puudumist EKPga. Sellega seoses on juba tuvastatud, et seda tuleb pidada liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 18 rikkumiseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>Vt eespool käesoleva ettepaneku punktid 76–84.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Järelikult jääb veel üle kontrollida, kas, ja kui see on nii, siis millised kohustused tulenevad protokolli artiklist 18, kui pidada silmas ajavahemikku pärast tegelikku läbiotsimist ja äravõtmist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kohustab ELL artikli 4 lõige 3 liikmesriike võtma kõiki asjakohaseid üld- või erimeetmeid, et tagada liidu õiguse täielik toime ja tõhusus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P><DATE ISO="20101007">7. oktoobri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Stils Met</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑382/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:596">EU:C:2010:596</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20171205">5. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑600/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:935">EU:C:2017:935</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0094">94</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20191031">31. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑395/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:918">EU:C:2019:918</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0095">95</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikkel 18, mis täpsustab sellega seoses ELL artikli 4 lõiget 3, kehtestab liidu institutsioonide ja liikmesriikide asutuste vahelise koostöö kohustuse, et vältida vastuolusid selle protokolli sätete tõlgendamisel ja kohaldamisel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P><DATE ISO="20081021">21. oktoobri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Marra</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑200/07 ja C‑201/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:579">EU:C:2008:579</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> See kohustus on oma olemuselt vastastikune.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P><DATE ISO="20031016">16. oktoobri 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Iirimaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑339/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:545">EU:C:2003:545</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kui seejuures tuleb – nagu käesolevas asjas – tasakaalustada omavahel vastuolus olevaid huve, siis tähendab see, et kumbki pool peab teostama oma pädevust säästvalt, et kahjustada võimalikult vähe teise poole õigustatud huve.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="19830210">10. veebruari 1983. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Luksemburg <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE> (<NO.CASE>230/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1983:32">EU:C:1983:32</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Selleks et EKP saaks üldse kasutada talle protokollist tulenevaid õigusi, peab Sloveenia kõigepealt võimaldama identifitseerida dokumendid, mida tuleb pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>EKP arhiivide<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> osaks, ja võimaldama EKP-l esitada oma seisukoht EKP toimimise ja sõltumatuse võimaliku kahjustamise kohta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P>Vt selle kohta juba eespool käesoleva ettepaneku punktid nr 89 ja 92.</P></NOTE> Sellega seoses peaks EKP seejärel esitama konkreetsed põhjused, mis räägivad nende dokumentide kasutamise vastu riigisiseses uurimis- või kriminaalmenetluses.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Ähvardava kahju minimeerimiseks ning ühtlasi selleks, et uurimise jätkumist mitte ülemäära edasi lükata, peavad mõlemad pooled seejuures kaasa aitama kiirele läbivaatamisele. Sloveenia osutas sellele, et selleks, et edastada Sloveenia ametiasutustele kaitstud dokumentide identifitseerimise kriteeriumid, laskis EKP mööduda rohkem kui kuus kuud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktides 26 ja 27 viidatud ajavahemik.</P></NOTE> EKP ei suutnud seda viivitamist kohtuistungil selgitada. Igatahes pakkusid Sloveenia ametiasutused EKP‑le seisukoha esitamise võimalust üldse ainult käesoleva ettepaneku punktis 24 nimetatud dokumentide osas. Selle asemel, et keelduda kõigi muude dokumentide hindamisest oleks pidanud juba kas eeluurimiskohtunik – nagu kohtuasjas Zwartveld – või kohus, kellele EKP kaebuse esitas,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P>Vt selle kohta käesoleva ettepaneku punktid 21 ja 23.</P></NOTE> pöörduma Euroopa Kohtusse, et määrata kindlaks liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikliga 2 ja artikliga 22 tagatud kaitse ulatus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0058"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="19900713">13. juuli 1990. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Zwartveld jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/88-IMM</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:315">EU:C:1990:315</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>See kohustus ei ole ülearune ka Sloveenia ametiasutuste pakkumise tõttu viia riigisisene kriminaalmenetlus läbi rangelt konfidentsiaalselt või kinnises menetluses. Need võivad nimelt siiski olla aspektid, mida tuleb arvestada selle hindamisel, kas teatud dokumentide kasutamisel riigisiseses kriminaalmenetluses võib esineda EKP toimimise ja sõltumatuse kahjustamise oht. Kui Sloveenia on selles küsimuses aga teistsugusel seisukohal, peab ta siiski taotlema Euroopa Kohtu otsust ega saa ühepoolselt otsustada asjaomaste dokumentide kasutamist kriminaalmenetluses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Selles kontekstis tuleneb ka Euroopa Kohtu praktikast, et nõuda võib üksnes liikmesriigi uurimis- või kriminaalmenetluse jaoks asjakohaste dokumentide avalikustamist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0059"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="19901206">6. detsembri 1990. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Zwartveld jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/88-IMM</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:440">EU:C:1990:440</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0007">7</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0008">8</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et käesolevas menetluses oleksid Sloveenia ametiasutused pidanud hiljemalt ära võetud dokumentide säilitamisel piirduma üksnes nende dokumentidega, mis on riigisisese uurimise jaoks vajalikud. Igal juhul on see nii siis, kui ei saa välistada, et teatud dokument puudutab EKP kaitsmist väärivaid huve, mille tõendamine on omakorda EKP ülesanne.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0060"><P>Vt selle kohta juba käesoleva ettepaneku punkt 98.</P></NOTE> Lisaks oleksid Sloveenia ametiasutused pidanud oma pädevuse säästva kasutamise tähenduses<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0061"><P>Vt selle kohta käesoleva ettepaneku punkt 97.</P></NOTE> tagastama kohe kõik dokumendid, mis tuleb kvalifitseerida EKP arhiivideks ja mis ei ole selle menetluse jaoks asjakohased. Sellega seoses tuleb lisaks viidata asjaolule, et väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et lojaalse koostöö kohustus nõuab samuti liidu õiguse rikkumise õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0062"><P><DATE ISO="20191031">31. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑395/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:918">EU:C:2019:918</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0098">98</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Kuni komisjoni poolt hagi esitamiseni ei täpsustanud Sloveenia ametiasutused siiski, milliseid dokumente ja millistel põhjustel nad kasutasid või kavatsevad kasutada uurimis- ja kriminaalmenetluse jaoks, ega andnud Banka Slovenijele või EKP-le välja EKP arhiivi kuuluvaid mittevajalikke dokumente.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et Sloveenia on oma käitumisega pärast läbiotsimist ja dokumentide äravõtmist Banka Slovenije ruumides rikkunud ka liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artiklit 18.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VII.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>Vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 138 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna Sloveenia on kohtuvaidluse kaotanud ja komisjon on kohtukulude hüvitamist nõudnud, tuleb kohtukulud Sloveenialt välja mõista. Vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 140 lõikele 1, mille kohaselt kannavad menetlusse astunud institutsioonid ise oma kohtukulud, kannab EKP ise oma kohtukulud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0063"><P>Vt analoogia alusel <DATE ISO="20190327">27. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑620/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:256">EU:C:2019:256</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0101">101</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="16"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VIII.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106.</NO.P><TXT>Tuginedes eelnevale, teen Euroopa Kohtule ettepaneku langetada järgmine otsus:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Sloveenia Vabariik</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>rikkus protokolli nr 7 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta artiklitest 2 ja 22 koostoimes artikliga 18 tulenevaid kohustusi sellega, et Sloveenia õiguskaitseasutused võtsid <DATE ISO="20160706">6. juulil 2016</DATE> Banka Slovenije ruumides ära muu hulgas kogu Banka Slovenije presidendi meilikonto kaudu saadetud kirjavahetuse ning kõik presidendi töökohal või tema sülearvutis olnud elektroonilised dokumendid, mis puudutasid 2012–2014 aasta vahelist perioodi, ilma seda enne EKPga kooskõlastamata või Euroopa Kohtu otsust taotlemata,</P></ITEM><ITEM><P>rikkus protokolli nr 7 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta artiklist 18 tulenevaid kohustusi ka sellega, et ta ei võimaldanud EKP-l identifitseerida pärast võetust dokumente, mis on seotud EKPSi ülesannete täitmisega, et anda EKP‑le võimalus esitada oma seisukoht tema toimimise ja sõltumatuse võimaliku kahjustamise kohta, ega põhjendanud, millised dokumendid on riigisisese kriminaal- ja uurimismenetluse läbiviimiseks vältimatult vajalikud, ega andnud tagasi kõiki teisi dokumente, mis on kvalifitseeritavad EKP arhiivina.</P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Mõista kohtukulud välja Sloveenia Vabariigilt.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Jätta EKP kohtukulud tema enda kanda.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>