EUROOPA KOMISJON
Brüssel,13.8.2018
JOIN(2018) 25 final
2018/0307(NLE)
Ühisettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Austraalia vahelise raamlepingu alusel loodud ühiskomitees seoses ühiskomitee töökorda ning allkomiteede ja töörühmade pädevustingimusi käsitlevate ühiskomitee otsuste vastuvõtmisega
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
Käesolevas ettepanekus käsitletakse otsust, millega määratakse kindlaks seisukoht, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühiskomitees, mis loodi ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Austraalia vahelise raamlepinguga.
1.1.ELi ja Austraalia vaheline raamleping
Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Austraalia vahelise raamlepinguga (edaspidi „leping“) soovitakse tugevdada partnerlust ELi ja selle liikmesriikide ning Austraalia vahel ning muu hulgas kõrgetasemelise dialoogi tihendamise kaudu süvendada ja tõhustada koostööd vastastikust huvi pakkuvates küsimustes, võttes seejuures arvesse ühiseid väärtusi ja põhimõtteid. Lepinguga luuakse ELi ja Austraalia vaheliste suhete jaoks ühtne ja õiguslikult siduv raamistik.
1.2.Ühiskomitee
Ühiskomitee moodustatakse lepingu artikli 56 alusel. Ühiskomitee peamised ülesanded on hõlbustada lepingu rakendamist, edendada selle üldeesmärkide saavutamist ning säilitada ELi ja Austraalia suhete üldine sidusus. Ühiskomitee muud ülesanded hõlmavad järgmist: jälgida ELi ja Austraalia suhete arengut; vahetada arvamusi ja teha ettepanekuid ühist huvi pakkuvates küsimustes; püüda lahendada vaidlusi, mis võivad tekkida lepinguga hõlmatud valdkondades.
Ühiskomitee esitab vajaduse korral soovitusi ja võtab vastu otsuseid käesoleva lepingu konkreetsete tahkude elluviimiseks. Ühiskomitee tegutseb konsensuse alusel ja tuleb kokku kõrgemate ametnike tasandil. Ühiskomitee võtab vastu oma töökorra. Ühiskomitee võib moodustada konkreetsete küsimustega tegelevaid allkomiteesid ja töörühmi.
1.3.Ühiskomitee kavandatav õigusakt
Kavandatavate õigusaktide eesmärk on võtta lepingu artikli 56 lõike 4 kohaselt vastu ühiskomitee tegevuse aluseks olev töökord ning allkomiteede ja töörühmade pädevustingimused, et võimaldada lepingu rakendamist.
2.Liidu nimel võetav seisukoht
Liidu nimel võetav seisukoht peaks võimaldama vastu võtta ELi ja Austraalia ühiskomitee töökorra ning allkomiteede ja töörühmade pädevustingimused. Seisukoht peaks põhinema ühiskomitee otsuste eelnõudel.
3.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
3.1.Menetlusõiguslik alus
3.1.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 9 on sätestatud, et nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega kehtestatakse „lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.“
Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslikud tagajärjed asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. See hõlmab ka selliseid akte, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, aga mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“.
3.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Ühiskomitee on ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Austraalia vahelise raamlepinguga ettenähtud organ.
Aktid, mis ühiskomiteel tuleb vastu võtta, on õigusliku toimega aktid. See tuleneb asjaolust, et lepingu artikli 56 lõike 3 punkti i kohaselt peab ühiskomitee vastu võtma otsuseid, mis on siduvad mõlemale lepinguosalisele.
Kavandatavate aktidega ei täiendata ega muudeta lepingu institutsioonilist raamistikku.
Kavandatava otsuse menetlusõiguslik alus on seega ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.
3.2.Materiaalõiguslik alus
3.2.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava akti eesmärgist ja sisust, mida liidu nimel võetav seisukoht puudutab. Kui kavandatava aktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks või ülekaalukaks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.
Kui kavandatava aktiga taotletakse mitut eesmärki või reguleeritakse mitut valdkonda, mis on üksteisega lahutamatult seotud ning millest ükski ei ole võrreldes teistega kõrvalise tähtsusega, tuleb erandina nimetada ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõigusliku alusena mitu vastavat õiguslikku alust.
3.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Kavandatavate aktide eesmärk on edendada lepingu eesmärkide saavutamist ja hõlbustada lepingu rakendamist.
Lepingu eesmärgid on seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitika, ühise kaubanduspoliitika ning arenenud riikidega tehtava koostööga ning leping sisaldab kõnealuseid valdkondi käsitlevaid osi. Need lepingu aspektid on omavahel lahutamatult seotud ja ükski neist ei ole teistega võrreldes kõrvalise tähtsusega. Lepingule allakirjutamine põhines ELi lepingu artiklil 37 ning ELi toimimise lepingu artiklil 207 ja artikli 212 lõikel 1.
Kavandatava akti materiaalõiguslik alus peaks järelikult olema sama.
3.3.Kokkuvõte
Eelnevat arvestades peaks kavandatava otsuse õiguslik alus olema seega ELi lepingu artikkel 37, ELi toimimise lepingu artikkel 207 ja ELi toimimise lepingu artikli 212 lõige 1 koostoimes ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9.
2018/0307 (NLE)
Ühisettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Austraalia vahelise raamlepingu alusel loodud ühiskomitees seoses ühiskomitee töökorda ning allkomiteede ja töörühmade pädevustingimusi käsitlevate ühiskomitee otsuste vastuvõtmisega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 37,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 207 ja artikli 212 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Austraalia vahelisele raamlepingule (edaspidi „leping“) kirjutati alla 7. augustil 2017 Manilas ja seda on ajutiselt kohaldatud alates [...].
(2)Lepingu artikli 56 lõike 1 kohaselt moodustatakse ühiskomitee, et hõlbustada lepingu rakendamist („ühiskomitee“).
(3)Lepingu artikli 56 lõikes 4 on sätestatud, et ühiskomitee võtab vastu oma töökorra ning võib moodustada konkreetsete küsimustega tegelevaid allkomiteesid ja töörühmi.
(4)Lepingu tulemusliku rakendamise tagamiseks tuleks ühiskomitee töökord ning allkomiteede ja töörühmade pädevustingimused võtta vastu võimalikult kiiresti.
(5)Liidu seisukoht ühiskomitees peaks põhinema lisatud ühiskomitee otsuste eelnõudel,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Liidu nimel ühiskomitee esimesel koosolekul võetav seisukoht põhineb käesolevale otsusele lisatud ühiskomitee otsuste eelnõudel.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.
Brüssel,