Brüssel 13.12.2010

KOM(2010) 720 lõplik

2010/0350 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

mis käsitleb Euroopa Liidu seisukohta ELi – endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi osalemise kohta Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti töös vaatlejana vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 168/2007 artiklites 4 ja 5 sätestatud raamistikule ning sellega seotud korda, sealhulgas ameti algatustest osavõtmist, osamaksu ja töötajaid käsitlevaid sätteid

SELETUSKIRI

1. Taust

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (edaspidi „amet”) asutati nõukogu määrusega (EÜ) nr 168/2007[1] (edaspidi „määrus”).

Määruse artikli 2 kohaselt on ameti eesmärk pakkuda seoses põhiõigustega abi ja teadmisi Euroopa Liidu asjakohastele institutsioonidele, organitele, ametkondadele ja asutustele ning ühenduse liikmesriikidele, kui need rakendavad Euroopa Liidu õigust, et aidata neil nende vastavates pädevusvaldkondades meetmete võtmisel või tegevuskavade kujundamisel täielikult järgida põhiõigusi.

Vastavalt nõukogu määruse 168/2007/EÜ artikli 28 lõikele 1 on kandidaatriikidel võimalik osaleda ameti töös vaatlejatena. Osalemine ja sellega seotud kord tuleks määratleda asjaomase assotsiatsiooninõukogu otsusega, milles sätestatakse osalemise laad, ulatus ja viis. Käesoleva otsuse vastuvõtmisel saab amet tegeleda kõnealuses kandidaatriigis määruse artikli 3 lõike 1 kohaselt põhiõiguste küsimustega ulatuses, mis on vajalik riigi õiguse järkjärguliseks vastavusseviimiseks Euroopa Liidu õigusega.

2. Otsuse ettepanek

Komisjon teeb nõukogule ettepaneku vastu võtta otsus, mis käsitleb Euroopa Liidu seisukohta ELi – endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi osalemise kohta ameti töös. Otsuse ettepanek hõlmab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsuse eelnõu, mis on kooskõlas artikli 28 nõuetega.

Kooskõlas määruse ühe aluspõhimõttega (mille kohaselt töötab amet valdkonna-, mitte riigikeskse lähenemise alusel), võimaldatakse otsuse eelnõus ametil täita määruse artiklites 4 ja 5 sätestatud ülesandeid ka endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis.

Ühtlasi sätestatakse otsuse eelnõus, et endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik nimetab ameti haldusnõukogusse vaatleja ja tema asendaja. Nimetatud isikud peaksid vastama määruse artikli 12 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele. Nad osalevad haldusnõukogu töös liikmesriikide poolt nimetatud liikmete ja asendusliikmetega võrdsel alusel, kuid ilma hääleõiguseta.

Ameti töös osalemist käsitlev otsus sisaldab sätteid ka endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi osamaksu ja töötajatega seonduva kohta.

Otsuse ettepanekuga sätestatakse osamaks osalemise eest alates 2011. aastast (esimene osalemisaasta vastavalt I lisa 5. punktile).

Otsuse eelnõu on kooskõlas ka Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustega. Kandidaatriikide kalkulatsioonide suhtes kohaldatakse ka ameti eelarves ELi liikmesriikide jaoks ettenähtud osas sätestatud haldus- ja tegevuskulude vahelise suhtarvu keskmist.

Otsuse eelnõu hõlmab ka finantsselgitust.

2010/0350 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 352 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

1. Euroopa Ülemkogu otsustas 1997. aasta detsembri Luxembourgi kohtumisel vaadelda osalemist Euroopa Liidu ametites kui ühinemiseelse strateegia kiirendamise viisi. Euroopa Ülemkogu järeldustes on ette nähtud, et „Euroopa Liidu ametid, milles taotlejariigid saavad osaleda, määratakse kindlaks igal üksikjuhtumil eraldi”.

2. Nõukogu määruses (EÜ) nr 168/2007 (millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet) on sätestatud, et kandidaatriikidel on võimalik osaleda ameti töös määruse artiklite 4 ja 5 raames.

3. Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik jagab määruses (EÜ) nr 168/2007 ametile seatud sihte ning tunnustab sealsamas sätestatud ameti ülesannete ulatust ja kirjeldust.

4. Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi lõppeesmärk on saada Euroopa Liidu liikmeks ja tema osalemine Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti töös aitab endisel Jugoslaavia Makedoonia Vabariigil seda eesmärki saavutada,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Seisukoht, mille Euroopa Liit võtab ELi – endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi osalemise kohta Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti töös vaatlejana, ja sellega seotud kord põhineb käesolevale otsusele lisatud ELi – endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsuse eelnõul.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

LISA

Eelnõu:

Otsus nr …./,

endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi osalemise kohta Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti töös vaatlejana ja sellega seotud korra kohta vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 168/2007 artiklites 4 ja 5 sätestatud raamistikule, sealhulgas ameti algatustest osavõtmist, osamaksu ja töötajaid käsitlevad sätted

ELi – ENDISE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIGI STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelist stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingut,

võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, eriti selle artikli 28 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

1) Euroopa Ülemkogu otsustas 1997. aasta detsembri Luxembourgi kohtumisel vaadelda osalemist ühenduse ametites kui ühinemiseelse strateegia kiirendamise viisi. Euroopa Ülemkogu järeldustes on ette nähtud, et „ametid, milles taotlejariigid saavad osaleda, määratakse kindlaks igal üksikjuhtumil eraldi”.

2) Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik jagab määruses (EÜ) nr 168/2007 ametile seatud sihte ning tunnustab sealsamas sätestatud ameti ülesannete ulatust ja kirjeldust.

3) On asjakohane lubada endisel Jugoslaavia Makedoonia Vabariigil osaleda Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti töös vaatlejana ning kinnitada sellise osalemise, osamaksu ja töötajatega seotud kord.

4) Samuti on asjakohane, et amet tegeleks endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis määruse (EÜ) nr 168/2007 artikli 3 lõike 1 kohaselt põhiõiguste küsimustega ulatuses, mis on vajalik endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi õiguse järkjärguliseks vastavusseviimiseks Euroopa Liidu õigusega.

5) Vastavalt nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punktile a võib ameti direktor lubada võtta tööle endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi täieõiguslikke kodanikke,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik kui kandidaatriik osaleb vaatlejana määruse (EÜ) nr 168/2007 alusel asutatud Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti töös.

Artikkel 2

1. Amet tegeleb endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis määruse (EÜ) nr 168/2007 artikli 3 lõike 1 kohaselt põhiõiguste küsimustega ulatuses, mis on vajalik endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi õiguse järkjärguliseks vastavusseviimiseks Euroopa Liidu õigusega.

2. Sellel eesmärgil võib amet täita endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis määruse (EÜ) nr 168/2007 artiklites 4 ja 5 sätestatud ülesandeid.

Artikkel 3

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik toetab kooskõlas käesoleva otsuse lisaga rahaliselt ameti tegevust, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 168/2007 artiklis 4.

Artikkel 4

1. Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik nimetab ametisse vaatleja ja tema asendaja, kes vastavad määruse artikli 12 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele. Nad võivad haldusnõukogu töös osaleda liikmesriikide määratud liikmete ja asendusliikmetega võrdsel alusel, kuid ilma hääleõiguseta.

2. Nagu on viidatud määruse (EÜ) nr 168/2007 artikli 8 lõikes 1, määrab endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik riiklikuks kontaktametnikuks ühe valitsusametniku.

3. Nelja kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest teatab endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik Euroopa Komisjonile lõikes 1 ja 2 nimetatud isikute nimed, kvalifikatsioonid ja kontaktandmed.

Artikkel 5

Ametile saadetud või ametist väljuvat teavet võib avaldada ja see tehakse avalikkusele kättesaadavaks eeldusel, et konfidentsiaalset teavet kaitstakse endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis samal määral kui Euroopa Liidus.

Artikkel 6

Ametil on endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis samasugune õigusvõime kui on juriidilistel isikutel vastavalt endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi õigusele.

Artikkel 7

Et võimaldada ametil ja selle töötajatel oma ülesandeid täita, tagab endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik neile privileegid ja immuniteedid, mis on identsed Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artiklites 1–4, 5, 6, 10–13, 15, 17 ja 18 sätestatutega.

Artikkel 8

Osalised võtavad kõik üld- ja erimeetmed, mida on vaja nende käesolevast otsusest tulenevate kohustuste täitmiseks, ja teatavad nendest stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule.

Artikkel 9

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päevale järgneva teise kuu esimesel päeval.

LISA

ENDISE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIGI OSAMAKS EUROOPA LIIDU PÕHIÕIGUSTE AMETIS

5. Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi poolt Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (edaspidi „amet”) töös osalemise eest Euroopa Liidu eelarvesse tasumisele kuuluv osamaks, mis on sätestatud punktis 2, katab endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi osalemise kõik kulud.

6. Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi poolt Euroopa Liidu eelarvesse tasumisele kuuluv osamaks on järgmine:

Aasta 1: | 165 000 eurot |

Aasta 2: | 170 000 eurot |

Aasta 3: | 175 000 eurot |

7. Võimalik rahaline toetus Euroopa Liidu abiprogrammide raames lepitakse kokku eraldi vastavalt asjaomasele Euroopa Liidu programmile.

8. Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi osamaksu käsitletakse kooskõlas finantsmäärusega, mida kohaldatakse Euroopa Liidu üldise eelarve suhtes.

9. Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi esindajate ja ekspertide reisi- ja elamiskulud, mis on tehtud eesmärgiga võtta osa agentuuri tegevustest või agentuuri tööprogrammi rakendamisega seotud koosolekutest, kaetakse agentuuri poolt samadel alustel ja samas vastavuses jõusolevate menetlusviisidega kui Euroopa Liidu liikmesriikidel.

10. Komisjon esitab pärast käesoleva otsuse jõustumist ja iga järgmise aasta alguses endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile rahastamisnõude, mis vastab tolle käesoleva otsuse kohasele osamaksule ameti eelarves. Oma osaluse esimesel kalendriaastal maksab endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik osamaksu, mis on arvutatud proportsionaalselt alates tema osaluse alguskuupäevast kuni aasta lõpuni. Järgmistel aastatel on osamaks kooskõlas käesoleva otsusega.

11. Osamaksu arvestatakse eurodes ja see makstakse panka Euroopa Komisjoni eurokontole.

12. Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik maksab oma osamaksu rahastamisnõudest lähtuvalt hiljemalt 30 päeva jooksul alates rahastamisnõude saatmisest komisjoni poolt.

13. Iga viivitus endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi osamaksu tasumisel tekitab kohustuse tasuda intresse maksetähtpäevaks maksmata summalt. Intressimäär vastab määrale, mida rakendab Euroopa Keskpank antud päeval oma eurotehingutele ning seda suurendatakse 1,5 protsendipunkti võrra.

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

1.4. Eesmärgid

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandlus

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja eelarveread, mille kuludele mõju avaldub

3.2. Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

Ettepaneku/algatuse nimetus

Nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Liidu seisukohta endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi osalemise kohta Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti töös vaatlejana ja sellega seotud korra kohta vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 168/2007 artiklites 4 ja 5 sätestatud raamistikule, sealhulgas ameti algatustest osavõtmist, osamaksu ja töötajaid käsitlevad sätted

Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB[2] ) struktuurile

Poliitikavaldkond : 18 „Vabadus, turvalisus ja õigus”

ABB meede: 18 04 „Põhiõigused ja kodakondsus”

Ettepaneku/algatuse liik

( Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

Eesmärgid

Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Nimetatud otsus aitab kaasa endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi edukale ettevalmistamisele Euroopa Liidu täisliikmeks saamiseks.

Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk: Nimetatud otsus võimaldab endisel Jugoslaavia Makedoonia Vabariigil osaleda vaatlejana ameti töös ja ametil tegeleda põhiõiguste küsimustega endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile: 18 04 „Põhiõigused ja kodakondsus”

Oodatavad tulemused ja mõju

Nimetatud otsus aitab kaasa endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi edukale ettevalmistamisele Euroopa Liidu täisliikmeks saamiseks.

Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Otsus võimaldab ametil täita endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis määruse artiklites 4 ja 5 sätestatud ülesandeid.

2011. aastal jõustub Põhiõiguste Ameti tulemuslikkuse hindamisraamistik, mida on täiendatud tulemuslikkuse mõõtmisalustega, mis aitavad kindlaks määrata, mil määral amet pakub oodatavaid tulemusi.

Põhiõiguste ameti loogilises mudelis, mis on ühine 9 erineva, kuid omavahel seotud teemavaldkonnale, sätestatakse ette määratletud väljundite liigid, mida on vaja erinevate projektide puhul pakkuda, mis peavad eelduste kohaselt andma koheseid tulemusi ning aitama kaasa vahetulemuste ja lõpliku, ameti üldise mõju saavutamisele ( lõplik tulemus ).

Väljundi tasandil loob võime väljundite liike (näiteks institutsioonide aruannete, uuringute, temaatiliste aruannete arv, tuvastatud head tavad, statistiliste vahendite ja meetodite väljatöötamine, väljaõpe ja vastastikune õpe jne) võrdlevalt hinnata ning määratleda läbi aasta kogutavat täpsemat kvantitatiivset ja kvalitatiivset teavet (standardsete aruannete vormid, standarditud küsimustikul põhinevad osalejate küsitlused, tegelike väljundite kvaliteedi hindamise standarditud kontrollnimekirjad) pideva seireandmete voo, mida kaks korda aastas (tulemuslikkuse seire vahe- ja aastaaruannete jaoks) kogutakse kokku, analüüsitakse ja tõlgendatakse.

Samuti näeb järelevalveraamistik konkreetsema teabe kogumiseks tulemuse tasandil ette mõningate iga-aastaste uuringute läbiviimist (igas teemavaldkonnas). Need põhinevad suurel määral sarnastel küsimustikel, mida kohandatakse vastavalt konkreetse teemavaldkonna spetsiifikale.

Samuti on sügavamaid kvalitatiivseid dokumendianalüüse vahetulemuste tasandil, et võimaldada saavutusi analüüsida ja tõlgendada teemavaldkondade kaupa, mida jälgitakse ja mille kohta aruandeid koostatakse. Peale selle aitavad fookusrühma kohtumised tõlgendada kogutud seireandmeid nende konteksti paigutamise ja sünteesimise teel (et hinnata näiteks seda, kuidas ja mil määral Põhiõiguste Amet aitab kaasa 1) tõhusale teabevahetusele põhiõiguste kohta / nende tundmaõppimisele ja paremale mõistmisele liikmesriikide poliitikakujundajate/otsustajate ja sidusrühmade hulgas, 2) tõenditepõhise ELi poliitika ja õigusaktide loomisele selles valdkonnas, mis vastaks liikmesriikide vajadustele, probleemidele ja tingimustele, 3) valdkondadevaheliste põhiõiguste küsimuste kaasamisele ELi asjaomastesse poliitika- ja õigusvaldkondadesse ja nende suurema järjekindluse tagamisele jne).

Ettepaneku/algatuse põhjendus

Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Nimetatud otsus peaks võimaldama endisel Jugoslaavia Makedoonia Vabariigil osaleda ameti töös vaatlejana ja ametil tegeleda põhiõiguste küsimustega endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis.

Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Tegeledes endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis põhiõiguste küsimustega, aitab amet kaasa riigi õiguse vajalikule vastavusseviimisele Euroopa Liidu õigusega.

Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Määruse (EÜ) nr 168/2007 ettepanek sisaldas ameti tegevuse geograafilist kohaldamisala käsitlevat mõjuhinnangut.

ELi Põhiõiguste Ameti eelkäija, Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskus (EUMC), viis erinevates kandidaatriikides (s.o Rumeenias, Bulgaarias, Türgis ja Horvaatias) ellu PHARE projekte, mis osutusid väga positiivseteks nii kandidaatriikide kui ka EUMC jaoks.

Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Osa endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi osalemiskuludest kaetakse ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kaudu.

Meetme ja finantsmõju kestus

Piiratud kestusega ettepanek/algatus

- ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 2011. aastast kuni endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ühinemiseni ELiga

- finantsmõju avaldub ajavahemikul 2011–2013

Ettenähtud eelarve täitmise viisid[3]

( Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine , mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

- ( ühenduste asutatud asutustele[4]

HALDUSMEETMED

Järelevalve ja aruandlus

Täpsustage teostamise tingimused ja sagedus.

ELi Põhiõiguste Ameti tööd, kaasa arvatud kandidaatriikide osalemist ameti tegevuses, hinnatakse regulaarselt kooskõlas määruses (EÜ) nr 168/2007 sätestatud raamistikuga ning võttes arvesse ameti mitmeaastast raamistikku ja iga-aastaseid tööprogramme.

Haldus- ja kontrollisüsteemid

Tuvastatud ohud

1) Personali teadmised konkreetsest turust.

2) Konkreetsed probleemid põhiõiguste alaste andmete kogumisel pakkujate puudumise tõttu turul.

3) Mõju hankemenetlusele põhiõiguste alaste andmete kogumisteenuse pakkujate puudumise tõttu.

4) Mõju uuringu tulemustele ebapiisava andmekogumise või andmete kättesaamatuse tõttu.

Ettenähtud kontrollimeetod(id)

1) Meetme rakendamiseks vajalike eriteadmiste, oskuste ja pädevuse analüüs ja personalile vajaliku väljaõppe kindlaksmääramine.

2) Lepinguliste teenusepakkujate tegevuse seire tugevdamine, eriti kui nad ei ole kogenud põhiõiguste alaste andmete kogujad.

Tehnilise ja hanke spetsifikatsiooni selge kirjeldus ja mitme raamlepingu kasutamine. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage toimivad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Võitluses pettuse, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevusega kohaldatakse ELi Põhiõiguste Ameti suhtes ilma piiranguteta määrust (EÜ) nr 1073/1999.

Amet ühineb Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelise 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust, ja kehtestab viivitamata kõigi töötajate suhtes kehtivad asjakohased sätted.

Rahastamist käsitlevates otsustes ning nendest tulenevates rakenduskokkulepetes ja õigusaktides sätestatakse selgesõnaliselt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajadusel kontrollida ametilt raha saajaid ning raha jaotamise eest vastutavaid töötajaid kohapeal.

ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja eelarveread, millele mõju avaldub

- Olemasolevad eelarveread

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | Eelarverida | Assigneeringute liik | Rahaline osalus |

5 | XX 01 01 01 Personaliga seotud kulud peakorteris | — | EI | EI | EI | EI |

Hinnanguline mõju kuludele

Üldine hinnanguline mõju kuludele

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | 5 | „Halduskulud” |

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

( Personalikulud | 0,061 | 0,061 | 0,061 | 0,183 |

( Muud halduskulud | - | - | - | - |

Õigusküsimuste peadirektoraat KOKKU | Assigneeringud | 0,061 | 0,061 | 0,061 | 0,183 |

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU | Kulukohustused kokku = Maksed kokku) | 0,061 | 0,061 | 0,061 | 0,183 |

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 2011 | Aasta 2012 | Aasta 2013 | KOKKU |

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1–5 assigneeringud KOKKU | Kulukohustused | 0,061 | 0,061 | 0,061 | 0,183 |

Maksed | 0,061 | 0,061 | 0,061 | 0,183 |

Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

- Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

Ülevaade

- Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 2011 | Aasta 2012 | Aasta 2013 | KOKKU |

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 |

Personal | 0,061 | 0,061 | 0,061 | 0,183 |

Muud halduskulud | - | - | - | - |

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku | 0,061 | 0,061 | 0,061 | 0,183 |

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5[8] välja jäävad kulud |

Personalikulud | - | - | - | - |

Muud halduskulud | - | - | - | - |

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku | - | - | - | - |

KOKKU | 0,061 | 0,061 | 0,061 | 0,183 |

Hinnanguline personalivajadus

- Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Aasta 2011 | Aasta 2012 | Aasta 2013 |

( Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) |

XX 01 01 01 (Peakorteri personal) | 0,5 | 0,5 | 0,5 |

( Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[9] |

KOKKU | 0,5 | 0,5 | 0,5 |

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad | Põhiõiguste alaste andmete kogumine endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis. |

Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

- Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Kolmandate isikute rahaline osalus

- Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta N | Aasta N+1 | Aasta N+2 | Kokku |

Täpsustage kaasrahastav asutus | 0,165 | 0,170 | 0,175 | 0,510 |

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU | 0.165 | 0.175 | 0,175 | 0,510 |

Hinnanguline mõju tuludele

- Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

- ( omavahenditele

- ( mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida | Jooksva aasta eelarvesse kantud summad | Ettepaneku/algatuse mõju[10] |

Aasta 2011 | Aasta 2012 | Aasta 2013 |

Artikli 603 lõige 1 | 0,165 | 0,170 | 0,175 |

Mitmesuguste tulude puhul täpsustage, milliseid eelarveridasid ettepanek mõjutab.

18 04 05 03 ja 18 04 05 04

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.

Vt otsuse I lisa

FINANTSSELGITUSE LISA

Ettepaneku/algatuse nimetus:

14. VAJALIKUKS PEETAV TÖÖTAJATE ARV JA TÖÖTAJATEGA SEOTUD KULUD

15. MUUD HALDUSKULUD

16. Vajalikuks peetav töötajate arv ja töötajatega seotud kulud

17. Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 | Aasta 2011 | Aasta 2012 | Aasta 2013 |

( Koosseisuvälised töötajad |

| Täistööajale taandatud töötajad |Assignee-ringud | Täistööajale taandatud töötajad |Assignee-ringud | Täistööajale taandatud töötajad |Assignee-ringud | |Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 ja RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud – KOKKU |0,5 |0,061 |0,5 |0,061 |0,5 |0,061 | |

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega.

18. Muud halduskulud

19. Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

[1] Nõukogu määrus (EÜ) nr 168/2007, 15. veebruar 2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, ELT L 53, 22.2.2007, lk 1.

[2] ABM: Activity-Based Management – ABB: Activity-Based Budgeting.

[3] Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[4] Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[5] Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[6] EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[7] Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[8] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[9] Lepingulised töötajad, renditud tööjõud, noored eksperdid delegatsioonides, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid.

[10] Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

52010PC0720