<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑685/15</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62015CJ0685</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:452">EU:C:2017:452</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>11</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>11</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20170614">14.6.2017</DATE> – KOHTUASI C-685/15</P><P>ONLINE GAMES JT</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu Otsus</HT> (teine koda)</P><P><DATE ISO="20170614">14. juuni 2017</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: saksa.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>ELTL artikkel 49</KEYWORD><KEYWORD>Asutamisvabadus</KEYWORD><KEYWORD>ELTL artikkel 56</KEYWORD><KEYWORD>Teenuste osutamise vabadus</KEYWORD><KEYWORD>Hasartmängud</KEYWORD><KEYWORD>Liikmesriigi piiravad õigusnormid</KEYWORD><KEYWORD>Väärteokaristused</KEYWORD><KEYWORD>Ülekaalukast üldisest huvist tulenevad põhjused</KEYWORD><KEYWORD>Proportsionaalsus</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Liidu põhiõiguste harta</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 47</KEYWORD><KEYWORD>Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele</KEYWORD><KEYWORD>Liikmesriigi õigusnormid, mis näevad kohtule ette kohustuse uurida omal algatusel üksikasju, mis on talle väärteoasja menetlemise raames esitatud</KEYWORD><KEYWORD>Kooskõla</KEYWORD></INDEX><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑685/15,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Landesverwaltungsgericht Oberösterreichi (Ülem‑Austria liidumaa halduskohus, Austria) <DATE ISO="20151214">14. detsembri 2015. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20151218">18. detsembril 2015</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Online Games Handels GmbH,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Frank Breuer,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Nicole Enter,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Astrid Walden</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Landespolizeidirektion Oberösterreich,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (teine koda),</P><P>koosseisus: koja president M. Ilešič, kohtunikud A. Prechal, A. Rosas, C. Toader (ettekandja) ja E. Jarašiūnas,</P><P>kohtujurist: E. Sharpston,</P><P>kohtusekretär: ametnik I. Illéssy,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikus menetluses ja <DATE ISO="20161110">10. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>Online Games Handels GmbH, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwalt</HT> P. Ruth ja <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwalt</HT> D. Pinzger,</P></ITEM><ITEM><P>F. Breuer, N. Enter ja A. Walden, esindaja: <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwalt</HT> F. Maschke,</P></ITEM><?PAGE NO="2"?><ITEM><P>Austria valitsus, esindajad: C. Pesendorfer, F. Herbst ja G. Trefil,</P></ITEM><ITEM><P>Belgia valitsus, esindajad: L. Van den Broeck ja M. Jacobs, keda abistasid <HT TYPE="ITALIC">advocat</HT> P. Vlaemminck ja <HT TYPE="ITALIC">advocat</HT> R. Verbeke,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: H. Tserepa‑Lacombe ja G. Braun,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20170309">9. märtsi 2017. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>otsuse</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus käsitleb ELTL artiklite 49 ja 56 tõlgendamist – nii, nagu neid on tõlgendatud eelkõige <DATE ISO="20140430">30. aprilli 2014. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pfleger jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑390/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:281">EU:C:2014:281</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), arvestades Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>harta<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>) artiklit 47.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud kohtuvaidluses, milles on vastamisi ühelt poolt Online Games Handels GmbH (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>Online Games<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>), Frank Breuer, Nicole Enter ja Astrid Walden ning teiselt poolt Landespolizeidirektion Oberösterreich (Ülem‑Austria liidumaa politseidirektoraat) ja milles vaieldakse väärteokaristuste üle, mille nimetatud politseidirektoraat määras esimesena nimetatud isikutele seetõttu, et viimased käitasid mänguautomaate ilma vastava loata.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Austria õigus</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Föderaalne põhiseadus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Föderaalse põhiseaduse (Bundes‑Verfassungsgesetz; BGBl. 1/1930) muudetud redaktsiooni (BGBl. I, 102/2014) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>B‑VG<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) 3. peatükk <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Föderaalriigi toimimine<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> sisaldab muu hulgas B‑VG artikleid 90 ja 94. Vastavalt B‑VG artiklile 90:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="090.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>(1)</NO.PARAG><ALINEA>Üldkohtutele lahendamiseks esitatud kohtuasjades toimuv kohtuvaidlus on suuline ja avalik, välja arvatud seaduses sõnaselgelt sätestatud erandjuhud.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="090.002"><NO.PARAG>(2)</NO.PARAG><ALINEA>Kriminaalmenetlus on uuriv.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>B‑VG artikli 94 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Kohus on kõigi kohtuastmete halduses sõltumatu.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>B‑VG 7. peatükk kannab pealkirja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Konstitutsioonilised ja halduslikud tagatised<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>. See sisaldab B‑VG artiklit 130, milles on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="130.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>(1)</NO.PARAG><ALINEA><P>Halduskohtud [Verwaltungsgerichte] vaatavad läbi:</P><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>kaebusi haldusorganite otsuste tühistamiseks nende otsuste ebaseaduslikkuse tõttu;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="130.004"><NO.PARAG>(4)</NO.PARAG><ALINEA>Halduskohus peab tegema väärteoasjades sisulise otsuse lõike 1 punktis 1 nimetatud kaebuste kohta […]</ALINEA><?PAGE NO="3"?><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Föderaalne hasartmänguseadus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Hasartmänguseadus (Glücksspielgesetz, BGBl. 620/1989), viitega BGBl. I, 76/2011 avaldatud parandust sisaldavas redaktsioonis (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>GSpG 2011<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>), sätestas §‑s 50:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="050.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>(1)</NO.PARAG><ALINEA>Kriminaalmenetluses ja ettevõtete sulgemisel käesoleva seaduse kohaselt on pädevad: esimeses astmes ringkonna (Bezirk) haldusasutused […] ja teises astmes sõltumatud halduskohtud, mida on nimetatud väärteomenetluse seaduse (Verwaltungsstrafgesetz) § 51 lõikes 1.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="050.002"><NO.PARAG>(2)</NO.PARAG><ALINEA>Need asutused võivad teha koostööd avalik‑õiguslike järelevalveorganitega ning kasutada käesoleva föderaalseaduse sätetega reguleeritud faktiküsimuste lahendamisel § 1 lõikes 3 nimetatud ekspertide abi. Igal juhul kuuluvad avalik‑õiguslike järelevalveorganite hulka avalik‑õiguslikud julgeolekuteenistused ja maksuasutused.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>GSpG 2011 § 52 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Väärteokaristusi käsitlevad sätted<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> nägi ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="052.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>(1)</NO.PARAG><ALINEA><P>Väärteo, mille eest haldusorgan võib määrata kuni <FT TYPE="NUMBER">22000</FT> euro suuruse trahvi, paneb toime:</P><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>isik, kes riigi territooriumil hasartmängus osalemise võimaldamise eesmärgil viib läbi, korraldab või võimaldab ettevõtjana keelatud loteriisid § 2 lõike 4 tähenduses või osaleb sellises tegevuses ettevõtjana § 2 lõike 2 tähenduses;</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="052.001"><NO.PARAG>(2)</NO.PARAG><ALINEA>Kui mängijad või muud isikud teevad loteriis osalemise raames üheainsa mängu puhul 10 eurost suuremaid sissemakseid, ei käsitata neid väikeste summadena ja seetõttu on käesolevast föderaalseadusest tulenev võimalik vastutus karistusseadustiku [Strafgesetzbuch] § 168 tuleneva vastutuse kõrval üksnes täiendav. […]</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>GSpG 2011 § 53 oli sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="053.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>(1)</NO.PARAG><ALINEA><P>Haldusasutus võib määrata hasartmänguautomaatide konfiskeerimise […], kui ta</P><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>kahtlustab, et</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>esineb § 52 lõike 1 ühe või mitme punkti kestev rikkumine mänguautomaatidega […], mis rikuvad riigi hasartmängumonopoli või</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Föderaalse hasartmänguseaduse uus muudatus avaldati viitega BGBl. I, 13/2014 (edaspidi, muudetud redaktsioon <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>GSpG 2014<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>GSpG 2014 § 50 lõike 1 kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Kriminaalmenetluses ja ettevõtete sulgemisel vastavalt käesolevale seadusele on pädevad: esimeses astmes ringkonna (Bezirk) haldusasutused […]. Nende asutuste otsuste vaidlustamiseks tuleb pöörduda liidumaa halduskohtusse.<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>GSpG 2014 § 52 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="052.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>(1)</NO.PARAG><ALINEA><P>Väärteo, mida haldusasutus võib karistada punktis 1 nimetatud juhtudel kuni <FT TYPE="NUMBER">60000</FT> euro suuruse trahviga ja punktides 2–11 nimetatud juhtudel kuni <FT TYPE="NUMBER">22000</FT> euro suuruse trahviga, paneb toime:</P><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>isik, kes riigi territooriumil hasartmängus osalemise võimaldamise eesmärgil viib läbi, korraldab või võimaldab ettevõtjana keelatud loteriisid § 2 lõike 4 tähenduses või osaleb sellises tegevuses ettevõtjana § 2 lõike 2 tähenduses;</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="052.003"><NO.PARAG>(3)</NO.PARAG><ALINEA>Iga teo eest, mis sisaldab samal ajal väärteokoosseisu moodustavaid tunnuseid § 52 mõttes ja karistusseadustiku § 168 sätestatud teokoosseisu moodustavaid tunnuseid, karistatakse üksnes § 52 ette nähtud väärteokaristusega.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Halduskohtumenetluse seadustik</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Halduskohtumenetluse seadustik (Verwaltungsgerichtsverfahrensgesetz; BGBl. I, 33/2013), viitega BGBl. I, 122/2013 avaldatud muudatust sisaldavas redaktsioonis (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>VwGVG<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>), sätestab §‑s 18:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>Kostjast ametiasutus on samuti kohtumenetluse pool.<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>VwGVG § 38 kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>Kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, on B‑VG artikli 130 lõike 1 kohaselt esitatud kaebuste menetlemise suhtes väärteoasjades analoogia alusel kohaldatavad menetlusnormid, mis on sätestatud 1991. aasta väärteoseaduses […] ning muus osas föderaalsed või liidumaa menetlusnormid, mida asutus kohaldas või oleks pidanud kohaldama menetluses, mis eelnes halduskohtus (Verwaltungsgericht) toimunud menetlusele.<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>VwGVG § 46 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>Verwaltungsgericht (halduskohus) peab kokku koguma kohtuasja lahendamiseks vajaminevad tõendid.<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>VwGVG § 50 sätestatu kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>Kui kaebust ei tule jätta rahuldamata või kui kohtuasjas ei tule menetlust peatada, peab Verwaltungsgericht (halduskohus) tegema B‑VG § 130 lõike 1 punktis 1 nimetatud kaebuste kohta ise sisulise otsuse.<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Üldine haldusmenetluse seadus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Üldine haldusmenetluse seadus (Allgemeines Verwaltungsverfahrengesetz, BGBl. I, 51/1991) viitega BGBl. I, 161/2013 avaldatud parandust sisaldavas redaktsioonis (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>AVG<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>) sätestab §‑s 8 järgmist:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>Menetlus puudutab isikuid, kes pöörduvad haldusorgani poole või kes on haldusorgani antud akti adressaadid, ning kui menetlus puudutab neid seoses juriidilise õiguse või huviga, on nad kohtumenetluse pooled.<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>AVG §‑s 37 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>Uurimismenetluse eesmärk on võimaldada tuvastada faktilised asjaolud, mida ta peab haldusasja lahendamiseks teadma, ning anda pooltele võimalus panna maksma oma juriidilised õigused ja huvid.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>AVG § 39 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="039.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>(1)</NO.PARAG><ALINEA>Uurimismenetluse suhtes kohaldatakse haldusnorme.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="039.002"><NO.PARAG>(2)</NO.PARAG><ALINEA>Kui haldusnormides ei ole selle kohta midagi sätestatud, peab ametiasutus tegutsema omal algatusel ja määrama uurimismenetluse toimumise kindlaks vastavalt käesoleva peatüki sätetele. Täpsemalt võib ta korraldada omal algatusel või ühe poole taotlusel suulise menetluse ning liita mitu haldusasja nende koos menetlemiseks ja lahendamiseks või need asjad uuesti eraldada. Niisuguseid menetlust korraldavaid meetmeid võttes peab ta võimaluste piires juhinduma eesmärgist tegutseda tõhusalt, kiirelt, lihtsalt ja ökonoomselt.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Väärteomenetluse seadus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Väärteomenetluse seadus (Verwaltungsstrafgesetz, BGBl. 52/1991), viitega BGBl. I, 33/2013 avaldatud parandust sisaldavas redaktsioonis (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>VStG<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>), sätestab §‑s 24:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>Kui föderaalseaduses ei ole sätestatud teisiti, on [AVG] kohaldatav ka väärteomenetluse suhtes […]<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>VStG §‑s 25 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="025.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>(1)</NO.PARAG><ALINEA>Väärtegusid tuleb uurida omal algatusel. […].</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="025.002"><NO.PARAG>(2)</NO.PARAG><ALINEA>Ühtemoodi tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui ka raskendavaid asjaolusid.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Landesverwaltungsgericht Oberösterreichi (Ülem‑Austria liidumaa halduskohus) poole pöörduti kahes kohtuasjas. Esimene neist käsitleb niisuguste mänguautomaatide arestimist, mille kasutamine võib rikkuda riigil olevat hasartmängumonopoli, ja teine käsitleb selliste trahvide seaduslikkust, mis määrati hasartmängude korraldamise eest kõnesolevate automaatidega või nende korraldamise lubamise eest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Esimene kohtuasi algatati Ülem‑Austria liidumaa politseidirektoraadi taotlusel pärast seda, kui maksuhaldur oli viinud <DATE ISO="20120308">8. märtsil 2012</DATE> läbi kontrolli Welsis (Austria) asuva ettevõtte <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>SJ-Bet Sportbar<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> ruumides.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Maksuhaldur tuvastas, et neis ruumides asus kaheksa mänguautomaati, mille osas esines kahtlus, et nende käitamisega rikutakse Austria riigil olevat hasartmängumonopoli, ning konfiskeeris seejärel need automaadid. Kontrolli käigus väideti, et üks neis automaatidest kuulub Online Games’ile.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Ülem‑Austria liidumaa politseidirektoraat määras <DATE ISO="20120417">17. aprilli 2012. aasta</DATE> otsusega, et eeldatavasti Online Games’ile kuuluv mänguautomaat konfiskeeritakse määramata ajaks vastavalt GSpG 2011 § 53 lõike 1 punktile 1.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Online Games vaidlustas selle otsuse Unabhängiger Verwaltungssenat Oberösterreichis (Ülem‑Austria liidumaa sõltumatu halduskohus), millest sai Landesverwaltungsgericht Oberösterreich (Ülem‑Austria liidumaa halduskohus). <DATE ISO="20120521">21. mai 2012. aasta</DATE> otsusega jäeti see kaebus põhjendamatuse tõttu rahuldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Verwaltungsgerichtshof (Austria kõrgeim halduskohus) rahuldas <DATE ISO="20151001">1. oktoobri 2015. aasta</DATE> otsusega kaebuse, mille Online Games oli <DATE ISO="20120521">21. mai 2012. aasta</DATE> otsuse peale esitanud, ja tühistas viimati nimetatud otsuse põhjusel, et seal ei olnud piisavalt selgelt tuvastatud maksimaalsed panused, mida mängijad olid saanud konfiskeeritud automaatidel teha; niisugust tuvastust olnuks vaja selle kindlakstegemiseks, kas kohtuasi kuulub kriminaal‑ või halduskohtu pädevusse. See kohus saatis kohtuasja uueks arutamiseks tagasi Landesverwaltungsgericht Oberösterreichile (Ülem‑Austria liidumaa halduskohus).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Ilmnes, et esimeses kohtuasjas oli nende hasartmängude korraldaja, milles mängijad olid saanud konfiskeeritud automaati kasutades osaleda, piiratud vastutusega äriühing, mille asukoht oli Tšehhi Vabariigis Brnos.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Teises kohtuasjas viis maksuhaldur 14. augustil 2014 läbi kontrolli Linzis (Austria) asuva ettevõtte <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>Cafe Vegas<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> ruumides.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Maksuhaldur tuvastas, et neis ruumides asus kaheksa mänguautomaati, mille kasutamine rikub Austria riigil olevat hasartmängumonopoli, ning konfiskeeris seejärel need automaadid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Ülem‑Austria liidumaa politseidirektoraat määras <DATE ISO="20150924">24. septembril 2015</DATE>, tuginedes GSpG 2014 § 52 lõike 1 punktile 1, F. Breuerile, N. Enterile ja A. Waldenile igaühele <FT TYPE="NUMBER">24000</FT> euro suuruse trahvi hasartmängude korraldamise või nende korraldamises osalemise eest ettevõtte <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>Café Vegas<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> ruumides.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>F. Breuer, N. Enter ja A. Walden esitasid nende otsuste peale kaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule. Nad täpsustasid sealjuures, et kõnealuste automaatide sisu oli pärit Slovakkias asuvast hasartmänguprogrammide serverist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Nagu on ka eelotsusetaotluses märgitud, on põhikohtuasjades küsimus selles, kas Online Games’ile kuuluva automaadi konfiskeerimine määramata ajaks ning F. Breuerile, N. Enterile ja A. Waldenile määratud trahvid on õigusnormidega, sealhulgas liidu õigusnormidega kooskõlas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus korraldas kaks kohtuistungit: esimeses kohtuasjas toimus kohtuistung <DATE ISO="20151111">11. novembril 2015</DATE> ja teises kohtuasjas <DATE ISO="20151211">11. detsembril 2015</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT><DATE ISO="20151111">11. novembril 2015</DATE> toimunud kohtuistungil osales Online Games’i esindaja ning Linzi linna maksuameti esindaja, ent Ülem‑Austria liidumaa politseidirektoraadi esindaja ei osalenud. <DATE ISO="20151211">11. detsembri 2015. aasta</DATE> kohtuistung toimus nii Ülem‑Austria liidumaa politseidirektoraadi kui ka maksuameti osalusel. F. Breueri, N. Enteri ja A. Waldeni esindaja kohtuistungil ei viibinud, ent esitas eelotsusetaotluse esitanud kohtule siiski tõendid, millele nende kaitseargumentatsioon tugines. Nii esimeses kui ka teises kohtuasjas esitasid maksuamet ja Ülem‑Austria liidumaa politseidirektoraat erinevaid väiteid, et näidata ära põhjused, tänu millele on liikmesriigi õigusnormid, see tähendab GspG2011 ja GSpG2014, liidu õigusega kooskõlas.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlusest ilmneb, et eelotsusetaotluse esitanud kohus ja Verwaltungsgerichtshof (kõrgeim halduskohus) on eriarvamusel, mis puudutab väärteomenetlust reguleerivat põhimõtet, mille kohaselt kohtuasja sisuliselt lahendaval kohtul on kohustus aktiivselt tõde välja selgitada ja kompenseerida uurimisorganite tegevuses leiduvaid lünki ja tegematajätmisi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab sellega seoses, et pärast Euroopa Kohtu <DATE ISO="20140430">30. aprilli 2014. aasta</DATE> kohtuotsust <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pfleger jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑390/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:281">EU:C:2014:281</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) tuvastas selle kohtuotsuse aluseks olnud kohtuasja lahendav liikmesriigi kohus <DATE ISO="20140509">9. mai 2014. aasta</DATE> otsusega, et Austria riigil olev hasartmängumonopol on vastuolus ELTL artikliga 56. Austria rahandusministri esitatud kassatsioonkaebuse alusel tühistas Verwaltungsgerichtshof (kõrgeim halduskohus) selle otsuse <DATE ISO="20141215">15. detsembril 2014</DATE>, saates kohtuasja uueks arutamiseks eelotsusetaotluse esitanud kohtule. See kohus kinnitas <DATE ISO="20150529">29. mail 2015</DATE>, et Austria riigil olev hasartmängumonopol ei ole liidu õigusega kooskõlas. See otsus kaevati uuesti edasi Verwaltungsgerichtshofi (kõrgeim halduskohus).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on kahtlusi küsimuses, kas harta artikliga 47 ning <DATE ISO="19501104">4. novembril 1950</DATE> Roomas allkirjastatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>EIÕK<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>) artikliga 6 on kooskõlas põhimõte, mille kohaselt kohus peab omal algatusel uurima väärteokoosseisu moodustada võivaid asjaolusid, nii, nagu see on ette nähtud VwGVG §‑s 38, koostoimes VStG §‑dega 24 ja 25 ning AVG § 39 lõikega 1.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates riivab niisugune kohustus kohtu sõltumatust, kuivõrd viimase ülesanded segunevad süüdistuse esitamise eest vastutava ametivõimu ülesannetega. Seega on selline kohustus väidetavalt vastuolus harta artikliga 47, koostoimes EIÕK artikliga 6.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul tuleneb <DATE ISO="20140430">30. aprilli 2014. aasta</DATE> kohtuotsusel <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pfleger jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑390/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:281">EU:C:2014:281</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) rajanevast kohtupraktikast, et pädevad ametiasutused on kohustatud kindlaks tegema, kas riigisisesed meetmed, mille eesmärk on anda riigile hasartmängumonopol, on õigustatud mänguvõimaluste vähendamise või kuritegevuse vastu võitlemise eesmärgil, ning esitama kohtuasja sisuliselt lahendavale kohtule selle kohta tõendid, mis näitavad ära, et hasartmängu kuritegelik laad või mängusõltuvus on faktiliste asjaolude toimumise ajal tõepoolest arvestatav probleem, nii et halduskohtul lasuv mis tahes kohustus sellekohast spetsiifilist uurimist läbi viia oleks nimetatud kohtupraktikaga vastuolus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Landesverwaltungsgericht Oberösterreich (Ülem‑Austria liidumaa halduskohus) kohtuasjas menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>Kas ELTL artiklit 56 või ELTL artiklit 49 ja sellele järgnevaid artikleid tuleb, arvestades [EIÕK] artiklit 6 koostoimes [harta] artikliga 47, võttes arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast (vt eelkõige Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus, <DATE ISO="20100518">18.5.2010</DATE>, Ozerov <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Venemaa, CE:ECHR:2010:0518JUD006496201, punkt 54) tulenevat kohtu objektiivsuse ja erapooletuse nõuet, tõlgendada nii, et Euroopa Liidu Kohtu praktika (vt eelkõige kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140430">30.4.2014</DATE>, <NAME.CASE>Pfleger jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑390/12</NO.CASE>; <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:281">EU:C:2014:281</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) valguses on viidatud sätetega vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt ei pea väärteo menetlemisel halduskohtus föderaalsel hasartmänguturul sisuliselt monopoli kehtestavate eeskirjade õigustamiseks nõutavaid tõendeid koguma mitte uurimisasutus (või mõni muu riiklik uurimisorgan) süüdistaja rollis, vaid need peab oma algatusel ja sõltumata menetlusosaliste tegevusest esmalt täiesti iseseisvalt nimetama ja piiritlema ning seejärel autonoomselt ja uurivalt kindlaks tegema ja hindama kohus (ühes ja samas isikus/funktsioonis), kelle ülesanne on teha otsus, kas halduskorras määratud karistus, mis on vaidlustatud, on õiguspärane?<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="8"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Eelotsuse küsimuse analüüs</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Vastuvõetavus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Austria valitsus väidab, et eelotsusetaotlus on vastuvõetamatu esiteks seetõttu, et küsimus on hüpoteetiline, kuna see tuleneb riigisisese õiguse väärast tõlgendusest, ning teiseks seetõttu, et eelotsusetaotluses ei ole põhikohtuasja faktilist raamistiku toodud ära piisavalt selgelt selleks, et Euroopa Kohus saaks kõnealusele küsimusele tarviliku vastuse anda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt eeldatakse, et liidu õiguse tõlgendamise küsimused, mis liikmesriigi kohus on esitanud õiguslikus ja faktilises raamistikus, mille ta on määratlenud omal vastutusel ja mille õigsuse kontrollimine ei ole Euroopa Kohtu ülesanne, on asjakohased. Euroopa Kohus võib keelduda ELTL artikli 267 alusel esitatud siseriikliku kohtu eelotsuse küsimusele vastamast vaid juhul, kui ei ole järgitud eelkõige Euroopa Kohtu kodukorra artiklis 94 sätestatud nõudeid eelotsusetaotluse sisu kohta või kui on ilmne, et liidu õigusnormi tõlgendamine või kehtivuse hindamine, mida siseriiklik kohus taotleb, ei ole mingil viisil seotud põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega või kui probleem on hüpoteetiline (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170328">28.3.2017</DATE>, <NAME.CASE>Rosneft</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑72/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:236">EU:C:2017:236</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Samuti tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et selleks, et jõuda liikmesriigi kohtule tarviliku liidu õiguse tõlgenduseni, on vaja, et asjaomane kohus määraks kindlaks esitatud küsimuste faktilise ja õigusliku raamistiku või vähemalt selgitaks küsimuste aluseks olevaid faktilisi eeldusi. Eelotsusetaotluses peavad lisaks olema ära näidatud täpsed põhjused, miks siseriiklikul kohtul tekkisid küsimused seoses liidu õiguse tõlgendamisega ning miks ta pidas Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse esitamist vajalikuks (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130418">18.4.2013</DATE>, <NAME.CASE>Mulders</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑548/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:249">EU:C:2013:249</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Käesoleval juhtumil on eelotsusetaotluses aga põhikohtuasja faktilist ja õiguslikku raamistikku piisavalt selgitatud ning selgitused, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus selle kohta esitas, võimaldavad eelotsusetaotluse ulatuse kindlaks teha.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Mis puudutab argumenti, et küsimus on hüpoteetiline, siis rajaneb see väitel, et eelotsusetaotluse esitanud kohus tegi vea riigisisese õiguse tõlgendamisel. Selles osas olgu siiski meenutatud, et Euroopa Kohus ei saa teha otsust riigisiseste õigusnormide tõlgendamise kohta, kuna nende tõlgendamine kuulub ju liikmesriigi kohtute ainupädevusse. Ühtlasi tuleb Euroopa Kohtul liikmesriigi kohtu esitatud eelotsusetaotlust menetledes arvestada riigisisese õiguse tõlgendust nii, nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus seda talle on selgitanud (vt muu hulgas kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20091027">27.10.2009</DATE>, <NAME.CASE>ČEZ</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑115/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:660">EU:C:2009:660</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika). Lisaks ei ole võimalik vaidlustada asjaolu, et selle lahendi kooskõla liidu õigusega, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus peab tegema, sõltub vastusest esitatud küsimusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et eelotsusetaotlus on vastuvõetav.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Sisulised küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub oma küsimusega sisuliselt selgitada, kas ELTL artikleid 49 ja 56 tuleb kujul, mil neid on eelkõige tõlgendatud <DATE ISO="20140430">30. aprilli 2014. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pfleger jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑390/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:281">EU:C:2014:281</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), koostoimes harta artikliga 47, tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed menetlusnormid, mille kohaselt kohus, kes peab tegema otsuse selle kohta, kas mõnd Euroopa Liidu põhivabadust, näiteks liidusisest asutamisvabadust või teenuste osutamise vabadust piirav riigisisene norm on liidu õigusega vastuolus, on väärteomenetluses kohustatud väärteo koosseisu esinemise tuvastamise käigus omal algatusel välja selgitama talle lahendamiseks esitatud kohtuasja asjaolud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Sissejuhatavalt olgu märgitud, et <DATE ISO="20140430">30. aprilli 2014. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pfleger jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑390/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:281">EU:C:2014:281</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) analüüsis Euroopa Kohus esitatud küsimusi üksnes ELTL artiklis 56 ette nähtud teenuste osutamise vabaduse seisukohast, vaatlemata neid ELTL artiklis 49 sätestatud asutamisvabaduse nurga alt. Nagu kohtujuristki märkis oma ettepaneku punktis 34, on kõnesoleva kohtuotsuse põhistus, mis käsitleb teenuste osutamise vabadust, ELTL artiklit 62 arvestades aga kohaldatav ka asutamisvabaduse suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Olgu järgmiseks meenutatud, et <DATE ISO="20140430">30. aprilli 2014. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pfleger jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑390/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:281">EU:C:2014:281</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ilmneb, et ELTL artikliga 56 on vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid, mis keelavad mänguautomaatide käitamise ilma eelneva haldusloata, kui tegelikult ei taotleta nende õigusnormidega väidetavat eesmärki kaitsta mängijaid või võidelda kuritegevuse vastu ning kui need tegelikult ei vasta väidetavale soovile vähendada mängimisvõimalusi või võidelda hasartmängudega seonduva kuritegevuse vastu ühtselt ja süstemaatiliselt (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140430">30.4.2014</DATE>, <NAME.CASE>Pfleger jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑390/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:281">EU:C:2014:281</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Sellega seoses on Euroopa Kohtus otsustanud, et kui liikmesriigi pädev ametiasutus soovib tugineda eesmärgile, millega saab õigustada teenuste osutamise vabaduse piirangut, peab ta selleks, et eesmärki saaks pidada õigustatuks, esitama antud küsimust lahendavale kohtule kogu teabe, mis võimaldab sel kohtul veenduda, et nimetatud meede vastab tõepoolest proportsionaalsuse põhimõttest tulenevatele nõuetele (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140430">30.4.2014</DATE>, <NAME.CASE>Pfleger jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑390/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:281">EU:C:2014:281</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Seejärel tuleb liikmesriigi kohtul tuvastada, millised on kõnesolevate riigisiseste õigusnormidega tegelikult taotletavad eesmärgid ning kas need vastavad Euroopa Kohtu praktikast tulenevatele tingimustele nende proportsionaalsust puudutavas. Eeskätt on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne veenduda, võttes eelkõige arvesse asjaomaste piiravate õigusnormide konkreetseid kohaldamiseeskirju, et need õigusnormid vastavad tegelikult soovile vähendada mängimisvõimalusi, piirata selle valdkonna tegevust ja võidelda hasartmängudega seonduva kuritegevuse vastu ühtselt ja süstemaatiliselt (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140430">30.4.2014</DATE>, <NAME.CASE>Pfleger jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑390/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:281">EU:C:2014:281</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Euroopa Kohus täpsustas, et liikmesriigi kohus peab andma üldise hinnangu piiravate õigusnormide kehtestamise ja rakendamisega seonduvatele asjaoludele (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140430">30.4.2014</DATE>, <NAME.CASE>Pfleger jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑390/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:281">EU:C:2014:281</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Lisaks peab eelotsusetaotluse esitanud kohtu lähenemisviis proportsionaalsust kontrollides olema mitte staatiline, vaid dünaamiline, kuna ta peab arvesse võtma asjaolude arengut nimetatud õigusnormide vastuvõtmise järgselt (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160630">30.6.2016</DATE>, <NAME.CASE>Admiral Casinos &amp; Entertainment</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑464/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:500">EU:C:2016:500</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Olgu samuti meenutatud, et järjepideva kohtupraktika kohaselt peavad liikmesriikide kohtud ELL artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtte alusel tagama isikutele liidu õigusest tulenevate õiguste kohtuliku kaitse. Lisaks kohustab ELL artikli 19 lõige 1 liikmesriike nägema ette just harta artikli 47 mõttes tulemusliku õiguskaitse tagamiseks vajaliku kaebeõiguse liidu õigusega hõlmatud valdkondades (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161108">8.11.2016</DATE>, <NAME.CASE>Lesoochranárske zoskupenie VLK</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑243/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:838">EU:C:2016:838</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Harta selle artikli kohaldamisala seoses liikmesriikide tegevusega on määratletud harta artikli 51 lõikes 1, mille kohaselt on harta sätted ette nähtud liikmesriikidele üksnes liidu õiguse kohaldamise korral; see säte kinnitab Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt laienevad liidu õiguskorras tagatud põhiõigused kõigile liidu õigusega reguleeritud olukordadele, kuid mitte väljapoole niisuguseid olukordi (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161108">8.11.2016</DATE>, <NAME.CASE>Lesoochranárske zoskupenie VLK</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑243/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:838">EU:C:2016:838</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 30, siis olukorras, kus liikmesriik kehtestab meetme, millega tehakse erand EL toimimise lepingus sätestatud põhivabadusest, näiteks asutamisvabadusest või teenuste osutamise vabadusest, kuulub see meede liidu õiguse kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Harta artikli 47 lõikes 1 on sätestatud, et igaühel, kelle liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi rikutakse, on selles artiklis kehtestatud tingimuste kohaselt õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Samuti on selge, et põhikohtuasjades väidavad kaebajad, et neile vastavalt ELTL artiklitest 56 ja 49 tulenevat teenuste osutamise vabadust ja asutamisvabadust on rikutud konfiskeerimis‑ ja karistusmeetmetega, mistõttu nad taotlevad nende meetmete tühistamist eelotsusetaotluse esitanud kohtus. Järelikult on harta artikkel 47 kõnesoleval juhtumil kohaldatav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Ehkki kohustused, mis lasuvad riigisisestel kohtutel selle hindamisel, kas liidu õiguses ette nähtud põhivabadust piiravad õigusnormid on põhjendatud, on Euroopa Kohtu praktikas selliselt defineeritud, tuleb märkida, et iga liikmesriigi riigisiseses õiguskorras tuleb kehtestada menetlusnormid, mida kohaldatakse nende õiguskaitsevahendite suhtes, mille eesmärk on tagada isikutele liidu õigusest tulenevate õiguste kaitse. Kui vastav regulatsioon liidu tasandil puudub, on liikmesriigid kohustatud igal üksikjuhtumil tagama nende õiguste tegeliku kaitse ning eelkõige tagama, et austatakse harta artiklis 47 sätestatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161108">8.11.2016</DATE>, <NAME.CASE>Lesoochranárske zoskupenie VLK</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑243/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:838">EU:C:2016:838</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Mis puudutab harta artikli 47 teises lõigus sätestatud õigust asja arutamisele sõltumatus ja erapooletus kohtus, mis on kohtu funktsiooni lahutamatu osa, siis hõlmab see kahte aspekti. Esimene, väline aspekt eeldab, et organ oleks kaitstud väljastpoolt tuleva sekkumise või surve eest, mis võiks ohtu seada selle liikmete otsustamise sõltumatuse neile lahendamiseks antud vaidluste osas (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20141009">9.10.2014</DATE>, <NAME.CASE>TDC</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑222/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2265">EU:C:2014:2265</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Teine, sisemine aspekt on seotud erapooletuse mõistega ja selle eesmärk on võrdse distantsi säilitamine menetlusosaliste ja nende vastavate huvide vahel menetluse eset arvestades. See aspekt, mida eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates võib olla kõnesoleval juhtumil eiratud, eeldab, et peetakse kinni objektiivsusest ja vaidluse lahendamisel ei võeta arvesse ühtegi huvi, mis ei ole rangelt seotud õigusnormi kohaldamisega (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20141009">9.10.2014</DATE>, <NAME.CASE>TDC</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑222/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2265">EU:C:2014:2265</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Need sõltumatuse ja erapooletuse tagatised eeldavad selliste normide olemasolu, eelkõige põhikirja ja kodukorra olemasolu, mis lubavad ümber lükata üksikisiku põhjendatud kahtlusi küsimuses, kas nimetatud organ on väljaspool väliste tegurite haardeulatust, ning küsimuses, kas nimetatud organ on tema ees olevate huvide suhtes neutraalne (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20141009">9.10.2014</DATE>, <NAME.CASE>TDC</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑222/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2265">EU:C:2014:2265</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Kõnesoleval juhtumil tuleneb käesoleva kohtuotsuse punktides 3–5 ja 12–20 osundatud riigisisestest õigusnormidest, et haldusorganite otsuste peale saab halduskohtule esitada õigusvastasuse tõttu tühiseks tunnistamise nõude, sest need kohtud lahendavad niisuguseid kaebusi sisuliselt. Kohus peab omal algatusel välja selgitama talle lahendamiseks esitatud kohtuasja asjaolud talle esitatud nõuete piires, arvestades sealjuures ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Neis menetlustes on väärteokaristust kohaldanud haldusorgan menetluse pool.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Vaid nende asjaolude alusel ei ole alust asuda seisukohale, et niisugune menetluskord võiks tekitada kahtlusi riigisisese kohtu erapooletuses, kuivõrd viimane on kohustatud uurima tal lahendada olevat kohtuasja mitte süüdistuse toetamiseks, vaid tõe jaluleseadmiseks. Lisaks tugineb niisugune kohtuasi, nagu on kõne all põhikohtuasjas, peamiselt ideel, et kohus ei peaks piirduma pooltevahelise vaidluse lahendamisega, vaid et ta esindab ühiskonna üldist huvi. Just selle huvi maksmapanekuks tuleb riigisisesel kohtul uurida liidu põhivabadust piiravate õigusnormide õigustatust Euroopa Kohtu praktika tähenduses.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>Mis puudutab seda, kuidas suhestuvad omavahel riigisisestes normides sõnastatud riigisiseste kohtute kohustus uurida neile lahendamiseks esitatud kohtuasjade asjaolusid omal algatusel ja <DATE ISO="20140430">30. aprilli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pfleger jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑390/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:281">EU:C:2014:281</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), siis on käesoleva kohtuotsuse punktides 50–52 meelde tuletatud, et vastavalt liidu õigusele on riigisisene kohus kohustatud andma piiravate normide vastuvõtmist ja rakendamist ümbritsevatele asjaoludele igakülgse hinnangu, lähtudes liikmesriigi pädevate asutuste esitatud tõenditest, millega on soovitud ära näidata niisuguste eesmärkide olemasolu, millega saab õigustada EL toimimise lepingus sätestatud põhivabaduse piirangut ja selle piirangu proportsionaalsust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Kuigi need kohtud võivad olla riigisiseste menetlusnormide kohaselt kohustatud võtma meetmeid, mis on vajalikud, et lihtsustada niisuguste tõendite esitamist, ei või neid aga kohustada – nagu ütles kohtujurist oma ettepaneku punktides 51–56 ja 68 – asendama neid ametiasutusi, et esitada põhjendusi, mida on <DATE ISO="20140430">30. aprilli 2014. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pfleger jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑390/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:281">EU:C:2014:281</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) järgi kohustatud esitama need asutused. Kui niisuguseid põhjendusi ei esitata, sest needsamad asutused ei osale või jäävad tegevusetuks, siis peab riigisisestel kohtutel olema võimalus kohaldada tagajärgi, mis niisugusest tegevusetusest tulenevad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>Eelnevalt esitatud asjaolusid arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et ELTL artikleid 49 ja 56 tuleb kujul, mil neid on eelkõige tõlgendatud <DATE ISO="20140430">30. aprilli 2014. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pfleger jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑390/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:281">EU:C:2014:281</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), koostoimes harta artikliga 47, tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus riigisisesed menetlusnormid, mille kohaselt kohus, kes peab tegema otsuse selle kohta, kas mõnd Euroopa Liidu põhivabadust, näiteks liidusisest asutamisvabadust või teenuste osutamise vabadust piirav riigisisene norm on liidu õigusega vastuolus, on väärteomenetluses kohustatud väärteo koosseisu esinemise tuvastamise käigus omal algatusel välja selgitama talle lahendamiseks esitatud kohtuasja asjaolud; vastuolu puudub tingimusel, et niisuguste normide tagajärg ei ole olukord, kus kõnesolev kohus on sunnitud asendama liikmesriigi pädevaid ametiasutusi, kes on kohustatud esitama tõendid, mis on vajalikud, et see kohus saaks kontrollida, kas piirang on õigustatud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Kohtukulud</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:</INTRO><P><HT TYPE="BOLD">ELTL artikleid 49 ja 56 tuleb kujul, mil neid on eelkõige tõlgendatud <DATE ISO="20140430">30. aprilli 2014. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pfleger jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑390/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:281">EU:C:2014:281</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), koostoimes harta artikliga 47, tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus riigisisesed menetlusnormid, mille kohaselt kohus, kes peab tegema otsuse selle kohta, kas mõnd Euroopa Liidu põhivabadust, näiteks liidusisest asutamisvabadust või teenuste osutamise vabadust piirav riigisisene norm on liidu õigusega vastuolus, on väärteomenetluses kohustatud väärteo koosseisu esinemise tuvastamise käigus omal algatusel välja selgitama talle lahendamiseks esitatud kohtuasja asjaolud; vastuolu puudub tingimusel, et niisuguste normide tagajärg ei ole olukord, kus kõnesolev kohus on sunnitud asendama liikmesriigi pädevaid ametiasutusi, kes on kohustatud esitama tõendid, mis on vajalikud, et see kohus saaks kontrollida, kas piirang on õigustatud.</HT></P></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>