(1)

30. aprillil 2024 jõustus ELi reformitud majandusjuhtimise raamistik. ELi reformitud majandusjuhtimise raamistiku põhielemendid on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta (1), muudetud määrus (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kohta (2) ja muudetud nõukogu direktiiv 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku kohta (3). Raamistiku eesmärk on edendada reformide ja investeeringute kaudu usaldusväärset ja jätkusuutlikku riigi rahandust ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu ja vastupanuvõimet ning vältida valitsemissektori ülemäärast eelarvepuudujääki. Samuti edendatakse sellega riikide isevastutust ja keskendutakse rohkem keskpikale perspektiivile, koos nõuete tõhusama ja sidusama täitmisega.

(2)

Uue majandusjuhtimise raamistiku keskne element on riiklikud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad, mille liikmesriigid esitavad nõukogule ja komisjonile. Kavadel peab olema kaks eesmärki: i) tagada, et muu hulgas kohandamisperioodi lõpuks on valitsemissektori võlg usutavalt langustrendis või püsib mõistlikul tasemel ning et valitsemissektori eelarvepuudujääk tuuakse keskpikas perspektiivis allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst ja hoitakse allpool seda taset, ning ii) tagada, et viiakse ellu reformid ja investeeringud, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme ja järgitakse ELi ühiseid prioriteete. Selleks tuleb igas kavas esitada keskpika perioodi kohustus seoses netokulude (4) kavaga, millega sisuliselt kehtestatakse eelarvepiirang kava kehtivusajaks, mis on (sõltuvalt liikmesriigi tavapärasest seadusandlikust tsüklist) neli või viis aastat. Lisaks tuleb kavas selgitada, kuidas liikmesriik tagab, et viiakse ellu reformid ja tehakse investeeringud, millega lahendada Euroopa poolaasta raames, eelkõige riigipõhistes soovitustes (sealhulgas asjakohasel juhul makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusega seotud soovitustes) kindlaks tehtud peamisi probleeme, ja kuidas liikmesriik järgib liidu ühiseid prioriteete. Eelarve kohandamise perioodi pikkus on neli aastat, mida võib pikendada kuni kolme aasta võrra, kui liikmesriik kohustub ellu viima asjakohased reformid ja tegema investeeringud, mis vastavad määruses (EL) 2024/1263 sätestatud kriteeriumidele.

(3)

Pärast kava esitamist hindab komisjon, kas kava vastab määruse (EL) 2024/1263 nõuetele.

(4)

Komisjoni soovituse alusel võtab nõukogu seejärel vastu soovituse, milles sätestatakse asjaomase liikmesriigi netokulude kava ja asjakohasel juhul kiidetakse heaks eelarve kohandamise perioodi pikendamise aluseks olevad reformi- ja investeerimiskohustused.

(5)

Horvaatia esitas 14. novembril 2024 nõukogule ja komisjonile oma riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava. Kava esitati pärast määruse (EL) 2024/1263 artiklis 36 sätestatud tähtaja pikendamist, milles lepiti komisjoniga kokku. Hilisema esitamise eesmärk oli tagada, et keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava ning eelarvekava täiendaksid teineteist ja oleksid kooskõlas 2025.–2027. aasta riigieelarvega, mis oli kavas vastu võtta 14. novembril 2024, kasutades täielikult ära võrdlusaluse statistilise läbivaatamise käigus avaldatud andmeid. Horvaatia esitas 21. novembril 2024 lisa, et muuta kavas esitatud netokulude kasvu kava, et kohaldada eelarvepoliitika (kulude) kavandamisel kohandamisperioodil konservatiivset lähenemisviisi ja tagada, et prognoositav valitsemissektori võlg püsib usaldusväärsel tasemel.

(6)

Enne kava esitamist palus Horvaatia tehnilist teavet (5), mille komisjon esitas 21. juunil 2024 ja avaldas 14. novembril 2024 (6). Tehniline teave näitab struktuurse esmase eelarvepositsiooni taset 2028. aastal, mis on vajalik tagamaks, et valitsemissektori eelarvepuudujääk püsib keskpikas perspektiivis alla 3 % SKPst ja et valitsemissektori võlg jääb keskpikas perspektiivis alla 60 % SKPst, kui pärast nelja-aastast kohandamisperioodi ei võeta täiendavaid eelarvemeetmeid. Keskpikk periood on määratletud kui kümneaastane periood pärast kohandamisperioodi lõppu. Tehniline teave koostati ja edastati liikmesriigile kahe stsenaariumi alusel: stsenaarium, mille puhul on eelarvepositsiooni võrdlustrajektoor vastavalt määruse (EL) 2024/1263 (7) artikli 9 lõikele 3 kooskõlas eelarvepuudujäägi turvavaru kaitsemeetmega, ja stsenaarium, mille puhul turvavaru arvesse ei võeta.

Horvaatiat käsitlevas tehnilises teabes nähakse ette, et komisjoni eelduste põhjal, mis olid 2024. aasta juunis esitatud eelnevate suuniste aluseks, peaks kehtivate eelarve-eeskirjade järgimiseks nelja-aastase kohandamisperioodi jooksul olema struktuurne esmane eelarvepositsioon kohandamisperioodi lõpus (2028) vähemalt -0,4 % SKPst: (stsenaarium ilma eelarvepuudujäägi turvavaru kaitsemeetmeta), nagu on näidatud järgmises tabelis. Kui võtta arvesse ka eelarvepuudujäägi turvavaru kaitsemeedet, peaks struktuurne esmane eelarvepositsioon olema kohandamisperioodi (2028) lõpus vähemalt -0,4 % SKPst. Horvaatialt, kellel on õigus saada tehnilist teavet, eelarvepuudujäägi turvavaru järgimist siiski ei nõuta.

Tabel 1. Komisjoni poolt Horvaatiale esitatud tehniline teave

(7)

Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 12 pidasid Horvaatia ja komisjon 2024. aasta septembrist novembrini tehnilist dialoogi. Tehnilises dialoogis tehti kokkuvõte komisjoni esitatud tehnilisest teabest ja keskenduti 2025. aastal jõustuva maksureformi arutamisele ning selliste reformide ja investeeringute kavandatud elluviimisele, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme ja järgitakse liidu ühiseid prioriteete õiglase rohe- ja digipöörde, sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime, energiajulgeoleku ja kaitsevõime ülesehitamise valdkonnas.

(8)

2024. aasta novembris teatas Horvaatia kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 11 lõikega 3 ja artikli 36 lõike 1 punktiga c, et on pidanud konsultatsioone kodanikuühiskonna, sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste sidusrühmadega. Riiklikku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava arutati majandus- ja sotsiaalnõukogus, kuhu kuuluvad ametiühingud, tööandjate ühendus ja valitsuse esindajad.

(9)

Eelarvepoliitika komisjon esitas arvamuse makromajandusliku prognoosi ja mitmeaastase netokulude kava aluseks olevate makromajanduslike eelduste kohta. Eelarvepoliitika komisjon jõudis järeldusele, et prognoositud SKP reaalkasvumäärad, kaudne SKP deflaator ja riiklik hinnaindeks on sobivad ning et makromajanduslikud prognoosid on üldjoontes samad või veidi positiivsemad kui teiste asjaomaste institutsioonide kättesaadavad prognoosid. Eelarvepoliitika komisjon kinnitas rahandusministeeriumi koostatud makromajanduslikud prognoosid aastani 2028 ning juhtis tähelepanu sellele, et prognoosid jäävad vastuvõetavasse vahemikku ning annavad hea aluse riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava koostamiseks.

(10)

Horvaatia esitas 14. novembril 2024 oma 2025. aasta eelarvekava. Komisjon võttis eelarvekava kohta vastu arvamuse 26. novembril (8).

(11)

Nõukogu esitas 21. oktoobril 2024 Euroopa poolaasta raames Horvaatiale riigipõhised soovitused (9).

(12)

Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 16 hindas komisjon kava järgmiselt.

(13)

Horvaatia majandustegevus kasvas 2023. aastal 3,3 %, mis tulenes kõigist SKP komponentidest peale varude, kusjuures suurim positiivne mõju tuli investeeringutest ja kodumajapidamiste tarbimisest. Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks majandus 2024. aastal kasvama 3,6 % – seda tänu sisenõudluse suurenemisele, peamiselt kodumajapidamiste tarbimisele ja investeeringutele, kuid netoekspordi mõju on negatiivne. 2025. aastal peaks reaalne SKP kasvama 3,3 %, kuna sisenõudluse kasv aeglustub. 2026. aastal peaks reaalne SKP kasvama 2,9 %, kuna sisenõudluse kasv aeglustub jätkuvalt, netoekspordi panus aga muutub neutraalseks. Prognoosiperioodil peaks Horvaatia potentsiaalse SKP kasv olema 2024. aastal 4,2 %, 2025. aastal 3,6 % ja 2026. aastal 3,3 %, tingituna kapitali akumulatsioonist, koguteguritootlikkusest ja tööjõu panusest, kusjuures viimane kahaneb tööealise elanikkonna vähenemise tõttu ja hoolimata suuremast tööturul osalemise määrast 2026. aastani nähtavalt. Töötuse määr oli 2023. aastal 6,1 % ning komisjoni prognoosi kohaselt on see 2024. aastal 5,1 %, 2025. aastal 4,7 % ja 2026. aastal 4,6 %. Inflatsioon (SKP deflaator) peaks prognooside kohaselt langema 2023. aasta 11,7 %-lt 2024. aastal 6,6 %-le, ning jõudma 2025. aastal 3,2 %ni ja 2026. aastal 2,1 %ni.

(14)

Mis puudutab eelarvesuundumusi, siis Horvaatia valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2023. aastal 0,9 % SKPst. Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks see jõudma 2024. aastal 2,1 %ni SKPst ja püsima sel tasemel 2025. aastal, ning eeldusel, et poliitikat ei muudeta, langema 2026. aastal 1,9 %ni. Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosis ei võeta veel arvesse Horvaatia 2025. aasta eelarvekava, mille valitsus esitas riigi parlamendile novembris. Komisjoni prognoos hõlmab aga aastate 2025–2027 eelarveraamistikku, mille valitsus võttis vastu 31. oktoobril. Valitsemissektori võlg oli 2023. aasta lõpus 61,8 % SKPst. Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse 2024. aasta lõpuks vähenema 57,3 %ni. Prognooside kohaselt langeb see 2025. aasta lõpuks 56,0 %ni SKPst ja jääb ka 2026. aasta lõpuks 56,0 % tasemele. Komisjoni eelarveprognoosides ei võeta keskpika perioodi kavades esitatud poliitilisi kohustusi arvesse enne, kui nende aluseks on usaldusväärselt teatavaks tehtud ja piisavalt täpsustatud konkreetsed poliitikameetmed.

(15)

Horvaatia riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava hõlmab ajavahemikku 2025–2028 ja sellega on ette nähtud eelarve kohandamine nelja aasta jooksul.

(16)

Kava sisaldab kogu määruse (EL) 2024/1263 artiklis 13 nõutud teavet.

(17)

Kavas, mida on täiendatud lisaga, on võetud kohustus järgida tabelis 2 esitatud netokulude kava, mis vastab aastani 2028 netokulude keskmisele kasvule 4,8 %.

Tehniline teave (mille puhul on eeldatud lineaarset kohandamist) on kohandamisperioodil (2025–2028) kooskõlas netokulude keskmise kasvuga 4,0 %. Kavas ette nähtud netokulude kava kohaselt peaks kohandamisperioodi lõpuks (2028) saavutatama struktuurne esmane eelarvepositsioon -0,2 % SKPst (10). See on suurem kui 2028. aasta struktuurse esmase eelarvepositsiooni miinimumtase -0,4 % SKPst, mille komisjon esitas tehnilises teabes 21. juunil 2024  (11).

Kavas eeldatakse, et potentsiaalse SKP kasv väheneb 2028. aastal 2,5 %-le (2024. aastal 4,5 %). Lisaks eeldatakse kavas, et SKP deflaatori kasvumäär langeb 2028. aastal 2,2 %-le (6,7 %-lt 2024. aastal).

Tabel 2. Netokulude kava ja peamised eeldused Horvaatia kavas

(18)

Kui kavas ette nähtud netokulude kava ja selle aluseks olevad eeldused realiseeruvad, väheneb valitsemissektori võlg kava kohaselt järk-järgult 57,3 %-lt SKPst 2024. aastal 53,1 %-le SKPst kohandamisperioodi lõpuks (2028), nagu on näidatud järgmises tabelis. Keskpikas perspektiivis peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse järk-järgult vähenema ja jõudma 2038. aastaks 49 %ni. Kuigi need arvud ei kajasta 21. novembril esitatud lisa, tagab riigi konservatiivne lähenemisviis netokulude kavale, et prognoositav valitsemissektori võlg püsib usaldusväärsel tasemel.

Tabel 3. Valitsemissektori võla ja eelarvepositsiooni areng Horvaatia kavas

Seega jääks valitsemissektori võlg kava kohaselt keskpikas perspektiivis allapoole aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 60 % SKPst.

Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude kava kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 16 lõikes 2 võla kohta sätestatud nõudega.

(19)

Kava netokulude kava ja eelduste kohaselt suureneks valitsemissektori eelarvepuudujääk 2024. aasta 2,1 %-lt SKPst 2025. aastal 2,3 %-le ning väheneks 2028. aastaks järk-järgult 1,5 %ni. Kuigi need arvud ei kajasta 21. novembril 2024 esitatud lisa, tagab riigi konservatiivne lähenemisviis netokulude kavale, et valitsemissektori prognoositud eelarvepuudujääk püsib keskpikas perspektiivis alla 3 % SKPst.

Seega ei ületaks valitsemissektori eelarvepositsioon kava kohaselt kohandamisperioodi lõpus (2028) kontrollväärtust 3 % SKPst.

Lisaks ei ületa valitsemissektori eelarvepuudujääk kümne aasta jooksul pärast kohandamisperioodi (st kuni 2038. aastani) 3 % SKPst.

Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude kava kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 6 punktis b ja artikli 16 lõikes 2 puudujäägi kohta sätestatud nõudega.

(20)

Kava põhineb eeldustel, mis erinevad komisjoni poolt 21. juunil Horvaatiale edastatud eeldustest. Eelkõige kasutatakse kavas erinevaid eeldusi nelja muutuja puhul: lähtepunkt (struktuurne esmane eelarvepositsioon), potentsiaalse SKP kasv, SKP deflaatori kasv, nominaalne kaudne intressimäär. Neid eelduste erinevusi tuleb hoolikalt hinnata, tagamaks, et need põhinevad usaldusväärsetel ja andmepõhistel majanduslikel argumentidel, eriti seetõttu, et kavas esitatud keskmine netokulude kasv on tehnilises teabes osutatust suurem. Allpool on esitatud hinnang eelduste erinevuste kohta.

Allpool on loetletud eelduste erinevused, millel on kõige suurem mõju netokulude keskmisele kasvule, ja eraldi hinnatud iga erinevust.

Kõik eelduste erinevused kokku võivad kaasa tuua selle, et kavas on netokulude keskmine kasv tunduvalt suurem kui tehnilise teabe kohaselt arvutatud netokulude keskmine kasv. Lisaga täiendatud Horvaatia kava sisaldab siiski konservatiivsemat netokulude kava, mis toob kaasa netokulude keskmise kasvu, mis siiski ületab tehnilisest teabest tulenevat keskmist netokulude kasvu, kuid ainult summa võrra, mida saab selgitada eelduste erinevustega, mida peetakse nõuetekohaselt põhjendatuks.

Komisjon võtab eespool esitatud hinnangut kava eeldustele arvesse tulevastel netokulude kava järgimise hindamistel.

(21)

Kava orienteeriva eelarvestrateegia kohaselt täidetakse netokuludega seotud kohustused nii kulude piiramise kui ka kaalutlusõigusel põhineva tulude suurendamise teel. Eelarve-eesmärkide saavutamiseks märgitakse kavas, et teatavate valitsemissektori kontrolli all olevate kulukategooriate kasv on piiratud (nt kulud töötajatele makstavatele hüvitistele peaksid langema 13,0 %-lt SKPst 2025. aastal 12,6 %ni SKPst 2028. aastal). Kava kohaselt peavad 2025. aastal jõustuva maksureformiga seotud kaalutlusõigusel põhinevad tulumeetmed tooma lisatulu 0,4 % SKPst kogu kohandamisperioodi jooksul. Samal ajal on kavas ka meetmed, mis suurendavad valitsemissektori kulutusi – need on seotud pensionireformi (pensionide indekseerimise valem) ja uute sotsiaalpoliitiliste meetmete rakendamisega (nagu taskukohane eluase).

Võetavate poliitikameetmete üksikasjad tuleb kinnitada või kohandada ja kvantifitseerida aastaeelarves. Samal ajal on kavas soovitusliku eelarvestrateegia rakendamisega seotud riskid, mis tulenevad kava aluseks olevate makromajanduslike eeldustega seotud riskidest, viivitustest riigihankeprotsessis, mis võivad aeglustada investeeringuid, ja edasistest tagasilöökidest struktuurireformide rakendamisel.

2025. aasta eelarvekavas on kindlaks määratud poliitikameetmed, mille abil täidetakse 2025. aasta netokulukohustus (12).

(22)

Kavas kirjeldatakse poliitilisi kavatsusi, mis on seotud reformide ja investeeringutega, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames, eelkõige riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud peamisi probleeme ja järgitakse liidu ühiseid prioriteete. Kava sisaldab 290 kavandatavat reformi ja investeerimismeedet, millest 209 meedet toetatakse rahaliselt taaste- ja vastupidavusrahastust ning 81 on äsja kindlaks määratud meetmed ja muude ELi programmide, sealhulgas ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluvad meetmed. Üldiselt kavandati riiklikud taaste- ja vastupidavuskava meetmed nii, et need aitaksid kaasa olemasolevate riigipõhiste soovituste täitmisele. Keskpika perioodi kavasse lisatud uued meetmed aitavad veelgi kaasa viimaste aastate riigipõhiste soovituste ja 2024. aastal esitatud uute riigipõhiste soovituste täitmisele.

(23)

Seoses õiglase rohe- ja digipöörde ühise prioriteediga, sealhulgas määruses (EL) 2021/1119 sätestatud kliimaeesmärkidega, sisaldab kava meetmeid, millega toetada kliimaneutraalsust ja lahendada kliimamuutustega kohanemise probleeme. Selleks et suurendada jõupingutusi 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks ning lõimitud riikliku energia- ja kliimakava rakendamiseks, kehtestatakse vähese CO2 heitega arengu strateegia rakendamiseks planeerimisraamistik, mis hõlmab ettepanekut siduvate sektoripõhiste heitkoguste vähendamise eesmärkide kohta sektorite jaoks, kus CO2 heidet on kõige raskem vähendada, ning kliimameetmete sotsiaalfondi kasutuselevõtuks vajalike struktuuride loomist. Kliimamuutustele vastupanu võime tugevdamiseks võetakse vastu tegevuskava koos näitajatega, et kiirendada kliimamuutustega kohanemise strateegia rakendamist. Need meetmed on seotud 2023. aasta riigipõhiste soovitustega ELi vahendite tulemusliku kasutamise kohta ja 2023. aasta riigipõhise soovitusega üldise sõltuvuse vähendamise kohta fossiilkütustest.

Kava sisaldab taaste- ja vastupidavuskava meetmeid, millega toetatakse avaliku halduse, kohtusüsteemi ja riigivara tugevdamist haldus- ja kohtuprotsesside digitaliseerimise ja lihtsustamise, riikliku IKT-taristu täiustamise, digiteenuste võrgu laiendamise ning kodumajapidamiste jaoks lairibaühenduse ja 5G juurdepääsu laiendamise kaudu. Riikliku IKT-taristu ja digiteenuste reformid ja investeeringud on seotud 2020. aasta riigipõhiste soovitustega, mis käsitlevad digitaristule ja -teenustele juurdepääsu parandamist, oskuste omandamise edendamist ning avaliku halduse tõhususe ja suutlikkuse suurendamist avaliku sektori projektide ja poliitikameetmete kavandamisel ja rakendamisel kesk- ja kohalikul tasandil. Kava sisaldab taaste- ja vastupidavuskavast kaugemale minevaid meetmeid, mille eesmärk on suurendada küberturvalisust, digitaliseerida veelgi avalikke teenuseid ja tugevdada andmehaldust avalikus halduses. Need meetmed puudutavad 2019. ja 2020. aasta riigipõhiseid soovitusi, mis on seotud kohtute elektroonilise side parandamise, kohtusüsteemi tõhususe suurendamise ning digitaristule ja -teenustele juurdepääsu parandamisega. Lisaks sisaldab kava olulisi reforme teadlaskarjääri atraktiivsuse suurendamiseks IKT valdkonnas, mis on seotud 2019. ja 2020. aasta riigipõhiste soovitustega digitaristule ja -teenustele parema juurdepääsu kohta ning investeeringute suunamise kohta rohe- ja digipöördesse. Kava sisaldab ka transpordisektori taaste- ja vastupidavuskava meetmeid, mis puudutavad muu hulgas riigipõhiseid soovitusi digitaristule ja -teenustele juurdepääsu parandamise, rohe- ja digipöörde edendamise, transpordis energianõudluse ja fossiilkütustest sõltuvuse vähendamise ning kestlike transpordilahenduste edendamise kohta. Lisaks sisaldab kava meetmeid, mis on seotud hoonete energiatõhusamaks ja maavärinajärgse renoveerimisega, seismoloogilise andmevõrgu arendamisega, kultuuriväärtusega hoonetest pärit ehitusjäätmete ringkasutusega ja linnade keskkonnahoidliku uuendamise strateegiate väljatöötamisega ning millega täidetakse energiatõhususe, rohepöörde, fossiilkütustest sõltuvuse vähendamise ning taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise jätkamisega seotud riigipõhiseid soovitusi.

(24)

Seoses sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime ühise prioriteediga, sh Euroopa sotsiaalõiguste sambaga, sisaldab kava haridussüsteemi põhjalikku reformi, mille eesmärk on laiendada juurdepääsu alusharidusele ja lapsehoiule ning kõrgharidusele, samuti parandada põhi- ja kõrghariduse kvaliteeti, võttes muu hulgas kasutusele ühe vahetusega õpetamise ja valmistades põhihariduses ette üleminekut kogu päeva hõlmavale koolile. Haridussüsteemi reform on seotud 2019. aasta riigipõhise soovitusega hariduse ja koolituse kättesaadavuse, kvaliteedi ja tööturu vajadustele vastavuse parandamise kohta, 2020. aasta riigipõhise soovitusega oskuste omandamise edendamise kohta, 2024. aasta riigipõhise soovitusega oskuste nappuse vähendamise kohta põhioskuste tugevdamise ning täiendus- ja ümberõppe parandamise kaudu ning 2023. ja 2024. aasta riigipõhiste soovitustega taaste- ja vastupidavuskava järjepideva rakendamise jätkamise kohta. Kava sisaldab ka olulisi tööturureforme, et parandada õigusraamistikku ja suurendada tööhõivet, parandades kutsehariduse ja täiskasvanuhariduse kättesaadavust ja kvaliteeti, pakkudes sihipärast aktiivset tööturupoliitikat ning tugevdades haavatavate rühmade kaasamise ja jälgimise süsteemi. Need reformid puudutavad 2019. ja 2020. aasta riigipõhiseid soovitusi tööturumeetmete ja -asutuste tugevdamise, sotsiaalteenustega tehtava koostöö parandamise ning töötushüvitise ja tagatud miinimumhüvitiste piisavuse parandamise kohta. Sotsiaalse vastupanuvõime valdkonnas sisaldab kava pensionisüsteemi reformi, et suurendada pensionide piisavust, ning sotsiaalhoolekandesüsteemi põhjalikke reforme, mille eesmärk on vähendada haavatavate rühmade vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohtu, integreerides sotsiaalhüvitised ning parandades deinstitutsionaliseeritud kogukonnapõhiste sotsiaalteenuste, eelkõige pikaajalise hoolduse kvaliteeti ja kättesaadavust. Need sotsiaalhoolekande reformid on seotud 2019. aasta riigipõhise soovitusega sotsiaaltoetuste konsolideerimise ja nende mõju parandamise kohta vaesuse vähendamiseks, 2020. aasta riigipõhise soovitusega töötushüvitiste ja tagatud miinimumhüvitiste piisavuse parandamise kohta ning 2024. aasta riigipõhise soovitusega tööjõu ja oskuste nappuse vähendamise kohta, hõlbustades juurdepääsu ametlikule pikaajalisele hooldusele kodus ja kogukonnas. Kava sisaldab ka mitmeid meetmeid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate laste kaitsmiseks Euroopa lastegarantii raames.

Lisaks sisaldab kava meetmeid, mille eesmärk on veelgi parandada avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemuslikkust ja konkurentsivõimet, vähendades riiklike teadusasutuste ja kõrgharidusasutuste killustatust ning andes teadusprojektidele toetusi uue programmiraamistiku alusel, kooskõlas 2019. aasta riigipõhiste soovitustega keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas teadusuuringutele ja innovatsioonile ning parandada riiklike ametiasutuste suutlikkust kavandada ja kujundada avalikke projekte ja poliitikat, 2020. aasta riigipõhise soovitusega avaliku sektori asutuste tõhususe ja suutlikkuse suurendamise kohta avalike projektide kavandamisel ja rakendamisel ning 2024. aasta riigipõhiste soovitustega taaste- ja vastupidavuskava rakendamise jätkamise kohta ning konkurentsivõime parandamise kohta riiklike teadusasutuste suure killustatuse vähendamise abil. Lisaks sisaldab kava reforme, mille eesmärk on parandada avaliku halduse toimimist avalike teenistujate suutlikkuse parandamise abil kooskõlas 2020. aasta riigipõhise soovitusega avaliku halduse tõhususe ja suutlikkuse suurendamise kohta avaliku sektori projektide kavandamisel ja rakendamisel, 2022. ja 2024. aasta riigipõhiste soovitustega taaste- ja vastupidavuskava rakendamise jätkamise kohta ning 2024. aasta riigipõhise soovitusega oskuste nappuse vähendamise kohta. Lisaks sisaldab kava taaste- ja vastupidavuskava hoonete renoveerimise komponentide meetmeid, keskendudes maavärinajärgseks ja energiatõhusaks renoveerimiseks vajalike oskuste arendamisele ning võttes ehituses kasutusele uued täiskasvanuõppe programmid kolmandate riikide töötajatele – see on seotud riigipõhiste soovitustega, mis käsitlevad rohepöördeks vajalike oskuste omandamise edendamist, rahaliste vahendite tõhusa kasutamise tagamist ning taaste- ja vastupidavuskava rakendamise jätkamist.

(25)

Energiajulgeoleku ühise prioriteediga seoses sisaldab kava peamisi taaste- ja vastupidavuskava investeeringuid, mille eesmärk on ajakohastada elektrivõrke, suurendada veeldatud maagaasi taasgaasistamisvõimsust ja laiendada piiriülest gaasitransporditaristut. Lisaks hõlmab see meetmeid, millega toetatakse taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, hoonete energiatõhusaks renoveerimist, tööstuse energiatõhusust ja kestlikku heitevaba transporti, käsitledes samal ajal energiaostuvõimetust. Need meetmed on seotud 2019. aasta riigipõhiste soovitustega keskenduda investeerimispoliitikas energiatõhususele, taastuvatele energiaallikatele ja keskkonnataristule, 2020. aasta riigipõhise soovitusega keskenduda investeeringutes rohe- ja digipöördele, eelkõige keskkonnataristule, puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele, 2022. aasta riigipõhiste soovitustega fossiilkütuste impordi mitmekesistamise ja fossiilkütustest üldise sõltuvuse vähendamise ning taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu kiirendamise kohta, 2022., 2023. ja 2024. aasta riigipõhiste soovitustega taaste- ja vastupidavuskava rakendamise jätkamise kohta ning 2023. aasta riigipõhise soovitusega vähendada sõltuvust fossiilkütustest, kiirendades taastuvenergia kasutuselevõttu.

(26)

Kava ei sisalda üksikasju kaitsevõime ühise prioriteediga seotud investeeringute või reformide kohta.

(27)

Lisaks sisaldab kava muid poliitikameetmeid, mis lähevad kaugemale ELi ühistest prioriteetidest, muu hulgas riigivara haldamise parandamiseks, vähendades riigile kuuluvate ettevõtete arvu, parandades nende juhtimist, muu hulgas viies riiklikud standardid kooskõlla rahvusvaheliste parimate tavadega, ning tugevdades inimsuutlikkust jälgida riigile kuuluvate ettevõtete üldjuhtimist. Need meetmed on seotud 2019. aasta riigipõhise soovitusega parandada riigile kuuluvate ettevõtete üldjuhtimist ning kiirendada riigile kuuluvate ettevõtete ja mitteaktiivsete varade müüki. Lisaks hõlmab kava ka teenuste turgude liberaliseerimist, haldus- ja eelarvekoormuse vähendamist ning idufirmade kasvu toetamise tugevdamist. Need meetmed on seotud 2019. aasta riigipõhise soovitusega, mis käsitleb toodete ja teenuste turu ülemäärast reguleerimist ning kõige koormavamate maksulaadsete lõivude vähendamist, ning 2020. aasta riigipõhiste soovitustega, mis käsitlevad kauba- ja teenuseturgude maksulaadsete lõivude ning regulatiivsete piirangute edasist vähendamist ning majanduse elavdamiseks tehtavate erainvesteeringute edendamist. Kava sisaldab ka selliseid meetmeid nagu laenude ja intressitoetuste andmine mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ja suurettevõtjate projektide toetamine ning omakapitali- ja kvaasiomakapitali instrumentidesse investeerimine – need meetmed on seotud 2020. aasta riigipõhise soovitusega väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate likviidsuse tagamise meetmete säilitamise kohta ning 2024. aasta riigipõhise soovitusega ELi fondidest toetatavate investeeringute kiirendamise kohta. Lisatud on ka meetmed kapitaliturgude tõhusama toimimise edendamiseks kooskõlas viimati 2024. aasta riigipõhise soovitusega parandada juurdepääsu erinevatele rahastamisallikatele ja edendada kapitaliturge. Kava sisaldab ka taaste- ja vastupidavuskava meetmeid, mis käsitlevad meresadamate ajakohastamist ning täielikult autonoomsete ja elektrisõidukite ning taristu kohandamist puudega reisijate vajadustele, et täita 2020. aasta riigipõhine soovitus digitaristule ja -teenustele juurdepääsu parandamise kohta. Lisaks sisaldab kava taaste- ja vastupidavuskava meetmeid, mis käsitlevad kultuuriväärtusega hoonete energiatõhusaks renoveerimist, seismiliste andmete integreerimist ruumiliste planeeringute eksperdibaasidesse ning korterelamute energiatarbimise seire mudeli kohaldamise suuniste vastuvõtmist, et täita muu hulgas 2020. aasta riigipõhine soovitus digitaristule ja -teenustele juurdepääsu parandamise kohta.

Lisaks on kava eesmärk tugevdada tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet, laiendades juurdepääsu teenustele uuenduslike mudelite kaudu, investeerides tipptasemel seadmetesse ja taristusse ning ravimite menetlemise digitaliseerimisse, parandades samal ajal ravi kvaliteeti ühtlustatud kliiniliste suuniste ja erikoolituste abil. Nende jõupingutuste eesmärk on tegeleda peamiste tervisehoiuprobleemidega (nt onkoloogia ja ootenimekirjad), tõhustades samal ajal ka jäätme- ja ressursihaldust tervishoiuasutustes ning täites seega 2020. aasta riigipõhiseid soovitusi tervishoiusüsteemi vastupanuvõime suurendamise ning tervishoiuteenuste tasakaalustatud jaotamise ja e-tervise edendamise kohta ning 2021. aasta riigipõhist soovitust kestliku tervishoiu maksureformide kohta. Koolitusaspektid on seotud ka 2020. aasta riigipõhise soovitusega oskuste omandamise edendamise kohta. Väljaspool taaste- ja vastupidavuskava rakendab Horvaatia meetmeid, mis hõlmavad e-tervise, palliatiivse ravi ja tervisetehnoloogia hindamise arendamist ning tervislike eluviiside edendamist ja haiguste ennetamist.

(28)

Kavas antakse teavet kooskõla ja asjakohasel juhul täiendavuse kohta seoses ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Horvaatia taaste- ja vastupidavuskavaga. Ühtekuuluvuspoliitika raames tehtavad investeeringud, mille eesmärk on tugevdada teadus- ja innovatsioonisuutlikkust, täiendavad taaste- ja vastupidavuskava investeeringuid ja reforme, mille eesmärk on parandada avaliku teadussektori tulemuslikkust ja ettevõtete innovatsiooniväljundit. Investeeringud haridusasutustesse, hõlmates kõiki haridustasemeid, täiendavad taaste- ja vastupidavuskava investeeringuid ning aitavad parandada juurdepääsu alusharidusele ja lapsehoiule ning kõrgharidusele, samuti tõsta põhihariduse kvaliteeti.

(29)

Kavas antakse ülevaade Horvaatia avaliku sektori investeerimisvajadustest seoses ELi ühiste prioriteetidega, välja arvatud neljanda prioriteedi puhul, mis on seotud kaitsevõime suurendamisega. Kavaga aidatakse rahuldada Horvaatia avaliku sektori investeerimisvajadusi, mis tulenevad ELi ühistest prioriteetidest. Seoses õiglase rohe- ja digipöördega seotud esimese ühise prioriteediga, sealhulgas Euroopa kliimamääruse järgimisega, kirjeldatakse kavas 78 meetme investeerimisvajadusi. Meetmed on muu hulgas seotud investeeringutega rohelisse energiasse ja vesinikku, energiatõhususega ja puhta energia edendamisega, investeeringutega kestlikku linna- ja raudteetransporti, avaliku halduse ja kohtusüsteemi digitaliseerimisega ning teadus- ja arendustegevuse toetamise ja edendamisega. Sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõimega seotud prioriteedi, sh Euroopa sotsiaalõiguste sambaga seoses kirjeldatakse kavas 30 meetme investeerimisvajadusi. Need on muu hulgas seotud meetmetega, millega parandatakse juurdepääsu taskukohasele eluasemele, täiskasvanuhariduse programmidega, ümberõppe ja oskuste täiendamise vautšeritega, aktiivse tööturupoliitikaga, alusharidus- ja lapsehoiuasutuste ehitamise ja ajakohastamisega, põhi- ja keskkoolidega, sh põhikoolides ühele vahetusele ülemineku lõpuleviimisega, ning demograafilise taaselustamise meetmetega, et toetada lastega perekondi ja vältida rahvastikukadu. Energiajulgeolekuga seotud prioriteediga seoses kirjeldatakse kavas 15 meetme investeerimisvajadusi, mis on muu hulgas seotud energiatõhususe parandamisega hoonete renoveerimise abil, puhta energia edendamisega vesiniku tootmisvõimsuse ja laadimisjaamade arendamise kaudu ning elektri ülekandevõrgu ajakohastamisega.

(30)

Üldiselt on komisjon seisukohal, et Horvaatia kava vastab määruse (EL) 2024/1263 nõuetele.

(31)

Nõukogu tervitab Horvaatia keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava ning leiab, et selle täielik rakendamine aitaks tagada riigi rahanduse usaldusväärsuse ja toetada valitsemissektori võla jätkusuutlikkust ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu.

(32)

Nõukogu võtab teadmiseks kavale antud komisjoni hinnangu. Nõukogu kutsub siiski komisjoni üles esitama oma hinnangu tulevaste kavade kohta eri dokumendis eraldiseisvalt komisjoni soovitustest nõukogu soovituste kohta.

(33)

Nõukogu võtab teadmiseks komisjoni hinnangu kavas esitatud netokulude kava ja peamiste makromajanduslike eelduste kohta, sealhulgas seoses komisjoni varasemate suunistega, ning kava netokulude kava mõju valitsemissektori eelarvepuudujäägile ja võlale. Nõukogu võtab teadmiseks komisjoni hinnangu, et kuigi makromajanduslikud ja eelarve-eeldused erinevad mõnel juhul komisjoni eeldustest, sealhulgas ajakohastatud makromajanduslike ja eelarveandmete arvessevõtmiseks, on need üldiselt nõuetekohaselt põhjendatud ja nende aluseks on usaldusväärsed majanduslikud argumendid. Nõukogu võtab teadmiseks kava laiaulatusliku eelarvestrateegia ja väljavaateid ähvardavad riskid, mis võivad mõjutada makromajandusliku stsenaariumi ja selle aluseks olevate eelduste realiseerumist ning kava netokulude kava järgimist. Nõukogu väljendab heameelt eelkõige ka selle üle, et enne kava esitamist suheldi riiklikul tasandil asjaomaste sidusrühmadega. Nõukogu märgib samuti, et geopoliitilised riskid võivad avaldada survet kaitsekulutustele.

(34)

Nõukogu eeldab, et Horvaatia on valmis oma eelarvestrateegiat vajaduse korral kohandama, et tagada netokulude kava järgimine. Nõukogu on otsustanud tähelepanelikult jälgida majanduse ja eelarve arengut, sealhulgas suundumusi, mis on aluseks kava stsenaariumile.

(35)

Nõukogu leiab, et edasised arutelud, et jõuda ühisele arusaamisele netokulude kumulatiivsete kasvumäärade iga-aastase järelevalvemõju kohta, peavad toimuma enne eelarvejärelevalve järgmist vooru.

(36)

Nõukogu võtab teadmiseks komisjoni kirjelduse reformide ning investeerimisvajaduste ja -kavatsuste kohta, millega lahendada Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme, ning rõhutab, kui oluline on tagada selliste reformide ja investeeringute elluviimine. Nõukogu hindab komisjoni esitatud aruannete põhjal selliseid reforme ja investeeringuid ning jälgib nende rakendamist Euroopa poolaasta raames.

(37)

Nõukogu jääb ootama Horvaatia iga-aastaseid eduaruandeid, mis sisaldavad eelkõige teavet nõukogu kehtestatud netokulude kava rakendamisel tehtud edusammude kohta ning laiemate reformide ja investeeringute elluviimise kohta Euroopa poolaasta raames.

(38)

Nõukogu peaks kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 17 Horvaatiale soovitama kavas esitatud netokulude kava,

1.