<!DOCTYPE html PUBLIC "yes" "xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<!--GENDOC2XHTML # converter_version: 1.2.15-->
  <head>
    <title>2026-07-202607C109202402420-00-TRA-DOC-ET-CONCL-C-0242-24-202510361-07_00</title>
    <meta content="text/html; charset=utf-8" http-equiv="Content-Type"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedDate"/>
    <meta content="et-EE" name="Gendoc_Lang"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GenerationDate"/>
    <meta content="" name="IsFlattened"/>
    <meta content="1" name="NumProc"/>
    <meta content="Final" name="Gendoc_EditionType"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumberSuite"/>
    <meta content="5/08/2026 17:39:23" name="Gendoc_LastVerificationDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_ProcedureNumber"/>
    <meta content="et" name="Gendoc_LangCode"/>
    <meta content="CNC" name="TypeDoc"/>
    <meta content="fq28TYouku2D1nSABcLdntdCk9xf/VLmt7/yZaZlIJ1tsxt79JaiH9JIkeB0uBO3rLWFAGYWlWNcs+Q/2/ZczNgaZensVJ/gZkb9H4Esuwd64F4Frp3a2e8VoJAhO8Q3DWuQPqCprd6h9dago0nb4xFGRuOMyZKAvXnrYi/e044=" name="GenDocUID"/>
    <meta content="P" name="TypeProc"/>
    <meta content="" name="CreateCustomParts"/>
    <meta content="OK" name="ReadyToPublish"/>
    <meta content="majo" name="Gendoc_User"/>
    <meta content="" name="EP_Mode"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGenerated"/>
    <meta content="" name="Gendoc_Vademecum"/>
    <meta content="0242" name="NumeroOrdre"/>
    <meta content="2024" name="Annee"/>
    <meta content="P" name="Gendoc_ProcedureType"/>
    <meta content="" name="EP_Version"/>
    <meta content="ET" name="Langue"/>
    <meta content="majo" name="Gendoc_DGTGeneratedUser"/>
    <meta content="FAST_document_go_ok" name="Gendoc_LastVerificationStatus"/>
    <meta content="CNC_C" name="Gendoc_GendocTemplateType"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlockFlatP"/>
    <meta content="GenDoc 08-10-25 11:11:48" name="Created"/>
    <meta content="" name="Canevas3_Vademecum"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlock"/>
    <meta content="" name="Gendoc_CaseYear"/>
    <meta content="false" name="Generation_In_Progress"/>
    <meta content="C" name="Juridiction"/>
    <meta content="1a86d046e66e4758a3a83d06ddcce978" name="DocumentIdentifier"/>
    <meta content="0242" name="Gendoc_CaseNumber"/>
    <meta content="ImportedWithoutSource" name="SdlIdentifier"/>
    <meta content="PV" name="NatureAff"/>
    <meta content="PV" name="Gendoc_CaseNature"/>
    <meta content="0001" name="NumSuite"/>
    <meta content="C" name="Gendoc_Juridiction"/>
  </head>
  <body>
    <div style="header">
      <div id="rId24" style="first"/>
      <div id="rId20" style="even">Kohtujurist Spielmanni ettepanek – Kohtuasi C‑242/24 P</div>
      <div id="rId21" style="default">Komisjon vs. Saksamaa (koostootmiseks antav abi)</div>
    </div>
    <p class="C36Centre" id="para-1" title="page-1">
      KOHTUJURISTI ETTEPANEK
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-2" title="page-1">
      DEAN SPIELMANN
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-3" title="page-1">
      esitatud 23. oktoobril 2025 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-1" href="#t-1">1</a>
</span>)
      
    </p>
    <p class="C38Centregrasgrandespacement" id="para-4" title="page-1">
      Kohtuasi C‑242/24 P
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-5" title="page-1">
      Euroopa Komisjon
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-6" title="page-1">
      versus
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-7" title="page-1">
      Saksamaa Liitvabariik
    </p>
    <p class="C71Indicateur" id="para-8" title="page-1">
      Apellatsioonkaebus – Riigiabi – Saksamaa seaduse soojus- ja elektrienergia koostootmise kohta teatud sätete alusel antud abi – Riigisisesed õigusnormid, mis näevad jaotusvõrguettevõtjatele ette kohustuse hankida taastuvatest energiaallikatest elektrit tootvatelt tootjatelt hinnaga, millele lisandub preemia, millega võib kaasneda boonus – Mõiste „riigiabi“ – Riigi ressurssidest antav abi
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-9" title="page-2">
      
        <br/>
      
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sissejuhatus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Komisjon palub oma apellatsioonkaebuses tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 24. jaanuari 2024. aasta kohtuotsuse Saksamaa vs. komisjon (T‑409/21, edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus“, EU:T:2024:34), millega Üldkohus tühistas komisjoni 3. juuni 2021. aasta otsuse C(2021) 3918 (final) riigiabi SA.56826 (2020/N) kohta – Saksamaa – Soojus- ja elektrienergia koostootmise toetuskava ja riigiabi SA.53308 (2019/N) 2020. aasta reform – Saksamaa – Olemasolevate soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamade toetuskava muutmine (21. detsembri 2015. aasta soojus- ja elektrienergia koostootmise seaduse uue reguleerimise seaduse (Gesetz zur Neuregelung des Kraft-Wärme-Kopplungsgesetzes; BGBl. 2015 I, lk 2498; edaspidi „2016. aasta KWKG“) § 13) (edaspidi „vaidlusalune otsus“), milles tuvastatakse, et eri meetmed soojus- ja elektrienergia koostootmise (combined heat and power; edaspidi „CHP“) jaamades elektritootmise toetamiseks (edaspidi „vaidlusalused meetmed“) kujutavad endast riigiabi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolevas kohtuasjas palutakse Euroopa Kohtul selgitada, kuidas tõlgendada ELTL artikli 107 lõikes 1 ette nähtud „riigi ressursside“ tingimust. Eelkõige on Euroopa Kohtul võimalus võtta seisukoht küsimuses, kas 13. märtsi 2001. aasta kohtuotsuse PreussenElektra (C‑379/98, edaspidi „kohtuotsus PreussenElektra“, EU:C:2001:160) – milles on ette nähtud õiguslik kriteerium riigi ressursside kaasamise välistamiseks – ulatust tuleb mõista kitsamalt, kui nähtub vaidlustatud kohtuotsusest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidluse taust, vaidlusalune otsus ja vaidlustatud kohtuotsus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidluse taust on esitatud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 2–26. Selle võib kokku võtta järgmiselt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlusalused meetmed ja nende rahastamine</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Saksamaa ametiasutused teatasid 28. jaanuaril 2019 ja 23. septembril 2020 komisjonile mitmest 2016. aasta KWKG muutmise meetmest, millest mõnda muudeti veel 2020. aasta detsembris. Kõik need meetmed vastavad CHP toetust käsitlevatele õigusaktidele, mis kehtivad alates 1. jaanuarist 2021 (edaspidi „2020. aasta KWKG“), ning nendele lisandub veel viimane muudatus, mis puudutab tasu ülempiiri, mis on kehtestatud vesinikutootjate kasuks, nagu on ette nähtud 2020. aasta KWKG §-s 27.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">2020. aasta KWKG eesmärk on muu hulgas parandada energiatõhusust ning kliima- ja keskkonnakaitset, suurendades CHP elektrienergia netotoodangut 2025. aastaks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selleks on nimetatud seaduses ette nähtud toetusmeetmed i) elektrienergia tootmiseks uutes, ajakohastatud ja uuendatud tõhusates CHP jaamades, ii) energiatõhusate kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide jaoks, iii) soojus- ja jahutushoidlate jaoks, iv) elektrienergia tootmiseks olemasolevates suure tõhususega ja gaasiga köetavates CHP kaugküttesektori elektrijaamades (edaspidi koos „CHP toetusmeetmed“) ning v) meede, millega nähakse ette tasu ülempiir vesinikutootjate kasuks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">7.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Need meetmed seisnevad kas preemias, millega võib kaasneda boonus, mis lisandub toodetud elektrienergia turuhinnaga müügist saadavale tulule, või – üksnes tööstusgaasi tootmise puhul, kui vesiniku tootmine moodustab suurema osa kogulisandväärtusest – selle tasu ülempiiris, mille võrguettevõtjad võivad vesinikutootjatelt sisse nõuda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">8.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Toetust antakse kas riikliku reguleeriva asutuse, st Bundesnetzagenturi (Saksamaa föderaalne võrguamet; edaspidi „BNetzA“) korraldatud hankemenetluste kaudu või otse 2020. aasta KWKG alusel. Viimasel juhul on toetusesaajatel automaatselt õigus saada toetust, kui nad vastavad toetuskõlblikkuse kriteeriumidele, mida kontrollib toetusesaajate taotluse alusel Bundesamt für Wirtschaft und Ausfuhrkontrolle (Saksamaa föderaalne majandus- ja ekspordikontrolli amet; edaspidi „BAFA“). Kui nad vastavad kõigile kriteeriumidele, peab BAFA väljastama toetuskõlblikkust kinnitava dokumendi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">9.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolevas kohtuasjas on eriti oluline vaidlusaluste meetmete rahastamise mehhanism, mida Üldkohus kirjeldab kahetasandilisena.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">10.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimesel tasandil on jaotus- või põhivõrguettevõtja õiguslikult kohustatud maksma tema võrguga ühendatud CHP jaamade, hoidlate ning kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide käitajatele (edaspidi „CHP jaamade ja muude CHPga seotud käitiste käitajad“ või „CHP toetusesaajad“) 2020. aasta KWKGs ette nähtud summa ning neil toetusesaajatel on õigus see summa saada (edaspidi „KWKG lisatasu“).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">11.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tagamaks, et igale võrguettevõtjale oleks võimalik hüvitada täiendav rahaline koormus, mis tuleneb tema 2020. aasta KWKGst tulenevatest kohustustest, on selle seadusega kehtestatud mehhanism, mille kohaselt jaotatakse see koormus (jaotus- või põhi)võrguettevõtjate vahel õiglaselt ja proportsionaalselt nende võrku ühendatud klientide tarbimisega ning seejärel kompenseeritakse 2020. aasta KWKG tasu abil.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">12.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nii hüvitavad põhivõrguettevõtjad kõigepealt jaotusvõrguettevõtjatele kogusumma, mille viimased on CHP toetusesaajatele maksnud. Seejärel arvutavad põhivõrguettevõtjad välja nende poolt jaotusvõrguettevõtjatele ja CHP toetusesaajatele tehtud maksete kogusumma. See kogusumma jagatakse seejärel elektrienergia kogutarbimisega. Tulemuseks on elektri keskmine koormus kilovatt-tunni (KWh) kohta vaidlusaluste meetmete puhul (edaspidi „KWKG tasu“). Jaotusvõrguettevõtjad on kohustatud maksma põhivõrguettevõtjatele KWKG tasu iga KWh elektrienergia eest, mida nad on lõpptarbijatele jaotanud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">13.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhivõrguettevõtjad arvutavad KWKG tasu suuruse igal aastal BAFA ja BNetzA kontrolli all vastavalt 2020. aasta KWKGs ette nähtud meetodile. Seda väljendatakse ühtse hinnana tarbitud elektrienergia KWh kohta, kusjuures teatavatele kasutajakategooriatele kohaldatakse vähendatud määra.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">14.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisel tasandil on võrguettevõtjatel õigus – ilma et nad oleksid selleks seaduse alusel kohustatud – kanda KWKG tasu edasi nende võrgutasude arvutamisel, mida nad küsivad oma klientidelt, kes on elektrienergia lõpptarbijad, iga Saksamaal elektrivõrgu kaudu tarnitud KWh elektrienergia eest. Erandina on põhivõrguettevõtjatel õigus nõuda vähendatud KWKG tasu energia suurtarbijatelt, näiteks vesinikutootjatelt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">15.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">2020. aasta KWKG näeb kõnealuste meetmete ja niisiis kogu KWKG tasu jaoks ette iga-aastase eelarvepiiri 1,8 miljardit eurot.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlusalune otsus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">16.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon võttis vaidlusaluse otsuse vastu 3. juunil 2021.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">17.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon kvalifitseeris oma otsuses vaidlusalused meetmed riigiabiks ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, leides nimelt, et neid rahastati riigi ressurssidest. Täpsemalt järeldas komisjon vaidlusaluse otsuse punktides 220 ja 221 esiteks, et CHP toetusmeetmeid rahastati riigi kehtestatud de iure kohustuslikust maksest saadud tulust, mida hallatakse ja kasutakse vastavalt õigusnormidele. Teiselt poolt leidis ta, et meede, mis puudutab KWKG tasu ülempiiri, mida kohaldatakse vesinikutootjatele, kujutab endast loobumist riigi ressurssidest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">18.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon leidis siiski, et vaidlusalused meetmed on ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c alusel siseturuga kokkusobivad, mistõttu ta otsustas jätta vastuväited esitamata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">19.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Saksamaa Liitvabariik esitas Üldkohtule vaidlusaluse otsuse tühistamiseks hagi, mille põhjendamiseks esitas ta üheainsa väite, mille kohaselt on ELTL artikli 107 lõiget 1 vääralt tõlgendatud ja kohaldatud, sest komisjon tuvastas, et ettevõtjad, keda vaidlusalused meetmed puudutavad, said riigi ressurssidest antud abi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">20.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohus tuletas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 36 meelde 12. jaanuari 2023. aasta kohtuotsusest DOBELES HES (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-2" href="#t-2">2</a>
</span>) tulenevat kohtupraktikat, mille kohaselt riigi ressurssideks ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses võib kvalifitseerida esiteks vahendid, mida rahastatakse maksudest või muudest kohustuslikest tasudest vastavalt riigisisestele õigusnormidele ning mida hallatakse ja jaotatakse vastavalt neile õigusnormidele (esimene kriteerium), ning teiseks summad, mis on pidevalt avaliku kontrolli all ja seega pädevate riigiasutuste käsutuses (teine kriteerium). Need kaks kriteeriumi on ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses mõiste „riigi ressursid“ alternatiivsed kriteeriumid (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-3" href="#t-3">3</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">21.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigepealt analüüsis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 41–118, kas CHP toetusmeetmeid rahastati riigi ressurssidest, ning seejärel analüüsis ta kohtuotsuse punktides 119–126, kas see oli nii meetme puhul, mis puudutab KWKG tasu ülempiiri, mida kohaldati vesinikutootjatele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">22.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab CHP toetusmeetmeid, siis analüüsis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 56–90 esiteks, kas KWKG tasu või KWKG lisatasu kujutavad endast maksu või muud kohustuslikku tasu esimese kriteeriumi tähenduses. Teiseks kontrollis ta selle kohtuotsuse punktides 91–100, kas selle tasu või lisatsu summad jäävad pideva avaliku kontrolli alla teise kriteeriumi tähenduses. Kolmandaks lükkas ta kohtuotsuse punktides 101–117 tagasi komisjoni argumendid kohtuotsusest PreussenElektra tuleneva kohtupraktika kohaldamise kohta käesolevas asjas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">23.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimese kriteeriumi puhul leidis kõigepealt Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 67 eelkõige, et CHP toetusesaajatele võrguettevõtjate kohustuslikud maksed, mis tehti tarneahela „esimesel tasandil“, puudutasid üksnes vahendite eraldamist vastavalt seadusele, kuna võrguettevõtjad olid seaduse alusel kohustatud CHP toetusesaajaid rahaliselt toetama. Seevastu ei anna need mingit teavet võrguettevõtjate kasutatud vahendite päritolu kohta. Üldkohtu hinnangul tähendaks selle tuvastamine, et need maksed kujutavad endast maksu või muud kohustuslikku tasu asjakohase kohtupraktika tähenduses, et CHPd toetavate meetmete rahastamine on sama, mis rahaliste vahendite andmine toetusesaajatele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">24.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seejärel eristas Üldkohus kohtuotsuse punktides 68–71 olukorda käesolevas asjas, kus võrguettevõtjatel ei ole mingit seadusest tulenevat kohustust kanda KWKG tasu edasi oma klientidele tarneahela teisel tasandil, olukordadest, mida analüüsiti kohtupraktikas, millele komisjon oma otsuse toetuseks tugineb (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-4" href="#t-4">4</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">25.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks leidis Üldkohus kohtuotsuse punktides 71 ja 72, et komisjon ei ole selgitanud, millal ja kelle poolt vahendeid hallati.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">26.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks täpsustas Üldkohus kohtuotsuse punktides 73–77, et ei saa väita, et riik sai võrguettevõtjate vahendid endale, sest nad ei olnud tingimata CHP toetusmeetmetega kaasneva rahalise koormuse lõppvõlgnikud. Nimelt piisas võrguettevõtjate võimalusest panna nende meetmete koormus oma klientidele, et välistada, et võrguettevõtjad on rahalise koormuse lõppvõlgnikud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">27.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab teist kriteeriumi, nimelt riigi kontrolli kõnealuste ressursside üle, siis tõdes Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 93, et komisjon ei ole seda selgelt ja sõnaselgelt vaidlusaluses otsuses analüüsinud, sest need kaks kriteeriumi on alternatiivsed.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">28.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Igal juhul leidis Üldkohus kohtuotsuse punktides 98–100, et teine kriteerium ei olnud kõnealusel juhul täidetud. Asjaolu, et kasutatud vahendid olid seadusega ette nähtud üksnes teatavate ülesannete täitmiseks, tõendas muude vastupidiste tõendite puudumisel pigem, et riigil ei olnud võimalik neid vahendeid käsutada, see tähendab, et riik ei oleks saanud otsustada seaduses ettenähtust erineva sihtotstarbe üle.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">29.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab kohtuotsusest PreussenElektra tulenevat kohtupraktikat, siis otsustas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 101–117, et komisjon leidis ekslikult, et see ei ole käesoleval juhul kohaldatav, kuna CHP toetusmeetmed ei kujutanud endast „pelka hindade reguleerimist“ selle kohtuotsuse tähenduses. Nimelt oleks komisjon selleks pidanud sõltumata küsimusest, kas CHP toetusmeetmed kujutavad endast „pelka hindade reguleerimise“ meedet või mitte, tõendama, et eelist CHP toetusesaajatele ei andnud võrguettevõtjad, kes on eraõiguslikud üksused, enda rahalistest vahenditest, vaid riik oli neid volitanud riigi ressursse haldama.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">30.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Olles järeldanud, et CHP toetuseks võetud meetmeid ei rahastatud riigi ressurssidest, järeldas Üldkohus sellest vaidlustatud kohtuotsuse punktides 119–126, et vesinikutootjate kasuks KWKG tasu ülempiiri kehtestamist ei saa samastada riigi ressurssidest loobumisega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">31.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle põhjenduse alusel nõustus Üldkohus Saksamaa Liitvabariigi ainsa väitega ja tühistas vaidlusaluse otsuse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Menetlus ja poolte nõuded Euroopa Kohtus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">32.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon esitas 3. aprillil 2024 vaidlustatud kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse. Komisjon palub Euroopa Kohtul tühistada vaidlustatud kohtuotsus ja jätta esimeses kohtuastmes esitatud hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">33.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teise võimalusena palub ta Euroopa Kohtul osas, mis puudutab vaidlusaluse otsuse põhjenduse 198 punktides a–d nimetatud meetmeid, nimelt CHP toetusmeetmeid, tühistada vaidlustatud kohtuotsus ja jätta esimeses kohtuastmes esitatud hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">34.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Igal juhul palub komisjon mõista esimese kohtuastme ja apellatsioonimenetluse kohtukulud välja Saksamaa Liitvabariigilt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">35.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Saksamaa Liitvabariik palub Euroopa Kohtul jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jätta vaidlustatud kohtuotsus muutmata ning mõista kohtukulud välja komisjonilt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">36.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poolte kohtukõned kuulati ära 11. juuni 2025. aasta kohtuistungil.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">37.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon põhjendab oma apellatsioonkaebust, mis puudutab üksnes CHP toetusmeetmeid, üheainsa väitega, et ELTL artikli 107 lõikes 1 sätestatud „riigi ressursside“ kriteeriumi tõlgendamisel ja faktiliste asjaolude õiguslikul kvalifitseerimisel on rikutud õigusnormi. Väide koosneb kahest osast. Enne nende analüüsimist pean siiski vajalikuks teha mõne sissejuhatava märkuse asjasse puutuva õigusliku raamistiku kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sissejuhatavad märkused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">38.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tuleb meenutada, et riigiabiks kvalifitseerimine eeldab, et täidetud on neli tingimust, sealhulgas riigi sekkumine või sekkumine riigi ressursside abil. Juba ammu on välja kujunenud, et selline tingimus on täidetud esiteks siis, kui meede on otseselt või kaudselt antud riigi ressurssidest, ja teiseks siis, kui meede on omistatav asjaomasele liikmesriigile (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-5" href="#t-5">5</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">39.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Omistatavuse tingimus nõuab selle analüüsimist, kas ametiasutused osalesid meetme võtmises. On selge, et iga seadusandlikul teel kehtestatud meede on ainuüksi seetõttu omistatav asjaomasele liikmesriigile (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-6" href="#t-6">6</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">40.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab käesolevas kohtuasjas komisjoni esitatud ainsa väite esemeks olevat tingimust, et eelis peab olema antud riigi ressurssidest, siis on Euroopa Kohus korduvalt otsustanud, et selle tingimuse täidetus nõuab riigieelarvel lasuvat erilist rahalist koormust (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-7" href="#t-7">7</a>
</span>). Lisaks on ta täpsustanud, et selline rahaline koormus ei teki mitte ainult siis, kui avaliku sektori vahendid tegelikult üle kantakse, vaid ka juhul, kui loobutakse tuludest, mis muidu oleks riigile makstud (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-8" href="#t-8">8</a>
</span>), ning et ei ole vaja, et see koormus oleks tekkinud, kuna piisab selle tekkimise konkreetsest ohust tulevikus (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-9" href="#t-9">9</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">41.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks täiendas Euroopa Kohus sellest kohtupraktikast tulenevat riigi ressursside ülekandmise „dematerialiseerimist“, asudes seisukohale, et mõiste „riigi ressursid“ hõlmab kõiki rahalisi vahendeid, mida avalik-õiguslikud asutused võivad reaalselt ettevõtjate toetamiseks kasutada, ilma et oleks oluline, kas need vahendid kuuluvad või ei kuulu püsivalt riigi vahendite hulka. Euroopa Kohus on leidnud, et isegi kui rahalise toetuse meetme abil antud summad ei ole alaliselt riigikassa valduses, võivad need summad kujutada endast riigi ressursse ka siis, kui need on pidevalt avaliku kontrolli all ja seega pädevatele riigiasutustele kättesaadavad (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-10" href="#t-10">10</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">42.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Avaliku kontrolli kriteeriumi piir tõmmati seejärel kohtuotsuses PreussenElektra. Euroopa Kohtule selle kohtuotsuse aluseks olevas kohtuasjas esitatud küsimused puudutasid Saksa seaduse, mis käsitleb elektrienergia üldkasutatavasse võrku edastamist, § 4 lõikeid 2 ja 3. Selle sätte kohaselt olid elektrienergiaettevõtjad kohustatud ostma oma tarnepiirkonnas taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat miinimumhindadega, mis põhinesid elektrienergiaettevõtjate poolt kõigile lõpptarbijatele tarnitud elektrienergia keskmisel tulul KWh kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">43.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Küsimusele, kas sel viisil kasutati riigi ressursse, vastas Euroopa Kohus eitavalt. Kõigepealt selgitas ta, et ELTL artikli 107 lõikes 1 „liikmesriigi poolt […] antav[a] abi“ ja „riigi ressurssidest“ antava abi eristamise eesmärk on üksnes hõlmata mõistega „riigiabi“ eeliseid, mida annab vahetult riik, ning eeliseid, mida antakse riigi poolt määratud või asutatud avalik-õigusliku või eraõigusliku isiku kaudu (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-11" href="#t-11">11</a>
</span>). Selle järelduse põhjal leidis ta, et erakapitalil põhinevatele elektrimüügiettevõtjatele pandud kohustus osta taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat kindlaksmääratud miinimumhindadega ei too kaasa riigi ressursside otsest ega kaudset üleminekut seda liiki elektrit tootvatele ettevõtjatele (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-12" href="#t-12">12</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">44.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest kohtuotsusest tulenev õiguslik kriteerium kujutab endast eraldusjoont puhtalt regulatiivset laadi riigisiseste meetmete ja abimeetmete vahel, kusjuures ainult viimased toovad kaasa riigi ressursside kasutamise.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">45.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hiljuti paluti Euroopa Kohtul analüüsida „riigi ressursside“ tingimust mitmes kohtuasjas, mis puudutasid riiklikke kavasid, mille eesmärk on toetada elektrienergia, eelkõige taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tootmist, ja mida rahastatakse riigi poolt elektriostjatele kehtestatud hinnalisadest. Mis puudutab tingimust, et eelis peab olema antud riigi ressurssidest, siis kohaldas Euroopa Kohus kriteeriumi, mille kohaselt tuleb eraõiguslikud vahendid kvalifitseerida riigi ressurssideks, kui need pärinevad asjaomase liikmesriigi õigusnormidega kehtestatud kohustuslikest maksetest ning kui neid hallatakse ja jaotatakse vastavalt nendele õigusnormidele (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-13" href="#t-13">13</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">46.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtuotsuses DOBELES HES märkis Euroopa Kohus, et viimati nimetatud kriteerium ja avaliku kontrolli kriteerium on mõiste „riigi ressursid“ kaks alternatiivset kriteeriumi (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-14" href="#t-14">14</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ainsa väite esimene osa</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poolte argumentide kokkuvõte</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">47.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimeses osas väidab komisjon, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et CHP toetusmeetmete rahaline koormus, mille kannavad jaotusvõrguettevõtjad, ei kujuta endast maksu või muud kohustuslikku tasu Euroopa Kohtu praktika tähenduses ning et seega ei kasutatud kõnealusel juhul riigi ressursse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">48.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ta leiab, et Üldkohtu seisukoht põhineb kolmel järeldusel, millest kõigis kolmes on rikutud õigusnormi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">49.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigepealt väidab komisjon, et Üldkohus leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 65–70 ja 89, et riigi ressursside olemasolu tuvastamiseks tuleb vältida igasugust rahaliste vahendite kasutamise ja päritolu segiajamist. Seega tuleb eristada tasu maksmise eest vastutavat isikut isikust, kes on maksu sisse nõudnud ja selle kolmandale isikule abina välja maksnud. Kuna need kaks isikut – nagu käesolevas asjas – langevad kokku, sest iga jaotusvõrguettevõtja on kohustatud tasuma KWKG tasu ning vastutab CHP toetusesaajatele KWKG lisatasu maksmise eest, ei ole tegemist riigi ressurssidega. Seevastu on komisjon seisukohal, et miski ELTL artikli 107 lõikes 1 ega Üldkohtu viidatud kohtupraktikas ei anna alust nõuda, et tasu maksmise eest vastutava isiku, abi andmise eest vastutava isiku ja abisaaja vahel oleks kolmepoolne suhe.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">50.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seejärel leiab komisjon, et Üldkohus heitis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 71, 72 ja 88 talle ette, et ta ei tõendanud, et KWKG lisatasust saadud vahendeid koguti ja hallati vastavalt riigisisestele õigusnormidele. Üldkohus leidis, et nende kogumine ja haldamine on tingimus, mis lisandub kohustusliku tasu olemasolu tingimusele. Seevastu leiab komisjon, et kohtupraktika kohaselt ei ole vaja, et oleks täidetud muud tingimused, nagu vahendite haldamine ja jaotamine vastavalt riigisisestele õigusnormidele, kuna pelk asjaolu, et tegemist on maksuga, piisab riigi ressursside olemasolu tuvastamiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">51.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teise võimalusena lisab komisjon, et igal juhul põhinevad need kaks esimest Üldkohtu järeldust ühel teisel veal, kuna Üldkohus leidis ekslikult, et rahalise koormuse võrguettevõtjate vahel jagamise mehhanismi ei saa pidada „vahendite haldamiseks“, kuna selle mehhanismiga nähti ette üksnes koormuse hüvitamine võrguettevõtjate vahel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">52.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks leiab komisjon, et vaidlustatud kohtuotsuse punktides 73–76 asus Üldkohus seisukohale, et komisjon ei ole tõendanud, et jaotusvõrguettevõtjate suhtes oli tegelikult kehtestatud kohustuslik tasu, kuna neil oli võimalus tasu oma klientidele edasi kanda. Sellega seoses väidab komisjon, et vastavalt kohtupraktikale on riigi ressursside olemasolu tuvastamisel tulemusetu pelk võimalus kanda lisakulud edasi kolmandatele isikutele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">53.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Saksamaa Liitvabariik vaidleb kõigile neile argumentidele vastu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguslik hinnang</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">54.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selguse huvides keskendun oma hinnangus komisjoni kriitikale eri järelduste kohta, mille Üldkohus tegi, kui ta leidis, et vaidlusalune otsus tuleb vaidlustatud kohtuotsuses tühistada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kriitika Üldkohtu esimese järelduse kohta</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">55.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimest järeldust käsitledes tuleb veel kord meenutada vaidlustatud kohtuotsuse selles osas Üldkohtu esitatud põhjenduskäigu eeldust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">56.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Olles märkinud, et seaduse alusel kehtestatud maksu või muu kohustusliku tasu olemasolu võimaldab tuvastada, et riigi vahendeid kasutati selliselt antud eelise rahastamiseks, kinnitas Üldkohus, et võrguettevõtjate poolt CHP jaamade ja muude käitiste käitajatele kohustuslikud maksed, mis tehakse tarneahela „esimesel tasandil“, ei anna „mingit teavet“ nende vahendite päritolu kohta, mida võrguettevõtjad kasutasid toetusesaajatele rahalise toetuse andmiseks. Üldkohtu hinnangul tähendaks järeldus, et kõnealused maksed kujutavad endast maksu või muud kohustuslikku tasu, et CHPd toetavate meetmete rahastamine on sama, mis rahaliste vahendite andmine toetusesaajatele (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-15" href="#t-15">15</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">57.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohtu hinnangul kinnitab seda järeldust kohtupraktika, mis käsitleb riigiabimeetmeid, mille eesmärk on toetada elektrienergia tootmist, eelkõige elektrienergia tootmist taastuvatest energiaallikatest. Nimelt tõendas meetmete riigipoolset rahastamist see, et asjasse puutuvates kohtuotsustes pärinesid vajalikud vahendid elektrienergialt võetavatest kohustuslikest tasudest, mis olid kehtestatud elektritarbijatele. Seevastu asjaolu, et võrguettevõtjate kohustus maksta toetusesaajatele summasid võimaldab üksnes tuvastada vahendite eraldamise vastavalt seadusele (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-16" href="#t-16">16</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">58.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellele Üldkohtu analüüsile ei saa minu arvates midagi vastu väita.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">59.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt on oluline märkida, et see kohtupraktika põhineb kohtuotsuse PreussenElektra tõlgendusel, mille kohaselt ei kasutata riigi ressursse ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, kui rahalist toetust, mida ametiasutused annavad konkreetsetele ettevõtjatele, rahastatakse eranditult eraõiguslikele ettevõtjatele kehtestatud kohustustest ja toetust maksavad toetusesaajatele otse need ettevõtjad. Sellest järeldub, et tarneahela „esimene tasand“, mis seisneb võrguettevõtjate seadusjärgses kohustuses osta hinnaga, millele lisandub preemia, millega võib kaasneda boonus, ei saa iseenesest kaasa tuua riigi ressursside kaasamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">60.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Asjaolu, et tasu maksma kohustatud isiku, rahalise toetuse andmise eest vastutava üksuse ja toetuse saaja vahel peab olema kolmepoolne suhe, on seletatav asjaoluga, et kohtupraktika kohaselt sõltub kasutatud vahendite riiklik päritolu kohustusliku tasu olemasolust tarneahela „teisel tasandil“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">61.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtuotsused Essent, FVE Holýšov ja DOBELES HES, millele komisjon oma seisukoha põhjendamiseks viitab, võimaldavad tegelikult kinnitada, et Üldkohtu hinnangud selles küsimuses on põhjendatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">62.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtuasjas, milles tehti kohtuotsus Essent, maksid tarbijad kõnealust hinnalisa põhivõrguettevõtjatele, seda kogus seadusega selleks määratud äriühing ja see kanti üle neljale kodumaisele elektritootjale hüvitisena kulude eest, mida need tootjad kandsid enne turu liberaliseerimist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">63.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohus leidis oma otsuses, et kõnealune lisatasu kujutab endast tasu, mis on seadusega ühepoolselt kehtestatud tarbijatele, kes on kohustatud seda maksma. Seega oli see hinnalisa maks ELTL artiklite 30 ja 110 tähenduses ning pärines seega riigi ressurssidest ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-17" href="#t-17">17</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">64.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtuasjas, mis oli kohtuotsuse FVE Holýšov aluseks, oli tegemist taastuvatest energiaallikatest elektrienergiat tootvate tootjate kasuks võetud meetmetega, mis seisnesid minimaalses ostuhinnas või preemias, millega suurendati elektrivõrguettevõtjatele makstavat turuhinda. Neid meetmeid rahastati erimaksust, mida lõpptarbijad maksid nendele ettevõtjatele lisatasuna.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">65.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastuseks apellantide argumendile leidis Euroopa Kohus apellatsioonimenetluses tehtud kohtuotsuses, et riigi ressursside tuvastamiseks piisab asjaolust, et vahendid pärinevad kohustuslikust tasust (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-18" href="#t-18">18</a>
</span>). Üldkohtu otsuse nende punktide pelk lugemine, mille kohta apellantide argument käib, näitab aga, et Euroopa Kohus soovis nii vastata nende kriitikale selle eritasu maksulaadseks kvalifitseerimise kohta (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-19" href="#t-19">19</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">66.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järeldan nendest kohtuotsustest, et mis tahes kohustuslik tasu tarneahela „teisel tasandil“ selliste lisakulude hüvitamiseks, mis tulenevad elektrienergia võrguettevõtjate ja põhivõrguettevõtjate seadusjärgsest kohustusest osta elektrienergiat tarneahela „esimesel tasandil“ teatud hinnaga, on vajalik, et tuvastada sellise maksu või kohustusliku tasu olemasolu, mis vastab „riigi ressursside“ tingimusele. Seevastu toob selline seadusest tulenev kohustus riigi ressursside kaasamise kaasa üksnes siis, kui see on seotud nimetatud kohustusliku tasuga. Seda tõlgendust kinnitab kohtuasjas DOBELES HES tehtud kokkuvõtlik kohtuotsus, mis käsitleb kahetasandilist rahastamiskorda, mis on sarnane käesolevas asjas käsitletavaga (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-20" href="#t-20">20</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">67.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisisõnu, vastupidi sellele, mida väidab komisjon oma apellatsioonkaebuses, ei kuulu sellesse kohtupraktika suunda puudutavates kohtuasjades „teine tasand“ lihtsalt faktiliste asjaolude hulka, vaid kujutab endast Euroopa Kohtu õiguslikus hinnangus määravat asjaolu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">68.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodut arvestades ei saa minu arvates väita, et vaidlustatud kohtuotsuse punktides 65–70 esitatud esimese järeldusega on rikutud õigusnormi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kriitika Üldkohtu teise järelduse kohta</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">69.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohtu teise järelduse puhul tuleb meenutada, et komisjon heidab talle ette, et ta eeldas, et KWKG lisatasu ei pea olema mitte ainult kohustuslik tasu, vaid seda tuleb hallata ka vastavalt riigisisestele õigusnormidele (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-21" href="#t-21">21</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">70.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon ei nõustu nimelt sellega, kuidas Üldkohus tõlgendas kohtuotsuse DOBELES HES punkti 35, mille kohaselt „[l]iikmesriigi õigusnormidega kehtestatud kohustuslikest maksetest tulenevaid vahendeid, mida hallatakse ja jaotatakse vastavalt samadele õigusnormidele, tuleb käsitada „riigi ressurssidena“ […]“. Komisjoni arvates tuleb seda punkti ja seal viidatud kohtupraktikat mõista nii, et ainuüksi asjaolust, et tegemist on maksu või kohustusliku tasuga, piisab, et tuvastada riigi ressursside olemasolu ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses. Sellel komisjoni argumendil on kaks peamist põhjust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">71.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks on tõlgendus, mida ta pooldab, tema väitel kooskõlas kohtuotsusest Essent hilisema kohtupraktikaga, eelkõige kohtuotsuse FVE Holýšov punktiga 46.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">72.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ma ei nõustu selle väitega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">73.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtuotsuse FVE Holýšov punktis 46, mida juba on käsitletud käesoleva ettepaneku punktis 65, on selgelt püütud täpsustada kohtuotsuse EEG 2012 nende punktide 65–72 tähendust, milles Euroopa Kohus analüüsis küsimust, kas summad, mis saadi maksest, mida põhivõrguettevõtjatel oli õigus elektritarnijatelt nõuda, kujutasid endast maksuna käsitatavat riigi ressurssi. Euroopa Kohtu vastus oli eitav põhjusel, et kõnealused õigusnormid ei kohustanud tarnijaid selliselt makstud summasid lõppklientidele edasi kandma (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-22" href="#t-22">22</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">74.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtuotsuse FVE Holýšov punktis 46 märkis Euroopa Kohus, et riigi ressursside tuvastamiseks piisab sellest, et need pärinevad maksest, mis tuleb kohustuslikus korras edasi kanda. Seda on eespool juba mainitud. Tuleb lisada, et ta lükkas seega tagasi selles kohtuasjas apellantide esitatud tõlgenduse, mille kohaselt tähendab riigi ühepoolselt kehtestatud maksekohustus, millega kaasneb riigieelarve vastav vähenemine, riigi ressursside kaasamist (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-23" href="#t-23">23</a>
</span>), kui edasises tarneahelas ei ole kohustuslikku edasikandmist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">75.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle tõlgenduse tagasilükkamist kinnitati kohtuotsuses WEPA Hygieneprodukte jt vs. komisjon (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-24" href="#t-24">24</a>
</span>). Kohtuasjas, milles see kohtuotsus tehti, väitsid apellandid, et Üldkohus oleks pidanud kohaldama mõistet „maks“, mida mõistetakse kui ühepoolset maksekohustuse kehtestamist avaliku võimu aktiga, ning kriteeriumi, mis puudutab piisavalt otsese seose olemasolu riigieelarve ja asjaomase lisatasu vahel. Sellega seoses leidis Euroopa Kohus, et eelkõige kohtupraktika, mis käsitleb tarbijatel või lõpptarbijatel lasuvaid makse või kohustuslikke tasusid, „ei viita […] sellisele mõistele ega kriteeriumile“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-25" href="#t-25">25</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">76.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kokkuvõttes ei saa väita, et võrguettevõtjate poolt taastuvatest energiaallikatest elektrienergiat tootvatele ettevõtjatele „esimesel tasandil“ tehtavad kohustuslikud maksed võivad kaasata riigi ressursse ainuüksi seetõttu, et need on ühepoolselt kehtestatud seadusega. Otse vastupidi, vahendite riiklikku laadi saab tuvastada üksnes seetõttu, et on olemas nendele maksetele vastavate summade lõppklientidele „teisel tasandil“ kohustuslik edasikandmine.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">77.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kui see kohustuslik tasu on kindlaks tehtud, eeldab selle kohtupraktika aluseks olev avaliku kontrolli loogika, et tuleb kontrollida, kas sel viisil kogutud summasid kasutatakse eelise andmiseks toetusesaajatele vastavalt õigusnormidele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">78.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et kui asjasse puutuvad riigisisesed õigusnormid hõlmavad „esmast tasandit“ nagu käesolevas asjas, on tingimus, et vahendeid, mida rahastatakse kohustuslikust maksest, tuleb hallata ja jaotada vastavalt riigisisestele õigusnormidele, tingimata vajalik selleks, et need vahendid saaks kvalifitseerida „riigi ressurssideks“ ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">79.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks leiab komisjon, et kohtuotsuses Essent, millele on viidatud kohtuotsuse DOBELES HES punktis 34, võttis Euroopa Kohus täielikult ja ilma täiendava kvalifikatsioonita üle mõiste „maks“ praeguste ELTL artiklite 30 (tollimaksuga samaväärse toimega maksud) ja 110 (diskrimineerivad riigimaksud) tähenduses, et järeldada, et kõnealune hinnalisa oli samaväärne maksuga ja pärines seega riigi ressurssidest. Komisjon märgib, et see mõiste nõuab üksnes seda, et „rahaline kohustus lasub ettevõtjal ametiasutuse ühepoolse akti alusel“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-26" href="#t-26">26</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">80.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See argument ei lükka ümber järeldust, millele ma jõudsin käesoleva ettepaneku punktis 78.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">81.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt tuleb märkida, et kohtuotsuses Essent, mis tehti enne maksu või kohustusliku makse olemasolu kriteeriumi mainimist selles valdkonnas (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-27" href="#t-27">27</a>
</span>), näitavad komisjoni meenutatud põhjenduskäigule järgnevad punktid vajadust hallata ja jaotada rahalisi vahendeid vastavalt riigisisestele õigusnormidele. Nimelt nähtub nendest punktidest, et vastavalt riigisisestele õigusnormidele tasuti kõnealune maks võrguettevõtjatele ja seejärel kanti see üle seaduse alusel määratud äriühingule, kellel puudus igasugune võimalus kasutada neid vahendeid muudel eesmärkidel kui need, mis olid ette nähtud seadusega (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-28" href="#t-28">28</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">82.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega ei saa kohtuasjas Essent tehtud otsusest järeldada, et vahendite riiklik laad sõltub üksnes maksekohustuse kehtestamisele omasest avaliku võimu teostamisest, sõltumata sellest, kuidas maksekohustusest tulenevaid vahendeid vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusaktidele hallatakse ja jaotatakse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">83.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Igal juhul ei arva ma, et asjaolu, et ühelt poolt ELTL artiklid 30 ja 110 ning teiselt poolt ELTL artikkel 107 käsitlevad käesoleval juhul riigi maksumeedet, mis takistab siseturgu, võiks õigustada mõiste „maks“ ühtmoodi tõlgendamist. Sellega seoses tuleb meenutada, et kahel esimesel sättel on viimati nimetatust erinev eesmärk. Kui ELTL artiklite 30 ja 110 eesmärk on kaitsta kaupade vaba liikumist ning kodumaiste ja imporditud kaupade vahelist konkurentsi, siis ELTL artikli 107 eesmärk on kaitsta üldisemalt ettevõtjatevahelist konkurentsi, keelates liikmesriigi antava igasuguse abi, mis vastab selle artikli tingimustele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">84.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks väidab komisjon, et tingimust, mis puudutab asjaomaste vahendite haldamist ja jaotamist vastavalt riigisisestele õigusnormidele, ei saa käsitada iseseisva tingimusena, kuna see tähendab, et kohustusliku tasu kehtestamise algataja peab olema riik, mitte kaks eraõiguslikku ühingut. Ta viitab selles osas kohtuotsustele Pearle jt ning Doux Élevage ja Coopérative agricole UKL-ARREE (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-29" href="#t-29">29</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">85.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">On tõsi, et nendes kahes kohtuasjas tehtud otsustes leidis Euroopa Kohus, et riigi sekkumisega makse eest vastutavale isikule siduvaks muudetud maksekohustus ei too kaasa riigi ressursside kasutamist, kuna maksekohustust ei olnud kehtestanud riik.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">86.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjoni soovitatud tõlgendus ajab siiski segi tingimuse, mille kohaselt eelis tuleb anda „riigi ressurssidest“, ja riigile omistatavuse tingimuse. Mulle näib nimelt, et tingimus, mis puudutab rahaliste vahendite haldamist ja jaotamist vastavalt riigisisestele õigusnormidele, ei nõua mitte ainult selle kontrollimist, kas nendes õigusnormides on ette nähtud rahalise toetuse kasutamise kord, vaid kontrollida tuleb ka seda, kas see kord välistab igasuguse võimaluse, et asjaomaseid vahendeid kasutatakse muudel eesmärkidel kui need, mis on nendes õigusnormides ette nähtud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">87.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et komisjon eksis, kui ta väitis, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis esiteks, et tingimus, mis puudutab rahaliste vahendite haldamist ja jaotamist vastavalt riigisisestele õigusnormidele, on vajalik tingimus riigi ressursside kaasamiseks, ja teiseks, et asjaolu, KWKG lisatasu kehtestamise algatus tuli Saksamaa riigilt, ei ole piisav, et tõendada tema ressursside kaasamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">88.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodut arvestades ei jaga ma komisjoni seisukohta, et vaidlustatud kohtuotsuse punktides 71, 72, 80–85, 88 ja 97–99 on toime pandud kaks õigusnormi rikkumist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teise võimalusena esitatud kriitika Üldkohtu esimese ja teise järelduse kohta</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">89.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tuleb meenutada, et komisjon väidab teise võimalusena, et Üldkohtu kaks esimest järeldust põhinevad faktiliste asjaolude vääral õiguslikul kvalifitseerimisel, kuna Üldkohus leidis ekslikult, et KWKG-s ette nähtud mehhanismi rahalise koormuse jagamiseks võrguettevõtjate vahel ei saa pidada „vahendite haldamiseks“, kuna selle mehhanismiga nähti ette üksnes koormuse hüvitamine võrguettevõtjate vahel (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-30" href="#t-30">30</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">90.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjoni sõnul ei tulene jaotusvõrguettevõtjate rahaline koormus esiteks KWKG lisatasu maksmisest, mille põhivõrguettevõtjad neile hüvitasid, vaid KWKG tasu maksmisest, mida jaotusvõrguettevõtjad maksavad põhivõrguettevõtjatele. Viimased kasutavad sellest tasust saadavat tulu selleks, et hüvitada lisakulud, mis on seotud selle lisatasu maksmisega CHP toetusesaajatele. Teiseks eiras Üldkohus BAFA ja BNetzA rolli toetusesaajate valimisel ja KWKG lisatasu summa kindlaksmääramisel seaduse alusel. Seega võimaldab selline mehhanism võrguettevõtjatel „hallata ja jaotada“ CHP toetusmeetmete rahalist koormust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">91.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See Üldkohtu viga toob komisjoni hinnangul kaasa vaidlustatud kohtuotsuse tühistamise, kuna juhul, kui nõutav oleks kolmepoolne suhe maksu või kohustuslikku makset tasuma kohustatud isiku, rahalise toetuse andmise eest vastutava üksuse ja toetuse saaja vahel, nagu Üldkohus oma esimeses järelduses kinnitas, oleks see nõue käesoleval juhul täidetud. Põhivõrguettevõtjate roll hüvitamise mehhanismis loob selle kolmepoolse suhte.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">92.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab õigusvastasuse vastuväidet, mille Saksamaa Liitvabariik esitas selle kriitika kohta, siis märgin vaid, et erinevalt selle liikmesriigi väidetule, puudutab see Üldkohtu järeldust, mille kohaselt maksevood põhivõrguettevõtjate ja jaotusvõrguettevõtjate vahel ei kujuta endast vahendite haldamist kohtupraktika tähenduses, mis käsitleb maksu või kohustusliku makse mõistet. Ent kohtupraktikas on välja kujunenud, et selle analüüsimine, kuidas Üldkohus riigisisese õiguse normi liidu õiguse sätte seisukohast õiguslikult kvalifitseeris, kujutab endast õigusküsimust, mis kuulub apellatsiooniastmes Euroopa Kohtu pädevusse (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-31" href="#t-31">31</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">93.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab käsitletava kriitika põhjendatust, siis minu arvates eeldab viide „vahendite haldamisele“, et üksus, kes kogub maksu või kohustuslikku makset, on seaduse alusel kohustatud teostama mis tahes tegevust, mis seisneb sellest maksust saadud vahendite haldamises. Just see aspekt käesoleval juhul puudub.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">94.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Võrguettevõtjad ei vii sellist haldamistegevust rahalise koormuse jagamise mehhanismi raames ellu, kuna kõnealuseid vahendeid ei saa pidada maksust või kohustuslikust maksest pärinevateks. Seda tegevust ei saa teostada ka üksused, kellele KWKG lisatasu makstakse, st CHP jaamade ja muude rajatiste käitajad, kuna need üksused on kõnealuse rahalise toetuse saajad.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">95.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et vaidlustatud kohtuotsuse punktides 71 ja 72 ei rikkunud Üldkohus faktiliste asjaolude õiguslikul kvalifitseerimisel õigusnormi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kriitika Üldkohtu kolmanda järelduse kohta</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">96.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjoni kriitikaga Üldkohtu kolmanda järelduse kohta ei saa samuti nõustuda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">97.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt leidis Üldkohus õigesti, et kohustusliku makse olemasolu tõendamiseks ei piisa sellest, kui komisjon tõendab, et makse eest vastutaval isikul oli võimalus kanda sellest maksest tulenev majanduslik koormus edasi kolmandatele isikutele. Selles osas piirdun viitega analüüsile, mille ma esitasin Üldkohtu esimese kahe järelduse kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">98.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega ei nähtu minu arvates vaidlustatud kohtuotsuse punktides 73–76 esitatud Üldkohtu järeldustest ühtegi õigusnormi rikkumist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ainsa väite teine osa</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ülevaade poolte argumentidest</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">99.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon väidab oma apellatsioonkaebuses sisuliselt, et Üldkohus rikkus kohtuotsuse PreussenElektra tõlgendamisel õigusnormi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">100.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Täpsemalt heidab komisjon Üldkohtule ette seda, et viimane leidis, et selle kohtuotsuse ulatus ei ole piiratud juhtudega, kus riik sekkub tehingu turuhinna reguleerimise kaudu, vaid see hõlmab ka olukordi, kus riik kehtestab eraõiguslike isikute vahel otsese maksekohustuse, ilma et need kohustused põhineksid mis tahes tehingulisel suhtel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">101.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon on seisukohal, et kohtuotsusest PreussenElektra tulenev kohtupraktika piirdub sellega, et välistab võimaluse pidada liikmesriigi hindade reguleerimist riigi ressursse kaasavaks. Seega kohaldatakse seda üksnes ostja jaoks miinimumhindade või müüja jaoks maksimumhindade kindlaksmääramisele ja järelikult eraõiguslike isikute vahelisele vastutasu suhtele. Käesoleval juhul ei piirdu Saksa õigusnormid sellise hindade reguleerimise ettenägemisega. Võrguettevõtjad on nimelt kohustatud maksma KWKG lisatasu CHP toetusesaajatele, sõltumata elektriostust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">102.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks tuletab komisjon meelde kohtupraktikat, mis käsitleb mõistet „maks“ ELTL artiklite 30 ja 110 tähenduses ja millest võib järeldada, et määrav on see, kas makse on tasu ettevõtjale tegelikult ja individuaalselt osutatud konkreetse teenuse eest, millisel juhul ei kuulu see makse mõiste „maks“ alla, või kas selle eesmärk on rahastada avaliku teenuse ülesande täitmist, millisel juhul kuulub see makse selle mõiste alla.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">103.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Saksamaa Liitvabariik vaidleb kõigile komisjoni argumentidele vastu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguslik hinnang</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">104.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigepealt tuleb märkida, et komisjoni ainsa väite käsitletav osa kujutab endast kriitikat kogu põhjenduskäigu suhtes, mida Üldkohus järgis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 101–118.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">105.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Täpsemalt heidab ta Üldkohtule ette, et viimane leidis, et kohtuotsuse PreussenElektra ulatus hõlmab üksnes selliseid rahalise toetuse meetmeid, mida rahastatakse sellistest kohustustest, mis on kehtestatud eraõiguslikele ettevõtjatele ja mille need ettevõtjad toetusesaajatele otse kannavad. Nii jättis ta tähelepanuta, et selline meede peab seisnema turuhindade reguleerimises. Komisjon käsitab viimast seega kui hilisemat asjaolu, mis kuulub kohtuotsuses PreussenElektra välja töötatud õigusliku kriteeriumi hulka.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">106.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle tõlgenduse toetuseks viitab komisjon kohtuotsustele EEG 2012 ja ENEA (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-32" href="#t-32">32</a>
</span>). Ta leiab, et nendes kohtuotsustes asjasse puutuvad riiklikud meetmed, mis nägid ette kohustuse vastavalt osta tooteid teatud hinnaga või teatud kogustes, kujutasid endast turuhindade reguleerimist. See asjaolu põhjendas järeldust, et riigi ressursse ei kaasatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">107.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mulle näib aga, et need kohtuotsused ei toeta komisjoni tõlgendust, ja seda järgmistes punktides esitatud põhjustel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">108.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtuasjas, milles tehti kohtuotsus EEG 2012, pandi õigusnormidega jaotusvõrguettevõtjatele kohustus maksta taastuvatest energiaallikatest elektrienergiat tootvatele tootjatele seadusega ette nähtud tasu või turupreemiat ning edastada see elektrienergia põhivõrguettevõtjatele. Vastutasuks pidid piirkondlike kõrgepinge- ja ülikõrgepingevõrkude haldurid, kes asuvad tootmisahelas eespool, maksma kohaliku madal- või keskpingevõrgu halduritele summa, mis vastab viimati nimetatute poolt neile tootjatele makstud tasudele ja turupreemiatele, ning turustama oma võrku suunatud elektrit turul. Kui sel viisil saadud hind ei võimaldanud neil katta rahalist koormust, mis tuleneb seadusjärgsest kohustusest maksta selle elektrienergia eest seaduses kehtestatud hindu, oli põhivõrguettevõtjatel õigus nõuda, et lõppkliente varustavad tarnijad maksaksid neile vahe („taastuvenergia lisatasu“). Tarnijatel oli õigus selle maksena tasutud summad lõpptarbijate kanda jätta (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-33" href="#t-33">33</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">109.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu eespool juba märgitud, on Euroopa Kohus leidnud, et pelgalt õigus taastuvenergia lisatasuna makstud summad edasi kanda ei ole piisav, et kvalifitseerida see tasu „maksuks“. Seega võttis ta seisukoha üksnes elektrienergia tarneahela „teise tasandi“ kohta, tuvastamata, et selle „esimest tasandit“ iseloomustas turuhindade reguleerimine (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-34" href="#t-34">34</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">110.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtuasjas, milles tehti kohtuotsus ENEA, oli põhikohtuasjas kõne all olevates õigusnormides kehtestatud koostoodetud elektri toetamise kava ostukohustuse kaudu. Ostukohustus seisnes selles, et ettevõtjatel, kes müüsid elektrit lõpptarbijatele, pidi üks osa, st kõnealusel juhul 15% kogu aastasest elektrimüügist pärinema selle elektrikategooria tootmisest. Riikliku energeetikasektorit reguleeriva asutuse juhataja kiitis heaks elektrienergia maksimaalsed müügihinnad, mistõttu teatud asjaoludel ostsid elektritarnijad koostoodetud elektrit kõrgema hinnaga kui see, mida kohaldati lõpptarbijatele müümisel, mis tõi tarnijatele kaasa lisakulu (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-35" href="#t-35">35</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">111.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohus ei leidnud oma otsuses, et kõnealune meede kujutas endast hindade reguleerimist. Lisaks, isegi kui eeldada, et see meede kuulub sellisesse kategooriasse, oli vastus, et riigi ressursse ei kaasatud, põhjendatud üksnes sellega, et „sellist lisakulu ei kanta täies ulatuses üle lõpptarbijale, seda ei rahastata liikmesriigi kehtestatud kohustusliku makse abil ja puudub täieliku hüvitamise mehhanism“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-36" href="#t-36">36</a>
</span>). Teisisõnu, kuna puudub nimetatud lisakulu kohustusliku edasikandmise mehhanism, tuli kohaldada kohtuotsuse PreussenElektra õiguslikku kriteeriumi, mis välistab riigi ressursside kasutamise.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">112.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon väidab samuti, et Üldkohus tõlgendas eelkõige vaidlustatud kohtuotsuse punktides 108, 109 ja 114 ülemäära laialt kohtupraktikat, mis käsitleb elektrienergia tootmise toetuskavasid. Täpsemalt puudutab see kriitika järeldust, et riigi ressursside kaasamise tuvastamisel on otsustav asjaolu see, et „riik on volitanud [asjaomaseid eraõiguslikke ettevõtjaid] riigi ressursse haldama – mitte pelgalt täitma ostukohustust oma rahalistest vahenditest“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-37" href="#t-37">37</a>
</span>). Komisjoni sõnul kirjeldab mõiste „ostukohustus“ tegelikult turuhindade reguleerimist. Seevastu ei hõlma see mõiste maksekohustust, mis lasub eraõiguslikul üksusel teise üksuse ees, sõltumata mis tahes lepingulisest suhtest nende kahe üksuse vahel. Kui Euroopa Kohus oleks tahtnud selliseid maksekohustusi hõlmata, oleks võinud õiguspäraselt eeldada, et ta oleks märkinud, et need eraõiguslikud üksused ei ole „pelgalt kohustatud täitma maksekohustust oma rahalistest vahenditest“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-38" href="#t-38">38</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">113.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ent „ostukohustuse“ ja „maksekohustuse“ semantiline eristamine mind ei veena. Mulle näib nimelt selge, et esimese väljendi kasutamine Euroopa Kohtu poolt on puhtalt seotud juhtumi asjaoludega, kuna selles kohtupraktikas analüüsitud riiklikud kavad, mille eesmärk on toetada elektrienergia tootmist, sisaldavad tavaliselt elektrienergia tarneahelas osalejatele pandud ostukohustusi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">114.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tuleb lisada, et vastupidi sellele, mida väidab komisjon, ei näi kohtuotsus Fallimento Esperia ja GSE (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-39" href="#t-39">39</a>
</span>) sellist eristamist kinnitavat.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">115.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles kohtuotsuses analüüsis Euroopa Kohus rohelise energia tootmise riiklikku toetuskava, mille eesmärk oli tagada igal aastal rohelise elektri mingi koguse edastamine riigisisesesse elektrivõrku.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">116.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu sõnul ei saanud roheliste sertifikaatide kodumaistele rohelise elektri tootjatele tasuta kättesaadavaks tegemine kaasata riigi ressursse, kuna nende sertifikaatide majanduslik väärtus näib tulenevat üksnes teatavate tootjate ja importijate õiguslikust kohustusest neid osta. Seega näib, et eelist, mis seisnes roheliste sertifikaatide tasuta kättesaadavaks tegemises, rahastati nendelt tootjatelt või importijatelt pärit vahenditest (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-40" href="#t-40">40</a>
</span>). Euroopa Kohus märkis siiski ka, et toetuskava kohustas majandus- ja rahandusministeeriumi kontrollitavat üksust ostma rohelisi sertifikaate, kui neid on ülemäärane kogus võrreldes sellega, mida vajavad ettevõtjad, kes on kohustatud neid ostma. Euroopa Kohtu hinnangul näis, et neid ostis riigiga samastatav üksus talle riigisiseste õigusnormidega antud volituse alusel, kasutades selleks tarbijate poolt sellel eesmärgil makstud tariifikomponendist saadud tulu (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-41" href="#t-41">41</a>
</span>). Järelikult, kõnealuse riiklik kava kujutas endast riigi ressursside ülekandmist ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-42" href="#t-42">42</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">117.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon on seisukohal, et selle kavaga kehtestatud esimene mehhanism kirjeldas kohustust osta aastane rohelise elektri kvoot ja seega turuhindade reguleerimist. Teine mehhanism läks siiski kaugemale pelgast turuhindade reguleerimisest, kuna see kohustas majandus- ja rahandusministeeriumi kontrollitavat avalik-õiguslikku asutust ostma ülearuseid rohelisi sertifikaate, mis olid riigisisestel tootjatel, kasutades selleks vahendeid, mida rahastatakse tarbijatelt võetavast maksust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">118.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samamoodi ei saa käesolevas asjas KWKG lisatasu komisjoni arvates pidada turuhindade reguleerimiseks põhjusel, et Saksamaa riik kohustab võrguettevõtjaid maksma CHP jaamade käitajatele summa, sõltumata mis tahes äritehingust nende kahe üksuse vahel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">119.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mulle näib aga keeruline nõustuda seisukohaga, et kohtuotsuses Fallimento Esperia sõltus riigi ressursside ülekandmise tuvastamine asjaolust, et toetuskava nägi ette sellise otsemakse tegemise kohustuse, nagu on kirjeldatud kahes eelmises punktis.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">120.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõnealusest kohtuotsusest nähtub, et kooskõlas asjaomase kohtupraktikaga on kohaldatud õiguslikku kriteeriumi, mis on avaliku kontrolli kriteerium. Euroopa Kohtu sõnul ei olnud summad, mida kodumaised tootjad roheliste sertifikaatide müügi eest said, lihtsalt „ühelt eraõiguslikult üksuselt teisele“ toimunud rahaliste vahendite ümberjaotamise tulemus (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-43" href="#t-43">43</a>
</span>). Eelist, mis seisnes roheliste sertifikaatide kodumaistele rohelise elektri tootjatele kättesaadavaks tegemises, rahastati nimelt vähemalt osaliselt riigi kontrolli all olevate ressursside vähenemisega riigi kontrolli all oleva üksuse kohustuse tõttu osta ülemääraseid rohelisi sertifikaate.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">121.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon ei saa ostukohustuste ja otseste maksekohustuste eristamise põhjendamiseks tulemuslikult tugineda ka kohtupraktikale, mis käsitleb mõisteid „maks“ või „riigimaks“ praegu kehtivate ELTL artiklite 30 ja 110 tähenduses, eelkõige kohtuotsusele Dubois ja Général cargo services (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-44" href="#t-44">44</a>
</span>). Sellega seoses viitan käesolevas ettepanekus varem esitatud kaalutlustele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">122.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kokkuvõttes leian, et Üldkohtu põhjenduskäigus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 101–118 ei ole rikutud ühtegi õigusnormi. Nimelt leidis Üldkohus õigesti, et kohtuotsuse PreussenElektra ulatus ei ole piiratud juhtudega, kus riik sekkub tehingu turuhinna reguleerimisega, vaid see hõlmab ka olukordi, kus riik kehtestab otsese maksekohustuse, mis ei sõltu mis tahes lepingulisest suhtest eraõiguslike isikute vahel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">123.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Pean siiski vajalikuks täpsustada, et ma olen täielikult teadlik õiguskirjanduslikust arutelust kohtuotsuse PreussenElektra ulatuse üle (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-45" href="#t-45">45</a>
</span>). Olen teadlik, et selle ulatuse lai mõistmine viib mõnikord õigusliku tegelikkuse ja majandusliku tegelikkuse vahelise erinevuseni, mis võib tunduda ebarahuldav. Sellega seoses on õiguspärane küsida, kas juhul, kui „riigi ressursside“ tingimuse täitmine sõltub riigi ressursside omistatavuse ja kaasamise topeltnõudest, jääb liiga suur hulk riiklikke meetmeid lõpuks riigiabi keelu alt välja (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-46" href="#t-46">46</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">124.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon väidab oma apellatsioonkaebuses sisuliselt, et Euroopa Kohus peaks arvesse võtma seda, mil määral riik mõjutab ettevõtjate ärivabadust. Isegi kui selle lähenemisviisiga nõustuda, ei saa seda käesoleval juhul järgida. See tähendaks paradigmamuutust selle hindamisel, kas riigisiseste õigusaktidega kehtestatud ressursside ülekandmised on riiklikku laadi või mitte. Nagu ma käesolevas ettepanekus püüdsin näidata, puudutab Euroopa Kohtu praktikas kohaldatav õiguslik kriteerium riigi mõju eraõiguslike vahendite haldamisele ja otstarbele, mitte üldisemalt nende ettevõtjate ärivabadusele. Olen seega arvamusel, et Üldkohtu põhjenduskäigus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 101–118 ei saa järelikult tuvastada ühtegi õigusnormi rikkumist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">125.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodut arvestades tuleb ainsa väite teine osa minu arvates samuti tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">126.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teen seega ettepaneku jätta apellatsioonkaebus tervikuna rahuldamata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtukulud</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">127.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu kodukorra artikli 184 lõige 2 näeb ette, et kui apellatsioonkaebus on põhjendamatu, siis otsustab Euroopa Kohus kohtukulude jaotuse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">128.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastavalt kodukorra artikli 138 lõigetele 1 ja 2, mida kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuste suhtes, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna Saksamaa Liitvabariik on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja komisjon on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb Saksamaa Liitvabariigi kohtukulud mõista välja komisjonilt, kes kannab ühtlasi ise oma kohtukulud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ettepanek</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">129.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodud kaalutlustele tuginedes teen Euroopa Kohtule ettepaneku teha järgmine otsus:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-159" title="page-3">
      1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-160" title="page-3">
      2. Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Saksamaa Liitvabariigi kohtukulud.
    </p>
    <div/>
  <hr class="note"/>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-1" href="#c-1">1</a>
</span>) Algkeel: prantsuse.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-2" href="#c-2">2</a>
</span>) C‑702/20 ja C‑17/21, edaspidi „kohtuotsus DOBELES HES“, EU:C:2023:1.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-3" href="#c-3">3</a>
</span>) Kohtuotsus DOBELES HES (punktid 38, 39 ja 42).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-4" href="#c-4">4</a>
</span>) Vt 17. juuli 2008. aasta kohtuotsus Essent Netwerk Noord jt (C‑206/06, edaspidi „kohtuotsus Essent“, EU:C:2008:413); 15. mai 2019. aasta kohtuotsus Achema jt (C‑706/17, EU:C:2019:407) ning 16. septembri 2021. aasta kohtuotsus FVE Holýšov I jt vs. komisjon (C‑850/19 P, edaspidi „kohtuotsus FVE Holýšov“, EU:C:2021:740).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-5" href="#c-5">5</a>
</span>) Vt 26. septembri 2024. aasta kohtuotsus Covestro Deutschland ja Saksamaa vs. komisjon (C‑790/21 P ja C‑791/21 P, EU:C:2024:792, punkt 147 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-6" href="#c-6">6</a>
</span>) Vt nt 28. märtsi 2019. aasta kohtuotsus Saksamaa vs. komisjon (C‑405/16 P, edaspidi „kohtuotsus EEG 2012“, EU:C:2019:268, punkt 50).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-7" href="#c-7">7</a>
</span>) Vt 24. jaanuari 1978. aasta kohtuotsus van Tiggele (82/77, EU:C:1978:10); 30. novembri 1993. aasta kohtuotsus Kirsammer-Hack (C‑189/91, EU:C:1993:907) ja 7. mai 1998. aasta kohtuotsus Viscido jt (C‑52/97–C‑54/97, EU:C:1998:209).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-8" href="#c-8">8</a>
</span>) Vt 15. märtsi 1994. aasta kohtuotsus Banco Exterior de España (C‑387/92, EU:C:1994:100, punkt 14).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-9" href="#c-9">9</a>
</span>) Vt 1. detsembri 1998. aasta kohtuotsus Ecotrade (C‑200/97, EU:C:1998:579, punkt 41).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-10" href="#c-10">10</a>
</span>) Vt 16. mai 2002. aasta kohtuotsus Prantsusmaa vs. komisjon (C‑482/99, EU:C:2002:294, punkt 37).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-11" href="#c-11">11</a>
</span>) Kohtuotsus PreussenElektra (punkt 58).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-12" href="#c-12">12</a>
</span>) Kohtuotsus PreussenElektra (punkt 59).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-13" href="#c-13">13</a>
</span>) Esimest korda 2. juuli 1974. aasta kohtuotsuses Itaalia vs. komisjon (173/73, EU:C:1974:71) sõnastatud kriteeriumi kasutati pidevalt alates 19. detsembri 2013. aasta kohtuotsusest Association Vent De Colère! jt (C‑262/12, EU:C:2013:851).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-14" href="#c-14">14</a>
</span>) Kohtuotsuse punkt 42.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-15" href="#c-15">15</a>
</span>) Vaidlustatud kohtuotsuse punktid 65–67.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-16" href="#c-16">16</a>
</span>) Vaidlustatud kohtuotsuse punktid 68–70.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-17" href="#c-17">17</a>
</span>) Kohtuotsus Essent (punkt 66).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-18" href="#c-18">18</a>
</span>) Kohtuotsus FVE Holýšov (punkt 46).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-19" href="#c-19">19</a>
</span>) 20. septembri 2019. aasta kohtuotsus FVE Holýšov I jt vs. komisjon (T‑217/17, EU:T:2019:633). Vt eelkõige selle kohtuotsuse punkti 119 viimane lause, milles on märgitud: „Käesoleval juhul on [eri]tasu lõpptarbijatele kohustuslik ja kujutab endast seega sisuliselt maksulaadset lõivu“.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-20" href="#c-20">20</a>
</span>) Kohtuotsus DOBELES HESS (eelkõige punktid 36 ja 37).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-21" href="#c-21">21</a>
</span>) Vaidlustatud kohtuotsuse punkt 64.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-22" href="#c-22">22</a>
</span>) Kohtuotsus EEG 2012 (punktid 70 ja 71).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-23" href="#c-23">23</a>
</span>) Kohtuotsus FVE Holýšov (punkt 43).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-24" href="#c-24">24</a>
</span>) 26. septembri 2024. aasta kohtuotsus (C‑795/21 P ja C‑796/21 P, EU:C:2024:807).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-25" href="#c-25">25</a>
</span>) Kohtuotsus WEPA Hygieneprodukte jt vs. komisjon (C‑795/21 P ja C‑796/21 P, EU:C:2024:807, punkt 129).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-26" href="#c-26">26</a>
</span>) Vt 11. augusti 1995. aasta kohtuotsus Dubois ja Général cargo services (C‑16/94, EU:C:1995:268, punkt 20).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-27" href="#c-27">27</a>
</span>) Nagu on selgitatud käesoleva ettepaneku 13. joonealuses märkuses. Vt 19. detsembri 2013. aasta kohtuotsus Association Vent De Colère! jt (C‑262/12, EU:C:2013:851, punkt 25).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-28" href="#c-28">28</a>
</span>) Kohtuotsus Essent (punktid 67–70).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-29" href="#c-29">29</a>
</span>) 15. juuli 2004. aasta kohtuotsus Pearle jt (C‑345/02, EU:C:2004:448) ning 30. mai 2013. aasta kohtuotsus Doux Élevage ja Coopérative agricole UKL-ARREE (C‑677/11, EU:C:2013:348).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-30" href="#c-30">30</a>
</span>) Vaidlustatud kohtuotsuse punkt 72.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-31" href="#c-31">31</a>
</span>) 6. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus Prosegur Compañía de Seguridad vs. komisjon (C‑55/19 P, EU:C:2021:797, punktid 94 ja 95 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-32" href="#c-32">32</a>
</span>) 13. septembri 2017. aasta kohtuotsus (C‑329/15, edaspidi „kohtuotsus ENEA“, EU:C:2017:671).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-33" href="#c-33">33</a>
</span>) Kohtuotsus EEG 2012 (punkt 3).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-34" href="#c-34">34</a>
</span>) Nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 110 märkis.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-35" href="#c-35">35</a>
</span>) Kohtuotsus ENEA (punktid 8, 28 ja 29).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-36" href="#c-36">36</a>
</span>) Kohtuotsus ENEA (punkt 30).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-37" href="#c-37">37</a>
</span>) Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 107 ja seal viidatud kohtupraktika.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-38" href="#c-38">38</a>
</span>) Kohtujuristi kursiiv.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-39" href="#c-39">39</a>
</span>) 7. märtsi 2024. aasta kohtuotsus (C‑558/22, edaspidi „kohtuotsus Fallimento Esperia“, EU:C:2024:209).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-40" href="#c-40">40</a>
</span>) Kohtuotsus Fallimento Esperia (punktid 37 ja 74).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-41" href="#c-41">41</a>
</span>) Kohtuotsus Fallimento Esperia (punktid 75 ja 77).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-42" href="#c-42">42</a>
</span>) Kohtuotsus Fallimento Esperia (punkt 78).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-43" href="#c-43">43</a>
</span>) Kohtuotsus Fallimento Esperia (punkt 74).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-44" href="#c-44">44</a>
</span>) 11. august 1995 (C‑16/94, EU:C:1995:268).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-45" href="#c-45">45</a>
</span>) Vt eelkõige Rubini, L., The Definition of Subsidy and State Aid: WTO and EC Law in Comparative Perspective, Oxford University Press, New York, 2009, lk 165; de Cecco, F., State Aid and the European Economic Constitution, Hart Publishing, Oxford and Portland, Oregon, 2013, eelkõige lk 114 ja 115; ning Werner, P., ja Caramazza, M., „„State“ Aid or Not – This Is The Question“, European State Aid Law Quarterly, 18. kd, nr 4, 2019, lk 525.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-46" href="#c-46">46</a>
</span>) Siiski ei usu ma, et PreussenElektra selline tõlgendus, nagu on esitatud vaidlustatud kohtuotsuses, võiks kahjustada ELTL artikli 107 lõike 1 soovitavat toimet, nagu komisjon oma apellatsioonkaebuses väidab.</p>
</body>
</html>
