[…]
[…]
[…]
Euroopa Parlamendi ja nõukogu
[…]
[…]
[…]
Euroopa Parlamendi ja nõukogu
Väärtuse hindamise eesmärgid on järgmised: […]
[…]
Väärtuse hindamise tulemusele lisatakse järgmine teave, nagu see on esitatud artiklis 2 osutatud ettevõtja raamatupidamisarvestuses ja -dokumentides:
[…]
Lõpliku järelhindamise eesmärk on:
Juhul kui lõpliku järelhindamise tulemusel on artiklis 2 osutatud ettevõtja vara hinnanguline netoväärtus suurem kui selle ettevõtja väärtuse esialgse hindamise tulemusel saadud vara hinnanguline netoväärtus, võib kriisilahendusnõukogu paluda liikmesriigi kriisilahendusasutusel teha järgmist:
[…]
Lõikes 16 osutatud hindamisega tehakse kindlaks:
Lõikes 16 osutatud hindamise käigus:
Kohaldades kriisilahendusskeemi raames artiklis 2 osutatud ettevõtjate suhtes kriisilahendusvahendeid, võib kriisilahendusnõukogu kasutada fondi üksnes kriisilahendusvahendite tulemusliku kohaldamise tagamiseks vajalikus ulatuses järgmistel eesmärkidel: […] […]
Vt otsus SRB/EES/2017/08 (
Komisjoni
Otsuse SRB/EES/2017/08 punkt 43.
Vt otsuse SRB/EES/2017/08 punkt 42.
See säte vastab ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 20 lõikele 10.
Vastab ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklile 20.
Vt CRR artikli 28 lõike 1 punkt a.
Teadaanne seoses Ühtse Kriisilahendusnõukogu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu
Pooleliolev menetlus T‑628/17, Aeris Invest
tühistada vaidlustatud kohtumäärus kohtuasjas T‑599/18 osas, milles hagi jäeti vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata; saata kohtuasi tagasi Üldkohtule otsuse tegemiseks, nii et ta oleks seotud Euroopa Kohtu otsuses lahendatud õigusküsimustega vastavalt apellandi nõuetele esimeses kohtuastmes, ja jätta kohtukulude kohta otsuse tegemine edaspidiseks.
jätta apellatsioonkaebus vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, igal juhul aga põhjendamatuse tõttu rahuldamata, teise võimalusena saata asi tagasi Üldkohtusse lõpliku otsuse tegemiseks, kolmanda võimalusena juhul, kui Euroopa Kohus teeb lõpliku otsuse, jätta hagi kohtuasjas T‑599/18 Üldkohtus rahuldamata, mõista kohtukulud välja apellandilt, teise võimalusena otsustada apellatsioonkaebusega seotud kohtukulude kandmine edaspidi.
tühistada kohtuasjas T‑2/19 vaidlustatud kohtumääruse punkt 1, tühistada kohtuasjas T‑2/19 vaidlustatud kohtumääruse punkt 2 ja jätta kriisilahendusnõukogu kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja apellantide kohtukulud nii esimese astme kohtumenetluses kui ka käesolevas apellatsioonimenetluses, tunnustada apellantide õigust esitada hagi.
jätta apellatsioonkaebus vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, igal juhul aga põhjendamatuse tõttu rahuldamata, teise võimalusena saata asi tagasi Üldkohtusse lõpliku otsuse tegemiseks, kolmanda võimalusena juhul, kui Euroopa Kohus teeb lõpliku otsuse, jätta Üldkohtule kohtuasjas T‑2/19 esitatud hagi rahuldamata, mõista kohtukulud välja apellantidelt, teise võimalusena otsustada apellatsioonkaebusega seotud kohtukulude kandmine edaspidi.
See otsus on pigem praegu Üldkohtu menetluses oleva Aerise hagi ese kohtuasjas T‑628/17 (vt selle kohta juba eespool käesoleva ettepaneku punkt 14) ning Algebrise ja Anchorage’i esitatud hagi ese kohtuasjades T‑570/17 ja T‑575/17.
Vastavalt sellele ei käsitle käesolev ühine ettepanek kohtuasjades C‑874/19 P ja C‑934/19 P nende konkreetsete väidete vastuvõetavust, millele kriisilahendusnõukogu on vastu vaielnud, ega Algebrise ja Anchorage’i kaebeõiguse küsimust, esineda kohtus teatavate fondide nimel, mille kriisilahendusnõukogu on tõstatanud nii Üldkohtus kui ka kohtuasjas C‑934/19 P.
Vt selle kohta ka
Vt
Vt
Vt juba käesoleva ettepaneku punkt 50.
Komisjoni
Vt ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 20 lõiked 3, 10 ja 11.
Vt komisjoni
Vt ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 18 lõike 4 punktid b ja c.
Vt määruse 2018/345 põhjendus 7.
Vt selle kohta ka ühtse kriisilahenduskorra määruse põhjendus 63.
Vt selle kohta
Vt ühtse kriisilahenduskorra määruse põhjendus 73 ja artikli 14 lõige 2.
Artikli 27 kohase kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise ja artikli 21 kohase allahindamise ja konverteerimise erinevus seisneb potentsiaalse vastutuse ulatuses: artikli 21 kohaselt saab alla hinnata ja konverteerida ainult regulatiivset omakapitali (seega esimese taseme põhiomavahendeid ja täiendavaid esimese taseme omavahendeid ning teise taseme omavahendeid), kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise korral aga põhimõtteliselt kõiki panga kohustusi kuni hoiuste tagamise piirini.
Vt käesoleva ettepaneku punkt 18.
Vt näiteks ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 27 lõike 13 punkt b.
Vt definitsiooni kohta ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 3 lõike 1 punkt 51.
Vt CRR artikli 28 lõike 1 punkt a.
Vt selle kohta käesoleva ettepaneku punkt 9.
Vt selle kohta juba käesoleva ettepaneku punkt 59.
European Banking Authority, Handbook on Valuation for Purposes of Resolution,
Vt Adolff
Vt selle kohta
Vt selle kohta juba käesoleva ettepaneku punkt 65.
Vt määruse 2018/345 artikli 6 punkt e ja European Banking Authority, Handbook on Valuation for Purposes of Resolution,
Vt Philippon
Vt Wojcik,
Gardella: Busch/Ferranini (väljaandjad), European Banking Union,
Vt ka käesoleva ettepaneku punkt 16.
Vt de Groen,
European Banking Authority, Handbook on Valuation for Purposes of Resolution,
Vt vaidlustatud kohtumääruse punkt 64 kohtuasjas T‑2/19,
Vt vaidlustatud kohtumääruse punkt 61 kohtuasjas T‑599/18.
Vt vaidlustatud kohtumääruse punkt 42 kohtuasjas T‑599/18 ja vaidlustatud kohtumääruse punkt 44 kohtuasjas T‑2/19.
Vaata hindamistulemuse tähtsuse kohta kapitaliinstrumentide allahindamise ja konverteerimise ulatuse jaoks ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 21 lõike 8 teine lõik ja lõige 10 ning artikli 27 lõige 13 ning käesoleva ettepaneku punkt 59.
Vt vaidlustatud kohtumääruse punktid 46 ja 47 ja ka punktid 48–52 kohtuasjas T‑599/18 ning vaidlustatud kohtumääruse punktid 48 ja 49 ja ka punktid 50–54 kohtuasjas T‑2/19.
Vt vaidlustatud kohtumääruse punktid 60 ja 61 kohtuasjas T‑599/18 ning vaidlustatud kohtumääruse punktid 63 ja 64 kohtuasjas T‑2/19.
Apellatsioonkaebuse teine väide kohtuasjas C‑934/19 P.
Vt Algebrise ja Anchorage’i apellatsioonkaebuse esimese väite teine osa kohtuasjas C‑934/19 P ja Aerise apellatsioonkaebuse teine ja kolmas väide kohtuasjas C‑874/19 P.
Need kriisilahenduse vahendid vastavad põhiliselt pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivile, mida liikmesriikide kriisilahendusasutused kohaldavad kriisilahendusnõukogu kriisilahendusplaanide rakendamisel ja riikliku järelevalve all olevate pankade kriisilahenduse korral, vt ühtse kriisilahenduskorra määruse põhjendus 10.
Vt eespool käesoleva ettepaneku punktid 60–62.
Vt ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 27 lõike 1 punkt a ja lõige 2.
Vt ka pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 85 lõige 3.
Eelkõige ei nõua panga kriisilahendus üldse liigse võlakoormuse või maksejõuetuse tuvastamist, vt sellega seoses ka
Vt selle kohta ka Gardella: Busch/Ferranini (väljaandjad), European Banking Union,
Vt käesoleva ettepaneku punkt 67.
Vt selle kohta Wojcik,
Vt apellatsioonkaebuse esimese väite kolmas osa kohtuasjas C‑934/19 P.
Vt apellatsioonkaebuse teine väide ja kolmanda väite teine osa kohtuasjas C‑874/19 P.
Vt selle kohta
Kuna harta artikkel 17 vastab EIÕK esimese lisaprotokolli artiklile 1, tuleb viimati nimetatud sätet harta artikli 52 lõike 3 kohaselt minimaalse kaitsetasemena arvesse võtta, vt
Vt selle kohta Euroopa Inimõiguste Kohtu
Vt selle kohta käesoleva ettepaneku punkt 58.
Vt juba käesoleva ettepaneku punkt 23.
Vt siseturu peadirektoraadi
Vt juba käesoleva ettepaneku punktid 66 ja 67.
Freudenthaler/Lintner,
Vt selle kohta juba käesoleva ettepaneku punktid 99 ja 100.
Sellise võimaluse näevad ette ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 27 lõike 1 punkt a ja lõige 2 (kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend restruktureerimismeetmena). Maksejõuetu panga aktsionäridel ja võlausaldajatel ei ole aga õigust nõuda, et kriisilahendusasutus saneerib nende jaoks asutuse võib valib vahendi, mis viib nende jaoks eeldatavasti kõige väiksemate kahjudeni. Vastavalt ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 18 lõikele 4 peab kriisilahendusnõukogu palju rohkem juhinduma artiklis 14 sätestatud kriisilahenduse eesmärkidest. Vt selle kohta juba käesoleva ettepaneku punktid 99 ja 103.
Vt määruse 2018/345 artikli 10 lõiked 1–3.
Vt selle kohta
Apellatsioonkaebuse teine väide kohtuasjas C‑934/19 P.
Vt selle kohta käesoleva ettepaneku punkt 107.
Vt käesoleva ettepaneku punkt 111.
Vt selles tähenduses kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise kohta
Vt vaidlustatud kohtumääruse punkt 52 kohtuasjas T‑599/18 ja vaidlustatud kohtumääruse punkt 54 kohtusjas T‑2/19.
Vt selle kohta ka
Vt selle kohta juba käesoleva ettepaneku punktid 99–103.
Vt selle kohta juba käesoleva ettepaneku punkt 99 ja 80. joonealune märkus.
Vt käesoleva ettepaneku punkt 112.
Kohtuasjas T‑599/18 vaidlustatud kohtumääruse punkt 54 jj ja kohtuasjas T‑2/19 vaidlustatud kohtumääruse punkt 57 jj.
Vt eelkõige punkt 113 jj.
Vt