<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-164/17</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62017CJ0164</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:593">EU:C:2018:593</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>11</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>11</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20180725">25.7.2018</DATE> – Kohtuasi C‑164/17</HT></P><P><HT TYPE="SC">Grace ja Sweetman</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (teine koda)</P><P><DATE ISO="20180725">25. juuli 2018</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: inglise.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Keskkond</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 92/43/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 6 lõiked 3 ja 4</KEYWORD><KEYWORD>Kava või projekti kaitseala suhtes avaldatavate tagajärgede hindamine</KEYWORD><KEYWORD>Kava või projekt, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik</KEYWORD><KEYWORD>Tuulepargi projekt</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2009/147/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Loodusliku linnustiku kaitse</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 4</KEYWORD><KEYWORD>Erikaitseala</KEYWORD><KEYWORD>I lisa</KEYWORD><KEYWORD>Välja-loorkull (<HT TYPE="ITALIC">Circus cyaneus</HT>)</KEYWORD><KEYWORD>Sobiv kaitseala, mis muutub aja jooksul</KEYWORD><KEYWORD>Hooldatava ala pindala ajutine või lõplik vähendamine</KEYWORD><KEYWORD>Projektiga seotud meetmed eesmärgiga tagada, et projekti käigus ei väheneks liigi loodusliku elupaiga jaoks vajalik ala või et seda võidakse suurendada</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑164/17,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Supreme Court’i (Iirimaa kõrgeim kohus) <DATE ISO="20170320">20. märtsi 2017. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20170403">3. aprillil 2017</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Edel Grace,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Peter Sweetman</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">An Bord Pleanála,</HT></P><P>menetluses osalesid:</P><P><HT TYPE="BOLD">ESB Wind Developments Ltd,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Coillte,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">The Department of Arts Heritage and the Gaeltacht,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (teine koda),</P><P>koosseisus: koja president M. Ilešič, kohtunikud A. Rosas, C. Toader (ettekandja), A. Prechal ja E. Jarašiūnas,</P><P>kohtujurist: E. Tanchev,</P><P>kohtusekretär: ametnik R. Schiano,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust ja <DATE ISO="20180201">1. veebruari 2018. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><?PAGE NO="2"?><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>E. Grace ja P. Sweetman, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">barrister</HT> O. Collins ja J. Devlin, <HT TYPE="ITALIC">SC</HT>, keda on volitanud <HT TYPE="ITALIC">solicitor</HT> O. Clarke ja <HT TYPE="ITALIC">solicitor</HT> A. O’Connell,</P></ITEM><ITEM><P>An Bord Pleanála, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">barrister</HT> F. Valentine ja N. Butler, <HT TYPE="ITALIC">SC</HT>, keda on volitanud <HT TYPE="ITALIC">solicitor</HT> A. Doyle ja <HT TYPE="ITALIC">solicitor</HT> B. Slattery,</P></ITEM><ITEM><P>ESB Wind Developments Ltd ja Coillte, esindajad: R. Mulcahy, D. McDonald, <HT TYPE="ITALIC">SC</HT> ning A. Carroll, <HT TYPE="ITALIC">BL</HT>, keda on volitanud <HT TYPE="ITALIC">solicitor</HT> D. Spence,</P></ITEM><ITEM><P>Madalmaade valitsus, esindajad: M. Bulterman ja C.S. Schillemans,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: E. Manhaeve ja C. Hermes,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20180419">19. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu <DATE ISO="19920521">21. mai 1992. aasta</DATE> direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="206" PAGE.FIRST="7" DATE.PUB="1992">EÜT 1992, L 206, lk 7</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>elupaikade direktiiv<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>) artikli 6 lõikeid 3 ja 4.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud Edel Grace’i ja Peter Sweetmani ning An Bord Pleanála (Iirimaa riiklik planeerimisnõukogu, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>An Bord<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) vahelises kohtuvaidluses, mis käsitleb viimase üht otsust, millega ta väljastas äriühingutele ESB Wind Developments Ltd ja Coillte loa tuulepargi projekti jaoks sellise erikaitseala territooriumil, mis on selleks klassifitseeritud seetõttu, et seal on ühe kaitse all oleva liigi looduslik elupaik.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Linnudirektiiv</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20091130">30. novembri 2009. aasta</DATE> direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="020" PAGE.FIRST="7" DATE.PUB="2010">ELT 2010, L 20, lk 7</REF.DOC.OJ>, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>linnudirektiiv<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) artikli 1 lõikele 1 käsitleb see kõikide looduslikult esinevate linnuliikide kaitset nende liikmesriikide Euroopa territooriumil, mille suhtes kohaldatakse EL-i toimimise lepingut. Selle ese on nende liikide kaitse, hoidmine ja kontroll ning see kehtestab nende kasutamise eeskirjad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikkel 4 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="004.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>I lisas nimetatud liikide elupaikade kaitseks tuleb rakendada erimeetmeid, et kindlustada nende liikide säilimine ja paljunemine levikualal</ALINEA><ALINEA><P>Sellega seoses võetakse arvesse järgmist:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>а)</NO.P><TXT>väljasuremisohus liigid;</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="3"?><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>liigid, mis on tundlikud teatavate muutuste suhtes oma elupaigas;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>liigid, mida peetakse nende väikesearvuliste asurkondade või piiratud kohaliku leviku tõttu haruldaseks;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>teised liigid, mis oma elupaiga eripära tõttu nõuavad erilist tähelepanu.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA><ALINEA>Hindamisel võetakse arvesse arvukuse arengutendentse ja muutumist.</ALINEA><ALINEA>Liikmesriigid klassifitseerivad erikaitsealadena nende liikide kaitseks eelkõige arvuliselt ja suuruselt kõige sobivamad alad, võttes arvesse nende liikide kaitsenõudeid geograafilistel maismaa- ja merealadel, kus käesolevat direktiivi kohaldatakse.</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="004.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid võtavad lõigetes 1 ja 2 osutatud kaitsealade suhtes vajalikke meetmeid, et vältida elupaikade saastamist või kahjustamist või lindude mis tahes häirimist, niivõrd kui see on käesoleva artikli eesmärkide seisukohast oluline. Liikmesriigid püüavad elupaikade saastamist või kahjustamist vältida ka väljaspool kaitsealasid.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Nimetatud direktiivi I lisas nimetatud liikide hulgas esineb välja-loorkull (<HT TYPE="ITALIC">Circus cyaneus</HT>).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Elupaikade direktiiv</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Elupaikade direktiivi põhjenduses 10 on märgitud järgmist:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>asjakohane hinnang tuleb anda iga kava või programmi kohta, mis tõenäoliselt oluliselt mõjutab juba määratud või tulevikus määratava ala kaitse‑eesmärke<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>.</P></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikkel 2 sätestab järgmist</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="002.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Käesoleva direktiivi eesmärk on looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele liikmesriikide Euroopa territooriumil, kus kohaldatakse [EL-i toimimise lepingut].</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="002.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Käesoleva direktiivi kohaselt võetud meetmed on kavandatud ühenduse tähtsusega looduslike elupaikade ning looduslike looma- ja taimeliikide soodsa kaitsestaatuse säilitamiseks või taastamiseks.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="002.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Käesoleva direktiivi kohaselt võetud meetmetes võetakse arvesse majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi ning piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Nimetatud direktiivi artiklis 6 on sätestatud järgmist:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="006.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid kehtestavad erikaitsealade suhtes vajalikud kaitsemeetmed, mille hulka kuuluvad vajaduse korral asjakohased kaitsekorralduskavad, mis on eraldi välja töötatud või lisatud muudesse arengukavadesse, ning asjakohased õiguslikud, halduslikud või lepingulised meetmed, mis vastavad aladel esinevate I lisa looduslike elupaigatüüpide ja II lisa liikide ökoloogilistele vajadustele.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="006.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et vältida looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud, kuivõrd selline häirimine võib oluliselt mõjutada käesoleva direktiivi eesmärkide täitmist.</ALINEA></PARAG><?PAGE NO="4"?><PARAG IDENTIFIER="006.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, tuleb asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab. Pädevad siseriiklikud asutused annavad kavale või projektile kava või projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel ning lõike 4 sätete kohaselt nõusoleku alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja teevad seda vajaduse korral pärast avaliku arvamuse saamist.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="006.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Kui hoolimata negatiivsest hinnangust kava või projekti tagajärgedele ala suhtes ja alternatiivsete lahenduste puudumisel tuleb kava või projekt üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel siiski ellu viia, peab liikmesriik võtma kõik vajalikud asendusmeetmed, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse. Liikmesriik teatab komisjonile vastuvõetud asendusmeetmetest.</ALINEA><ALINEA>Kui asjaomasel alal esineb esmatähtsaid looduslikke elupaigatüüpe ja/või esmatähtsaid liike, võib kaaluda ainult neid seisukohti, mis on seotud rahva tervise või avaliku julgeolekuga, esmatähtsate soodsate tagajärgedega keskkonnale või komisjoni arvamuse kohaselt muude üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvate põhjustega.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Vastavalt elupaikade direktiivi artiklile 7 kohaldatakse selle artikli 6 lõigetest 2‑4 tulenevaid kohustusi erikaitsealadele (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>erikaitsealad<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>) linnudirektiivi tähenduses.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Põhikohtuasjas käsitletakse tuulepargi projekti, mida arendavad ja käitavad ühiselt riiklik metsandusettevõtja Coillte ja ESB Wind Developments ning mis asub erikaitsealal, mis ulatub Slieve Felim teest kuni Silvermines’i mägedeni (vastavalt Limericki ja Tipperary krahvkondades Iirimaal) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>vaadeldav projekt<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>See territoorium on klassifitseeritud erikaitsealaks linnudirektiiv artikli 4 lõike 1 neljanda lõigu tähenduses põhjusel, et seal on selle direktiivi I lisas nimetatud linnuliigi, s.o välja-loorkulli (<HT TYPE="ITALIC">Circus cyaneus</HT>), looduslik elupaik. Nimetatud territoorium, mille pindala on <FT TYPE="NUMBER">20935</FT> hektarit, hõlmab nimelt metsastamata vaipsood ja nõmmesid ning metsa all on <FT TYPE="NUMBER">12078</FT> hektarit. Kogu see ala sobib potentsiaalselt oma tunnuste poolest selle liigi elupaigaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates on vaadeldava projekti puhul ette nähtud, et see hõlmab 832 hektarit erikaitseala alust maad, mis on peamiselt kaetud esimese ja teise raieringi okaspuumetsa ning vaipsoode ja nõmmedega. Kuueteistkümne tuuleturbiini ja ümbritseva taristu püstitamiseks ja rajamiseks on vaja, et iga puu langetatakse oma kasvukohast. Hinnanguliselt on raiest mõjutatud pindala 41,7 hektarit. Projekti tagajärjel hävitatakse lõplikult 9 hektarit kaitseala, mis vastab neile aladele, millel ehitised rajatakse, ning ajutiselt hävitatakse 1,7 hektarit kaitseala, mida kasutatakse ajutiste settetiikide rajamiseks. Kuna peale selle eeldatakse, et need toitu otsivad linnud ei sisene 250‑meetrise raadiusega alale, mis tuuleturbiini ümbritseb, siis märgib nimetatud kohus, et seetõttu võib toitumispiirkond täielikult kaduda 162,7 hektari ulatuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Vaadeldavale projektile on lisatud kaitseala kaitsekorralduskava ja liigid (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>kaitsekorralduskava<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>). See kava, mida tuleb rakendada viie aasta jooksul, sisaldab meetmeid tuulepargi võimalike tagajärgede kõrvaldamiseks välja-loorkulli toitumispiirkonnas. Esiteks moodustavad vastavalt kaitsekorralduskavale kolm hetkel taimestikuga kaetud tsooni kokku 41,2 hektari suuruse ala, millest 14,2 hektarit, mis asub tuuleturbiini 250‑meetrises raadiuses, muudetakse uuesti vaipsoodeks. Teiseks allutatakse vaadeldava projekti arenguetapis selle kavaga 137,3 hektarit teise raieringi metsamaad <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>tundlikule<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> majandamisele, mis näeb ette puude langetamise ja olemasoleva liitunud võrastikuga metsa asendamise, et tagada 137,3 hektari liitumata võrastikuga metsa alaline olemasolu, mis pakub<?PAGE NO="5"?> välja-loorkullile toitumiseks sobiliku ala, ning katkematu toitumisala kahe lageraba ala vahel. See raie toimub mitmes etapis alates ehituse alustamisele eelnevast aastast. Kolmandaks toimuksid ehitustööd väljaspool välja-loorkulli peamist pesitsusaega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT><DATE ISO="20140722">22. juuli 2014. aasta</DATE> otsusega otsustas An Bord anda vaadeldava projekti jaoks luba põhjendusel, et see ei kahjusta erikaitseala terviklikkust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>E. Grace ja P. Sweetman esitasid kaebuse High Court’ile (kõrge kohus, Iirimaa), milles nad vaidlustasid An Bordi otsuse. <DATE ISO="20151001">1. oktoobri</DATE> ja <DATE ISO="20151204">4. detsembri 2015. aasta</DATE> otsusega jättis see kohus nende kaebuse rahuldamata ja kinnitas An Bordi otsust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT><DATE ISO="20160226">26. veebruari 2016. aasta</DATE> otsusega lubati E. Grace’il ja P. Sweetmanil esitada selle otsuse peale kaebus eelotsusetaotluse esitanud kohtule, milleks on Supreme Court (Iirimaa kõrgeim kohus). Selle kohtu <DATE ISO="20170224">24. veebruari 2017. aasta</DATE> otsuses tehti selle apellatsioonkaebuse kolmest väitest kahe suhtes lõplik otsus. Nimetatud apellatsioonkaebuse lõplik lahendamine sõltub aga elupaikade direktiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>E. Grace’i ja P. Sweetmani seisukoht on, et An Bord oleks pidanud otsustama, et vaadeldav projekt ja sellele lisatud kaitsekorralduskava eeldavad kompensatsioonimeetmete võtmist, mistõttu hindamine oleks tulnud läbi viia nimetatud direktiivi artikli 6 lõikes 4 ette nähtud kriteeriume arvesse võttes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>An Bord ja põhikohtuasjas menetlusse astunud pooled väidavad, et hinnangu andmiseks küsimusele, kas kava võib kahjustada erikaitseala terviklikkust elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 3 tähenduses, on vaja võtta arvesse seda, et ükski selle ala metsandussektoris tegutsevatest isikutest ei ole alaliselt sellises olukorras, mis tagaks sobiva elupaiga olemasolu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib seoses sellega, et välja-loorkullid on sellised linnud, kes elavad peamiselt maapiirkondades ja kellel on vaja ulatuslikku sobivat maa-ala toidu hankimiseks. Pesitsus olenevat aga seevastu vähem sellisest tingimusest – see võib toimuda piiratumal geograafilisel alal ja eri tüüpi elupaikades. Peale selle tulenevat kaitse all oleva liigi vähenemine pigem toitumisala kui pesitsusala võimalikust vähenemisest. See kohus väidab, et kuigi üldiselt ollakse seisukohal, et välja-loorkulli peamine elupaik on metsastamata sood ja nõmmed, on selgeks tehtud, et metsanduse arenguga annavad noorte okaspuude istandused turbaaladel välja-loorkullile võimaluse seal toitu otsida. Neist kaalutlustest nähtub aga, et mets, mida ei harvendata ega raiuta, vaid jäetakse lihtsalt küpsema, mille tulemusel tekib liitunud võrastik, ei ole toitumiseks sobilik ala.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Euroopa Kohtule esitatud toimikust nähtub, et majandusmetsa keskmine tsükkel on 40 aastat, mis hõlmab kahte raieringi. Neil osadel alast, mille taimestik on jõudnud kasvada nii suureks, et kuuluda esimesse raieringi ja mis moodustavad selle tulemusel liitunud võrastikuga metsa, toimub lageraie. Sellele järgneb uuesti istutamine, mille tagajärjel moodustuvad uuesti lahtise võrastikuga metsaga kaetud alad, mis sobivad välja‑loorkulli toitumisalaks. Selle tulemus oleks, et selle liigi toitumisala erikaitsealal muutub pidevalt ja sõltub nende raieringide vaheldumisest, mis on seotud metsamajandamisega. Seega viib seisak istutatud metsa aktiivses majandamises iseenesest välja-loorkulli toitumisala kadumiseni, kuna lahtise võrastikuga metsaga kaetud alad järk‑järgult kaovad. Kättesaadavate uuringute kohaselt kõigub kaitse all oleva liigi arvukus nimelt kas üles- või allapoole vastavalt sellele, kas esineb lahtise võrastikuga metsa-alasid. Käesoleval juhul olevat lahtise võrastikuga metsa proportsioon aastatel 2014‑2018 kahanenud progressiivselt 14% võrra kogu metsamaast ja ulatub aastatel 2024‑2028 8%-ni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et tal tuleb kindlaks teha, kas An Bord oli valesti asunud seisukohale, et vaadeldava projekti ja kaitsekorralduskavaga kaasnevad leevendavad meetmed, mis lubavad selle hindamist läbi viia ainult elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 3 kohaselt.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>See kohus küsib seoses sellega, kas seda sätet tuleb tõlgendada nii, et kaitsekorralduskava raames välja pakutud meetmeid, mis vaadeldava projektiga kaasnevad ja mille eesmärk on tagada, et elupaigaks sobiva ala kogupindala ei väheneks ja et seda saaks isegi suurendada, võib kõnesoleval juhul klassifitseerida leevendavateks meetmeteks, või kas neid tuleb lugeda kompensatsioonimeetmeteks elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 4 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Supreme Court (Iirimaa kõrgeim kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>Juhul, kui</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kaitsealuse ala põhieesmärk on konkreetsetele liikidele elupaiga võimaldamine ja</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>neile liikidele sobiva elupaiga olemusest tuleneb, et osa sellest sobivast elupaigast aja jooksul tingimata muutub ja</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>kavandatud arenduse osana kehtestatakse kogu elupaiga jaoks kaitsekorralduskava (mis hõlmab kaitsekorralduse muudatusi ka nende ala osade suhtes, mida arendus otseselt ei mõjuta), mille eesmärk on tagada, et eespool nimetatud elupaigaks sobiva ala suurus ei vähene ja võib isegi suureneda, kuid</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>arendusprojekti vältel loetakse, et osa sellest alast ei ole sobiliku elupaiga pakkumise potentsiaaliga,</TXT></NP></ITEM></LIST><P>siis kas selliseid meetmeid, mida on kirjeldatud punktis c, saab põhjendatult pidada leevendavateks?<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuse analüüs</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Alustuseks tuleb täpsustada, et kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnastatud küsimus ei sisalda ühtegi viidet Euroopa Liidu õiguse sätetele, käsitleb see küsimus – mida tuleb lugeda eelotsusetaotluses toodud täpsustusi arvesse võttes – elupaikade direktiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Seejärel tuleb esitatud küsimuse sõnastuse kohta lisada, et selle direktiivi artikli 6 sõnastuses ei ole ühtegi viidet mõistele <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>leevendamismeede<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> (<DATE ISO="20160721">21. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Orleans jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑387/15 ja C‑388/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:583">EU:C:2016:583</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20180412">12. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>People Over Wind ja Sweetman</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑323/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:244">EU:C:2018:244</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Sellega seoses on Euroopa Kohus leidnud, et loodusdirektiivi artiklis 6 ette nähtud kaitsemeetmete kasuliku mõju eesmärk on vältida, et nn leevendavate meetmetega, mis vastavad tegelikkuses asendusmeetmetele, väldib pädev siseriiklik ametiasutus selles artiklis nimetatud spetsiifilisi menetlusi, andes selle artikli lõike 3 alusel loa projektidele, mis avaldavad asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju (<DATE ISO="20160721">21. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Orleans jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑387/15 ja C‑388/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:583">EU:C:2016:583</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Lõpetuseks tuleb täpsustada, et erikaitsealadeks klassifitseeritud alade puhul asendavad elupaikade direktiivi artikli 6 lõikest 3 tulenevad kohustused selle direktiivi artikli 7 kohaselt linnudirektiivi artikli 4 lõike 4 esimesest lausest tulenevaid kohustusi alates linnudirektiivi kohasest klassifitseerimisest, kui viimane kuupäev on hilisem elupaikade direktiivi kohaldamise kuupäevast (<DATE ISO="20180417">17. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (Białowieża mets)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑441/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:255">EU:C:2018:255</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0109">109</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Järelikult tuleb seda mõista nii, et eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib oma küsimuses sisuliselt, kas elupaikade direktiivi artiklit 6 tuleb tõlgendada nii, et kui projekti on kavas rakendada sellisel alal, mis on mõeldud liikide kaitseks ja säilitamiseks ning mille kaitse all oleva liigi kaitsmiseks vajalik pindala aja jooksul muutub, ning kui sellise projekti tagajärjel osa sellest alast ei paku enam ajutiselt või alaliselt vaadeldava liigi jaoks sobivat elupaika, siis asjaolu, et see projekt hõlmab meetmeid, mille eesmärk on pärast nimetatud projekti mõju normikohast hindamist ja nimetatud projekti läbiviimise ajal tagada, et nimetatud osa alast, mis konkreetselt võiks pakkuda sobivat elupaika, ei väheneks või et seda saaks suurendada, saab arvesse võtta nimetatud artikli lõikes 3 ette nähtud hindamise läbiviimiseks, mille eesmärk on tagada, et vaadeldav projekt ei kahjustaks asjaomase ala terviklikkust, või kuulub selline asjaolu vajadusel sama artikli lõike 4 kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Elupaikade direktiivi artikkel 6 seab liikmesriikidele rea kohustusi ning näeb ette konkreetsed menetlused, mille eesmärk on – nagu nähtub selle direktiivi artikli 2 lõikest 2 – Euroopa Liidu tähtsusega looduslike elupaikade ning looduslike looma- ja taimeliikide soodsa kaitsestaatuse säilitamine või vajaduse korral taastamine, et saavutada selle direktiivi üldisem eesmärk tagada direktiivi alusel kaitstavate alade puhul keskkonnakaitse kõrge tase (vt selle kohta <DATE ISO="20161108">8. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lesoochranárske zoskupenie VLK</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑243/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:838">EU:C:2016:838</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20180417">17. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (Białowieża mets)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑441/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:255">EU:C:2018:255</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0106">106</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Seoses sellega tuleb mainida, et elupaikade direktiivi artikli 6 sätted kujutavad endast ühtset kogumit, arvestades selle direktiiviga taotletavaid kaitse-eesmärke. Selle artikli lõigetega 2 ja 3 taotletakse nimelt looduslike elupaikade ja liikide elupaikade kaitse tagamist samal tasemel, kuid nimetatud artikli lõige 4 kujutab endast üksnes sellist sätet, mis näeb ette erandi nimetatud lõike 3 teisest lausest (<DATE ISO="20180412">12. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>People Over Wind ja Sweetman</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑323/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:244">EU:C:2018:244</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Elupaikade direktiivi põhjenduse 10 kohaselt tuleb keskkonnamõju hinnang anda iga kava või programmi kohta, mis tõenäoliselt oluliselt mõjutab juba või mõjutab tulevikus määratava ala kaitse-eesmärke. Nimetatud põhjendus kajastub selle direktiivi artikli 6 lõikes 3, mis sätestab muu hulgas, et kui kava või projekt tõenäoliselt avaldab asjaomasele alale olulist mõju, ei kiideta seda heaks ilma, et eelnevalt hinnataks selle mõju alale (<DATE ISO="20180412">12. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>People Over Wind ja Sweetman</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑323/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:244">EU:C:2018:244</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Elupaikade direktiivi artikli 6 lõige 3 näeb seega ette kaks etappi. Esimeses etapis, mida peetakse silmas selle sätte esimeses lauses, peavad liikmesriigid asjakohaselt hindama kava või projekti mõju kaitsealale, kui on tõenäoline, et asjaomane kava või projekt avaldab alale olulist mõju. Teises etapis, mida peetakse silmas selle sätte teises lauses ning mis toimub pärast keskkonnamõju hindamist, võib sellisele kavale või projektile anda loa üksnes tingimusel, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju; seejuures tuleb arvestada selle direktiivi artikli 6 lõike 4 sätetega (<DATE ISO="20180412">12. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>People Over Wind ja Sweetman</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑323/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:244">EU:C:2018:244</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Esitatud küsimusele tuleb vastata neid eespool esitatud kaalutlusi arvesse võttes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Esiteks tuleb meelde tuletada, et selleks et asjaomase ala kui loodusliku elupaiga terviklikkusele ei avaldataks negatiivset mõju elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 3 teise lause tähenduses, on vaja, et ala kaitsestaatus jääb soodsaks; see tähendab, et säilivad püsivalt asjaomase ala olemuslikud tunnused, mis on seotud teatud loodusliku elupaigatüübi esinemisega, mille kaitse-eesmärk õigustas selle ala kandmist ühenduse tähtsusega alade loetellu selle direktiivi tähenduses (vt selle kohta <DATE ISO="20160721">21. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Orleans jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑387/15 ja C‑388/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:583">EU:C:2016:583</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika, ja <DATE ISO="20180417">17. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (Białowieża mets)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑441/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:255">EU:C:2018:255</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0116">116</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Vastavalt linnudirektiivi artikli 4 lõikele 1 tähendab liigi kaitseks erikaitseala aluse territooriumi kindlaksmääramine selle alaga seotud elupaiga olemuslike tunnuste jätkusuutlikku säilitamist ning nimetatud ala kaitsealana klassifitseerimist õigustanud eesmärk on vaadeldava liigi säilimine ja paljunemine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Põhikohtuasjas on selge, et nagu märkis eelotsusetaotluse esitanud kohus ja ka kohtujurist oma ettepaneku punktides 13 ja 74, on erikaitseala eesmärk hoida või taastada välja-loorkulli kaitseks sobivad tingimused. Erikaitseala võimaldab seda eesmärki täita, pakkudes eelkõige kaitse all oleva liigi jaoks elupaika, mis hõlmab tema toitumisala.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Mis puutub teiseks vaadeldava projekti erikaitsealale avalduvasse mõjusse, siis eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutab, et kaitsekorralduskava eesmärk on kehtestada tagatised, mis seisnevad selles, et tagada igal ajal välja-loorkulli toitumisala puudutavalt, et see ala ei väheneks või et seda saaks suurendada, samas kui vaadeldava projekti arendamise ajal ei ole osa sellest alast selline, mis võiks sobida temale sobiva elupaiga pakkumiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Elupaikade direktiivi artikli 6 lõige 3 näeb selleks ette hindamismenetluse, mille eesmärk on eelneva kontrolli kaudu tagada, et kavale või projektile, mis ei ole otseselt seotud asjaomase ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju, antakse luba vaid siis, kui see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju (vt selle kohta <DATE ISO="20180417">17. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (Białowieża mets)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑441/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:255">EU:C:2018:255</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0108">108</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Selle sätte alusel antud hinnangus ei tohi olla lünki ja selles peavad olema täielikud, täpsed ja lõplikud seisukohad ning järeldused, mis hajutaksid kõik teaduslikult põhjendatud kahtlused asjaomasel kaitsealal kavandatud tööde mõju kohta (vt selle kohta <DATE ISO="20180412">12. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>People Over Wind ja Sweetman</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑323/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:244">EU:C:2018:244</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Nimetatud sätte kohane alale kava või projekti tõttu tekkivate tagajärgede asjakohane hindamine tähendab seda, et selle valdkonna parimatest teadussaavutustest lähtudes tuleb teha kindlaks kõik kava või projekti aspektid, mis eraldi või koostoimes muude kavade või projektidega võivad avaldada mõju asjaomase ala kaitse-eesmärkidele (<DATE ISO="20180417">17. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (Białowieża mets)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C-441/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:255">EU:C:2018:255</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0113">113</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Asjaomase ala terviklikkusele niisuguse mõju puudumise suhtes ei tohi ka teaduslikust seisukohast olla mingisugust põhjendatud kahtlust just projekti heakskiitva otsuse vastuvõtmise hetkel (vt selle kohta <DATE ISO="20180417">17. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (Białowieża mets)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑441/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:255">EU:C:2018:255</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0120">120</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Käesolevas asjas nähtub eelotsusetaotlusest, et esiteks tegi eelotsusetaotluse esitanud kohus kindlaks, et püsivalt ja otseselt on kadunud välja-loorkulli elupaigaks sobivad alad 9 hektaril. Teiseks kaovad metsastatud alad, millel raiutakse mets tuuleturbiinide püstitamiseks ja taristu jaoks, vastavalt 41,7 hektarilt sellel kaitsealal. Kolmandaks võib projekti ajal ligipääsmatu ala pindala ulatuda 162,7 hektarini. Neljandaks tuleb samuti arvesse võtta, et liitumata võrastikuga metsa, mis kujutab endast ühte kaitse all oleva liigi toitumisala jaoks iseloomulikku tingimust, pindala vaadeldava projekti arendamise faasis pidevalt väheneb.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Seoses sellega on Euroopa Kohus juba otsustanud, et juhul kui kava või projekt, mis ei ole otseselt seotud asjaomase ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, võib kahjustada ala kaitse-eesmärke, tuleb seda pidada selliseks, mis võib avaldada alale olulist mõju. Nimetatud ohtu tuleb hinnata, võttes eelkõige arvesse selle kava või projektiga seotud ala iseloomulikke tunnuseid ja eriomaseid keskkonnatingimusi (vt selle kohta <DATE ISO="20140515">15. mai 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Briels jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑521/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:330">EU:C:2014:330</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika, ja <DATE ISO="20160721">21. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Orleans jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑387/15 ja C‑388/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:583">EU:C:2016:583</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Mis puutub kolmandaks ja viimaks sellesse, mis tüüpi meetmed vaadeldava projekti hulka kaitsekorralduskava alusel kuuluvad, selleks et projekti mõjusid leevendada, siis need seisnevad esiteks selles, et taastatakse vaipsoo alad ning märjad nõmmed 41,2 hektari suurusel alal (millest 14,2 hektarit asub tuuleturbiini 250 meetrises raadiuses), ning teiseks, et välja-loorkullidele ja teistele sellel territooriumil leiduvatele loomadele tagatakse projekti ajal optimaalselt elupaigaks vajalikud alad, kasutades selleks eelkõige 137,3 hektari suurust ala seal leiduva, olemasoleva liitunud võrastikuga metsa raie ja asendamisega, selleks et tagada teatava aja järel liitumata võrastikuga ala olemasolu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus juhib tähelepanu asjaolule, et tema arvates olevat tema küsimusele antava vastuse seisukohast määrav, et tehakse vahet asjaoludel, mida käsitleb põhikohtuasi, ja neil, mis olid <DATE ISO="20140515">15. mai 2014. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Briels jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑521/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:330">EU:C:2014:330</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20160721">21. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Orleans jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑387/15 ja C‑388/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:583">EU:C:2016:583</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) aluseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Erikaitseala majandatakse seega selliselt, et säilitada välja-loorkulli looduslik elupaik <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>dünaamiliselt<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>, mis tähendab seda, et elupaigaks sobiva ala pindala muutub geograafiliselt ja aja jooksul, olenevalt sellest majandamisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Seoses sellega, nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 58, tuleneb elupaikade direktiivi artikli 6 lõigetest 3 ja 4 ning sellega seotud Euroopa Kohtu praktikast, et tuleb teha vahet sellesse projekti kaasatud kaitsemeetmetel, mille eesmärk on vältida või vähendada selle projektiga otseselt kaasneda võivat kahjulikku mõju, selleks et tagada, et projekt ei avaldaks kahjulikku mõju selle ala terviklikkusele, nagu on ette nähtud selle artikli lõikes 3, ja neil meetmetel, mis on vastavalt selle artikli lõikele 4 mõeldud kompenseerima nimetatud projekti sellist negatiivset mõju kaitsealale, mida ei võeta arvesse selle projekti tagajärgede hindamisel (vt selle kohta <DATE ISO="20140515">15. mai 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Briels jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑521/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:330">EU:C:2014:330</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20160721">21. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Orleans jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑387/15 ja C‑388/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:583">EU:C:2016:583</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20170426">26. aprilli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑142/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:301">EU:C:2017:301</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0071">71</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Käesoleval juhul tuleneb eelotsusetaotluse esitanud kohtu sedastustest, et teatavad osad erikaitsealast – juhul kui projekt viiakse läbi kavakohaselt – ei paku enam sobivat elupaika, vaid et kaitsekorralduskavaga kavatsetakse tagada, et see osa erikaitsealast, mis pakub sobivat elupaika, ei väheneks või et seda saaks suurendada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Neil asjaoludel, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 71 ja sellele järgnevates punktides leidis, siis kuigi põhikohtuasja asjaolud erinevad neist asjaoludest, milles tehti <DATE ISO="20140515">15. mai 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Briels jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑521/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:330">EU:C:2014:330</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), ja <DATE ISO="20160721">21. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Orleans jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑387/15 ja C‑388/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:583">EU:C:2016:583</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), on need sarnased osas, milles need põhinevad kava või projekti tagajärgedele hinnangu andmise ajal tulevikus tekkiva eelise omale sarnasel eeldusel, millega tasakaalustatakse tuulepargi mõju sellele alale, samas kui need eelised ei ole lisaks sellele kindlad. Neist kohtuotsustest tulenevad juhised on seega üle kantavad sellistele asjaoludele nagu põhikohtuasjas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Euroopa Kohus leidis juba seoses sellega, et projektis ette nähtud kaitsemeetmeid, mille eesmärk on kompenseerida selle projekti negatiivset mõju Natura 2000 alale, ei saa võtta arvesse projekti tagajärgede hindamisel, mis on ette nähtud artikli 6 lõikes 3 (<DATE ISO="20140515">15. mai 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Briels jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑521/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:330">EU:C:2014:330</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20160721">21. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Orleans jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑387/15 ja C‑388/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:583">EU:C:2016:583</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Sellist meedet võidakse nõuetekohase hindamise käigus arvesse võtta ainult siis, kui esineb piisav kindlus selles, et meede aitab tõhusalt kaasa sellele, et vältida kahju tekitamist, ning millega on tagatud, et ei ole mingisugust põhjendatud kahtlust selles, et kõnealune projekt ei avalda negatiivset mõju ala terviklikkusele (vt selle kohta <DATE ISO="20170426">26. aprilli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑142/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:301">EU:C:2017:301</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Üldreeglina on aga uue elupaiga – mis peaks kompenseerima sama elupaigatüübi pindala ja kvaliteedi kadu kaitsealal – loomisega tulevikus kaasnev positiivne mõju üksnes raskesti ettenähtav ja seda on näha igal juhul alles mõne aja pärast (vt selle kohta <DATE ISO="20160721">21. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Orleans jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑387/15 ja C‑388/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:583">EU:C:2016:583</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Tuleb rõhutada, et ebakindlust ei tekita mitte see, et põhikohtuasjas vaatluse all olev elupaik muutub pidevalt ja et see ala vajab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>dünaamilist<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> kaitsekorralduskava. Selline ebakindlus tuleneb hoopis teatavate kindlate või võimalike ohtude kindlakstegemisest, mis avalduvad asjassepuutuva ala kui elupaiga ja toitumisala ehk selle ala ühele iseloomuliku tunnuse terviklikkusele, ning mõjude hindamisse selliste hilisemate eeliste kaasamisest, mis tulenevad selliste meetmete võtmisest, mis selle hindamise staadiumis on ainult ette nähtavad, kuna nende rakendamist ei ole veel alustatud. Seetõttu ja sõltuvalt kontrollist, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus peab läbi viima, ei saa nimetatud eeliseid vaadeldavale projektile ametiasutuste poolt loa andmise ajal nõutava vajaliku kindlusega ette näha.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Eespool esitatud kaalutlusi kinnitab ka see, et loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 teises lauses ette nähtud loa andmise kriteerium hõlmab ettevaatuspõhimõtet ning võimaldab tõhusalt vältida kavandatavate kavade või projektide tõttu kaitsealade terviklikkusele avaldatavat negatiivset mõju (vt selle kohta <DATE ISO="20140515">15. mai 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Briels jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑521/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:330">EU:C:2014:330</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Lõpetuseks tuleb meelde tuletada, et elupaikade direktiivi artikli 6 lõige 4 näeb ette, et kui selle direktiivi artikli 6 lõike 3 esimesele lausele vastava hindamise negatiivsetest järeldustest hoolimata tuleb kava või projekt üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel, ja alternatiivsete lahenduste puudumisel siiski ellu viia, peab liikmesriik võtma kõik vajalikud asendusmeetmed, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Sellises olukorras võib seega pädev liikmesriigi asutus anda loa loodusdirektiivi artikli 6 lõike 4 alusel ainult siis, kui selles ette nähtud tingimused on täidetud (<DATE ISO="20160721">21. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Orleans jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑387/15 ja C‑388/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:583">EU:C:2016:583</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Eespool esitatud kaalutlustest tuleneb, et esitatud küsimusele tuleb vastata, et elupaikade direktiivi artiklit 6 tuleb tõlgendada nii, et kui projekti on kavas rakendada sellisel alal, mis on mõeldud liikide kaitseks ja säilitamiseks ning mille kaitse all oleva liigi kaitsmiseks vajalik pindala aja jooksul muutub, ning kui sellise projekti tagajärjel osa sellest alast ei paku enam ajutiselt või alaliselt vaadeldava liigi jaoks sobivat elupaika, siis asjaolu, et see projekt hõlmab meetmeid, mille eesmärk on pärast nimetatud projekti mõju normikohast hindamist ja nimetatud projekti läbiviimise ajal tagada, et nimetatud osa alast, mis konkreetselt võiks pakkuda sobivat elupaika, ei väheneks või et seda saaks suurendada, ei saa arvesse võtta nimetatud artikli lõikes 3 ette nähtud hindamise läbiviimiseks, mille eesmärk on tagada, et vaadeldav projekt ei kahjustaks asjaomase ala terviklikkust, kuid selline asjaolu kuulub vajadusel sama artikli lõike 4 kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:</INTRO><P><HT TYPE="BOLD">Nõukogu <DATE ISO="19920521">21. mai 1992. aasta</DATE> direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artiklit 6 tuleb tõlgendada nii, et kui projekti on kavas rakendada sellisel alal, mis on mõeldud liikide kaitseks ja säilitamiseks ning mille kaitse all oleva liigi kaitsmiseks vajalik pindala aja jooksul muutub, ning kui sellise projekti tagajärjel osa<?PAGE NO="11"?> sellest alast ei paku enam ajutiselt või alaliselt vaadeldava liigi jaoks sobivat elupaika, siis asjaolu, et see projekt hõlmab meetmeid, mille eesmärk on pärast nimetatud projekti mõju normikohast hindamist ja nimetatud projekti läbiviimise ajal tagada, et nimetatud osa alast, mis konkreetselt võiks pakkuda sobivat elupaika, ei väheneks või et seda saaks suurendada, ei saa arvesse võtta nimetatud artikli lõikes 3 ette nähtud hindamise läbiviimiseks, mille eesmärk on tagada, et vaadeldav projekt ei kahjustaks asjaomase ala terviklikkust, kuid selline asjaolu kuulub vajadusel sama artikli lõike 4 kohaldamisalasse.</HT></P></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>