<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-583/18</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62018CJ0583</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:199">EU:C:2020:199</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>8</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>8</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20200312">12.3.2020</DATE> – Kohtuasi C‑583/18</HT></P><P><HT TYPE="SC">Verbraucherzentrale Berlin</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (üheksas koda)</P><P><DATE ISO="20200312">12. märts 2020</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: saksa.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Tarbijakaitse</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2011/83/EL</KEYWORD><KEYWORD>Kohaldamisala</KEYWORD><KEYWORD>Teenusleping</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 2 punkt 6</KEYWORD><KEYWORD>Reisijateveoteenuse osutamise leping</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 3 lõike 3 punkt k</KEYWORD><KEYWORD>Kaardid, mis annavad õiguse saada edaspidi reisijateveolepingute sõlmimisel hinnaalandust</KEYWORD><KEYWORD>Selliste kaartide müümine veebis tarbijat taganemisõigusest teavitamata</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑583/18,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Oberlandesgericht Frankfurt am Maini (liidumaa kõrgeim üldkohus Frankfurdis, Saksamaa) <DATE ISO="20180913">13. septembri 2018. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20180920">20. septembril 2018</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Verbraucherzentrale Berlin eV</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">DB Vertrieb GmbH,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (üheksas koda),</P><P>koosseisus: kohtunik D. Šváby koja presidendi ülesannetes, kohtunikud K. Jürimäe ja N. Piçarra (ettekandja),</P><P>kohtujurist: G. Pitruzzella,</P><P>kohtusekretär: ametnik M. Krausenböck,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust ja <DATE ISO="20191024">24. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Verbraucherzentrale Berlin eV, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwälte</HT> J. Hennig ja J. Christ,</P></ITEM><ITEM><P>DB Vertrieb GmbH, esindaja: <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwalt</HT> B. Bräutigam,</P></ITEM><ITEM><P>Tšehhi valitsus, esindajad: M. Smolek, J. Vláčil ja S. Šindelková,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: B.–R. Killmann ja C. Valero,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,</VISA></GR.VISA><?PAGE NO="2"?><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20111025">25. oktoobri 2011. aasta</DATE> direktiivi 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="304" PAGE.FIRST="64" DATE.PUB="2011">ELT 2011, L 304, lk 64</REF.DOC.OJ>), artikli 2 punkti 6 ja artikli 3 lõike 3 punkti k.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud Verbraucherzentrale Berlin eV ja DB Vertrieb GmbH vahelises kohtuvaidluses sellise kaardi veebimüügi tingimuste üle, mis annab selle omanikule õiguse saada edaspidi sõidupiletite ostmisel hinnaalandust.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Direktiivi 2011/83 põhjendustes 27 ja 49 on märgitud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>(27)</NO.P><TXT>Transporditeenused hõlmavad reisijatevedu ja kaubavedu. Reisijatevedu tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta, kuna selle suhtes kehtivad muud liidu õigusaktid ning ühistranspordi ja taksode suhtes kehtivad siseriiklikud õigusaktid. Käesoleva direktiivi sätted, millega kaitstakse tarbijaid maksevahendite kasutamise liiga kõrgete tasude eest või varjatud kulude eest, peaksid siiski kehtima ka reisijateveo lepingute puhul. Kaubaveo ja autorendi kui teenuste puhul peaks tarbijatele kehtima käesolevast direktiivist tulenev kaitse, välja arvatud lepingust taganemise õigus.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(49)</NO.P><TXT>Nii kauglepingutest kui ka väljaspool äriruume sõlmitud lepingutest taganemise õiguse suhtes peaksid kehtima teatavad erandid. […] Taganemisõiguse andmine tarbijale oleks ebakohane ka teatavate teenuste puhul, kui lepingu sõlmimine tähendab teatud vahendite reserveerimist, millele oleks taganemisõiguse kasutamise korral raske uut tarbijat leida. […]<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></TXT></NP></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Selle direktiivi artiklis 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata kõrge tarbijakaitse taseme saavutamisega kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele, ühtlustades tarbijate ja kauplejate vahel sõlmitud lepinguid käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide teatavaid aspekte.<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Direktiivi artiklis 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>5)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>müügileping<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> – leping, mille kohaselt kaupleja annab tarbijale üle või kohustub andma üle kauba omandiõiguse ning tarbija maksab või võtab kohustuse maksta selle hinna, sealhulgas leping, mille esemeks on nii kaubad kui ka teenused;</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="3"?><ITEM><NP><NO.P>6)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>teenusleping<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> – leping, välja arvatud müügileping, mille kohaselt kaupleja osutab või kohustub osutama tarbijale teenust ning tarbija maksab või kohustub maksma selle hinna;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>7)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>kaugleping<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> – kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud leping, mis sõlmitakse organiseeritud kaugmüügi- või teenuste osutamise skeemi alusel ilma kaupleja ja tarbija üheaegse füüsilise kohalolekuta, kasutades eranditult kas üht või mitut kaugsidevahendit kuni ja kaasa arvatud ajani, millal leping sõlmitakse;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Direktiivi 2011/83 artiklis 3 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="003.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Käesolevat direktiivi kohaldatakse selles sätestatud tingimustel ja ulatuses kõigi kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud lepingute suhtes. […]</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA><P>Käesolevat direktiivi ei kohaldata lepingute suhtes, mis</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>k)</NO.P><TXT>sõlmitakse reisijateveo teenuse osutamiseks, välja arvatud artikli 8 lõige 2 ja artiklid 19 ning 22;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>.</P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Nimetatud direktiivi artiklis 6 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Teavitamisnõuded kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitud lepingute puhul<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="006.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Enne tarbija sidumist kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitava lepingu või vastava pakkumisega esitab kaupleja tarbijale selgel ja arusaadaval viisil järgmise teabe:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>h)</NO.P><TXT>taganemisõiguse olemasolu korral selle õiguse kasutamise tingimused, tähtaeg ja kord vastavalt artikli 11 lõikes 1 sätestatule ning I lisa B osas esitatud taganemisteate näidisvorm;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>.</P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikli 9 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Tarbija võib 14 päeva jooksul kauglepingust või väljaspool äriruume sõlmitud lepingust taganeda ilma põhjust esitamata ning kandmata muid kulusid peale artikli 13 lõikes 2 ja artiklis 14 sätestatud kulude, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artiklis 16 ette nähtud erandeid.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Saksa õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Saksa õigusesse võeti direktiiv 2011/83 üle tsiviilseadustiku (Bürgerliches Gesetzbuch) §-ga 312 ja selle järgnevate paragrahvidega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Tsiviilseadustiku §-s 312 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="312.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>(1)</NO.PARAG><ALINEA>Käesoleva alljaotise 1. ja 2. peatüki sätteid kohaldatakse üksnes tarbijalepingutele […], mis käsitlevad ettevõtja poolt tasu eest osutatavat teenust.</ALINEA></PARAG><?PAGE NO="4"?><PARAG IDENTIFIER="312.002"><NO.PARAG>(2)</NO.PARAG><ALINEA><P>Käesoleva alljaotise 1. ja 2. peatüki sätetest kohaldatakse üksnes § 312a lõikeid 1, 3, 4 ja 6 järgmiste lepingute suhtes:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>Reisijateveoteenuse osutamise lepingud<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Tsiviilseadustiku §-s 312d, milles viidatakse tsiviilseadustiku rakendamise seaduse (Einführungsgesetz zum Bürgerlichen Gesetzbuch) §-le 246a, on sätestatud, et kauglepingute puhul on kaupleja enne lepingu sõlmimist muu hulgas kohustatud tarbijat teavitama taganemisõigusest ja tegema talle kättesaadavaks taganemisteate näidisvormi.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>DB Vertrieb kuulub kontserni Deutsche Bahn AG ja turustab DB Fernverkehr AG vahendajana kaarte <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>BahnCard 25<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>BahnCard 50<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>. Need võimaldavad kaardiomanikel saada DB Fernverkehri rongipiletite hinnast 25% või 50% allahindlust. Veebis on võimalik tellida kaarti <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>BahnCard 25<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>. DB Vertriebi veebilehel ei ole esitatud mingit teavet tarbija taganemisõiguse kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Tarbijakaitseühing Verbraucherzentrale Berlin esitas hagi, milles palus kohustada DB Vertriebi lõpetama oma äritegevuses kõnealuse sooduskaardi pakkumine oma veebisaidil ilma, et tarbijat teavitatakse enne lepingu sõlmimist tarbija taganemisõigusest ja tehakse talle kättesaadavaks vastava taganemisteate näidisvorm.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Esimese astme kohus jättis <DATE ISO="20170706">6. juuli 2017. aasta</DATE> otsusega selle hagi rahuldamata. Ta leidis, et põhikohtuasjas käsitletav leping kujutab endast <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>reisijateveoteenuse osutamise lepingut<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> vastavalt tsiviilseadustiku § 312 lõike 2 punktile 5, millega on üle võetud direktiivi 2011/83 artikli 3 lõike 3 punkt k. Nende sätete kohaselt on nimetatud leping selle direktiivi kohaldamisalast osaliselt välja jäetud ja seetõttu ei ole ettevõtja kohustatud tarbijat taganemisõigusest teavitama. Nimetatud kohus märkis, et reisijale veoteenuse osutamine tähendab, et esineb sünallagmaatiline seos selle teenuse eest makstava tasuga, kuna soodustuskaart annab selle omanikule õiguse saada kõnealust teenust soodushinnaga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Apellatsioonimenetluses seda asja menetlev eelotsusetaotluse esitanud kohus Oberlandesgericht Frankfurt am Main (liidumaa kõrgeim üldkohus Frankfurdis, Saksamaa) toob kõigepealt esile, et tema arvates kuulub põhikohtuasjas käsitletav leping direktiivi 2011/83 kohaldamisalasse, kuna tegemist on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>teenuslepinguga<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> selle direktiivi artikli 2 punkti 6 tähenduses. ELTL artikli 57 lõikele 1 viidates leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et kõnealuse direktiivi sõnastust ja eesmärki arvestades hõlmab see direktiiv tarbijale osutatavaid teenuseid, mis esinevad sellise kohustuse või õiguse vormis, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis võimaldavad tarbijal osta edaspidi sõidupileteid soodushinnaga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Nimetatud kohus tuletab seejärel meelde, et direktiivi 2011/83 artikli 3 lõike 3 punkt k jätab osaliselt selle direktiivi kohaldamisalast välja reisijateveoteenuse osutamise lepingud põhjusel, mis on märgitud direktiivi põhjenduses 27, et neid lepinguid reguleerivad muud liidu õigusaktid või liikmesriigi õigusnormid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Sellega seoses leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et kuigi põhikohtuasjas käsitletav leping ei puuduta otseselt reisijateveoteenust, vaid kujutab endast <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>raamlepingut<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>, mis võimaldab tarbijal saada edaspidi reisijateveolepingute sõlmimisel hinnaalandust, kuulub see siiski mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>lepingud reisijateveo teenuse osutamiseks<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> alla direktiivi 2011/83 artikli 3 lõike 3 punkti k tähenduses. Nimelt on Euroopa Kohus <DATE ISO="20050310">10. märtsi 2005. aasta</DATE> otsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>easyCar</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑336/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:150">EU:C:2005:150</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>kohtuotsus easyCar<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>) andnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="19970520">20. mai 1997. aasta</DATE> direktiivi 97/7/EÜ tarbijate<?PAGE NO="5"?> kaitse kohta sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="144" PAGE.FIRST="19" DATE.PUB="1997">EÜT 1997, L 144, lk 19</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 15/03, lk 319) (kehtetuks tunnistatud direktiiviga 2011/83) artikli 3 lõikes 2 sisalduvale mõistele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>lepingud […], mille alusel osutatakse […] transpordi[…]teenuseid<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> laia tõlgenduse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus möönab, et direktiivi 2011/83 kohaldamisala on kitsam, kuna selles viidatakse mõistele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>lepingud reisijateveo teenuse osutamiseks<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>. Siiski ei osuta miski sellele, et liidu seadusandja oleks soovinud piirata selle direktiivi artikli 3 lõike 3 punkti k kohaldamisala võrreldes direktiivi 97/7 artikli 3 lõike 2 kohaldamisalaga, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus kohtuotsuses easyCar.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Lõpuks toob eelotsusetaotluse esitanud kohus esile, et kuna põhikohtuasjas kõne all oleva sooduskaardi tingimused on tariifinimekirja ese ja neid kontrollib üldise raudteeseaduse (Allgemeines Eisenbahngesetz) § 12 lõike 2 esimesele lause alusel pädev järelevalveasutus kui üldiste veotingimuste lahutamatut osa, siis toetab see asjaolu seisukohta, et põhikohtuasjas kõne all olev leping on direktiivi 2011/83 artikli 3 lõike 3 punkti k kohaselt selle direktiivi kohaldamisalast välja jäetud. Seda liiki lepingut reguleerib seega liikmesriigi õigus. Direktiivi 2011/83 põhjenduse 27 kohaselt tuleb reisijatevedu direktiivi kohaldamisalast välja jätta, kuna ühistranspordi valdkonnas reguleerivad seda juba riigisisesed õigusnormid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Oberlandesgericht Frankfurt am Main (liidumaa kõrgeim üldkohus Frankfurdis) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>1)</NO.P><TXT>Kas [direktiivi 2011/83] artikli 2 punkti 6 tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab ka lepinguid, mis ei pane ettevõtjale otseselt kohustust teenust osutada, vaid mis annavad tarbijale õiguse osta edaspidi teenuseid hinnaalandusega?</TXT><P>Juhul kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt:</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2)</NO.P><TXT>Kas valdkondlikku erandit, mida kohaldatakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>lepingutele reisijateveo teenuse osutamiseks<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> ja mis on sätestatud [direktiivi 2011/83] artikli 3 lõike 3 punktis k, tuleb tõlgendada nii, et seda kohaldatakse ka olukordades, kus tarbijale ei osutata vastutasuna otseselt veoteenuseid, vaid ta saab õiguse sõlmida edaspidi veolepinguid hinnaalandusega?<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Esimese küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas direktiivi 2011/83 artikli 2 punkti 6 tuleb tõlgendada nii, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>teenusleping<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> hõlmab lepinguid, mille eesmärk on võimaldada tarbijal saada edaspidi reisijateveolepingute sõlmimisel hinnaalandust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb korrata, et selle direktiivi artikli 2 punktis 6 kasutatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>teenusleping<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> on määratletud laialt kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>leping, välja arvatud müügileping, mille kohaselt kaupleja osutab või kohustub osutama tarbijale teenust ning tarbija maksab või kohustub maksma selle hinna<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>. Selle sätte sõnastusest lähtudes tuleb seda mõistet tõlgendada nii, et see hõlmab kõiki lepinguid, mis ei kuulu mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>müügileping<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> alla.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Põhikohtuasjas käsitletav leping, mille eesmärk on anda tarbijale võimalus saada edaspidi sõidupileti ostmisel hinnaalandust, ei puuduta omandiõiguse üleminekut direktiivi 2011/83 artikli 2 punkti 5 tähenduses. Seega kuulub see mõiste automaatselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>teenuslepingute<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> hulka selle direktiivi artikli 2 punkti 6 tähenduses.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et direktiivi 2011/83 artikli 2 punkti 6 tuleb tõlgendada nii, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>teenusleping<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> hõlmab lepinguid, mille eesmärk on võimaldada tarbijal saada edaspidi reisijateveolepingute sõlmimisel hinnaalandust.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2011/83 artikli 3 lõike 3 punkti k tuleb tõlgendada nii, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>leping reisijateveo teenuse osutamiseks<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> hõlmab lepingut, mille eesmärk on võimaldada tarbijal saada edaspidi reisijateveolepingute sõlmimisel hinnaalandust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Sellele küsimusele vastamiseks tuleb esiteks meelde tuletada, et direktiivi 2011/83 artikli 3 lõike 3 punkti k kohaselt kohaldatakse seda direktiivi reisijateveoteenuse osutamise lepingutele vaid osaliselt, mistõttu puudub nende lepingute pooleks olevatel tarbijatel eelkõige taganemisõigus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu praktikast tuleneb aga, et kui tõlgendatavad mõisted esinevad sättes, mis kujutab endast erandit üldreeglist, või täpsemalt liidu tarbijakaitsealastest õigusnormidest, siis tuleb neid tõlgendada kitsalt (kohtuotsus easyCar, punkt 21 ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Seega tuleb direktiivi 2011/83 artikli 3 lõike 3 punkti k tõlgendada kitsalt, kuna sellega jäetakse selle direktiivi kohaldamisalast osaliselt välja reisijateveoteenuse osutamise lepingud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Teiseks on oluline korrata, et Euroopa Kohus on otsustanud, et direktiivi 97/7 artikli 3 lõikes 2 esitatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>lepingud […], mille alusel osutatakse […] transpordi[…]teenuseid<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> on laiem kui liikmesriikide õigussüsteemides tavaliselt kasutatav mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>veolepingud<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>. Nimelt, kui viimati nimetatud mõiste puudutab üksnes vedaja teostatavat reisijate- ja kaubavedu, siis mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>lepingud […], mille alusel osutatakse […] transpordi[…]teenuseid<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> võib hõlmata kõiki veoteenuseid reguleerivaid lepinguid, sealhulgas neid, mis käsitlevad tegevust, mis iseenesest ei ole kliendi või tema asjade vedu, kuid mille eesmärk on võimaldada kliendil seda vedu korraldada (vt selle kohta kohtuotsus easyCar, punkt 23).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Sellega seoses on leitud, et kuigi sõiduki üürilepingu täitmiseks osutatud teenus ei seisne inimeste ühest kohast teise viimises, on selle eesmärk siiski teha tarbijale kättesaadavaks teatud transpordiliik. Sellest tuleneb, et selline leping võimaldab teatud reisijateveovahendi kasutamist ja kuulub mõiste alla <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>lepingud […], mille alusel osutatakse […] transpordi[…] teenuseid<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> (vt selle kohta kohtuotsus easyCar, punktid 26 ja 27).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on samuti otsustanud, et direktiivi 97/7 artikli 3 lõike 2 selline tõlgendus on kooskõlas selle direktiivi eesmärgiga, mis on nii kaugsidevahendeid kasutavate tarbijate huvide kaitse kui ka teatud teenuste osutajate kaitse, et viimased ei peaks kannatama ebaproportsionaalsete tagajärgede tõttu, mis tulenevad eelnevalt tellitud teenuste tasuta ja põhjuseta tühistamisest juhul, kui tarbija kasutab taganemisõigust vahetult enne teenuse osutamise kuupäeva (vt selle kohta kohtuotsus easyCar, punkt 28).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Kuna direktiivi 2011/83 artikli 3 lõike 3 punkti k sätteid võib pidada samatähenduslikeks direktiivi 97/7 artikli 3 lõike 2 sätetega, võib Euroopa Kohtu poolt viimati nimetatud sätetele antud tõlgendust laiendada ka esimesena nimetatud sätetele (vt analoogia alusel <DATE ISO="20170309">9. märtsi 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pula Parking</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑551/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:193">EU:C:2017:193</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20191219">19. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Darie</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑592/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1140">EU:C:2019:1140</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Seega tuleb tõdeda, et direktiivi 2011/83 artikli 3 lõike 3 punktis k kasutatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>leping reisijateveo teenuse osutamiseks<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> ei hõlma lepingut, mille eesmärk on võimaldada tarbijal saada edaspidi reisijateveolepingute sõlmimisel hinnaalandust.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Nimelt tuleb esiteks märkida, et vastupidi kohtuotsusele easyCar aluseks olnud kohtuasjas kõne all olnud sõiduki üürilepingule ei ole selle lepingu eesmärk, mis annab tarbijale üksnes õiguse saada edaspidi sõidupiletite ostmiseks lepingute sõlmimisel hinnaalandust, iseenesest otseselt reisijateveo võimaldamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Teiseks, nagu märkisid kõik menetluse raames oma seisukohad esitanud huvitatud isikud, on leping, mille eesmärk on võimaldada tarbijal saada edaspidi reisijateveolepingute sõlmimisel hinnaalandust, ja sõidupileti müügileping, kaks teineteisest õiguslikult eraldiseisvat lepingut, mistõttu ei saa esimest pidada teisega lahutamatult seotud lepinguks. Sellise kaardi ostmine, mis võimaldab selle omanikul saada sõidupiletite ostmisel hinnaalandusi, ei tähenda tingimata, et edaspidi sõlmitakse leping, mille ese on reisijatevedu kui selline.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Kolmandaks, nagu märkis Euroopa Komisjon, ei tekita direktiivi 2011/83 artikli 9 kohase taganemisõiguse olemasolu pärast sellise kaardi omandamist, mis võimaldab saada edaspidi sõidupiletite ostmisel hinnaalandust, reisijateveoga tegelevale ettevõtjale selliseid ebaproportsionaalselt suuri ebamugavusi nagu taganemisõiguse kasutamine sõiduki üürilepingu raames, mis tuvastati kohtuotsuses easyCar.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Nimelt, kui ühtegi sõidupiletit soodushinnaga ei osteta, siis saab tarbija lepingust taganemise korral tagasi makstud summa, mis vastab selle kaardi hinnale, ning kaotab õiguse osta edaspidi sõidupiletiteid soodushinnaga. Lisaks nähtub Euroopa Kohtu menetluse suulises osas esitatud märkustest, et kui soodushinnaga sõidupilet on ostetud taganemisaja jooksul, siis on võimalik tarbijalt nõuda sooduskaardi kasutamisest tuleneva soodushinnaga sõidupileti ja täishinnaga sõidupileti hinnavahe tasumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Järelikult ei kuulu leping, mille eesmärk on võimaldada tarbijal saada edaspidi reisijateveolepingute sõlmimisel hinnaalandust, direktiivi 2011/83 põhjenduses 49 nimetatud erandi alla, mille kohaselt taganemisõigust ei ole <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>teatavate teenuste puhul, kui lepingu sõlmimine tähendab teatud vahendite reserveerimist, millele oleks taganemisõiguse kasutamise korral raske uut tarbijat leida<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb teisele küsimusele vastata, et direktiivi 2011/83 artikli 3 lõike 3 punkti k tuleb tõlgendada nii, et leping, mille eesmärk on võimaldada tarbijal saada edaspidi reisijateveolepingute sõlmimisel hinnaalandust, ei kuulu mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>leping reisijateveo teenuse osutamiseks<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> alla ja järelikult kuulub see selle direktiivi kohaldamisalasse, kaasa arvatud taganemisõigust käsitlevad sätted.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (üheksas koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20111025">25. oktoobri 2011. aasta</DATE> direktiivi 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ, artikli 2 punkti 6 tuleb tõlgendada nii, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>teenusleping<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> hõlmab lepinguid, mille eesmärk on võimaldada tarbijal saada edaspidi reisijateveolepingute sõlmimisel hinnaalandust.</HT></TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="8"?><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Direktiivi 2011/83 artikli 3 lõike 3 punkti k tuleb tõlgendada nii, et leping, mille eesmärk on võimaldada tarbijal saada edaspidi reisijateveolepingute sõlmimisel hinnaalandust, ei kuulu mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>leping reisijateveo teenuse osutamiseks<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> alla ja järelikult kuulub see selle direktiivi kohaldamisalasse, kaasa arvatud taganemisõigust käsitlevad sätted.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>