<TI><P><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></P></TI>3Direktiivi 2008/6 põhjendused 27 ja 28 on sõnastatud järgmiselt:(27)Postiteenuste osutajatelt võidakse nõuda universaalteenuse rahastamisse panustamist juhtudel, kui on ette nähtud hüvitusfond. Et selgitada välja, millistelt ettevõtjatelt nõuda maksete tegemist hüvitusfondi, peaksid liikmesriigid kaaluma, kas selliste ettevõtjate osutatavaid teenuseid võib kasutaja seisukohast pidada universaalteenuse kohaldamisalasse kuuluvateks teenusteks, kuna nad on piisaval määral vahetatavad universaalteenusega, võttes arvesse teenuste omadusi, sealhulgas lisandväärtusi ning samuti teenuste kavandatud kasutust ning hinnakujundust. Neil teenustel ei pea tingimata olema kõik universaalteenuse tunnused, nagu igapäevane kättetoimetamine või kogu riigi hõlmamine.(28)Liikmesriik peaks proportsionaalsuse põhimõtte järgimiseks liikmesriigis universaalteenuse osutamise kulude katmiseks ettevõtjatelt nõutava osamakse kindlaks määramisel kasutama läbipaistvaid ja mittediskrimineerivaid kriteeriume, nagu nende ettevõtjate osa liikmesriigis universaalteenuse kohaldamisalasse kuuluvate teenuste osutamises. Liikmesriigid võivad fondi tegevuse tagamiseks nõuda neilt teenuseosutajatelt, kes peavad tegema makseid hüvitusfondi, nõuetekohase raamatupidamisarvestuse lahususe sisseviimist.
4Direktiivi põhjendus 47 on sõnastatud järgmiselt:Tõenäoliselt on siseriiklike reguleerivate asutuste osa edaspidigi oluline, eriti nendes liikmesriikides, kus üleminek konkurentsile ei ole veel lõppenud. Vastavalt regulatiivsete ja tegevusfunktsioonide lahususe põhimõttele peaksid liikmesriigid kindlustama oma reguleerivate asutuste sõltumatuse, tagades sellega nende otsuste erapooletuse. See sõltumatuse nõue ei piira liikmesriikide institutsionaalset autonoomiat ega põhiseaduslikke kohustusi ega ka asutamislepingu artiklis 295 sätestatud neutraalsuse põhimõtet liikmesriikides omandi õiguslikku režiimi reguleerivate eeskirjade suhtes. Siseriiklikele reguleerivatele asutustele tuleks anda nende ülesannete täitmiseks kõik vajalikud ressursid, nagu personal, eksperditeadmised ja rahalised vahendid.
5Direktiivi 97/67 artikli 2 punkt 14 näeb ette:Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
[…]
- 14)load – igasugune luba, milles on märgitud postisektoris ette nähtud õigused ja kohustused ning millega võimaldatakse ettevõtjatel osutada postiteenuseid ja vajaduse korral rajada võrke kõnealuste teenuste osutamiseks ja/või juhtida nende tööd ning mis antakse välja järgmiselt määratletud üldloana või üksikloana:
üldluba – luba, mida reguleeritakse tüüploa või üldkohaldatavate õigusaktidega ja mille puhul pole oluline, kas selliseks reguleerimiseks on vajalik registreerimise või teavitamise kord, ning mille puhul asjaomane postiteenuse osutaja ei pea saama siseriikliku reguleeriva asutuse selgesõnalist otsust enne kõnesolevast loast tulenevate õiguste kasutamist;
üksikluba – luba, mille annab siseriiklik reguleeriv asutus ja millega antakse postiteenuse osutajale eriõigused või millega kohaldatakse sellise ettevõtja tegevuse suhtes lisaks üldloale vajaduse korral erikohustusi, kui postiteenuse osutajal ei ole õigust kasutada asjaomaseid õigusi seni, kuni ta on saanud siseriikliku reguleeriva asutuse otsuse.
6Direktiivi artikli 2 punkti 19 kohaselt on olulised nõuded mittemajanduslikud üldpõhjused, mille tõttu liikmesriik võib olla sunnitud kehtestama postiteenuste osutamise tingimused. Kõnealusteks põhjusteks on postisaladus, võrgu turvalisus ohtlike kaupade veol, õigus- ja haldusnormide ja/või tööturu osapoolte vahelise kollektiivlepinguga ühenduse ja siseriikliku õigusega kooskõlas kehtestatud töötingimuste ja sotsiaalkindlustusskeemide järgimine ning vajaduse korral andmekaitse, keskkonnakaitse ja regionaalplaneerimine. Andmekaitse võib hõlmata isikuandmete kaitset, edastatud või salvestatud teabe konfidentsiaalsust ja eraelu puutumatuse kaitset.7Direktiivi artikli 7 lõiked 3 ja 4 näevad ette:„3.Kui liikmesriik teeb kindlaks, et universaalteenuse osutamise kohustused, nagu need on sätestatud käesolevas direktiivis, on seotud netokuludega, mis on arvutatud I lisa arvesse võttes, ning kujutavad endast universaalteenuse osutajale või osutajatele ebaõiglast rahalist koormust, võib ta võtta kasutusele:
- a)mehhanismi, millega maksta asjaomasele ettevõtjale või asjaomastele ettevõtjatele hüvitist riigi vahenditest, või
- b)mehhanismi universaalteenuse osutamise kohustuse netokulu teenuste osutajate ja/või kasutajate vahel jagamiseks.
4.Kui netokulu jagatakse lõike 3 punkti b kohaselt, võib liikmesriik luua hüvitusfondi, mida võib rahastada teenuse osutajate ja/või kasutajate poolt tehtud maksetest ning mida sellel eesmärgil haldab abisaajast või -saajatest sõltumatu organ. Liikmesriigid võivad teenuse osutajatele artikli 9 lõike 2 kohaselt loa andmise tingimuseks seada kohustuse teha kõnealusesse fondi rahaline osamakse või täita universaalteenuse osutamise kohustusi. Sellisel viisil võib rahastada artiklis 3 sätestatud universaalteenuse osutaja või osutajate universaalteenuse osutamise kohustusi.“
8Direktiivi artikkel 9 sätestab:1.Teenuste suhtes, mis jäävad universaalteenuse kohaldamisalast välja, võivad liikmesriigid kasutusele võtta üldload määral, mis on vajalik, et tagada oluliste nõuete täitmine.2.Teenuste suhtes, mis jäävad universaalteenuse kohaldamisalast välja, võivad liikmesriigid kehtestada loa andmise korra, sealhulgas üksiklubade andmise määral, mis on vajalik, et tagada oluliste nõuete täitmine ja universaalteenuse osutamine.Lubade andmise korral võidakse:
seada tingimuseks universaalteenuse osutamise kohustus;
vajaduse korral ja kui see on õigustatud, kehtestada asjaomaste teenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja osutamisega seotud nõuded;
vajaduse korral seada tingimuseks artiklis 7 osutatud kulude jagamise mehhanismidesse rahalise osamakse tegemise kohustus, kui universaalteenuse osutamine on seotud netokuludega ning on artikli 4 kohaselt määratud universaalteenuse osutajale või osutajatele ebaõiglaseks koormaks;
vajaduse korral seada tingimuseks kohustus teha rahalisi osamakseid artiklis 22 osutatud siseriikliku reguleeriva asutuse tegevuskuludesse;
vajaduse korral seada tingimuseks kohustus järgida siseriiklikes õigusaktides sätestatud töötingimusi.
Esimeses taandes ja artiklis 3 osutatud kohustusi ja nõudeid võib kehtestada üksnes määratud universaalteenuse osutajate suhtes.Välja arvatud ettevõtjate puhul, kes on artikli 4 kohaselt määratud universaalteenuste osutajateks, ei tohi antud load:
olla arvuliselt piiratud;
kehtida universaalteenuse samade elementide ega riigi territooriumi samade osade suhtes, kehtestada samal ajal universaalteenuse osutamise kohustust ja jagamismehhanismi osamaksete tegemise kohustust;
dubleerida tingimusi, mis kehtivad ettevõtjatele muude siseriiklike õigusaktide kohaselt, mis ei käsitle konkreetset valdkonda;
kehtestada tehnilisi ega tegutsemistingimusi peale nende, mis on vajalikud käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks.
3.Lõigetes 1 ja 2 osutatud kord, kohustused ja nõuded on läbipaistvad, kättesaadavad, mittediskrimineerivad, proportsionaalsed, täpsed ja üheselt mõistetavad, tehakse eelnevalt avalikuks ning põhinevad objektiivsetel kriteeriumidel. Liikmesriigid tagavad, et loa taotlejale põhjendatakse täielikku või osalist keeldumist loa väljaandmisest või loa täielikku või osalist tühistamist, ning nad kehtestavad kaebemenetluse.
9Direktiivi 97/67 artikkel 22 sätestab:1.Iga liikmesriik määrab postisektoris ühe või mitu riigi reguleerivat asutust, kes on postiettevõtjatest juriidiliselt eraldatud ja oma tegevuses sõltumatud. Liikmesriik, kes säilitab omandi või kontrolli postiteenuste osutajate üle, tagab reguleerivate funktsioonide tõhusa struktuurilise eraldatuse omandi või juhtimisega seotud tegevustest.Liikmesriigid teatavad komisjonile, millised siseriiklikud reguleerivad asutused nad on määranud täitma käesolevast direktiivist tulenevaid ülesandeid. Nad avaldavad siseriikliku reguleeriva asutuse ülesanded kergesti kättesaadaval kujul, eriti kui need ülesanded on määratud enam kui ühele asutusele. Liikmesriigid tagavad vajaduse korral konsulteerimise ja koostöö ühiste huvidega seotud küsimustes nende asutuste ning konkurentsiseaduse ja tarbijakaitseseaduse rakendamise eest vastutavate asutuste vahel.2.Siseriiklike reguleerivate asutuste konkreetne ülesanne on tagada käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmine, kehtestades eelkõige järelevalve- ja reguleerimismenetlused universaalteenuse osutamise tagamiseks. Neile võidakse panna ka vastutus konkurentsieeskirjade täitmise tagamise eest postisektoris.Siseriiklikud reguleerivad asutused teevad omavahel tihedat koostööd ja annavad vastastikust abi, et hõlbustada käesoleva direktiivi rakendamist olemasolevates asjakohastes asutustes.3.Liikmesriigid tagavad, et siseriiklikul tasandil oleksid tõhusad mehhanismid, mille kaudu kasutajad või postiteenuse osutajad, keda siseriikliku reguleeriva asutuse otsus puudutab, saavad esitada kõnealuse otsuse peale kaebuse pooltest sõltumatule kaebusi käsitlevale organile. Kuni sellise kaebuse lahendamiseni kehtib riigi reguleeriva asutuse otsus, kui kaebusi käsitlev organ ei otsusta teisiti.
<TI><P><HT TYPE="ITALIC">Austria õigus</HT></P></TI>10Föderaalseaduse, millega asutatakse kommunikatsiooniasutus Austria (KommAustria) (Bundesgesetz über die Einrichtung einer Kommunikationsbehörde Austria (KommAustria) (edaspidi KOG)) § 34, mis käsitleb Austria reguleeriva asutuse rahastamist, näeb ette:(1)Nende kulude katmine, mida [RTR] telekommunikatsioonisektoriga seotud, § 17 lõigetes 2, 4 ja 7 nimetatud ülesannete täitmisel kannab, tagatakse esiteks rahaliste osamaksetega ja teiseks föderaalsetest eelarvevahenditest. Föderaaleelarvest makstav toetus summas 2 miljonit eurot aastas makstakse [RTR]ile välja kahes võrdses osas, vastavalt 30. jaanuaril ja 30. juunil. [RTR] esitab enne järgmise aasta 30. aprilli Austria transpordi-, innovatsiooni- ja tehnoloogiaministrile nii vahendite kasutamise kui ka raamatupidamisarvestuse aruande. [RTR] muude kulude kogusumma, mis kantakse rahaliste osamaksete arvelt, võib olla kuni 6 miljonit eurot aastas. Kõnealused summad vähenevad või suurenevad alates 2007. aastast, vastavalt Austria statistikaameti avaldatud 2005. aasta tarbijahinnaindeksi muutumisele või vastavalt seda asendavale eelneva aasta indeksile.(2)Rahalisi osamakseid maksab telekommunikatsioonisektor. Telekommunikatsioonisektor hõlmab teenuseosutajaid, kellel on 2003. aasta telekommunikatsiooniseaduse (Telekommunikationsgesetz 2003) § 15 kohaselt deklareerimiskohustus, kui tegemist ei ole sidevõrkude pakkumise, ringhäälingu edastamiseks mõeldud sideteenuste ega ringhäälingu lisateenustega (maksekohustuslased).(3)Rahalised osamaksed määratakse kindlaks ja nõutakse sisse iga maksekohustuslase käibe ja tegevussektori kogukäibe suhte põhjal, kusjuures arvutamisel võetakse aluseks riigis telekommunikatsiooniteenuste osutamisest saadav kogukäive.[…]
(13)Kui ettevõtja ei täida oma osamakse tasumise kohustust või ei täida seda nõuetekohaselt, teeb Telekom-Control-Kommission ettekirjutuse osamakse tasumiseks. Üleliia makstud summad ja sissenõudmisele kuuluvad summad lõike 12 tähenduses tuvastatakse taotluse alusel otsusega.
11KOG § 34a on sõnastatud järgmiselt:(1)Nende kulude katmine, mida [RTR] postisektoriga seotud, § 17 lõigetes 3 ja 4 ette nähtud ülesannete täitmisel kannab, tagatakse esiteks rahaliste osamaksetega ja teiseks föderaalsetest eelarvevahenditest. Föderaaleelarvest makstav toetus summas 200000 eurot aastas makstakse [RTR]ile välja kahes võrdses osas, vastavalt 30. jaanuaril ja 30. juunil. [RTR] esitab enne järgmise aasta 30. aprilli Austria transpordi-, innovatsiooni- ja tehnoloogiaministrile nii vahendite kasutamise kui ka raamatupidamisarvestuse aruande. [RTR] muude kulude kogusumma, mis kantakse rahaliste osamaksete arvelt, võib olla kuni 550000 eurot aastas. Kõnealused summad vähenevad või suurenevad alates 2012. aastast, vastavalt Austria statistikaameti avaldatud 2005. aasta tarbijahinnaindeksi muutumisele või vastavalt seda asendavale eelneva aasta indeksile.(2)Rahalisi osamakseid maksab postisektor. Postisektor hõlmab postiteenuste osutajaid, kellel on postituruseaduse [(Postmarktgesetz)] § 25 kohaselt deklareerimiskohustus või kellele on antud sama seaduse § 26 alusel kontsessioon.(3)Analoogia alusel kohaldatakse § 34 lõikeid 3‐15 ning nimetus Telekom-Control-Kommission asendatakse nimetusega Post-Control-Kommission.