<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-254/18</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62018CC0254</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:153">EU:C:2019:153</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>13</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>13</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Pitruzzella ettepanek – Kohtuasi C‑254/18</HT></P><P><HT TYPE="SC">Syndicat des cadres de la securite interieure</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Giovanni Pitruzzella</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20190228">28. veebruaril 2019</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑254/18</HT></P><P>Syndicat des cadres de la sécurité intérieure</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Premier ministre,</P><P>Ministre de l’Intérieur,</P><P>Ministre de l’Action et des Comptes publics</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Sotsiaalpoliitika</KEYWORD><KEYWORD>Tööaja korraldus</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2003/88/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 6 punkt b ja artikkel 16</KEYWORD><KEYWORD>Maksimaalne iganädalane tööaeg</KEYWORD><KEYWORD>Erand</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 17 lõiked 2 ja 3 ning artikli 19 esimene lõik</KEYWORD><KEYWORD>Politseiametnikud</KEYWORD><KEYWORD>Võrdlusperiood</KEYWORD><KEYWORD>Libisev või kindlaksmääratud kuupäeval algav võrdlusperiood</KEYWORD><KEYWORD>Töötajate ohutuse ja tervise kaitse</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Kas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>võrdlusperioodi<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>, mille liikmesriigid võivad direktiivi 2003/88/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20031104">4. novembri 2003. aasta</DATE> direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="299" PAGE.FIRST="9" DATE.PUB="2003">ELT 2003, L 299, lk 9</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/04, lk 381).</P></NOTE> tähenduses ette näha maksimaalse iganädalase keskmise tööaja arvutamiseks, tuleb mõista nii, et sellega peetakse silmas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>libisevat<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/> perioodi, see tähendab perioodi, mille algus aja möödudes muutub, või võib see olla ka kindlaks määratud teatud kuupäevadeks, mis tähendab, et kõnealune periood algab ja lõpeb konkreetsel kuupäeval?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Selline on sisuliselt küsimus, millele Euroopa Kohus peab vastama käesolevas kohtuasjas, mille aluseks on Conseil d’État’ (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) esitatud eelotsusetaotlus direktiivi 2003/88 mitme sätte tõlgendamise kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>See küsimus tekkis menetluse käigus, mille algatas Syndicat des cadres de la sécurité intérieure (Sisejulgeolekutöötajate Ametiühing, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>SCSI<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>), politseitöötajate ametiühing, kes taotleb Conseil d’État’s (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) Prantsuse riikliku politseiameti töötajate töö- ja puhkeajaga seotud miinimumtagatiste osas erandite tegemist käsitleva dekreedi tühistamist. SCSI väidab, et nimetatud dekreet rikub direktiivi 2003/88 sätteid, kuna selles on maksimaalse iganädalase keskmise tööaja arvutamiseks ette nähtud kindlaksmääratud kuupäeval algav võrdlusperiood.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>See, kas võrdlusperiood on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>libisev<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>kindlaksmääratud kuupäeval algav<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>, mõjutab kahtlemata tõepoolest direktiivi 2003/88 sätetega ette nähtud maksimaalse iganädalase tööaja kindlaksmääramise korda. <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Libiseva<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> võrdlusperioodi kasutamine tagab, et maksimaalse iganädalase keskmise tööaja kestusest peetakse kinni igal ajal, samas kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>kindlaksmääratud kuupäeval algava<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> perioodi kasutamine n-ö külmutab perioodi, mida tuleb arvesse võtta töötajate tegelikult töötatud tundide mahaarvamisel.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Käesolevas kohtuasjas palutakse Euroopa Kohtul niisiis täpsustada mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>võrdlusperiood<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> ulatust direktiivis 2003/88 ette nähtud maksimaalse iganädalase tööaja arvutamisel, pidades silmas direktiivi põhieesmärki ehk töötajate ohutuse ja tervise kaitset.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/88 artiklis 6 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Maksimaalne iganädalane tööaeg<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, mis kooskõlas vajadusega kaitsta töötajate ohutust ja tervist tagavad, et:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>keskmine tööaja pikkus igas seitsmepäevases ajavahemikus, kaasa arvatud ületunnitöö, ei ületa 48 tundi.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/88 artikkel 16 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Võrdlusperioodid<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>Liikmesriigid võivad ette näha:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>artikli 6 (maksimaalne nädalane tööaeg) kohaldamiseks võrdlusperioodi, mis ei ületa nelja kuud. […]</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 17 lõigetes 2 ja 3 on muu hulgas ette nähtud järgmised erandid:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="017.002"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>2.</NO.PARAG><ALINEA>Lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud erandid võib vastu võtta õigus- ja haldusnormidega või tööturu osapoolte vaheliste kollektiivlepingute või lepingutega, tingimusel et kõnealustele töötajatele antakse hüvituseks võrdväärse pikkusega puhkeajad või et erandjuhtudel, kui objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik anda hüvituseks niisuguseid võrdväärse pikkusega puhkeaegu, võimaldatakse kõnealustele töötajatele asjakohane kaitse.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="017.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA><P>Käesoleva artikli lõike 2 kohaselt võib teha erandeid [artiklist] 16:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>turvamis- ja järelevalvetoimingute puhul, mis nõuavad vara ja isikute kaitsmiseks pidevat kohalolekut, eriti turvameeste ja majahoidjate või turvafirmade puhul;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>tegevuste puhul, mis nõuavad teenuse või tootmise pidevat jätkumist […]</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA><ALINEA>[…].<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/88 artiklis 19 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>Võrdlusperioodide erandite piiramine<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Artikli 17 lõikes 3 […] sätestatud võimalus teha erand artikli 16 punktist b ei tohi viia üle kuue kuu kestva võrdlusperioodi kehtestamiseni. […]<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="3"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Prantsuse õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Riigi avaliku teenistuse ning kohtuasutuste ja prokuratuuri tööaja puhul ei või Prantsuse õiguses üldiselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>iganädalane tegelik tööaeg, sealhulgas ületunnitöö, […] ületada 48 tundi ühel nädalal ega keskmiselt 44 tundi mis tahes 12 järjestikuse nädala jooksul<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> (dekreedi nr 2000-815 artikli 3 punkt I).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Avalikus teenistuses ning kohtuasutustes ja prokuratuuris tööaja korraldust ja vähendamist käsitlev <DATE ISO="20000825">25. augusti 2000. aasta</DATE> dekreet nr 2000-815 (décret du <DATE ISO="20000825">25 août 2000</DATE>, relatif à l’aménagement et à la réduction du temps de travail dans la fonction publique de l’État et dans la magistrature, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>dekreet nr 2000-815<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>).</P></NOTE> Sellest reeglist võib erandeid teha eelkõige vaid juhul, kui asjaomase avaliku teenistuse eesmärk nõuab seda pidevalt, eelkõige isikute ja vara kaitseks, ning Conseil d’État’ga (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) kooskõlastatud dekreediga, mis on vastu võetud pärast teatavate halduskomisjonide ja avaliku teenistuse kõrgeima nõukogu arvamuse saamist ja millega määratakse kindlaks asjaomastele teenistujate kategooriatele makstavad hüvitised (dekreedi nr 2000-815 artikli 3 lõike II punkt a).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Riikliku politseiameti teenistuses töötavate isikute suhtes töö- ja puhkeajaga seotud miinimumtagatistest erandite tegemist reguleerib <DATE ISO="20021023">23. oktoobri 2002. aasta</DATE> dekreet nr 2002-1279. Nimetatud dekreedi artiklit 1 muudeti <DATE ISO="20170130">30. jaanuari 2017. aasta</DATE> dekreediga nr 2017-109 (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>dekreet nr 2017-109<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>). Nimetatud säte on muudetud redaktsioonis sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>Erandina ei kohaldata riikliku politseiameti tegevametnike töö korraldamisel ülalmainitud <DATE ISO="20000825">25. augusti 2000. aasta</DATE> dekreedi artikli 3 punktis I nimetatud miinimumtagatisi, kui see on vajalik tulenevalt nende pädevuses olevatest ülesannetest, mis seonduvad avaliku korra ja julgeoleku tagamisega, kriminaalpolitsei tegevusega või teabe kogumisega.</P><P>Selle erandi korral peavad siiski olema täidetud järgmised tingimused:</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1)</NO.P><TXT>Mis tahes seitsmepäevase ajavahemiku lõikes arvestatud iganädalane tööaeg, sealhulgas ületunnitöö, ei või kalendriaasta ühe poolaasta jooksul ületada keskmiselt 48 tundi;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>SCSI esitas <DATE ISO="20170328">28. märtsil 2017. aastal</DATE> Conseil d’État’le (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) taotluse tühistada dekreedi nr 2017-109 artikkel 1. SCSI väidab muu hulgas, et kuna nimetatud sättes on keskmise iganädalase tööaja arvutamise aluseks valitud kindlaksmääratud kuupäeval algav võrdlusperiood, mis on määratletud kalendriaasta poolaastatena, mitte kindlaksmääramata kuuekuuline periood, mis on määratletud libisevana, rikub nimetatud säte direktiivis 2003/88 sätestatud eeskirju.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teada, kas direktiivi 2003/88 artikli 6 sätteid koostoimes artikli 16 sätetega tuleb tõlgendada nii, et neist tuleneb kohustus kasutada kindla alguskuupäevata libisevaid võrdlusperioode, või nii, et liikmesriikidele on jäetud õigus valida, kas kasutada libisevaid või kindlaksmääratud kuupäeval algavaid võrdlusperioode.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Nimetatud kohus soovib ka teada, kas juhul kui lubatud on vaid kindla alguskuupäevata libisev võrdlusperiood, peab võrdlusperiood jääma libisevaks ka siis, kui seda pikendatakse kuuele kuule direktiivi 2003/88 artikli 17 lõike 3 punktis b ette nähtud erandi alusel.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Conseil d’État (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>1.</NO.P><TXT>Kas [direktiivi 2003/88/EÜ] artikleid 6 ja 16 tuleb tõlgendada nii, et neist tuleneb kohustus kasutada kindla alguskuupäevata libisevat võrdlusperioodi, või nii, et liikmesriikidele on jäetud õigus valida, kas kasutada libisevat või kindlaksmääratud kuupäeval algavat võrdlusperioodi?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas juhul, kui neid sätteid tuleb tõlgendada nii, et neist tuleneb kohustus kasutada kindla alguskuupäevata libisevat võrdlusperioodi, puudutab artiklis 17 jäetud võimalus teha erandeid artikli 16 punktist b lisaks võrdlusperioodide pikkusele ka seda, kas tegemist on libiseva võrdlusperioodiga või mitte?<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sissejuhatavad märkused</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Eelotsuse küsimused, mis eelotsusetaotluse esitanud kohus on esitanud käesolevas kohtuasjas, puudutavad mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>võrdlusperiood<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>, mille liikmesriigid võivad kehtestada, selleks et kohaldada direktiivi 2003/88 sätteid, mis käsitlevad maksimaalset iganädalast tööaega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Seoses maksimaalse iganädalase keskmise tööajaga tuleb kõigepealt märkida, et direktiivis 2003/88 on sätestatud kaks korda: üld- ja erandkord.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Konkreetsemalt on üldkorra raames maksimaalne nädalane tööaeg kindlaks määratud direktiivi 2003/88 artikli 6 punktis b ja artikli 16 punktis b. Niisiis ei ületa esimesena nimetatud sätte kohaselt keskmine tööaja pikkus igas seitsmepäevases ajavahemikus, kaasa arvatud ületunnitöö, 48 tundi. Teise sätte kohaselt võivad liikmesriigid selle maksimaalse nädalase tööaja arvutamiseks ette näha võrdlusperioodi, mis ei ületa nelja kuud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Kuid direktiiv 2003/88 sisaldab ka sätteid, mis annavad liikmesriikidele võimaluse teha erandeid maksimaalset nädalast tööaega reguleerivast üldkorrast. Nii näiteks võivad liikmesriigid direktiivi 2003/88 artikli 17 lõike 3 punktide b ja c kohaselt teha erandeid direktiivi artiklist 16 eelkõige <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>turvamis- ja järelevalvetoimingute puhul, mis nõuavad vara ja isikute kaitsmiseks pidevat kohalolekut, eriti turvameeste ja majahoidjate või turvafirmade puhul<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>tegevuste puhul, mis nõuavad teenuse või tootmise pidevat jätkumist<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>. Artikli 19 esimese lõigu kohaselt ei tohi see võimalus siiski <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>viia üle kuue kuu kestva võrdlusperioodi kehtestamiseni<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Kuid dekreet nr 2017-109, mille tühistamist põhikohtuasjas taotletakse, puudutab erandit riigiametnikele kehtivast maksimaalse nädalase tööaja üldkorrast ning konkreetselt riikliku politseiameti tegevametnike suhtes kohaldatavat erandit. Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust nähtub, ning seda kinnitasid kohtuistungil ka pooled, kes esitasid Euroopa Kohtule oma seisukohad, et kõnealuse dekreedi vastuvõtmisel kasutas Prantsuse Vabariik direktiivi 2003/88 artikli 17 lõikega 3 antud võimalust teha erandeid maksimaalse nädalase tööaja üldkorrast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et direktiivi 2003/88 sätted, mida on nimetatud eespool punktis 19 ja mis näevad ette võimaluse teha erandeid maksimaalse nädalase tööaja üldkorrast, on käesolevas kohtuasjas asjakohased.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20171109">9. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Maio Marques da Rosa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑306/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:844">EU:C:2017:844</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Lisaks tuleb nentida, et nii direktiivi 2003/88 sätetes, mis käsitlevad maksimaalse nädalase tööaja üldkorda, kui ka sätetes, mis käsitlevad erandkorda, kasutatakse sama mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>võrdlusperiood<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> artikli 16 punktis b ja artikli 19 esimeses lõigus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb järeldada, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>võrdlusperiood<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> seoses maksimaalse iganädalase keskmise tööaja arvutamisega on direktiivis 2003/88 <HT TYPE="ITALIC">ühtne</HT> mõiste, millel on direktiivis sama tähendus ja mida tuleb tõlgendada ühtemoodi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Lisaks, kuna direktiivi 2003/88 nimetatud sätted ei sisalda viidet liikmesriikide riigisisesele õigusele, tuleb seda mõistet käsitada liidu õiguse <HT TYPE="ITALIC">autonoomse</HT> mõistena ning tõlgendada ühetaoliselt kogu liidu territooriumil, olenemata liikmesriikides kasutatud kvalifikatsioonist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Vt <DATE ISO="20171109">9. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Maio Marques da Rosa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑306/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:844">EU:C:2017:844</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Sellega seoses märgin siiski, et Conseil d’État’ esitatud kahe eelotsuse küsimuse sõnastusest nähtub, et need eeldavad mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>võrdlusperiood<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> võimalikku erinevat tõlgendamist olenevalt sellest, kas olukorrale kohaldatakse maksimaalse nädalase tööaja üld- või erandkorda.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Teine eelotsuse küsimus eeldab võimalust, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>võrdlusperiood<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> kasutatuna erandkorra raames võiks tähendada kindlaksmääratud kuupäeval algavat võrdlusperioodi ning üldkorra raames kasutatuna libisevat võrdlusperioodi.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Kuid võttes arvesse mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>võrdlusperiood<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> ühtset olemust maksimaalse iganädalase keskmise tööaja arvutamise puhul, tuleb asuda seisukohale, et mõlema eelotsuse küsimusega palutakse tegelikult tõlgendada sama mõistet ning neid tuleb seega käsitleda koos.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel leian, et tuleb asuda seisukohale, et kahe eelotsuse küsimusega küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtult sisuliselt seda, kas direktiivi 2003/88 asjakohaseid sätteid, mida on nimetatud eespool punktides 18 ja 19, tuleb tõlgendada nii, et olenemata sellest, kas tegemist on maksimaalse nädalase tööaja üld- või erandkorraga, peavad liikmesriigid nimetatud tööaja arvutamise võrdlusperioodi määratlema libisevana, või on neil õigus määratleda see ka kindlaksmääratud kuupäeval algavana.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Selles suhtes kerkisid Euroopa Kohtu menetluses osalenud poolte hulgas esile põhiliselt kaks seisukohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Nii Euroopa Komisjon ja Prantsuse valitsus ühelt poolt kui ka SCSI teiselt poolt leiavad, et direktiivi 2003/88 sätteid tuleb tõlgendada nii, et need jätavad liikmesriikidele õiguse valida, kas kasutada nädalase tööaja arvutamisel libisevaid või kindlaksmääratud kuupäeval algavaid võrdlusperioode.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Erinevalt komisjonist ja Prantsuse valitsusest leiab SCSI siiski, et juhul kui liikmesriik on kasutanud õigust teha erand üldkorrast ning sätestanud kuuekuulise võrdlusperioodi direktiivi 2003/88 artikli 19 kohaselt, siis võib kohaldada vaid libisevat võrdlusperioodi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Selleks et eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusele vastata, on minu arvates vajalik kõigepealt analüüsida direktiivi 2003/88 süsteemi, milles sisaldub mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>võrdlusperiood<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>, lähtudes kohtupraktika põhimõtetest, mille Euroopa Kohus on selles valdkonnas välja töötanud. Seejärel on selle analüüsi alusel võimalik esitada kõnealuse mõiste tõlgendus.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="6"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2003/88 Euroopa Kohtu praktikas</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on direktiivi 2003/88 eesmärk näha ette miinimumnõuded, mis on mõeldud parandama töötajate elu‑ ja töötingimusi, ühtlustades eelkõige tööaja kestust reguleerivaid riigisiseseid õigusnorme.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20101014">14. oktoobri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fuß</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑243/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:609">EU:C:2010:609</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika) ning <DATE ISO="20150910">10. septembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Federación de Servicios Privados del sindicato Comisiones obreras</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑266/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:578">EU:C:2015:578</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Sellise Euroopa Liidu tasandil toimuva tööaja korralduse ühtlustamise eesmärk on tagada töötajate ohutuse ja tervise parem kaitse, andes töötajatele minimaalsed – eelkõige igapäevased ja iganädalased – puhkeajad, samuti piisavad puhkepausid, ning sätestades iganädalasele keskmisele tööajale ülempiiri.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibidem.</HT></P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Niisiis nähakse eespool punktides 18 ja 19 nimetatud direktiivi 2003/88 sätetega ette iganädalase keskmise tööaja ülempiiri valdkonna õigusnormid. Õigus maksimaalse tööaja piirangule on pealegi sõnaselgelt väljendatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 31 lõikes 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Sellega seoses on Euroopa Kohus märkinud, et maksimaalse keskmise tööaja piirang 48 tundi, kaasa arvatud ületunnitöö, igas seitsmepäevases ajavahemikus, mille järgimiseks peavad liikmesriigid direktiivi 2003/88 artikli 6 punkti b kohaselt võtma vajalikud meetmed, põhineb vajaduse korral tagada töötajate ohutuse ja tervise kaitse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20101014">14. oktoobri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fuß</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑243/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:609">EU:C:2010:609</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on ka täpsustanud, et see piirang kuulub direktiivi 2003/88 ettekirjutuste hulka ning kujutab endast liidu olulise tähtsusega sotsiaalõigusnormi, mis peab laienema miinimumnõudena kõigile töötajatele, et tagada kõigi töötajate ohutuse ja tervise kaitse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20101014">14. oktoobri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fuß</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑243/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:609">EU:C:2010:609</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika) ning <DATE ISO="20151223">23. detsembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kreeka</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑180/14</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:840">EU:C:2015:840</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Liikmesriikide kohustuse kohta tagada direktiivi 2003/88 kasulik mõju vt põhjendused punktides 45–54 minu <DATE ISO="20190131">31. jaanuari 2019. aasta</DATE> ettepanekus kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>CCOO</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑55/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:87">EU:C:2019:87</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Selles kontekstis on Euroopa Kohus samuti märkinud, et direktiivi 2003/88 miinimumnõuded, mille eesmärk on tagada töötajate ohutuse ja tervise kaitse, panevad liikmesriikidele selge ja täpse <HT TYPE="ITALIC">kohustuse</HT>, mis puudutab saavutatavat <HT TYPE="ITALIC">eesmärki</HT> seoses direktiiviga antud õigustega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20060907">7. septembri 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑484/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:526">EU:C:2006:526</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) seoses nõukogu <DATE ISO="19931123">23. novembri 1993. aasta</DATE> direktiiviga 93/104/EÜ, mis käsitleb tööaja korralduse teatavaid aspekte (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="307" PAGE.FIRST="18" DATE.PUB="1993">EÜT 1993, L 307, lk 18</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/02, lk 197), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20000622">22. juuni 2000. aasta</DATE> direktiiviga 2000/34/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="195" PAGE.FIRST="41" DATE.PUB="2000">EÜT 2000, L 195, lk 41</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/04, lk 27) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>direktiiv 93/104<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>), mille asjakohased sätted olid sõnastatud sisuliselt identselt direktiivi 2003/88 sätetega. Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> See kehtib konkreetselt kõnealuses direktiivis ette nähtud eeskirja puhul, mis seisneb selles, et iganädalasele keskmisele tööajale nähakse ette 48tunnine ülempiir, mis hõlmab ületunnitööd.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Vt selle kohta seoses direktiiviga 93/104 <DATE ISO="20041005">5. oktoobri 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pfeiffer jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑397/01–C‑403/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:584">EU:C:2004:584</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0104">104</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Sama eesmärki silmas pidades ja tuginedes nende artiklite sõnastusele, millega nähakse ette nimetatud miinimumnõuded, samuti direktiiviga 2003/88 taotletavatele eesmärkidele ja sellega loodud süsteemile, rõhutas Euroopa Kohus ka vajadust, et töötajad peavad saama <HT TYPE="ITALIC">tegelikult</HT> kasutada õigusi, mis kõnealune direktiiv neile annab.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20060907">7. septembri 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑484/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:526">EU:C:2006:526</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Näiteks täpsustas Euroopa Kohus, et on vajalik, et direktiiviga 2003/88 töötajatele antud õiguste kasulik mõju oleks täielikult tagatud, mis tähendab järelikult liikmesriikidele kohustust tagada kinnipidamine kõikidest direktiivis sätestatud miinimumnõuetest. Selline tõlgendus on tegelikult ainus, mis on kooskõlas direktiivi 2003/88 eesmärgiga tagada töötajate ohutuse ja tervise tõhus kaitse, võimaldades neil tegelikult kasutada õigusi, mis direktiiv neile annab.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20060907">7. septembri 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑484/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:526">EU:C:2006:526</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Samas, ehkki direktiivi 2003/88 miinimumnõuetega kehtestatakse liikmesriikidele kohustus saavutada konkreetne tulemus, selleks et tagada direktiiviga töötajatele antud õiguste kasulik mõju, nähtub direktiivist ja eelkõige selle põhjendusest 15 siiski, et direktiivi sätete rakendamisel on lubatud ka teatav paindlikkus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt <DATE ISO="20171109">9. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Maio Marques da Rosa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑306/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:844">EU:C:2017:844</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Niisiis nähtub eelnevast, et liikmesriikidel on teatav kaalutlusõigus nimetatud miinimumnõuete rakendamise viisi osas, ehkki, nagu tuleneb sõnaselgelt direktiivi 2003/88 eespool nimetatud põhjendusest, on nad siiski kohustatud tagama töötajate ohutuse ja tervise kaitse põhimõtete austamise.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Seoses direktiiviga 2003/88 liikmesriikidele jäetud kaalutlusõigusega vt ka punkt 86 jj minu ettepanekus kohtuasjas CCOO, millele on viidatud eespool 10. joonealuses märkuses.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>võrdlusperiood<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> tõlgendamine seoses maksimaalse iganädalase keskmise tööaja arvutamisega</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Eelnevates punktides kirjeldatud raamistikus tuleb määratleda mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>võrdlusperiood<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>, nii nagu seda on kasutatud direktiivis 2003/88 seoses maksimaalse iganädalase keskmise tööaja arvutamisega, ning määrata konkreetselt kindlaks, kas nimetatud direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid määratlema selle perioodi libisevana või võivad nad selle määratleda ka kindlaksmääratud kuupäeval algavana.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Kohtupraktika kohaselt tuleb sellist liidu õiguse autonoomset mõistet nagu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>võrdlusperiood<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> tõlgendada ühetaoliselt kogu liidu territooriumil, olenemata liikmesriikides kasutatud kvalifikatsioonist, vastavalt objektiivsetele tunnustele, võttes arvesse nende sätete sõnastust, milles seda kasutatakse, ning selle õigusakti, mille osaks säte on, konteksti ja sellega taotletavaid eesmärke.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20171109">9. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Maio Marques da Rosa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑306/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:844">EU:C:2017:844</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Nimelt saab ainult autonoomne tõlgendamine tagada direktiivi 2003/88 täieliku toime ja sellise mõiste ühetaolise kohaldamise kõigis liikmesriikides.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20110304">4. märtsi 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Grigore</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑258/10</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:122">EU:C:2011:122</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika) ning seoses direktiiviga 93/104, <DATE ISO="20051201">1. detsembri 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dellas jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑14/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:728">EU:C:2005:728</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Sellega seoses, mis puutub esiteks väljendisse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>võrdlusperiood<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> ning direktiivi 2003/88 nende sätete sõnastusse, kus seda mõistet kasutatakse seoses maksimaalse iganädalase keskmise tööaja arvutamisega, tuleb nentida, et need ei võimalda kindlaks määrata, kas nimetatud periood peab olema libisev või kindlaksmääratud kuupäeval algav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Ei väljend <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>võrdlusperiood<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> ise ega eelkõige direktiivi 2003/88 artikli 16 punkti b ja artikli 19 esimese lõigu tekst ei anna mingit teavet, mis võimaldaks kindlaks määrata, kas nimetatud perioodi alguskuupäev peaks olema kindlaks määratud või ajas muutuv. Niisiis ei ole kõnealuses direktiivis täpsustatud, kuidas tuleb nimetatud perioodi arvesse võtta maksimaalse iganädalase keskmise tööaja arvutamisel. Selle väljendi eri keeleversioonide analüüsimine ei muuda seda järeldust.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Kuid ehkki asjaolu, et kõnealuses direktiivis ei ole selles küsimuses midagi ette nähtud, ei võimalda teha lõplikke järeldusi, räägib see minu arvates siiski pigem sellise tõlgenduse kasuks, mis annab liikmesriikidele teatava kaalutlusõiguse, jättes neile vabaduse valida, kas määrata maksimaalse iganädalase keskmise tööaja arvutamise võrdlusperiood kindlaks kindlaksmääratud kuupäeval algavana või libisevana.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Teiseks, seoses mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>võrdlusperiood<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> kontekstiga tuleb kõigepealt märkida, et liidu seadusandja on seda mõistet kasutanud mitmes direktiivi 2003/88 sättes, selleks et määrata kindlaks periood, mille alusel tuleb arvutada maksimaalne iganädalane keskmine tööaeg.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Nii näiteks on seda kasutatud direktiivi 2003/88 artikli 16 punktis b, kus on sätestatud, et liikmesriigid võivad ette näha võrdlusperioodi, mis ei ületa nelja kuud, maksimaalse nädalase tööaja kohaldamiseks direktiivi artikli 6 tähenduses, samuti direktiivi artikli 19 esimeses lõigus, kus on ette nähtud, et eelkõige artikli 17 lõikes 3 sätestatud võimalus teha erand artikli 16 punktist b ei tohi viia üle kuue kuu kestva võrdlusperioodi kehtestamiseni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Direktiivis 2003/88 on mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>võrdlusperiood<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> seoses maksimaalse iganädalase tööaja arvutamisega sõnaselgelt kasutatud eelkõige artikli 17 lõikes 5 seoses koolitusel olevate arstide puhul tehtavate eranditega, artikli 20 lõikes 2 seoses töötajatega, kes teevad põhiliselt avameretööd, artikli 21 lõike 1 teises lõigus seoses liikmesriigi lipu all sõitvate merekalalaevade töötajatega ning artikli 22 lõike 1 punktides a ja e, mis käsitlevad liikmesriikidele rangelt piiratud tingimustel antud võimalust mitte kohaldada direktiivi 2003/88 artiklit 6. Kuid nimetatud sätetes ei ole antud ühtegi täpset juhtnööri selle kohta, kas mõistega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>võrdlusperiood<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> peaks olema seotud libisev või kindlaksmääratud alguskuupäev.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Kontekstipõhisest vaatevinklist tuleb veel ka märkida, et direktiivis 2003/88 kasutatakse mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>võrdlusperiood<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> ka mitmesugustel maksimaalse iganädalase keskmise tööaja arvutamise eesmärkidel. Nii määrab ühelt poolt nimetatud direktiivi artikli 16 punkt a kindlaks võrdlusperioodi, mille liikmesriigid võivad ette näha direktiivi minimaalset iganädalast puhkeaega käsitleva artikli 5 kohaldamiseks, ja teiselt poolt kasutatakse sama direktiivi artikli 16 punktis c sama mõistet direktiivi öötöö pikkust käsitleva artikli 8 kohaldamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Mis puudutab konkreetselt minimaalse iganädalase puhkeaja arvutamisega seotud võrdlusperioodi mõistet direktiivi 2003/88 artikli 5 ja artikli 16 punkti a tähenduses, siis tuleb märkida, et <DATE ISO="20171109">9. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Maio Marques da Rosa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑306/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:844">EU:C:2017:844</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), täpsemalt selle punktis 43, otsustas Euroopa Kohus, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>[v]õrdlusperioodi võib selles kontekstis […] määratleda kui <HT TYPE="ITALIC">kindlaksmääratud</HT> ajavahemikku, mille ajal tuleb anda teatav arv järjestikuseid puhketunde, kusjuures oluline ei ole ajahetk, millal need puhketunnid antakse<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Tuginedes sellele Euroopa Kohtu antud määratlusele, mis küll puudutas minimaalset iganädalast puhkeaega direktiivi 2003/88 artikli 5 tähenduses, väidab Prantsuse Vabariik, et selle direktiivi artikli 16 punkti b kohane maksimaalse iganädalase keskmise tööaja arvutamise võrdlusperiood tuleks analoogia alusel samuti määratleda kindlaksmääratud ajavahemikuna.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb siiski märkida, et küsimus, mida Euroopa Kohus arutas kohtuasjas Maio Marques da Rosa, oli erinev käesolevas kohtuasjas esitatud küsimusest. Nimetatud kohtuasjas paluti Euroopa Kohtul kindlaks teha, kas vähemalt 24tunnine katkestamatu iganädalane puhkeaeg, millele töötajal on õigus direktiivi 2003/88 artikli 5 esimese lõigu kohaselt, tuleb anda hiljemalt pärast kuut päeva järjest töötamist.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Selles kontekstis otsustas Euroopa Kohus, et artiklis 5 nimetatud seitsmepäevast ajavahemikku võib pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>võrdlusperioodiks<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> ning, nagu nähtub käesoleva ettepaneku punktist 51, määratles nimetatud otstarbel mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>võrdlusperiood<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/>, kasutades väljendust <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>kindlaksmääratud ajavahemik<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Leian siiski, et kui Euroopa Kohus kasutas selles määratluses sõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>kindlaksmääratud<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/>, ei soovinud ta otsustada, et mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>võrdlusperiood<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> tuleb tõlgendada nii, et selle perioodi algus peab kindlasti olema kindlaks määratud, st see peab vastama kindlale kuupäevale. See küsimus ei olnud ka Euroopa Kohtu menetluses oleva kohtuasja ese. Kasutades sõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>kindlaksmääratud<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/>, soovis Euroopa Kohus minu arvates hoopiski väita, et võrdlusperiood on kindlaksmääratud ajavahemik selles tähenduses, et sellel on kindel kestus, kõnealusel juhul seitse päeva direktiivi 2003/88 artikli 5 kohaselt. Lisan ka, et nimetatud kohtuotsuse Maio Marques da Rosa punktis 43 piiras Euroopa Kohus sõnaselgelt määratluse ulatust väljendiga <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>selles kontekstis<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/>, st iganädalast puhkust käsitlevate sätete kontekstis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel, vastupidi Prantsuse Vabariigi väidetele, ei ole minu arvates võimalik teha lõplikke järeldusi mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>võrdlusperiood<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/> määratluse alusel, mille kasuks otsustas Euroopa Kohus kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Maio Marques da Rosa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑306/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:844">EU:C:2017:844</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 43 seoses minimaalse iganädalase puhkeajaga küsimuses, kas võrdlusperiood, mida liikmesriigid võivad direktiivi 2003/88 alusel kasutada maksimaalse iganädalase tööaja arvutamiseks, peab olema libisev või kindlaksmääratud kuupäeval algav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Seevastu on võimalik eeskuju võtta määratlusest, mida Euroopa Kohus kasutas kohtuotsuses Maio Marques da Rosa, selleks et määratleda maksimaalse iganädalase tööaja võrdlusperiood kui kindel ajavahemik, mille jooksul iganädalane keskmine tööaeg ei tohi ületada teatavat arvu tunde.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Eelnevast tuleneb, et ka kontekstipõhine analüüs ei võimalda lõplikult kindlaks teha, kas mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>võrdlusperiood<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/> tuleb maksimaalse iganädalase keskmise tööaja arvutamisel mõista nii, et see kohustab liikmesriike määratlema seda libisevana või on liikmesriikidel vastupidi ka õigus määratleda see kindlaksmääratud kuupäeval algavana.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Mis puudutab kolmandaks direktiivi 2003/88 eesmärki, siis nagu ma meenutasin eespool punktides 32 ja 33, on direktiivi eesmärk tõhusalt kaitsta töötajate ohutust ja tervist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Selle direktiivi 2003/88 põhieesmärgi keskset rolli maksimaalse iganädalase tööaja reguleerimisel kinnitab nii direktiivi 2003/88 artikli 6 sõnaselge säte, et liikmesriigid võtavad seoses maksimaalse iganädalase tööajaga vajalikke meetmeid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>kooskõlas vajadusega kaitsta töötajate ohutust ja tervist<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Sellega seoses märgin, et ehkki direktiivi 2003/88 artikli 22 lõikega 1 jäetakse liikmesriigile võimalus mitte kohaldada artiklit 6, on liikmesriik siiski otseselt kohustatud respekteerima <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>töötajate ohutuse ja tervise kaitse üldpõhimõtteid<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>. Vt ka <DATE ISO="20101014">14. oktoobri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fuß</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑243/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:609">EU:C:2010:609</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkti 34 lõpuosa).</P></NOTE> kui ka see, et Euroopa Kohus on korduvalt kirjeldanud direktiivi 2003/88 artikli 6 punkti b kui sätet, mida liikmesriigid, kelle ülesanne on takistada direktiivi 2003/88 artikli 6 punktis b sätestatud maksimaalse iganädalase tööaja ületamist, peavad täieulatuslikult rakendama.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Vt <DATE ISO="20041005">5. oktoobri 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pfeiffer jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑397/01–C‑403/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:584">EU:C:2004:584</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0118">118</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20101014">14. oktoobri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fuß</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑243/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:609">EU:C:2010:609</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Niisiis, võttes arvesse nimetatud põhieesmärgi täitmist, otsustas Euroopa Kohus, et liikmesriigid ei või nimetatud sätte ulatust ühepoolselt kindlaks määrata, kohaldades töötajatele antud õigusele mitte töötada rohkem kui 48 tundi nädalas tingimusi või piiranguid (<HT TYPE="ITALIC">ibidem</HT>, vastavalt punkt 99 ja punkt 52), ning tõdes, et direktiivi 2003/88 artikli 6 punkt b annab vahetult õigusi, mille kasulik mõju peab olema riigisiseses õiguskorras täielikult tagatud (<DATE ISO="20101014">14. oktoobri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fuß</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑243/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:609">EU:C:2010:609</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika)). Vt ka käesoleva ettepaneku punktid 35–39 ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Niisiis tuleb kõnealust mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>võrdlusperiood<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/> tõlgendada, lähtudes direktiivi 2003/88 põhieesmärgist ja liikmesriikide kohustusest tagada selle täitmiseks direktiivis 2003/88 seoses maksimaalse nädalase tööajaga tehtud ettekirjutuste täieulatuslik rakendamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, nagu komisjon on õigustatult rõhutanud, et selline maksimaalse iganädalase tööaja arvutamise meetod, mille puhul kasutatakse libisevat võrdlusperioodi, vastab kõige paremini direktiivi 2003/88 põhieesmärgile kaitsta töötajate ohutust ja tervist.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Ühelt poolt nimelt ei ole sellise arvutusmeetodi kasutamise puhul võrdlusperioodi algus kindlaks määratud, vaid muutub aja möödudes, mistõttu sellisel juhul on maksimaalsest iganädalasest keskmisest tööajast kinni pidamine tagatud, olenemata sellest, milline hetk on valitud ajavahemiku alguseks. Teiste sõnadega: selline meetod tagab, et maksimaalsest iganädalasest keskmisest tööajast peetakse alati kinni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Teiselt poolt võimaldab sellise meetodi valimine vältida seda, et töötaja täidab intensiivselt tööülesandeid kahel järjestikusel võrdlusperioodil, ning välistab seega ohu, et töötaja ületab keskmiselt iganädalast 48tunnist maksimaalset tööaega pikemate perioodide vältel, samuti ohu, et tekib olukordi, mil vaatamata formaalsele maksimaalsest tööajast kinnipidamisele seatakse ohtu töötaja turvalisus ja tervis.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt näide käesoleva ettepaneku 24. joonealuses märkuses.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Küsimus ei ole aga nii selge juhul, kui maksimaalse iganädalase keskmise tööaja arvutamiseks kasutatakse meetodit, mille puhul on aluseks kindlaksmääratud kuupäeval algav võrdlusperiood, mille algus langeb seega teatavale konkreetsele kuupäevale. Selleks et hinnata sellise meetodi kasutamise kooskõla direktiiviga 2003/88, tuleb minu arvates lähtuda kahest kaalutlusest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Esiteks, nagu ma märkisin eespool punktides 40 ja 41, jätab direktiiv 2003/88 liikmesriikidele teatava paindlikkuse direktiivi sätete rakendamisel, mistõttu liikmesriikidel on teatav kaalutlusruum selle rakendamise viisi osas. See paindlikkus võimaldab liikmesriikidel võtta nimetatud direktiivi ülevõtmise riigisiseste õigusnormide puhul arvesse nõudeid, mis on seotud üldiste huvidega, näiteks avaliku korra kaitsega, või selliste tegevusalade eripärasid, mille puhul on vajalik teatav paindlikkus tööaja korralduses. Just seda silmas pidades on direktiivi 2003/88 5. peatükis ette nähtud võimalused teha erandeid teatavatest selle direktiivi sätetest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>On küll tõsi, nagu nähtub sõnaselgelt direktiivi 2003/88 põhjendusest 15, et see paindlikkus on rangelt piiratud nõudega järgida direktiivi 2003/88 põhieesmärki ega või seega kaasa tuua olukordi, kus rikutakse töötajate tööohutuse ja töötervishoiu kaitsmise vajadust, mis on tagatud nimetatud direktiiviga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Teiseks ei too sellise arvutusmeetodi kasutamine, mille puhul võetakse aluseks kindlaksmääratud kuupäeval algav võrdlusperiood, automaatselt kaasa nimetatud vajaduse rikkumist. See, kas maksimaalse iganädalase keskmise tööaja arvutamiseks valitakse libisev või kindlaksmääratud kuupäeval algav võrdlusperiood, on vaid üks element teiste hulgas – nt iganädalaste töötundide maksimaalne arv või võrdlusperioodi pikkus –, mida võetakse arvesse tööaja korraldust käsitlevate riigisiseste õigusnormide puhul. Nii ei pruugi selline tööaja korralduse süsteem, mille puhul kasutatakse libisevat võrdlusperioodi, olla tingimata alati rohkem töötajaid kaitsev kui süsteem, mille puhul kasutatakse kindlaksmääratud kuupäeval algavat võrdlusperioodi, nagu nähtus teatavatest Euroopa Kohtu menetluse käigus esitatud näidetest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Selle kohta märkis komisjon õigustatult oma seisukohtades, et näiteks töötaja, kelle suhtes kehtib riigisisene õigusnorm, millega määratakse kindlaks maksimaalne iganädalane tööaeg, mis on palju väiksem kui direktiivi 2003/88 artikli 6 punktis b ette nähtud 48 tundi ja mida arvutatakse kindlaksmääratud kuupäeval algava kolmenädalase võrdlusperioodi alusel, on paremini kaitstud kui töötaja, kelle maksimaalset 48tunnist iganädalast tööaega arvutatakse libiseva kuuekuulise võrdlusperioodi alusel.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Kui liikmesriik valib tööaja korralduse süsteemi, mille puhul kasutatakse kindlaksmääratud kuupäeval algavat võrdlusperioodi, eriti pikaajalist ning erandkorra raames, on oht, et tekib selliseid olukordi nagu hüpoteetiline olukord, millele viidati kohtuistungil,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Kohtuistungil keerles Euroopa Kohtu suulises menetluses osalenud poolte vaidlus sellise hüpoteetilise olukorra näite ümber, mille puhul kuuekuulise kindlaksmääratud kuupäeval algava perioodi (1. jaanuarist 30. juunini) jooksul töötaks töötaja 36 tundi nädalas kolme esimese kuu jooksul ja 60 tundi nädalas kolme viimase kuu jooksul, mis annaks kuue kuu keskmiseks 48 tundi nädalas, ning järgmise kindlaksmääratud kuupäeval algava perioodi (1. juulist 31. detsembrini) jooksul töötaks töötaja 60 tundi nädalas kolme esimese kuu jooksul ning 36 tundi nädalas kolme viimase kuu jooksul (samuti kuue kuu keskmine 48 tundi nädalas). Sellisel juhul oleks kahe järjestikuse kindlaksmääratud perioodi iganädalane keskmine tööaeg tõepoolest 48 tundi. Ent kui arvestada töötunde perioodil 1. aprillist 30. septembrini, siis näeme, et töötaja töötas kuue kuu vältel 60 tundi nädalas. Kõik pooled nõustusid, et selline olukord tooks kaasa hüpoteetiliselt asjasse puutuvate töötajate ohutuse ja tervise kaitsmise vajaduse rikkumise.</P></NOTE> mille puhul ei ole tagatud töötajate ohutuse ja tervise kaitsmise vajaduse järgimine. Kuid nagu nähtub käesoleva ettepaneku punktidest 35–39 ja 60, lasub liikmesriigil kohustus tagada, et sellised olukorrad ei teostuks. Liikmesriigil lasub kohustus saavutada selline tulemus, et tagatud oleks direktiivis 2003/88 sätestatud normi, millega nähakse ette maksimaalselt 48tunnine iganädalane tööaeg, ning sellest normist töölistele tulenevate õiguste täieulatuslik rakendamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlustest tuleneb minu arvates, et kui selline maksimaalse iganädalase tööaja arvutamise meetod, mille puhul kasutatakse libisevat võrdlusperioodi, tagab optimaalselt töötajate ohutuse ja tervise kaitsmise vajaduse järgimise ning on seega esimene valik direktiivi 2003/88 asjakohaste sätete ülevõtmisel riigisisesesse õigusesse, eriti juhul, kui tegemist on erandkorraga, mida kohaldatakse kõnealuse direktiivi artikli 17 kohaselt, ei tähenda see siiski, et liikmesriikidele antud kaalutlusruumi raames ei võiks liikmesriigid ette näha kindlaksmääratud kuupäeval algava võrdlusperioodi kohaldamist, tingimusel et tagatud on töötajate ohutuse ja tervise kaitsmise vajaduse järgimine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Sellisel juhul hõlmab nimetatud vajaduse järgimine minu arvates kahte nõuet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Ühelt poolt, juhul kui liikmesriik otsustab näha ette maksimaalse iganädalase tööaja arvutamise meetodi, mille puhul kasutatakse kindlaksmääratud kuupäeval algavat võrdlusperioodi, on eriti oluline, et liikmesriik tagaks selliste <HT TYPE="ITALIC">tõhusate</HT> ja <HT TYPE="ITALIC">ennetavate</HT> töökorralduse ja kontrollimise vahendite ning tagatiste olemasolu ja loomise, mis võimaldavad vältida selliste olukordade tekkimist, kus rikutakse kõnealust töötajate tööohutuse ja töötervishoiu kaitsmise vajadust tööaja korralduse tõttu. Liikmesriigi ülesanne on valida ennetusmehhanismid, mida ta peab selle eesmärgi saavutamiseks asjakohaseks. Kõnealused vahendid peavad siiski tagama direktiiviga 2003/88 – ja põhiõiguste harta artikli 31 lõikega 2 – töötajatele antud maksimaalse iganädalase keskmise tööaja õiguse kasuliku mõju.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Teiselt poolt peab liikmesriik ka tagama, et juhul kui nimetatud ennetusmehhanismid ei osutu tõhusaks ning olenemata nende olemasolust leiab aset töötajate tööohutuse ja töötervishoiu kaitsmise vajaduse rikkumine, on töötajal tagantjärele tõhusad vaidlustamise võimalused nii asutusesiseselt või halduskaebuse või kohtule hagi esitamise vormis, mille abil ta saab viivitamatult lõpetada võimaliku olukorra, kus rikutakse nimetatud vajadust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Lühidalt: juhul kui liikmesriik otsustab näha riigisisestes õigusnormides ette sellise iganädalase maksimaalse tööaja arvutamise meetodi, mille puhul kasutatakse kindlaksmääratud kuupäeval algavat võrdlusperioodi, eelkõige juhul kui kõnealune periood on pikk ning puudutab erandkorda, siis peab ta tagama, et olemas oleksid <HT TYPE="ITALIC">organisatsioonilised</HT>, <HT TYPE="ITALIC">menetluslikud</HT> ja <HT TYPE="ITALIC">kohtualluvuse</HT> mehhanismid ning need sobiksid konkreetselt tagama, et töötaja ohutuse ja tervise kaitse vajadusi <HT TYPE="ITALIC">tõesti</HT> järgitakse tööaja korralduse puhul ning et tööaja korralduse juures nende vajaduste rikkumisi ette ei tule või kui ikkagi tuleb, siis lõpetatakse need viivitamata.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Lõppkokkuvõttes on liikmesriigi kohtu ülesanne hinnata arutusel oleva kohtuasja puhul, juhul kui liikmesriik on otsustanud kasutada kindlaksmääratud kuupäeval algavat võrdlusperioodi, kas sellised tõhusad mehhanismid on olemas ning kas eespool nimetatud kaks nõuet on täidetud, mistõttu vaidluse all olevaid riigisiseseid õigusnorme saab pidada liidu õigusega ja konkreetsemalt direktiiviga 2003/88 kooskõlas olevaks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">D.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Eelnevate kaalutluste põhjal ning vastavalt sellele, kuidas ma soovitan tõlgendada mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>võrdlusperiood<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/>, nii nagu seda on kasutatud direktiivis 2003/88, maksimaalse iganädalase keskmise tööaja arvutamiseks, leian, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud eelotsuse küsimustele tuleb vastata nii, et direktiivi paindlikkus jätab liikmesriikidele vabaduse valida maksimaalse iganädalase keskmise tööaja arvutamiseks nii meetod, mille puhul kasutatakse libisevat võrdlusperioodi, kui ka meetod, mille puhul kasutatakse kindlaksmääratud kuupäeval algavat võrdlusperioodi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Kuid juhul, kui liikmesriik peaks otsustama kasutada kindlaksmääratud kuupäeval algavat võrdlusperioodi, peab ta tagama, et kehtestatud organisatsioonilised, menetluslikud ja kohtualluvuse mehhanismid sobivad konkreetselt tagama, et töötaja ohutuse ja tervise kaitse vajadusi <HT TYPE="ITALIC">tõesti</HT> järgitakse tööaja korralduse puhul ning et nende vajaduste rikkumisi ette ei tule või kui ikkagi tuleb, siis lõpetatakse need tõhusalt ja viivitamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus on ainsana pädev tõlgendama riigisisest õigust ja tema ülesanne on teha kindlaks, kas riigisisesed õigusnormid vastavad neile nõuetele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Kuid selle hindamise raames võib nimetatud kohus võtta arvesse Euroopa Kohtu antud tõlgendusjuhiseid. Seda silmas pidades ning selleks, et anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule põhikohtuasja lahendamiseks võimalikult tarvilik vastus, võivad järgmised märkused osutuda asjakohaseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtus toimunud kirjaliku ja suulise menetluse raames esitatud teabe alusel võib kahelda, kas käesoleval juhul on tagatud kaks nõuet, mille eesmärk on töötajate ohutuse ja tervise kaitsmise vajaduse järgimine. Ühelt poolt näib, et ei eksisteeri tõhusat ennetavat kontrollisüsteemi, mis võimaldaks tagada, et sellise erandkorra raames, nagu on eelotsusetaotluse esitanud kohtus kahtluse alla seatud, ei teki olukordi, kus ei ole tagatud asjaomaste töötajate ohutuse ja tervise kaitsmise vajaduste järgimine. On ka väidetud, et erinevalt erasektorist ei ole olemas sellist sõltumatut asutust, mis võiks otse sekkuda ning kohustada tööandjat lõpetama kõnealuste vajaduste rikkumist ning et seega on sisuliselt võimatu selliseid olukordi lõpetada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Teiselt poolt on väidetud, et ka kõnealuste vajaduste rikkumise lõpetamiseks halduskaebuste ja kohtule hagi esitamise süsteemid ei ole tõhusad. Näib tõepoolest, et vaided jäävad üldiselt vastuseta, et kiirmenetlustele kehtivad väga ranged tingimused ja seetõttu rakendatakse neid harva, ning et halduskohtutele esitatud kaebusi menetletakse ühe kuni nelja aasta jooksul, mistõttu töötajate ainus tegelik kaitse on sisuliselt kahju hüvitamine tagantjärele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Loomulikult on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne hinnata, kas olemas on asjakohased organisatsioonilised, menetluslikud ja kohtualluvuse mehhanismid, mis on konkreetselt sobivad tagama, et töötaja ohutuse ja tervise kaitse vajadusi tõesti järgitakse. Kuid selliste tagatiste puudumisel näib sellise kindlaksmääratud kuupäeval algava võrdlusperioodi sätestamine nagu käsitletavates õigusnormides olevat vastuolus liidu õigusega.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="13"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Tuginedes eeltoodud kaalutlustele, teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Conseil d’État’ (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) esitatud eelotsuse küsimustele järgmiselt:</TXT><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20031104">4. novembri 2003. aasta</DATE> direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta artikli 6 punkti b, artikli 16 punkti b, artikli 17 lõiget 3 ja artikli 19 esimest lõiku tuleb tõlgendada nii, et liikmesriikidel on vabadus valida maksimaalse iganädalase keskmise tööaja arvutamiseks nii meetod, mille puhul kasutatakse libisevat võrdlusperioodi, kui ka meetod, mille puhul kasutatakse kindlaksmääratud kuupäeval algavat võrdlusperioodi. Kuid juhul, kui liikmesriik otsustab kasutada kindlaksmääratud kuupäeval algavat võrdlusperioodi, peab ta tagama, et olemas oleksid sellised organisatsioonilised, menetluslikud ja kohtualluvuse mehhanismid, mis on konkreetselt sobivad tagama, et töötaja ohutuse ja tervise kaitse vajadusi tõesti järgitakse tööaja korralduse puhul ning et nende vajaduste rikkumisi ette ei tule või kui ikkagi tuleb, siis lõpetatakse need tõhusalt ja viivitamata. Eelotsusetaotluse esitanud kohus on ainsana pädev tõlgendama riigisisest õigust ja tema ülesanne on teha kindlaks, kas riigisisesed õigusnormid vastavad neile nõuetele.</P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>