<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.00-20081231.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="ECRCJ2006ETA.1201191701.case.xml"><NO.CASE>C-97/05</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62005C0097</NO.CELEX><NO.SEQ>0009.0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>11920</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>11933</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>14</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><LEFT>KOHTUJURIST RUIZ-JARABO ETTEPANEK — KOHTUASI C-97/05</LEFT><RIGHT>GATTOUSSI</RIGHT></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Dámaso Ruiz-Jarabo Colomer</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20060406">6. aprillil 2006</DATE><NOTE NOTE.ID="E0057"><P>Algkeel: hispaania.</P></NOTE></P></TI></TITLE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>I.</NO.P><TXT>Sissejuhatus</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Darmstadti Verwaltungsgericht (halduskohus) palub Euroopa Kohtul tõlgendada Euroopa ja Vahemere piirkonna lepingu assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi vahel<NOTE NOTE.ID="E0058" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Sõlmitud Brüsselis <DATE ISO="19950717">17. juulil 1995</DATE> (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="097" DATE.PUB="1998" PAGE.FIRST="2">EÜT 1998, L 97, lk 2</REF.DOC.OJ>; <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="278" DATE.PUB="2005" PAGE.FIRST="9">ELT 2005, L 278, lk 9</REF.DOC.OJ>) ning Euroopa Ühenduse ja Euroopa Söe- ja Teraseühenduse nimel heaks kiidetud nõukogu ja komisjoni <DATE ISO="19980126">26. jaanuari 1998</DATE>. aasta otsusega 98/238/EÜ, ESTÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="097" DATE.PUB="1998" PAGE.FIRST="1">EÜT L 97, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 11/28, lk 187).</P></NOTE> artiklit 64.</TXT></NP><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Tal on kahtlus, et see leping mõjutab tähtajatu tööloaga Tuneesia kodaniku elamisloa kehtivusaja vähendamist ja seejärel tema Saksamaalt väljasaatmise korraldust.</TXT></NP><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kuigi Euroopa Kohus on varem otsustanud ühenduse ja kolmandate riikide vaheliste lepingute üle,<NOTE NOTE.ID="E0059" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Nt <DATE ISO="19980115">15. jaanuari 1998</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-113/97" YEAR="1998" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-183">C-113/97: Babahenini (EKL 1998, lk I-183)</REF.DOC.ECR> — Koostööleping Alžeeriaga –; <DATE ISO="19991111">11. novembri 1999</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-179/98" YEAR="1999" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-7955">C-179/98: Mesbah (EKL 1999, lk I-7955)</REF.DOC.ECR> ja <DATE ISO="20010320">20. märtsi 2001</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-33/99" YEAR="2001" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-2415">C-33/99: Fahmi ja Esmoris Cerdeiro-Pinedo Amado (EKL 2001, lk I-2415)</REF.DOC.ECR> — Koostööleping Marokoga –; <DATE ISO="20020129">29. jaanuari 2002</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-162/00" YEAR="2002" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-1049">C-162/00: Pokrzeptowicz-Meyer (EKL 2002, lk I-1049)</REF.DOC.ECR> — Assotsiatsioonileping Poola Vabariigiga –; või kõige hiljutisem <DATE ISO="20050412">12. aprilli 2005</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-265/03" YEAR="2005" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-2579">C-265/03: Simutenkov (EKL 2005, lk I-2579)</REF.DOC.ECR> — Partnerlus- ja koostööleping Venemaa Föderatsiooniga –; ning <DATE ISO="20050602">2. juuni 2005</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-136/03" YEAR="2005" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-4759">C-136/03: Dörr ja Ünal (EKL 2005, lk I-4759)</REF.DOC.ECR> ja <DATE ISO="20050707">7. juuli 2005</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-383/03" YEAR="2005" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-6237">C-383/03: Dogan (EKL 2005, lk I-6237)</REF.DOC.ECR> ja otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-373/03" YEAR="2005" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-6181">C-373/03: Aydinli (EKL 2005, lk I-6181)</REF.DOC.ECR> — Assotsiatsioonileping Türgiga. <DATE ISO="19870930">30. septembri 1987</DATE>. aasta otsuses kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="12/86" YEAR="1987" EDITION="GEN" PAGE.ECR="3719">12/86: Demirel (EKL 1987, lk 3719, punkt 9)</REF.DOC.ECR> kinnitati kindlalt Euroopa Kohtu pädevust kontrollida seda laadi sätet.</P></NOTE> ei ole ta seda veel teinud Tuneesiaga sõlmitud lepingu suhtes. Seega tuleb tal esimest korda analüüsida Euroopa ja Vahemere piirkonna lepingut.<NOTE NOTE.ID="E0060" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Vt <DATE ISO="20060613">13. juuni 2006</DATE>. aasta määrus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-336/05" YEAR="2006" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-5223">C-336/05: Echouikh (EKL 2006, lk I-5223)</REF.DOC.ECR>, <DATE ISO="19960226">26. veebruaril 1996</DATE> Brüsselis sõlmitud ja Euroopa Ühenduse ning Euroopa Söe- ja Teraseühenduse nimel nõukogu ja komisjoni <DATE ISO="20000124">24. jaanuari 2000</DATE>. aasta otsusega 2000/204/EÜ, ESTÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="070" DATE.PUB="2000" PAGE.FIRST="1">EÜT L 70, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 11/33, lk 175) heaks kiidetud Euroopa ühenduste ja Maroko Kuningriigi vahelise Euroopa ja Vahemere piirkonna lepingu artiklite 64 ja 65 kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="070" DATE.PUB="2000" PAGE.FIRST="2">EÜT 2000, L 70, lk 2</REF.DOC.OJ>). Vt <DATE ISO="20061026">26. oktoobri 2006</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-4/05" YEAR="2006" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-10279">C-4/05: Güzeli (EKL 2006, lk I-10279)</REF.DOC.ECR> selles, et Saksamaa ametiasutused keeldusid pikendamast Türgi päritolu töötaja elamisluba, kes oli saanud tähtajatu tööloa, ja milles tuleb arvesse võtta Türgiga sõlmitud lepingut.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>On siiski üks pretsedent: <DATE ISO="19990302">2. märtsi 1999</DATE>. aasta kohtuotsus El-Yassini,<NOTE NOTE.ID="E0061" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Kohtuasi <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-416/96" YEAR="1999" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-1209">C-416/96, EKL 1999, lk I-1209</REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> milles<?PAGE NO="I-11921"?> täpsustati praegu esitatud küsimustes käsitletava sättega sarnase 1976. aastal Maroko Kuningriigiga sõlmitud lepingu<NOTE NOTE.ID="E0062" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Euroopa Majandusühenduse ja Maroko Kuningriigi vaheline koostööleping, mis sõlmiti Rabatis <DATE ISO="19760427">27. aprillil 1976</DATE> ja võeti ühenduse nimel vastu nõukogu <DATE ISO="19780926">26. septembri 1978</DATE>. aasta määrusega (EMÜ) nr 2211/78 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="264" DATE.PUB="1978" PAGE.FIRST="1">EÜT L 264, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 11/13, lk 155).</P></NOTE> artikli 40 sisu. Aga eelotsusetaotluse esitanud kohtul on kahtlusi selle pretsedendi kohaldatavuses ning selles küsimuses ei ole käesolevas menetluses üksmeelt.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>II.</NO.P><TXT>Õiguslik raamistik</TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT>Euroopa ja Vahemere piirkonna leping Tuneesiaga</TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Taust</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>Ühendus on loomisest peale taganud endale õiguskaitse, sõlmides teiste rahvusvaheliste õigussubjektidega kokkuleppeid. EÜ artikliga 310 antakse ühendusele õigus <QUOT.START ID="QS0001" REF.END="QE0001" CODE="201E"/>[sõlmida] ühe või mitme riigiga või rahvusvahelise organisatsiooniga […] lepinguid, millega luuakse assotsiatsioon, mis hõlmab vastastikuseid õigusi ja kohustusi, ühismeetmeid ja erimenetlusi<QUOT.END ID="QE0001" REF.START="QS0001" CODE="201D"/>.<NOTE NOTE.ID="E0063" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>EÜ artikkel 310, mis põhineb EÜ asutamislepingu artiklil 238, mis omakorda lähtub Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu üleminekusätete konventsiooni artiklist 14.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>6.</NO.P><TXT>Assotsiatsioonilepingutel on neli põhieesmärki: valmistada ette ühinemist Euroopa Liiduga, pakkuda ühinemisele alternatiivi, sätestada partnerlus arengu edendamiseks ja soodustada piirkondadevahelist abi.<NOTE NOTE.ID="E0064" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Hanf, D. ja Dengler, P., <QUOT.START ID="QS0002" REF.END="QE0002" CODE="201E"/>Accords d'association<QUOT.END ID="QE0002" REF.START="QS0002" CODE="201D"/>, <HT TYPE="ITALIC">Commentaire Mégret, Le droit de la CE et de l'Union européenne</HT>, XII kd (<HT TYPE="ITALIC">Relations extérieures</HT>), Brüssel, 2004.</P></NOTE> Selle rahvusvahelise abi eesmärgil sõlmitud lepingute hulgas on 1970-ndatel Vahemereäärsete Aafrika riikide Maroko,<NOTE NOTE.ID="E0065" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Viidatud joonealuses märkuses nr 6.</P></NOTE> Alžeeria<NOTE NOTE.ID="E0066" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Euroopa Majandusühenduse ja Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vaheline koostööleping, mis sõlmiti Alžiiris <DATE ISO="19760426">26. aprillil 1976</DATE> ja kiideti ühenduse nimel heaks nõukogu <DATE ISO="19780926">26. septembri 1978</DATE>. aasta määrusega (EMÜ) nr 2210/78 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="263" DATE.PUB="1978" PAGE.FIRST="1">EÜT L 263, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 11/13, lk 40).</P></NOTE> ja Tuneesiaga sõlmitud lepingud.</TXT></NP><NP><NO.P>7.</NO.P><TXT>Euroopa Ühenduse ja Tuneesia Vabariigi vaheline koostööleping sõlmiti <DATE ISO="19760425">25. aprillil 1976</DATE>.<NOTE NOTE.ID="E0067" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="265" DATE.PUB="1978" PAGE.FIRST="2">EÜT 1978, L 265, lk 2</REF.DOC.OJ>; heaks kiidetud nõukogu <DATE ISO="19780926">26. septembri 1978</DATE>. aasta määrusega (EMÜ) nr 2212/78 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="265" DATE.PUB="1978" PAGE.FIRST="1">EÜT L 265, lk 1</REF.DOC.OJ>). Samal kuupäeval sõlmiti leping Euroopa Söe- ja Terase-ühenduse liikmesriikide ja Tuneesia Vabariigi vahel (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="265" DATE.PUB="1978" PAGE.FIRST="119">EÜT 1978, L 265, lk 119</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> Selle artikli 39 kohaselt <QUOT.START ID="QS0003" REF.END="QE0003" CODE="201E"/>[i]ga liikmesriik kohaldab oma territooriumil töötavate Tuneesia kodanike suhtes selliseid töö- ja palgatingimusi, mille puhul Tuneesia kodanikke ei diskrimineerita nende kodakondsuse alusel, võrreldes liikmesriigi kodanikega<QUOT.END ID="QE0003" REF.START="QS0003" CODE="201D"/> [mitteametlik tõlge].</TXT></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="I-11922"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Euroopa-Vahemere piirkonna <DATE ISO="19950717">17. juuli 1995</DATE>. aasta leping</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>8.</NO.P><TXT>1995 toimus Barcelonas Vahemere maade välisministrite konverents rahu, julgeoleku ja õigluse edendamiseks piirkonnas.</TXT></NP><NP><NO.P>9.</NO.P><TXT>Ühendus asendas selle konverentsi tulemusi järgides endised lepingud ja kirjutas alla uutele.<NOTE NOTE.ID="E0068" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Vt lisaks juba viidatud lepingule Tuneesiaga viimased lepingud, mis on sõlmitud Maroko Kuningriigiga (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="070" DATE.PUB="2000" PAGE.FIRST="2">EÜT 2000, L 70, lk 2</REF.DOC.OJ>), Palestiina omavalitsusega (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="187" DATE.PUB="1997" PAGE.FIRST="3">EÜT 1997, L 187, lk 3</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 11/26, lk 124), Iisraeli Riigiga (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="147" DATE.PUB="2000" PAGE.FIRST="3">EÜT 2000, L 147, lk 3</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 11/55, lk 167), Jordaania Hašimiidi Kuningriigiga (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="129" DATE.PUB="2002" PAGE.FIRST="3">EÜT 2002, L 129, lk 3</REF.DOC.OJ>), Egiptuse Araabia Vabariigiga (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="304" DATE.PUB="2004" PAGE.FIRST="39">ELT 2004, L 304, lk 39</REF.DOC.OJ>), Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigiga (kättesaadav: http://www.deldza.cec.eu.int/fr/ue_algerie/accord_association.htm) ja Liibanoni Vabariigiga (kättesaadav: http://www.dellbn.cec.eu.int/french/text.htm).</P></NOTE> Kõik need on sarnase struktuuri ja sisuga.<NOTE NOTE.ID="E0069" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Flaesch-Mougin, C, <QUOT.START ID="QS0004" REF.END="QE0004" CODE="201E"/>Differentiation and association within the Pan-Euro-Mediterranean Area<QUOT.END ID="QE0004" REF.START="QS0004" CODE="201D"/>, <HT TYPE="ITALIC">The</HT> EU-s enlargement and Mediterranean strategies: A Comparative Analysis, Maresceau, M ja Lannon, E (toim), Basingstoke-New York, 2001, lk 85 jj; ja Debard, T., <QUOT.START ID="QS0005" REF.END="QE0005" CODE="201E"/>La conclusion d'accords d'association de 2<HT TYPE="SUP">e</HT> génération<QUOT.END ID="QE0005" REF.START="QS0005" CODE="201D"/>, <HT TYPE="ITALIC">Le</HT> partenariat euro-méditerranéen - Le processus de Barcelona: Nouvelles perspectives, Bruylant, Brüssel, 2003, lk 161 jj.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>10.</NO.P><TXT>Sellesse konteksti kuulub Tuneesiaga sõlmitud Euroopa ja Vahemere piirkonna leping, mis jõustumisel asendas 1976. aasta lepingu.<NOTE NOTE.ID="E0070" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Lepingu artikli 96 lõige 2.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>11.</NO.P><TXT>Artiklis 1 sätestatakse lepingu eesmärgid: poliitilisele dialoogile sobiva raamistiku loomine, kaubavahetuse, teenuste ja kapitali kaubanduse järkjärguline liberaliseerimine; kaubanduse ning harmooniliste majandusning sotsiaalsete suhete edendamine eeskätt dialoogi ja koostöö abil; Magribi riikide integratsiooni soodustamine ning majandus-, sotsiaal-, kultuuri- ja rahanduskoostöö edendamine.</TXT></NP><NP><NO.P>12.</NO.P><TXT>VI jaotise (<QUOT.START ID="QS0006" REF.END="QE0006" CODE="201E"/>Sotsiaal- ja kultuurikoostöö<QUOT.END ID="QE0006" REF.START="QS0006" CODE="201D"/>) 1. peatüki (<QUOT.START ID="QS0007" REF.END="QE0007" CODE="201E"/>Töötajad<QUOT.END ID="QE0007" REF.START="QS0007" CODE="201D"/>) artikli 64 lõikes 1 märgitakse, et <QUOT.START ID="QS0008" REF.END="QE0008" CODE="201E"/>[i]ga liikmesriik kohaldab oma territooriumil töötavate Tuneesia kodanike suhtes selliseid töö-, palga- ja töölt vabastamise tingimusi, mille puhul Tuneesia kodanikke ei diskrimineerita nende kodakondsuse alusel, võrreldes liikmesriigi kodanikega<QUOT.END ID="QE0008" REF.START="QS0008" CODE="201D"/>.<NOTE NOTE.ID="E0071" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Lepingu artikli 66 kohaselt ei kohaldata selle peatüki sätteid <QUOT.START ID="QS0009" REF.END="QE0009" CODE="201E"/>lepinguosaliste kodanike suhtes, kes elavad või töötavad vastuvõtjariikides ebaseaduslikult<QUOT.END ID="QE0009" REF.START="QS0009" CODE="201D"/>. See seaduslikkuse kriteerium on ka teistes assotsiatsioonilepingutes; näiteks juba nimetatud lepingutes Maroko (artiklid 64 ja 66) või Iisraeliga (artikkel 64).</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>13.</NO.P><TXT>Seda reeglit tuleb mõista lepingu lõppaktile lisatud <QUOT.START ID="QS0010" REF.END="QE0010" CODE="201E"/>Ühisdeklaratsiooni<QUOT.END ID="QE0010" REF.START="QS0010" CODE="201D"/> seisukohast, mille kohaselt ei või <QUOT.START ID="QS0011" REF.END="QE0011" CODE="201E"/>[p]idades silmas mittediskrimineerimist seoses koondamisega, […] elamisloa kehtivuse pikendamisel kohaldada artikli 64 lõiget 1. Elamisloa andmist, selle kehtivuse pikendamist või selle<?PAGE NO="I-11923"?> andmisest keeldumist reguleeritakse iga liikmesriigi õigusaktidega ning Tuneesia ja liikmesriikide vaheliste kehtivate kahepoolsete lepingute ning konventsioonidega<QUOT.END ID="QE0011" REF.START="QS0011" CODE="201D"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>14.</NO.P><TXT>Lepinguga seoses tekkivaid vaidlusi käsitleb otsuste tegemise volitusega ühisorgan assotsiatsiooninõukogu,<NOTE NOTE.ID="E0072" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Lepingu artiklid 79 ja 80.</P></NOTE> keda abistab assotsiatsioonikomitee, kellel on samuti volitus teha otsuseid,<NOTE NOTE.ID="E0073" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Lepingu artiklid 81–83.</P></NOTE> kuigi minu teada ei ole nendes reguleeritud tuneeslaste ühenduses töötamise aspekte,<NOTE NOTE.ID="E0074" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Assotsiatsiooninõukogu võttis vastu järgmised otsused: <DATE ISO="19980714">14. juuli 1998</DATE>. aasta otsus nr 1/98, millega kiideti heaks assotsiatsiooninõukogu ja -komitee kodukord (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="300" DATE.PUB="1998" PAGE.FIRST="20">EÜT L 300, lk 20</REF.DOC.OJ>); <DATE ISO="19991025">25. oktoobri 1999</DATE>. aasta otsus nr 1/1999 lepingu artiklis 10 ette nähtud töödeldud põllumajandustooteid käsitlevate sätete kohaldamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="298" DATE.PUB="1999" PAGE.FIRST="16">EÜT L 298, lk 16</REF.DOC.OJ>); <DATE ISO="20030930">30. septembri 2003</DATE>. aasta otsus nr 1/2003 assotsiatsioonikomitee allkomiteede asutamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="311" DATE.PUB="2003" PAGE.FIRST="14">ELT L 311, lk 14</REF.DOC.OJ>) ja <DATE ISO="20050714">14. juuli 2005</DATE>. aasta otsus nr 1/2005 erandi tegemise kohta mõiste päritolustaatusega tooted määratluse ja halduskoostöö meetodite osas, mis on sätestatud lepingus (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="190" DATE.PUB="2005" PAGE.FIRST="3">ELT L 190, lk 3</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> erinevalt Türgiga sõlmitud lepingu alusel asutatud assotsiatsiooninõukogu otsustest.<NOTE NOTE.ID="E0075" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Nimetatud assotsiatsiooninõukogu <DATE ISO="19800919">19. septembri 1980</DATE>. aasta otsus nr 1/80 Euroopa Ühenduse ja Türgi vahelise partnerluse arendamise kohta, mis on loonud rohke kohtupraktika. Selle tekst on ametlikult avaldamata ja on esitatud teoses <HT TYPE="ITALIC">Acuerdo</HT> de Asociación y protocolos CEE-Turquía y otros textos de base, Euroopa Ühenduste Nõukogu, Brüssel, 1992, lk 327 jj.</P></NOTE></TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT>Saksa õigusnormid</TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Elamisluba</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>15.</NO.P><TXT>Ausländergesetz (välismaalaste liitvabariigi territooriumile sisenemise ja riigis elamise seadus; edaspidi <QUOT.START ID="QS0012" REF.END="QE0012" CODE="201E"/>AuslG<QUOT.END ID="QE0012" REF.START="QS0012" CODE="201D"/>)<NOTE NOTE.ID="E0076" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Gesetz über die Einreise und den Aufenthalt von Ausländern im Bundesgebiet, <HT TYPE="ITALIC">Bundesgesetzblatt</HT> (edaspidi <QUOT.START ID="QS0013" REF.END="QE0013" CODE="201E"/>BGBl<QUOT.END ID="QE0013" REF.START="QS0013" CODE="201D"/>) 1990 I, lk 1354.</P></NOTE> võimaldab välismaalase perekondlikku taasühinemist Saksa kodanikust abikaasaga selleks väljastatud Saksa elamisloa alusel, mis antakse esialgu kolmeks aastaks, välja arvatud tähtajatu elamisloa korral,<NOTE NOTE.ID="E0077" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>AuslG § 25 koostoimes § 24.</P></NOTE> ja mida saab pikendada piiratud tähtaegade kaupa.<NOTE NOTE.ID="E0078" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>AuslG § 23.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>16.</NO.P><TXT>Välismaalasest abikaasa omandab siiski iseseisva elamisõiguse, kui kooselu Saksamaal on kestnud vähemalt kaks aastat.<NOTE NOTE.ID="E0079" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>AuslG § 19 lõike 1 punkt 1.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>17.</NO.P><TXT>Elamisloa kehtivusaega võib tagasiulatuvalt lühendada, kui ei ole enam täidetud mõni loa väljastamise, pikendamise või kehtivusaja määramise põhitingimus.<NOTE NOTE.ID="E0080" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>AuslG § 12 lõige 2.</P></NOTE></TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Tööluba</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>18.</NO.P><TXT>Mitte Saksa kodanikust abikaasale tööloa andmise tingimused on sätestatud Sozialgesetzbuch'i<?PAGE NO="I-11924"?> (sotsiaalseadustik; edaspidi <QUOT.START ID="QS0014" REF.END="QE0014" CODE="201E"/>SGB III<QUOT.END ID="QE0014" REF.START="QS0014" CODE="201D"/>)<NOTE NOTE.ID="E0081" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Kolmas köide (III) — Tööhõiveabi, <DATE ISO="19970324">24. märts 1997</DATE>, <HT TYPE="ITALIC">BGBl</HT>. 1997 I, lk 594, hiljem muudetud ja kehtiv kuni <DATE ISO="20041231">31. detsembrini 2004</DATE>.</P></NOTE> kolmandas köites ja Arbeitsgenehmigungsverordnung'is (välismaalastele tööloa väljastamise määrus; edaspidi <QUOT.START ID="QS0015" REF.END="QE0015" CODE="201E"/>ArGV<QUOT.END ID="QE0015" REF.START="QS0015" CODE="201D"/>).<NOTE NOTE.ID="E0082" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Verordnung über die Arbeitsgenehmigung für ausländische Arbeitsnehmer, <DATE ISO="19980917">17. september 1998</DATE>, <HT TYPE="ITALIC">BGBl</HT>. 1998 I, lk 2899.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>19.</NO.P><TXT>SGB III kohaselt on välismaalastel kutsealal töötamiseks vaja eelnevat luba, mille eeltingimuseks on elamisluba.<NOTE NOTE.ID="E0083" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>SGB III § 284.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>20.</NO.P><TXT>ArGV kohaselt võib tööloa kehtivusaega piirata konkreetsetel põhjustel,<NOTE NOTE.ID="E0084" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>ArGV § 4.</P></NOTE> ning see lõpeb elamisloa kehtetuse korral,<NOTE NOTE.ID="E0085" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>ArGV § 8 lõige 1.</P></NOTE> mis tõendab, et siseriiklikus õiguskorras sõltub esimene alati teisest.<NOTE NOTE.ID="E0086" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Saksamaa valitsus rõhutab seda omadust oma kirjalikes märkustes.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>21.</NO.P><TXT>Lisaks on Saksa kohtupraktika kohaselt lubatud töölepingut sõlmida määratud tähtajaks vaid juhul, kui selle õigustuseks on objektiivne põhjus.<NOTE NOTE.ID="E0087" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Seda kinnitab kohtujurist F. G. Jacobs ettepanekus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-272/92" YEAR="1993" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-5185">C-272/92: Spotti, milles otsus tehti <DATE ISO="19931020">20. oktoobril 1993</DATE> (EKL 1993, lk I-5185)</REF.DOC.ECR> ja <DATE ISO="20020129">29. jaanuari 2002</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-162/00" YEAR="2002" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-1049">C-162/00: Pokrzeptowicz-Meyer (EKL 2002, lk I-1049)</REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>III.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja asjaolud, põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>22.</NO.P><TXT>M. Gattoussi abiellus <DATE ISO="20020830">30. augustil 2002</DATE> Saksamaa kodanikuga Tuneesias, mille kodanik ta on.</TXT></NP><NP><NO.P>23.</NO.P><TXT>Sama aasta <DATE ISO="20020921">21. septembril</DATE> sisenes ta koos oma naisega Saksamaale perekonna taasühinemiseks väljastatud viisa alusel, mis kehtis kuni <DATE ISO="20021220">20. detsembrini 2002</DATE>, kuigi mõned päevad pärast saabumist andis Darmstadti linnapea talle elamisloa kehtivusega kuni <DATE ISO="20050923">23. septembrini 2005</DATE>.</TXT></NP><NP><NO.P>24.</NO.P><TXT><DATE ISO="20021022">22. oktoobril 2002</DATE> väljastas linnavalitsuse Arbeitsamt (tööhõiveamet) M. Gattoussile tähtajatu tööloa ja ta sõlmis <DATE ISO="20030311">11. märtsil 2003</DATE> piiratud ajaga töölepingu äriühinguga TNT Express GmbH, mida pikendati ning mis lõppes <DATE ISO="20050331">31. märtsil 2005</DATE>.</TXT></NP><NP><NO.P>25.</NO.P><TXT>Darmstadti linnapea lühendas <DATE ISO="20040623">23. juuni 2004</DATE>. aasta otsusega M. Gattoussi elamisloa kehtivusaega selle haldusakti teatavakstegemise kuupäevani, kohustades teda Saksamaalt lahkuma kolme kuu jooksul pärast kõnealuse otsuse lõplikku jõustumist. Faktilisest küljest märkis ta, et abikaasa oli teatanud rahvastikuregistris, et abikaasad<?PAGE NO="I-11925"?> elasid alates <DATE ISO="20040401">1. aprillist 2004</DATE> lahus. Juriidilisest küljest märkis ta, et elamisloa kehtivusaja lühendamine pärast selle väljastamist abikaasade kooselu lõppemise korral tuleneb AuslG § -st 12, sest asjaomasel isikul ei ole iseseisvat elamisõigust vastavalt AuslG § -le 19.</TXT></NP><NP><NO.P>26.</NO.P><TXT>Regierungspräsidium Darmstadt jättis <DATE ISO="20040917">17. septembril 2004</DATE> kõnealuse otsuse peale esitatud vaide rahuldamata.</TXT></NP><NP><NO.P>27.</NO.P><TXT>Verwaltungsgericht Darmstadt, kellele esitati kaebus, peatas menetluse ja esitas Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START ID="QS0016" REF.END="QE0016" CODE="201E"/>1.</NO.P><TXT>Kas Euroopa ja Vahemere piirkonna lepingu, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi vahel (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="097" DATE.PUB="19980330">EÜT L 97, 30. märts 1998</REF.DOC.OJ>), artikkel 64 mõjutab elamisõigust?</TXT><P>Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis:</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>kas Tuneesiaga sõlmitud Euroopa ja Vahemere piirkonna lepingu artiklis 64 sätestatud diskrimineerimise keelu alusel saab elamisõiguse kohta järeldada, et seda elamisõigust ei saa ajaliselt piirata, juhul kui Tuneesia kodanikul on tähtajatu tööluba, ta tegelikult töötab ja tal on välismaalasi puudutava õiguse kohaselt tehtud otsuse tegemise ajal ajutiselt antud elamisõigus?</TXT><P>Kui vastus teisele küsimusele on jaatav, siis:</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>kas elamisõiguse kohta järelduse tegemisel, mis põhineb Tuneesiaga sõlmitud Euroopa ja Vahemere piirkonna lepingu artiklis 64 sätestatud diskrimineerimise keelul, võib arvesse võtta välismaalasi puudutava õiguse kohaselt elamisõigust ajaliselt piirava otsuse tegemise järgset aega?</TXT><P>Kui vastus kolmandale küsimusele on jaatav, siis:</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>kas tingimuste täpsustamiseks peab järgima EÜ artikli 39 lõike 3 kontekstis välja kujundatud põhimõtteid riigi õigustatud huvide kaitse kohta?<QUOT.END ID="QE0016" REF.START="QS0016" CODE="201D"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>IV.</NO.P><TXT>Menetlus Euroopa Kohus</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>28.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu põhikirja artiklis 23 ette nähtud tähtajaks esitasid kirjalikke märkusi<?PAGE NO="I-11926"?> M. Gattoussi, Saksamaa ja Kreeka valitsus ning komisjon.</TXT></NP><NP><NO.P>29.</NO.P><TXT>Kohtuistungil, mis toimus <DATE ISO="20060309">9. märtsil 2006</DATE>, osalesid kirjalikus menetluses osalenute esindajad.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>V.</NO.P><TXT>Eelotsuse küsimuste õiguslik analüüs</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>30.</NO.P><TXT>Verwaltungsgericht Darmstadti küsimustele tuleb vastata koos, sest nendes kõikides tahetakse teada, kas arutamisel oleva kohtuvaidluse suhtes võib kohaldada El-Yassini kohtupraktikat.</TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT>Kohtuotsus El-Yassini</TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Sisu esitlus</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>31.</NO.P><TXT>El-Yassini kohtuasja normatiivne alus piirdub Marokoga 1976. aastal sõlmitud lepingu artikli 40 esimese lõiguga,<NOTE NOTE.ID="E0088" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Praegu kehtib eespool viidatud selle riigiga sõlmitud 1996. aasta leping.</P></NOTE> mille kohaselt <QUOT.START ID="QS0017" REF.END="QE0017" CODE="201E"/>[i]ga liikmesriik kohaldab oma territooriumil töötavate Maroko kodanike suhtes selliseid töö-, ja palgatingimusi, mille puhul Maroko kodanikke ei diskrimineerita nende kodakondsuse alusel, võrreldes liikmesriigi kodanikega<QUOT.END ID="QE0017" REF.START="QS0017" CODE="201D"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>32.</NO.P><TXT>Selles oli küsimus välja selgitada, kas kõnealuse eeskirjaga on keelatud elamisloa pikendamisest keelduda Magribi kodanikule, kellel oli lubatud siseneda liikmesriiki ja seal palgatöötajana töötada, kui tema elamisloa saamise esialgne põhjus on kõnealuse loa 12-kuulise kehtivusaja lõppemisel ära langenud.<NOTE NOTE.ID="E0089" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Punkt 23.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>33.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus uuris nimetatud artiklit 40 kahest aspektist: selle otsest õigusmõju ja selles sätestatud ebavõrdse kohtlemise keelu ulatust.</TXT></NP><NP><NO.P>34.</NO.P><TXT>Esimeses aspektis ei olnud vaja pikalt argumenteerida, selleks et eitada, nagu oleks see säte pelgalt programmiline, ning kuulutada see vahetult kohaldatavaks, kuivõrd see täitis kohtupraktikas selleks nõutavad tingimused,<?PAGE NO="I-11927"?><NOTE NOTE.ID="E0090" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P><QUOT.START ID="QS0018" REF.END="QE0018" CODE="201E"/>Ühenduse ja kolmanda riigi vahel sõlmitud lepingu sätet tuleb pidada vahetult kohaldatavaks, kui sätte sõnastust ning lepingu eesmärki ja olemust arvestades sisaldab see selget ja täpset kohustust, mille täitmine või tagajärgede tekkimine ei eelda hilisema akti vastuvõtmist<QUOT.END ID="QE0018" REF.START="QS0018" CODE="201D"/>, eespool viidatud kohtuotsus Demirel, punkt 14; samas tähenduses <DATE ISO="19910131">31. jaanuari 1991</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-18/90" YEAR="1991" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-199">C-18/90: Kziber (EKL 1991, lk I-199, punkt 15)</REF.DOC.ECR> ja <DATE ISO="19980616">16. juuni 1998</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-162/96" YEAR="1998" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-3655">C-162/96: Racke (EKL 1998, lk I-3655, punkt 31)</REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> sest selles tuvastatakse selgelt, täpselt ja tingimusteta marokolastest võõrtööjõu kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeld töö- ja palgatingimuste osas.<NOTE NOTE.ID="E0091" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Punktid 25-32; Blázquez Rodríguez, I., <QUOT.START ID="QS0019" REF.END="QE0019" CODE="201E"/>Alcance del principio de no discriminación en cuanto a las condiciones de trabajo y de remuneración de los nacionales marroquíes<QUOT.END ID="QE0019" REF.START="QS0019" CODE="201D"/>, <HT TYPE="ITALIC">La</HT> Ley, 1999-3, lk 1994; Melis, B., <QUOT.START ID="QS0020" REF.END="QE0020" CODE="201E"/>Case C-416/96, Nour Eddline El-Yassini v. Secretary of State for the Home Department, Judgment of the European Court of Justice of <DATE ISO="19990302">2 March 1999</DATE><QUOT.END ID="QE0020" REF.START="QS0020" CODE="201D"/>, <HT TYPE="ITALIC">Common</HT> Market Law Review, nr 36, 1999, lk 1360; Rogers, N., <QUOT.START ID="QS0021" REF.END="QE0021" CODE="201E"/>Comments on Nour Eddline El-Yassini v. Secretary of State for the Home Department, <DATE ISO="19990302">2 March 1999</DATE> (Case C-416/96)<QUOT.END ID="QE0021" REF.START="QS0021" CODE="201D"/>, <HT TYPE="ITALIC">European</HT> Journal of Migration and Law, nr 1, 1999, lk 367 ja 368.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>35.</NO.P><TXT>Teist, kaalukamat aspekti käsitles Euroopa Kohus tähelepanuga, andes selle kohta järgmised selgitused:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>Elamislube puudutavad meetmed ei puuduta oma olemuse poolest liikmesriikide kodanikke, sest ametiasutuste pädevuses ei ole neid oma territooriumilt välja saata või takistada nende riiki sisenemist. See rahvusvahelise õiguse põhimõte eeldab, et võrdõiguslikkuse suhtes ei saa võõrtöötajate olukorda liikmesriikide kodanike omaga võrrelda.<NOTE NOTE.ID="E0092" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Punktid 45 ja 46.</P></NOTE></P></ITEM><ITEM><P>Türgiga sõlmitud lepingu kohta loodud kohtupraktika ei ole Marokoga sõlmitud lepingule üle kantav, arvestades märkimisväärseid erinevusi kummagi lepingu tekstis ja eesmärkides.<NOTE NOTE.ID="E0093" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Punktid 49–61.</P></NOTE></P></ITEM><ITEM><P>Seega võivad ametiasutused keelduda elamisloa pikendamisest marokolasele, kellel nad on lubanud riiki siseneda ja riigis töötada, kuni viisa lõppemiseni, kui selle saamise esialgne põhjus on ära langenud,<NOTE NOTE.ID="E0094" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Punkt 62.</P></NOTE> isegi kui asjaomane isik on kõnealuse otsuse tõttu kohustatud ettevõtjaga sõlmitud töösuhte enneaegselt lõpetama.<NOTE NOTE.ID="E0095" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Punkt 63.</P></NOTE></P></ITEM><ITEM><P>Kui välismaalasele oli tunnistatud elamisega seonduvatest õigustest suuremaid töötamisega seonduvaid õigusi,<NOTE NOTE.ID="E0096" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Punkt 64.</P></NOTE>ja kui enne tööloa lõppemist on keeldutud tema elamisloa pikendamisest, ilma<?PAGE NO="I-11928"?> et see oleks õigustatud riigi õiguspäraste huvide kaitsega, nagu avaliku korra, julgeoleku ja rahvatervise kaalutlused,<NOTE NOTE.ID="E0097" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Punkt 65.</P></NOTE> oleks lahendus teistsugune, sest Marokoga sõlmitud lepingu artikli 40 esimene lõik kehtib kogu tööloa kehtivusajal.<NOTE NOTE.ID="E0098" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Punkt 66, milles viidatakse kohtujurist P. Léger’ ettepaneku punktidele 63-66.</P></NOTE></P></ITEM></LIST></P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas kohaldatavuse kontrollimine</TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Esialgne hinnang</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>36.</NO.P><TXT>Kohtuotsuses El-Yassini leiti, et Marokoga sõlmitud leping ei takistanud liikmesriikide pädevust reguleerida välismaalaste riigis viibimist, välja arvatud juhul, kui välismaalasele on antud tööluba pikemaks ajaks kui elamisluba.</TXT></NP><NP><NO.P>37.</NO.P><TXT>Käesolev kohtuasi kuulub täpselt nimetatud erandi alla, sest ühelt poolt sarnaneb Tuneesiaga sõlmitud lepingu artikli 64 lõige 1 nimetatud kohtuotsuses uuritud sättega, ning teiselt poolt andsid Saksa ametiasutused M. Gattoussile tähtajalise elamisloa ja tähtajatu tööloa. See tähendab, nad andsid talle oma riigis viibimise loa lühemaks ajaks kui tema vastav tööluba, ning lühendasid seejärel esimese kehtivusaega muudel kui avaliku korra, julgeoleku ja rahvatervise kaalutlustel, kohustades teda riigist lahkuma, millega kaasneb töölt lahkumise kohustus.</TXT></NP><NP><NO.P>38.</NO.P><TXT>Saksamaa ja Kreeka valitsus viitavad siiski erinevustele nende kahe kohtuasja faktilistes ja õiguslikes asjaoludes; seetõttu tuleb neid analüüsida, et kontrollida, kas need kummutavad esitatud lähenemisviisi.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Faktiline võrdlus</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>39.</NO.P><TXT>Marokolase kohtuasjas oli tegemist elamisloa pikendamisega, millest keeldumine tingis tema töösuhte lõpetamise, ilma et tööloa kehtivusaega oleks käsitletud, samas kui nüüd on tegemist tööloa kehtetuks tunnistamisega elamisloa kehtivusaja lühendamise tagajärjel.</TXT></NP><?PAGE NO="I-11929"?><NP><NO.P>40.</NO.P><TXT>Sellegipoolest on elamisloa puhul vaadeldaval kahel võimalusel — pikendamine ja kehtetuks tunnistamine — sama alus: riigi territooriumil viibimine. Ei ole vahet, kas territooriumilt tuleb lahkuda loa pikendamata jätmise või loa kehtivusaja lühendamise tõttu.</TXT></NP><NP><NO.P>41.</NO.P><TXT>Mis puutub töökohta, siis mõlemat võimalust uuriti kohtuotsuses El-Yassini, kus väljendati üldpõhimõtet, et välismaalaste kohta kehtivate õigusnormide kohaldamine ei sõltu välismaalase ja ettevõtja vahel sõlmitud töölepingust, rõhutades erijuhtu, kus tööluba on antud pikemaks ajaks kui elamisluba.</TXT></NP><NP><NO.P>42.</NO.P><TXT>Järelikult ei nõua ükski täheldatud faktiline erinevus kõnealusest kohtuotsusest tulenevast erinevat kohtlemist.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>Juriidiline võrdlus</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>43.</NO.P><TXT><DATE ISO="19930701">1. juuli 1993</DATE>. aasta kohtuotsuses Metalsa<NOTE NOTE.ID="E0099" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P><DATE ISO="19930701">1. juuli 1993</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-312/91" YEAR="1993" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-3751">C-312/91: Metalsa (EKL 1993, lk I-3751, punkt 11)</REF.DOC.ECR>. Vt ka <DATE ISO="20010927">27. septembri 2001</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-63/99" YEAR="2001" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-6369">C-63/99: Gloszczuk (EKL 2001, lk I-6369, punkt 49)</REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20010927">27. septembri 2001</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-235/99" YEAR="2001" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-6427">C-235/99: Kondova (EKL 2001, lk I-6427, punkt 52)</REF.DOC.ECR>, <DATE ISO="20010927">27. septembri 2001</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-257/99" YEAR="2001" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-6557">C-257/99: Barkoci ja Malik (EKL 2001, lk I-6557)</REF.DOC.ECR> ja eespool viidatud kohtuotsus Pokrzeptowicz-Meyer, punkt 33.</P></NOTE> sätestati, et asutamislepingu ühe sätte tõlgendamise laiendamine teisele ühenduse ja kolmanda riigi vahel sõlmitud lepingu sarnase väljendusega, peaaegu identsele sättele sõltub kummagi nimetatud sättega oma konkreetses raamistikus taotletavast eesmärgist, milles on <QUOT.START ID="QS0022" REF.END="QE0022" CODE="201E"/>märkimisväärse tähtsusega ühelt poolt sellise lepingu ja teiselt poolt asutamislepingu eesmärkide ja konteksti võrdlemine<QUOT.END ID="QE0022" REF.START="QS0022" CODE="201D"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>44.</NO.P><TXT>Sama mõte kehtib sama olemusega lepingutes sisalduvate sarnaste eeskirjade kohta.</TXT></NP><NP><NO.P>45.</NO.P><TXT>Tuneesiaga sõlmitud lepingu artikli 64 lõige 1 kattub peaaegu sõna-sõnalt Marokoga sõlmitud lepingu artikli 40 esimese lõiguga; samuti ühtivad mõlema lepingu <QUOT.START ID="QS0023" REF.END="QE0023" CODE="201E"/>eesmärgid ja kontekst<QUOT.END ID="QE0023" REF.START="QS0023" CODE="201D"/>. Seega saab Euroopa Kohtu kaalutlusi, eelkõige vahetu õigusmõju, kasuliku mõju ja võrdsuse põhimõtte ulatuse kohta põhimõtteliselt üle kanda mõlemale.</TXT></NP><NP><NO.P>46.</NO.P><TXT>Ainsad erinevused seisnevad selles, et artikli 64 lõige 1 laiendab ebavõrdse kohtlemise keelu töölt vabastamise tingimustele<NOTE NOTE.ID="E0100" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Seda tehakse ka Marokoga 1996. aastal sõlmitud eespool viidatud lepingu artiklis 64, mis langeb kokku Tuneesiaga sõlmitud lepingu artikliga 64.</P></NOTE> ja et Tuneesiaga sõlmitud lepingu lõppaktile on lisatud <QUOT.START ID="QS0024" REF.END="QE0024" CODE="201E"/>Ühisdeklaratsioon<QUOT.END ID="QE0024" REF.START="QS0024" CODE="201D"/> kõnealuse<?PAGE NO="I-11930"?> sätte kohta, mille kohaselt <QUOT.START ID="QS0025" REF.END="QE0025" CODE="201E"/>[p]idades silmas mittediskrimineerimist seoses koondamisega, ei või [seda sätet kohaldada] elamisloa kehtivuse pikendamisel<QUOT.END ID="QE0025" REF.START="QS0025" CODE="201D"/>, mida samamoodi nagu selle andmist või selle andmisest keeldumist reguleerivad [<QUOT.START ID="QS0026" REF.END="QE0026" CODE="201E"/>ainult<QUOT.END ID="QE0026" REF.START="QS0026" CODE="201D"/>] iga liikmesriigi õigusaktid.</TXT></NP><NP><NO.P>47.</NO.P><TXT>Selle täiendava põhjenduse tähtsuse kohta piisab, kui meenutada <DATE ISO="19690523">23. mai 1969</DATE>. aasta rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni<NOTE NOTE.ID="E0101" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P><HT TYPE="ITALIC">Recueil</HT> des traités des Nations unies, kd 1155, nr 18232, lk 331. Kuigi konventsioon on selle artikli 1 kohaselt kohaldatav riikidevaheliste lepingute suhtes — rahvusvaheliste organisatsioonidega ja nende vahel sõlmitud lepingute konventsioon ei ole veel jõustunud —, kasutatakse seda juhtkriteeriumina, sest selles kodifitseeritakse rahvusvahelise tavaõiguse põhimõtted; Dienelt, K., <QUOT.START ID="QS0027" REF.END="QE0027" CODE="201E"/>Rechte aus den Europa-Mittelmeer-Abkommen<QUOT.END ID="QE0027" REF.START="QS0027" CODE="201D"/>, <HT TYPE="ITALIC">Informationsbrief</HT> Ausländerrecht 2004, lk 49.</P></NOTE> artiklit 31, mis kohustab rahvusvahelise lepingu tõlgendamisel arvestama seda laadi deklaratsioone.<NOTE NOTE.ID="E0102" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Eespool viidatud Tuneesiaga sõlmitud lepingu artiklis 91 on nimetatud <QUOT.START ID="QS0028" REF.END="QE0028" CODE="201E"/>protokoll[e] nr 1 — 5,1.—7. lisaja deklaratsioon[e]<QUOT.END ID="QE0028" REF.START="QS0028" CODE="201D"/>.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>48.</NO.P><TXT>Marokoga 1976. aastal sõlmitud lepingus seda laadi deklaratsiooni ei ole, aga ei ole kahtlust, et Euroopa Kohus võttis seda 1999. aasta kohtuotsuses arvesse, sest samasugune deklaratsioon on esitatud 1996. aasta lepingu lõppaktis, mis asendas varasema.<NOTE NOTE.ID="E0103" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Kohtujurist P. Léger juhtis tähelepanu selle olemasolule, tuues selle sisu ära kohtuasjas El-Yassini esitatud ettepaneku punktis 57.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>49.</NO.P><TXT>Peale selle ei laienda tõlgendamiseeskirjad erineva kohtlemise keeldu artikli 64 lõikes 1 nimetatud kolmele valdkonnale, see tähendab töö-, palga- ja töölt vabastamise tingimustele, sest deklaratsioon puudutab ainult kolmandat.</TXT></NP><NP><NO.P>50.</NO.P><TXT>Samas mõttes hinnati ühisdeklaratsioonis väljendatud mõttekäiku nimetatud kohtuotsuses, sest olles märkinud, et ei ole keelatud elamisloa pikendamisest keelduda, kui loa andmise esialgne põhjus on ära langenud, ei omistanud Euroopa Kohus mingit tähtsust asjaolule, et see meede kohustab asjaomast isikut lõpetama <QUOT.START ID="QS0029" REF.END="QE0029" CODE="201E"/>oma töösuhte vastuvõtvas liikmesriigis enne tööandjaga sõlmitud lepingus kokku lepitud tähtaega<QUOT.END ID="QE0029" REF.START="QS0029" CODE="201D"/>.<NOTE NOTE.ID="E0104" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Kohtuotsus El-Yassini, punktid 62 ja 63.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>51.</NO.P><TXT>Nii tahetakse vältida, et individuaalsed lepingud sekkuksid riigivõimu ja sealhulgas ühenduse huvidesse.<NOTE NOTE.ID="E0105" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Jagan selles suhtes täielikult kohtujurist P. Léger’ seisukohta kõnealuses ettepanekus, kus ta märgib, et kui riik on kohustatud andma elamisloa seetõttu, et ettevõtja sõlmib välismaalasega töölepingu pikemaks ajaks, kui on ametivõimude poolt lubatud, siis ühelt poolt <QUOT.START ID="QS0030" REF.END="QE0030" CODE="201E"/>võrduks see liikmesriikidele sisserändepoliitikas kuuluva pädevuse tõsise piiramisega […]<QUOT.END ID="QE0030" REF.START="QS0030" CODE="201D"/> ja lisaks <QUOT.START ID="QS0031" REF.END="QE0031" CODE="201E"/>antaks sellega üksikisikutele õigus rikkuda kõiki sätteid<QUOT.END ID="QE0031" REF.START="QS0031" CODE="201D"/>, mida arvestati kõnealuse poliitika kindlaksmääramisel (punkt 60); teiselt poolt ei oleks see riik <QUOT.START ID="QS0032" REF.END="QE0032" CODE="201E"/>enam suuteline tagama, et järgitakse eelisõigust vabadele töökohtadele, mis […] asutamisleping annab ühenduse töötajatele ja mida tunnustatakse otsuses nr 1/80 vähemal määral Türgi töötajatele<QUOT.END ID="QE0032" REF.START="QS0032" CODE="201D"/> (punkt 61).</P></NOTE></TXT></NP><?PAGE NO="I-11931"?><NP><NO.P>52.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas ei ole tegemist ühegi töösuhte lõpetamisega seotud aspektiga, mistõttu ei sea nimetatud deklaratsioon mingeid takistusi El-Yassini kohtupraktika kohaldamisele.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT>Elamisluba versus tööluba</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>53.</NO.P><TXT>Ma arvan ühtlasi, et Euroopa Kohus ei peaks senisest suunast kõrvale kalduma.</TXT></NP><NP><NO.P>54.</NO.P><TXT>Kuigi välismaalastele väljastatavate riigi sissesõiduviisade, elamislubade ja töölubade andmise tingimused on erinevad, on need omavahel väga tihedalt seotud.<NOTE NOTE.ID="E0106" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Nii tunnustati seda Türgi töötajate suhtes <DATE ISO="19900920">20. septembri 1990</DATE>. aasta otsuses kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-192/89" YEAR="1990" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-3461">C-192/89: Sevince (EKL 1990, lk I-3461, punkt 29)</REF.DOC.ECR> ja <DATE ISO="19921216">16. detsembri 1992</DATE>. aasta otsuses <REF.DOC.ECR NO.CASE="C-237/91" YEAR="1992" EDITION="GEN" PAGE.ECR="I-6781">C-237/91: Kus (EKL 1992, lk I-6781, punkt 29)</REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>55.</NO.P><TXT>Nende struktureerimiseks on erinevaid alternatiive, mis kõiguvad nende individuaalselt, vastavalt eesmärgile käsitlemisest kuni ühe ainsa loa andmiseni, mis hõlmab kõiki neid õigusi.<NOTE NOTE.ID="E0107" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P><DATE ISO="20040730">30. juuli 2004</DATE>. aasta Zuwanderungsgesetz (Saksa immigrat siooniseadus) (<HT TYPE="ITALIC">BGBl</HT>. 2004 I, lk 1950), mis jõustus <DATE ISO="20050101">1. jaanuaril 2005</DATE>, järgib osaliselt viimati nimetatud võimalust, sest tavaliselt hõlmab elamisluba tööluba.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>56.</NO.P><TXT>Kui on otsustatud eraldi lubade andmise kasuks, tähendab see reeglina, et tööluba ei anta enne, kui eelnevalt ei ole antud elamisluba,<NOTE NOTE.ID="E0108" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Nagu Saksa õiguses vastavalt SGB III § 284 ja ArGV § 8.</P></NOTE> mis antakse pärast sissesõiduviisat, kuigi mõnel puhul need taotletakse ja väljastatakse korraga. Samamoodi võidakse ette näha teisi tingimuslikke seoseid, või vastupidi, määrata, et iga loa andmine toimub erinevalt.</TXT></NP><NP><NO.P>57.</NO.P><TXT>Põhimõtteliselt on see immigratsioonipoliitikat puudutav ülesanne riikidel, kel on selles osas suur kaalutlusõigus, mida piiritlevad nende vastavad õiguskorrad, rahvusvahelisel tasandil võetud kohustused ja ühenduse õigus.</TXT></NP><NP><NO.P>58.</NO.P><TXT>Viimase puhul peavad liikmesriigid järgima liidu õigusnorme, kui siseriiklikud õigusnormid mõjutavad ühtlasi põhivabadusi puudutavat valdkonda, nagu juhtub tööhõive sektoris. Ei ole lubatud, et liikmesriigid rikuvad oma sisserändealaste meetmetega töötajate vaba liikumise ühenduse põhimõtteid, samuti ühenduse võetud rahvusvahelisi kohustusi.<NOTE NOTE.ID="E0109" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P><DATE ISO="19821026">26. oktoobri 1982</DATE>. aasta otsuses kohtuasjas <REF.DOC.ECR NO.CASE="104/81" YEAR="1982" EDITION="GEN" PAGE.ECR="3641">104/81: Kupfer berg (EKL 1982, lk 3641, punktid 11–14)</REF.DOC.ECR> kuulutati välja lepingusätete tõhususe siseriiklike meetmetega piiramise keeld.</P></NOTE></TXT></NP><?PAGE NO="I-11932"?><NP><NO.P>59.</NO.P><TXT>Teisisõnu, ühenduse õigus ei hõlma hetkel<NOTE NOTE.ID="E0110" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Alates Euroopa Liidu lepingust (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="191" DATE.PUB="1992" PAGE.FIRST="1">EÜT 1992, C 191, lk 1</REF.DOC.OJ>) ja Euroopa Ülemkogu algatusel, sõlmitud Tamperes (Soome) <DATE ISO="19991015">15.</DATE> ja <DATE ISO="19991016">16. oktoobril 1999</DATE>, on alustatud ühise rändepoliitika kehtestamist, mille alusel sõltub välismaalaste liikmesriikidesse sisenemine, seal liikumine ja viibimine ühtsetest ühenduse tingimustest. Selle algatuse vili on nõukogu <DATE ISO="20031125">25. novembri 2003</DATE>. aasta direktiiv 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="016" DATE.PUB="2004" PAGE.FIRST="44">ELT 2004, L 16, lk 44</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/06, lk 272).</P></NOTE> elamisloa kehtetuks tunnistamist, selle kehtivusaja lühendamist või selle pikendamisest keeldumist, nagu ka selle loa seoseid tööloaga, välja arvatud juhul, kui need aktid kahjustavad õigusi või kohustusi, mille kaitse see peab tagama, näiteks kui riikide ametiasutused lühendavad tähtajatu tööloa kehtivusaega, sidudes selle elamisloa kehtivusajaga, eirates pikemat kehtivusaega, milleks tööluba väljastati ja seades kahtluse alla isikule antud palgatöö tegemise õiguse. Nendes olukordades tuleb vältida sellist absoluutset sõltuvust.<NOTE NOTE.ID="E0111" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Selle ettepanekuga ühineb ka Rittstieg, H., <QUOT.START ID="QS0033" REF.END="QE0033" CODE="201E"/>Gerichtshof der Europäischen Gemeinschaften, Urteil vom <DATE ISO="19990302">2.3.1999</DATE> — Rs. C-416/96 (El-Yassini)<QUOT.END ID="QE0033" REF.START="QS0033" CODE="201D"/>, <HT TYPE="ITALIC">Informationsbrief</HT> Ausländerrecht, nr 5, 1999, lk 222; selle vastu on Gutmann, R., <QUOT.START ID="QS0034" REF.END="QE0034" CODE="201E"/>Europa-rechtliches Diskriminierungsverbot und Aufenthaltsrecht<QUOT.END ID="QE0034" REF.START="QS0034" CODE="201D"/>, <HT TYPE="ITALIC">Neue</HT> Zeitschrift für Verwaltungsrecht, nr 3, 2000, lk 282, kes ei mõista, et elamisluba sõltub tööloast ja mitte vastupidi. Melis, B., <HT TYPE="ITALIC">op.</HT> cit, lk 1362 jj, juhib tähelepanu kahte liiki loa puhul nõutavale sidususele.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>60.</NO.P><TXT>Ent ühenduse õigus ei kohusta liikmesriiki siduma teatud konkreetsel moel oma riigi territooriumil elamise ja töötamise lube ega andma neid välismaalasele tähtajatult või kindla tähtajaga, kui aga liikmesriik seda teeb, peab ta leppima selle tagajärgedega. See on kohtuotsuse El-Yassini aluseks ja seondub õiguspärase ootuse põhimõttega, sest tööloa väljastamise tingimuste kohaselt annab see luba selle omanikule ajutise õigusliku staatuse, kui see on antud kindlaks tähtajaks, või määramata ajaks, kui tööluba on tähtajatu; viimati nimetatud juhul omandab nimetatud põhimõte suure tähtsuse.</TXT></NP><NP><NO.P>61.</NO.P><TXT>Lisaks tekitab sõltuvus elamisloast asjaomase isiku olukorras suurt kindlusetust, sh ka tema töö suhtes, sest see piirab töölepingute sätteid, eriti nende kehtivusaja osas.</TXT></NP><NP><NO.P>62.</NO.P><TXT>Sellegipoolest tuleb esitatud kaalutlusi tegelikkusele üle kanda paindlikult, nii et väljastatud tähtajatut tööluba ei tule säilitada alati, sest selle tingimusi võib muuta Euroopa Kohtus sõnaselgelt sätestatud konkreetsetel põhjustel: avaliku korra, julgeoleku või rahvatervise kaalutlustel. Kuid käesolevas kohtuasjas ei ole Saksa ametiasutused tuginenud ühegi sellise õiguspärase huvi kaitsmisele.<NOTE NOTE.ID="E0112" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Kohtuistungil eitas Saksamaa valitsuse esindaja ise minu esitatud küsimusele vastates ühegi sellise põhjuse nimetamist.</P></NOTE></TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="I-11933"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>VI.</NO.P><TXT>Ettepanek</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>63.</NO.P><TXT>Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Verwaltungsgericht Darmstadti eelotsuse küsimustele koos, et:</TXT><P>Euroopa ja Vahemere piirkonna lepingu assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi vahel, mis on sõlmitud Brüsselis <DATE ISO="19950717">17. juulil 1995</DATE> ja Euroopa Ühenduse ning Euroopa Söe- ja Teraseühenduse nimel heaks kiidetud nõukogu ja komisjoni <DATE ISO="19980126">26. jaanuari 1998</DATE>. aasta otsusega 98/238/EÜ, ESTÜ, artikliga 64 on vastuolus, et liikmesriik tunnistab elamisloa kehtivusaja vähendamise tagajärjel kehtetuks Tuneesia kodanikule antud tähtajatu tööloa, ilma et see oleks õigustatud riigi õiguspäraste huvide kaitsega, näiteks avaliku korra, julgeoleku ja rahvatervise kaalutlustel.</P></NP></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>