<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑316/15</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62015CJ0316</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:879">EU:C:2016:879</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>9</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>9</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20161116">16.11.2016</DATE> – KOHTUASI C‑316/15</P><P>HEMMING JT</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (kolmas koda)</P><P><DATE ISO="20161116">16. november 2016</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: inglise.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Teenuste osutamise vabadus</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2006/123/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 13 lõige 2</KEYWORD><KEYWORD>Autoriseerimismenetlused</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>kulud, mis tekivad<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></KEYWORD></INDEX><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑316/15,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Supreme Court of the United Kingdom’i (Ühendkuningriigi kõrgeim kohus) <DATE ISO="20150622">22. juuni 2015. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20150626">26. juunil 2015</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">The Queen</HT>, taotluse alusel, mille esitasid:</P><P><HT TYPE="BOLD">Timothy Martin Hemming</HT>, kes tegutseb äriühinguna Simply Pleasure Ltd,</P><P><HT TYPE="BOLD">James Alan Poulton,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Harmony Ltd,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Gatisle Ltd</HT>, kes tegutseb äriühinguna Janus,</P><P><HT TYPE="BOLD">Winart Publications Ltd,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Darker Enterprises Ltd,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Swish Publications Ltd</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Westminster City Council,</HT></P></DEFENDANTS><PRESENCE><PRESENCE.INIT>menetluses osalesid:</PRESENCE.INIT><P><HT TYPE="BOLD">The Architects’ Registration Board,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">The Solicitors’ Regulation Authority,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">The Bar Standards Board,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">The Care Quality Commission,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">The Farriers’ Registration Council,</HT></P><?PAGE NO="2"?><P><HT TYPE="BOLD">The Law Society,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">The Bar Council,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">The Local Government Association,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Her Majesty’s Treasury,</HT></P></PRESENCE></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (kolmas koda),</P><P>koosseisus: koja president L. Bay Larsen, kohtunikud M. Vilaras, J. Malenovský, M. Safjan (ettekandja) ja D. Švaby,</P><P>kohtujurist: M. Wathelet,</P><P>kohtusekretär: ametnik L. Hewlett,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikus menetluses ja <DATE ISO="20160601">1. juuni 2016. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>T. M. Hemming, kes tegutseb äriühinguna Simply Pleasure Ltd, J. A. Poulton, Harmony Ltd, Gatisle Ltd, kes tegutseb äriühinguna Janus, Winart Publications Ltd, Darker Enterprises Ltd ja Swish Publications Ltd, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">barrister</HT> T. Johnston ja <HT TYPE="ITALIC">barrister</HT> M. Hutchings, P. Kolvin, <HT TYPE="ITALIC">QC</HT>, <HT TYPE="ITALIC">barrister</HT> V. Wakefield, <HT TYPE="ITALIC">solicitor</HT> A. Milner ja <HT TYPE="ITALIC">solicitor</HT> S. Dillon,</P></ITEM><ITEM><P>Westminster City Council, esindaja: H. Davies, keda abistasid D. Matthias, <HT TYPE="ITALIC">QC</HT>, N. Lieven, <HT TYPE="ITALIC">QC</HT>, <HT TYPE="ITALIC">barrister</HT> J. Lean ja <HT TYPE="ITALIC">barrister</HT> C. Streeten,</P></ITEM><ITEM><P>Madalmaade valitsus, esindajad: M. Bulterman, B. Koopman ja M. Gijzen,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: H. Tserepa-Lacombe ja T. Scharf,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20160728">28. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20061212">12. detsembri 2006. aasta</DATE> direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="376" PAGE.FIRST="36" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 376, lk 36</REF.DOC.OJ>, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>teenuste direktiiv<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) artikli 13 lõike 2 tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus esitati kohtuvaidluses, mille pooled on Timothy Martin Hemming, kes tegutseb äriühinguna Simply Pleasure Ltd, James Alan Poulton, Harmony Ltd, Gatisle Ltd, kes tegutseb äriühinguna Janus, Winart Publications Ltd, Darker Enterprises Ltd ja Swish Publications Ltd (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>Hemming jt<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) ning teiselt poolt Westminster City Council (City of Westminsteri linnavolikogu, Ühendkuningriik), ja mille ese on tasu, mida tuleb maksta erootikaettevõtte loa saamise või pikendamise eest.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Teenuste direktiivi põhjendused 39, 42, 43, ja 49 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>(39)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>Autoriseerimisskeemi<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> mõiste peaks hõlmama muu hulgas autoriseeringute, litsentside, heakskiidu või kontsessioonide andmisega seotud haldustoiminguid ning samuti kohustust registreerida end tegevuse teostamiseks kutseala esindajana, olla kantud mõnda registrisse, nimistusse või andmebaasi, olla ametlikult kinnitatud mõne organi juurde või omandada asjaomase kutseala esindajaks olemist tõendav kaart. Autoriseering võidakse anda lisaks ametlikule otsusele ka vaikimisi tehtud otsusega, mis võib näiteks tuleneda pädeva asutuse vaikimisest või asjaolust, et huvitatud isik peab ootama taotluse kättesaamise kinnitust, selleks et alustada asjaomase tegevuse teostamist või et selline tegevus oleks seaduslik.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(42)</NO.P><TXT>Haldustoiminguid käsitlevate eeskirjade eesmärk ei peaks olema ühtlustada haldustoiminguid, vaid kõrvaldada liialt koormavad autoriseerimisskeemid, -menetlused ja -formaalsused, mis takistavad asutamisvabaduse teostamist ja sellest tulenevalt uute teenuseid osutavate ettevõtjate loomist.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(43)</NO.P><TXT>Teenuste osutamise valdkonnale juurdepääsu või selles valdkonnas tegutsemise puhul on üks põhiprobleem, eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, haldustoimingute keerukus, pikkus ja õiguskindluse puudumine. Seetõttu tuleks teatud ühenduse ja siseriiklikul tasandil kaasajastamise ja hea haldustavaga seotud algatusi eeskujuks võttes kehtestada haldusliku lihtsustamise põhimõtted, mille kohaselt muu hulgas piirataks eelnevate autoriseeringute saamise kohustus juhtudele, mil see on vältimatu, ning kehtestataks põhimõte, mille kohaselt teatud ajavahemiku möödudes loetakse autoriseering pädevate asutuste poolt vaikimisi antuks. Sellise kaasajastamise puhul säilitatakse läbipaistvusele ja ettevõtjaid puudutava teabe ajakohastamisele esitatavad nõuded ning selle eesmärk on kõrvaldada viivitused, kulud ja tegevust piiravad mõjud, mis tulenevad näiteks ebavajalikest või ülemäära keerukatest ja koormavatest menetlustest, toimingute dubleerimisest, dokumentide esitamisega seotud bürokraatiast, pädevate asutuste volituste meelevaldsest kasutamisest, vastuse andmise ebamäärastest või liiga pikkadest tähtaegadest, antud autoriseeringute piiratud kehtivusajast ning ebaproportsionaalsetest tasudest ja trahvidest. Nimetatud tavadel on eriti piirav mõju ettevõtjatele, kes soovivad arendada oma tegevust teistes liikmesriikides, ning need nõuavad 25 liikmesriiki hõlmaval laienenud siseturul kooskõlastatud kaasajastamist.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(49)</NO.P><TXT>Ühtsete kontaktpunktide poolt võetav tasu peaks olema proportsionaalne nende poolt teostatavate haldustoimingute ja -formaalsuste maksumusega. See ei peaks takistama liikmesriikidel anda ühtsetele kontaktpunktidele õigust koguda muid halduslõive, näiteks tasu järelevalveasutustele.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></TXT></NP></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 1 lõike 1 kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Käesolev direktiiv kehtestab üldsätted, mis lihtsustavad teenuseosutajate asutamisvabaduse teostamist ja teenuste vaba liikumist, säilitades samas teenuste kõrge kvaliteedi.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Nimetatud direktiivi artikli 4 punkti 6 kohaselt tähendab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>autoriseerimisskeem<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>igasugust menetlust, mille alusel teenuseosutaja või teenuse kasutaja on kohustatud astuma samme, et saada pädevalt asutuselt teenuste osutamise valdkonnale juurdepääsu või selles valdkonnas tegutsemist käsitlev ametlik otsus või vaikimisi tehtud otsus<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Sama direktiivi artikli 9 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>Autoriseerimisskeemid<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> lõikes 1 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>Liikmesriigid võivad teenuste osutamise valdkonnale juurdepääsu või selles valdkonnas tegutsemise suhtes kohaldada autoriseerimisskeemi ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>autoriseerimisskeem ei diskrimineeri asjaomast teenuseosutajat;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>vajadus autoriseerimisskeemi järele on põhjendatud olulise avaliku huviga seotud põhjusega;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada vähem piirava meetmega, eelkõige põhjusel, et tagantjärele tehtav kontroll toimuks liiga hilja selleks, et olla tõeliselt tõhus.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Teenuste direktiivi artiklis 10 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>Autoriseeringu andmise tingimused<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="010.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Autoriseerimisskeemid põhinevad kriteeriumidel, mis välistavad pädevate asutuste hindamisõiguse meelevaldse kasutamise.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="010.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Lõikes 1 osutatud kriteeriumid peavad olema:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>mittediskrimineerivad;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>põhjendatud olulise avaliku huviga seotud põhjusega;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>proportsionaalsed selle avaliku huvi eesmärgiga;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>selged ja ühemõttelised;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>objektiivsed;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT>eelnevalt avalikustatud;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>g)</NO.P><TXT>läbipaistvad ja kättesaadavad.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Direktiivi artiklis 11 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>Autoriseeringu kehtivusaeg<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="011.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Teenuseosutajale antud autoriseering ei tohi olla piiratud kehtivusajaga, välja arvatud:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>autoriseeringut uuendatakse automaatselt või üksnes jätkuva nõuetele vastavuse korral;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>antavate autoriseeringute arv on piiratud olulise avaliku huviga seotud põhjuse tõttu;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>või</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>autoriseeringu piiratud kehtivusaeg on põhjendatud olulise avaliku huviga seotud põhjuse tõttu.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><P>[…]</P><?PAGE NO="5"?><PARAG IDENTIFIER="011.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Käesolev artikkel ei piira liikmesriikide võimalust autoriseeringuid kehtetuks tunnistada, kui autoriseerimistingimused ei ole enam täidetud.<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Nimetatud direktiivi artikli 13 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>Autoriseerimismenetlused<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> lõikes 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>Autoriseerimismenetlused ja nendega seotud nõuded ei ole tegevust piirava iseloomuga, ei tee teenuse osutamist põhjendamatult keerulisemaks ega lükka seda edasi. Need on hõlpsasti juurdepääsetavad ning mis tahes kulud, mis taotlejatele taotluse esitamisega seoses tekivad, on mõistlikud ja proportsionaalsed asjaomaste autoriseerimismenetluste kuludega ega ole nendest suuremad.<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Sama direktiivi artiklis 14 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>Keelatud nõuded<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>Liikmesriigid ei sea oma territooriumil teenuste osutamise valdkonnale juurdepääsu ega selles valdkonnas tegutsemise eeltingimuseks vastavust mis tahes järgmistele nõuetele:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>6)</NO.P><TXT>konkureerivate ettevõtjate otsene või kaudne kaasamine autoriseeringu andmisse, sealhulgas nõuandvate organite koosseisus, või pädevate asutuste muude otsuste vastuvõtmisse, välja arvatud juhul, kui pädeva asutusena tegutsevad kutseühingud ja -liidud või muud kutseorganisatsioonid; see keeld ei puuduta selliste organisatsioonidega nagu kaubanduskojad või tööturu osapooled konsulteerimist küsimustes, mis ei ole seotud konkreetsete taotlustega autoriseeringu saamiseks või konsulteerimist laiema üldsusega;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>7)</NO.P><TXT>kohustus esitada finantsgarantii, osaleda finantsgarantii andmises või sõlmida kõnealusel territooriumil asutatud teenuseosutaja või asutusega kindlustusleping. See ei mõjuta liikmesriikide võimalust nõuda kindlustust või finantstagatist kui sellist, samuti ei mõjuta see nõudeid, mis on seotud kollektiivses hüvitusfondis osalemisega, näiteks kutseühingute või kutseorganisatsioonide liikmete puhul;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Ühendkuningriigi õigus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Provision of services Regulations 2009 (2009. aasta määrus teenuste osutamise kohta), millega võeti üle teenuste direktiiv, sätestab artiklis 4:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>Autoriseerimisskeem<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> on igasugune asjade korraldus, mis eeldab tegelikult, et teenuse osutaja või saaja saab teenuse kasutamiseks või osutamiseks pädevalt ametiasutuselt loa või teavitab pädevat ametiasutust […]<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Nimetatud määruse artikli 18 lõigetes 2–4 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>(2)</NO.P><TXT>Pädeva asutuse poolt autoriseerimisskeemi alusel ette nähtud autoriseerimismenetlused ja nendega seotud nõuded ei tohi</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>(a)</NO.P><TXT>olla tegevust piirava iseloomuga ega</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>(b)</NO.P><TXT>teha teenuse osutamist põhjendamatult keerulisemaks ega lükata seda edasi.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP><NP><NO.P>(3)</NO.P><TXT>Pädeva asutuse poolt autoriseerimisskeemi alusel ette nähtud autoriseerimismenetlused ja nendega seotud nõuded peavad olema hõlpsasti juurdepääsetavad.</TXT></NP><?PAGE NO="6"?><NP><NO.P>(4)</NO.P><TXT>Pädeva asutuse poolt ette nähtud kulud, mis võivad taotlejatele autoriseerimisskeemi kohaselt taotluse esitamisega seoses tekkida, peavad olema mõistlikud ja proportsionaalsed selles skeemis sisse seatud menetluste ja nõuete kuludega ega tohi olla nendest suuremad.<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/></TXT></NP></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Local Government (Miscellaneous Provisions) Act 1982 (1982. aasta kohaliku omavalitsuse seadus (muud sätted)) lisa 3 punktis 19 on sätestatud, et luba või selle pikendamist taotlev isik maksab pädeva asutuse määratud mõistlikku tasu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>City of Westminsteri linnavolikogu on asutus, kes annab välja Westminsteri erootikaettevõtete, sealhulgas sekspoodide tegevuslubasid. Hemming jt olid kogu põhikohtuasjas vaadeldava ajavahemiku Westminsteri sekspoodide tegevusloa omanikud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlusest nähtub, et sel ajavahemikul ja vastavalt 1982. aasta kohaliku omavalitsuse seaduse (muud sätted) lisa 3 punktile 19 sai nõuda tasu, mis kataks lisaks erootikaettevõtte tegevusloa või selle pikendamise taotluste menetlemiskuludele ka kulud seoses ruumide kontrollimisega pärast lubade andmist ning kombluspolitsei tegevusega, et tuvastada ja võtta vastutusele need, kes peavad erootikaettevõtteid ilma loata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Seega pidi erootikaettevõtte tegevusluba või selle pikendamist taotlev isik maksma igal aastal kahest osast koosnevat tasu: üks osa taotluse haldusliku menetlemise eest, mida ei tagastatud, ning teine (palju suurem) osa loasüsteemi haldamise eest, mis taotluse rahuldamata jätmise korral tagastati. Näiteks aastal 2011/2012 oli tasu kogusumma <FT TYPE="NUMBER">29102</FT> Suurbritannia naelsterlingit (GBP) (umbes <FT TYPE="NUMBER">37700</FT> eurot) iga taotleja kohta, millest taotluse haldusliku menetlemise eest tuli maksta <FT TYPE="NUMBER">2667</FT> Suurbritannia naelsterlingit (umbes <FT TYPE="NUMBER">3455</FT> eurot), mida ei tagastatud, samas kui ülejäänud summa <FT TYPE="NUMBER">26435</FT> Suurbritannia naelsterlingit (umbes <FT TYPE="NUMBER">34245</FT> eurot) oli seotud loasüsteemi haldamisega ja kuulus taotluse rahuldamata jätmise korral tagastamisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Hemming jt leiavad, et City of Westminsteri linnavolikogul ei olnud õigust nõuda tasu teise osa maksmist. Vastav summa, ehkki see tagastati taotluse rahuldamata jätmise korral, tuli siiski maksta loasüsteemi järgimise tagamise kulude katteks, mis ei olnud taotluste menetlemise kuludega seotud ja oleks tulnud kanda City of Westminsteri linnavolikogu üldisest eelarvest või seda oleks võinud nõuda üksnes taotlejatelt, kelle taotlus rahuldati.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Hemmingu jt kaebusi lahendanud Ühendkuningriigi kohtud rahuldasid need kaebused. Nimetatud kohtud leidsid, et teenuste direktiivi artikli 13 lõige 2 hõlmab nii nendelt taotlejatelt nõutavaid tasusid, kelle taotlus rahuldati, kui ka nende tasusid, kelle taotlus jäeti rahuldamata, ning takistab luba väljastaval ametiasutusel vahet tegemata nõuda nii loa saanud kui ka sellest ilma jäänud taotlejatelt selliste kulude kandmist, mis on seotud Westminsteris ilma loata erootikaettevõtteid pidavate isikute suhtes algatatud uurimistega ja nende vastutusele võtmisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Järelikult saaks taotlejatelt, kellele luba ei antud, nõuda üksnes taotluse menetlemiskulusid, sealhulgas kulusid, mis on seotud taotlejate sobivuse kontrollimisega erootikaettevõtte käitamiseks, samas kui loa saanud taotlejad oleks kohustatud maksma sarnast tasu ning nende loa pikendamise korral lisaks tasu selle eest, et kontrollitakse, kas nad on seni täitnud loaga seotud kohustusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus, kes lahendab Court of Appeali (England &amp; Wales) (Civil Division) (apellatsioonikohus (Inglismaa ja Wales) (tsiviilasjade divisjon)) otsuse peale esitatud apellatsioonkaebust, leidis, et selles vaidlustatud seisukoha tagajärjel peaks loasüsteemi haldamisega tegelev asutus kandma süsteemi käigushoidmisega seotud kulud loa saanud käitajate kasuks, kuna sellel asutusel ei oleks õigust nõuda taotlejalt, et viimane kannaks osa kuludest, mis on seotud<?PAGE NO="7"?> loasüsteemi kohaldamisega erootikaettevõtteid ilma loata pidavatele isikutele, olgugi et süsteemi haldamine on loa saanud käitajate huvides. Selleks peaks nimetatud asutus kasutama oma üldisi rahaallikaid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekib küsimus, milline lahendus sobiks teiste reguleerivate või erialaste asutuste või organisatsioonide puhul, kes kasutavad sarnast süsteemi, kuid kellel ei pruugi olla üldisi rahaallikaid ega niisugusel viisil raha kogumise võimalust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohus on veendunud, et süsteem, mille kohaselt taotleja peab taotluse rahuldamise korral maksma täiendavat tasu loasüsteemi haldamise ja järelevalve eest, on kooskõlas teenuste direktiivi artikli 13 lõikega 2, ei ole ta kindel, kas sellega on kooskõlas City of Westminsteri linnavolikogu rakendatav süsteem.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib samas, et tal puudub alus arvata, et nõue, mille kohaselt taotlus on seotud selle rahuldamata jätmise korral tagastatava summa tasumisega, sunniks käitajaid erootikaettevõtte tegevusloa taotlemisest loobuma.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Lõpuks küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas kohustus teha ettemakse ja oodata ära loa andmise või sellest keeldumise otsus, kujutab endast tõepoolest kulu loataotleja jaoks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Supreme Court of the United Kingdom (Ühendkuningriigi kõrgeim kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>Kas olukorras, kus erootikaettevõtte tegevusluba või selle pikendamist taotlev isik peab maksma kaheosalise tasu, mille üks osa on seotud taotluse menetlemisega ega ole tagastatav, teine osa aga on seotud loasüsteemi haldamisega ja kuulub taotluse rahuldamata jätmise korral tagastamisele:</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1)</NO.P><TXT>tähendab tasu, sealhulgas teise, tagastatava osa maksmise kohustus liidu õiguse seisukohast – ja muud arvestamata – seda, et vastustajatele tekkisid nende taotluste esitamisest kulud, mis oli vastuolus [teenuste direktiivi] artikli 13 lõikega 2 osas, milles see tasu ületas taotluse menetlemise kulusid;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2)</NO.P><TXT>sõltub see, kas niisugust nõuet tuleb pidada nõudeks, millega kaasnevad kulud – või asjakohasel juhul selliseks, mis ületab taotluse menetlemise kulusid –, veel teatavatest asjaoludest (ja kui, siis millistest), näiteks:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>selle tõendamisest, et teise, tagastatava osa maksmisega kaasnes või tõenäoliselt kaasneks taotluse esitajale teatav kulu või kahju;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>nimetatud teise, tagastatava osa suurusest ja ajast, mille jooksul seda enne tagastamist hoitakse, või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>sellest, kui taotluste menetlemise kulusid (ja niisiis sellega seotud tagastamatuid kulusid) saab alandada tänu sellele, et nõutakse ettemakstavat kaheosalist tasu, mille peavad mõlemas osas maksma kõik taotlejad?<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Eelotsuse küsimustega, mida tuleb analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas teenuste direktiivi artikli 13 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on sellistel asjaoludel, nagu on kujunenud põhikohtuasjas, vastuolus nõue, mille kohaselt loa või selle pikendamise taotluse esitamise eest tuleb maksta tasu, millest üks osa on seotud asjaomase loasüsteemi haldamise ja täitmise tagamise kuludega, isegi kui see osa tagastatakse taotluse rahuldamata jätmise korral.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb liidu õiguse sätte tõlgendamisel arvestada mitte üksnes selle sõnastust, vaid ka konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa säte on (vt eelkõige kohtuotsus, <DATE ISO="20160714">14.7.2016</DATE>, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Verband Sozialer Wettbewerb,</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑19/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:563">EU:C:2016:563</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb kohe märkida, et asjaolu, et taotleja saab tasu, mida ta pidi maksma, loataotluse rahuldamata jätmise korral tagasi, ei mõjuta vastust küsimusele, kas tegemist on kuluga teenuste direktiivi artikli 13 lõike 2 tähenduses. Tasu maksmise nõue on nimelt rahaline kohustus ja seega kulu, mida taotleja peab kandma, et tema taotlust menetletaks, sõltumata sellest, et summa võidakse taotluse rahuldamata jätmise korral hiljem tagastada. See kehtib seda enam, et nimetatud artikli eesmärk on direktiivi põhjendusi 39, 42 ja 43 silmas pidades vältida olukorda, kus teatud menetluslikud aspektid ja autoriseerimisnõuded takistaks juurdepääsu teenuste osutamise valdkonnale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Selleks et olla kooskõlas teenuste direktiivi artikli 13 lõikega 2, peavad asjaomased kulud olema mõistlikud ja proportsionaalsed autoriseerimismenetluste kuludega ega või olla nendest suuremad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Kuna need kulud ei või nimetatud nõudeid arvestades mingil juhul olla suuremad kui kõnealused autoriseerimismenetluste kulud, siis tuleb kontrollida, kas loasüsteemi haldamise ja täitmise tagamise kulude puhul tervikuna on tegemist <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>menetluskuludega<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Kuigi Euroopa Kohus ei ole veel pidanud tõlgendama seda mõistet teenuste direktiivi raames, on ta muus kontekstis juba täpsustanud, et rahaliste kohustuste suuruse arvutamisel võib liikmesriik lisaks materjali- ja personalikuludele, mis on otseselt seotud menetluste läbiviimisega, mille eest seda tasu maksta tuleb, arvesse võtta ka pädeva asutuse üldiste halduskulude seda osa, mis kulub nimetatud menetluste läbiviimisele (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19971202">2.12.1997</DATE>, <NAME.CASE>Fantask jt,</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑188/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:580">EU:C:1997:580</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Pealegi on Euroopa Kohus seoses liidu õigusnormiga, mis lubas sõnaselgelt halduskulude arvutamisel arvesse võtta üksiklitsentside süsteemi rakendamise, haldamise ja kontrollimisega seotud kulusid, juba täpsustanud, et arvessevõetavad kulud ei või sisaldada kulusid, mis johtuvad asutuse üldisest tegevusest järelevalve alal (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20060919">19.9.2006</DATE>, <NAME.CASE>i-21 Germany ja Arcor</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑392/04 ja C‑422/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:586">EU:C:2006:586</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>See seisukoht kehtib aga eriti teenuste direktiivi artikli 13 lõike 2 kontekstis, mis esiteks viitab üksnes <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>menetluste kuludele<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> ja teiseks järgib eesmärki hõlbustada teenuste osutamise valdkonnale juurdepääsu. Nõue, mille kohaselt asjaomase loasüsteemi haldamise ja täitmise tagamise kulud, sealhulgas ilma loata tegutsejate tuvastamise ja karistamise kulud tuleb tasuda ettemaksuna, ei aita aga seda eesmärki täita.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Seega tuleb esitatud küsimustele vastata, et teenuste direktiivi artikli 13 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on sellistel asjaoludel, nagu on kujunenud põhikohtuasjas, vastuolus nõue, mille kohaselt loa või selle pikendamise taotluse esitamise eest tuleb maksta tasu, millest üks osa on seotud asjaomase loasüsteemi haldamise ja täitmise tagamise kuludega, isegi kui see osa tagastatakse taotluse rahuldamata jätmise korral.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="9"?><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:</INTRO><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20061212">12. detsembri 2006. aasta</DATE> direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul artikli 13 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on sellistel asjaoludel, nagu on kujunenud põhikohtuasjas, vastuolus nõue, mille kohaselt loa või selle pikendamise taotluse esitamise eest tuleb maksta tasu, millest üks osa on seotud asjaomase loasüsteemi haldamise ja täitmise tagamise kuludega, isegi kui see osa tagastatakse taotluse rahuldamata jätmise korral.</HT></P></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>