7.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 260/22


Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised”

(2015/C 260/05)

Raportöör

Mauro D’ATTIS (IT/EPP), Brindisi vallavolikogu liige

Viitedokument:

Ettepanek: nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta

COM(2015) 98 final

I.   MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Otsuse ettepanek

Põhjenduste punkt 5

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kooskõlas aluslepingu sätetega on liit välja töötanud ja rakendanud poliitika koordineerimise vahendid eelarvepoliitika jaoks ja makromajandusliku struktuuripoliitika jaoks. Euroopa poolaasta koondab need mitmesugused vahendid majanduse ja eelarve mitmepoolse jälgimise üldiseks raamistikuks. Euroopa poolaasta optimeerimine ja tugevdamine vastavalt komisjoni 2015. aasta majanduskasvu analüüsile aitab veelgi tõhustada selle toimimist.

Kooskõlas aluslepingu sätetega on liit välja töötanud ja rakendanud poliitika koordineerimise vahendid eelarvepoliitika jaoks ja makromajandusliku struktuuripoliitika jaoks. Euroopa poolaasta koondab need mitmesugused vahendid majandus-, eelarve-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika mitmepoolse jälgimise üldiseks raamistikuks. Euroopa poolaasta optimeerimine ja tugevdamine vastavalt komisjoni 2015. aasta majanduskasvu analüüsile aitab veelgi tõhustada selle toimimist.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 2

Otsuse ettepanek

Põhjenduste punkt 5 – lisada uus punkt

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

Strateegiat „Euroopa 2020” tuleks kohaldada partnerluses kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, kes, arvestades nende pädevust ja suutlikkust suunistega hõlmatud valdkondades ning kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, on vajalikud riiklike reformikavade koostamisel ja kohaldamisel, eelkõige sotsiaalteenuseid ja tööturule integreerumise strateegiaid silmas pidades. Lisaks sellele tuleks strateegiast teavitamisel ära kasutada kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, arvestades seda, et kohalik ja piirkondlik tasand on kodanikele kõige lähemal.

Motivatsioon

Muudatusettepaneku eesmärk on rõhutada poliitilist rolli, mida paljudes liikmesriikides etendavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused strateegias „Euroopa 2020” kavandatud poliitikameetmete raames (1).

Muudatusettepanek 3

Otsuse ettepanek

Põhjenduste punkt 6

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Finants- ja majanduskriis osutas liidu ja liikmesriikide majanduse olulistele nõrkustele ja tõi need esile. Kriis tõi selgelt esile ka liikmesriikide majanduse ja tööturgude tiheda omavahelise sõltuvuse. Praegu on peamiseks ülesandeks soodustada liidus tugevat, jätkusuutlikku ja kaasavat kasvu ning töökohtade loomist. Selleks tuleb nii liidus kui ka liikmesriikide tasandil võtta kooskõlastatud ja ambitsioonikaid poliitilisi meetmeid kooskõlas aluslepingu sätetega ja liidu majandusjuhtimisega. Need pakkumist ja nõudlust ühendavad meetmed peaksid hõlmama investeeringute elavdamist, uut kohustust viia ellu struktuurireforme ja vastutustundliku eelarvepoliitika järgimist.

Finants- ja majanduskriis osutas liidu ja liikmesriikide majanduse olulistele nõrkustele ja tõi need esile. Kriis tõi selgelt esile ka liikmesriikide majanduse ja tööturgude tiheda omavahelise sõltuvuse. Praegu on peamiseks ülesandeks soodustada liidus tugevat, jätkusuutlikku ja kaasavat kasvu ning töökohtade loomist. Selleks tuleb nii liidus kui ka liikmesriikide tasandil võtta kooskõlastatud ja ambitsioonikaid poliitilisi meetmeid kooskõlas aluslepingu sätetega ja liidu majandusjuhtimisega. Need pakkumist ja nõudlust ühendavad meetmed peaksid hõlmama avaliku ja erasektori investeeringute elavdamist, uut kohustust viia ellu struktuurireforme ja vastutustundliku eelarvepoliitika järgimist.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 4

Otsuse ettepanek

Põhjenduste punkt 7

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid ja liit peaksid käsitlema ka kriisi mõju ühiskonnale ja seadma eesmärgiks ehitada üles sidus ühiskond, mis võimaldab inimestel muutusteks valmistuda ja nendega toime tulla, et nad saaksid ühiskonnas ja majanduses aktiivselt osaleda. Kõigile tuleks tagada juurdepääs tööturule ja võimalused sellel osaleda; tuleks vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, tagades eelkõige toimiva tööturu ja sotsiaalhoolekande süsteemi ning kõrvaldades tööturul osalemise takistused. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et majanduskasvust saadavad hüved jõuaksid kõigi elanike ja piirkondadeni.

Liikmesriigid ja liit peaksid käsitlema ka kriisi mõju ühiskonnale ja seadma eesmärgiks ehitada üles sidus ühiskond, mis võimaldab inimestel muutusteks valmistuda ja nendega toime tulla, et nad saaksid ühiskonnas ja majanduses aktiivselt osaleda. Kõigile tuleks tagada juurdepääs tööturule ja võimalused sellel osaleda; tuleks vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, tagades eelkõige toimiva tööturu ja sotsiaalhoolekande süsteemi ning kõrvaldades tööturul osalemise ja tööjõu liikumise ees seisvad takistused. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et majanduskasvust saadavad hüved jõuaksid kõigi elanike ja piirkondadeni.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 5

Otsuse ettepanek

Põhjenduste punkt 8

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Suunistega kooskõlas olevate meetmete võtmine on oluline strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks. Suunised moodustavad Euroopa ja liikmesriikide tasandil integreeritud poliitika, mida liikmesriigid ja liit peaksid rakendama, et avalduks koordineeritud struktuurireformide positiivne vastastikune mõju, üldine majanduspoliitika oleks sobiv ja et Euroopa poliitika annaks ühtlasema panuse strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisse.

Suunistega kooskõlas olevate meetmete võtmine on oluline strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks. Suunised moodustavad Euroopa ja liikmesriikide tasandil integreeritud poliitika, mida liikmesriigid ja liit peaksid rakendama, et avalduks nende koordineeritud struktuurireformide positiivne vastastikune mõju, mille raames võetakse arvesse eri piirkondade sotsiaal-majanduslikke iseärasusi, et üldine majanduspoliitika oleks sobiv ja et Euroopa poliitika annaks ühtlasema panuse strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisse ; strateegiat tuleks rakendada partnerluses kohalike ja piirkondlike omavalitsustega.

Motivatsioon

Arvestades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevust ja võimu suunistega hõlmatud valdkondades ning kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega on nad vajalikud riiklike reformikavade koostamisel ja kohaldamisel ning üldisel strateegiast teavitamisel (2).

Muudatusettepanek 6

Otsuse ettepanek

Põhjenduste punkt 8 – lisada uus punkt

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

Liikmesriigid ja Euroopa Liit peaksid tagama sobiva raamistiku, et ELi praeguseid rahastamisvahendeid tõhusamalt ja tulemuslikumalt ära kasutada, et võimaldada kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel täita oma ülesandeid sotsiaalse ja majandusliku kaasamise poliitika rakendamisel, et tagada asjakohased sotsiaalkaitse vormid, et võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, ning lahendada tõsine probleem, mis seondub eelkõige pikaajalise ja noorte töötusega, sotsiaal- ja tööhõiveteenuste kaudu.

Motivatsioon

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on need, kes rakendavad sotsiaalse ja majandusliku kaasamise poliitika konkreetseid meetmeid sotsiaal- ja tööhõiveteenuste kaudu. Tööhõivepoliitika suunised peaksid tagama sobiva raamistiku ja asjakohasemad rahastamisvahendid, et võimaldada kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel täita oma ülesandeid vaatamata sellele, mis on juba tehtud, nt suunates 20 % ESFi vahenditest sotsiaalsele kaasamisele (3).

Muudatusettepanek 7

Otsuse ettepanek

Põhjenduste punkt 9

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kuna need suunised on adresseeritud liikmesriikidele ja liidule, tuleks neid rakendada koostöös kõigi liikmesriigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutustega, tehes tihedalt koostööd parlamentide, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna esindajatega.

Kuna need suunised on adresseeritud liikmesriikidele ja liidule, tuleks neid rakendada koostöös kõigi liikmesriigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutustega, tehes tihedalt koostööd parlamentide, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna esindajatega. Silmas pidades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevust ja suutlikkust suunistega hõlmatud valdkondades ning kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega on neil täita otsustav roll suuniste rakendamisel eelkõige seoses sotsiaalteenuste ja tööturule integreerumise strateegiatega.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 8

Lisa – Koondsuunised – otsuse ettepanek

Suunise 5 esimene lõik – lisada uus lõik

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid peaksid hõlbustama töökohtade loomist, lihtsustama ettevõtjatel inimeste palkamist, edendama ettevõtlust ja eelkõige soodustama väikeste ettevõtete loomist ja arendamist, et suurendada naiste ja meeste hõivatuse määra. Samuti peaksid liikmesriigid aktiivselt edendama sotsiaalmajandust ja sotsiaalset innovatsiooni.

Liikmesriigid peaksid hõlbustama töökohtade loomist, lihtsustama ettevõtjatel inimeste palkamist, edendama ettevõtlust ja eelkõige soodustama väikeste ettevõtete loomist ja arendamist, et suurendada naiste ja meeste hõivatuse määra. Samuti peaksid liikmesriigid aktiivselt edendama sotsiaalmajandust ja sotsiaalset innovatsiooni.

Mitmesuguseid aktiivseid tööturumeetmeid arvesse võttes peaksid liikmesriigid võtma meetmeid ka selleks, et toetada füüsilisest isikust ettevõtjana töötamist, arvestades FIEde otsustavat tähtsust kohaliku tasandi majanduskasvu jaoks, toetades noorte start-up-ettevõtteid, mikroettevõtteid ning keskmise ja suure riskiga ambitsioonikaid innovatiivseid projekte, koormamata neid liigse bürokraatiaga, mis takistab nende loomist.

Motivatsioon

Ei saa unustada, et füüsilisest isikust ettevõtjate tegevus mõjutab tugevalt kohaliku tasandi majanduskasvu ning seetõttu ei saa neid välja jätta tööhõivepoliitika toetusmeetmete rakendusalast.

Muudatusettepanek 9

Lisa – Koondsuunised – otsuse ettepanek

Suunise 6 esimene lõik – lisada uus lõik

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid peaksid edendama tööviljakust ja tööalast konkurentsivõimet piisava teadmiste ja oskuste pakkumisega. Liikmesriigid peaksid tegema haridus- ja kutseõppesüsteemidesse vajalikke investeeringuid, et suurendada nende tõhusust ja tulemuslikkust, mida on vaja eelkõige tööjõu oskuste suurendamiseks. See võimaldab töötajatel paremini muutusteks valmistuda ja kohaneda kiiresti muutuvate dünaamilise tööturu vajadustega üha digitaalsemaks muutuva majanduse tingimustes. Liikmesriigid peaksid tegema rohkem jõupingutusi, et parandada kõigi juurdepääsu kvaliteetsele täiskasvanuharidusele, ning rakendama tööelu pikendada võimaldavaid aktiivsena vananemise strateegiaid.

Liikmesriigid peaksid edendama tööviljakust ja tööalast konkurentsivõimet piisava teadmiste ja oskuste pakkumisega. Liikmesriigid peaksid koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ning dialoogis era- ja avaliku sektoriga viima hariduse ja koolituse kaudu tööjõu olemasolevad oskused paremini kooskõlla tööturu vajadusega. Liikmesriigid peaksid tegema haridus-, kutse - ja elukestva õppe süsteemidesse vajalikke investeeringuid, et suurendada nende tõhusust ja tulemuslikkust, mida on vaja eelkõige tööjõu oskuste suurendamiseks. See võimaldab töötajatel paremini muutusteks valmistuda ja kohaneda kiiresti muutuvate dünaamilise tööturu vajadustega üha digitaalsemaks muutuva majanduse tingimustes. Liikmesriigid peaksid tegema rohkem jõupingutusi, et parandada kõigi juurdepääsu kvaliteetsele täiskasvanuharidusele, ning rakendama tööelu pikendada võimaldavaid aktiivsena vananemise strateegiaid.

Kõnealuses kontekstis tuleks teha kõik selleks, et tõhustada üleminekut keskkonnasäästlikule ja meremajandusele ning viia pädevused kokku tööturu nõudlusega, ennetades ja juhtides muutusi inimkapitaliga seonduvates vajadustes ning suunates maksukoormuse muudele maksuallikatele. See võib aidata vähendada eelkõige noorte töötust, mille tase ületab praeguseks keskmiste näitajate järgi 22 % määra Euroopa Liidus. Samal ajal tuleks panustada sotsiaalmajanduse arendamisse, võttes arvesse selle sektori potentsiaali kvaliteetsete töökohtade loomisel, arvestades iseäranis Euroopa piirkondades ja kohalikes omavalitsustes esitatavaid nõudmisi.

Motivatsioon

Tuginedes komitee arvamuses „Muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitlev kvaliteediraamistik” (COR-2014-01319) võetud varasemale seisukohale, rõhutab komitee kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning erasektori olulist rolli oskuste ja tööturu vajaduste vastavusse viimisel. Muudatusettepanekuga rõhutatakse ka elukestva õppe olulisust ja vajadust toetuda keskkonnasäästlikule majandusele (4)  (5), ja sotsiaalmajandusele, kus töökohtade loomise potentsiaal on väga suur, kuna need seonduvad majanduse piirkondliku mõõtmega (6).

Muudatusettepanek 10

Lisa – Koondsuunised – otsuse ettepanek

Suunise 6 neljas lõik

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Tuleks kõrvaldada tööturul osalemise takistused, eriti naiste, vanemate töötajate, noorte, puudega inimeste ja seaduslike sisserändajate puhul. Tööturul tuleb tagada sooline võrdõiguslikkus ja juurdepääs taskukohasele kvaliteetsele alusharidusele ja lapsehooldusele.

Tuleks kõrvaldada tööturul osalemise takistused, eriti naiste, vanemate töötajate, noorte, puudega inimeste ja seaduslike sisserändajate puhul. Tööturul tuleb tagada sooline võrdõiguslikkus ja juurdepääs taskukohasele kvaliteetsele alusharidusele ja lapsehooldusele, sh pikaajalisele hooldusele . Samuti tuleks konkreetse õigusraamistiku kaudu toetada ebatüüpilisi töövorme.

Motivatsioon

Naised ei ole sageli mitte ainult laste, vaid ka eakate või puudega inimeste hooldajad. Tööhõivepoliitika puhul tuleb arvesse võtta ka vajadust toetada ebatüüpilisi töövorme.

Muudatusettepanek 11

Lisa – Koondsuunised – otsuse ettepanek

Suunise 6 viies lõik

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid peaksid täiel määral ära kasutama Euroopa Sotsiaalfondi ja muude liidu fondide toetusi, et parandada tööhõivet, sotsiaalset kaasatust, haridust ja avalikku haldust.

Liikmesriigid peaksid täiel määral ära kasutama Euroopa Sotsiaalfondi ja muude liidu fondide toetusi, et parandada tööhõivet, sotsiaalset kaasatust, haridust ja avalikku haldust , täielikus kooskõlas neid fonde reguleerivate läbivaadatud eeskirjadega . Eelkõige peaks Euroopa Sotsiaalfond olema enam suunatud paremini mõõdetavatele tulemustele (tööhõive, sotsiaalne kaasatus, ühtekuuluvus) ning sellega peaks kaasnema väiksem halduskoormus, kuid suurem kontroll mõju ja tulemuste üle. Lisaks sellele tuleks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi vahendeid ja selle investeerimisplatvorme kasutada tõukejõuna selliste ambitsioonikate projektide arendamisel, millel on tugev mõju piirkondlikul tasandil, et luua tagatised kohalike ettevõtlusprojektide jaoks, edendades väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, mikroettevõtteid, uuenduslikke start-up-ettevõtteid ja suure riskiga projekte, tagades samas kvaliteetsete töökohtade loomise ja töötajatele selliste oskuste andmise, mis on vajalikud liidu liikumiseks jätkusuutliku majanduskasvu mudeli suunas.

Motivatsioon

Järgides täielikult ELi fonde reguleerivaid eeskirju, on selge, et liikmesriigid peaksid täielikult ära kasutama Euroopa Sotsiaalfondi, mis peaks olema enam suunatud tulemustele, mis tuleb muuta veel paremini mõõdetavaks, ning vähendada tuleb ESFi meetmetega kaasnevat halduskoormust, suurendades samal ajal loodetavasti kontrolli.

Muudatusettepanek 12

Lisa – Koondsuunised – otsuse ettepanek

Suunise 6 viies lõik – lisada uus lõik

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

Investeeringute edendamine on pikaajalise majanduskasvu, tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamiseks esmatähtis. Nende eesmärkide saavutamist peab toetama nii avaliku kui ka erasektori rahastamisvahenditest. Avaliku sektori olulisust tuleks tunnustada, võttes arvesse selle panust majanduskasvu edendamisel.

Motivatsioon

Investeeringuid tuleb ergutada ja hoida. Seetõttu tuleks eesmärgi saavutamiseks kulutused läbi vaadata ja avaliku sektori kulutused ümber korraldada. Euroopa Liidu eeskirjade puhul on kohustus käsitleda selliseid investeeringuid kui osa tulevikust, mitte kui vaid avaliku sektori võlga.

Muudatusettepanek 13

Lisa – Koondsuunised – otsuse ettepanek

Suunise 7 teine lõik

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid peaksid aktiivselt kaasama oma parlamendid ja sotsiaalpartnerid asjakohaste reformide ja poliitika kujundamisse kooskõlas riiklike tavadega, parandades ja tõhustades sotsiaalset dialoogi riigi tasandil.

Liikmesriigid peaksid aktiivselt kaasama oma parlamendid ja kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, arvestades nende pädevust, ning sotsiaalpartnerid asjakohaste reformide ja poliitika kujundamisse kooskõlas riiklike tavadega, parandades ja tõhustades sotsiaalset dialoogi riigi tasandil.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 14

Lisa – Koondsuunised – otsuse ettepanek

Suunise 7 neljas lõik – lisada uus lõik

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Tuleks tagada töötajate liikuvus, et kasutada täiel määral ära Euroopa tööturu võimalused, sh parandades pensioniõiguste ülekantavust ja kvalifikatsioonide tunnustamist. Liikmesriigid peaksid samal ajal hoidma ära olemasolevate eeskirjade rikkumise.

Tuleks tagada töötajate liikuvus kui põhiõigus, mida on võimalik vabalt valida, et kasutada täiel määral ära Euroopa tööturu võimalused, sh parandades pensioniõiguste ja sotsiaalkaitseõiguste ülekantavust ja kvalifikatsioonide tunnustamist. Liikmesriigid peaksid samal ajal hoidma ära olemasolevate eeskirjade rikkumise.

Liikmesriigid peaksid siiski arvestama ka seda, et ise kõige paremini omaenda piirkonna ja kogukonna eripärasid mõistvate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ulatuslikud ja pikaajalised sotsiaalsed investeeringud võivad aidata kriisi lahendada jätkusuutlikumal viisil, vähendades sellise kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõu piirkondadest ülemäärast lahkumist, kes oleks suuteline innustama majanduskasvu.

Kohalikul ja piirkondlikul tasandil selliste vahendite loomine, millega leevendada kvalifitseeritud tööjõu ülemäärast väljarännet, võiks aidata kaasa majandusarengule ja tööhõivele kohalikul tasandil.

Motivatsioon

Vaba liikumise õigus on ELi üks suurimaid saavutusi ning on esmatähtis kaitsta seda õigust ja hõlbustada selle kasutamist töötajate vaba liikumist edendades (7). Siiski tuleks märkida ka seda, et ise kõige paremini omaenda piirkonna ja kogukonna eripärasid mõistvate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ulatuslikud ja pikaajalised sotsiaalsed investeeringud võivad aidata kriisi lahendada jätkusuutlikumal viisil, vähendades sellise kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõu piirkondadest ülemäärast lahkumist, kes oleks suuteline innustama majanduskasvu (8).

Muudatusettepanek 15

Lisa – Koondsuunised – otsuse ettepanek

Suunise 8 esimene lõik

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid peaksid ajakohastama oma sotsiaalkaitsesüsteeme, et tagada tõhus, tulemuslik ja piisav kaitse kogu inimese elukaare jooksul, tagades õigluse ja vähendades ebavõrdsust. Sotsiaalpoliitika peab olema lihtsam ja sihipärasem. Sellega peaksid kaasnema taskukohane kvaliteetne lastehooldus ja haridus, koolituste ja tööotsingute toetamine, eluasemetoetus ja juurdepääs tervishoiule ning sellistele põhiteenustele nagu pangakonto avamine ja internet ning meetmed koolist väljalangemise ärahoidmiseks ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks.

Liikmesriigid peaksid ajakohastama oma sotsiaalkaitsesüsteeme, et tagada tõhus, tulemuslik ja piisav kaitse kogu inimese elukaare jooksul, tagades õigluse ja vähendades ebavõrdsust. Sotsiaalpoliitika peab olema lihtsam ja sihipärasem. Sellega peaksid kaasnema taskukohane kvaliteetne lastehooldus ja haridus, koolituste ja tööotsingute toetamine, eluasemetoetus ja juurdepääs tervishoiule , sealhulgas pikaajalisele hooldusele, ning sellistele põhiteenustele nagu pangakonto avamine ja internet ning meetmed koolist väljalangemise ärahoidmiseks ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 16

Lisa – Koondsuunised – otsuse ettepanek

Suunise 8 teine lõik

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Selleks tuleks kasutada mitmesuguseid vahendeid üksteist toetaval viisil , sh tööturu aktiviseerimine, tugiteenused ja vajaduspõhine sissetulekutoetus . Sotsiaalkaitsesüsteemid tuleks kujundada viisil, mis hõlmaks kõiki õigustatud isikuid, toetaks investeeringuid inimkapitali ja aitaks ära hoida ja vähendada vaesust.

Selleks tuleks kasutada mitmesuguseid vahendeid üksteist toetaval viisil , võttes aluseks aktiivse kaasamise strateegiad, milles on ühendatud piisav miinimumsissetulek, kaasavad tööturud ja individuaalsetele vajadustele kohandatud kvaliteetsed teenused. Sotsiaalkaitsesüsteemid tuleks kujundada viisil, mis hõlmaks kõiki õigustatud isikuid, toetaks investeeringuid inimkapitali ja aitaks ära hoida ja vähendada vaesust ning sotsiaalset tõrjutust .

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

II.   POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Sissejuhatavad märkused

1.

tunnistab, et kuigi suunised on suunatud liikmesriikidele, peaks Euroopa 2020. aasta strateegiat kohaldama partnerluses kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, kes, arvestades nende pädevust ja võimu suunistega kaetud valdkondades ning kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, on vajalikud riiklike reformikavade koostamisel ja kohaldamisel ning üldisel strateegiast teavitamisel (9);

2.

rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on need, kes rakendavad konkreetseid meetmeid sotsiaalse kaasamise ja majanduse valdkonnas sotsiaal- ja tööhõiveteenuste kaudu. Seega peavad tööhõivepoliitika suunised tagama sobiva raamistiku ja asjakohased rahastamisvahendid, et aidata piirkondlikel omavalitsustel oma ülesannetega toime tulla (10);

3.

soovitab arvestada eelkõige sellega, et kohalik ja piirkondlik tasand on kodanikele, st ka tööotsijatele ja ettevõtjatele, lähim tasand (11);

Üldised märkused

4.

väljendab heameelt selle üle, et komisjon vaatas läbi 2010. aasta tööhõivesuunised, võttes arvesse kriisi tagajärgi ning pakkudes konkreetsed tegevusjuhised uue tegevuskava prioriteetide raames;

5.

tuletab komisjonile meelde, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste poolt avalikus sektoris tehtavatel investeeringutel on esmatähtis roll majanduskasvu edendamisel, ning seega tuleb neile tagada asjakohane koht Junckeri kavas esitatud ELi uues investeerimispoliitikas. Komitee peab seetõttu vajalikuks meetmeid, et ümber korraldada avaliku sektori kulutused investeeringutesse, julgustades pikas perspektiivis kasu toovaid kulutusi ning eraldades Junckeri kavas ette nähtud vahendid lisaks suurtele projektidele ka kohalikele ja piirkondlikele meetmetele, mida rakendatakse otseses partnerluses kohalike ja piirkondlike omavalitsustega;

6.

tunneb heameelt komisjoni otsuse üle – vastupidiselt varasematele tähistele – mitte säilitada tööhõivesuuniseid lähiaastatel muutmatuna. See võimaldaks suuniste vajalikku läbivaatamist, kaasates sellesse 2015. aasta teisel poolaastal läbiviidava strateegia „Euroopa 2020” vahekokkuvõtte tulemused;

7.

kinnitab sellega seoses, et strateegia „Euroopa 2020” kolm sammast ehk arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv on piisavad ning valitud peamised näitajad asjakohased. Komitee nõuab siiski territoriaalse mõõtme lisamist strateegiasse „Euroopa 2020” ning kohaliku ja piirkondliku tasandi jaoks eesmärkide seadmist. Sel eesmärgil peaksid Euroopa Komisjon ja Euroopa Ülemkogu edendama lähenemisviisi, mis põhineb alt üles ja ülevalt alla suunatud kavandamisprotsessil, mis on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ja kuhu kaasatakse kõik asjaomased valitsustasandid, kaasa arvatud kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused (12);

8.

innustab Euroopa Komisjoni suurendama Euroopa Sotsiaalfondi orienteeritust mõõdetavatele tulemustele (tööhõive, sotsiaalne kaasatus, ühtekuuluvus), millega peaks kaasnema väiksem halduskoormus, kuid suurem kontroll. Sellega seoses peaksid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused koostama programmid, mis on kooskõlas Euroopa Liidu peamiste suunistega;

9.

rõhutab, et tööhõivesuunistes ei viidata keskkonnasäästlike ega meremajanduse töökohtade potentsiaalile võitluses töötuse vastu Euroopas. Komitee kordab seega oma toetust teatisele, mille Euroopa Komisjon avaldas eelmisel aastal keskkonnasäästliku tööhõive algatuse kohta, ja integreeritud merenduspoliitikale (13), milles tuuakse esile probleemid ja võimalused, mis seonduvad keskkonnasäästlikule ja meremajandusele üleminekuga, iseäranis vajadusega viia pädevused kokku tööturu nõudlusega, ennetades ja juhtides muutusi inimkapitaliga seonduvates vajadustes;

10.

toonitab vajadust siduda omavahel tööhõive- ja hariduspoliitika. Teadmiste abil piirkondade majanduslik konkurentsivõime vaid paraneb, kuna kvalifitseeritud töötajad on majandusarengu alus. Seepärast tuleb seada esikohale kutsekvalifikatsioonid – koolitus, ümberõpe ja kutseõpe – ning sellest johtuvalt on tarvis omavahel siduda tööhõive- ja hariduspoliitika;

11.

rõhutab oskuste ja tööturu vajaduste vastavusse viimise olulisust ja tõstab sellega seoses esile kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli nende oskuste prognoosimisel ja nende kohandamisel tööturu vajadustega, kasutades selleks eelkõige hariduse, koolituse ja noorte ettevõtluse edendamise vallas võetavaid meetmeid. Oskuste ja vajaduste vastavusse viimise täiendavate soovituste osas viitab komitee arvamusele „Muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitlev ELi kvaliteediraamistik”(COR-2014-01319)”. Komitee rõhutab, et oskuste küsimus on eriti oluline noorte jaoks, kes kannatavad endiselt 22 % ületava, jalustrabavalt kõrge töötuse määra all ja keda tuleks paremini ette valmistada tulevasteks töökohtadeks üldiselt ja eriti keskkonnasäästlikeks töökohtadeks (14);

12.

toetab viiendas suunises esitatud viidet sotsiaalmajandusele ning toob esile selle sektori potentsiaali kvaliteetsete töökohtade loomisel Euroopa piirkondades ja linnades (15). Kõnealuses kontekstis on toetus kolmandale sektorile ja vabatahtlikule tegevusele kohalike ja piirkondlike omavalitsuste poliitikameetmete peaeesmärk;

13.

peab kahetsusväärseks, et praegustes ajakohastatud tööhõivesuunistes on soolist mõõdet vähem esile toodud kui varem. Komitee juhib tähelepanu tõigale, et kriis on avaldanud naistele teistsugust mõju kui meestele, ning rõhutab, et meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse tunnistamine aitaks võtta sihipärasemaid ja tõhusamaid poliitikameetmeid;

14.

rõhutab vajadust võtta meetmeid ka selleks, et toetada füüsilisest isikust ettevõtjana töötamist, arvestades FIEde esmatähtsat panust majanduskasvu kohalikul tasandil;

15.

taotleb meetmete rakendamist, et parandada digitaalset majandust digitaalse lõhe vähendamise abil, et suurendada majanduskasvu potentsiaali, ning rõhutab kohalikul tasandil arendatavate poliitikameetmete tähtsust;

16.

kordab seoses töötajate liikuvusega, et ELi kodanike suure enamuse jaoks on ELi üks suurimaid saavutusi vaba liikumise õigus, ning peab oluliseks kaitsta seda õigust ja hõlbustada selle kasutamist töötajate vaba liikumist edendades (16). Siiski tuleks märkida ka seda, et ise kõige paremini omaenda piirkonna ja kogukonna eripärasid mõistvate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ulatuslikud ja pikaajalised sotsiaalsed investeeringud võivad aidata kriisi lahendada jätkusuutlikumal viisil, vähendades sellise kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõu piirkondadest ülemäärast lahkumist, kes oleks suuteline innustama majanduskasvu (17).

Brüssel, 3. juuni 2015

Euroopa Regioonide Komitee president

Markku MARKKULA


(1)  Regioonide Komitee resolutsioon „Paremad vahendid ELi 2020. aasta strateegia rakendamiseks: liikmesriikide ja ELi majandus- ja tööhõivepoliitika koondsuunised” (CdR 175/2010 fin).

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  Vt joonealune märkus 1.

(4)  COM(2014) 446.

(5)  Regioonide Komitee arvamus „Keskkonnahoidlik tegevuskava VKEde jaoks ja keskkonnasäästliku tööhõive algatus”.

(6)  Euroopa Regioonide Komitee resolutsioon Euroopa Komisjoni 2015. aasta tööprogrammi kohta, CdR-2015-00074.

(7)  Regioonide Komitee arvamus „Töötajate liikuvus ja EURESe tugevdamine” (CdR 2014-1315).

(8)  Regioonide Komitee arvamus „ELi sotsiaalsete investeeringute pakett” (CdR 1999-2013).

(9)  Vt joonealune märkus 1.

(10)  Vt joonealune märkus 1.

(11)  Vt joonealune märkus 7.

(12)  Ateena deklaratsioon strateegia „Euroopa 2020” vahekokkuvõtte kohta.

(13)  Vt joonealune märkus 4.

(14)  Vt joonealune märkus 5.

(15)  Vt joonealune märkus 6.

(16)  Vt joonealune märkus 7.

(17)  Vt joonealune märkus 8.