(-1)

Vesi ei ole kaubanduslik toode nagu iga teine, vaid pigem ühine hüve ja pärand, mida tuleb kaitsta ja sellisena käsitleda, et tagada ökosüsteemide säilimine ja puhta vee üldine kättesaadavus.

(-1a)

ÜRO Peaassamblee tunnistas 28. juulil 2010. aastal õigust ohutule ja puhtale joogiveele ning kanalisatsioonile kui inimõigust, mis on elu ja kõigi inimõiguste täieliku kasutamise esmatähtis eeltingimus. Pärast 2014. aasta edukat Euroopa kodanikualgatust „Right2Water“ võttis komisjon 2018. aastal vastu ettepaneku vaadata läbi joogiveedirektiiv ning muudetud direktiiv jõustus 12. jaanuaril 2021. Selles direktiivis on selgelt sätestatud liikmesriikide kohustus parandada joogivee kättesaadavust, tuginedes muu hulgas direktiivi 2000/60/EÜ alusel saadud teadmistele ja võetud meetmetele. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et õigus puhtale veele ja kanalisatsioonile on tõhus, parandades nii pinna- kui ka põhjavee kvaliteeti.

(1)

Pinnavee ja põhjavee keemiline reostus on veekeskkonnale ohtlik ning selle tulemuseks on näiteks äge ja krooniline mürgisus veeorganismidele, saasteainete akumuleerumine ökosüsteemis ning elupaikade kadumine ja elurikkuse vähenemine; ühtlasi ohustab see inimeste tervist. Keskkonnakvaliteedi standardite kehtestamine aitab saavutada nullsaaste eesmärki mürgivaba keskkonna loomiseks.

(1)

Pinnavee ja põhjavee keemiline reostus on veekeskkonnale ohtlik ning selle tulemuseks on näiteks äge ja krooniline mürgisus veeorganismidele, saasteainete akumuleerumine ökosüsteemis ning elupaikade kadumine ja elurikkuse vähenemine; ühtlasi ohustab see inimeste tervist. Keskkonnakvaliteedi standardite kehtestamine aitab saavutada nullsaaste eesmärki mürgivaba keskkonna loomiseks , mis on 8. keskkonnaalase tegevusprogrammi  (1a) üks esmaseid eesmärke .

(1a)

Euroopa Keskkonnaameti andmetel on ligikaudu 90 % põhjaveekogumitest heas kvantitatiivses seisundis, ligikaudu 75 % põhjaveekogumitest heas keemilises seisundis, 40 % pinnaveekogumitest heas või väga heas ökoloogilises seisundis ning 38 % pinnaveekogumitest heas keemilises seisundis, samas märgiti Euroopa Keskkonnaameti 4. detsembri 2019. aasta aruandes „The European environment – state and outlook 2020: Knowledge for transition to a sustainable Europe“ (Euroopa keskkonna ning selle seisundi ja väljavaadete kohta 2020. aastal: teadmised kestlikule Euroopale üleminekuks), et vähenenud reostus on parandanud vee kvaliteeti, kuid et liidus ei saavutatud 2020. aastaks kaugeltki kõigi veekogude head ökoloogilist seisundit.

(1b)

Veepoliitika raamdirektiivi 2019. aasta toimivuskontrolli (edaspidi „toimivuskontroll)“ hinnangus jõuti järeldusele, et järgmisel meetmeprogrammide paketil on oluline roll, et tagada vajalik edasiminek direktiivi 2000/60/EÜ keskkonnaeesmärkide saavutamisel 2027. aastaks, ning märgiti, et praegu on direktiivi 2000/60/EÜ alusel ette nähtud erandid enam kui poolte Euroopa veekogude puhul, mis muudab liikmesriikide jaoks probleemid prioriteetsete ainete keskkonnakvaliteedi standardite saavutamisel ettenähtud tähtajaks rohkem kui tõsiseks. Lisaks jõuti toimivuskontrolli käigus järeldusele, et keskkonnaeesmärke ei ole täielikult saavutatud peamiselt ebapiisava rahastamise, aeglase rakendamise ja keskkonnaalaste eesmärkide valdkondlikusse poliitikasse ebapiisava integreerimise, mitte õigusaktide puuduste tõttu.

(1c)

Geograafiliste ja sotsiaalmajanduslike tegurite tõttu on mõned populatsioonid, sealhulgas põlisrahvad, veereostuse suhtes haavatavamad. Eeldatakse, et Euroopa Liidu kaevandussektor kasvab, et tagada nullnetotööstuse areng. Nagu on märgitud Euroopa Keskkonnaameti aruandes 09/2021  (1a) , mõjutab kaevandussektor otseselt vee kvaliteeti ja kvantiteeti. Seetõttu on vaja paremini rakendada olemasolevaid õigusraamistikke ning kavandada ja kontrollida veekasutust ja -juhtimist ka kaevandustes.

(1d)

Paljudel liidu territooriumidel on suured ja suurenevad veepiirangud. Viimaste aastate suured ja püsivad põuad, eriti Vahemere piirkonnas, ohustavad põllumajanduslikku tootmist ning põhjustavad pinna- ja põhjaveevarude tõsist vähenemist  (1a).

(1e)

Vesi on avalik hüve, millest saavad kasu kõik, ja olulise, asendamatu ja eluliselt vältimatu loodusvarana on vaja selle sotsiaalsele, majanduslikule ja keskkonnaalasele mõõtmele palju tähelepanu pöörata. Kliimamuutused, sealhulgas loodusõnnetuste ja äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine, ning elurikkuse vähenemine mõjutavad negatiivselt vee kvaliteeti ja kvantiteeti, põhjustades survet vee kättesaadavusest sõltuvatele sektoritele, eelkõige põllumajandusele.

(1f)

Oma 2018. aasta aruandes Euroopa vete seisundi ja surve hindamise kohta nimetas Euroopa Keskkonnaamet (EEA) liidu põhjavee hea keemilise seisundi saavutamisel takistustena teatavaid põllumajandustavasid, mis põhjustavad nitraatide ja pestitsiidide reostust, samas on viimaste aastakümnete jooksul ELis täheldatud pidevat mineraalväetiste kasutamise ja toitainete ülekülluse vähenemist  (1a). Teised olulised saasteallikad on kanalisatsiooniga ühendamata heitveed, saastunud alad või mahajäetud tööstuspiirkonnad.

(1g)

Veekogude hea seisund ja tõhus veemajandus on põllumajanduse jaoks esmatähtis, kuna põllumajandustootjad sõltuvad oma tegevuses veest ja on seega huvitatud selle ressursi kestlikust kasutamisest.

(1h)

Et hõlbustada üleminekut kestlikumale ja tootlikumale põllumajandussektorile, mis on vastupidav veepiirangutele, tuleks põllumajandustootjatele luua stiimulid veemajanduse parandamiseks ning niisutussüsteemide ja -tehnika ajakohastamiseks.

(1i)

Pestitsiidide kasutamine võib tõsiselt mõjutada vee kvaliteeti ja põllumajanduslikuks kasutuseks kättesaadava vee hulka, avaldades negatiivset mõju nii vee- kui ka maismaa bioloogilisele mitmekesisusele. Seetõttu on asjakohane jälgida pestitsiidide ja nende metaboliitide mõju ja ökotoksikoloogilist käitumist veekogudes.

(1j)

Oluline on arvestada seni tehtud jõupingutusi sellistes sektorites nagu põllumajandus, kus on juba õnnestunud vähendada fütosanitaarset saastatust 14 % võrreldes aastatega 2015–2017 ja kui vaatleme kõige kahjulikumaid saasteaineid, siis on see näitaja 26 %. Seejuures näitavad arvud kemikaalide kasutamise ja ohtlikkuse pidevat vähenemist, kusjuures 2020. aasta on teine järjestikune aasta, mil pestitsiidide, eriti kõige ohtlikumate pestitsiidide kasutamine on oluliselt vähenenud  (1a) .

(1k)

Pinna- ja põhjavee keemiline reostus kujutab endast ka ohtu põllumajandusele, sest see piirab taimekasvatuses niisutamiseks sobiva vee kättesaadavust ja süvendab veelgi veepuudust. Seepärast peaksid liit ja liikmesriigid suurendama toetust teadusuuringutele ja innovatsioonile, et võtta kiiresti kasutusele lahendused pinna- ja põhjavee nappuse ja reostusega võitlemiseks, sealhulgas digitaliseerimine, täppispõllumajandus, optimeeritud niisutamine ja niisutuse moderniseerimine ning ressursside ringkasutus, et parandada kliimamuutustele vastupanuvõimelist veemajandust ning pestitsiidide ja väetiste sihipärasemat kasutamist põllukultuuride puhul, vähem saastavaid ja ohutumaid alternatiive põllumajanduslikule sisendile, vastupidavamaid ja toitainesäästlikumaid sorte ning puhastatud reovee suuremat kasutamist põllumajanduslikuks niisutuseks. See peaks aitama kaasa kestliku ja vastupidava liidu toidusüsteemi saavutamisele, vähendades samal ajal põllumajandusest tulenevat hajureostust ja vajadust veevõtu järele põllumajanduses.

(2a)

Püüdes saavutada keskkonnakaitse kõrget taset ja rakendades nullsaaste tegevuskava, peaks liit võtma arvesse olukorra erinevust ELi eri piirkondades, mõju toiduga kindlustatusele, toidu tootmist ja toidu taskukohasust ning tervislikku ja kestlikku toitumist.

(3a)

Veekogude hea seisundi saavutamise ja vee kättesaadavuse tagamise eesmärgid on valdkonnaülesed ja sageli ei taotleta neid piisavalt sidusalt. Hea veemajandus tuleks integreerida kõikidesse vett tarbivaid sektoreid käsitlevatesse liidu poliitikavaldkondadesse.

(3b)

Toimivuskontrollis toodi välja, et veealased eesmärgid tuleb põllumajanduspoliitikasse paremini integreerida. Uue ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) kehtestati meetmed, mis muudavad veemajanduse kestlikumaks. Selleks et suurendada põllumajandus- ja veepoliitika sidusust, peaksid liikmesriigid täielikult ära kasutama uue ÜPP pakutavaid võimalusi ja integreerima veeküsimused täielikult oma strateegiakavadesse, sealhulgas põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteemide (AKIS) kasutusse, ning hõlbustama nõustamisteenuste väljatöötamist, et edendada veemajanduse parimaid tavasid.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/60/EÜ (45) on kehtestatud raamistik maismaa pinnavete, üleminekuvete, rannikuvete ja põhjavee kaitseks. Selle raamistiku alusel tehakse kindlaks prioriteetsed ained nende ainete hulgast, millest tuleneb liidu tasandil märkimisväärne veekeskkonnale või veekeskkonna kaudu avalduv risk. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/105/EÜ (46) on sätestatud kogu liidus kehtivad keskkonnakvaliteedi standardid direktiivi 2000/60/EÜ X lisas loetletud 45 prioriteetse aine jaoks ning kaheksa muu saasteaine jaoks, mida reguleeriti liidu tasandil juba enne X lisa lisamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 2455/2001/EÜ (47). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/118/EÜ (48) on sätestatud kogu liidus kehtivad põhjavee kvaliteedi standardid nitraatide ja pestitsiidides sisalduvate toimeainete jaoks ning kriteeriumid muude põhjavee saasteainete suhtes riiklike läviväärtuste kehtestamiseks. Samuti on selles esitatud miinimumloetelu 12 saasteainest ja nendega seotud näitajatest, mida liikmesriigid peavad kaaluma kõnealuste riiklike läviväärtuste kehtestamisel . Põhjavee kvaliteedi standardid on esitatud direktiivi 2006/118/EÜ I lisas.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/60/EÜ (45) on kehtestatud raamistik maismaa pinnavete, üleminekuvete, rannikuvete ja põhjavee kaitseks. Selle raamistiku alusel tehakse kindlaks prioriteetsed ained nende ainete hulgast, millest tuleneb liidu tasandil märkimisväärne veekeskkonnale või veekeskkonna kaudu avalduv risk. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/105/EÜ (46) on sätestatud kogu liidus kehtivad keskkonnakvaliteedi standardid direktiivi 2000/60/EÜ X lisas loetletud 45 prioriteetse aine jaoks ning kaheksa muu saasteaine jaoks, mida reguleeriti liidu tasandil juba enne X lisa lisamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 2455/2001/EÜ (47). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/118/EÜ (48) on sätestatud kogu liidus kehtivad põhjavee kvaliteedi standardid nitraatide ja pestitsiidides sisalduvate toimeainete jaoks ning kriteeriumid muude põhjavee saasteainete suhtes riiklike läviväärtuste kehtestamiseks. Samuti on selles esitatud miinimumloetelu 12 saasteainest ja nendega seotud näitajatest, mille jaoks liikmesriigid peavad kehtestama kõnealused riiklikud läviväärtused . Põhjavee kvaliteedi standardid on esitatud direktiivi 2006/118/EÜ I lisas.

(4a)

Liikmesriigid peaksid tagama, et prioriteetsete ohtlike ainete keskkonda juhtimisest, heitest või kaost tulenev reostus lõpetatakse või kõrvaldatakse järk-järgult asjakohase tähtaja jooksul ja mingil juhul hiljemalt kui 20 aastat pärast seda, kui prioriteetne aine on kantud direktiivi 2008/105/EÜ I lisa A osas esitatud ohtlike ainete loetellu. Seda ajakava tuleks kohaldada, ilma et see piiraks muudes liidu õigusaktides sätestatud rangemate tähtaegade täitmist.

(5)

Ainete kandmist direktiivi 2000/60/EÜ X lisasse või direktiivi 2006/118/EÜ I või II lisasse kaalutakse lähtuvalt neist inimestele ja veekeskkonnale tuleneva riski hindamisest. Selle hindamise põhielemendid on teadmised ainete sisalduse kohta keskkonnas, sealhulgas jälgimisnimekirjapõhise seire käigus kogutud teave, ning teadmised ainete (öko)toksikoloogia ning ka nende püsivuse, bioakumuleerumise, kantserogeensuse, mutageensuse, reproduktiivtoksilisuse ja võimaliku endokriinfunktsiooni kahjustava toime kohta.

(5)

Ainete kandmist direktiivi 2000/60/EÜ X lisasse või direktiivi 2006/118/EÜ I või II lisasse kaalutakse lähtuvalt neist inimestele ja veekeskkonnale tuleneva riski hindamisest. Selle hindamise põhielemendid on teadmised ainete sisalduse kohta keskkonnas, sealhulgas jälgimisnimekirjapõhise seire käigus kogutud teave, ning teadmised ainete (öko)toksikoloogia ning ka nende püsivuse, bioakumuleerumise, toksilisuse, mobiilsuse, kantserogeensuse, mutageensuse, reproduktiivtoksilisuse ja võimaliku endokriinfunktsiooni kahjustava toime kohta.

(7)

Enamiku saasteainete puhul on selleks, et tegeleda nendega tõhusalt kogu nende olelusringi vältel, sealhulgas vajaduse korral keemilise koostise kavandamisel, loa või heakskiidu andmisel, tootmise ja kasutamise või muude protsesside käigus tekkivate heitkoguste vähendamisel ning jäätmete käitlemisel, vaja kombinatsiooni allika tasandil kohaldatavatest ja keskkonda juhtimise kohas rakendatavatest meetmetest. Sellest tulenevalt täiendatakse veekogudega seotud uute või rangemate kvaliteedistandardite kehtestamisega liidu muid õigusnorme, milles on käsitletud või saaks käsitleda reostusprobleemi ühes või mitmes eespool nimetatud etapis, ning tagatakse kooskõla nende õigusnormidega, mis on muu hulgas sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1907/2006 (49), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (50), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 528/2012 (51), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/6 (52), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/83/EÜ (53), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/128/EÜ (54), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/75/EL (55) ning nõukogu direktiivis 91/271/EMÜ (56).

(7)

Enamiku saasteainete puhul on selleks, et tegeleda nendega tõhusalt kogu nende olelusringi vältel, sealhulgas vajaduse korral keemilise koostise kavandamisel, loa või heakskiidu andmisel, tootmise ja kasutamise või muude protsesside käigus tekkivate heitkoguste vähendamisel ning jäätmete käitlemisel, vaja kombinatsiooni tekkekohas kohaldatavatest ja keskkonda juhtimise kohas rakendatavatest meetmetest. Sellest tulenevalt täiendatakse veekogudega seotud uute või rangemate kvaliteedistandardite kehtestamisega liidu muid õigusnorme, milles on käsitletud või peaks käsitlema reostusprobleemi ühes või mitmes eespool nimetatud etapis, ning tagatakse kooskõla nende õigusnormidega, mis on muu hulgas sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1907/2006 (49), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (50), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 528/2012 (51), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/6 (52), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/83/EÜ (53), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/128/EÜ (54), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/75/EL (55) ning nõukogu direktiivis 91/271/EMÜ (56). Selleks et liikmesriigid saavutaksid direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 4 sätestatud keskkonnaalased eesmärgid parimal ja kulutõhusamal viisil, peaksid nad oma meetmeprogrammide kehtestamisel tagama, et keskkonda juhtimise kohas rakendatavatele meetmetele eelistatakse tekkekohas kohaldatavaid meetmeid ning et need meetmed on kooskõlas asjakohaste saastust käsitlevate liidu valdkondlike õigusaktidega. Kui on oht, et tekkekohas kohaldatavate meetmetega ei saavutata veekogude head seisundit, tuleks kohaldada keskkonda juhtimise kohas rakendatavaid meetmeid. Komisjon peaks välja töötama suunised tekkekohas kohaldatavate meetmete parimate tavade ja keskkonda juhtimise kohas rakendatavate meetmete vastastikuse täiendavuse kohta.

(7a)

Veereostus tuleneb peamiselt tööstus- ja põllumajandustegevusest, reovee ärajuhtimisest ja linnade äravooluveest, sealhulgas sademeveest. Komisjon ja liikmesriigid peaksid oma tegevuses seadma prioriteediks meetmed saaste vähendamiseks tekkekohas ja nende jõustamiseks. Selleks tuleks tagada sidusus kõigi liidu ja riiklike õigusaktide vahel, mis käsitlevad saasteainete heidet tekkekohas, et vähendada saastet tasemeni, mida ei peeta enam tervisele ja looduslikele ökosüsteemidele kahjulikuks.

(7b)

Tagamaks, et pinna- ja põhjavee reostuse vältimiseks mõeldud õigusaktid on ajakohased seoses selliste uute ja tekkivate kemikaalide kiire arenguga, mis võivad saasteainetena põhjustada märkimisväärset ohtu inimeste tervisele ja veekeskkonnale, tuleks tugevdada poliitikamehhanisme selliste esilekerkivate probleemsete ainete avastamiseks ja hindamiseks. Sellega seoses tuleks välja töötada lähenemisviis, mis võimaldab jälgida ja analüüsida täiendavat hulka pinna- ja põhjavee jälgimisnimekirjadesse kuuluvaid aineid või ainerühmi. Jälgimisnimekirja kantavad ained või ainerühmad tuleks valida nende ainete hulgast, mille kohta kättesaadav teave näitab, et need võivad liidu tasandil kujutada endast märkimisväärset ohtu veekeskkonnale või selle kaudu ning mille seireandmed ei ole piisavad. Pinna- ja põhjavee jälgimisnimekirjade alusel kontrollitavate ja analüüsitavate ainete või ainerühmade arvu ei tohiks piirata.

(8)

Uutest teadusandmetest nähtub, et peale juba reguleeritud saasteainete leidub veekogudes mitmeid muid märkimisväärset riski põhjustavaid saasteaineid. Põhjavees on vabatahtliku seire tulemusena tuvastatud konkreetne probleem seoses perfluoritud ja polüfluoritud alküülühendite (PFAS) ja ravimitega. PFASe on liidus leitud enam kui 70 protsendis põhjavee mõõtepunktidest ning paljudes kohtades on kehtivad riiklikud läviväärtused ületatud; samuti tuvastatakse sageli ravimeid. Pinnaveekogude puhul on perfluorooktaansulfoonhape ja selle derivaadid juba loetletud prioriteetsete ainetena, kuid nüüd peetakse riski põhjustavateks ka teisi PFASe. Direktiivi 2008/105/EÜ artikli 8b kohase jälgimisnimekirjapõhise seire käigus on kinnitust leidnud, et pinnaveekogudes põhjustavad riski mitmed ravimid, mis tuleks seepärast lisada prioriteetsete ainete nimistusse.

(8)

Uutest teadusandmetest nähtub, et peale juba reguleeritud saasteainete leidub veekogudes mitmeid muid märkimisväärset riski põhjustavaid saasteaineid. Põhjavees on vabatahtliku seire tulemusena tuvastatud konkreetne probleem seoses perfluoritud ja polüfluoritud alküülühendite (PFAS) ja ravimitega. PFASe on liidus leitud enam kui 70 protsendis põhjavee mõõtepunktidest ning paljudes kohtades on kehtivad riiklikud läviväärtused ületatud; samuti tuvastatakse sageli ravimeid. Seetõttu tuleks põhjavee saasteainete loetellu lisada eri PFASide alamhulk ja PFASid kokku. Pinnaveekogude puhul on perfluorooktaansulfoonhape ja selle derivaadid juba loetletud prioriteetsete ainetena, kuid nüüd peetakse riski põhjustavateks ka teisi PFASe. Seetõttu tuleks prioriteetsete ainete nimistusse lisada eri PFASide alamhulk ja PFASid kokku. Selleks, et tagada liidus ühtlustatud lähenemisviis ja võrdsed tingimused, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte direktiivi 2006/118/EÜ I lisa muutmiseks, kehtestades kvaliteedistandardi PFASide üldkoguse jaoks. Direktiivi 2008/105/EÜ artikli 8b kohase jälgimisnimekirjapõhise seire käigus on ka kinnitust leidnud, et pinnaveekogudes põhjustavad riski mitmed ravimid, mis tuleks seepärast lisada prioriteetsete ainete nimistusse.

(8a)

Glüfosaat on herbitsiid, mida liidus põllumajanduslikul otstarbel kõige sagedamini kasutatakse. Toimeainena on see tekitanud tõsist muret seoses selle mõjuga inimeste tervisele ja veekeskkonnale avalduva mürgisusega. Komisjon otsustas 2022. aasta detsembris pikendada glüfosaadi müügiluba ajutiselt veel üheks aastaks, kuni Euroopa Toiduohutusamet avaldab 2023. aasta juulis selle toimeaine uue hinnangu. Mitmetest hiljutistest teadusuuringutest  (1a) ilmneb siiski, et glüfosaadi, aminometüülfosfoonhappe (AMPA) ja glüfosaadipõhiste herbitsiidide veekeskkonnale avalduva mürgise mõju tõttu tuleks kaaluda kõigi pinnaveekogude puhul 0,1  μg/l sisaldusest madalama keskkonnakvaliteedi standardi kehtestamist. Võttes arvesse liidu pädevate reguleerimisasutuste pooleli olevaid hindamisi ja selliste asjakohaste uuringute teaduslikke tulemusi, mis käsitlevad glüfosaadi mõju veeorganismidele, ning selleks, et tagada enamiku liidu vete hea keemiline seisund ettevaatuspõhimõtte alusel, tuleks maismaa pinnavete ja eraldi muude pinnavete jaoks vastu võtta ühine ja ühtne aasta keskmise väärtusena väljendatud glüfosaadi keskkonnakvaliteedi standard (AA-EQS).

(8b)

Atrasiin on herbitsiid, mida kasutatakse üheaastase laialeheliste umbrohtude ja üheaastaste heintaimede vastu teraviljas. Komisjoni otsuse 2004/248/EÜ  (1a) kohaselt ei ole atrasiini kasutamine taimekaitsevahendites liidus enam lubatud. Atrasiin on osutunud endokriinfunktsiooni kahjustavaks kemikaaliks ja on tõendid selle kohta, et see häirib paljunemist ja arengut ning võib põhjustada vähki. Euroopa Keskkonnaamet, hinnates pestitsiide mõju või kvaliteedikünniste alusel aastatel 2013–2020, leidis, et ühe või mitme pestitsiidi, peamiselt atrasiini ja selle metaboliitide ületamine oli 4–11 % põhjavee seirekohtadest. Võttes arvesse selle püsivat sisaldust liidu pinna- ja põhjavees ning tagamaks, et atrasiini läviväärtused ei ületa pestitsiidide ja metaboliitide keskkonnakvaliteedi standardeid kokku, tuleks direktiivi 2008/105/EÜ I lisas esitatud atrasiini läviväärtust kohandada ka kooskõlas direktiivis (EL) 2020/2184 sama aine jaoks sätestatud läviväärtusega  (1b) .

(8c)

SCHEERi  (1a) ja EMA  (1b) andmetel kehtestati 1980. aastatel põhjavee üldine kvaliteedistandard 0,1  μg/l ja 0,5 μg/l, mida soovitati vastavalt üksikute pestitsiidide ja kõigi pestitsiidide summa puhul, nagu on sätestatud direktiivis 2006/118/EÜ, tuginedes sel ajal kättesaadavale keemilisele ja analüütilisele tundlikkusele. Üksikute pestitsiidide vaikeväärtus 0,1  μg/l ei ole tõendatud, et see kaitseb piisavalt inimeste tervist ja põhjavee ökosüsteemi ning on mõnikord oluliselt kõrgem kui direktiivi 2008/105/EÜ I lisas esitatud prioriteetsete ainete loetelus olevate paljude pestitsiidide ja fungitsiidide läviväärtused. Võttes arvesse ka SCHEERi arvamust, et ükski põhjavee läviväärtus ei tohiks olla kõrgem pinnavee keskkonnakvaliteedi standarditest, peaks komisjon vaatama läbi direktiivi 2006/118/EÜ I lisas esitatud üksikute pestitsiidide läviväärtused ja kõigi pestitsiidide, sealhulgas nende metaboliitide summa, kasutades kaasaegseid analüüsimeetodeid ja võrreldes neid parimate kättesaadavate toksikoloogiliste teadmistega. Kuni läbivaatamiseni ja kooskõlas Euroopa põhjaveealases memorandumis  (1c) väljendatud ettevaatusprintsiibil põhineva lähenemisviisiga tuleks kehtestada parimatel kättesaadavatel teaduslikel teadmistel põhinevad ajutised läviväärtused.

(8d)

Bisfenool-A tuleks käsitleda prioriteetse ohtliku ainena ja lisada direktiivi 2008/105/EÜ I lisa loetellu. Teaduslikud aruanded näitavad, et endokriinseid häireid põhjustavad ka muud bisfenoolid kui bisfenool A ning nende bisfenoolide segud kujutavad endast ökotoksikoloogilist riski. Arvestades, et need teaduslikud leiud tekitavad muret bisfenoolide alternatiivide ohutu kasutamise pärast, millel võib olla negatiivne mõju inimeste tervisele ja keskkonnale, peaks komisjon kehtestama bisfenoolide koguhulga parameetri ja asjakohase keskkonnakvaliteedi standardid.

(8e)

Euroopa Ravimiameti (EMA)  (1a) kohaselt on põhjavee ökosüsteemid fundamentaalselt erinevad ja seetõttu võivad need olla stressitegurite suhtes tundlikumad kui pinnavee ökosüsteemid, kuna ei suuda häiretest taastuda. Seepärast tuleks inimeste tervise, põhjavee ökosüsteemide ja põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide kaitseks põhjavee läviväärtuste kehtestamisel kohaldada ettevaatusprintsiipi. Kooskõlas EMA nõuandega peaksid selle haavatavuse tõttu põhjavee suhtes kohaldatavad läviväärtused olema tavaliselt 10 korda madalamad kui vastavad pinnavee läviväärtused. Kui aga on võimalik kindlaks teha tegelik oht põhjavee ökosüsteemidele, võib olla asjakohane kehtestada põhjavee läviväärtused teistsugusel tasemel.

(9a)

Vastavalt kehtivale liidu õigusele on liikmesriigid kohustatud kindlaks määrama mõjutatud ja ohustatud veekogud ja nitraaditundlikud piirkonnad, töötama välja tegevusprogrammid ja rakendama asjakohaseid meetmeid. Sellega seoses on endiselt vaja parandada kontrollimeetmete ja veekvaliteedi mõõtmissüsteemide ühtlustamist liikmesriikide vahel, et võimaldada kogu liidus ühtlustatud standardeid, mis võimaldavad liikmesriikide vahelist võrreldavust, vältides seega konkurentsiprobleeme Euroopa põllumajandussektoris, mis tekitavad häireid siseturul.

(10)

On väljendatud muret seoses antimikroobikumiresistentsuse väljakujunemise riskiga, mis tuleneb antimikroobikumide suhtes resistentsete mikroorganismide ja antimikroobikumiresistentsuse geenide esinemisest veekeskkonnas, ent vastavat seiret on tehtud vähe. Asjaomased antimikroobikumiresistentsuse geenid tuleks samuti lisada pinna- ja põhjaveega seotud jälgimisnimekirjadesse ning alustada nende seiret niipea, kui on töötatud välja sobivad seiremeetodid. See on kooskõlas 2017. aasta juunis komisjoni vastu võetud Euroopa terviseühtsuse tegevuskavaga antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks ning Euroopa ravimistrateegiaga, milles samuti käsitletakse seda probleemi.

(10)

2019. aastal põhjustasid maailmas hinnanguliselt 900 000 –1,7  miljonit surmajuhtumit antimikroobikumiresistentsusega seotud nakkused  (1a) . Samal ajal on väljendatud muret seoses antimikroobikumiresistentsuse väljakujunemise riskiga, mis tuleneb antimikroobikumide suhtes resistentsete mikroorganismide ja antimikroobikumiresistentsuse geenide esinemisest veekeskkonnas, ent vastavat seiret on tehtud vähe. Asjaomased antimikroobikumiresistentsuse geenid tuleks samuti lisada pinna- ja põhjaveega seotud jälgimisnimekirjadesse ning alustada nende seiret niipea, kui on töötatud välja sobivad seiremeetodid. See on kooskõlas 2017. aasta juunis komisjoni vastu võetud Euroopa terviseühtsuse tegevuskavaga antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks ning Euroopa ravimistrateegiaga, milles samuti käsitletakse seda probleemi.

(10a)

Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2020/1729, millega tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2013/652/EL1a, kehtestatakse raamistik võrreldavate ja usaldusväärsete andmete saamiseks antimikroobikumiresistentsuse kohta Euroopa Liidus, sealhulgas jälgides tapamajade reovett kui võimalikku antibiootikumiresistentsete bakterite kandjat ja seega võimalikku keskkonna saastumise viisi. Tapamajadest väljuvas vees on leitud antibiootikumiresistentseid baktereid.

(10b)

Muret on väljendatud sulfaatide ja ksantaatide veekeskkonnas esinemise ohu pärast. Sulfaadid mitte ainult ei kahjusta joogivee kvaliteeti, vaid mõjutavad ka süsiniku, lämmastiku ja fosfori materjalitsüklit. Muu hulgas suurendab see veekogude toitainekoormust ja seega taimede ja vetikate kasvu ning suurendab ka veeorganismide toiduga varustatust ning toob kaasa hapniku vähenemise vees. Sulfaadid ja nende lagunemissaadused, eriti sulfiid, võivad teatud tingimustel avaldada veeorganismidele toksilist mõju. Standardkatsete tulemused näitavad, et mõned ksantaadid ja nende lagunemissaadused on mürgised veeselgrootutele ja kalaliikidele ning võivad bioakumuleeruda. Sulfaadid on juba loetletud põhjavee saasteainena, kuid tehtud seire ei ole olnud piisav. Seetõttu tuleks sulfaadid lisada pinna- ja põhjavee jälgimisnimekirja. Ksantaadid tuleks lisada pinnavee jälgimisnimekirja.

(10c)

Sellised ained nagu mikroplastid on selge oht rahvatervisele ja keskkonnale, aga ka põhitegevustele, nagu põllumajanduse arengule. Nende ainete ja muude osakeste olemasolu võib mõjutada mitte ainult vett, mida saavad kariloomad ja põllukultuurid, vaid ka mullaviljakust, ohustades seega praeguste ja tulevaste põllukultuuride tervist ja head arengut  (1a) .

(11)

Kuna teadlikkus segude ja seega mõjupõhise seire olulisusest keemilise seisundi kindlakstegemisel üha suureneb ning östrogeensete ainete jaoks on juba olemas piisavalt usaldusväärsed mõjupõhise seire meetodid, peaksid liikmesriigid kohaldama selliseid meetodeid selleks, et hinnata östrogeensete ainete kumulatiivset mõju pinnaveekogudes vähemalt kahe aasta vältel. See võimaldab võrrelda mõjupõhise seire tulemusi tulemustega, mis on saadud direktiivi 2008/105/EÜ I lisas loetletud kolme östrogeense aine seireks kasutatavate tavapäraste meetoditega. Seda võrdlust kasutatakse selleks , et hinnata , kas mõjupõhiseid seiremeetodeid saab kasutada usaldusväärsete sõeluuringumeetoditena . Selliste sõeluuringumeetodite rakendamise eelis seisneb võimaluses hinnata kõikide sarnase toimega östrogeensete ainete, mitte üksnes direktiivi 2008/105/EÜ I lisas loetletud ainete mõju. Direktiivis 2000/60/EÜ esitatud keskkonnakvaliteedi standardi määratlust tuleks muuta, et tagada, et see hõlmaks ka võimalikke tulevasi künnisväärtusi, mis kehtestatakse mõjupõhise seire tulemuste hindamiseks.

(11)

Veekogude keemilise seisundi praeguste ja tavapäraste seiremeetoditega ei saa üldiselt kindlaks määrata keerukate kemikaalide segude mõju vee kvaliteedile. Kuna teadlikkus segude ja seega mõjupõhise seire olulisusest keemilise seisundi kindlakstegemisel üha suureneb ning östrogeensete ainete jaoks on juba olemas piisavalt usaldusväärsed mõjupõhise seire meetodid, peaksid liikmesriigid kohaldama selliseid meetodeid selleks, et hinnata östrogeensete ainete kumulatiivset mõju pinnaveekogudes vähemalt kahe aasta vältel. See võimaldab võrrelda mõjupõhise seire tulemusi tulemustega, mis on saadud direktiivi 2008/105/EÜ I lisas loetletud kolme östrogeense aine seireks kasutatavate tavapäraste meetoditega. See võrdlus tuleks lisada komisjoni avaldatavasse hindamisaruandesse , milles hinnatakse , kas mõjupõhised seiremeetodid annavad usaldusväärseid ja täpseid andmeid ning kas neid võib kasutada usaldusväärsete sõelumismeetoditena . Selliste sõeluuringumeetodite rakendamise eelis seisneb võimaluses hinnata kõikide sarnase toimega östrogeensete ainete, mitte üksnes direktiivi 2008/105/EÜ I lisas loetletud ainete mõju . Komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 2008/105/EÜ täiendamiseks, et sätestada liikmesriikidele kord kasutada mõjupõhiseid seiremeetodeid, et hinnata ka muude ainete sisaldust veekogudes, enne kui tulevikus kehtestatakse võimalikud mõjul põhinevad käivitusväärtused . Direktiivis 2000/60/EÜ esitatud keskkonnakvaliteedi standardi määratlust tuleks muuta, et tagada, et see hõlmaks ka võimalikke tulevasi künnisväärtusi, mis kehtestatakse mõjupõhise seire tulemuste hindamiseks.

(11a)

Nagu on nõutud direktiivis 2006/118/EÜ, tuleks kehtestada rangemad läviväärtused, kui põhjavee kvaliteedistandardite tõttu võivad direktiivi 2000/60/EÜ keskkonnaalased eesmärgid seotud veekogude osas saavutamata jääda. Direktiivis 2006/118/EÜ sätestatud nõuet tuleks veelgi laiendada, et kaitsta paremini tundlikke alasid reostuse eest.

(12)

Liidu veealaste õigusaktide hindamisel (58) (edaspidi „hindamine“) jõuti järeldusele, et pinna- ja põhjavett mõjutavate saasteainete kindlakstegemist ja loetellu kandmist ning uutest teadusandmetest lähtuvalt nende jaoks kvaliteedistandardite kehtestamist ja selliste standardite muutmist saaks kiirendada. Kui nimetatud ülesandeid, mida täidetakse direktiivi 2000 / 60 /EÜ artiklites 16 ja 17 ning direktiivi 2006/118/EÜ artiklis 10 praegu sätestatud seadusandliku tavamenetluse raames, täidaks komisjon, saaks tõhustada pinna- ja põhjaveega seotud jälgimisnimekirja mehhanismide toimimist, eelkõige seoses loetellu kandmise, seire ja tulemuste hindamise aja ja järjestusega , tugevdada seoseid jälgimisnimekirja mehhanismi ja saasteainete loetelude läbivaatamise vahel ning võtta saasteainete loetelude muutmisel kiiremini arvesse teaduse arengut. Seepärast ning tulenevalt vajadusest muuta uutest teadusandmetest ja tehnilistest teadmistest lähtuvalt kiiresti saasteainete loetelusid ja nendega seotud keskkonnakvaliteedi standardeid, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte direktiivi 2008/105/EÜ I lisa muutmiseks seoses kõnealuse lisa A osas esitatud prioriteetsete ainete nimistu ja vastavate keskkonnakvaliteedi standarditega ning samuti direktiivi 2006/118/EÜ I lisa muutmiseks seoses nimetatud lisas esitatud põhjavee saasteainete loetelu ja asjaomaste kvaliteedistandarditega. Selles kontekstis peaks komisjon võtma arvesse pinna- ja põhjaveega seotud jälgimisnimekirjades olevate ainete seire tulemusi. Sellest tulenevalt tuleks direktiivi 2000/60/EÜ artiklid 16 ja 17 ning kõnealuse direktiivi X lisa, samuti direktiivi 2006/118/EÜ artikkel 10 välja jätta.

(12)

Liidu veealaste õigusaktide hindamisel (58) (edaspidi „hindamine“) jõuti järeldusele, et pinna- ja põhjavett mõjutavate saasteainete kindlakstegemist ja loetellu kandmist ning uutest teadusandmetest lähtuvalt nende jaoks kvaliteedistandardite kehtestamist ja selliste standardite muutmist saaks kiirendada. Seepärast tuleks direktiivi 2008 / 105 /EÜ I lisa edaspidise läbivaatamise raames seoses kõnealuse lisa A osas ja direktiivi 2006/118/EÜ I lisas sätestatud prioriteetsete ainete nimistu ja vastavate keskkonnakvaliteedi standarditega parandada pinna- ja põhjavee jälgimisnimekirjade toimimist, eelkõige loetellu kandmise, seire ja tulemuste hindamise ajastust ja järjestust , tugevdada seoseid jälgimisnimekirjade mehhanismi ja saasteainete loetelude läbivaatamise vahel ning kohandada saasteainete loetelude läbivaatamisperioodi, et võtta kiiremini arvesse teaduse arengut. Selles kontekstis peaks komisjon võtma arvesse pinna- ja põhjaveega seotud jälgimisnimekirjades olevate ainete seire tulemusi. Sellest tulenevalt tuleks direktiivi 2000/60/EÜ artiklid 16 ja 17 ning kõnealuse direktiivi X lisa, samuti direktiivi 2006/118/EÜ artikkel 10 välja jätta , säilitades seejuures vajaduse võtta meetmeid, mille eesmärk on lõpetada või järk-järgult kõrvaldada prioriteetsete ohtlike ainete keskkonda juhtimine, heide ja kadu .

(12a)

Üldiselt näitavad toimivuskontrolli järeldused, et direktiivid on üldjoontes eesmärgipärased ja neid on võimalik parandada, sealhulgas kiirendada nende eesmärkide nõuetekohast rakendamist, mida oleks võimalik saavutada suurema liidu poolse rahastamisega. Hindamine näitab, et direktiivid on seni üldiselt viinud veekogude kaitse kõrgemale tasemele ja parandanud üleujutusriskide juhtimist.

(13a)

Kõik otsused ainete valiku, läbivaatamise ja keskkonnakvaliteedi standardite kehtestamise kohta peaksid põhinema riskihindamisel ning järgima proportsionaalset, läbipaistvat ja teaduspõhist lähenemisviisi ning võtma arvesse Euroopa Parlamendi, liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmade soovitusi.

(13b)

Kuigi direktiivis 2000/60/EÜ on sätestatud vee kvantiteedi ja kvaliteedi edendamiseks vajalikud eeskirjad, näitas toimivuskontroll, et kõnealuse direktiivi eesmärkide saavutamisel tehtud aeglased edusammud on muu hulgas tingitud piisavate rahaliste vahendite puudumisest ning õiguslikust ja ökoloogilisest keerukusest, sealhulgas võimalikest viivitustest, sest põhjavesi reageerib meetmetele aeglaselt, ja aruandluse ajakavast. Meetmed, mis parandavad veekogude seisundit jõgede ja ökosüsteemi teenuste taastamise kaudu, toovad rahalist kasu, mis kaalub üles kulud ja võib vähendada liikmesriikide vajalikke kulutusi. Lisaks osutab hindamine puudulikule rakendamisele, ebapiisavale ulatusele ning ebapiisavatele või sobimatutele taastamismeetmetele, millega tagada hüdroloogiline ja ökoloogiline ühendatus  (1a) .

(15)

Selleks, et tagada liidus võrdsed tingimused ja ühtlustatud lähenemisviisi kasutamine, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte direktiivi 2006/118/EÜ II lisa B osa muutmiseks eesmärgiga kohandada loetelu saasteainetest, mille puhul liikmesriigid peavad kaaluma riiklike läviväärtuste kehtestamist .

(15)

Selleks, et tagada liidus võrdsed tingimused ja ühtlustatud lähenemisviisi kasutamine, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte direktiivi 2006/118/EÜ II lisa B osa muutmiseks eesmärgiga kohandada loetelu saasteainetest, mille puhul liikmesriigid peavad kehtestama riiklikud läviväärtused .

(20a)

Selleks et tagada piisavad kaitsestandardid suure ökoloogilise väärtusega, haavatava või reostusega aladele, näiteks koobastele ja karstialadele, mis sisaldavad ökosüsteeme, mis on saastuse suhtes kõige haavatavamad ja mis kujutavad endast olulist joogiveevarustust, samuti endistele tööstusaladele ja muudele teadaoleva ajaloolise saastatusega aladele, peaks komisjon avaldama hinnangu selliste alade keemilise seisundi kohta ja esitama vajaduse korral seadusandliku ettepaneku direktiivi 2006/118/EÜ läbivaatamiseks.

(21)

Selleks, et tagada tulemuslik ja sidus otsuste tegemine ning suurendada koostoimet liidu muude kemikaale käsitlevate õigusaktide raames tehtava tööga, tuleks Euroopa Kemikaaliametile ette näha selgelt piiratud alaline roll jälgimisnimekirjadesse ning direktiivi 2008/105/EÜ I ja II lisas ja direktiivi 2006/118/EÜ I ja II lisas esitatud aineloeteludesse lisatavate ainete prioriteetsuse kindlaksmääramises ning asjakohaste teaduspõhiste kvaliteedistandardite tuletamises. Teatavate Euroopa Kemikaaliametile antud ülesannete täitmist peaksid oma arvamuste esitamise kaudu hõlbustama ameti riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee. Ühtlasi peaks Euroopa Kemikaaliamet tagama parema kooskõla eri keskkonnaalaste õigusaktide vahel, suurendades asjakohaste teaduslike aruannete üldsusele kättesaadavaks tegemise kaudu läbipaistvust seoses jälgimisnimekirjas olevate saasteainetega või kogu liidus kohaldatavate või riiklike keskkonnakvaliteedi standardite või läviväärtuste väljatöötamisega.

(21)

Selleks, et tagada tulemuslik ja sidus otsuste tegemine ning suurendada koostoimet liidu muude kemikaale käsitlevate õigusaktide raames tehtava tööga, tuleks Euroopa Kemikaaliametile ette näha selgelt piiratud alaline roll jälgimisnimekirjadesse ning direktiivi 2008/105/EÜ I ja II lisas ja direktiivi 2006/118/EÜ I ja II lisas esitatud aineloeteludesse lisatavate ainete prioriteetsuse kindlaksmääramises ning asjakohaste teaduspõhiste kvaliteedistandardite tuletamises. Teatavate Euroopa Kemikaaliametile antud ülesannete täitmist peaksid oma arvamuste esitamise kaudu hõlbustama ameti riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee. Ühtlasi peaks Euroopa Kemikaaliamet tagama parema kooskõla eri keskkonnaalaste õigusaktide vahel, suurendades asjakohaste teaduslike aruannete üldsusele kättesaadavaks tegemise kaudu läbipaistvust seoses jälgimisnimekirjas olevate saasteainetega või kogu liidus kohaldatavate või riiklike keskkonnakvaliteedi standardite või läviväärtuste väljatöötamisega. Seoses ravimite läviväärtuste hindamisega peaks ECHA tegema koostööd Euroopa Ravimiametiga (EMA).

(23)

Liidu veealaste õigusaktide alusel Euroopa Keskkonnaametile edastatavate andmevoogude, eelkõige direktiiviga 2008/105/EÜ nõutavate heiteandmike parem lõimimine direktiivi 2010/75/EL ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006  (61) alusel tööstusheite portaali kaudu edastatavate andmevoogudega muudab direktiivi 2008/105/EÜ artikli 5 kohase andmikega seotud aruandluse lihtsamaks ja tõhusamaks. Samal ajal vähendab see halduskoormust ja tippkoormust vesikonna majandamiskavade ettevalmistamisel. Selline lihtsustatud aruandlus koos meetmeprogrammide edenemist käsitleva mittetulemuslikuks osutunud vahearuandluse kaotamisega võimaldab liikmesriikidel teha rohkem pingutusi sellisest heitest aru andmiseks, mida tööstusheidet käsitlevad õigusaktid ei hõlma, kuid mis on hõlmatud direktiivi 2008/105/EÜ artikli 5 kohase heidet käsitleva aruandlusega.

(31)

On vaja võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut veekogude seisundi seire valdkonnas lähtuvalt direktiivi 2000/60/EÜ V lisas esitatud seirenõuetest. Seepärast tuleks liikmesriikidel lubada kasutada kaugseiretehnoloogia, Maa seire (Copernicuse programmi teenused) ning kohapealsete andurite ja seadmete abil saadud andmeid ja teenuseid, samuti kodanikelt saadud teadusandmeid, et kasutada ära tehisintellekti ning kõrgetasemelise andmeanalüüsi ja -töötlusega seotud võimalusi.

(31)

On vaja võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut ja parimaid võimalikke meetodeid veekogude seisundi seire valdkonnas lähtuvalt direktiivi 2000/60/EÜ V lisas esitatud seirenõuetest. Seepärast tuleks liikmesriikidel lubada kasutada kaugseiretehnoloogia, Maa seire (Copernicuse programmi teenused) ning kohapealsete andurite ja seadmete abil saadud andmeid ja teenuseid, samuti kodanikelt saadud teadusandmeid, et kasutada ära tehisintellekti ning kõrgetasemelise andmeanalüüsi ja -töötlusega seotud võimalusi.

(31a)

Energiasüsteemi ümberkujundamisega seotud tööstustegevus võib suurendada kahjulikku mõju veekvaliteedile. Selliste tulevaste mõjude, näiteks looduslike voolumustrite ja temperatuuri muutuste ning veereostuse leevendamiseks on vaja hinnata kõiki võimalikke tegureid ning meetmeid, mida võtta vee hea kvaliteedi saavutamiseks ja säilitamiseks. Seetõttu peaksid liikmesriigid korrapäraselt hindama energiasüsteemi ümberkujundamisega seotud tööstustegevuse mõju veekvaliteedile ja teavitama komisjoni uutest tuvastatud ohtudest, et oleks võimalik jälgimisnimekirja vastavalt ajakohastada. See hindamine peaks olema üldsusele kergesti kättesaadav ja ajakohastamist tuleks lubada väljaspool üldisi ajakohastamistsükleid, et tagada veekvaliteedi hindamise pidev täiustamine.

(31b)

Oma 11. detsembri 2019. aasta teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta ja 14. oktoobri 2020. aasta teatises keskkonnaasjades kohtu poole pöördumise võimaluste parandamise kohta lubas komisjon võtta meetmeid, et parandada kõigi liikmesriikide riiklikes kohtutes õiguskaitse kättesaadavust kodanike ja keskkonnavaldkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide jaoks, kellel on keskkonnamõjuga haldusaktide keskkonnaõigusele vastavuse suhtes konkreetseid kahtlusi. Viimati mainitud teatises kinnitab komisjon, et „võimalus pöörduda keskkonnaasjades kohtu poole Euroopa Liidu Kohtu ja liikmesriikide kohtute kui liidu kohtute kaudu on oluline tugimeede, mis aitab kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe kohasele üleminekule, ja see tugevdab kodanikuühiskonna rolli demokraatliku korra järelevalvajana“. Neid kohustusi tuleks rakendada ka direktiivi 2000/60/EÜ alusel.

(31c)

Nagu on kinnitatud Euroopa Liidu Kohtu praktikas  (1a) , tuleks valitsusvälistele keskkonnaorganisatsioonidele ja otseselt mõjutatud üksikisikutele anda kaebeõigus, et vaidlustada avaliku sektori asutuse otsus, millega on rikutud direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 4 osutatud keskkonnaalaseid eesmärke. Selleks et parandada õiguskaitse kättesaadavust asjaomastes küsimustes riikide kohtutes kogu liidus ning selleks, et valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid ja otseselt mõjutatud üksikisikud saaksid tugineda siseriiklikele õigusaktidele, kui nad vaidlustavad otsuseid, mis on vastuolus direktiiviga 2000/60/EÜ, tuleks direktiivi 2000/60/EÜ alusel kehtestada sätted õiguskaitse kättesaadavuse tagamiseks.

(32)

Ettenägematute ilmastikunähtuste – eelkõige äärmuslike üleujutuste ja pikaajaliste põudade – ning piiriülest juhuslikku reostust põhjustavate või süvendavate oluliste reostusjuhtumite sagenemisest tulenevalt tuleks liikmesriike kohustada tagama, et teave selliste juhtumite kohta edastatakse koheselt liikmesriikidele, keda need võivad mõjutada, ning tegema selliste liikmesriikidega tõhusat koostööd asjaomase sündmuse või juhtumi mõju leevendamiseks. Samuti on vaja tugevdada liikmesriikidevahelist koostööd ja ühtlustada piiriülese koostöö korda seoses direktiivi 2000/60/EÜ artikli 12 kohaste struktuursemate, st mittejuhuslike ja pikaajalisemate piiriüleste probleemidega, mida ei saa lahendada liikmesriigi tasandil. Kui on vaja Euroopa abi, võivad liikmesriikide pädevad asutused saata abitaotlusi komisjoni hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskusele, kus koordineeritakse võimalikke abipakkumisi ja abi saatmist liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1313/2013  (64) artikliga 15.

(32)

Ettenägematute ilmastikunähtuste – eelkõige äärmuslike üleujutuste ja pikaajaliste põudade – ning piiriülest reostust põhjustavate või süvendavate oluliste reostusjuhtumite sagenemisest tulenevalt tuleks liikmesriike kohustada tagama, et teave selliste juhtumite kohta edastatakse koheselt liikmesriikidele, keda need võivad mõjutada, ning tegema selliste liikmesriikidega tõhusat koostööd asjaomase sündmuse või juhtumi mõju leevendamiseks. Samuti on vaja tugevdada liikmesriikidevahelist koostööd ja ühtlustada piiriülese koostöö korda seoses direktiivi 2000/60/EÜ artikli 12 kohaste struktuursemate, st mittejuhuslike ja pikaajalisemate piiriüleste probleemidega, mida ei saa lahendada liikmesriigi tasandil. Kui on vaja Euroopa abi, võivad liikmesriikide pädevad asutused saata abitaotlusi komisjoni hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskusele, kus koordineeritakse võimalikke abipakkumisi ja abi saatmist liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1313/2013/EL  (64) artikliga 15. Võttes arvesse, et valglapiirkonnad võivad ulatuda ka väljapoole liidu territooriumi, aitaks direktiivi 2000/60/EÜ kohaste asjakohaste veekaitsesätete tõhus rakendamine ning asjakohane koordineerimine asjaomaste kolmandate riikidega kaasa ka direktiivis 2000/60/EÜ nende konkreetsete valglapiirkondade jaoks sätestatud eesmärkide saavutamisele, nagu on osutatud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 3 lõikes 5. Lisaks tuleks liidu geograafilises läheduses aset leidvaid relvakonflikte pidada erakorralisteks sündmusteks, tingituna nende ulatuslikust negatiivsest piiriülesest keskkonnamõjust, sealhulgas õhu-, pinnase- ja veereostusest. Kuna sellistest konfliktidest mõjutatud vesikonnad ulatuvad liidu aladele, peaksid komisjon ja liikmesriigid suurendama jõupingutusi, et tagada koordineerimine vastavate kolmandate riikidega, nagu on osutatud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 3 lõikes 5.

(32a)

Euroopa Kontrollikoda märgib oma 19. mai 2021. aasta eriaruandes „Põhimõtte „saastaja maksab“ ebajärjekindel kohaldamine ELi keskkonnapoliitikas ja -meetmetes“, et liikmesriigid kulutavad veevarustusele ja sanitaartingimuste tagamisele juba ligikaudu 100 miljardit eurot aastas ning nad peavad seda summat suurendama rohkem kui 25 %, et täita reovee puhastamist ja joogivett käsitlevate ELi õigusaktide eesmärgid. See ei hõlma investeeringuid, mis on vajalikud olemasoleva taristu uuendamiseks või veepoliitika raamdirektiivi ja üleujutuste direktiivi eesmärkide saavutamiseks. Lisaks maksavad liidu kasutajad veetariifide kaudu keskmiselt ligikaudu 70 % veevarustusteenuste osutamise kuludest, samal ajal kui riigikassa rahastab ülejäänud 30 %, kuigi esineb märkimisväärseid erinevusi piirkondade ja liikmesriikide vahel. Kuigi liidu kodumajapidamised tarbivad kogu veest vaid 10 %, tasuvad nad enamiku veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste kuludest, samas kui majandussektorid, mis avaldavad kõige suuremat survet taastuvatele mageveevarudele, osalevad kõige vähem nende kulutuste katmises.

(32b)

Pinna- ja põhjavee seisundi kindlakstegemise seireprogrammide kulusid rahastatakse üksnes liikmesriikide eelarvest. Kuna veekeskkonnast leitud kemikaalide hulk pidevalt muutub ja veekeskkonda ilmub üha rohkem uusi saasteaineid, on vaja pidevalt täiustada keemilisi analüüsimeetodeid, et tuvastada uued saasteained ning õigesti hinnata nende ökoloogilist mõju, samuti on kemikaalisegude mõju paremaks hindamiseks vaja välja töötada uued seiremeetodid, seejuures suurenevad seirekulud eeldatavasti veelgi. Nende kulude katmiseks ja kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 lõikes 2 sätestatud põhimõttega „saastaja maksab“ on oluline, et tootjad, kes viivad liidu turule tooteid, mis sisaldavad aineid, millel on tõendatud või võimalik negatiivne mõju inimeste tervisele ja veekeskkonnale, võtaksid rahalise vastutuse meetmete eest, mis on vajalikud nende äritegevuse käigus tekkinud ning pinna- ja põhjavees leiduvate ainete kontrollimiseks. Laiendatud tootjavastutuse süsteem on selle saavutamiseks tõenäoliselt kõige sobivam vahend, kuna see piiraks maksumaksja finantskoormust, stimuleerides samal ajal keskkonnasäästlikumate toodete väljatöötamist. Seepärast peaks komisjon koostama mõjuhinnangu, milles uuritakse direktiividesse 2006/118/EÜ ja 2008/105/EÜ laiendatud tootjavastutuse mehhanismi lisamist, mida kohaldataks direktiivides 2006/118/EÜ ja 2008/105/EÜ määratletud prioriteetsete ainete ning direktiivi 2006/118/EÜ ja direktiivi 2008/105/EÜ jälgimisnimekirjades määratletud uute saasteainete suhtes. Vajaduse korral tuleks mõjuhinnangule lisada seadusandlik ettepanek direktiivide 2006/118/EÜ ja 2008/105/EÜ läbivaatamiseks.

(32c)

Suurema arvu ainete või ainerühmade seirega kaasnevad suuremad kulud, aga ka vajadus suurema haldussuutlikkuse järele liikmesriikides, eriti nende puhul, kellel on vähem ressursse. Eespool toodut silmas pidades peaks komisjon looma ühise Euroopa seirevahendi seirenõuete haldamiseks, kui liikmesriigid seda taotlevad, et vähendada nende finants- ja halduskoormust. Komisjon peaks kindlaks määrama seirevahendi töömeetodid. Sellise vahendi kasutamine peaks olema vabatahtlik ja see ei tohiks piirata liikmesriikides juba kehtestatud korda.

(32d)

Tõendid näitavad, et veesektor vajab investeeringuid ning liidu rahastamine on äärmiselt oluline mõnede liikmesriikide jaoks, et täita juriidilisi kohustusi, mis on sätestatud direktiivides 2000/60/EÜ, 2008/105/EÜ ja 2006/118/EÜ. Kõik liikmesriigid peavad suurendama oma kulutusi vähemalt 20 %, et saavutada liidu veestandardid, ning rahastamispuudujääk kuni aastani 2030 ulatub kokku 289 miljardi euroni  (1a) . Seepärast on vaja tagada piisavate rahaliste vahendite ja inimressurside eraldamine veekogude seireks ja inspekteerimiseks kõigis liikmesriikides, muu hulgas asjakohaste liidu struktuurifondide ja programmide kaudu, samuti erasektori toetuste kaudu, sealhulgas laiendatud tootjavastutuse mehhanismi raames, kohe kui see on kasutusele võetud.

(34a)

Liikmesriigid peaksid soodustama sünergiat asjaomaste direktiivide nõuete vahel, mis käsitlevad nii andmete kogumist kui ka selliste digivahendite kasutuselevõttu nagu kaugseiretehnoloogia või Maa seire (Copernicuse programmi teenused).

(34b)

Pädevad asutused peaksid toetama koolitusi, oskuste arendamise programme ja investeeringuid inimkapitali, et toetada parimate tehnoloogiate ja uuenduslike lahenduste tõhusat rakendamist direktiivide raames. Teave peaks olema kättesaadav eri riikide keeltes, et parandada asjaomaste kohalike osalejate ja kodanike juurdepääsu asjakohastele andmetele kogu Euroopas.

(1)

Artikli 1 neljas taane asendatakse järgmisega:

1)

Artikli 1 punkti e neljas taane asendatakse järgmisega:

30a)

prioriteetsed ohtlikud ained – prioriteetsed ained, mis loetakse ohtlikuks, kuna need on teaduslikes aruannetes, asjakohastes liidu õigusaktides või asjakohastes rahvusvahelistes lepingutes tunnistatud toksiliseks, püsivaks ja bioakumuleeruvaks või samaväärset veekeskkonna puhul asjakohast ohtu põhjustavaks ;

30a)

prioriteetsed ohtlikud ained – prioriteetsed ained, mis loetakse ohtlikuks, kuna need on teaduslikes aruannetes, asjakohastes liidu õigusaktides või asjakohastes rahvusvahelistes lepingutes tunnistatud püsivaks, bioakumuleeruvaks ja toksiliseks (PBT) või väga püsivaks ja väga akumuleeruvaks (vPvB) või püsivaks , liikuvaks ja toksiliseks (PMT) või väga püsivaks ja väga liikuvaks (vPvM) või mis põhjustavad samaväärset ohtu seoses veekeskkonnaga, ning mille puhul tuleb võtta meetmeid vastavalt artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktile iv ;

35)

keskkonnakvaliteedi standard – konkreetse saasteaine või saasteainete rühma selline kontsentratsioon vees, settes või elustikus, mille ületamine ei ole inimeste tervise ja keskkonna kaitsmiseks lubatud, või sellist saasteainet või saasteainete rühma iseloomustav inimeste tervisele või keskkonnale kahjuliku mõju avaldumise künnisväärtus, mille mõõtmiseks on kasutatud sobivat mõjupõhist meetodit;

35)

keskkonnakvaliteedi standard – teatava saasteaine või saasteainete rühma selline kontsentratsioon vees, settes või elustikus, mille ületamine ei ole inimeste tervise ja keskkonna kaitsmiseks lubatud, või sellist saasteainet või saasteainete rühma iseloomustav inimeste tervisele või keskkonnale kahjuliku mõju avaldumise künnisväärtus, mille mõõtmiseks on kasutatud sobivat ja teaduslikult tõestatud mõjupõhist meetodit;

da)

punkt 37 asendatakse järgmisega:

37)

olmevesi — sama tähendus nagu direktiivis 80/778/EMÜ, viimati muudetud direktiiviga 98/83/EÜ ;

db)

Artikli 2 punkti 40 esimene lõik asendatakse järgmisega:

40)

heite piirväärtused — heidete teatavates konkreetsetes parameetrites väljendatud mass, kontsentratsioon ja/või tase, mida ei või ühe või mitme ajavahemiku kestel ületada. Heite piirväärtused võivad ette näha ka teatavate ainerühmade, -liikide või -kategooriate jaoks, eelkõige nende jaoks, mida on nimetatud artiklis 16 .

iv)

rakendavad liikmesriigid vajalikke meetmeid, et järk-järgult vähendada prioriteetsetest ainetest ja vesikonnaspetsiifilistest saasteainetest tulenevat reostust ning teha korraga või järk-järgult lõpp prioriteetsete ohtlike ainete heitele, keskkonda juhtimisele ja kaole,

iv)

rakendavad liikmesriigid vajalikke meetmeid, et järk-järgult vähendada prioriteetsetest ainetest ja vesikonnaspetsiifilistest saasteainetest tulenevat reostust , heidet, keskkonda juhtimist ja kadu ning teha korraga või järk-järgult lõpp prioriteetsete ohtlike ainete heitele, keskkonda juhtimisele ja kaole asjakohase tähtaja jooksul ja igal juhul mitte hiljem kui 20 aastat pärast seda , kui asjaomane prioriteetne aine on kantud direktiivi 2008/105/EÜ I lisa A osas esitatud ohtlike ainete loetellu. Seda tähtaega kohaldatakse, ilma et see piiraks muudes kohaldatavates liidu õigusaktides sätestatud rangemate tähtaegade kohaldamist;

ba)

punkti c lisatakse järgmine lõik 1a:

aa)

lisatakse järgmine lõige:

7a)

7b)

c)

meetmed tõhusa ja püsiva veekasutuse edendamiseks, et mitte seada ohtu artiklis 4 osutatud eesmärkide saavutamist;

„c)

meetmed tõhusa ja kestliku veekasutuse edendamiseks, sealhulgas põllumajanduses, et mitte seada ohtu artiklis 4 osutatud eesmärkide saavutamist;“

8a)

—

asjaomaseid lube kontrollitakse ja vajaduse korral vaadatakse nad läbi ,

„—

asjaomaseid lube kontrollitakse ja vaadatakse läbi ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel need peatatakse , kui see on asjakohane,“

9a)

9a)

a)

kavad ja projektid, mis võivad olla vastuolus artikli 4 nõuetega, sealhulgas selleks, et vältida veekogude seisundi halvenemist ja saavutada vee hea seisund, hea ökoloogiline potentsiaal ja/või vee hea keemiline seisund, kui neid nõudeid ei ole juba sätestatud direktiivi 2011/92/EL artiklis 11;

b)

artiklis 11 osutatud meetmeprogrammid, artikli 13 lõikes 1 osutatud liikmesriikide vesikonna majandamiskavad ja artikli 13 lõikes 5 osutatud liikmesriikide täiendavad programmid või majandamiskavad.

10)

10a)

b)

lõige 4 jäetakse välja.

18a)

20)

X lisa jäetakse välja.

20)

IX ja X lisa jäetakse välja.

ba)

kriteeriumid põhjavee hea ökoloogilise seisundi hindamiseks.

aa)

lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

aa)

lõikele 5 lisatakse järgmine lõik:

4a)

(f)

teadusprojektid ja teadusartiklid, sealhulgas modelleerimisel või muud liiki prognooshindamisel põhinev teave suundumuste ja prognooside kohta, samuti kaugseiretehnoloogia, Maa seire (Copernicuse programmi teenused) ning kohapealsete andurite ja seadmete abil saadud andmed ja teave ning kodanikelt saadud teadusandmed, mis võimaldavad kasutada ära tehisintellekti ning kõrgetasemelise andmeanalüüsi ja -töötlusega seotud võimalusi;

f)

teadusprojektid, teadusartiklid ja teaduslikud tõendid , sealhulgas teave materiaalsete ja termiliste saasteainete mõju ning maapealsee ja maa-aluse kaevandus- ja taristutegevuse mõju kohta põhjavee ökosüsteemidele ja põhjaveest sõltuvatele ökosüsteemidele ning nende elurikkusele, modelleerimisel või muud liiki prognooshindamisel põhinev teave suundumuste ja prognooside kohta, samuti kaugseiretehnoloogia, Maa seire (Copernicuse programmi teenused), kohapealsete andurite ja seadmete abil saadud teave ja andmed ning kodanikelt saadud teadusandmed, kasutades ära tehisintellekti ning kõrgetasemelise andmeanalüüsi ja -töötluse pakutavaid võimalusi;

6a)

6b)

Lisatakse järgmine artikkel:

6c)

6d)

a)

asjaolu, et seirevahendi kasutamine on vabatahtlik ja sellega ei piirata liikmesriikides juba kehtestatud süsteeme;

b)

tegevuskord, mis on mõeldud liikmesriikidele, kes kavatsevad seirevahendit kasutada ja mis hõlmab muu hulgas kohustuslikku komisjoni teavitamist, riikide täpseid seirevajadusi ja -suutlikkust, proovide haldamise kohta täpsete protokollide pidamist ning ajavahemikku, mille jooksul nad kavatsevad mehhanismi kuuluda;

c)

rahastamisallikad, mis võivad hõlmata asjakohaseid liidu struktuurifonde ja programme, samuti erasektori tehtavaid osamakseid, sealhulgas laiendatud tootjavastutuse mehhanismi raames, kui see on kooskõlas artikliga 6ac kehtestatud.“

f)

liidu teadusprogramme ja teadusartikleid, sealhulgas kaugseiretehnoloogia, Maa seire (Copernicuse programmi teenused) ning kohapealsete andurite ja seadmete abil saadud teavet, ja/või kodanikelt saadud teadusandmeid, et kasutada ära tehisintellekti ning kõrgetasemelise andmeanalüüsi ja -töötlusega seotud võimalusi ;

f)

liidu teadusprogramme ja teadusartikleid, sealhulgas kaugseiretehnoloogia, Maa seire (Copernicuse programmi teenused) ning kohapealsete andurite ja seadmete abil saadud ajakohast teavet, ja/või kodanikelt saadud teadusandmeid, et kasutada ära võimalusi, mida pakub parim võimalik tehnika, mis võib hõlmata tehisintellekti, kõrgetasemelist andmeanalüüsi ja -töötlust ;

g)

asjaomastelt sidusrühmadelt saadud märkusi ja teavet.

g)

asjaomastelt sidusrühmadelt , sealhulgas liikmesriikide reguleerivatelt asutustelt ja muudelt asjakohastelt organitelt saadud märkusi ja teavet.

1a)

4a)

a)

saasteainetest tulenev risk, sealhulgas nende ohtlikkus, sisaldus keskkonnas ja kontsentratsioon, mille ületamisel võib eeldada mõju ilmnemist;

a)

saasteainetest tulenev risk, sealhulgas nende ohtlikkus, sisaldus keskkonnas ja kontsentratsioon, mille ületamisel võib eeldada mõju , sealhulgas kumulatiivse mõju ilmnemist;

(e)

teadusprojektid ja teadusartiklid , sealhulgas modelleerimisel või muud liiki prognooshindamisel põhinev teave suundumuste ja prognooside kohta, samuti kaugseiretehnoloogia, Maa seire (Copernicuse programmi teenused) ning kohapealsete andurite ja seadmete abil saadud andmed ja teave ning kodanikelt saadud teadusandmed, mis võimaldavad kasutada ära tehisintellekti ning kõrgetasemelise andmeanalüüsi ja -töötlusega seotud võimalusi.

e)

teadusprojektid , teadusartiklid ja teaduslikud tõendid , sealhulgas modelleerimisel või muud liiki prognooshindamisel põhinev teave suundumuste ja prognooside kohta, samuti kaugseiretehnoloogia, Maa seire (Copernicuse programmi teenused) ning kohapealsete andurite ja seadmete abil saadud teave ja andmed ning kodanikelt saadud teadusandmed, mille puhul kasutatakse ära tehisintellekti ning kõrgetasemelise andmeanalüüsi ja -töötlusega seotud võimalusi.

7a)

7b)

a)

asjaolu, et seirevahendi kasutamine on vabatahtlik ja sellega ei piirata liikmesriikides juba kehtestatud süsteeme;

b)

tegevuskord, mis on mõeldud liikmesriikidele, kes kavatsevad seirevahendit kasutada ja mis hõlmab muu hulgas kohustuslikku komisjoni teavitamist, riikide täpseid seirevajadusi ja -suutlikkust, proovide haldamise kohta täpsete protokollide pidamist ning ajavahemikku, mille jooksul nad kavatsevad mehhanismi kuuluda;

c)

rahastamisallikad, mis võivad hõlmata asjakohaseid liidu struktuurifonde ja programme, samuti erasektori tehtavaid osamakseid, sealhulgas laiendatud tootjavastutuse mehhanismi raames, kui see on kooskõlas artikliga 8ba kehtestatud.“

8a)

8b)

8c)

8d)

10a)

10.

Heljum, sealhulgas mikro-/nanoplast.

10.

Heljum, sealhulgas mikro-/nanoplast , ning materjalid, mis teadaolevalt tekitavad mikro- või nanoplasti.

1a)

10.

Heljum, sealhulgas mikro-/nanoplast.

10.

Heljum, sealhulgas mikro-/nanoplast , ning materjalid, mis teadaolevalt tekitavad mikro-/nanoplasti .

da)

metallide kohta keskkonnakvaliteedi standardite kehtestamisel võetakse biosaadavuse mudelite puhul arvesse mitmesuguseid veekvaliteedi parameetreid, mis metallide biosaadavust mõjutavad.