Nõukogu määrus (EÜ) nr 174/2000,

24. jaanuar 2000,

millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3433/91 selles osas, mille kohaselt on kehtestatud Jaapanist pärinevate gaasitoitega tulekiviga ühekordselt täidetavate tulemasinate impordi suhtes kohaldatav lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed [1], eriti selle artikli 11 lõiget 6,

võttes arvesse komisjoni esitatud ettepanekut

ning arvestades, et:

A. MENETLUS

1. Kehtivad meetmed

(1) Nõukogu kehtestas määrusega (EMÜ) nr 3433/91 [2] (edaspidi "lõplikku tollimaksu käsitlev määrus") lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Jaapanist, Hiina Rahvavabariigist, Korea Vabariigist ja Taist pärinevate gaasitoitega tulekiviga ühekordselt täidetavate tulemasinate impordi suhtes. Jaapani puhul sätestati tollimaksumääraks 35,7 %.

(2) Hiina suhtes muudeti lõplikku tollimaksu käsitlevat määrust 1995. aastal määrusega (EÜ) nr 1006/95. [3] Tai osas asendati see 1997. aasta märtsis määrusega (EÜ) nr 423/97 [4].

2. Läbivaatamise algatamine

(3) 1996. aasta mais avaldas komisjon teadaande Jaapanit ja Korea Vabariiki käsitlevate meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta [5]. Pärast nimetatud teadaande avaldamist laekus komisjonile taotlus Jaapanist pärinevate gaasitoitega tulekiviga ühekordselt täidetavate tulemasinate impordi läbivaatamise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 (edaspidi "algmäärus") artikli 11 lõikele 2, mille BIC S.A. ja Flamagas S.A. nimel esitas Tulemasinatootjate Euroopa Föderatsioon. Hiljem avaldas nimetatud taotluse suhtes toetust ka Swedish Match S.A. Koos toodavad BIC S.A., Flamagas S.A. ja Swedish Match S.A peaaegu kõik ühenduses valmistatavad vaatlusalused tooted.

(4) Taotlus sisaldas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et meetmete kehtivuse lõppemisega võib kaasneda dumpinguhinnaga impordi oht. Väidetava ohu olemasolu kinnitasid tõendid alakoormusega tootmisvõimsuste kohta Jaapanis ja tõendid selle kohta, et Jaapanist pärineva impordi tõttu langeksid viivitamatult ühenduse tootjate hinnad. Lisaks sellele väideti, et selline olukord muudaks ühenduse kõnealuse tootmisharu veelgi haavatavamaks.

(5) Seepärast teatas komisjon, et lõpliku tollimaksu käsitlev määrus vaadatakse Jaapani osas uuesti läbi [6]. Läbivaatamine algatati vastavalt algmääruse artikli 11 lõigetele 2 ja 3, sest ka vahepealne läbivaatamine tundus olevat otstarbekas. Korea suhtes meede lõpetati [7].

3. Kordusuurimine

(6) Komisjon teavitas ametlikult ainsat teadaolevatel andmetel asjaga seotud tootjat ekspordiriigis (Tokai Corporation), selle ühenduses paiknevat sidusimportijat (Tokai Seiki GmbH) ning ekspordiriigi esindajaid ja kaebuse esitajaid.

(7) Otseselt asjassepuutuvatele isikutele anti võimalus esitada oma seisukohad kirjalikult ja taotleda asja arutamist. Üks kaebuse esitaja taotles asja arutamist ja see taotlus rahuldati.

(8) Komisjon saatis kõigile teadaolevatel andmetel asjaga seotud osalistele küsimustikud ja sai üksikasjalikud andmed kaebuse esitanud ühenduse tootjatelt, nende tütarettevõtetelt, Jaapani eksportijalt ja ühenduses asuvalt sidusimportijalt.

(9) Komisjon püüdis leida kõik andmed, mida ta uurimise seisukohast vajalikuks pidas, ja kontrollis nimetatud andmeid ning teostas kontrolli järgmiste ettevõtete ruumides:

Ühenduse tootjad ja nende tütarettevõtted

- BIC S.A. (BIC-i kontsern), Clichy, Prantsusmaa,

- BIC BJ 75, Redon, Prantsusmaa,

- BIC Deutschland GmbH & Co., Ettlingen, Saksamaa,

- BIRO BIC Ltd, London, Ühendkuningriik,

- Laforest BIC S.A., Tarragona, Hispaania,

- Swedish Match Lighters B.V., Assen, Holland,

- Swedish Match Lighters (sealhulgas Cricket SA), Rillieux-la-Pape, Prantsusmaa,

- Arnold Andre GmbH & Co., KG, Bünde, Saksamaa,

- Flamagas S.A., Barcelona ja Llinas del Valle, Hispaania.

Päritoluriigi tootja

- Tokai Corporation Japan, Tokyo, Jaapan.

(10) Dumpingu, kahjude ja ühenduse huvide määratlemisel hõlmas uurimine geograafiliselt 15 liikmesriigist koosneva ühenduse.

(11) Dumpingut käsitlev uurimine hõlmas ajavahemiku 1. jaanuarist 1996 kuni 30. septembrini 1996 (edaspidi "uurimisperiood"). Kahjude uurimine hõlmas ajavahemiku 1992. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni.

(12) Uurimine kestis kauem kui algmääruse artikli 11 lõikega 5 on ette nähtud. Selle põhjuseks oli komisjoni arvamus, et algselt kogutud ja läbivaadatud andmed pole uue dumpinguvastase tollimaksu alusteks piisavad ja kahjustava dumpingu kordumise tõenäosuse täpseks hindamiseks on vaja uurimise lõppstaadiumis teha eksportija kontrollkülastus. Lisaks sellele pikendasid uurimist märgatavalt ka komisjoni kaks esialgset ettepanekut dumpinguvastase tollimaksu säilitamise kohta, mis põhjustasid nõukogus pikki arutelusid.

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. Vaatlusalune toode

(13) Vaatlusalused tooted on gaasitoitega tulekiviga ühekordselt täidetavad taskutulemasinad (edaspidi "ühekordselt kasutatavad tulekiviga tulemasinad"), mis kuuluvad CN-koodi 96131000 alla.

Taotlus muude tulemasinate hõlmamiseks

(14) Seoses sellega tuleks meenutada, et turul on ka muid ühekordselt kasutatavaid tulemasinaid (niinimetatud elektrontulemasinad või piesotulemasinad), mille suhtes dumpinguvastaseid meetmeid ei kohaldata. Kaks kuud pärast kordusuurimise algatamist esitas Swedish Match S.A. taotluse laiendada kordusuurimise ulatust ka elektrontulemasinatele (ehk piesotulemasinatele) väites, et gaasitoitega tulekiviga ühekordselt täidetavad taskutulemasinad ja gaasitoitega ühekordselt täidetavad elektrontulemasinad (edaspidi "elektrontulemasinad") kuuluvad ühte ja samasse tooteliiki.

(15) Seoses nimetatud taotlusega tuleks meenutada, et 1990. aasta aprillis algatatud menetlus käsitleb gaasitoitega tulekiviga ühekordselt täidetavaid taskutulemasinaid ja juba on antud hinnang (vt eelkõige määrus (EMÜ) nr 3433/91, mis kinnitab nõukogu määruse (EMÜ) nr 1386/91 (EÜT L 133, 28.5.1991, lk 20) põhjenduses 11 esitatud esialgseid järeldusi), mille kohaselt elektrontulemasinate (põhilised) tehnilised omadused erinevad oluliselt nende ühekordselt kasutatavate tulekiviga tulemasinate omadustest, mille suhtes praegu dumpinguvastaseid tollimakse kohaldatakse. Taotlus ei sisaldanud tõendeid, mis näitaksid, et nimetatud järeldus ei ole enam tõene. Taotlus ei näidanud mingeid muutusi (põhilistes) tehnilistes omadustes, näiteks kumbagi liiki tulemasinate süütesüsteemis, mis oleksid võinud tühistada lõplikku tollimaksu käsitleva määruse järeldused.

(16) Kuna esitatud tõendid olid ebapiisavad põhjendamaks elektrontulemasinate hõlmamist uurimisse ja osaline, kes oli uurimistaotlust toetanud reservatsioonideta, esitas taotluse liiga hilja, ei saa kordusuurimise laiendamise taotlust rahuldada.

Erinevad suurused ja mudelid

(17) Lõpuks tuleks märkida, et kõnealust toodet valmistatakse eri suurustes ja erinevate mudelitena. Kõigil kõnealustel ühekordselt kasutatavatel tulekiviga tulemasinatel on samad põhilised tehnilised omadused ja sama põhiline kasutusotstarve ning nad täidavad sama funktsiooni. Nagu ka eelnevates uurimistes peeti kõiki ühekordselt kasutatavate tulekiviga tulemasinate mudeleid seepärast ühte tooteliiki kuuluvateks.

2. Samasugune toode

(18) Jaapanis toodetud ja sealsel siseturul müüdud ühekordselt kasutatavate tulekiviga tulemasinate osas näitas uurimine, et sellised tooted on igas mõttes identsed või väga sarnased kõnealusest riigist ühendusse eksporditud toodetega.

(19) Uurimine näitas ka seda, et kõnealusest riigist imporditud ühekordselt kasutatavate tulekiviga tulemasinate ja ühenduse tootmisharu toodetud ning ühenduse turul müüdud tulemasinate põhilised tehnilised omadused ja kasutusotstarve on samad. Seepärast tuleks ühenduse tootmisharu toodetud ja müüdud ühekordselt kasutatavaid tulekiviga tulemasinaid pidada kõnealusest riigist imporditud tulemasinatega samasugusteks toodeteks.

(20) Seepärast otsustati, et ühenduses toodetud ja müüdud ühekordselt kasutatavaid tulekiviga tulemasinaid ja Jaapanis toodetud ja müüdud ühekordselt kasutatavaid tulekiviga tulemasinaid tuleks pidada selliste Jaapanist ühendusse eksporditud toodetega samasugusteks toodeteks algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

C. DUMPING

1. Normaalväärtus

(21) Nagu ka esialgsete uurimiste puhul, oli Tokai Corporation ainus koostööd teinud eksportiv Jaapani tootja. Uurimisperioodi jooksul müüs ta kõnealust toodet oma kodumaisel turul 20 eri mudelina. Ainult kaht neist mudelitest eksporditi ühendusse.

(22) Leiti, et nimetatud eksportija vaatlusaluse toote kogu omamaine müük uurimisperioodi jooksul oli tüüpiline, sest sellise müügi kogumaht ületas algmääruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud künnise, mis on 5 % ekspordist. Mõlema kahe ühendusse eksporditud tootemudeli omamaine müük oli samuti tüüpiline, vastates samale 5 % kriteeriumile.

(23) Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4 pidi komisjon kontrollima tulutoova müügi osa kogumüügis, et määrata kindlaks, kas iga mudeli omamaine müük toimus tavakaubanduse raames. Uurimine näitas, et kogu uurimisperioodi jooksul toimunud omamaine müük oli tulutoov. Sellest tulenevalt võeti normaalväärtuse aluseks kahe kõnealuse mudeli kõigi omamaiste tehingute kaalutud keskmine müügihind.

2. Ekspordihind

(24) Kõnealuse eksportija kogu eksportmüük oli uurimisperioodi jooksul seotud ühenduses paikneva sidusettevõttega. Seepärast lähtuti ekspordihindade arvutamisel algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt edasimüügihinnast, mida oli kasutatud esimese iseseisva ostja puhul ja mida kohandati, et võtta arvesse kõiki importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulusid, sealhulgas tollimakse, dumpinguvastaseid tollimakse ja 5 % kasumimarginaali. Kasumimarginaal määratakse kindlaks kõnealuses sektoris sõltumatute importijate puhul mõistlikuks peetavate kasumimarginaalide põhjal.

(25) Kui ekspordihindade arvutamise puhul oli vaja kindlaks määrata importijate üldised, haldus- ja müügikulud, tehti seda käibe põhjal.

3. Võrdlemine ja dumpingumarginaal

(26) Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 10 ja 11 võrreldi kaalutud keskmist normaalväärtust mudeli kohta kaalutud keskmise ekspordihinnaga mudeli kohta nii tehasest hankimise tasandil kui ka samal kaubanduslikul tasandil. Õiglase võrdluse huvides lubati korrigeerida neid hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi, mille kohta esitati rahuldavad tõendid. Seega korrigeeriti transpordi-, kindlustus-, krediidi- ja pakendamiskulusid.

(27) Normaalväärtuse ja ekspordihindade võrdlusel ilmnes dumpingu olemasolu. Leiti, et dumpingumarginaal, mida väljendati protsendimäärana impordi CIF-väärtusest ühenduse tollipiiril, oli 208,1 %.

D. ÜHENDUSE TOOTMISHARU

(28) Käesolevas uurimises kasutatud ühenduse tootmisharu mõiste ei hõlma vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 1 punktile a Tokai Corporationi tütarettevõtet, Tokai Seiki GmbH-d, kes on vaatlusaluste toodete tootja ühenduses ja ainus koostööd tegev Jaapanist pärinevate ühekordselt kasutatavate tulekiviga tulemasinate importija ühenduses, sest ta on kõnealuse toote ainus importija ja sõltub täielikult ettevõttest Tokai Corporation Japan.

(29) Kui Tokai Seiki GmbH toodangut arvesse ei võeta, esindasid käesoleva uurimise käigus koostööd teinud kolm ühenduse tootjat (sealhulgas nende tütarettevõtted) peaaegu kogu ühenduse ühekordselt kasutatavate tulekividega tulemasinate toodangut. Seepärast moodustavad kolm kõnealust koostööd tegevat ühenduse tootjat ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 tähenduses.

E. KAHJU

1. Sissejuhatav märkus

(30) Lõplikku tollimaksu käsitleva määruse põhjenduses 15 tõdeti, et "kumulatiivne dumpinguhinnaga import Jaapanist, Hiina Rahvavabariigist, Korea Vabariigist ja Taist on tekitanud märgatavat kahju ühenduse tootmisharule". Korea Vabariiki käsitlev meede on vahepeal aegunud ning Hiina Rahvavabariiki ja Taid käsitlevaid meetmeid on muudetud vastavalt vahepealsete läbivaatamiste tulemustele, nagu on sedastatud käesoleva määruse põhjenduses 2, seepärast tuli Jaapanist pärineva impordi tegelikku mõju ja dumpingu kordumisel tekkida võivat mõju uurida eraldi.

2. Tarbimine ühenduses

(31) Ühekordselt kasutatavate tulekiviga tulemasinate ühenduse nähtava kogutarbimise arvutamiseks liideti ühenduse tootjate ühendusesisele müügile CN-koodi ex96131000 all deklareeritud kolmandatest riikidest pärineva impordi kogumaht. Hiinast aastatel 1994 ja 1995 toimunud impordi osas tehti korrektsioon (vt määruse (EÜ) nr 432/97 põhjendus 46). Selle põhjal kasvas nähtav aastatarbimine ühenduses 27 % võrra: 617,7 miljonilt ühikult 1992. aastal 785,4 miljoni ühikuni 1996. aastal.

3. Jaapanist pärineva impordiga seotud tegurid

Maht ja turuosa

(32) 1992. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal langes Jaapanist pärineva impordi absoluutne kogus väga madalale tasemele. Indekseeritud impordinäitaja oli 1992. aastal 100, 1993. aastal 150, 1994. aastal 33 ja 1995. aastal 83, samas kui sellise impordi müügiindeks uurimisperioodil oli kõigest 6,1. Jaapanist pärineva impordi turuosa langes 1992. aasta umbes 0,5 protsendilt uurimisperioodi ajaks 0,06 protsendini. Seega piiras uuritav dumpinguvastane meede tõhusalt Jaapanist pärinevate ühekordselt kasutatavate tulekiviga tulemasinate dumpinguhinnaga impordi mõju.

(33) Seoses sellega tuleks siiski märkida, et märkimisväärne osa üldisest impordist müüdi dumpinghinnaga. Eelkõige tuleks siin nimetada Mehhikost, Filipiinidelt ja Taist pärinevat importi, nagu on osutatud määruses (EÜ) nr 432/97.

Hinna allalöömine

(34) Komisjon arvutas, kui suures ulatuses löövad eksportijate hinnad ühenduse turul alla ühenduse tootjate hindu. Kogu eksportija müük toimus tema sidusimportijale ja seetõttu oli võrdlustasandiks müük esimesele sõltumatule kliendile ning aluseks võeti sidusimportijate ja ühenduse tootjate kaalutud keskmised müügihinnad ilma mahahindluste ja maksudeta. Sidusimportija nõutud hinda ei korrigeeritud seoses makstud dumpinguvastaste tollimaksudega.

(35) Võrdlus toimus hulgimüüjatele pakutavate hindade tasemel (jättes seega arvestamata müügi jaemüüjatele ja reklaamisektorile). Lisaks sellele võrreldi paljaste tulemasinate hindu (hõlmates siiski tulemasinad, mida eksportija esitas "pakituina"), sest eksportija ei eksportinud uurimisperioodi jooksul trükikirjaga ega vutlaris tulemasinaid.

(36) Samuti nagu esialgses uurimises ja vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 9 arvutati hinna allalöömine sarnase gaasitäitega (vt määruse 3433/91 põhjendus 13) tulemasinate puhul.

(37) Nende andmete põhjal leiti, et imporditud toodete keskmine hind oli uurimisperioodi ajal ühenduse tootjate kaalutud keskmisest hinnast 22,9 % võrra madalam. Seda arvu tuleb võrrelda keskmiselt 11,5 % võrra madalama hinnaga, mida näitas esialgne uurimine. Seepärast tuleb järeldada, et eksportijad löövad hinnataseme üha enam alla vaatamata sellele, et 35,7 % suuruse dumpinguvastase tollimaksu tõttu peab sidusimportija nõutav hind olema tõusnud.

4. Ühenduse tootmisharu olukord

Tootmine

(38) 1992–1996 aastani kasvas ühenduse tootmisharu tootmine 28 % võrra.

Tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(39) Tootmisvõimsuse rakendusaste kasvas 66 protsendilt 1992. aastal 73 protsendini 1994. aastal ja langes uurimisperioodi jooksul 71 protsendile. Nimetatud langusega samal ajal kasvas tootmisvõimsus. Kuigi teatati peaaegu 25 % suurusest tootmisvõimsuse kasvust, on tootmisvõimsuse kasv üsna hiljutine nähtus, sest 1992–1994 aastal ei kasvanud tootmisvõimsus märkimisväärselt.

Müügimaht

(40) Ühenduse tootmisharu müük ühenduse turul kasvas ühikutes mõõdetuna 33 % ajavahemikul 1992. aastast kuni uurimisperioodini.

Turuosa

(41) Ühenduse tootmisharu turuosa langes kasvaval turul üsna järjekindlalt 66 protsendilt 1992. aastal 46,8 protsendile 1995. aastal, tõustes seejärel kuni 53,6 protsendini uurimisperioodi ajal. Nimetatud turuosa on siiski pisut madalam kui 1990. aasta 57,3 protsendine turuosa (vt määruse (EÜ) nr 423/97 põhjendus 48), kuid see näitab, et ühenduse tootmisharu hakkab dumpinguhinnaga ekspordi mõjust toibuma.

Hinna areng ja müügi koguväärtus

(42) Tõdeti, et ühenduse tootmisharu kaalutud keskmine müügihind langes peaaegu 8 % võrra ajavahemikul 1992. aastast kuni uurimisperioodini. Seega ei kajastunud müügimahu positiivne areng käibes täiel määral: ühenduse turul toimunud müügi väärtus kasvas ainult 23 % võrra.

(43) On teada, et tulemasinaturg on hinnakõikumiste suhtes väga tundlik. See tähendab, et madala dumpinguhinnaga impordi puhul on ühenduse tootmisharu sunnitud turuosa, tootmistaseme ja tootmisvõimsuse rakendamise säilitamiseks oma hindu alandama või olema valmis turuosa kaotama, kui ta püüab oma hindu säilitada.

Tasuvus

(44) Pärast mitme aasta pikkust kahjumisolekut sai ühenduse tootmisharu 1991. aastal müügist pisut tulu ja 1992. aastal vähenes müügitulu mõnevõrra (vt määruse (EÜ) nr 423/97 põhjendus 55).

(45) Käesoleva uurimise võrdlustes võeti aluseks 1992. aasta. 1993. aastal halvenesid näitajad veelgi, kuid pärast seda on ühenduse tootmisharu majandustulemused järjekindlalt paranenud: võrreldes 1992. aastaga suurenes kasumimäär 1994. aastal rohkem kui kaks korda ja uurimisperioodil rohkem kui kolm korda.

(46) Ühenduse tootmisharu, mis antud juhul ei hõlma üht kaebuse esitajat, kelle andmed tasuvuse kohta polnud esitatud vastuvõetaval viisil, esitatud andmed näitavad sellest hoolimata, et alates 1992. aastast on ühenduse tootmisharu finantstulemused jätkuvalt madalamad kui lõplikku tollimaksu käsitlevas määruses kõnealuse tootmisharu jaoks sätestatud mõistlik kasum (vt kõnealuse määruse põhjendus 17). Tegelikult oli kasum 1992. ja 1993. aastal väga väike ja kuigi järgmistel aastatel paranes olukord märgatavalt, oli kasum siiski vähem kui pool sätestatud kahjustamist vältivast tasemest.

Varud

(47) Ühenduse tootmisharu ei kogunud märkimisväärseid varusid. Gaasi sisaldavate tulemasinate pikaajalise ladustamisega seotud ohtude tõttu on kõnealuses sektoris tavaks lõpetada tootmine, kui varud muutuvad liiga suureks. Lisaks sellele olid ratsionaliseerimismeetmete tulemusel üldvarud uurimisperioodi lõpus ligikaudu 30 protsenti väiksemad kui 1992. aasta lõpus.

Tööhõive

(48) 1992–1994. aastal oli ühenduse tootmisharu tööhõive stabiilne ja kasvas umbes 17 % võrra 1995. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni. Kuigi seda võib pidada toibumise märgiks, tuleks märkida, et 1992. aasta tööhõive näitajad olid madalaimad ja võrreldes 1989. aastaga olid need langenud 13 % (vt määruse (EÜ) nr 1006/95 põhjendus 49). Täheldati, et märkimisväärne osa tööhõive kasvust on seotud pigem müügi- ja haldustöö kui tootmisega.

Eksport

(49) Ühenduse tootmisharul läks eksporditurgudel hästi. Tema müük kasvas ühikutes mõõdetuna järjekindlalt 1992. w aastast kuni uurimisperioodini. Eksportmüük, mis moodustab umbes 60 % ühenduse tootmisharu kogutoodangust, kasvas nimetatud ajavahemiku jooksul 69 %.

5. Järeldus

(50) Ühenduse tootmisharu olukord on viimastel aastatel paranenud tänu müügi suurenemisele nii ühenduse turul kui ka kolmandates riikides. Selline areng langes kokku mitme dumpinguvastase tollimaksu kehtestamisega.

(51) Müügi suurenemine ühenduse turul toimus tõenäoliselt tarbimise kasvu ja vähemal määral ka ühenduse võetud dumpinguvastaste meetmete soodsa mõju tõttu.

(52) Ühenduse tootmisharu turuosa langustrend pöördus aastal 1995, kuid selle 53,6 % turuosa uurimisperioodil on siiski väiksem kui 1992. aasta turuosa.

(53) Nähtava tarbimise suurenemine ja dumpinguvastaste meetmete kehtestamine oleksid tavaoludes pidanud ühenduse turul mõjuma hindu tõstvalt. Sellest hoolimata leiti, et ühenduse tootmisharu hinnad on langenud 8 % võrra.

(54) Ühenduse tootmisharu müük ühenduse turul osutus uurimisperioodil tulusamaks kui näiteks 1992. aastal. Eksportijate hinnad löövad pärast dumpinguvastase tollimaksu kohaldamist ühenduse turul siiski alla ühenduse tootmisharu hinnad ja tulususe tase on ikkagi palju madalam kui lõplikku tollimaksu käsitlevas määruses sätestatud kahjustamist vältiv tase.

(55) Eespool öeldut silmas pidades leitakse, et ühenduse tootmisharu kannatab endiselt kahju, eriti tulususe ja turuosa kasvu osas. Jaapanist pärinevate ühekordselt kasutatavate tulekiviga tulemasinate impordi turuosa väiksuse tõttu ei olnud võimalik tuvastada põhjuslikku seost dumpinguhinnaga Jaapani impordi ja kõnealuse kahju vahel. Kõnealusest impordist tingitud kahju peetakse seepärast tähtsusetuks või vähemalt ebaoluliseks.

F. KAHJUSTAVA DUMPINGU KORDUMISE TÕENÄOSUS

1. Sissejuhatus

(56) Ühenduse tootmisharu taotles lõpliku tollimaksu uut läbivaatamist, väites, et on olemas kahjustava dumpingu kordumise tõenäosus. Selle küsimuse lahendamisel võeti arvesse mitmeid tegureid, eelkõige eksportijate kontsernikäitumist, kasutamata tootmisvõimsuste olemasolu eksportija Jaapanis paiknevas tootmisettevõttes, eksisteerivaid hinnakohustusi eksportija kontserni kuuluva ettevõtte ekspordi suhtes ja hinda, mille eksportija võiks määrata, kui tollimaks lõpetataks. Lisaks ühenduse tootmisharu olukorrale uuriti ka seda, kuidas võiks Jaapanist pärineva ekspordi taastamine mõjutada ühenduse tootmisharu, dumpingutavade olemasolu ja üldise impordi osa arengut ühenduse turul.

2. Eksportija kontsernikäitumine

(57) Viimastel aastatel on ühekordselt kasutatavaid tulekiviga tulemasinaid Jaapanist imporditud ja ühenduse turul müüdud ainult väikestes kogustes, eriti kui võrrelda paljudest muudest kolmandatest riikidest (eelkõige Hiina, Mehhiko, Filipiinid ja Tai) pärineva impordiga, millel hindade puhul leiti, et need on dumpingutasemel. Jaapanist pärineva impordi madala taseme puhul tuleb silmas pidada Tokai kontserni käitumist.

(58) Ainus eksportija uurimises, mis käsitles muu hulgas Mehhikost pärinevat importi ja mille tagajärjel kehtestati 1997. aasta märtsis dumpinguvastased meetmed, oli Tokai kontserni täisomanduses ja täiskontrolli all olev tütarettevõte, mis asutati pärast seda, kui Jaapanist pärinevate ühekordselt kasutatavate tulekiviga tulemasinate suhtes kehtestati dumpinguvastased meetmed (vt määruse (EÜ) nr 423/97 põhjendused 9 ja 36). Impordinäitajad osutavad, et pärast seda, kui 1991. aastal kehtestati Jaapanist pärineva impordi suhtes meetmed, on Mehhikost pärinev import asendanud Tokai Corporationi poolt nende Jaapanis asuvas tööstusettevõttes toodetud (ja Jaapanist eksporditud) impordi. Mehhikost pärinevate tulemasinate imporditud kogused on tõepoolest sarnased neile kogustele, mida Tokai Corporation tarnis Jaapanist ühenduse turule enne meetmete kehtestamist 1991. aastal. Lisaks sellele tuleks meenutada, et Tokai Corporation pani hinna langustrendile aluse 1980. aastate lõpus, müües Jaapani tulemasinaid dumpinguhinnaga. Sellist trendi tugevdas hiljem teiste Aasia tootjate dumpingutegevus ja dumpingu jätkamine Tokai Corporationi poolt Mehhikos asutatud tütarettevõtte kaudu.

(59) Eelnimetatut silmas pidades ei saa uurimisperioodi ajal täheldatud Jaapani impordi madala taseme põhjal järeldada, et 1991. aastal meetmete kehtestamisele järgnenud areng tuleneb eksportiva tootja tavalisest majanduskäitumisest, st uuritavatest meetmetest sõltumatust käitumisest. Tegelikult on see Tokai kontserni ilmse strateegia tagajärg.

(60) Seepärast tuleks olemasolevate meetmete aegumisele järgnevate tõenäoliste arengute uurimisel arvesse võtta, et alates 7. märtsist 1997 kehtestati määrusega (EÜ) nr 423/97 Mehhikost, Filipiinidelt ja Taist pärinevate ühekordselt kasutatavate tulekiviga tulemasinate impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased tollimaksud ja et Mehhiko eksportija, kelle suhtes praegu kehtivad dumpinguvastased meetmed, on Jaapani eksportija tütarettevõte.

3. Jaapani tootmisvõimsus

(61) 1992. aastast kuni uurimisperioodini langes eksportija tootmisvõimsus 54 % võrra. Lisaks tootmisvõimsuse langemisele langes 1992. aasta ja uurimisperioodi vahel 38 % võrra ka säilinud tootmisvõimsuse rakendusaste (protsentides väljendatuna).

(62) Uurimisperioodi ajal vastas kasutamata tootmisvõimsus eksportija Jaapanis paiknevas tööstusettevõttes suuremale kogusele kui 56,6 miljonit ühekordselt kasutatavat tulekiviga tulemasinat, mille Tokai Corporation eksportis Jaapanist 1989. aastal (st esialgse uurimise uurimisperioodi ajal). Samuti tuvastati, et 1992. aastast kuni uurimisperioodini oli absoluutne kasutamata tootmisvõimsus olnud üsna stabiilne, võttes arvesse, et samal ajal vähenesid tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste.

4. Kontserni teise ettevõtja suhtes kohaldatav hinnakohustus

(63) Pärast uuritava meetme kehtestamist viis eksportija ühenduse turule eksportimiseks mõeldud ühekordselt kasutatavate tulekiviga tulemasinate tootmise üle Mehhikosse ja esitas seejärel nimetatud riigist pärineva impordi suhtes hinnakohustuse, kui 1997. aasta märtsis leiti, et kõnealuse impordi suhtes on vaja kehtestada dumpinguvastased meetmed.

(64) Eksportijal on Jaapani tootmisettevõttes piisavalt vaba tootmisvõimsust, et tootmisliine Mehhikost Jaapanisse üle viimata tarnida ühenduse turule 1989. aasta ekspordist suurem kogus; samas võimaldaks see eksportijal nõuda ühenduse turul madalamat hinda kui see, mis on lubatud Mehhikost pärinevate toodete importimise puhul.

5. Dumpingu jätkumine ja võimalik eksportija poolt määratav hind

(65) Nagu eespool öeldud, jätkus uurimisperioodil Jaapanist pärinevate ühekordselt kasutatavate tulekiviga tulemasinate müük dumpinguhinnaga. Et imporditud tooteid müüdi hinnaga, mille dumpingumarginaal oli märkimisväärselt kõrgem kui esialgses uurimises, on tõenäoline, et dumping jätkub.

(66) Hoolimata dumpinguvastase tollimaksu kohaldamisest, olid impordihinnad uurimisperioodil ühenduse tootjate määratud keskmisest ühikuhinnast märkimisväärselt (22,9 %) madalamad. Kui dumpinguvastane tollimaks oleks esimesele sõltumatule ostjale määratud hinnast maha arvatud, oleksid impordihinnad olnud ühenduse tootmisharu hindadest 43,1 % võrra madalamad.

6. Mõju ühenduse tootmisharule

(67) Jätkuva dumpingu hindu allalööv mõju oli uurimisperioodil dumpinguvastase tollimaksu kohaldamise ja väikeste koguste importimise tõttu minimaalne. Eksportijal oli siiski piisavalt kasutamata tootmisvõimsust, et taasalustada Jaapanist pärinevate ühekordselt kasutatavate tulekiviga tulemasinate eksportimist märkimisväärsel tasemel, nt samal kui 1989. aastal imporditud koguste tase (56,6 miljonit). Kui selline kogus müüdaks ühenduse turul sama hinnaga, mida uurimisperioodil nõudis eksportija Saksamaal asuv tütarettevõte, langetaks see hindu ühenduse turul märgatavalt ning sellega kaasneks käibe ja turuosa vähenemine.

(68) 1989. aastal Jaapanist imporditud kogus vastaks praegu umbes 7,2 % suurusele turuosale. Nimetatud turuosa on niivõrd märkimisväärne, et mõjutab igal juhul ühenduse tootmisharu olukorda. Siiski ei olnud võimalik täpselt kindlaks määrata, kuidas mõjutaks meetmete kõrvaldamine selliseid tegureid nagu ühenduse tootmisharu turuosa, tulusus ja tööhõive, sest palju sõltub sellistest ebakindlatest teguritest nagu tarbimise kasv ühenduses ja märkimisväärsete koguste importimise taasalustamisest johtuv võimalik üldine hinnalangus.

(69) Selleks, et hinnata Jaapanist pärinevate ühekordselt kasutatavate tulekiviga tulemasinate märkimisväärsete koguste ühenduse hinnast märkimisväärselt madalama hinnaga importimise tõenäolist mõju ühenduse tootmisharule, teostati põhiliste piirkondlike turgude teatavate konkreetsete aspektide üldine analüüs.

(70) Tõdeti, et Saksamaa turgudel valitses äge konkurents, sest suuremad turustajad ja eelkõige selvehallide ketid valivad tavaliselt iga oma müügipunktides pakutava toote puhul ühe või kaks tarnijat ja löövad selliselt kõnealuste tarnijate hinnad alla. Sellises olukorras välistab isegi kõige väiksem hinna allalöömine ühenduse tootmisharu juurdepääsu suurt hulka tarbijaid esindavatele jaotusvõrkudele. Edaspidiste hinna allalöömiste mõju oleks seega märkimisväärne nii turuosa kaotuse kui ka tulususe vähenemise osas, sest jaotusvõrkudele juurdepääsemiseks sõlmitud lepingute pikaajalisuse tõttu kestaks selline mõju tõenäoliselt pikka aega.

(71) Lisaks sellele tuvastati ka see, et tootjate tasandil on Ühendkuningriigis hinnad suhteliselt madalad ja ühenduse tootjad ei ole end sealsel turul eriti hästi sisse seadnud. Niisugustel asjaoludel raskendaks hindade edaspidine allalöömine ühenduse tootjate ühekordselt kasutatavate tulekiviga tulemasinate pääsemist niigi raskele turule ja vähendaks veelgi nende müügi tulusust.

(72) Tõdeti, et Prantsusmaa turul on tihe konkurents, sest seal asuvad ühenduse kahe suurema tootja tootmisettevõtted, kuid hinnalangus paistis olevat väiksem kui näiteks Saksamaal ja Ühendkuningriigis. Edaspidise suurema hinna allalöömisega kaasneks tõenäoliselt kiirem hindade langus ja turuosa kaotus.

(73) Lisaks tõdeti veel, et kahel ühenduse tootjal on tootmisettevõtted Hispaanias ja et nad on endid sealsel turul hästi sisse seadnud. Leiti, et Hispaania turgu varustavad olulises osas ühendusevälised tootjad, sest Hispaania oli 1995. aastal importivate liikmesriikide seas teisel kohal ning võrreldes Prantsusmaa ja Saksamaaga olid sealsed hinnad madalad. Üks Hispaanias asuvatest tootjatest teatas, et täiendav ratsionaliseerimine ja kulude vähendamine tema tootmisettevõttes ei ole võimalik; turuosa märkimisväärse vähenemise või Hispaania turul toimuva hinnasõja tagajärjel tuleks nende tootmisettevõte tõenäoliselt sulgeda, eriti kui nimetatud vähenemisega kaasneks samalaadne areng lähedalasuval tähtsal Prantsusmaa turul.

7. Üldise impordi maht ja hinnad

(74) Nagu eespool öeldud, otsustas Jaapani eksportija tarnida ühenduse turule Mehhikos valmistatud tooteid, mille suhtes kehtestati dumpinguvastased meetmed 1997. aasta märtsis. Seepärast oli 1991. aastal kehtestatud meetme parandav mõju palju väiksem, kui see oleks olnud tavaoludes.

(75) Lisaks sellele suurenes ühekordselt kasutatavate tulekiviga tulemasinate üldine import 1992. aastast kuni uurimisperioodini 74 % võrra, mis on palju suurem samal ajavahemikul toimunud tarbimise kasvust. Sellest tulenevalt kasvas nimetatud impordi turuosa 33,5 protsendilt 1992. aastal 53 protsendini 1995. aastal ja langes 46,3 protsendini 1996. aastal.

(76) Aastatel 1992–1998 järjestikku kehtestatud dumpinguvastased meetmed on näidanud, et ühenduse turule on jätkuvalt voolanud madala dumpinguhinnaga import kolmandatest riikidest. Selle tagajärjel on hinnad ühenduse turul pidevalt langenud ja saavutanud madala taseme: kasvaval turul langesid ühenduse tootmisharu hinnad ajavahemikul 1992. aastast kuni uurimisperioodini siiski 8 % võrra.

G. ÜHENDUSE HUVID

1. Ühenduse tootmisharu

(77) Ühenduse tootmisharu on juba peaaegu kümme aastat kannatanud ühekordselt kasutatavate tulekiviga tulemasinate madala dumpinguhinnaga impordi tõttu. Uuritava lõpliku tollimaksu eesmärk on taastada ühenduse turul aus konkurents ühenduse tootjate ja kolmandates riikides ekspordiga tegelevate ettevõtjate vahel; seda ei ole täiel määral saavutatud, mida näitab ka see, et Tokai rajas oma tootmisettevõtte Mehhikosse ja hakkas tooteid sealt dumpinguhinnaga Euroopa Ühendusse eksportima samal ajal, kui muud kolmandad riigid – eelkõige Hiina, Filipiinid ja Tai – kasutasid samuti dumpingut. Seepärast pole ühenduse tootmisharu hoolimata kulude vähendamise ja suurtööstuse kasutamise püüetest suutnud veel täielikult toibuda.

(78) Ühenduse tootmisharu koosneb kahest rahvusvahelisest kontsernist, mis müüvad peale ühekordselt kasutatavate tulekiviga tulemasinate veel mitmesuguseid tooteid, ja suhteliselt väikesest tootjast, kes on ühekordselt kasutatavate tulekiviga tulemasinate tootmise ühendanud äriühingu tegevusega.

(79) Ühenduse tootmisharu on viimaste aastate jooksul teinud märkimisväärseid pingutusi oma tootlikkuse suurendamiseks, et viia tootmiskulud võimalikult madalale ja suurendada oma konkurentsivõimet praegusel hinnatundlikul turul. Võeti ratsionaliseerimismeetmeid: kaks tootjate kontserni on ratsionaliseerinud oma tootmisprotsessi ja kohandanud oma struktuure, kolmanda tootja jõupingutused olid suunatud põhiliselt suurtootmise eeliste ärakasutamisele. Tootlikkuse suurendamiseks tehti uusi investeeringuid. Võttes arvesse, et eksportmüük kasvas palju kiiremini kui ühendusesisene müük ning et eksportmüük moodustab rohkem kui poole ühenduse tootjate müügist, investeeriti tootmisvõimsusse eelkõige selleks, et tarnida muudele turgudele peale ühenduse turu.

(80) Kuigi tootmisettevõtteid ei suletud, tundub, et see on asjaomaste tootjate strateegilise lähenemise tagajärg, mida toetas ühekordselt kasutatavaid tulekiviga tulemasinaid käsitlevate dumpinguvastaste meetmete olemasolu ja nende eksportmüügi areng. Seoses sellega tuleks märkida, et kõik kolm tootjat tegutsevad tulutoovalt ka muudes sektorites, mis tagavad neile piisavad rahalised vahendid ühekordselt kasutatavate tulekiviga tulemasinate tootmisettevõtete ülalpidamiseks mõne aja jooksul. Samas ei saa jätta kõrvale võimalust, et dumpinguvastaste meetmete lõpetamine põhjustab ühe või mitme tootmisettevõtte sulgemise.

(81) Eespool öeldut silmas pidades on kaalul ausate ja avatud turutingimuste taaskehtestamiseks mõeldud ühenduse meetmete tõhusus ja ühenduse tootmisharu kaitsmine ebaausate kaubandustavade vastu. Lisaks nimetatud olulisele aspektile on olemas tõsine oht, et dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise korral lõpetavad ühenduse tootjad tootmise ühes või mitmes tootmisettevõttes ja selle tagajärjeks oleks Jaapanist pärinevate ühekordselt kasutatavate tulekiviga tulemasinate suurte koguste kahjustava dumpinguhinnaga müük.

2. Importijad

(82) Eksportija ei teatanud otsemüügist ühelegi sõltumatule osalisele Euroopa Ühenduses ja pärast algatamisteate avaldamist ei laekunud üheltki importijalt vastust ning seetõttu polnud võimalik identifitseerida ühtegi Jaapanist pärinevate Tokai tulemasinate sõltumatut importijat.

(83) Ainus Jaapanist pärinevate ühekordselt kasutatavate tulekiviga tulemasinate importija on Tokai Saksamaal paiknev tütarettevõte, kelle puhul tuleks märkida, et võrreldes ühenduse tootmisharuga on nende töötajate arv väga väike. Uuritava meetme pikendamise mõju kõnealusele importijale peaks seega olema minimaalne.

3. Tarbijad

(84) Esialgses uurimises väitsid importijad, et ühekordselt kasutatavate tulekiviga tulemasinate suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamine kahjustaks tarbijate huve. Käesoleva uurimise käigus ei ole tarbijate ühenduste esindused oma arvamust avaldanud ning pole põhjust oletada, nagu oleksid asjaolud muutunud nii, et eelmises uurimises nimetatud väite kummutamiseks kasutatud põhjendused oleksid kehtetuks muutunud.

H. DUMPINGUVASTASE MEETME KEHTETUKS TUNNISTAMINE

(85) Nimetatud faktide põhjal järeldas komisjon, et on olemas kahjustava dumpingu kordumise oht ja tegi 1999. aasta aprillis teise ettepaneku kehtestada Jaapanist pärinevate gaasitoitega tulekiviga ühekordselt täidetavate taskutulemasinate impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks. Nõukogus ei saavutatud ei komisjoni esimese ega ka teise ettepaneku põhjal määruse vastuvõtmiseks vajalikku toetust.

(86) Algmääruse artikli 11 lõikes 2 on sätestatud, et lõplik dumpinguvastane tollimaks aegub viis aasta pärast selle kehtestamist, kui läbivaatamise käigus ei otsustata, et pärast meetmete aegumist dumping ja kahjustamine tõenäoliselt jätkuksid või korduksid. Kui meetme aegumine vaadatakse läbi, kehtib dumpinguvastane meede kuni läbivaatamistulemuste selgumiseni.

(87) Seega oleks praegusel juhul, kui nõukogu otsustab jätta komisjoni ettepaneku põhjal määruse vastu võtmata, tagajärjeks see, et läbivaatamismenetlus jääb lahtiseks ja olemasolevad meetmed jäävad kehtima määratlemata ajaks.

(88) Lisaks sellele sätestab algmääruse artikli 11 lõige 5, et läbivaatamine peab toimuma kiiresti ja et see tuleks tavaoludes lõpetada 12 kuu jooksul alates läbivaatamise algatamise kuupäevast.

(89) Sellises olukorras leiab komisjon, et läbivaatamise põhjendamatu venimise ja dumpinguvastase tollimaksu määramata ajaks kehtimajäämise vältimiseks tuleks Jaapanist pärinevate gaasitoitega tulekiviga ühekordselt täidetavate taskutulemasinate dumpinguvastane tollimaks kehtetuks tunnistada.

I. LÕPPSÄTTED

(90) Kõik uurimises koostööd teinud huvitatud osalised, kaebuse esitajad, eksportija ja Jaapani valitsus said kirjaliku teate, mis sisaldas kõiki olulisi fakte ja arvamusi, mille põhjal komisjon kavatses lõplike meetmete kehtetuks tunnistamist soovitada.

(91) Kaebuse esitanud tootjad ei olnud plaanitud tegevuskavaga nõus, väites, et asjaolud ei ole muutunud ja nende arvates tuleks dumpinguvastaseid meetmeid säilitada.

(92) Võttes arvese, et Korea Vabariigist pärineva impordi suhtes dumpinguvastase tollimaksu kehtestanud määrus, millega kehtestati lõplik dumpinguvastane tollimaks ka Jaapanist pärinevate ühekordselt kasutatavate tulekiviga tulemasinate suhtes, on vahepeal aegunud, tuleks sätestada, et sellest määrusest kõrvaldatakse viited Korea Vabariigist pärineva impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastasele tollimaksule,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 3433/91 selles osas, mille kohaselt on kehtestatud Jaapanist pärinevate CN-koodi 96131000 alla kuuluvate gaasitoitega tulekiviga ühekordselt täidetavate tulemasinate impordi suhtes kohaldatav lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2. Käesolevaga muudetakse määrust (EMÜ) nr 3433/91 järgmiselt:

i) Artikli 1 lõikes 1 asendatakse fraas "Jaapanist, Hiina Rahvavabariigist ja Korea Vabariigist pärinevate" fraasiga "Hiina Rahvavabariigist pärinevate".

ii) Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:

"2. Tollimaksu summa on 0,065 eurot tulemasina kohta."

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. jaanuar 2000

Nõukogu nimel

eesistuja

J. Gama

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 905/98 (EÜT L 128, 30.4.1998, lk 18).

[2] EÜT L 326, 28.11.1991, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 423/97 (EÜT L 65, 6.3.1997, lk 1).

[3] EÜT L 101, 4.5.1995, lk 38.

[4] EÜT L 65, 6.3.1997, lk 1.

[5] EÜT C 155, 30.5.1996, lk 6.

[6] EÜT C 361, 30.11.1996, lk 3.

[7] EÜT C 360, 29.11.1996, lk 2.

--------------------------------------------------