<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑340/16</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62016CC0340</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:396">EU:C:2017:396</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>13</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>13</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUJURIST BOBEKI ETTEPANEK – KOHTUASI C 340/16</P><P>LANDESKRANKENANSTALTEN BETRIEBSGESELLSCHAFT</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Michal Bobek</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20170518">18. mail 2017</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑340/16</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Landeskrankenanstalten-Betriebsgesellschaft – KABEG</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">versus</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Mutuelles du Mans assurances IARD SA (MMA IARD)</HT></P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberster Gerichtshof (Austria kõrgeim kohus))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Kohtualluvus kindlustusasjade puhul</KEYWORD><KEYWORD>Mõisted <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>kindlustusega seotud küsimus<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>kahju kannatanud pool<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></KEYWORD><KEYWORD>Kahju kannatanud poole otsehagi kindlustusandja vastu</KEYWORD><KEYWORD>Töötajal kindlusandja suhtes olevate õiguste omandamine tööandjaks oleva avalik-õigusliku asutuse poolt liiklusõnnetuses vigastatud isiku õiguste ülemineku põhjal</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Austrias elav ja töötav jalgrattur sai Itaalias liiklusõnnetuses vigastada. Ta pidi jääma haiguspuhkusele. Tema tööandja, Austrias asuv tervishoiusektori avalik-õiguslik asutus jätkas talle haiguspuhkuse ajal töötasu maksmist vastavalt Austria õigusest tulenevatele tööandja kohustustele. Autojuhi tsiviilvastutuskindlustuse andja asub Prantsusmaal. Tööandja soovib, et autojuhi tsiviilvastuskindlustuse andja hüvitaks jalgratturile makstud töötasule vastava summa. Selleks esitas tööandja kindlustusandja vastu hagi Austria kohtusse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Austria kohtusse pöördumiseks tugines tööandja määruses (EÜ) nr 44/2001 sätestatud kindlustusasjade valikulise kohtualluvuse alusele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Nõukogu <DATE ISO="20001222">22. detsembri 2000. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="012" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2001">EÜT 2001, L 12, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42).</P></NOTE> See kohtualluvuse alus võimaldab kahju kannatanud poolel põhimõtteliselt esitada kindlustusandja vastu hagi oma alalise elukoha kohtusse. Kindlustuspõhise <HT TYPE="ITALIC">forum actoris</HT>’e eesmärk on kaitsta nõrgemat poolt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kirjeldatud faktilist ja õiguslikku tausta arvestades kahtleb eelotsusetaotluse esitanud Oberster Gerichtshof (Austria kõrgeim kohus), kas tööandjat saab liigitada nõrgemaks pooleks, kes väärib määruses nr 44/2001 sätestatud kindlustuspõhise <HT TYPE="ITALIC">forum actoris</HT>’e normiga pakutavat kaitset. Need põhjendatud kahtlused heidavad valgust käesoleva juhtumi tegelikule probleemile: Euroopa Kohtul palutakse selgitada, millistel tingimustel võib määruses sätestatud <HT TYPE="ITALIC">forum actoris</HT> üle minna teisele isikule, kes omandas algselt või otseselt kahju kannatanud poole nõude.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kohaldatav õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">ELi õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Määrus nr 44/2001</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Määruse nr 44/2001 põhjendustes 11–13 on kirjas:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>11.</NO.P><TXT>Kohtualluvuse eeskirjad peavad olema hästi etteaimatavad ning lähtuma põhimõttest, et tavaliselt on kohtualluvus seotud kostja alalise elukohaga ning seepärast peab kohtualluvus alati olemas olema, välja arvatud teatavatel täpselt määratletud juhtudel, kui kohtuvaidluse sisu või osapoolte autonoomia eeldab teistsugust seotust. […]</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>12.</NO.P><TXT>Lisaks kostja alalisele elukohale peaks kohtualluvusel olema ka muid aluseid, mis toetuksid tihedale seosele kohtu ja menetluse vahel või aitaksid kaasa tõrgeteta õigusemõistmisele.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>13.</NO.P><TXT>Kindlustus-, tarbija- ja töölepingute puhul tuleks nõrgemat poolt kaitsta soodsamate kohtualluvuse eeskirjadega kui üldised eeskirjad.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></TXT></NP></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Määruse nr 44/2001 artikli 2 lõikes 1 on sätestatud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Käesoleva määruse kohaselt kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse nende kodakondsusest hoolimata.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Määruse nr 44/2001 artikli 3 lõikes 1 on sätestatud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Isikuid, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, saab teise liikmesriigi kohtusse kaevata üksnes käesoleva peatüki 2.–7. jaos sätestatud korras.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Nimetatud määruse artikli 8 kohaselt reguleerib kindlustusega seotud küsimuste kohtualluvust määruse nr 44/2001 II peatüki 3. jagu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Sama määruse artikli 9 lõikes 1 on kindlaks määratud, et kindlustusandja, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib kaevata kas:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>a)</NO.P><TXT>selle liikmesriigi kohtusse, kus on tema alaline elukoht, või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>kui tegemist on kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isiku esitatud kaebusega, teises liikmesriigis hageja alalise elukoha kohtusse,</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Artikli 11 lõikes 2 on sätestatud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Artikleid 8, 9 ja 10 kohaldatakse menetluste suhtes, mille kahju kannatanud pool algatab otse kindlustusandja vastu juhul, kui sellised otsehagid on lubatud<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Terviklikkuse huvides võib lisada, et määrus nr 44/2001 tunnistati kehtetuks määrusega (EL) nr 1215/2012, mida kohaldatakse alates <DATE ISO="20150110">10. jaanuarist 2015</DATE>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20121212">12. detsembri 2012. aasta</DATE> määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="351" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 351, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> Kuna käesolevas asjas algatati menetlus siiski enne seda kuupäeva, on kohaldatav õigusakt määrus nr 44/2001.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="3"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Liikmesriigi õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Liikmesriigi tasandil sätestab Austria tsiviilseadustiku (Allgemeines Bürgerliches Gesetzbuch)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P><DATE ISO="18110601">1. juuni 1811. aasta</DATE> seadus, <HT TYPE="ITALIC">Justizgesetzsammlung</HT> nr 946/1811.</P></NOTE> § 1358: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Kui isik täidab võlausaldajale kolmandast isikust võlgniku kohustuse, mille täitmise eest ta vastutab isiklikult või teatava varaga, siis läheb talle üle võlausaldaja nõudeõigus võlgniku vastu ja tal on õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmise hüvitamist. […]<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Lisaks sellele on kindlustustegevuse seaduse (Versicherungsvertragsgesetz)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P><DATE ISO="19581202">2. detsembri 1958. aasta</DATE> seadus, <HT TYPE="ITALIC">Bundesgesetzblatt</HT> 1959/2, muudetud kujul.</P></NOTE> § 67 lõikes 1 sätestatud, et kui kindlustusvõtjal on kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku vastu, siis läheb nõudeõigus üle kindlustusandjale, kui kindlustusandja hüvitab kahju kindlustusvõtjale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Kohalikul tasandil on Austria Kärntneri liidumaal Kärntneri liidumaa raviasutuste korraldust ja majandamist käsitleva <DATE ISO="19930225">25. veebruari 1993. aasta</DATE> seaduse (Kärntner Landeskrankenanstalten-Betriebsgesetz)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P><DATE ISO="19930225">25. veebruari 1993. aasta</DATE> seadus, <HT TYPE="ITALIC">Landesgesetzblatt</HT> 1993/44, muudetud kujul.</P></NOTE> § 2 lõikega 1 loodud avalik-õiguslik asutus Landeskrankenanstalten-Betriebsgesellschaft – KABEG. Paragrahvi 3 kohaselt on KABEG ülesanne majandada liidumaa raviasutusi, mille puhul on tegemist liidumaa avalik-õiguslike raviasutustega. KABEG täidab oma ülesandeid avalikes huvides ega taotle kasumit.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Asjaolud, menetlus ja eelotsuse küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Landeskrankenanstalten-Betriebsgesellschaft – KABEG (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>hageja<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>) on haiglaid haldav avalik-õiguslik asutus. Selle asukoht on Austrias Wörthersee-äärses Klagenfurtis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Üks hageja töötaja (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>jalgrattur<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>) sai <DATE ISO="20110326">26. märtsil 2011</DATE> Itaalias toimunud liiklusõnnetuses mitmesuguseid vigastusi. Õnnetuse ajal oli jalgratturi töö- ja elukoht Austrias.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Õnnetuse väidetavalt põhjustanud auto juhil oli tsiviilvastutuskindlustuse leping Prantsusmaal asuva kindlustusandjaga Mutuelles du Mans assurances IARD SA (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>kostja<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Hageja taotluse alusel algatati kostja vastu kohtumenetlus Landesgericht Klagenfurtis (Klagenfurti piirkondlik kohus, Austria; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>esimese astme kohus<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>). Hageja leidis, et õnnetuse eest on ainsana vastutav autojuht. Ta nõudis kostjalt, et viimane hüvitaks <FT TYPE="DECIMAL">15505,64</FT> euro suuruse kahju, millele lisanduvad intressid ja kohtukulud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Vastavalt seadusest tulenevale kohustusele jätkas hageja jalgratturile (oma töötaja) töötasu maksmist ajal, mil viimane oli liiklusõnnetuses saadud vigastuste tõttu haiguspuhkusel. Austria seaduse kohaselt läks jalgratturi kahju hüvitamise nõue üle hagejale. Hageja leiab, et jalgratturile tema haiguspuhkuse ajal makstud töötasu on kahju ja et jalgratturi õigus nõuda selle kahju eest kostjalt hüvitist läks üle hagejale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Hageja väitis ka, et esimese astme kohtul oli rahvusvaheline pädevus kohtuasja menetlemiseks. Tema väide tugines määruse nr 44/2001 artikli 9 lõike 1 punktile b koostoimes artikli 11 lõikega 2: kindlustusandja võib kaevata kohtusse muus liikmesriigis kui selles, kus on tema alaline asukoht (käesoleval juhul Prantsusmaa), kui hagi esitatakse hageja alalise elukoha (käesoleval juhul Austria) kohtusse. Hageja juhtis tähelepanu ka asjaolule, et sama kohus oli juba tunnistanud enda pädevust paralleelses menetluses, mis oli kindlustusandja vastu algatatud jalgratturi taotluse alusel.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Kostja ei olnud Austria kohtu rahvusvahelise pädevusega nõus. Ta juhtis tähelepanu kindlustusasjade valikulise kohtualluvuse normide eesmärgile kaitsta nõrgemat poolt. Kostja arvates ei olnud hageja nõrgem pool ja seetõttu ei olnud tal sellisele kaitsele õigust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Esimese astme kohus leidis, et tal on pädevus ja et hagejat võib tema suurusest hoolimata pidada nõrgemaks pooleks, sest hageja oli esitanud vaid oma töötajalt omandatud nõude.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Kostja taotluse alusel algatatud apellatsioonimenetluses tühistas Oberlandesgeright Graz (Grazi kõrgeim piirkondlik kohus, Austria) siiski esimese astme kohtu otsuse ja jättis algse hagi rahuldamata, tuginedes järeldusele rahvusvahelise pädevuse puudumise kohta. Ta leidis, et hagejat ei saa pidada nõrgemaks pooleks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Hageja esitas selle otsuse peale kassatsioonkaebuse Oberster Gerichtshofile (kõrgeim kohus), kes esitas eelotsusetaotluse. See kohus peab vajalikuks täpsustada mitut määruse nr 44/2001 II peatüki 3. jao sätet, et hinnata, kas tema lahendada olevat asja saab liigitada kindlustusasjaks. Samuti soovib ta kindlaks teha, kas hagejat saab pidada kahju kannatanud pooleks, kes võib tugineda kindlustusega seotud <HT TYPE="ITALIC">forum actoris</HT>’e normile, mis on sätestatud määruse nr 44/2001 artikli 9 lõike 1 punktis b koostoimes artikli 11 lõikega 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel peatas Oberster Gerichtshof (Austria kõrgeim kohus) menetluse ja esitas Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>1.</NO.P><TXT>Kas Austrias asuva tööandja nõue hüvitada kahju, mis läks sellele tööandjale üle Austrias elavale töötajale töötasu säilitamise tõttu, on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>kindlustusega seotud küsimus<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> määruse (EÜ) nr 44/2001 (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>määrus nr 44/2001<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>) artikli 8 tähenduses, kui</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>töötaja sai ühes liikmesriigis (Itaalias) liiklusõnnetuses vigastada,</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>hagi esitati teises liikmesriigis (Prantsusmaal) asuva tsiviilvastutuskindlustuse andja vastu, kes oli kindlustanud kahju põhjustanud sõiduki, ja</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>tööandja on juriidilise isiku staatusega avalik-õiguslik asutus?</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav:</TXT><P>Kas määruse nr 44/2001 artikli 9 lõike 1 punkti b koostoimes sama määruse artikli 11 lõikega 2 tuleb tõlgendada nii, et töötajale töötasu säilitanud tööandja kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>kahju kannatanud pool<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> võib esitada kahju põhjustanud sõiduki tsiviilvastutuskindluse andja vastu hagi oma asukoha kohtusse, kui selline otsehagi on lubatud?<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></P></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Kirjalikud seisukohad esitasid hageja, kostja, Itaalia valitsus ja komisjon.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teha kindlaks, kas nõue, mille esitab (liiklusõnnetuses saadud vigastuste tõttu) haiguspuhkusel olnud töötajale töötasu säilitanud tööandja, kes nõuab sellele töötasule vastavat hüvitist, liigitub <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>kindlustusega seotud küsimuseks<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> määruse nr 44/2001 tähenduses (esimene küsimus). Kui vastus on jaatav, küsib see kohus ka, kas sellist tööandjat saab pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>kahju kannatanud pooleks<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> ja kas ta saab autojuhi tsiviilvastutuskindlustuse andja vastu nõuet esitades tugineda kindlustusega seotud <HT TYPE="ITALIC">forum actoris</HT>’ele (teine küsimus).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Vastan mõlemale küsimusele jaatavalt. Selle seisukoha selgitamisel käsitlen kõigepealt lühidalt mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>kindlustusega seotud küsimus<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> (A). Teiseks uurin, kas ja millistel tingimustel liigitub kindlustusega seotud nõude omandaja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>kahju kannatanud pooleks<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> ja saab tugineda kindlustusega seotud <HT TYPE="ITALIC">forum actoris</HT>’ele (B).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Kogu arutluskäiku puudutava sissejuhatava terminoloogilise märkusena soovin rõhutada, et kasutan käesolevas ettepanekus mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>üleminek<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> (<HT TYPE="ITALIC">subrogation</HT>) üldiselt ja neutraalselt, viidates igasugusele õiguslikule <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>asendamisele<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> (<HT TYPE="ITALIC">substitution</HT>) üldiselt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Minnes seega tagasi algse ladinakeelse mõisteni <HT TYPE="ITALIC">surrogare</HT>, mis tähendab lihtsalt asendamist (vt nt Lewis ja Short, <HT TYPE="ITALIC">A Latin Dictionary</HT>, Oxford University Press, Oxford, 1996, lk 1818). Sellise üldise kasutamise korral ei tehta vahet, kas üleminek toimus seadusest tulenevalt või lepingu alusel, oli osaline või täielik.</P></NOTE> See kirjeldab pelgalt õiguste kasutamiseks või kohustuste võtmiseks teise isiku asemele astuva isiku olukorda.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kindlustusega seotud küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Määruse nr 44/2001 artikli 8 kohaselt sisaldab selle määruse II peatüki 3. jagu valikulise kohtualluvuse eeskirju, mida kohaldatakse kindlustusega seotud küsimustes. Need võimaldavad kindlustusvõtjal, kindlustatul, soodustatud isikul ja kahju kannatanud poolel algatada kindlustusandja vastu menetluse selle liikmesriigi kohtus, kus on asjaomase isiku alaline elukoht. Kindlustusandjale on seevastu jäetud põhimõtteliselt ainult üks võimalus: esitada hagi selle liikmesriigi kohtusse, kus on kostja alaline elukoht.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20050526">26.5.2005</DATE>, <NAME.CASE>GIE Réunion européenne jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑77/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:327">EU:C:2005:327</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Määruses nr 44/2001 ei ole kindlustuse mõistet siiski määratletud. Seda ei ole tehtud ka sellele määrusele eelnenud õigusaktis (Brüsseli konventsioon<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Brüsseli konventsioon kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="304" PAGE.FIRST="36" DATE.PUB="1978">EÜT 1978, L 304, lk 36</REF.DOC.OJ>), mida on hiljem muudetud konventsioonidega uute liikmesriikide ühinemisel kõnealuse konventsiooniga.</P></NOTE>) ega õigusaktis, millega on see määrus asendatud (määrus nr 1215/2012<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Vt eespool 3. joonealune märkus.</P></NOTE>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Nõustun komisjoniga, et mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>kindlustusega seotud küsimus<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> tuleb tõlgendada autonoomselt ja ühetaoliselt, et võimalikult hästi tagada liikmesriikidele ja puudutatud isikutele sellest määrusest tulenevate õiguste ja kohustuste võrdsus ja ühetaolisus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vt analoogia alusel (seoses mõistega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>kaubandus- ja tsiviilasjad<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>) kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170309">9.3.2017</DATE>, <NAME.CASE>Pula Parking</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑551/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:193">EU:C:2017:193</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Vajaduse kohta tõlgendada Brüsseli konventsiooni sõltumatult vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20040115">15.1.2004</DATE>, <NAME.CASE>Blijdenstein</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑433/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:21">EU:C:2004:21</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Ent kui see üldine tähelepanek välja arvata, puudub mõistel <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>kindlustusega seotud küsimus<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> ELi õiguses siiski konkreetne määratlus. Euroopa Kohtu senine praktika sisaldab selle küsimuse kohta kaht liiki juhtumipõhiseid juhiseid: hõlmavaid (konkreetsete näidetega selle kohta, mida see hõlmab) ja välistavaid (mida see ei hõlma).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Esimese kategooria puhul märkis Euroopa Kohus, viidates sarnaselt sõnastatud Brüsseli konventsioonile, et kindlustusega seotud kohtualluvuse eeskirjad kehtivad sõnaselgelt teatavate kindlustusliikide, nagu kohustusliku kindlustuse, vastutuskindlustuse, kinnisvarakindlustuse ning lennundus- või merenduskindlustuse kohta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20000713">13.7.2000</DATE>, <NAME.CASE>Group Josi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑412/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:399">EU:C:2000:399</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt määruse nr 44/2001 artiklid 10, 13 ja 14.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Välistamise poolel välistab artikli 1 lõike 2 punkt c määruse nr 44/2001 kohaldamisalast selgelt sotsiaalkindlustusküsimused. Võib lisada, et seda välistust kohaldatakse niivõrd, kui asjaomane nõue ei kuulu mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>tsiviil- või kaubandusasi<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> alla, mis piirab kogu määruse nr 44/2001 kohaldatavust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Määruse nr 44/2001 artikli 1 lõike 2 punkt c näeb ette, et seda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>ei kohaldata sotsiaalkindlustuse suhtes<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>. Brüsseli konventsiooni võrdväärse sätte kohaldamisala kohta vt kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20021114">14.11.2002</DATE>, <NAME.CASE>Baten</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑271/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:656">EU:C:2002:656</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20040115">15.1.2004</DATE>, <NAME.CASE>Blijdenstein</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑433/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:21">EU:C:2004:21</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Lisaks sellele välistas Euroopa Kohus kindlustusega seotud kohtualluvuse eeskirjade kohaldamisalast <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>edasikindlustuse<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> küsimused, sest edasikindlustust ei ole määruse nr 44/2001 II peatüki 3. jaole õiguslikult eelnenud normides mainitud. Euroopa Kohus nägi kõnealuse välistuse siiski ette üksnes kahe isiku vahelistes suhetes, kes tegutsevad edasikindlustuse valdkonnas majandus- või kutsetegevuse raames. Euroopa Kohus leidis, et kindlustusega seotud kohtualluvuse eeskirjad on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>täielikult kohaldatavad, kui kindlustusvõtjal, kindlustatul või kindlustuslepingu soodustatud isikul on [kohaldatava õiguse] kohaselt võimalus pöörduda sellest lepingust tulenevate õiguste kaitsmiseks otse kindlustusandja edasikindlustaja poole<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>, kui see isik on edasikindlustajaga võrreldes nõrgem pool.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20000713">13.7.2000</DATE>, <NAME.CASE>Group Josi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑412/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:399">EU:C:2000:399</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0075">75</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Ma ei pea vajalikuks ega mõistlikuks üritada üldiselt ja ammendavalt määratleda, mis on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>kindlustusega seotud küsimus<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> ja seega mis on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>kindlustus<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>. Selle võib jätta õigusteadlastele. Läbivaadatud kohtupraktikast kerkib siiski esile üks element, mis on olemuslikult seotud Brüsseli konventsiooni ja määruste süsteemi loogikaga: rahvusvahelise kohtualluvuse määramisel tuleb asja käsitamiseks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>kindlustusega seotud küsimusena<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> lähtuda eelkõige <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>õiguslikul alusel põhinevast nõudest<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>. Kas õiguslikul alusel põhinev nõue, mis sisaldub konkreetse kostja vastu esitatud hagis (st hagi alus), on kindlustussuhtest tulenevate õiguste ja kohustuste tuvastamine? Kui see on nii, siis võib juhtumit pidada kindlustusega seotud küsimuseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Määruse nr 44/2001 II peatüki 3. jao kontekstis puudutab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>kindlustusega seotud küsimus<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> seega pelgalt artikli 9 lõike 1 punktis b ja artikli 11 lõikes 2 osutatud isiku õiguste ja kohustuste tuvastamist, niivõrd kui need õigused ja kohustused väidetavalt tulenevad kindlustussuhtest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Võib lisada, et seda järeldust ei muuda asjaolu, et vastutuskindlustusest tulenevate kohustuste põhjendused ja ajaloolised juured võivad väga üldisel tasemel olla seotud algse kahju tekitaja lepinguvälise vastutusega, mille kahju tekitaja kindlustus peab üle võtma ja katma.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Võib meenutada, et seda mõttekäiku, mis leidis esmalt väljendust õigusteooria teatud osades ja mida hiljem arutati Bundesgerichtshofi (vt Saksamaa kõrgeima kohtu <DATE ISO="20060926">26. septembri 2006. aasta</DATE> eelotsusetaotlus – VI ZR 200/05) kohtuasjas, ei võtnud omaks Bundesgerichtshof (Saksamaa kõrgeim kohus) ega lõpuks ka Euroopa Kohus, kui talle selles asjas eelotsusetaotlus esitati – vt Euroopa Kohtu otsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20071213">13.12.2007</DATE>, <NAME.CASE>FBTO Schadeverzekeringen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑463/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:792">EU:C:2007:792</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Seetõttu olen oma esimese vahejäreldusena seisukohal, et kohtualluvuse kindlaksmääramisel kuulub hagi ese mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>kindlustusega seotud küsimus<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> alla määruse nr 44/2001 II peatüki 3. jao tähenduses, kui see puudutab kindlustussuhtest tulenevaid õigusi ja kohustusi, välja arvatud sotsiaalkindlustusega seotud küsimused vastavalt sama määruse artikli 1 lõike 2 punktile c.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlusest, et põhikohtuasi põhineb algse kahju tekitaja ja tema kindlustusandja vahelisel kindlustuslepingul, mitte õnnetuse eest vastutava isiku väidetaval lepinguvälisel vastutusel. Teisisõnu on põhjus, miks kostja on põhikohtuasjas kohtusse kaevatud, tema väidetav kohustus, mis tuleneb tema ja kahju tekitaja vahel sõlmitud kindlustuslepingust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Loomulikult on see, kas sellist nõuet peetakse lõpuks asjaomase kindlustuslepinguga hõlmatuks, eraldi küsimus, mis on seotud kohtuasja sisu, mitte rahvusvahelise kohtualluvuse kindlakstegemisega.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Forum actoris</HT>’e üleminek õiguste omandajale</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu teise küsimuse eesmärk on teha kindlaks, kas hageja saab kahju kannatanud poolena tugineda <HT TYPE="ITALIC">forum actoris</HT>’ele, mis on sätestatud määruse nr 44/2001 artikli 11 lõikes 2 koostoimes artikli 9 lõike 1 punktiga b, ja esitada liiklusõnnetuse eest väidetavalt vastutava isiku tsiviilvastutuskindlustuse andja vastu otsehagi (mis on kohaldatava õiguse kohaselt iseenesest lubatud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Mootorsõidukite kasutamisega seotud tsiviilvastutuse kontekstis vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20090916">16. septembri 2009. aasta</DATE> direktiivi 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="263" PAGE.FIRST="11" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 263, lk 11</REF.DOC.OJ>) põhjendus 30 ja artikkel 18, milles on ette nähtud kahju kannatanud poolte sellised otsehagid.</P></NOTE>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>See küsimus nõuab, et kõigepealt analüüsitaks, kas hageja on hõlmatud mõistega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>kahju kannatanud pool<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> (1). Kuna vastus sellele küsimusele on minu hinnangul jaatav, keskendub järgnev arutelu tingimustele, mille korral läheb kindlustusega seotud <HT TYPE="ITALIC">forum actoris</HT> üle õiguste omandajale (2).</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kahju kannatanud poole mõiste ja <HT TYPE="ITALIC">forum actoris</HT></HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on seisukohal, et määruse nr 44/2001 II peatüki 3. jaos sisalduvad kohtualluvuse eeskirjad loovad <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>kindlustusasjade kohtualluvuse autonoomse süsteemi<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>, mille eesmärk on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>kaitsta nõrgemat poolt soodsamate kohtualluvuse eeskirjadega kui üldised eeskirjad<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>. Kõnealused eeskirjad kajastavad muret nende isikute kaitse pärast, kes on enamikul juhtudel silmitsi tüüptingimusi sisaldava lepinguga, mille tingimuste üle ei saa enam läbi rääkida, mis toob kaasa <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>nõrgema poole<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> seisundi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Määruse nr 44/2001 põhjendus 13. Vt kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19830714">14.7.1983</DATE>, <NAME.CASE>Gerling Konzern Speziale Kreditversicherung jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>201/82</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1983:217">EU:C:1983:217</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20000713">13.7.2000</DATE>, <NAME.CASE>Group Josi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑412/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:399">EU:C:2000:399</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20050512">12.5.2005</DATE>, <NAME.CASE>Société financière et industrielle du Peloux</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑112/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:280">EU:C:2005:280</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkti 37) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20090917">17.9.2009</DATE>, <NAME.CASE>Vorarlberger Gebietskrankenkasse</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑347/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:561">EU:C:2009:561</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Kindlustusega seotud kohtualluvuse eeskirjadest tulenevat kaitset ei tohiks seega laiendada isikutele, kelle puhul see kaitse ei ole õigustatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20000713">13.7.2000</DATE>, <NAME.CASE>Group Josi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑412/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:399">EU:C:2000:399</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika), ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20090917">17.9.2009</DATE>, <NAME.CASE>Vorarlberger Gebietskrankenkasse</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑347/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:561">EU:C:2009:561</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Teatud määral võib analoogiliselt viidata sarnasele murele seoses kaitsega, mis kujundab ka töötajate ja tarbijate suhtes ette nähtud kohtualluvuse eeskirju.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Vt määruse nr 44/2001 II peatüki 4. ja 5. jagu.</P></NOTE> Ka need valikulise kohtualluvuse eeskirjad erinevad kostja alalisel elukohal põhinevast üldeeskirjast.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Määruse nr 44/2001 artikli 12 lõige 1.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Võib öelda, et kõikidele neile konkreetsetele valdkondadele on ühine, et need on üldise kohtualluvuse eeskirjade erandid. Seetõttu ei saa neile antav tõlgendus minna kaugemale määruses sõnaselgelt ette nähtud olukordadest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20090917">17.9.2009</DATE>, <NAME.CASE>Vorarlberger Gebietskrankenkasse</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑347/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:561">EU:C:2009:561</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Siiski tuleks meeles pidada ka seda, et erinevalt töötajate ja tarbijatega seotud küsimustest on mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>nõrgem pool<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> kindlustusega seotud küsimustes üsna laialt määratletud. See hõlmab nelja isikute kategooriat: kindlustusvõtja, kindlustatu, soodustatud isik ja kahju kannatanud pool. Tegelikult võivad need isikud olla majanduslikult ja juriidiliselt üsna tugevad. See nähtub määruse nr 44/2001 kindlustusega seotud sätete laiast sõnastusest ja neis kirjeldatud kindlustusliikidest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Seega vastupidi tarbijate suhtes ettenähtule ei pruugi määruse nr 44/2001 II peatüki 3. jao alusel kaitstud isikud asjaomast kindlustuslepingut sõlmida väljaspool oma majandus- või kutsetegevust. Seda asjaolu ja II peatüki 3. jaos sätestatud valikulise kohtualluvuse eripära tuleks kahju kannatanud poole mõistet tõlgendades arvesse võtta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Pealegi näeb määruse artikli 9 lõike 1 punkt b <HT TYPE="ITALIC">forum actoris</HT>’e ette igale selles loetletud isikule, st kindlustusvõtjale, soodustatud isikule ja kindlustatule. See tähendab Brüsseli konventsiooniga võrreldes muutust ja suuremat kaitset.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20071213">13.12.2007</DATE>, <NAME.CASE>FBTO Schadeverzekeringen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑463/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:792">EU:C:2007:792</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> <HT TYPE="ITALIC">in fine</HT>). Brüsseli konventsiooni artiklis 8 on sätestatud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>Kindlustusandja, kelle alaline asukoht on osalisriigis, võib kaevata kas selle riigi kohtusse või teises osalisriigis kindlustusvõtja alalise asukoha kohtusse […]<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus täpsustas kohtuasjas FBTO Schadeverzekeringen, et kahju kannatanud poolel on samuti oma <HT TYPE="ITALIC">forum actoris</HT>. See ei sõltu artikli 9 lõike 1 punktis b osutatud isikutele kättesaadavast <HT TYPE="ITALIC">forum actoris</HT>’est. Kahju kannatanud pool, olgugi et talle on artikli 11 lõikes 2 eraldi viidatud, saab seega esitada nõude liikmesriigis, kus on tema alaline elukoht.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20071213">13.12.2007</DATE>, <NAME.CASE>FBTO Schadeverzekeringen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑463/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:792">EU:C:2007:792</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Lõpuks asus Euroopa Kohus seisukohale, et määruse nr 44/2001 artikli 11 lõikes 2 sisalduv viide muu hulgas artiklile 9 on tehtud kahju kannatanud poolte lisamiseks artikli 9 lõike 1 punktis b esitatud hagejate loetelusse, piiramata kahju kannatanud poolte kategooriat nendega, kes kannatasid <HT TYPE="ITALIC">otsest</HT> kahju. Euroopa Kohus tõi näiteks kahju kannatanud poolte pärijad.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20090917">17.9.2009</DATE>, <NAME.CASE>Vorarlberger Gebietskrankenkasse</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑347/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:561">EU:C:2009:561</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Selles jaos esitatud põhjendustest järeldub, et määruse nr 44/2001 artikli 9 lõike 1 punktis b sätestatud ja artikli 11 lõikes 2 ristviidatud <HT TYPE="ITALIC">forum actoris</HT>’ele saab tugineda ka isik, kes on kahju kannatanud kaudselt. Sellisel isikul on oma <HT TYPE="ITALIC">forum actoris</HT>, mis põhineb tema alalisel elukohal. Minu arvates lubab Euroopa Kohtu praktika seega liigitada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>kahju kannatanud pooleks<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> nii otseselt kui ka kaudselt kahju kannatanud isikuid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Viimase ja teatud mõttes peamise küsimusena tuleb kaaluda, kas niisuguse õiguste omandaja nagu hageja võib liigitada kaudselt kahju kannatanud pooleks ja ta võib tugineda kindlustusega seotud <HT TYPE="ITALIC">forum actoris</HT>’ele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Forum actoris</HT>’e üleminek õiguste omandajale</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas on põhiküsimus, millistel tingimustel või õigemini milliste piirangutega võib määruse nr 44/2001 artikli 9 lõike 1 punktis b ja artikli 11 lõikes 2 ette nähtud valikuline kohtualluvus üle minna isikule, kellele on üle läinud otseselt kahju kannatanud poole õigused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Seda küsimust käsitleti kohtuasjas Vorarlberger (a). Viidatud kohtuasjas välja töötatud kriteeriumi sobivus on siiski tekitanud mõningaid küsimusi, nagu näitab käesolev juhtum (b). Seega soovitan Euroopa Kohtul kasutada käesolevat võimalust, et selgitada kohtuasjas Vorarlberger kohaldatud käsitusviisi (c).</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kohtuasi Vorarlberger</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus leidis kohtuasjas Vorarlberger, et liiklusõnnetuses otseselt kahju kannatanud poole nõuded omandanud sotsiaalkindlustusasutus ei saa tugineda <HT TYPE="ITALIC">forum actoris</HT>’e erinormile, mis on sätestatud määruse nr 44/2001 artikli 11 lõikes 2 koostoimes artikli 9 lõike 1 punktiga b.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20090917">17.9.2009</DATE>, <NAME.CASE>Vorarlberger Gebietskrankenkasse</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑347/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:561">EU:C:2009:561</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Kohtuasja Vorarlberger alus oli Saksamaal toimunud autoavarii. Kahju kannatanud pool sai hüvitist Austrias asuvalt sotsiaalkindlustusasutuselt. See asutus esitas Austrias nõude õnnetuse põhjustanud isiku Saksamaal asuva kindlustusandja vastu. Sotsiaalkindlustusasutus tugines määruse nr 44/2001 artikli 11 lõikes 2 viidatud sama määruse artiklile 9. Ta väitis, et otseselt kahju kannatanud poole õigused olid talle üle läinud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus leidis siiski, et sotsiaalkindlustusasutus ei saa sellele tugineda. Euroopa Kohus märkis, et <HT TYPE="ITALIC">in casu</HT> ei ole kinnitust selle kohta, et kõnealune sotsiaalkindlustusasutus on majanduslikult nõrgem ja juriidiliselt vähem kogenud pool kui kõnealune tsiviilvastutuskindlustuse andja.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibid</HT>., punkt 42.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu arutluskäik kohtuasjas Vorarlberger viitas sellele, et määruse nr 44/2001 II peatüki 3. jaos sätestatud kaitse-eeskirjade kohaldamise võimalus sõltub vaidluse poolte juriidilise ja majandusliku tugevuse konkreetsest tasakaalust, mis tuleb kindlaks teha iga konkreetse juhtumi asjaolude põhjal.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Selline lähenemisviis ei leidnud üldist heakskiitu. Kuigi sellega tahetakse vaieldamatult täita määruse nr 44/2001 eesmärki kaitsta nõrgemat poolt, ei pruugi see kuigi hästi tagada kohaldatavate kohtualluvuse eeskirjade vajalikku etteaimatavust. Need muret tekitavad probleemid tulevad ilmsiks ka käesoleva juhtumi kohta esitatud eelotsusetaotluses. Asun nüüd neid käsitlema.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kohtuasjas Vorarlberger kohaldatud käsitusviisi piirangud</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Esiteks, nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, ei sisalda kohtuotsuses Vorarlberger antud juhised konkreetseid kriteeriume nõude omandaja seisundi suhtelise nõrkuse hindamiseks võrreldes kostjaks oleva kindlustusandjaga. Eriti niisuguse õiguste omandaja puhul nagu põhikohtuasjas (avalik-õiguslik tööandja) on kindlakstegemine, kas see pool on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>majanduslikult nõrgem ja juriidiliselt vähem kogenud<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> kui kostjaks olev tsiviilvastutuskindlustuse andja, üsna keeruline ülesanne.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Teiseks viitab eelotsusetaotluse esitanud kohus ka nende isikute laiale ringile, kelle puhul tuleks sellist konkreetset analüüsi teha. Hagejate seas võib olla <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>väikeseid<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> füüsilisest isikutest ettevõtjaid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, aga ka suuri kontserne või avalik-õiguslikke asutusi ning piirkondlikke või kohalikke omavalitsusi. Lisaksin, et konkreetsete hagejate ja eri liikmesriikides asuvate <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>välismaiste<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> kindlustusandjate juriidilist ja majanduslikku tugevust tuleb vastastikku kaaluda. Sellega kaasneb asja lahendava kohtu õigussüsteemist erineva süsteemiga seotud õiguslike vormide ja faktiküsimuste hindamise täiendav keerukus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Kolmandaks tõstatab kohtuasjas Vorarlberger kasutatud kriteerium kaugemale mineva küsimuse, milline on sellise tulemuse etteaimatavus konkreetsetel juhtudel. Kriteeriumi konkreetset eesmärki meeles pidades ei tohiks unustada, et siin uuritavaid küsimusi tuleb käsitleda rahvusvahelise kohtualluvuse kindlakstegemise, mitte asja sisulise arutamise etapis. Seega, kas on ikka asjakohane nõuda liikmesriikide kohtutelt töömahukat asjaolude ja tausta uurimist, et määrata kindlaks kohtualluvus, mis peaks üldjuhul toimuma võimalikult kiiresti ja lihtsalt?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Nende muret tekitavate probleemide tõttu soovitan Euroopa Kohtul esitada kohtuasjas Vorarlberger kohaldatud käsitusviisi kohta järgmised selgitused.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">c)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kohtuasjas Vorarlberger kohaldatud käsitusviisi selgitus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Selgitusega <HT TYPE="ITALIC">forum actoris</HT>’e ülemineku kohta käesoleva asja kontekstis tuleks esiteks sobitada kokku määruse nr 44/2001 II peatüki 3. jaos sätestatud nõrgema poole loogika ja eesmärk tagada kohtualluvuse eeskirjade hea etteaimatavus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Määruse nr 44/2001 põhjendus 11. Vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160714">14.7.2016</DATE>, <NAME.CASE>Granarolo</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑196/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:559">EU:C:2016:559</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Teiseks räägib kohtualluvuse edasise mitmekesistamise vastu eesmärk tagada tõrgeteta õigusemõistmine.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Määruse nr 44/2001 põhjendus 12.</P></NOTE> Õiguste omandaja suhtes peaks seetõttu võimaluse korral kehtima sama kohtualluvus nagu isiku suhtes, kellelt ta on õigused omandanud. Lõppude lõpuks just selles nõuete ülemineku loogika seisnebki. Need on tuletatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Minu arvates ei tule iga hageja majanduslike ja juriidiliste omaduste ja kogemuste üldiselt killustatud, individuaalne ja väga kontekstipõhine hindamine ning konkreetse kindlustusandja juriidilise ja majandusliku tugevusega võrdlemine neile eesmärkidele kasuks. Neile eesmärkidele võiks kasuks tulla hoopis käsitusviis, mis keskendub õiguste ülemineku aluseks olnud suhte liigi objektiivsetele omadustele ja põhjustele, miks asus õiguste omandaja otseselt kahju kannatanud poole asemele. Ülejäänud osas peaks kriteerium konkreetse isiku kõrvale jätma, mitte nõudma tugevuse, teadmiste või kogemuste kontekstipõhist hindamist.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Seega soovitan, et otseselt kahju kannatanud poole õiguste üleminekuga kaasneks <HT TYPE="ITALIC">forum actoris</HT>’e üleminek õiguste omandajale, kes võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik, välja arvatud juhul, kui i) see õiguste omandaja on ise kindlustusvaldkonnas majandus- või kutsetegevuse raames tegutsev isik, kellele läks nõue üle otseselt kahju kannatanud isikuga sõlmitud kindlustussuhte (seadusest tulenev või kindlustuslepingul põhinev<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Selguse mõttes võib korrata, et nagu eespool käesoleva ettepaneku punktis 34 on märgitud, on nõue, mis on seotud sotsiaalkindlustusküsimusega määruse nr 44/2001 artikli 1 lõike 2 punkti c tähenduses, esemeliselt välja jäetud, kuna see ei kuulu selle viidatud kohaldamisalasse.</P></NOTE>) alusel või ii) õiguste omandaja tegeleb korrapäraselt kindlustusega seotud nõuete lahendamisega majandus- või kutsetegevuse raames ja võttis nõude maksmapaneku üle vabatahtlikult oma majandus- või muu kutsetegevuse osana.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Käesoleva ettepaneku ülejäänud osas selgitan soovitatud kriteeriumi lähemalt, uurides asjakohaseid parameetreid, millest tuleks lähtuda hindamisel, millal läheb <HT TYPE="ITALIC">forum actoris</HT> üle kindlustusega seotud tuletatud nõude esitajale (i). Seejärel käsitlen soovitatud käsitusviisi eeliseid (ii). Lõpuks kohaldan seda käesoleva asja suhtes (iii).</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">i)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Parameetrid</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Esiteks on põhielement nende kaudselt kahju kannatanud poolte eristamisel, kes saavad ja kes ei saa tugineda kindlustusega seotud <HT TYPE="ITALIC">forum actoris</HT>’ele, kindlustussuhte olemasolu asjaomase õiguste omandaja ja otseselt kahju kannatanud isiku vahel. Peamine küsimus on seega, mis põhjusel (või õiguslikul alusel, nõudel) õiguste omandaja asjaomased summad otseselt kahju kannatanud poolele välja maksis. Kui põhjuseks oli mis tahes kindlustussuhte olemasolu,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Nagu eespool märgitud, hõlmab selline lai tõlgendus ka edasikindlustust, kui hagejal on õiguslik alus esitada nõue oma kindlustusandja edasikindlusandja vastu. Vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20000713">13.7.2000</DATE>, <NAME.CASE>Group Josi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑412/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:399">EU:C:2000:399</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0075">75</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> tegutseb õiguste omandaja kindlustusvaldkonnas majandus- või kutsetegevuse raames tegutseva isikuna. Seetõttu tuleb <HT TYPE="ITALIC">forum actoris</HT>’e kohaldamine tema puhul välistada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Teiseks leian veel, et on ebaoluline, kas otseselt kahju kannatanud poole ja õiguste omandaja konkreetne kindlustussuhe tekkis eraõigusliku kohustuse (nt erakindlustusleping) või avalik-õigusliku kohustuse (seadusest tulenev kindlustamiskohustus või avalikus õiguses otseselt ette nähtud kohustuslik kindlustus, kui viimasel juhul järgitakse artikli 2 lõike 1 punkti c kohast sotsiaalkindlustuse välistamise tingimust<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Sellisel juhul ei oleks jällegi juba algusest peale tegemist kindlustusega seotud küsimusega – vt eespool punkt 34.</P></NOTE>) tõttu. Mõlema ühine põhielement on, et kokkuvõttes on kindlustusandjalt kahju hüvitamist nõudev õiguste omandaja pelgalt veel üks selles valdkonnas majandus- ja kutsetegevuse raames tegutsev isik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Kolmandaks tuleks sama loogikat järgides ja laiendades sama välistust kohaldada ka sellise hageja puhul, kelle majandus- või kutsetegevus on kindlustusega seotud nõuetega kauplemine. Teisisõnu ei tohiks kaitsev <HT TYPE="ITALIC">forum actoris</HT> olla kättesaadav isikule, kes omandas otseselt kahju kannatanud poole õiguse kindlustusega seotud nõude üleminekul õiguste omandaja kutse- või majandustegevuse raames, üldjuhul lepingu alusel. Kindlustusega seotud <HT TYPE="ITALIC">forum actoris</HT>’e kasutamine ei oleks sellises kontekstis õigustatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Vt analoogia alusel kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19930119">19.1.1993</DATE>, <NAME.CASE>Shearson Lehman Hutton</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑89/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:15">EU:C:1993:15</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Euroopa Kohus tegi selles kohtuasjas järelduse, et Brüsseli konventsiooni tuleb tõlgendada nii, et sellise hageja suhtes, kes on majandus- või kutsetegevuse raames tegutsev isik ega ole seetõttu ise ühegi loetletud lepingu tarbijast pool, ei kohaldata valikulise kohtualluvuse eeskirju, mis on konventsioonis sätestatud tarbijalepingute suhtes.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes on põhielement õiguslik alus, millele tuginedes astus õiguste omandaja otseselt kahju kannatanud poole asemele. Õiguste omandaja võib tugineda kindlustusega seotud <HT TYPE="ITALIC">forum actoris</HT>’ele, välja arvatud juhul, kui õiguslikuks aluseks on otseselt kahju kannatanud poole ja õiguste omandaja vaheline kindlustussuhe või nõude muu üleminek kutse- või majandustegevuse raames.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="11"?><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">ii)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Soovitatud selgituse eelised</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>On vähemalt kolm põhjust, miks ma usun, et eespool kirjeldatud käsitusviis on etteaimatavam ja toimivam kriteerium.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Esiteks oleks kaudselt kahju kannatanud poole seisundi objektiivsem, õiguslikul alusel põhinev hindamine, et teha kindlaks, kas ta saab tugineda kindlustusega seotud <HT TYPE="ITALIC">forum actoris</HT>’ele, toimivam lahendus kohtute rahvusvahelise pädevuse üle otsustamisel. Kohtuvaidluse poolte suhtelist tugevust ei oleks vaja analüüsida. Nende majandus- või kutsetegevusalane ametlik seisund ja nõude ülemineku õiguslik alus oleksid vajalike teadmiste seisukohast piisavad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Teine eelis on see, et soovitatud kriteerium oleks terviklik, hõlmates nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid. Tuleks meenutada, et määruse nr 44/2001 tekst on selles suhtes neutraalne.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Liikluskindlustuse kontekstis võib selle kohta näiteks tuua Oberlandesgericht Celle (Celle kõrgeim piirkondlik kohus, Saksamaa) <DATE ISO="20080227">27. veebruari 2008. aasta</DATE> kohtuotsuse, 14 U 211/06 2, milles leiti, et määruse nr 44/2001 artikli 11 lõike 2 kohane mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>kahju kannatanud pool<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> hõlmab juriidilisi isikuid. Seejuures viidati nõukogu <DATE ISO="19720424">24. aprilli 1972. aasta</DATE> direktiivile 72/166/EMÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="103" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1972">EÜT 1972, L 103, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/01, lk 10) (mis on nüüd asendatud 17. joonealuses märkuses viidatud direktiiviga 2009/103/EÜ), milles on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>kahju kannatanud pool<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/> määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>isik, kellel on õigus saada hüvitist sõiduki põhjustatud kahju eest<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/> [mitteametlik tõlge]. Liikmesriigi kohus märkis ka, et sama direktiivi artikkel 4 (nüüd direktiivi 2009/103/EÜ artikkel 5) viitab nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele. Teises Saksamaa kohtuasjas, mida lahendas Oberlandesgericht Frankfurt-am-Main (Frankfurdi kõrgem piirkondlik kohus, Saksamaa) (kohtuotsus, <DATE ISO="20140623">23.6.2014</DATE>, 16 U 224/13), liigitati kindlustusandja vastu nõude esitanud liisinguettevõtja kahju kannatanud pooleks. Liikmesriigi kohus leidis, et hagejal ei olnud samu kindlustusalaseid teadmisi. Lõpuks vt üldise teesi kohta, et juriidilised isikud saavad tugineda kahju kannatanud poolte kindlustusega seotud kohtualluvusele, nt Staudinger, A. ja Czaplinski, P., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>Verkehrsopferschutz im Lichte der Rom I-, Rom II- sowie Brüssel I-Verordnung, NJW 2009<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/>, lk 2249 jj.</P></NOTE> Euroopa Kohus ei teinud kohtuotsuses Vorarlberger avaldatud seisukohas, et pärijatel säilib kindlustusega seotud <HT TYPE="ITALIC">forum actoris</HT>’ele tuginemise võimalus, vahet füüsiliste ja juriidiliste isikute vahel. Ma ei näe mingit põhjust, miks peaksid juriidilised isikud olema sellisest võimalusest ilma jäetud, kuivõrd neil on kohaldatava õiguse kohaselt pärimisõigus. Üldisemalt ja nagu Itaalia valitsus sisuliselt väitis, võib taas meenutada, et praktikas on paljud isikud, kes tuginevad kindlustusega seotud küsimustes valikulisele kohtualluvusele, tõenäoliselt juriidilised isikud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Kolmandaks ja lõpetuseks on soovitatud kriteeriumi puhul tõenäolisem ka see, et sisuliselt seotud nõudeid menetletakse samas kohtus, mis piirab õigusemõistmise killustatust. Käesolev juhtum võib olla selle näiteks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja algatas jalgrattur kui otseselt kahju kannatanud pool esimese astme kohtus, eeldatavasti oma alalise elukoha kohtus. Siin soovitatud kriteeriumi kohaldades on hagejal juurdepääs samale liikmesriigi kohtule, sest tema asukoht on selle kohtu tööpiirkonnas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Kui hagejal ei võimaldata – vastupidi minu soovitusele – kindlustusega seotud <HT TYPE="ITALIC">forum actoris</HT>’ele tugineda, on ta kohustatud esitama taotluse menetluse algatamiseks tsiviilvastutuskindlustuse andja asukohas (Prantsusmaa) või selle liikmesriigi kohtus, kus liiklusõnnetus toimus (Itaalia).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Seega kui õiguste omandaja ja otseselt kahju kannatanud poole alaline elukoht on samas liikmesriigis ja nad otsustavad <HT TYPE="ITALIC">forum actoris</HT>’t kasutada, on soovitatud käsitusviisi eelis, et see väldib kohtualluvuse edasist mitmekesistumist rahvusvahelise kohtualluvuse tasandil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Ma ei läheks peamiselt kolmel põhjusel siiski nii kaugele, et avaldada arvamust, et õiguste omandajal on <HT TYPE="ITALIC">kohustus</HT> otseselt kahju kannatanud poole valitud kohtualluvust järgida ja pöörduda samasse kohtusse nagu otseselt kahju kannatanud pool.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Esiteks on määruse nr 44/2001 artikli 9 lõike 1 punkti b ja artikli 11 lõike 2 tekstis juba otseselt sätestatud mitu kohtualluvust. Nende sätete kohaselt ja Euroopa Kohtu poolt teisele sättele antud tõlgendust arvestades on kindlustusvõtjal, soodustatud isikul, kindlustatul ja kahju kannatanud poolel igaühel eraldi <HT TYPE="ITALIC">forum actoris</HT>, mis põhineb nende alalisel elukohal. Sellisest mitmekesisusest hoolimata ei ole määruse nr 44/2001 tekstis ühtegi sätet, mis kehtestaks selle mitmekesisuse vähendamiseks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>järgimiskohustuse<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/>. Seega ei näe ma kõnealuses õiguslikus raamistikus erilist põhjust (ega tekstilist tuge), et panna just õiguste omandajale kohtulikult selline kohustus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Teiseks viitab artikli 9 lõike 1 punkti b sõnastus sellele, et selles sättes ei ole sätestatud mitte üksnes rahvusvaheline, vaid ka kohalik kohtualluvus (<HT TYPE="ITALIC">koht</HT>, kus hageja alaliselt elab, mitte <HT TYPE="ITALIC">liikmesriik</HT>). Seega võiks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>järgimiskohustus<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/>, mis sunniks õiguste omandajat esitama nõude täpselt samasse kohtusse, mis on kättesaadav otseselt kahju kannatanud poolele, tähendada seda, et õiguste omandaja peab esitama nõude väljaspool oma alalise elukoha kohut.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Kolmandaks võiks järgimiskohustus oluliselt sõltuda iga juhtumi sündmuste järjekorrast, täpsemalt otseselt kahju kannatanud poole valikust, kas ja millal nõue esitada. Kuid mis juhtuks, kui õiguste omandaja esitaks oma nõude esimesena? Kas otseselt kahju kannatanud pool oleks siis samuti kohustatud õiguste omandaja tehtud valikut järgima? Kui mitte, ei jääks järjepidevuse nõudest midagi alles. Kui jah, siis keeraks see pea peale kogu nõude loogika, mis on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>õiguste üleminek<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>. <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>Teise kahju kannatanud poole järgimise<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/> reegel saaks seega toimida ainult ühtepidi: õiguste omandaja järgiks otseselt kahju kannatanud poolt, kuid mitte vastupidi. Seega käivituks see ainult juhul, kui otseselt kahju kannatanud pool juhtub esitama oma nõude <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>õigel ajal<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/>, see tähendab enne õiguste omandajat.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Olgu sellega kuidas on, selliste sisemiste vastuolude võimalus järjepidevuse nimel kehtestatava reegli kohaldamisel sunnib mind tegema järelduse, et selline reegel ei pruugi sugugi olla hea.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">iii)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Käesolev asi</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas jääb kokkuvõttes eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrollida, kas hageja nõude esitamise alus oli liikmesriigi õiguses ette nähtud töötasu säilitamise kohustus ja sellest tulenev kahju ülekandumine hagejale. Seega on õiguste ülemineku põhjuseks (õiguslikuks aluseks) ilmselt tööleping ja kohaldatavad õigusnormid. Hageja ja jalgratturi vahel ei ole mingisugust kindlustussuhet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Seetõttu ei ole hageja ilmselt hõlmatud kummagi käesoleva ettepaneku punktis 67 nimetatud erandiga, mis välistaksid <HT TYPE="ITALIC">forum actoris</HT>’e ülemineku.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Selguse mõttes lisan veel, et üldiselt võib ette kujutada ka piiripealseid olukordi, näiteks olukorda, kus nõude esitab tööandja, kes on ise kindlustusandja. Kui kindlustusandjale üle läinud nõude või selle osa alus (või õiguslik alus) ei oleks siiski kindlustusleping, vaid sarnaselt põhikohtuasjaga tõsiasi, et kahju kannatanud pool oli tema töötaja: kas sellistel asjaoludel läheks <HT TYPE="ITALIC">forum actoris</HT> talle üle?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Jah, läheks küll. Kooskõlas käesolevas ettepanekus soovitatud selgitustega oleks otsustavaks elemendiks taas sellise kindlustusandjast tööandja hagi õiguslik alus. Sellise stsenaariumi korral ei oleks nõue tööandjale üle läinud mitte seetõttu, et ta on kindlustusvaldkonnas majandus- või kutsetegevuse raames tegutsev isik, vaid seetõttu, et tal on töötaja, kes kannatas kahju, ja kahju kannatanud töötaja õigused läksid talle üle seaduse alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Mõistan väga hästi, et käsitusviisi, mida käesolevas ettepanekus soovitan, võib pidada mõnes olukorras – nagu äsja kirjeldatus – liiga laiaks. Seda seetõttu, et see võib laiendada kindlustusega seotud <HT TYPE="ITALIC">forum actoris</HT>’t majanduslikult tugevatele ja/või juriidiliselt teadlikele isikutele, kes tegelikult kaitset ei vaja. Kõiki asjaolusid arvestades leian siiski, et harva esinev mõne isiku liigne kaasamine on mõistlikum lahendus kui praktikas problemaatiline poolte <HT TYPE="ITALIC">jõudude vahekorra</HT> juhtumi- ja kontekstipõhine hindamine.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="13"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Oberster Gerichtshofi (Austria kõrgeim kohus) eelotsuse küsimustele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Niisugune hagi nagu põhikohtuasjas, milles ühes liikmesriigis asuv tööandja nõuab kahju eest, mis kandus sellele tööandjale üle tema töötajale töötasu säilitamise tõttu, hüvitist teises liikmesriigis asuvalt tsiviilvastutuskindlustuse andjalt kui kahju põhjustanud sõiduki kindlustusandjalt, on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>kindlustusega seotud küsimus<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/> nõukogu <DATE ISO="20001222">22. detsembri 2000. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 8 tähenduses.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Niisugune isik nagu ühes liikmesriigis asuv avalik-õiguslik asutus kui tööandja saab kahju kannatanud poolena tugineda määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 9 lõike 1 punktis b ja artikli 11 lõikes 2 sätestatud eeskirjale, et esitada otsehagi liiklusõnnetuse eest vastutava isiku kindlustusandja vastu (kui otsehagid on asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt lubatud), kui õigused, millele ta tugineb, tulenevad sellele tööandjale üle kandunud kahjust, nimelt liiklusõnnetuses vigastada saanud töötaja töötasu säilitamisest:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>kui hagi esitamise põhjus on kindlustussuhte olemasolu õnnetuse põhjustanud isiku ja tema kindlustusandja vahel ning</P></ITEM><ITEM><P>tingimusel, et nõue ei läinud hagejale üle:</P><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i.</NO.P><TXT>kindlustussuhte olemasolu tõttu hageja ja otseselt kahju kannatanud poole vahel ega</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>ii.</NO.P><TXT>tulenevalt sellest, et nõude maksmapaneku õigus läks hagejale üle tema majandus- või kutsetegevuse osana.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>