<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><ORDER xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.ORDER><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>T-715/19</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62019TO0715</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2020:340">EU:T:2020:340</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>8</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>8</PAGE.TOTAL><AUTHOR>T</AUTHOR></BIB.ORDER><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtumäärus 17.7.20 – Kohtuasi T‑715/19</HT></P><P><HT TYPE="SC">Wagenknecht <HT TYPE="ITALIC">vs</HT></HT>. <HT TYPE="SC">Euroopa Ülemkogu</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Üldkohtu määrus</HT> (kaheksas koda)</P><P><DATE ISO="20200717">17. juuli 2020</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: inglise.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Tegevusetushagi</KEYWORD><KEYWORD>Liidu finantshuvide kaitse</KEYWORD><KEYWORD>Pettusevastane võitlus</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Ülemkogu kohtumine</KEYWORD><KEYWORD>Mitmeaastane finantsraamistik</KEYWORD><KEYWORD>Finantsmäärus</KEYWORD><KEYWORD>Tšehhi Vabariigi esindaja väidetav huvide konflikt Euroopa Ülemkogu kohtumisel</KEYWORD><KEYWORD>Väidetav Euroopa Ülemkogu tegevusetus</KEYWORD><KEYWORD>Kodukorra artikkel 130</KEYWORD><KEYWORD>Põhjendatud huvi</KEYWORD><KEYWORD>Õigus esitada hagi</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Ülemkogu seisukoha määratlemine</KEYWORD><KEYWORD>Tegevusetuse lõpetamine</KEYWORD><KEYWORD>Vastuvõetamatus</KEYWORD><KEYWORD>ELL artikli 15 lõige 2</KEYWORD><KEYWORD>Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><ORDER.INIT><P>Kohtuasjas T‑715/19,</P></ORDER.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Lukáš Wagenknecht</HT>, elukoht Pardubice (Tšehhi Vabariik), esindaja: advokaat A. Dolejská,</P><PARTY.STATUS>hageja,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Ülemkogu</HT>, esindajad: A. Westerhof Löfflerová, A. Jensen ja J. Bauerschmidt,</P><PARTY.STATUS>kostja,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS></PARTIES><P>mille ese on ELTL artikli 265 alusel esitatud nõue tuvastada, et Euroopa Ülemkogu jättis õigusvastaselt tegemata hageja taotletud toimingu eesmärgiga välistada Tšehhi Vabariigi peaministri Andrej Babiši osalemine Euroopa Ülemkogu <DATE ISO="20190620">20. juuni 2019. aasta</DATE> kohtumisel ja tulevastel kohtumistel, mis puudutavad finantsperspektiivide läbirääkimisi tulenevalt peaministri väidetavast huvide konfliktist, arvestades nõudeid, mis on ette nähtud ELTL artikli 325 lõikes 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20180718">18. juuli 2018. aasta</DATE> määruse (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="193" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2018">ELT 2018, L 193, lk 1</REF.DOC.OJ>) artikli 61 lõikes 1.</P><PREAMBLE.GEN><PREAMBLE.INIT><P>ÜLDKOHUS (kaheksas koda)</P><P>koosseisus: koja president J. Svenningsen (ettekandja), kohtunikud C. Mac Eochaidh ja J. Laitenberger,</P><P>kohtusekretär: E. Coulon,</P></PREAMBLE.INIT><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE.GEN><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.ORDER><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">määruse</HT></P></TI></TITLE></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Vaidluse taust</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Hageja Lukáš Wagenknecht, kes on Senát Parlamentu České republiky (Tšehhi Vabariigi parlamendi senat) liige, taotles <DATE ISO="20190605">5. juuni 2019. aasta</DATE> kirjaga, mis saabus Euroopa Ülemkogusse <DATE ISO="20190610">10. juunil 2019</DATE>, et välistataks Tšehhi Vabariigi peaministri Andrej Babiši osalemine Euroopa Ülemkogu <DATE ISO="20190620">20. juuni 2019. aasta</DATE> kohtumisel ja tulevastel kohtumistel, mis puudutavad finantsperspektiivide (mitmeaastane finantsraamistik 2021/2027) läbirääkimisi (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>üleskutse teha toiming<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>), kuna väidetavalt on sellel Tšehhi Vabariigi esindajal huvide konflikt, mis tuleneb isiklikest ja perekondlikest huvidest kontserni Agrofert ettevõtjates, mis on tegevad eeskätt põllumajandusliku toidutööstuse valdkonnas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Euroopa Ülemkogu, kes täpsustas, et ta ei esita oma sisulisi seisukohti hageja esitatud väidete kohta, kinnitades samas hagejale, et ta peab väga oluliseks pettuse ja Euroopa Liidu finantshuve mõjutava muu õigusvastase tegevuse vastast võitlust, vastas <DATE ISO="20190624">24. juunil 2019</DATE> üleskutsele teha toiming ning selgitas sisuliselt, et esmase õiguse normis, milleks on ELL artikli 15 lõige 2, on vääramatult sätestatud Euroopa Ülemkogu koosseis, kuna selles on ette nähtud, et see <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ülemkogu eesistuja ja [Euroopa K]omisjoni presidendiga<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>. Seega ei saa koosseisu muuta, kuna see säte ei näe sellise muudatuse võimalust ette. Lisaks selgitas Euroopa Ülemkogu, et küsimus, milline isik, kas siis riigipea või valitsusjuht, peab iga liidu liikmesriiki esindama, kuulub üksnes liikmesriigi riigiõiguse kohaldamisalasse. Seega ei kuulunud Euroopa Ülemkogu ega selle eesistuja kaalutlusõiguse raamesse otsustada, kes peab selles institutsioonis olema iga liikmesriigi esindaja, ega otsustada selle üle, kelle – kas riigipea või valitsusjuhi – peab ta Euroopa Ülemkogu eri kohtumistele kutsuma. Need põhimõtted kehtivad ka Euroopa Liidu Nõukogu istungite suhtes. Neil asjaoludel vastas Euroopa Ülemkogu hageja üleskutsele teha toiming, et tema võimuses ei ole välistada Tšehhi Vabariigi peaministri osalemist asjaomastel kohtumistel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Hageja pöördus <DATE ISO="20190702">2. juulil 2019</DATE> uuesti Euroopa Ülemkogu poole, paludes e‑kirja teel selle institutsiooni peasekretärilt selgitusi talle <DATE ISO="20190624">24. juunil 2019</DATE> antud vastuse kohta. Sellele e-kirjale ei vastatud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Menetlus ja poolte nõuded</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Hageja nõustaja poolt loodud e‑Curia ajutise kasutajakonto kaudu <DATE ISO="20191021">21. oktoobril 2019</DATE> Üldkohtu kantseleisse saabunud hagiavaldusega esitas hageja ELTL artikli 265 alusel hagi, mille ese on nõue tuvastada Euroopa Ülemkogu tegevusetus selles osas, milles nimetatud institutsioon jättis õigusvastaselt tegutsemata vastusena üleskutsele teha toiming.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Samal päeval ja samadel asjaoludel Üldkohtu kantseleisse saabunud eraldi dokumendiga esitas hageja Üldkohtu kodukorra artikli 151 alusel taotluse kohtuasja lahendamiseks kiirendatud menetluses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Kuna e-Curia kasutajakonto kinnitamiseks nõutavad tõendavad dokumendid saabusid Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20191104">4. novembril 2019</DATE>, samas kui kodukorra artikli 56a lõike 4 kohaselt oleks need pidanud kantseleile edastatama hiljemalt kümnendaks päevaks alates menetlusdokumendi, käesolevas kohtuasjas menetluse algatusdokumendi esitamisest, paluti hagejal esitada selle kohta oma seisukohad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Hageja esitas <DATE ISO="20191121">21. novembril 2019</DATE> oma seisukohad, milles tema nõustaja selgitas, et ta oli <DATE ISO="20191024">24. oktoobril 2019</DATE> saatnud e‑Curia kasutajakonto avamiseks nõutavad tõendavad dokumendid Tšehhi posti rahvusvahelise postiteenuse kaudu, mis pidi tagama kohaletoimetamise Luxembourgi (Luksemburg) kahe kuni kolme tööpäeva jooksul. Kohalejõudmine võttis siiski lõppkokkuvõttes aega enam kui 11 päeva Tšehhi posti ja Luksemburgi posti viivituse tõttu. Nõustaja lisas, et ta näitas üles hoolikust,<?PAGE NO="3"?> kuid ta ei osanud nendelt kahelt postiteenuste osutajalt selliseid lepingurikkumisi oodata ega saanud samuti õigel ajal reageerida, kuna ta paigutati enne oma esimese lapse sündi, mis toimus <DATE ISO="20191031">31. oktoobril 2019</DATE>, haiglaravile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Üldkohus otsustas <DATE ISO="20191211">11. detsembri 2019. aasta</DATE> otsuses tuvastada ettenägematu asjaolu Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 45 teise lõigu tähenduses ning seetõttu jätta hagi kodukorra artikli 56a lõike 4 alusel vastuvõetamatuks tunnistamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Hageja palub Üldkohtul tunnistada, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Euroopa Ülemkogu jättis toimingu tegemata, kuna ta ei võtnud [ELTL] artikli 325 lõiget 1 ja määruse (EL) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid, artikli 61 lõiget 1 rikkudes vastu ühtegi piiravat meedet, mille eesmärk oleks ennetada või menetleda Tšehhi Vabariigi peaministri Andrej Babiši huvide konflikti, ning kuna ta määruse 2018/1046 artikli 61 lõikes 1 sätestatud huvide konflikti keeldu rikkudes ei välistanud Tšehhi Vabariigi peaministri Andrej Babiši osalemist aruteludel, mille tulemusel võeti vastu liidu mitmeaastane finantsraamistik ajavahemikuks 2021/2027<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Euroopa Ülemkogu esitas oma seisukohad kiirendatud menetluse taotluse kohta <DATE ISO="20200123">23. jaanuaril 2020</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Üldkohus otsustas <DATE ISO="20200210">10. veebruari 2020. aasta</DATE> otsusega jätta rahuldamata taotluse lahendada kohtuasi kiirendatud menetluses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Euroopa Ülemkogu esitas <DATE ISO="20200319">19. märtsil 2020</DATE> kodukorra artikli 130 lõike 1 alusel vastuvõetamatuse vastuväite, milles palub Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>jätta hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja hagejalt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Hageja esitas vastuvõetamatuse vastuväite kohta <DATE ISO="20200527">27. mail 2020</DATE> oma seisukohad, millest tuli kõrvaldada puudus, mis tulenes nende liigsest pikkusest. Nendes seisukohtades palub ta Üldkohtul tunnistada hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks ning mõista kohtukulud välja Euroopa Ülemkogult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Üldkohtu kantseleisse eraldi dokumendiga samuti <DATE ISO="20200527">27. mail 2020</DATE> saabunud menetlusdokumendis palus hageja ELTL artikli 279 alusel kohaldada ajutist meedet, mis seisneb ülddeklaratsiooni avaldamises. Euroopa Ülemkogu esitas <DATE ISO="20200612">12. juunil 2020</DATE> selle taotluse kohta oma seisukohad.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik käsitlus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Kodukorra artiklist 130 tuleneb, et kui kostja taotleb eraldi menetlusdokumendis, et Üldkohus lahendaks vastuvõetamatuse või pädevuse puudumise küsimuse ilma sisulist vaidlust käsitlemata, lahendab Üldkohus taotluse nii kiiresti kui võimalik, olles vajaduse korral avanud menetluse suulise osa. Lisaks on kodukorra artiklis 126 ette nähtud, et kui Üldkohus ei ole ilmselgelt pädev hagi läbi vaatama või kui hagi on ilmselgelt vastuvõetamatu või ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu, võib Üldkohus ettekandja-kohtuniku ettepanekul igal ajal ja ilma menetlust jätkamata lõpetada kohtuasja põhistatud määrusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Käesolevas kohtuasjas leiab Üldkohus, et tal on toimiku materjalide põhjal piisavalt teavet, ning ta otsustab neid sätteid kohaldades lõpetada kohtuasja ilma menetlust jätkamata.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Euroopa Ülemkogu leiab oma vastuvõetamatuse vastuväites, et hagi on mitmel põhjusel ilmselgelt vastuvõetamatu. Nimelt esiteks määratles Euroopa Ülemkogu institutsioonina vastavalt ELTL artiklile 265 seisukoha kahe kuu jooksul pärast seda, kui teda oli kutsutud üles toimingut tegema. Seega tema <DATE ISO="20190624">24. juuni 2019. aasta</DATE> vastus, mis oli hagejale adresseeritud pärast üleskutset teha toiming, lõpetas hageja väidetud tegevusetuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Teiseks on Euroopa Ülemkogu arvamusel, et kuna tal puudub sellekohane pädevus, mis oleks talle antud EL lepingu ja EL toimimise lepinguga, siis ei ole tal vastuseks üleskutsele teha toiming kohustust võtta meedet, millega välistataks Tšehhi Vabariigi peaministri osalemine mitmeaastase finantsraamistiku 2021/2027 läbirääkimistel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Kolmandaks väidab Euroopa Ülemkogu, et hagejal ei ole käesolevas asjas põhjendatud huvi ega õigust hagi esitada ELTL artikli 265 kolmanda lõigu alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Hageja leiab, et käesolev hagi on vastuvõetav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Nimelt jättis Euroopa Ülemkogu toimingu tegemata selles mõttes, et Tšehhi Vabariigi peaminister, kellel oli väidetav huvide konflikt, osales Euroopa Ülemkogu <DATE ISO="20190620">20. juuni 2019. aasta</DATE> kohtumisel, mille käigus, nagu selgub selle kohtumise päevakorra punktist 4, arutati liidu eelarvet. Hageja on aga kõigepealt arvamusel, et Euroopa Ülemkogu oleks pidanud Tšehhi Vabariigi peaministri huvide konflikti olukorra suhtes toimingu tegema, kui arvestada ELTL artikli 325 lõiget 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20180718">18. juuli 2018. aasta</DATE> määruse (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="193" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2018">ELT 2018, L 193, lk 1</REF.DOC.OJ>) artikli 61 lõiget 1.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Hageja leiab, et akt, mille vastuvõtmist ta Euroopa Ülemkogult taotleb selleks, et lõpetada selle institutsiooni väidetav tegevusetus seoses toimingu tegemisega Tšehhi Vabariigi peaministri väidetava huvide konflikti suhtes, puudutab teda otseselt ja isiklikult, ning väidab seejärel, et Euroopa Ülemkogu vastus üleskutsele teha toiming ei olnud selles mõttes veenev, et see oli vastuoluline ja selles ei olnud määratletud selle institutsiooni seisukohta. Samuti peab hageja kahetsusväärseks, et peasekretär ei vastanud tema <DATE ISO="20190702">2. juuli 2019. aasta</DATE> taotlusele, samas kui Euroopa Ülemkogu vastus vajas tema arvates selgitamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Lõpuks esitab hageja oma seisukohtades vastuvõetamatuse vastuväite kohta uue asjaolu, mis tema arvates on otsustav käesoleva hagi lahendamiseks ja milleks on Ústavní soudi (Tšehhi Vabariigi konstitutsioonikohus) täiskogu <DATE ISO="20200211">11. veebruaril 2020</DATE> tehtud kohtuotsus kohtuasjas Pl. ÚS 4/2017, milles just nimelt käsitleti huvide konflikti küsimust, mis on analoogiline sellega, mida hageja käesolevas asjas taunib. Lisaks on veelgi olulisem, et Üldkohus tunnistaks käesolevas asjas, et hagejal on õigus hagi esitada, arvestades esiteks tema rahva esindamise mandaati Tšehhi Vabariigi senatis, mis tähendab, et ta võib oma liikmesriigi peaministri üle kontrolli teostada, ning teiseks kuna pärast käesoleva hagi esitamist sai ta sarnaselt Euroopa Parlamendi saadikutega surmaähvardusi ning isiklikult tema suhtes algatati laimukampaania.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Sissejuhatuseks olgu märgitud, et ELTL artikli 265 esimeses lõigus on sätestatud, et juhul kui parlament, Euroopa Ülemkogu, nõukogu, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ või asutus on aluslepinguid rikkudes toimingu tegemata jätnud, võivad liikmesriigid ja teised liidu institutsioonid esitada Euroopa Liidu Kohtusse hagi nimetatud rikkumise tuvastamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>ELTL artikli 265 kolmandas lõigus on pealegi ette nähtud, et iga füüsiline või juriidiline isik võib samade tingimuste kohaselt kaevata Euroopa Liidu Kohtule, et liidu institutsioon, organ või asutus ei ole adresseerinud sellele isikule mingit õigusakti, välja arvatud soovitus või arvamus. Viimati nimetatud sätte sõnastusest tuleneb siiski, et selleks, et füüsilise või juriidilise isiku tegevusetushagi<?PAGE NO="5"?> oleks vastuvõetav, peab ta tõendama, et ta on samas või analoogilises õiguslikus olukorras võrreldes potentsiaalse adressaadi olukorraga sellise õigusakti puhul, mille kostjaks olev institutsioon on kohustatud tema suhtes võtma (vt selle kohta <DATE ISO="19820610">10. juuni 1982. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bethell <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>246/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:224">EU:C:1982:224</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="19900523">23. mai 1990. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Asia Motor France <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑72/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:230">EU:C:1990:230</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0010">10</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0012">12</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="19910123">23. jaanuari 1991. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Prodifarma <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑3/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:1991:2">EU:T:1991:2</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Teisisõnu peab füüsiline või juriidiline isik tõendama, et ta oleks selle akti adressaat, mille kostjaks olev institutsioon on väidetavalt jätnud tema suhtes vastu võtmata, või et nimetatud akt oleks teda puudutanud otseselt ja isiklikult analoogilisel viisil sellise akti adressaadiga (vt selle kohta <DATE ISO="19961126">26. novembri 1996. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>T. Port</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑68/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:452">EU:C:1996:452</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="19980915">15. septembri 1998. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gestevisión Telecinco <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑95/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:1998:206">EU:T:1998:206</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Lisaks peab selline füüsiline või juriidiline isik tõendama ELTL artikli 265 alusel oma põhjendatud huvi, mille olemasolu eelduseks on, et hagi esitamise tulemus võib hagi esitanud poolele tuua isiklikku kasu (<DATE ISO="20070607">7. juuni 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wunenburger <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑362/05 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:322">EU:C:2007:322</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20080417">17. aprilli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Flaherty jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑373/06 P, C‑379/06 P ja C‑382/06 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:230">EU:C:2008:230</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20150604">4. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Andechser Molkerei Scheitz <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑682/13 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:356">EU:C:2015:356</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Põhjendatud huvi puudub seevastu juhul, kui hagi edukaks osutumise korral saavutatav tulemus ei ole ühelgi juhul selline, mis hagejat rahuldaks (vt <DATE ISO="20171123">23. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bionorica ja Diapharm <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑596/15 P ja C‑597/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:886">EU:C:2017:886</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0085">85</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Käesolevas asjas tuleb esiteks tunnistada, et akt, mille vastuvõtmist hageja Euroopa Ülemkogult palub, see tähendab Tšehhi Vabariigi peaministri osalemise välistamine selle institutsiooni kohtumistelt, mis käsitlevad finantsperspektiivide läbirääkimisi, ei oleks olnud Euroopa Ülemkogu poolt hagejale adresseeritud akt, vaid selle institutsiooni otsus, mille adressaat oleks olnud nimetatud peaminister. Seega isegi kui hageja tugineb oma staatusele asjaomase liikmesriigi rahvaesinduse, käesoleval juhul Tšehhi Vabariigi senati liikmena, et tegutseda üldistes huvides, on eespool punktides 25 ja 26 viidatud kohtupraktikas vastupidi temalt siiski nõutud, et põhjendatud huvi tõendamiseks näitaks isik ära, et tal on tekkinud ja olemasolev huvi selleks, et tuvastataks Euroopa Ülemkogu väidetav tegevusetus. Peale selle ning igal juhul ei ole hagi esitamise õigust puudutav tingimus, mis on ette nähtud ELTL artikli 265 kolmandas lõigus ning mille kohaselt füüsiline või juriidiline isik võib kritiseerida asjaomast institutsiooni, et viimane ei ole talle adresseerinud mingit õigusakti, välja arvatud soovitus või arvamus, mille adressaat ta on või mis puudutab teda otseselt ja isiklikult, hageja puhul ilmselgelt täidetud, kuivõrd Euroopa Ülemkogult nõutud meetmete adressaat on hoopis kolmas isik (vt selle kohta <DATE ISO="19910123">23. jaanuari 1991. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Prodifarma <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑3/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:1991:2">EU:T:1991:2</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="19961126">26. novembri 1996. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kuchlenz-Winter <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑167/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:1996:172">EU:T:1996:172</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Teiseks on ELTL artikli 265 teise lõigu kohaselt selline hagi vastuvõetav ainult juhul, kui enne on asjasse puutuvat institutsiooni, organit või asutust kutsutud üles toimingut tegema. Samast lõigust tuleneb siiski, et hagi võib esitada uue tähtaja jooksul üksnes siis, kui kahe kuu jooksul alates toimingu tegemise üleskutsest ei ole institutsioon, organ või asutus oma seisukohta määratlenud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Sellega seoses olgu märgitud, et selles sättes peetakse silmas tegevusetust, mis väljendub kostjaks oleva institutsiooni toimingu tegemata jätmises või seisukoha määratlemata jätmises (<DATE ISO="19710713">13. juuli 1971. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Deutscher Komponistenverband <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>8/71</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1971:82">EU:C:1971:82</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0002">2</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20131119">19. novembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑196/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:753">EU:C:2013:753</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20171123">23. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bionorica ja Diapharm <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑596/15 P ja C‑597/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:886">EU:C:2017:886</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Seega ei ole ELTL artiklis 265 kindlaks määratud tegevusetushagi vastuvõetavuse tingimused põhimõtteliselt täidetud, kui institutsioon, kellel toiming paluti teha, määratles selle üleskutse suhtes seisukoha enne hagi esitamist (<DATE ISO="19930401">1. aprilli 1993. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pesqueras Echebastar <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑25/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:131">EU:C:1993:131</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0011">11</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20160721">21. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nutria <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑832/14</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2016:428">EU:T:2016:428</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Lisaks tuleneb kohtupraktikast, et ELTL artiklis 265 on tegevusetusega silmas peetud toimingu tegemata jätmist või seisukoha määratlemata jätmist, mitte sellise akti vastuvõtmist, mis erineb asjaomase isiku soovitud või vajalikuks peetud aktist (<DATE ISO="20160721">21. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nutria <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑832/14</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2016:428">EU:T:2016:428</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; vt samuti selle kohta <DATE ISO="19930401">1. aprilli 1993. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pesqueras Echebastar <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑25/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:131">EU:C:1993:131</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0012">12</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Järelikult kui institutsioon keeldub selgitusi andes tegemast üleskutsele vastavat toimingut, on tegemist seisukoha määratlemisega, mis lõpetab tegevusetuse, ning nii väljendatud üksikasjalik keeldumine on seega ELTL artikli 263 alusel vaidlustatav akt (vt selle kohta <DATE ISO="19880426">26. aprilli 1988. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Asteris jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>97/86, 99/86, 193/86 ja 215/86</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1988:199">EU:C:1988:199</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20171207">7. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Techniplan <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑853/16</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:928">EU:T:2017:928</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Kuigi käesoleval juhul selgitas Euroopa Ülemkogu hagejale <DATE ISO="20190624">24. juunil 2019</DATE> selgelt põhjuseid, miks ta ei saa teha toimingut temalt palutud viisil, ei soovinud hageja esitada käesolevat hagi ELTL artikli 263 alusel, et nõuda Euroopa Ülemkogu <DATE ISO="20190624">24. juuni 2019. aasta</DATE> kirjas sisalduva otsuse tühistamist, mille kohaselt viimane ei astu samme, mida paluti esitatud üleskutses teha toiming. Samas oleks hageja just sellise hagi raames, kui ta oleks suutnud tõendada, et tal on õigus sellise otsuse peale hagi esitada, vajadusel saanud vaidlustada põhjused, mille Euroopa Ülemkogu esitas selleks, et põhjendada oma otsust mitte välistada Tšehhi Vabariigi peaministri osalemist selle institutsiooni vaidlusalustel kohtumistel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Sellega seoses ei mõjuta käesoleva hagi vastuvõetavust, nagu seda on analüüsitud eespool punktides 28–32, asjaolu, et hageja palus oma <DATE ISO="20190702">2. juuli 2019. aasta</DATE> kirjas Euroopa Ülemkogult täiendavaid selgitusi selle kohta, milline ulatus on Euroopa Ülemkogu <DATE ISO="20190624">24. juuni 2019. aasta</DATE> kirjal, mis saadeti vastuseks üleskutsele teha toiming ning mille sisu hageja kritiseeris. Nimelt, kuigi hageja <DATE ISO="20190702">2. juuli 2019. aasta</DATE> kirjas esitatud kriitikat oleks vajadusel saanud esitada ELTL artikli 263 kohase tühistamishagi raames, tuleb tõdeda, et selles kirjas ei esitanud hageja siiski Euroopa Ülemkogule ELTL artikli 265 teise lõigu tähenduses uuesti üleskutset teha konkreetne toiming. Järelikult ei saa seda kirja pidada uueks toimingu tegemise üleskutseks, mille suhtes Euroopa Ülemkogu jättis uuesti tegutsemata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Mis puudutab igal juhul küsimust, kas käesoleval juhul – ja nagu Euroopa Ülemkogu oma vastuvõetamatuse vastuväites väidab – ei olnud sellel institutsioonil mingeid kohustusi seoses meetmetega, mida hageja taotles esitatud üleskutses teha toiming, kuna institutsioonil puudus pädevus neid meetmeid võtta, tuleb siiski tõdeda, et see küsimus ei ole üks tegevusetushagi vastuvõetavuse tingimustest, vaid kujutab endast küsimust, mida tuleb analüüsida sisuliselt. Nimelt just selleks, et otsustada tegevusetusele viitavate nõuete põhjendatuse üle, peab Üldkohus kontrollima, kas sellel hetkel, kui institutsioonile adresseeriti üleskutse teha toiming ELTL artikli 265 teise lõigu tähenduses, oli institutsioonil kohustus tegutseda viisil, nagu hageja palus esitatud üleskutses teha toiming (vt selle kohta <DATE ISO="20110929">29. septembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ryanair <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑442/07</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2011:547">EU:T:2011:547</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Käesoleval juhul tuleb sõltumata sellest, kas hageja väited Tšehhi Vabariigi valitsuse juhi suhtes, mis puudutavad korruptsiooni, on põhjendatud, ja sõltumata Ústavní soudi (konstitutsioonikohus) tehtud kohtuotsust, tõdeda, et nagu väidab Euroopa Ülemkogu, ei ole sellel institutsioonil mingit kaalutlusruumi ELL artikli 15 lõike 2 kohaldamisel, kui ta kutsub liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid Euroopa Ülemkogu kohtumistele. Nimelt, kuivõrd selles sättes puuduvad sellekohased täpsustused, tuleb seda mõista nii, et see lähtub eeldusest, et liikmesriikidel lasub vastutus võtta riigisisesed, sealhulgas riigiõiguslikud meetmed, millega on võimalik kindlaks teha, kas neid peavad selle institutsiooni kohtumistel esindama vastavad riigipead või siis valitsusjuhid, ning vajadusel, kas teatud põhjused võivad viia selleni, et neist üks on takistatud oma vastavat liikmesriiki Euroopa Ülemkogus esindamast.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Selline järeldus tuleb teha seda enam, et pädevuse jaotus liikmesriigis on kaitstud ELL artikli 4 lõikega 2, mille kohaselt on liit kohustatud austama liikmesriikide rahvuslikku identiteeti, mis on omane nende poliitilistele ja põhiseaduslikele põhistruktuuridele, ilma et see mõjutaks vajadusel ELL artiklis 7 ette nähtud menetluse kohaldamist, kui puuduvad riigisisesed meetmed, et hoida ära igasugune ilmne huvide konflikt liikmesriigi esindamisel, või ELTL artiklites 258 ja 259 ette nähtud menetluste kohaldamist, kui valdkondliku poliitika makseid tehti liidu nimel ja kulul küsitaval viisil (vt <DATE ISO="20200618">18. juuni 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Porin kaupunki</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑328/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:483">EU:C:2020:483</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Seega on ELL artikli 15 lõike 2 kohaldamisel üksnes liikmesriikide pädevuses määrata oma riigisisestele riigiõigusnormidele vastavalt kindlaks, kas Euroopa Ülemkogu erinevate ülesannete raames peavad neid esindama vastavalt nende riigipead või siis valitsusjuhid. Järelikult on ilmne, et kui Euroopa Ülemkogu keeldus vastamast üleskutsele teha toiming ning sõltumata küsimusest, kas arvestades ELTL artikli 325 lõiget 1 ja määruse 2018/1046 artikli 61 lõiget 1 on Tšehhi Vabariigi esindajal selles institutsioonis huvide konflikt, ei ole Euroopa Ülemkogu käesolevas asjas ELTL artikli 265 kolmandat lõiku rikkunud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Ülejäänud osas, mis puudutab Tšehhi Vabariigi peaministri väidetava huvide konfliktiga seotud väiteid, olgu märgitud, et nende maksete nõuetekohasus, mida liit teeb rahaliste vahendite kulutamise raames liikmesriikides tema nimel ja kulul, on reguleeritud liidu õigusnormidega, mida kohaldatakse nimetatud rahaliste vahendite suhtes, ja nendes õigusnormides ette nähtud tingimustega, nt tingimustega, mis on kõne all Üldkohtus pooleliolevas kohtuasjas T‑76/20, Tšehhi Vabariik <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb Euroopa Ülemkogu esitatud vastuvõetamatuse vastuväitega nõustuda ning seetõttu tuleb hagi jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ja igal juhul ilmselge õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata, kusjuures tuleb rõhutada vastuseks hageja argumentidele väidetava õigusemõistmisest keeldumise kohta juhuks, kui tema hagi jäetakse vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, kuigi ta on liikmesriigi parlamendi liige ning tema kehalist puutumatust on ähvardatud, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 eesmärk ei ole muuta aluslepingutes ette nähtud kohtuliku kontrolli süsteemi (<DATE ISO="20131003">3. oktoobri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Inuit Tapiriit Kanatami jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑583/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:625">EU:C:2013:625</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0097">97</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20170228">28. veebruari 2017. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>NF vs. Euroopa Ülemkogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑192/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:128">EU:T:2017:128</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Kodukorra artikli 134 lõike 1 kohaselt on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna Euroopa Ülemkogu on kohtukulude hüvitamist nõudnud, tuleb kohtukulud välja mõista hagejalt.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO><P>Esitatud põhjendustest lähtudes</P><P>ÜLDKOHUS (kaheksas koda)</P><P>otsustab:</P></INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ja igal juhul ilmselgelt õiguslikult põhjendamatuna rahuldamata.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Mõista kohtukulud välja Lukáš Wagenknechtilt.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.ORDER><SIGNATURE.CASE><P>Luxembourg, <DATE ISO="20200717">17. juuli 2020</DATE>.</P><?PAGE NO="8"?><SIGNATORY><P>Kohtusekretär</P><P>E. Coulon</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Koja president</P><P>J. Svenningsen</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></ORDER>