European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

L-seeria


2024/2603

8.10.2024

EUROOPA LIIDU, ISLANDI, LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIGI JA NORRA KUNINGRIIGI VAHELINE LEPING FINANTSMEHHANISMI KOHTA AJAVAHEMIKUKS MAI 2021 – APRILL 2028

EUROOPA LIIT,

ISLAND,

LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIK,

NORRA KUNINGRIIK,

ARVESTADES et Euroopa Majanduspiirkonna lepingu („EMP leping“) lepinguosalised leppisid kokku vajaduses vähendada piirkondade vahelist majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust, eesmärgiga edendada omavaheliste kaubandus- ja majandussuhete järjepidevat ja tasakaalustatud tugevdamist,

ARVESTADES et EFTA riigid on kõnealuse eesmärgi saavutamiseks loonud Euroopa Majanduspiirkonna kontekstis finantsmehhanismi,

ARVESTADES et EMP finantsmehhanismi aastateks 2004–2009 reguleerivad sätted on esitatud EMP lepingu protokollis 38a ja protokolli 38a addendum’is,

ARVESTADES et EMP finantsmehhanismi aastateks 2009–2014 reguleerivad sätted on esitatud EMP lepingu protokollis 38b ja protokolli 38b addendum’is,

ARVESTADES et EMP finantsmehhanismi aastateks 2014–2021 reguleerivad sätted on esitatud EMP lepingu protokollis 38c,

ARVESTADES et vajadus leevendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust Euroopa Majanduspiirkonnas ei ole kadunud ja et seetõttu tuleks kehtestada uus EMP EFTA riikide rahalist toetust käsitlev mehhanism ajavahemikuks mai 2021 – aprill 2028,

ON OTSUSTANUD SÕLMIDA JÄRGMISE LEPINGU:

Artikkel 1

EMP lepingu artikkel117 asendatakse järgmisega:

„ARTIKKEL 117

Finantsmehhanisme reguleerivad sätted on esitatud protokollis nr 38, protokollis nr 38a, protokolli nr 38a addendum’is, protokollis nr 38b, protokolli nr 38b addendum’is, protokollis nr 38c ja protokollis nr 38d.“

Artikkel 2

EMP lepingusse lisatakse protokolli nr 38c järele uus protokoll nr 38d. Protokolli nr 38d tekst on esitatud käesoleva lepingu lisas.

Artikkel 3

Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluse kohaselt. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

Protokoll jõustub sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval, mil viimased ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad on hoiule antud.

Kuni lõigetes 1 ja 2 nimetatud menetluste lõpuleviimiseni kohaldatakse käesolevat lepingut ajutiselt alates viimase vastavasisulise teate saabumisele järgneva esimese kuu esimesest päevast.

Artikkel 4

Käesolev leping, mille originaal on koostatud ühes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ning islandi ja norra keeles, kusjuures tekstid kõigis nendes keeltes on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati, kes edastab tõestatud koopia igale lepinguosalisele.

Image 1

Image 2


LISA

PROTOKOLL nr 38d

EMP finantsmehhanismi (2021–2028) kohta

Artikkel 1

1)   Eesmärgid

Island, Liechtenstein ja Norra („EFTA riigid“) panustavad sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamisse Euroopa Majanduspiirkonnas ja suhete tugevdamisse toetust saavate riikidega, toetades sel eesmärgil rahaliselt artiklis 3 nimetatud valdkondlikke prioriteete (1).

2)   Ühised väärtused ja põhimõtted

EMP finantsmehhanismi (2021–2028) aluseks on ühised väärtused ja põhimõtted – inimväärikus, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste õiguste austamine.

Kõik EMP finantsmehhanismist rahastatavad programmid ja meetmed peavad olema nende väärtuste ja põhimõtetega kooskõlas ning ei tohi toetada selliseid tegevusi, mille puhul see kooskõla puudub. Nende rakendamisel järgitakse asjaomastes õigusaktides ja standardites sätestatud põhiõigusi ja -kohustusi.

Artikkel 2

Kohustused

Artiklis 1 sätestatud rahalise toetuse summa on 1 705 000 000 eurot. Lisaks tehakse 100 000 000 euro suurune täiendav rahaline toetus kättesaadavaks projektidele, mis on seotud Ukrainasse sissetungi tagajärjel tekkinud probleemidega. Need toetused tehakse kättesaadavaks iga-aastaste 257 860 000 euro suuruste osadena ajavahemikus 1. maist 2021 kuni 30. aprillini 2028, viimane kaasa arvatud.

Kogusumma koosneb riigipõhistest eraldistest, nagu on kirjeldatud artiklis 6, koos artiklis 7 täpsustatud fondidega.

Artikkel 3

1)   Valdkondlikud prioriteedid

Riigipõhised eraldised tehakse kättesaadavaks järgmiste üldiste valdkondlike prioriteetide edendamiseks:

a)

Euroopa rohepööre;

b)

demokraatia, õigusriik ja inimõigused;

c)

sotsiaalne kaasatus ja vastupidavus.

Nimetatud valdkondlike prioriteetide raames on programmitöö suunad sätestatud käesoleva protokolli lisas. Nende programmitöö suundade sisu üle otsustatakse pärast konsulteerimist toetust saavate riikidega.

2)   Toetust saavate riikide vajadused

Programmitöö suunad valitakse, neid suunatakse ja kohandatakse vastavalt iga toetust saava riigi vajadustele, võttes arvesse riigi ja toetuse suurust. Selleks järgitav menetlus on sätestatud artikli 9 lõikes 5.

Artikkel 4

1)   Vastastikuse mõistmise memorandumid

Et tagada keskendumine esmatähtsatele valdkondadele ja tõhus rakendamine kooskõlas artiklis 1 osutatud üldeesmärkidega ja võttes arvesse ELi poliitikat ja riigipõhiseid soovitusi, samuti liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud partnerluslepinguid, peavad EFTA riigid iga toetust saava riigiga artikli 9 lõike 5 kohaselt läbirääkimisi vastastikuse mõistmise memorandumi üle.

2)   Konsultatsioonid Euroopa Komisjoniga

Konsultatsioonid Euroopa Komisjoniga toimuvad strateegilisel tasandil ja neid peetakse vastastikuse mõistmise memorandumite üle peetavate läbirääkimiste käigus, et edendada täiendavust ja koostoimet ELi ühtekuuluvuspoliitikaga.

Artikkel 5

1)   Kaasrahastamine

Riigipõhiste eraldiste raames rakendatavate programmide puhul, mille rakendamise eest vastutavad toetust saavad riigid, ei ületa EFTA toetus 85 % programmi maksumusest, kui EFTA riigid ei ole otsustanud teisiti.

2)   Riigiabi

Järgitakse riigiabi suhtes kohaldatavaid eeskirju.

3)   Vastutus

EFTA riikide vastutus seoses projektiga piirdub rahaliste vahendite andmisega vastavalt kooskõlastatud kavale. Seega ei võta EFTA riigid vastutust kolmandate isikute ees.

Artikkel 6

Riigipõhised eraldised

Riigipõhised eraldised tehakse kättesaadavaks järgmistele toetust saavatele riikidele: Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Eesti, Kreeka, Küpros, Horvaatia, Leedu, Läti, Ungari, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia, järgmiselt:

Toetust saav riik

Vahendid (eurodes)

Bulgaaria

132 807 931

Horvaatia

68 018 840

Küpros

9 014 276

Tšehhi Vabariik

115 163 505

Eesti

36 750 087

Kreeka

159 320 451

Ungari

129 868 485

Läti

56 013 268

Leedu

60 274 987

Malta

5 710 418

Poola

472 614 415

Portugal

126 276 741

Rumeenia

304 642 069

Slovakkia

66 843 694

Sloveenia

25 580 833

Esitatud summad sisaldavad riigipõhiseid eraldisi, mis tehakse kättesaadavaks igale toetust saavale riigile kooskõlas artikli 9 lõikega 5, ning artiklis 7 osutatud kodanikuühiskonna fondi osa, millest saavad kasu kõik toetust saavad riigid.

Artikkel 7

EMP finantsmehhanismi raames tehakse kättesaadavaks kaks fondi. Need aitavad kaasa artiklis 1 määratletud EMP finantsmehhanismi (2021–2028) eesmärkide saavutamisele ja artiklis 3 osutatud valdkondlike prioriteetide saavutamisele. EFTA riigid võivad fondides osaleda partneritena.

1)   Kodanikuühiskonna fond

10 % kogusummast eraldatakse kodanikuühiskonna fondile. Toetust saavate riikide jaotuskvoot on sätestatud artiklis 6.

5 % fondist eraldatakse riikidevahelistele algatustele.

2)   Fond suutlikkuse suurendamiseks ning koostööks rahvusvaheliste organisatsioonide ja institutsioonidega

2 % kogusummast eraldatakse fondile suutlikkuse suurendamiseks ning koostööks rahvusvaheliste organisatsioonide ja institutsioonidega, muu hulgas Euroopa Nõukogu, OECD ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga (FRA). Fondi abil edendatakse toetust saavates riikides valdkondlikke prioriteete.

Artikkel 8

1)   Kooskõlastamine Norra finantsmehhanismiga

Käesolevas protokollis sätestatud rahaline toetus kooskõlastatakse Norra finantsmehhanismiga ettenähtud Norra kahepoolse toetusega. Eelkõige tagavad EFTA riigid, et mõlema finantsmehhanismi protseduurid ja rakendustingimused on põhimõtteliselt samasugused.

2)   Kooskõlastamine ELi ühtekuuluvuspoliitikaga

Mis tahes asjakohaseid muudatusi ELi ühtekuuluvuspoliitikas arvestatakse vastavalt vajadusele.

Artikkel 9

EMP finantsmehhanismi rakendamise suhtes kohaldatakse järgmist.

1)   Koostöö

Artiklis 1 osutatud EMP finantsmehhanismi eesmärke püütakse saavutada toetust saavate riikide ja EFTA riikide vahelise tiheda koostöö raames, austades väärtusi ja põhimõtteid ning järgides artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusi ja kohustusi.

2)   Rakendamise põhimõtted

Kõigis rakendusetappides kohaldatakse maksimaalselt läbipaistvuse, vastutuse ja kulutasuvuse, samuti hea valitsemistava, partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise, kestliku arengu, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

3)   Fondide valitsemine

Nagu on sätestatud artiklis 7, juhivad kaht kõnealust fondi EFTA riigid, kes vastutavad rakendamise, sealhulgas valitsemise ja kontrolli eest.

4)   Finantsmehhanismi komitee

EFTA riigid moodustavad EMP finantsmehhanismi üldiseks juhtimiseks komitee. Täiendavad sätted EMP finantsmehhanismi rakendamiseks, sealhulgas lihtsustamismeetmed rakendamise tõhususe ja tulemuslikkuse tagamiseks, kehtestavad EFTA riigid pärast konsulteerimist toetust saavate riikidega, keda võib abistada komisjon. EFTA riigid püüavad esitada nimetatud sätted enne vastastikuse mõistmise memorandumite allakirjutamist.

5)   Läbirääkimised vastastikuse mõistmise memorandumite üle

EFTA riigid peavad iga toetust saava riigiga läbirääkimisi vastastikuse mõistmise memorandumi üle, mis käsitleb asjaomast riigipõhist eraldist, välja arvatud artiklis 7 ja käesoleva artikli lõikes 3 osutatud fondid. Vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatakse programmid, vahendite jaotus programmitöö suundade vahel, juhtimis- ja kontrollistruktuurid ning kohaldatavad tingimused.

6)   Rakendamine

a)

Vastastikuse mõistmise memorandumite alusel esitavad toetust saavad riigid konkreetsete programmide ettepanekud EFTA riikidele, kes hindavad ettepanekuid ja kiidavad need heaks ning sõlmivad toetust saavate riikidega iga programmi kohta eraldi toetuslepingu koos asjaomaste tingimuste, riskihindamis- ja -maandamismeetmetega.

b)

Kokkulepitud programmide rakendamise eest vastutavad toetust saavad riigid, kes loovad sujuva rakendamise ja haldamise tagamiseks asjakohase haldus- ja kontrollisüsteemi.

c)

EFTA riigid võivad korraldada kontrolle vastavalt riiklikele eeskirjadele. Toetust saavad riigid peavad selleks osutama igakülgset abi ning esitama vajaduse korral teavet ja andmeid.

d)

Kohustuste täitmise tagamiseks võivad EFTA riigid pärast hindamist ja pärast toetust saava riigi ärakuulamist võtta asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid, sealhulgas peatada maksed ja nõuda vahendid tagasi.

e)

Laiaulatusliku osaluse tagamiseks sõlmitakse võimaluse korral partnerlusi rahalise toetuse ettevalmistamiseks, rakendamiseks, järelevalveks ja hindamiseks. Partnerite hulka võivad kuuluda muu hulgas toetust saavate riikide ja EFTA riikide kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi osalejad, samuti erasektori ja kodanikuühiskonna esindajad ning sotsiaalpartnerid.

f)

Vastavalt riigihangete suhtes kohaldatavatele eeskirjadele võib programmide raames toetust saavate riikide projekte rakendada muu hulgas toetust saavates riikides ja EFTA riikides asuvate üksuste vahelises koostöös.

7)   Halduskulud

EFTA riikide halduskulud kaetakse artiklis 2 osutatud kogusummast ning neid täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 4 osutatud rakendussätetes. Artiklis 7 osutatud fondide halduskulud kaetakse fondidele eraldatud summast.

8)   Aruandlus

EFTA riigid esitavad aruandeid oma panuse kohta EMP finantsmehhanismi eesmärkide saavutamisse.

Artikkel 10

Läbivaatamine

Ilma et see piiraks EMP lepingu järgseid õigusi ja kohustusi, vaatavad lepinguosalised artiklis 2 kindlaks määratud perioodi lõpul EMP lepingu artikli 115 kohaselt läbi vajaduse võidelda Euroopa Majanduspiirkonna piires majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsusega.

PROTOKOLLI nr 38d LISA

Rohepööre

Keskkonnahoidlik ettevõtlus ja innovatsioon

Teadusuuringud ja innovatsioon

Haridus, koolitus ja noorte tööhõive

Kultuur

Kohalik areng, hea valitsemistava ja kaasamine

Romade kaasamine ja mõjuvõimu suurendamine

Rahvatervis

Suurõnnetuste ärahoidmine ja nendeks valmisolek

Õigussektor, sealhulgas koduvägivald ja sooline vägivald, õiguskaitse kättesaadavus, kinnipidamisasutused, raske ja organiseeritud kuritegevus

Varjupaik, ränne ja lõimimine

Institutsioonidevaheline koostöö ja suutlikkuse suurendamine

Toetust saavad riigid saavad kasu ka projektidest, mida rahastavad:

 

Kodanikuühiskonna fond

 

Fond suutlikkuse suurendamiseks ning koostööks rahvusvaheliste partnerorganisatsioonide ja institutsioonidega

Sooline võrdõiguslikkus ja digiüleminek integreeritakse kõikidesse asjaomastesse programmitöö suundadesse ja need on osa kõnealustest programmitöö suundadest.


(1)  Kui ei ole sätestatud teisiti, käsitatakse käesolevas protokollis viiteid artiklitele viidetena käesoleva protokolli artiklitele.


ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2024/2603/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)