(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) algatas 14. novembril 2022 alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“ või „HRV“) ja Türgist (edaspidi „asjaomased riigid“) pärit terasest kumerpeaprofiilide impordiga. Komisjon avaldas menetluse algatamise teate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (2).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 30. septembril 2022 ettevõtja Laminados Losal S.A.U. (edaspidi „kaebuse esitaja“ või „Losal“). Kaebus esitati liidu terasest kumerpeaprofiilide tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)

Komisjon avaldas 12. juulil 2023Euroopa Liidu Teatajas rakendusmääruse (EL) 2023/1444, (3) millega kehtestatakse Hiinast ja Türgist pärit terasest kumerpeaprofiilide impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks (edaspidi „ajutine määrus“).

(4)

Pärast oluliste faktide ja kaalutluste teatavakstegemist, mille alusel kehtestati ajutine dumpinguvastane tollimaks (edaspidi „esialgsete järelduste avalikustamine“), esitasid Türgi valitsus, Türgi eksportiv tootja Özkan Demir, Hiina eksportiv tootja Longteng ja liidu kasutaja Fincantieri S.p.A (edaspidi „Fincantieri“) ajutise määruse artikli 2 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul kirjalikud märkused, milles nad tegid teatavaks oma seisukoha esialgsete järelduste kohta. Lisaks esitas Losal oma arvamuse Özkan Demiri märkuste kohta pärast algatamisteate punktis 8 sätestatud tähtaega.

(5)

Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus. Ära kuulati Türgi valitsus, Özkan Demir ja Fincantieri.

(6)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist. Lõplike järelduste tegemisel võttis komisjon arvesse huvitatud isikute märkusi ja muutis vajaduse korral oma esialgseid järeldusi.

(7)

Komisjon teavitas kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada HRVst ja Türgist pärit terasest kumerpeaprofiilide impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“). Kõigile asjaomastele isikutele anti võimalus lõplike järelduste kohta teatava aja jooksul märkusi esitada.

(8)

Samuti anti isikutele, kes ärakuulamist taotlesid, selleks võimalus. Ära kuulati Longteng ja Özkan Demir.

(9)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist ei esitanud ükski huvitatud isik menetluse algatamise kohta muid väiteid ja märkusi peale nende, millele on osutatud ajutise määruse punktis 1.4. Seega kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 8–15 esitatud leiud ja järeldused.

(10)

Kuna liidu tootjate, importijate ja eksportivate tootjate valikuuringu kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 16–23 esitatud järeldused.

(11)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 28, kestis dumpingu ja kahju uurimine 1. oktoobrist 2021 kuni 30. septembrini 2022 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2019 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(12)

Komisjon meenutas, et nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 30, on vaatlusalune toode HRVst ja Türgist pärit ning praegu CN-koodi ex 7216 50 91 (TARICi kood 7216509110) alla kuuluvad kuni 204 mm laiused legeerimata terasest kumerpeaprofiilid (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(13)

Terasest kumerpeaprofiile kasutatakse peamiselt laevaehitustööstuses kruiisi-, parv-, sõja- ja kaubalaevade teraskarkasside ehitamiseks. Terasest kumerpeaprofiile võidakse kasutada ka avamereplatvormide ja trammirööbaste ehitamisel, kuid liidus kasutatakse neid sel eesmärgil vaid väikestes kogustes.

(14)

Kuna sellega seoses muid väiteid ega märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 31 ja 32 esitatud järeldused.

(15)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist sai komisjon Longtengilt märkused dumpingu tuvastamist käsitlevate esialgsete järelduste kohta.

(16)

Kuna sellega seoses muid väiteid ja märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 43 esitatud järeldused.

(17)

Oluliste moonutuste esinemise üksikasjad on esitatud ajutise määruse punktis 3.1.2.1. Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon esialgsed järeldused.

(18)

Kuna sellega seoses muid väiteid ja märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjenduses 84 esitatud järeldused.

(19)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitas Longteng märkused teatavate tootmistegurite puhul kasutatud võrdlusaluste ning normaalväärtuse arvutamisel kasutatud müügi-, üld- ja halduskulude kohta.

(20)

Longteng kordas oma väiteid toimikule lisatud teise teate kohta, esitamata uusi andmeid. Need väited on kokku võetud ja ümber lükatud ajutise määruse põhjendustes 92–94. Longteng väitis ka, et hapniku ja lämmastiku puhul kasutatud võrdlusalused ei tohiks põhineda Malaisiasse suunatud impordi hindadel, kuna see import oli peamiselt pärit Singapurist, kus tööstuslik tootmine on väidetavalt piiratud, ning need võrdlusalused ei saanud kajastada nende toodete masstootmisega seotud kulusid. Longteng viitas ka palju väiksematele hapniku ja lämmastiku „moonutamata väärtuse“ võrdlusalustele, mis on kehtestatud teistes menetlustes, kus sobivaks võrdlusriigiks valiti Mehhiko. Longteng tegi ettepaneku kasutada koostööd teinud Türgi eksportiva tootja Özkan Demiri hapniku ja lämmastiku soetusväärtust.

(21)

Komisjon tegi kindlaks, et Singapur kuulub nende tootmistegurite ekspordikoguste poolest maailma 10 esimese riigi hulka (4). Seetõttu võib Singapuri eksporti Malaisiasse kasutada mõistliku alusena nende võrdlusaluste kindlaksmääramisel. Lisaks peaks Malaisiasse suunatud impordi väärtus konkurentsisurve tõttu kajastama asjaomaste tootmistegurite väärtust Malaisias. Seetõttu on üldised avaldused eksportiva riigi tootmiskulude kohta väheolulised. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 90, ei peetud Mehhikot nimetatud sisendite võrdlusaluste kehtestamiseks sobivaks, kuna Mehhiko ei importinud kõiki kolme sisendit tüüpilises koguses (5). Samuti ei olnud need väärtused seotud sama uurimisperioodiga. Peale selle kuna Özkan Demir oma erineva tootmisprotsessi tõttu hapnikku ja lämmastikku ei ostnud, ei olnud selline teave kättesaadav.

(22)

Longteng väitis, et argooni keskmine impordihind Türgis on kunstlikult kõrge, ja tegi ettepaneku kasutada Özkan Demiri teatatud tegelikku argooni hinda või paigutada see tootmistegur „kulumaterjalide“ alla. Hapniku ja lämmastiku kohta Özkan Demirilt sellist teavet siiski ei saadud. Arvestades argooni tüüpilisi impordimahte Türgis, ei olnud objektiivset põhjust pidada neid hindu ebatüüpilisteks või käsitada argooni kulumaterjalina.

(23)

Selle alusel lükati tootmisteguritega seotud väited tagasi.

(24)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Longteng, et lubjakivi, lämmastiku ja hapniku normaalväärtuse arvutamisel kasutatud võrdlusalused erinesid tuntavalt tema enda ühikuhindadest. Lisaks tegi Longteng ettepaneku kasutada lubjakivi puhul võrdlusalusena Brasiilia impordihinda, samal ajal kui lämmastiku ja hapniku puhul viitas ta võrdlusalusena suurima eksportiva riigi hindadele.

(25)

Komisjon lükkas need väited tagasi põhjendusega, et Longteng ei esitanud tõendeid, mis võimaldaksid üheselt kindlaks teha, et kõnealuste tootmistegurite väärtused olid moonutamata alusmääruse artikli 2 lõike 6a teise lõigu tähenduses. Mis tahes argument, mis põhineb võrdlemisel moonutatud väärtustega, on tulemusetu. Lisaks märkis komisjon seoses Longtengi pakutud alternatiivsete võrdlusalustega, et Brasiilia ei importinud lämmastikku ja hapnikku piisavalt tüüpilistes kogustes, samal ajal kui komisjon valis Malaisia kui ainsa võrdlusriigi, mis oli importinud tüüpilistes kogustes kõiki kolme kõnealust tootmistegurit, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 90 ja eespool põhjenduses 22. Seega ei peetud sellist allikat sobivaks. Sellest tulenevalt lükati see väide tagasi.

(26)

Longteng väitis, et turundus-, müügi- ja turustuskulude teatavaid elemente, nagu kaubavedu, eksport, transport ja komisjonitasu, ei tohiks võrdlusäriühingu müügi-, üld- ja halduskulude arvutamisel arvesse võtta, sest normaalväärtus tuleb arvutada tehasehindade põhjal.

(27)

Komisjon vaatas Türgi tootja finantsaruanded uuesti läbi, nõustus Longtengi väitega ja jättis need kulud müügi-, üld- ja halduskulude arvutusest välja. Vastupidi ajutise määruse põhjenduses 109 esitatud väidetele on finantsandmed võetud äriühingu raamatupidamisaruannetest, mis on avalikult kättesaadavad äriühingu veebisaidil.

(28)

Samal ajal tegi komisjon siiski kindlaks, et Türgi tootja esialgsed müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaalid ei olnud õigesti arvutatud, kuna teatavaid elemente oli küll müügi-, üld- ja halduskulude marginaali arvutamisel arvesse võetud/mitte arvesse võetud, kuid kasumimarginaali arvutamisel mitte, mis põhjustas lahknevusi marginaalide arvutamisel. Koostööd teinud HRV eksportivat tootjat teavitati üksikasjalikest parandustest. Sellest tulenevalt arvutati müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi protsendimäärad ümber ja saadi tulemuseks vastavalt 13,3 % ja 16,9 % moonutamata tootmiskuludest.

(29)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Longteng, et komisjon võttis võrdlusäriühingu kasumi arvutamisel ekslikult arvesse transpordikulusid, mis olid müügi-, üld- ja halduskuludest maha arvatud. Lisaks väitis Longteng, et kindlakstehtud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi suhtarvu ei saa pidada terasetööstuse puhul realistlikuks.

(30)

Komisjon lükkas selle väite tagasi, kuna polnud põhjust jätta kasumimäära arvutamisel arvesse võtmata ridasid „muud tulud/kulud põhitegevusest“ ja „finantstulud/-kulud“, kuna neid elemente võeti arvesse müügi-, üld- ja halduskulude kogusumma arvutamisel. See, kas neid elemente võetakse kasumi ning müügi-, üld- ja halduskulude arvutamisel arvesse või mitte, ei mõjuta dumpingu esinemise lõplikku kindlakstegemist, sest müügi-, üld- ja halduskulude suurenemise/vähenemise korral väheneb/suureneb vastavalt ka kasumimarginaal.

(31)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Longteng, et komisjon oleks pidanud müügi-, üld- ja halduskulude marginaali arvutamisel jätma välisvaluutatulud ja -kulud arvesse võtmata, kuna need tulenevad Türgi liiri väärtuse suurest kõikumisest uurimisperioodil.

(32)

Sellega seoses leidis komisjon, et müügi-, üld- ja halduskulude arvutamisel võetakse välisvaluutatulusid ja -kulusid tavaliselt arvesse, tingimusel et need kulud on seotud uuritava tootega. Pealegi, kui sellised kulud oleks välja jäetud, oleks need suurendanud ka kohaldatavat kasumimarginaali, mistõttu neil ei oleks olnud mingit mõju kombineeritud müügi-, üld- ja halduskuludele ning kasumile. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(33)

Longteng väitis ka, et komisjon ei oleks pidanud kasumiprotsenti pärast transpordikulude mahaarvamist kohandama, nagu soovis Longteng ja nagu on märgitud põhjenduses 29. Ta väitis ka, et kasutatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi protsendimäärasid ei saa pidada terasetööstuse puhul realistlikuks.

(34)

Komisjon leidis, et arvutused olid tehtud kooskõlas komisjoni tavapärase praktikaga ja Longtengi väited ei andnud mõjuvat põhjust toimida teisiti. Komisjon leidis, et Longtengi esitatud arvud ei olnud seotud võrdlusriigiga ja seetõttu ei saanud neid käesolevas uurimises arvesse võtta. Sellest tulenevalt lükati see väide tagasi.

(35)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist leidis komisjon, et Türgi elektri- ja maagaasihindade tõus oli sealsest inflatsioonimäärast suurem. Lisaks ei avaldanud Türgi statistikaamet teavet 2022. aasta teises pooles kehtinud elektri- ja maagaasihindade kohta. Seetõttu otsustas komisjon kasutada Malaisia moonutamata elektri- ja maagaasihindu. Malaisia on HRVga sarnase majandusarengu tasemega riik ja Malaisiat kasutati ka hapniku, lämmastiku ja lubjakivi võrdlusaluse arvutamiseks. Lisaks kasutati Malaisiat võrdlusriigina ka teistes sarnastes uuringutes.

(36)

Malaisia elektrihinnad olid avalikult kättesaadavad elektrivarustusettevõtja TNB veebisaidil (6). Komisjon kasutas tariife, mida kohaldati keskpingetarbijate suhtes. Malaisia maagaasihinnad olid avalikult kättesaadavad energiakomisjoni veebisaidil (7). Komisjon kasutas 2021. aasta neljandas kvartalis tööstustarbijatele kehtinud maagaasitariife ja valis tarbimisvahemiku vastavalt kaebuse esitaja maagaasitarbimisele.

(37)

Komisjon arvutas normaalväärtuse ajutise määruse põhjendustes 110–114 selgitatud viisil, välja arvatud põhjendustes 26–36 kirjeldatud muudatused.

(38)

Ekspordihinna üksikasjalik arvutuskäik on esitatud ajutise määruse põhjendustes 115 ja 116. Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon esialgsed järeldused.

(39)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdluse üksikasjad esitati ajutise määruse põhjendustes 117 ja 118. Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon esialgsed järeldused.

(40)

Pärast põhjendustes 23 ja 27 kirjeldatud järeldusi Longtengi väidete kohta ning põhjendustes 28 ja 36 kirjeldatud tähelepanekuid vaatas komisjon dumpingumarginaalid läbi.

(41)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

(42)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist sai komisjon Türgi valitsuselt ja Özkan Demirilt kirjalikud märkused dumpingu tuvastamist käsitlevate esialgsete järelduste kohta. Pärast lõplike järelduste avalikustamist sai komisjon Türgi valitsuselt ja Özkan Demirilt kirjalikud märkused.

(43)

Normaalväärtuse arvutamise üksikasjad esitati ajutise määruse põhjendustes 122–133.

(44)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Özkan Demir oma täiendavates väidetes, mida on üksikasjalikult kirjeldatud allpool põhjenduses 74, et tavapärase kaubandustegevuse hindamist oleks pidanud tegema kord kvartalis. Özkan Demir põhjendas seda väidet tootmiskulude märkimisväärse suurenemisega, kuna need uurimisperioodil enam kui kahekordistusid. Özkan Demir selgitas, et selle tulemusel käsitati mõningaid tehinguid kahjumlikena, kuigi kvartaalselt olid need tegelikult kasumlikud. Özkan Demir väitis ka, et varem on komisjon tootmiskulude märkimisväärse varieerumise puhul arvutanud dumpingu kuu- või kvartalipõhiselt. Oma väidete toetuseks viitas Özkan Demir ärakuulamisel WTO vaekogu aruandele juhtumis „Dominikaani Vabariik – dumpinguvastased meetmed terasvarraste suhtes (Costa Rica)“ (8).

(45)

Algul märkis komisjon, et alusmääruse artikli 2 lõike 4 tekst ei nõua tootmiskulude kvartaalsete andmete kasutamist. Tegelikult osutatakse artikli 2 lõikes 4 uurimisperioodi kaalutud keskmistele kuludele viidates kui põhjendatud ajavahemikule, mille jooksul tehakse kindlaks, kas hinnad võimaldavad katta kulusid. Komisjon leidis, et aastaste tootmiskulude kasutamine on üldtunnustatud ja näib enamikul juhtudel asjakohane, kuna see välistab nii kulude kui ka hindade äärmused ja lühiajalised kõikumised. See on paljude uurimisasutuste praktikas isegi normiks. Aasta keskmiste kulude kasutamisest kaldutakse kõrvale ainult väga erandlikel asjaoludel. Komisjon kaalus seda väidet hoolikalt, et hinnata, kas oleks põhjust kõrvale kalduda tavapärase kaubandustegevuse hindamise tegemise meetodist, mis põhineb aasta keskmistel tootmiskuludel. Ta jõudis siiski järeldusele, et käesoleval juhul erandlikke asjaolusid ei esinenud.

(46)

Esiteks, nagu selgitas Özkan Demir, ei tooda äriühing uuritavat toodet pidevalt. Uurimisperioodil oli tõepoolest kuid, mil seda üldse ei toodetud. Sellises olukorras ei annaks suhteliselt lühikeste ajavahemike (kvartalite puhul kolm kuud) kasutamine keskmist tulemust, mis kajastaks täpselt selle ajavahemiku kulusid. Teisisõnu, kuna mõne kvartali puhul puuduvad tootmisandmed vähemalt kolmandiku asjaomase ajavahemiku kohta, ei kajastaks saadud keskmine täpselt asjaomaseid kulusid kogu kvartali jooksul. Sellisel juhul on sobivam keskenduda pikemale, üheaastasele ajavahemikule, kuna aasta keskmine kajastab täpsemalt selle ajavahemiku tootmiskulusid.

(47)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Özkan Demir, et aastapõhise arvutuse eelistamine kvartalipõhisele arvutusele, kui maksimaalselt kolmandiku asjaomase ajavahemiku jooksul tootmist ei toimunud, oli alusetu, kuna teatavatel kuudel asjaomast toodet ei toodetud. Nagu põhjenduses 46 mainitud, leidis komisjon, et aasta keskmise tootmiskulu kasutamine võimaldab kajastada asjaomaseid kulusid kogu aasta jooksul, vähendades seeläbi mõju, mis on seotud tootmise puudumisega teataval ajavahemikul. Teisisõnu, aasta keskmine, isegi kui selle aasta mõne kuu kohta kulude andmed puuduvad, kajastab täpsemalt selle ajavahemiku tootmiskulusid, mida see hõlmab. Özkan Demir ei tõendanud vastupidist. See ei ole kindlasti nii, kui tegemist on kvartali keskmise näitajaga, mille puhul puuduvad kulude andmed kogu selle kvartali kolmandiku kohta. Seetõttu ei pidanud komisjon nende kvartalite puhul, mille kohta puudus kolmandik tootmiskulude andmetest, keskmisi tootmiskulusid tüüpiliseks selle ajavahemiku kohta, mida need pidid hõlmama. Oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta ei esitanud Özkan Demir mingeid argumente ega lahendusi, mis käsitleksid seda kvartalipõhise meetodi ilmset puudust sellel konkreetsel juhul. Lisaks märkis komisjon, et mitme tooteliigi puhul olid kvartalid, mil teatavaid mudeleid toodeti, erinevad kvartalitest, mil neid siseturul müüdi. Seetõttu ei oleks kvartalipõhise meetodi kasutamisel nende tooteliikide puhul võimalik teha tavapärase kaubandustegevuse hindamist vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 4. Seda seetõttu, et mõne kvartali puhul, mil müük toimus, puuduvad andmed kulude kohta üldse. Teisisõnu, kvartalipõhine meetod mitte üksnes ei annaks üldises plaanis ebatäpseid väärtusi, vaid ka ei võimaldaks konkreetsete tooteliikide puhul võrrelda kõnealuses kvartalis kohaldatud hindu sama kvartali vastavate kuludega. Selle põhjal kinnitati, et aasta keskmise tootmiskulu kasutamine iga mudeli puhul võimaldaks kajastada asjaomaseid kulusid kogu aasta jooksul ja oleks sobiv alus aastase dumpingu arvutamiseks. Seepärast lükati see väide tagasi.

(48)

Teiseks ei võimalda Özkan Demiri esitatud andmed kindlaks teha iga kvartali täpseid ja kontrollitud müügi-, üld- ja halduskulusid, kuna need andmed esitati ainult aasta kohta ja uurimisperioodi kohta tervikuna. Seega puudusid kvartaliandmed, mis oleksid võimaldanud teha kvartalipõhist dumpinguarvutust või tavapärase kaubandustegevuse hindamist, kasutades iga kvartali vastavat müügi-, üld- ja halduskulude teavet.

(49)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Özkan Demir, et müügi-, üld- ja halduskulud ei kõikunud uurimisperioodi jooksul, ning viitas oma väite toetuseks 2021. aastal ja uurimisperioodil kohaldatud müügi-, üld- ja halduskulude protsendimääradele. Samuti väitis Özkan Demir, et komisjon ei nõudnud sellist teavet, kui ta küsis igakuiste tootmiskulude andmeid.

(50)

Sellega seoses leidis komisjon, et kui Özkan Demir taotles komisjonilt kvartaalsete dumpinguarvutuste tegemist, oleks ta pidanud esitama kogu asjakohase teabe, mis oleks võimaldanud komisjonil selliseid arvutusi teha. Sellise teabe puudumise tõttu ei olnud komisjonil võimalik hinnata igas kvartalis kohaldatavate müügi-, üld- ja halduskulude suurust. Lisaks sellele ei esitanud Özkan Demir oma märkustes lõplike järelduste kohta kvartaalseid müügi-, üld- ja halduskulusid. Komisjon märkis 2021. aasta ja uurimisperioodi müügi-, üld- ja halduskulude näitajate kohta, et kuigi kohaldatavad protsendimäärad võivad tunduda sarnased, ei ole need seotud uurimisperioodi eri kvartalitega ja seega ei anna analüütilist ülevaadet nende väärtuste kõikumisest uurimisperioodi jooksul. Võttes arvesse Türgi liiri ebaühtlast kõikumist euro ja USA dollari suhtes uurimisperioodi jooksul, võib eeldada, et müügi-, üld- ja halduskulud, mis koosnevad suures osas valuutakursi muutustest tulenevast kasumist ja kahjumist, ei muutunud ühtlaselt. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(51)

Nagu ka põhjenduses 77 on märgitud, ei koondunud omamaine müük ühele konkreetsele perioodile, vaid jaotus ühtlaselt uurimisperioodi kvartalite kaupa, kusjuures suurimad müügimahud olid uurimisperioodi kolmandas kvartalis. Eksportmüük järgis sama suundumust, nii et uuritava toote müük jaotus ühtlaselt nii siseturul kui ka eksporditurul, võimaldades seega õiglaselt võrrelda sama perioodi omamaist ja eksportmüüki.

(52)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Özkan Demir, et omamaine müük koondus 2021. aasta neljandasse kvartalisse, eksportmüük aga 2022. aasta esimesse kvartalisse. Özkan Demiri metoodika oli siiski ekslik, kuna see põhines tellimuse kuupäeval, mitte arve kuupäeval. Kui komisjon peaks arvutama dumpingut kvartalite kaupa, kasutaks ta müügi kvartalite kaupa eristamiseks arve kuupäeva. Seetõttu tuleb analüüsida kaubandusstruktuuri, jaotades müügi kvartalite kaupa vastavalt arve kuupäevale. Seejuures võib märkida, et kõige suuremad müügimahud olid nii omamaise kui ka eksportmüügi puhul uurimisperioodi kolmandas kvartalis. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(53)

Komisjon märkis lisaks, et Dominikaani Vabariik vaidlustas Özkan Demiri mainitud WTO vaekogu aruande juhtumis DS605 ja seetõttu ei võtnud WTO vaidluste lahendamise organ aruannet vastu. Lisaks on käesoleva juhtumi asjaolud erinevad. Juhtumi DS605 uurimises jäeti normaalväärtuse arvutusest välja üle 50 % müügist. Samuti oli juhtumi DS605 puhul kulude suurenemine seotud ainult ühe (peamise) toorainega, samas kui käesolevas juhtumis oli tegemist nii tootmiskulude suurenemise, inflatsiooni kui ka valuuta devalveerimisega. Özkan Demiri puhul leiti seevastu, et suur osa omamaisest müügist (umbes [65–70] % müügimahust) toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus ja seega kasutati seda normaalväärtuse arvutamisel. Seda seetõttu, et käesoleval juhul jõudis komisjon ka järeldusele, et Özkan Demiri müük ei olnud koondunud konkreetsesse kvartalisse, vaid oli jaotunud üle kogu uurimisperioodi.

(54)

Alusmääruse artikli 2 lõike 4 kohaldamisel on oluline, et müügihinnad võimaldaksid katta kulud ja tagaksid põhjendatud aja jooksul püsiva kasumlikkuse; kasumlikkus ainult teataval hetkel on vähem oluline.

(55)

Sellega seoses ja võttes arvesse asjakohast WTO vaidluste lahendamise praktikat, tuletas komisjon meelde, et vaekogu tunnistas juhtumis „ Euroopa ühendused – lõhe (Norra)“ konkreetselt, et „järeldus, mille kohaselt toimus uurimisperioodi jooksul müük kaalutud keskmistest kuludest kõrgemate hindadega, oleks piisav, et tõendada, et kogu müük, mis ei ületanud uurimisperioodi jooksul kaalutud keskmisi kulusid, ei võimalda kulude katmist põhjendatud aja jooksul“ (9). Vaekogu arutas ka väljendi „müügi hetkel“ tähendust ja märkis punktis 7.243, et „[dumpinguvastase lepingu] artiklis 2.2.1 ei selgitata, mida tähendab „hind, mis on müügi hetkel ühikuhinnast madalam“. Selles osas on näha sarnasust artikli 2.2.1 esimese ja teise lause vahel. Kuigi mõlemad laused näevad ette ühikukulude arvutamist teatava ajavahemiku jooksul, ei täpsusta kumbki neist, milline peaks see ajavahemik olema. On tõsi, et teine lause läheb esimesest lausest kaugemale, kuna see eeldab kulude hindamist „müügi hetkel“. Meie arvates tähendab see aga ainult seda, et asjaomane ajavahemik peab hõlmama „müügi hetke“. Seega oleks artikli 2.2.1 teise lausega täiesti kooskõlas, kui uurimisasutus arvutaks ühikukulu „müügi hetkel“ konkreetse müügipäeva kohta või keskmisena, sealhulgas selle päeva, nädala, kuu või uurimisperioodi keskmisena. Vaekogu täpsustas oma põhjendusi joonealuses märkuses nr 417, kus ta märkis, et „sellega seoses peame oluliseks, et kuigi dumpinguvastase lepingu koostajad kasutasid artiklis 2.4.1 sõnu „müügi kuupäev“, siis artikli 2.2.1 teises lauses otsustasid nad kasutada sõnu „müügi hetk“. Meie arvates toetab see erinevus seisukohta, et artikli 2.2.1 teises lauses osutatud „müügi hetk“ ei pea tingimata olema müügi kuupäev, vaid võib hõlmata ka muid ajavahemikke.

(56)

Komisjon märkis ka, et omamaise müügi kasumlikkuse hindamine kvartali- või aastapõhiselt ei muutnud märkimisväärse osa omamaise müügi puhul midagi, nagu on selgitatud allpool põhjenduses 81.

(57)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist viitas Özkan Demir uuesti juhtumis DS605 esitatud vaekogu aruandele. Nagu põhjenduses 52 mainitud, vaidlustas Dominikaani Vabariik aruande ja seetõttu ei võtnud WTO vaidluste lahendamise organ seda vastu. Nagu põhjendustes 46–48 on Özkan Demiri kohta märgitud, oli usaldusväärne kvartalipõhine arvutus igal juhul võimatu väga spetsiifilistel põhjustel, mis olid seotud äriühingu uurimisperioodi andmetega. Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades lükkas komisjon tagasi taotluse teha kvartaalne tavapärase kaubandustegevuse hindamine.

(58)

Ekspordihinna üksikasjalik arvutuskäik on esitatud ajutise määruse põhjendustes 134 ja 135. Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon esialgsed järeldused.

(59)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdluse üksikasjad esitati ajutise määruse põhjendustes 136–138.

(60)

Pärast ajutise määruse avaldamist esitas Özkan Demir märkused ostutellimuse kuupäeva kasutamise kohta normaalväärtuse ja ekspordihinna ümberarvestamiseks Türgi liiridesse vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktile j.

(61)

Võttes arvesse, et Türgi liiri devalveeriti uurimisperioodi jooksul märkimisväärselt ja et olulised müügitingimused määrati kindlaks ostutellimuse esitamise ajal (nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 138), kasutas komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti j kohaselt nii omamaise kui ka eksportmüügi hinna ümberarvestamisel eurodest ja USA dollaritest Türgi liiridesse vahetuskurssi, mis kehtis ostutellimuse kuupäeval (mitte arve esitamise kuupäeval).

(62)

Özkan Demir väitis, et komisjon oleks pidanud valuuta konverteerimisel kasutama arve kuupäeva. Ta väitis, et olulised müügitingimused ei olnud tellimuse esitamise ajal kindlaks määratud, kuna mõned arved olid seotud kogustega, mis jäid väljapoole ostutellimuses määratud hälvet (+/– 5 või 10 %). Komisjon aga märkis, et kliendid ei vaidlustanud ühtegi lubatud hälbest väljapoole jäävat müüki, viidates asjaolule, et lubatud hälve ei kuulu selliste oluliste müügitingimuste hulka, nagu põhikogus ja ühikuhind. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 138, näitas Türgi eksportiva tootja konkreetsete tavade analüüs, et olulised müügitingimused, sealhulgas kogused ja hind, lepitakse kokku ostutellimuse esitamise ajal.

(63)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Özkan Demir oma väidet, et komisjon oleks pidanud valuuta konverteerimisel kasutama arve kuupäeva. Täpsemalt väitis Özkan Demir, et müügitingimused ja eelkõige lõplik kogus ja hind määrati kindlaks arve esitamise ajal. Samuti väitis ta, et komisjon möönis, et hälve ei ole oluline müügitingimus, kuid valis siiski ostutellimuse, milles kogus kui oluline müügitingimus määratakse valdavalt kindlaks hälbe alusel.

(64)

Komisjon märkis, et hälbe kasutamine on üldine tava nii kumerpeaprofiilide kui ka üldisemalt terasetoodete müümisel. Kõnealuse tööstusharu äriühingud lepivad tellimuse esitamise ajal kokku kogustes ja ühikuhindades. Asjaolu, et kasutatakse hälbeid, on iseloomulik terasesektorile, kus ligikaudsete koguste tellimisel kasutatakse hälbeid, et kajastada tootjate suutmatust tarnida täpseid koguseid, arvestades toote olemust. Selliste hälvete kasutamine ei mõjuta asjaolu, et olulised müügitingimused, st kogused ja ühikuhinnad määratakse kindlaks tellimuse esitamise hetkel. Väite ümberlükkamist toetab ka asjaolu, et kliendid ei vaidlustanud ühtki väljaspool lubatud hälvet toimunud müüki, nagu on märgitud põhjenduses 62. Sellest tulenevalt lükati see väide tagasi.

(65)

Özkan Demir väitis ka, et komisjon ei ole piisavalt põhjendanud, miks ta kaldus kõrvale oma tavapärasest tavast ja kasutas ümberarvestuse puhul arve kuupäeva asemel tellimuse kuupäeva. Komisjon leidis, et oluliste müügitingimuste kindlaksmääramise hetkele, Türgi liiri devalveerimisele ning hindade ja hinnavõrdluse mõjule viidates oli esitatud piisavalt põhjendusi, et õigustada kohandamist. Kuigi nii omamaise kui ka ELi-sisese müügi hind on välisvaluutas, on ostutellimuse ja arve esitamise kuupäeva vaheline ajaline erinevus tehinguti erinev ja ELi-sisese müügi puhul keskmiselt pikem kui omamaise müügi puhul. Vahetuskursi kõikumine võib seega mõjutada hinnavõrdlust ja õiglane võrdlus eeldab, et valuuta konverteerimisel Türgi liirideks kasutatakse müügikuupäeva.

(66)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Özkan Demir oma väidet, et komisjon ei täitnud korrigeerimise puhul tõendamiskohustust ega tõendanud vahetuskursi muutumise mõju hindadele ja hindade võrreldavusele. Komisjon märkis esmalt, et alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktiga j ette nähtud kohandamine on valuuta konverteerimine, mis võimaldab arvutada dumpingut, kui tuleb võrrelda eri valuutades väljendatud kulusid ja hindu. Özkan Demir ei vaidlusta sellise kohandamise vajadust. Kohandamise raames peab komisjon valima vahetuskursi kuupäeva. Vastavalt artikli 2 lõike 10 punktile j võib kasutada „lepingu, ostu tellimuse või tellimuse kinnitamise kuupäeva, kui need kajastavad asjakohasemalt olulisi müügitingimusi“. Nagu eespool ja ajutise määruse põhjenduses 138 on selgitatud, määratakse käesoleval juhul olulised müügitingimused asjakohasemalt kindlaks ostutellimuses. Özkan Demir ei suutnud oma märkustes lõplike järelduste kohta seda asjaolu ümber lükata. Komisjon märkis, et uurimisperioodi jooksul devalveeriti Türgi liiri euroga võrreldes umbes 74 %. Komisjon märkis ka, et tellimuse kuupäeva ja arve kuupäeva vaheline ajavahemik oli väga erinev: omamaise müügi puhul 0–266 päeva ja ELi suunatud müügi puhul 20–219 päeva. See tähendab, et kui oleks kasutatud arve kuupäeval kehtinud vahetuskurssi, oleks ostutellimuse esitamise ajal kehtestatud olulisi müügitingimusi (näiteks hindu) moonutanud selle kuupäeva ja arve kuupäeva vahel Türgi liiri devalveerimise tõttu tekkinud märkimisväärne vahetuskursi erinevus. Komisjon märkis ka, et Özkan Demir kasutas oma omamaise ja eksportmüügi puhul välisvaluutat, mis näitab, et ta eeldas suuri erinevusi omavaluuta väärtuse hindamises võrreldes välisvaluutaga. Seega leevendas äriühing ise devalveerimise mõju ostutellimuse hetkel kokkulepitud hinnale ja tulule, mida kokkulepitud hind võis tagada arve esitamisel. Teisisõnu kasutas Özkan Demir ise valuutapõhiseid mehhanisme, et vältida ostutellimustes kokkulepitud hindade moonutamist Türgi omavääringu devalveerimise tõttu.

(67)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist viitas Özkan Demir varasemale uurimisele, (10) kus kaks Türgi eksportijat taotlesid valuuta konverteerimise kohandamist vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktile j, ja väitis, et komisjon kasutas valuuta konverteerimise kohandamisel leebemaid tõendamisnõudeid. Käesoleva juhtumi asjaoludele tuginedes leidis komisjon, et ta on näidanud, et oli piisavalt tõendeid, mis õigustasid ostukuupäeva kasutamist valuutavahetuse kuupäevana, nagu on osutatud ajutise määruse põhjenduses 138 ja põhjendustes 61–66. Sellest tulenevalt lükati see väide tagasi.

(68)

Lisaks väitis Özkan Demir, et tellimuse kuupäeva kasutamise tõttu muutus uurimisperiood ja kasutati mittetäielikku andmestikku. Komisjon ei olnud sellega nõus ja leidis, et uurimisperiood ei muutunud. Uurimisperioodi kasutati järjekindlalt selleks, et määrata kindlaks ja võtta dumpinguarvutuse aluseks täielik tehingute kogum, mille arvete kuupäev jäi uurimisperioodi. Tellimuse kuupäeva kasutamine piirdus rangelt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti j kohase kohandamisega.

(69)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Özkan Demir oma väidet, et komisjon kasutas ebatäielikke andmestikke, sest müügi kuupäev muudeti arve kuupäevast tellimuse kuupäevaks. Kuna selles küsimuses uusi andmeid ei esitatud, viitas komisjon põhjendusele 68, milles Özkan Demiri väide ümber lükati.

(70)

Oma märkustes viitas Özkan Demir ka talle saadetud dumpinguvastases küsimustikus sisalduvatele juhtnööridele, väites, et teda oli juhendatud „kasutama müügi kuupäevana arve kuupäeva, et teha kindlaks, milline müük langeb uurimisperioodi“, ning märkis, et tellimuse kuupäeva kasutamine arvutustes on selliste juhtnööridega vastuolus ja muudab andmestikku. Samas viitas Özkan Demir juhtumile „Dominikaani Vabariik – terasvarraste suhtes kohaldatav dumpinguvastane tollimaks (Costa Rica)“, (11) kus EL märkis, et „uurimisasutused peaksid võrdsustama ekspordihinnad ja omamaised hinnad, mis langevad samasse [uurimisperioodi], ja tegema seda samade kriteeriumide (nt arve kuupäev) alusel“. Sellega seoses viidatakse põhjendusele 68, milles kinnitatakse, et nii omamaise kui ka eksportmüügi puhul kasutatakse uurimisperioodi kindlaksmääramiseks arve kuupäeva, kuid alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti j kohaseks kohandamiseks kasutatakse tellimuse kuupäeva. Sellest tulenevalt lükati see väide tagasi.

(71)

Kuna kogu eksportmüük ELi ja suurem osa omamaisest müügist toimus eurodes, väitis Özkan Demir, et dumpingumarginaali võib arvutada eurodes, et vältida valuuta konverteerimisega seotud mõju. Özkan Demir märkis, et alusmääruses ei ole öeldud midagi selle kohta, millist valuutat tuleb kasutada dumpingumarginaali arvutamisel. Komisjon leidis siiski, et see metoodika eeldab ka tootmiskulude ja teatava omamaise müügi hinna ümberarvestamist eurodesse. Seetõttu peeti asjakohaseks teha dumpinguarvutused eksportiva riigi vääringus.

(72)

Seetõttu lükati Özkan Demiri väited tagasi.

(73)

Kaebuse esitaja väitis, et valuuta konverteerimise aluseks tuleks võtta pakkumise kuupäev (mis eelneb tellimuse kuupäevale). Alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkt j ei näe siiski ette sellist konverteerimise alust. Veelgi olulisem on see, et pakkumist ei saa käsitada kahe poole vahelise oluliste müügitingimuste kokkuleppena. Seetõttu lükati kaebuse esitaja väide tagasi.

(74)

Özkan Demir esitas mõned täiendavad väited juhuks, kui komisjon peaks tagasi lükkama tema väited, mis on seotud ostutellimuse kuupäeva kasutamisega alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti j kohase kohandamise eesmärgil.

(75)

Esimene täiendav väide käsitles selliste tehingute väljajätmist, mille tellimuse kuupäev jääb väljapoole uurimisperioodi. Komisjon leidis, et selline metoodika tähendaks märkimisväärse hulga selliste tehingute kõrvalejätmist, mille arved esitati uurimisperioodil. Uurimisperioodi ja sellega seotud tehinguid ei saanud uurimise käigus muuta, nagu ka Özkan Demir oma märkustes õigesti meelde tuletas. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(76)

Teine täiendav väide seisnes selles, et dumpinguarvutusi tuleb teha kvartalipõhiselt.

(77)

Esiteks põhjendas Özkan Demir seda väidet Türgi suure devalvatsiooni ja hüperinflatsiooniga uurimisperioodil. Komisjon märkis siiski, et omamaise ja eksportmüügi struktuuris ei ole olulisi erinevusi, mis õigustaksid kvartalipõhiseid arvutusi. Tegelikult jaotus nii omamaine kui ka eksportmüük kvartaliti ühtlaselt, kusjuures suurimad müügimahud olid nii siseturul kui ka eksporditurul uurimisperioodi kolmandas kvartalis. Kuigi erinevused omamaise ja eksportmüügi jaotuses on paratamatud, võib komisjon vaid erandjuhtudel loobuda aastapõhisest meetodist ja teha aastaste arvutuste asemel kvartaalseid arvutusi. Sellist erandlikku olukorda ei täheldatud ja seetõttu ei saa selle väite alusel metoodikat muuta.

(78)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Özkan Demir samu väiteid, millele on viidatud põhjendustes 75 ja 76. Kuna selles küsimuses uusi andmeid ei esitatud, viitas komisjon Özkan Demiri väidet ümberlükkavale põhjendusele 77.

(79)

Lisaks teatas Özkan Demir enne esialgsete järelduste avalikustamist oma vastuses teisele puudusi käsitlevale kirjale sõnaselgelt, et kuupõhine arvutus ei pruugi käesoleval juhul olla asjakohane. Komisjon ei mõista, miks peaks kvartalipõhine dumpinguarvutus olema täpsem kui kuupõhine, millest äriühing keeldus. Tõepoolest, vähemalt teoreetiliselt peaks kuupõhine arvutus veelgi enam neutraliseerima uurimisperioodil toimunud märkimisväärset kulude kasvu ja/või suurt inflatsiooni ja Türgi liiri devalveerimise mõju. Komisjon ei ole kohustatud alusmääruses sätestatud tavapärasest metoodikast kõrvale kalduma iga kord, kui eksportiv tootja taotleb teistsuguse metoodika rakendamist, mis parandaks tema dumpingumarginaali.

(80)

Nagu eespool põhjenduses 77 juba märgitud, jaotus nii omamaine kui ka eksportmüük kvartaliti ühtlaselt, kusjuures suurimad müügimahud olid nii siseturul kui ka eksporditurul uurimisperioodi kolmandas kvartalis. See näitas, et kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10 tehti õiglane võrdlus võimalikult samal ajal toimunud müügiga. Asjaolu, et Özkan Demiri väitel olid eksportmüügi ja omamaise müügi mahud teatavate tooteliikide puhul kvartaliti veidi erinevad, ei muuda seda järeldust. Samuti näitavad Özkan Demiri esitatud teoreetilised näited, (12) et erinevused müügi ajastuses on tõepoolest olulised, kuid muul juhul on need tegelikkuse lihtsustused, sest näiteks ei ole arvesse võetud Türgi liiri devalveerimist euro suhtes.

(81)

Lisaks sellele leevendaks dumpingu kvartalipõhine arvutamine ainult väga piiratud määral Özkan Demiri kahtlusi, et omamaist müüki käsitatakse kahjumlikuna, samal ajal kui kvartali- või kuupõhiste arvutuste kasutamisel oli see teatud hetkel väga piiratud määral kasumlik. Isegi kui komisjon arvutaks dumpingut kvartalipõhiselt, ei suureneks kasumlikuks peetava omamaise müügi osakaal märgatavalt (alla 10 %) võrreldes aastaste dumpinguarvutustega.

(82)

Seetõttu jõudis komisjon kokkuvõttes järeldusele, et käesoleval juhul ei olnud piisavaid põhjusi, et kalduda kõrvale dumpingu aastapõhisest arvutamisest ja kasutada mõnda muud meetodit. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(83)

Teiseks oleks komisjon viimase täiendava väite kohaselt pidanud ümber arvutama Türgi liirides kirjendatud saastekvootide maksumuse, mis oli seotud peamiselt transpordikuludega, kohaldades kooskõlas müügiväärtuse arvutamisega vahetuskurssi, mis kehtis tellimuse kuupäeval, mitte arve kuupäeval. Komisjon märkis, et tellimuse kuupäeva kasutamine oli seotud valuuta konverteerimise kohandamisega vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktile j, samal ajal kui transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakuludega seotud kohandusi reguleerib alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkt e, mille kohaselt kasutatakse kantud kulusid. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(84)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

(85)

Kuna sellega seoses muid väiteid ja märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 143–145 esitatud järeldused.

(86)

Kuna sellega seoses muid väiteid ja märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 146–149 esitatud järeldused.

(87)

Türgi valitsus väitis, et importi tuleks uurida iga asjaomase riigi puhul eraldi. Türgi valitsuse sõnul tegi komisjon impordi kumulatiivse analüüsi, „et oleks võimalik kindlaks teha impordi suurenemine ja võtta meetmeid“. Lisaks väitis Türgi valitsus, et asjaomaste riikide turuosa suurenemine 4 % võrra ei ole märkimisväärne impordi suurenemine, nagu on kindlaks määratud WTO dumpinguvastases lepingus.

(88)

Komisjoni otsus uurida Hiinast ja Türgist pärit importi kumulatiivselt oli kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 4 ja WTO dumpinguvastase lepingu artikli 3 lõikega 3. Mõlemas nimetatud artiklis on sätestatud kaks tingimust, mille alusel võib komisjon teha kumulatiivse hindamise: „a) igast riigist pärineva impordi puhul määratud dumpingumarginaal on suurem [alusmääruse] artikli 9 lõikes 3 [ja WTO dumpinguvastase lepingu artikli 5 lõikes 8] määratud miinimumtasemest ning igast kõnesolevast riigist pärit impordi maht ei ole tähtsusetu; ning b) impordi mõju kumulatiivne hindamine on importtoodete vahelise konkurentsi tingimusi ning importtoodete ja samasuguste liidu [omamaiste] toodete vahelise konkurentsi tingimusi arvesse võttes asjakohane“.

(89)

Türgi valitsuse viidatud „impordi märkimisväärne suurenemine“ ei kuulu nende tingimuste hulka. Türgi valitsus ei vaielnud vastu sellele, et üks või teine neist kahest tingimusest on käesoleval juhul täidetud. Seega kinnitati ajutise määruse põhjendustes 150–153 esitatud järeldus, et kumulatiivse hindamise tingimused on täidetud.

(90)

Nagu eespool põhjenduses 87 mainitud, väitis Türgi valitsus, et asjaomaste riikide turuosa 4 % suurust kasvu 2019. aasta ja uurimisperioodi vahel, mida kajastab ajutise määruse tabel 3, ei saa pidada märkimisväärseks. WTO arvamuse kohaselt tuleks aga [ingliskeelset] sõna „significant“ [’oluline, tähtis’] tõlgendada Oxfordi sõnaraamatu määratluse järgi, mille kohaselt see tähendab „noteworthy; consequential, influential“ [’märkimisväärne, tähtis, mõjukas’]. Lisaks sellele ei ole WTO dumpinguvastase lepingu artikli 3 lõikes 2 (mis on samaväärne alusmääruse artikli 3 lõikega 3), milles viidatakse vajadusele kaaluda, kas dumpinguhinnaga import on märkimisväärselt suurenenud, „sätestatud miinimumkünnist, millest alates on suurenemine „märkimisväärne“; see, kas suurenemine on „märkimisväärne“, oleneb juhtumi konkreetsetest asjaoludest“ (13).

(91)

Käesolevas juhtumis pidas komisjon 4 % suurust kasvu märkimisväärseks, eriti arvestades palju suuremat kasvu vaatlusaluse perioodi eelnenud aastatel. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 157, oli väiksem turuosa uurimisperioodil võrreldes 2020. ja 2021. aastaga tingitud konkreetsest olukorrast liidu turul, mis ei olnud struktuuriline ega oleks pärast uurimisperioodi tõenäoliselt jätkunud. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi ja kinnitas ajutise määruse põhjendused 154–157.

(92)

Pärast ajutise määruse avaldamist vaidlustas Özkan Demir metoodika, mida komisjon kasutas hindade allalöömise arvutamiseks. Selle väite kohaselt tegi komisjon ELi müügi „topeltkonverteerimise“, konverteerides Özkan Demiri arvetel eurodes olevad summad Türgi liirideks tellimuse kuupäeval kehtinud vahetuskursi alusel ja konverteerides need seejärel tagasi eurodeks teise, st arve esitamise kuul kehtinud vahetuskursi alusel. Komisjon tunnistas seda viga ja tegi vajaliku paranduse, kasutades impordihindade arvutamiseks Özkan Demiri arvetel eurodes esitatud summasid (kohandatud CIF-väärtusele mahalaadimisel).

(93)

Sellest tulenevalt korrigeeriti ka Türgis uurimisperioodil kehtinud keskmist impordihinda, mis on esitatud ajutise määruse tabelis 4, nagu on näidatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 4

Impordihinnad (eurodes tonni kohta)

(94)

Pärast korrigeerimist muutus Türgi keskmine hindade allalöömise marginaal vähetähtsaks, kusjuures Türgi puhul oli turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal 15,41 %. Nagu ajutise määruse punktis 4.3.3 järeldati, tuvastas komisjon hinnatõusu takistamise. Väga suurtes kogustes dumpinguhinnaga impordist tingitud märkimisväärse hinnasurve tõttu liidu turul ei saanud liidu tootmisharu tõsta oma müügihindu, et jõuda vaatlusalusel perioodil kasumisse.

(95)

Türgi valitsus tundis huvi, kas komisjon võttis arvesse koormust, mida põhjustasid imporditud terasest kumerpeaprofiilidele kaitsemeetmed, mis kehtisid uurimisperioodi jooksul terasetoodete, (14) sealhulgas vaatlusaluse toote suhtes. Kui tariifikvoodid on täielikult ära kasutatud selle tooterühma puhul, kuhu kuuluvad terasest kumerpeaprofiilid, peavad importijad maksma kvoodivälise impordi eest 25 % suurust kaitsetollimaksu.

(96)

Kaitsetollimaksu mõju analüüsimisel võttis komisjon arvesse kaitsemeetmete ajutist iseloomu, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 252. Lisaks leiti, et uurimisperioodi jooksul maksti kaitsetollimaksu ainult 18,5 %-lt liitu imporditud terasest kumerpeaprofiilide kogumahust. Kättesaadavad tolliandmed selle perioodi kohta ei võimaldanud siiski eristada uurimisalust toodet ja muid terasest kumerpeaprofiile, mille seas on ka sellised terasest kumerpeaprofiilid, mille mõõtmed erinevad käesolevas uurimises käsitletava toote omadest. Kuna aga suuremamõõdulisi terasest kumerpeaprofiile liidus ei toodeta, on tõenäoline, et nende osa impordimahust oli suurem kui uuritava toote osa. Seda kinnitas ka koostööd teinud liidu kasutaja Fincantieri juures tehtud kohapealse kontrolli käigus esitatud teave.

(97)

Kuna 1) enam kui 80 % Türgist imporditud terasest kumerpeaprofiilide suhtes kaitsetollimaksu ei kohaldatud, 2) on tõenäoline, et suur osa terasest kumerpeaprofiilidest, mille eest maksti kaitsetollimaksu, jäi käesoleva uurimise kohaldamisalast välja, 3) ei esitatud tõendeid, mis näitaksid kaitsetollimaksu mõju Türgi eksportivate tootjate ekspordihindadele, ja 4) kaitsetollimaks on oma olemuselt ajutine, leidis komisjon, et CIF-hindade kohandamine kaitsetollimaksu arvessevõtmiseks ei ole õigustatud. Mis puudutab kaitsetollimaksu kohaldamist HRVst pärit terasest kumerpeaprofiilide impordi suhtes, siis kvoote ei kasutatud täielikult ära üheski kvartalis uurimisperioodi jooksul.

(98)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Türgi valitsus oma märkusi kaitsemeetmete kahjumarginaali arvutamisse kaasamise kohta. Türgi valitsuse sõnul võib kaitsemeetmete kaasamine arvutustesse alandada kahjumarginaali dumpingumarginaalist madalamale. Kuid nagu on märgitud põhjendustes 96–97, kohaldati uurimisperioodil kaitsemeetmeid ainult piiratud mahus ekspordi suhtes. Ei esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et sellise piiratud koguse suhtes oleks täielikult kohaldatud 25 % suurust kaitsetollimaksu. Seetõttu on ebatõenäoline, et kaitsemeetmed oleksid mõjutanud ekspordihindu.

(99)

Lisaks ei esitatud komisjonile ühtki tõendit kaitsemeetmete mõju kohta ekspordihindadele. Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Türgi valitsus, et ei Türgi valitsusel ega Türgi eksportijatel ei ole teavet kaitsetollimaksude mõju kohta eksportijate hindadele, kuna selline teave on ainult importijatel. Nad väitsid, et komisjon peaks tuginema hoopis imporditehingutele ja tollideklaratsioonidele. Kuid hinnad lepitakse kokku tarnija ja kliendi vahel. Kui kaitsetollimaks oleks mõjutanud ekspordihindu, oleks seda küsimust tõenäoliselt käsitletud hinnaläbirääkimistel. Selle mõju ekspordihindadele oleks seega eksportivatele tootjatele hästi teada. Ükski importija ega eksportiv tootja ei ole siiski sellist kohandamist taotlenud, samuti ei ole esitatud tõendeid, mida oleks saanud kasutada sellise kohandamise arvutamiseks. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(100)

Kuna sellega seoses muid väiteid ja märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 164–167 esitatud järeldused.

(101)

Türgi valitsus teatas, et komisjon „eeldab, et Lamoniruli pankrot on seotud impordi suurenemise ja väidetava dumpinguga“ ning et komisjon peaks põhjalikult analüüsima Laminoruli pankroti põhjuseid. Lisaks tundis Türgi valitsus huvi, kas Laminoruli andmeid on arvesse võetud tootmise, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendusastme puhul.

(102)

Komisjon ei ole kunagi väitnud midagi Laminoruli kokkuvarisemise põhjuste kohta. Tegelikult võeti selle äriühingu pankrotistumist arvesse üksnes kui fakti. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 11 ja 12, leidis komisjon, et Laminorul oli vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu osa ning seetõttu kaasati äriühing andmetesse ja analüüsi.

(103)

Nagu on selgitatud ka ajutise määruse põhjenduses 12, võeti Laminoruli andmete analüüsi kaasamise mõju sõnaselgelt arvesse mitmes ajutise määruse punktis. Sama kehtib ka tootmise ja tootmisvõimsuse kohta, mille puhul komisjon näitas ajutise määruse põhjendustes 169 ja 170, et ilma Laminorulita tootmismahud ja tootmisvõimsuse rakendusaste vaatlusalusel perioodil vähenesid, samal ajal kui tootmisvõimsus püsis stabiilsena. Seega lükati need väited tagasi.

(104)

Kuna sellega seoses muid väiteid ega märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 168–170 esitatud järeldused.

(105)

Kuna sellega seoses muid väiteid ja märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 171–172 esitatud järeldused.

(106)

Kuna sellega seoses muid väiteid ja märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjenduses 173 esitatud järeldused.

(107)

Kuna sellega seoses muid väiteid ja märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 174–176 esitatud järeldused.

(108)

Kuna sellega seoses muid väiteid ja märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 177–178 esitatud järeldused.

(109)

Kuna sellega seoses muid väiteid ja märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 179–181 esitatud järeldused.

(110)

Kuna sellega seoses muid väiteid ja märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 182–183 esitatud järeldused.

(111)

Kuna sellega seoses muid väiteid ja märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 184–185 esitatud järeldused.

(112)

Kuna sellega seoses muid väiteid ja märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 186–190 esitatud järeldused.

(113)

Eeltoodut arvesse võttes ja kuna muid seda küsimust käsitlevaid väiteid ega märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 191–198 esitatud järeldused.

(114)

Türgi valitsus väitis, et vaatlusalusel perioodil Türgi turuosa vähenes, langedes uurimisperioodil 2019. aasta tasemest madalamale tasemele. Lisaks märkis ta, et liidu tootjal oli võimalus suurendada oma müüki, tõstes hinnad tootmiskuludest kõrgemale. Tema sõnul näitab see seda, et liidu tootmisharu ei ole konkurentsivõimeline.

(115)

Komisjon täheldas siiski, et Türgi turuosa oli nii 2020. kui ka 2021. aastal suurem kui 2019. aastal ning uurimisperioodil sellest vaid veidi väiksem. Nagu eespool põhjenduses 91 ja ajutise määruse põhjenduses 157 juba selgitatud, oli turuosa mõningane vähenemine uurimisperioodil suures osas seotud tolleaegse mittestruktuurilise sündmusega, mis tõenäoliselt pärast uurimisperioodi ei jätkunud. Igal juhul, kuna komisjon on kahju analüüsimisel kumuleerinud Türgist ja HRVst pärit impordi, ei ole Türgist pärit impordiga seotud konkreetsed muutused asjakohased.

(116)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Türgi valitsus, et komisjon ei tohiks „ignoreerida liidu tootmisharu näitajate positiivset suundumust kui turu mittestruktuurilist elementi ja väita, et tootmisharule tekitatakse olulist kahju“. Nagu selgus ajutise määruse punktis 4.4.4 kahju kohta esitatud järeldustest, ei olnud liidu tootmisharu näitajate puhul siiski mingit positiivset suundumust näha. Turu mittestruktuurilised elemendid, millele Türgi valitsus viitas, puudutasid ainult liidu turuosa suurenemist ajavahemikul 2020. aastast kuni uurimisperioodini, mis oli, nagu selgitatud, tõenäoliselt ajutist laadi. Lisaks oli liidu tootmisharu turuosa uurimisperioodil ikka veel väiksem kui 2019. aastal, vaatlusaluse perioodi alguses.

(117)

Mis puutub Türgi valitsuse mainitud tootmiskulusid ületavasse hinnatõususse, siis keskmine ühiku müügihind liidus oli kogu uurimisperioodi jooksul pidevalt tootmiskuludest madalam. Lisaks sellele, et komisjon ei piirdunud oma analüüsis ainult Türgist pärit impordiga, vaid seda analüüsiti koos Hiina impordiga, märkis komisjon, et nii Türgist kui ka HRVst pärit madala dumpinguhinnaga impordi pidev sissevool takistas liidu tootmisharu tõstmast oma hindu kasumisse jõudmiseks vajalikule tasemele. Ükski huvitatud isik seda ei vaidlustanud. Seetõttu lükati Türgi valitsuse väide tagasi.

(118)

Eespool öeldut silmas pidades ja kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendused 200–206.

(119)

Türgi valitsus nõudis tungivalt, et komisjon uuriks muude tegurite mõju, nagu tehnoloogia muutused, tarbijate eelistused ja mittedumpinguhinnaga impordi konkurentsisurve, mis nende sõnul jäeti komisjoni analüüsist välja.

(120)

Esiteks ei olnud selge, millistele tehnoloogia muutustele Türgi valitsus viitas, samuti ei esitanud ükski huvitatud isik selles küsimuses ühtki tõendit.

(121)

Teiseks lisati ajutise määruse punktis 2.3 esitatud analüüsi tarbijate eelistuste mõju imporditud ja liidus toodetud terasest kumerpeaprofiilidele. Selgitati, et nii asjaomastes riikides kui ka liidus toodetud terasest kumerpeaprofiilidel on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning samad põhilised kasutusalad. Tarbijatel võivad olla omad eelistused, kuid need ei mängi ei dumpingu ega kahju analüüsimisel mingit rolli. Igal juhul ei ole kehtestatud meetmete eesmärk sulgeda turgu või tõrjuda osapooled turult välja. Seetõttu ei olnud see väide asjakohane.

(122)

Kolmandaks, mittedumpinguhinnaga impordi konkurentsisurvet analüüsiti põhjalikult ajutise määruse punktis 5.2.1. Selles järeldati, et Ühendkuningriigis toodetud terasest kumerpeaprofiilide tootmise eripära ja suhteliselt kõrgete impordihindade tõttu ei olnud kõnealuse impordi konkurentsisurve selline, et see oleks nõrgendanud põhjuslikku seost liidu tootmisharule tekitatud kahju ja asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

(123)

Koostööd teinud liidu kasutaja Fincantieri väitis, et komisjon alahindas Laminoruli pankroti ja COVID-19 pandeemia mõju liidu tootmisharu tulemuslikkusele. Fincantieri sõnul komisjon eksis, kui ta leidis, et need tegurid ei saanud nõrgendada põhjuslikku seost liidu tootmisharu kantud kahju ja asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi vahel. Sellega seoses osutas Fincantieri eelkõige Laminoruli tegevuse lõpetamisele kui liidu tootmisharule tervikuna tekitatud kahju põhjusele.

(124)

Kuid nagu on selgitatud eespool põhjenduses 103, näidati kogu ajutises määruses, et kahju oli olemas nii Laminoruli kahjuanalüüsi kaasates kui ka teda sinna kaasamata. Andmetest on selge, et ei saa väita, et „liidu tootmisharu negatiivsed näitajad 2019. aastal“ – või ka ülejäänud vaatlusalusel perioodil – oleksid olnud põhjustatud „peamiselt, kui mitte ainult“ Laminoruli pankrotist, nagu väidab Fincantieri.

(125)

Näiteks oli 2019. aastal nii koos Laminoruliga kui ka ilma Laminorulita tootmisvõimsuse rakendusaste alla 50 % (ajutise määruse põhjendus 170), turuosa alla 50 % (põhjendused 171 ja 172), keskmine müügihind liidus alla tootmiskulude (ajutise määruse tabel 8), kaebuse esitaja oli kahjumis (ajutise määruse tabel 11) ja investeeringutasuvus oli negatiivne (samuti tabel 11). Nagu järeldati ka ajutise määruse punktis 4.4.4, langes see kahjumlikkus kokku asjaomastest riikidest pärit märkimisväärses mahus dumpinguhinnaga impordiga.

(126)

Fincantieri viitas ka ajutise määruse põhjenduses 172 esitatud väitele, et osa Laminoruli müügist asendati pigem impordiga kui teiste liidu tootjate müügiga.

(127)

Sellega seoses väitis Fincantieri, et esiteks on liidu tootjad endiselt liidu laevaehitustööstuse peamine tarneallikas.

(128)

Teiseks väitis Fincantieri, et asjaolu, et liidu tootja Olifer s.p.l. (edaspidi „Olifer“) endast märku ei andnud, näitab, et import asjaomastest riikidest ei mõjutanud negatiivselt tema majanduslikku olukorda. Fincantieri sõnul näitas see, et probleemi põhjus on kaebuse esitaja Losal. Fincantieri väitis, et Losali ärimudelit mõjutasid tõsised struktuurilised puudused. Fincantieri sõnul olid Losalil samad struktuurilised ja logistilised probleemid, mis viisid pankrotti Laminoruli, ning mis olid tingitud teguritest, mis ei olnud seotud asjaomastest riikidest pärit impordiga.

(129)

Kuigi liidu tootjad olid tõepoolest liidu laevatööstuse jaoks oluline tarneallikas, moodustas uurimisperioodil [57,0–64,0 %] tarnetest turul Türgist ja HRVst pärit import. Seega olid liidu laevaehitajate esmaseks tarneallikaks asjaomased riigid, mitte liidu tootmisharu.

(130)

Komisjon ei tea, miks Olifer ei teinud koostööd, kuid selle põhjuseks võib olla näiteks uurimise käigus koostöö tegemiseks vajalik aja- ja jõukulu, mis ei ole sugugi tühine, eriti sellise väikese ja keskmise suurusega ettevõtja jaoks nagu Olifer. See võib olla ka ajendatud kartusest ärritada oma peamisi kliente, kellest üks on Fincantieri. Igal juhul puudusid tõendid selle kohta, et Oliferi koostööst keeldumine näitas tema majanduslikku olukorda. Lisaks sellele tegi liidu kasutajatest uurimises koostööd ainult Fincantieri ise. Kui Fincantieri väide kehtib Oliferi kohta, siis võib sama öelda ka liidu laevaehitustööstuse kohta, mis koosneb paljudest teistest äriühingutest peale Fincantieri. Lisaks põhines komisjoni analüüs ka ajutise määruse punktis 4.4.2 käsitletud makromajanduslikel näitajatel. Selle analüüsi jaoks ei olnud oluline, kes tegi koostööd ja kes mitte.

(131)

Mis puutub väitesse, et Losali praegune olukord oli tingitud struktuurilistest probleemidest, mis olid võrreldavad Laminoruliga enne viimase pankrotistumist, siis komisjonil ei olnud võimalik nende kahe äriühingu olukorda võrrelda. Avalikult kättesaadav teave ning nii Losali kui ka Fincantieri märkused näitasid, et Laminoruli kokkuvarisemise ja lõpliku pankroti põhjuste küsimuses ei oldud üksmeelel.

(132)

Nii Losali kui ka Fincantieri esitatud teabest ilmnes siiski, et Losalil oli uurimisperioodi jooksul tõepoolest mõningaid probleeme tarnetega. Kuid nii Fincantieri poolt menetluse algatamise kohta esitatud märkuste kui ka Losali poolt kohapealse kontrolli käigus esitatud märkuste põhjal näis, et need piirdusid kahe konkreetse tellimusega ja puudutasid ainult osa neist tellimustest. Probleemid olid peamiselt tingitud transpordimuredest, mille olid põhjustanud teatavate transpordiettevõtjate streigid, ja raskustest ettevõtjate leidmisel, kes oleksid olnud valmis tarnima Itaaliasse Palermosse. Igal juhul loodi seejärel spetsiaalselt Fincantieri jaoks süsteem, mis võimaldas kasutajatel jälgida kord nädalas oma tellimuste seisu. Lisaks sellele oli Fincantieri ainult üks Losali paljudest klientidest (kuigi oluline) ning ükski teine klient/kasutaja selle väite toetuseks endast märku ei andnud.

(133)

Fincantieri väitis ka, et Losalil puudus regulaarne pidev graafik ja ta alustas tootmist alles siis, kui tema kliendid esitasid talle suurema hulga tellimusi. Losalisse tehtud kohapealse kontrollkäigu jooksul kogutud tõendite põhjal osutus see siiski vääraks.

(134)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Fincantieri oma märkusi Losali struktuuriprobleemide kohta ja väitis, et komisjon alahindas nende probleemide mõju Fincantierile. Lisaks kordas Fincantieri oma väidet, et negatiivsed tulemused olid tingitud teguritest, mis ei olnud seotud asjaomastest riikidest pärit impordiga. Nende väidete toetuseks ei esitatud ühtegi uut tõendit.

(135)

Eespool öeldut silmas pidades jõudis komisjon järeldusele, et Fincantieri esitatud väited Laminoruli pankroti mõju ning kaebuse esitajaga seotud struktuuriliste ja logistiliste probleemide kohta ei ole sellised, mis nõrgendaksid põhjuslikku seost liidu tootmisharule tekitatud kahju ja asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

(136)

Kuna sellega seoses muid väiteid või märkusi peale eespool põhjenduses 122 käsitletute ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendused 207–211.

(137)

Kuna sellega seoses muid väiteid ja märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 212–214 esitatud järeldused.

(138)

Nii Türgi valitsus kui ka Fincantieri kordasid oma väidet, et COVID-19 pandeemial on olnud oluline roll liidu tootmisharu raskes seisus, eriti seoses mõjuga müügimahtudele. Kuna võrreldes ajutise määruse põhjendustes 215 ja 216 käsitletutega uusi asjaolusid ei esitatud, kinnitati nendes põhjendustes esitatud järeldus.

(139)

Türgi valitsus kordas oma väidet energiahindade tõusu kahjuliku mõju kohta liidu tootmisharule. Kuna uusi väiteid võrreldes põhjendustes 217–220 käsitletutega ei esitatud, kinnitati nendes põhjendustes esitatud järeldus.

(140)

Kuna sellega seoses muid väiteid ja märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 221–225 esitatud järeldused.

(141)

Komisjon hindas muude tegurite mõju, võttes arvesse huvitatud isikute märkusi, ja järeldas, et need tegurid ei nõrgendanud põhjuslikku seost. Sellised tegurid nagu Laminoruli pankrot, COVID-19 pandeemia või mõni muu eri isikute välja toodud tegur võisid tõepoolest mõjutada liidu tootmisharu tulemusi. Need tegurid aga ei selgitanud liidu tootmisharu hinnatõusu takistamist kogu vaatlusalusel perioodil ja eelkõige uurimisperioodil. Tavapärastes konkurentsitingimustes peaks liidu tootmisharu olema suuteline tõstma oma müügihindu kasumlikule tasemele või vähemalt katma oma tootmiskulud. Eespool käsitletud tegurite mõju, kui see peaks olemas olema, ei saanud seletada liidu tootmisharu suutmatust seda teha.

(142)

Seepärast kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 226–228 esitatud järelduse.

(143)

Kuna sellega seoses muid väiteid ja märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 229–235 esitatud järeldused.

(144)

Nagu on sätestatud alusmääruse artikli 9 lõike 4 kolmandas lõigus ja võttes arvesse, et komisjon eelavalikustamise perioodil importi ei registreerinud, analüüsis komisjon impordimahtude muutumist, et selgitada välja, kas ajutise määruse punktis 1.2 kirjeldatud eelavalikustamise perioodil toimus uurimisaluse impordi edasine oluline suurenemine, ja võttis sellest suurenemisest tulenevat täiendavat kahju arvesse kahjumarginaali kindlakstegemisel.

(145)

Andmebaasi „Surveillance 2“ andmete kohaselt oli HRVst ja Türgist pärit impordi maht neljanädalase eelavalikustamise perioodi jooksul vastavalt 831,8 % ja 13,7 % suurem kui keskmine nelja nädala impordimaht uurimisperioodil. Komisjon järeldas selle põhjal, et eelavalikustamise perioodil suurenes mõlemast riigist pärit import märkimisväärselt.

(146)

Selleks et analüüsida impordi suurenemisest tingitud lisakahju, otsustas komisjon kohandada kahju kõrvaldamist võimaldavat taset vastavalt impordimahu suurenemisele, mida peeti alusmääruse artikli 9 lõike 4 alusel asjakohaseks kaaluteguriks. Seetõttu arvutas komisjon välja korrutusteguri, mille saamiseks liitis ta neljanädalase eelavalikustamise perioodi impordimahu [1 400–1 800] tonni (HRV puhul) ja [2 100–2 500] tonni (Türgi puhul) ning uurimisperioodi 52 nädala impordimahu ning jagas saadud summa 56 nädalale laiendatud uurimisperioodi impordimahuga. Saadud määr (59,3 % HRV puhul ja 1 % Türgi puhul) kajastab impordi edasisest suurenemisest tingitud lisakahju. Seega korrutati esialgsed kahjumarginaalid selle teguriga.

(147)

Nagu põhjendustes 92 ja 94 kirjeldatud, vaatas komisjon kahjumarginaalid läbi. Seepärast on lõplik kahju kõrvaldamist võimaldav marginaal koostööd teinud eksportivate tootjate ja kõigi muude äriühingute puhul järgmine.

(148)

Eespool esitatud hinnangu põhjal tuleks vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2 kehtestada järgmised lõplikud dumpinguvastased tollimaksud.

(149)

Kuna sellega seoses muid väiteid ja märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 238–241 esitatud järeldused.

(150)

Fincantieri väitis, et asjaolu, et liidu tootmisharul oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul vaba tootmisvõimsus, ei näita tingimata, et liidu tootmisharu sai tegelikult rohkem toota. Fincantieri väidab ka, et komisjon eeldas, et nõudlus jääb stabiilseks, samal ajal kui COVID-19 pandeemia mõjutas tugevasti tarbimist. Lisaks näis Fincantieri arvavat, et komisjon väitis ajutises määruses, et liidu tootjad suudavad toota piisavalt, et rahuldada laevaehitustööstuse vajadusi. Samuti avaldas Türgi valitsus kahtlust, kas liidu tootmisharu tootmisvõimsusest piisab omamaise tarbimise rahuldamiseks.

(151)

Komisjon tegi Losali kontrollitud andmete ja Oliferi kohta kättesaadava teabe põhjal kindlaks, et oli olemas märkimisväärne vaba tootmisvõimsus. Liidu tootmisharu kasutas vähem kui poole oma tootmisvõimsusest terasest kumerpeaprofiilide tootmiseks. Majanduslikust seisukohast on ebaloogiline omada ja säilitada tootmisvõimsust, et toota ja müüa rohkem toodet, kuid mitte suurendada tootmist, välja arvatud juhul, kui toote järele ei ole piisavalt nõudlust. Kontrollitud faktide põhjal oli selge, et liidu tootmisharu oli võimeline ja valmis tarnima oma klientidele suuremas koguses terasest kumerpeaprofiile.

(152)

Komisjon ei ole aga kunagi väitnud, et liidu tootmisharu on võimeline tarnima piisavalt terasest kumerpeaprofiile, et rahuldada täielikult liidu laevaehitustööstuse vajadused. Nagu selgus ajutise määruse tabelites 2 ja 5 esitatud andmetest, oli liidu tarbimine kogu vaatlusaluse perioodi jooksul pidevalt suurem kui liidu tootmisvõimsus. Ka ajutise määruse põhjenduses 246 on selgelt märgitud, et dumpinguvastaste meetmete eesmärk ei ole sulgeda liidu turgu kolmandatest riikidest pärit impordile, vaid kõrvaldada kahjustava dumpingu kaubandust moonutav mõju. Asjaolu, et liidu tootmisharu ei suutnud täielikult rahuldada liidu nõudlust, ei tähenda siiski, et tuleks lubada terasest kumerpeaprofiilide importimist dumpinguhindadega. See järeldus kehtib sõltumata nõudluse muutumisest. Seepärast lükkas komisjon need väited tagasi.

(153)

Fincantieri vaidlustas ka ajutise määruse põhjendustes 249 ja 250 esitatud väite, et liidu tootjad võivad oma investeerimisstrateegiad ümber hinnata ja keskenduda teistele kasumlikumatele tootesarjadele, kuna liidu tootmisharu kadumise oht on puhtalt hüpoteetiline ega ole tõendatud. Kui aga tootmisharu on pidevalt kahjumis ja puudub võimalus tõsta hindu tasemeni, mis võimaldaks katta kulusid, rääkimata mõistliku kasumi saamisest, on väga ebatõenäoline, et selline olukord võiks jätkuda pikema aja jooksul.

(154)

Lisaks on sama ebatõenäoline, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine asjaomastest riikidest pärit impordi suhtes „vähendaks järsult olemasolevate tarnijate hulka“, nagu väitis Fincantieri. Nagu Fincantieri ise mainis, liidu tootmisharu tootmisvõimsusest ei piisa, et katta kogu nõudlust, mis tähendab, et jätkuvalt on vaja mitut terasest kumerpeaprofiilide tarneallikat. On teada, et maailmas on vaid käputäis terasest kumerpeaprofiilide tarnijaid, peamiselt kaks liidu tootjat, Özkan Demir ja Longteng. Terasest kumerpeaprofiilidega seotud kulude suurenemine ei vähenda vajadust nendelt tarnijatelt pärineva impordi järele. Seda eriti seetõttu, et – nagu Fincantieri väitis – nõudlus terasest kumerpeaprofiilide järele on tõusuteel. Samuti ei takista see liidu tarbijaid terasest kumerpeaprofiile importimast, olgugi et kõrgema hinnaga. Kuigi Longteng väitis pärast lõplike järelduste avalikustamist, et Hiina suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude suurus mõjutaks takistavalt Hiinast pärit importi, ei esitanud ükski huvitatud isik tõendeid selle kohta, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine takistaks Hiinast või Türgist pärit terasest kumerpeaprofiilide importi. Seega ei nõustunud komisjon selle väitega.

(155)

Sellega seoses väitis Fincantieri veel, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine kahjustaks selgelt kasutajaid, kuna meetmete mõju ei ole tähtsusetu ja laevaehitajad ei suuda kulude suurenemist oma lõpptarbijatele üle kanda.

(156)

Fincantieri märkis, et Fincantieri kontserni puhaskahjum oli 2022. aastal 323 miljonit eurot ja et seetõttu oleks terasest kumerpeaprofiilide hinna tõusu kahjulik mõju märkimisväärne. Fincantieri poolt käesoleva uurimise käigus esitatud ja kohapeal kontrollitud vastustest küsimustikule nähtub siiski, et nii ettevõtja Fincantieri S.p.A. kui ka terasest kumerpeaprofiile sisaldavate toodete puhul oli [8–10 %] suurune kasum nii 2021. aastal kui ka uurimisperioodi jooksul märkimisväärne. Fincantieri 2022. aasta finantsaruanded (15) näitasid, et Fincantieri kontsern oli 2021. aastal endiselt kasumlik. Suures osas tundus, et 2022. aasta märkimisväärne kahjum oli seotud erakorraliste ja ühekordsete tulude ja kuludega, mis ei olnud seotud uuritava tootega, nagu näiteks väärtuse langusest tulenev kahjum, muud immateriaalsed varad ja kohtuvaidlused.

(157)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Fincantieri, et liidu kahju hindamisel ei ole oluline, kas selline kahjum oli seotud uuritava tootega või mitte. Kuid isegi kui selle väitega nõustuda, ei muuda see asjaolu, et Fincantieri osutatud kahjum oli seotud Fincantieri kontserniga, mitte kontrollitud äriühinguga Italian Fincantieri S.p.A. Fincantieri kontserni kuulusid mitmed liiduvälised üksused, sealhulgas laevatehased, sadamad ja tütarettevõtjad Aasias, Okeaanias ja Ameerikas. Kontserni tulemuste käsitamine liidu üksuste rahalise elujõulisuse näitajana oleks vähemalt ebatäpne ja ebaõige.

(158)

Lisaks märkis Fincantieri oma märkustes, et „komisjon ei ole tõendanud, et 2022. aasta kahjum oli seotud erakorralise ja ühekordse tuluga“. Fincantieri kontserni 2022. aasta finantsaruannetes on siiski mainitud järgmist: „netotulemust mõjutasid erakorraliseks peetavad kulud, mis olid seotud varasemate majandusaastate asbestiga kokkupuutumist puudutavate vaidlustega (52 miljonit eurot), immateriaalse vara väärtuse langusega (164 miljonit eurot), tasaarvestuslepingutest tulenevate kohustuste täitmata jätmisega seotud ohtudega (20 miljonit eurot) ja muude kuludega (2 miljonit eurot)“ (16). Samuti näitasid Fincantieri kontserni 2023. aasta esimese poolaasta finantsaruanded, (17) et need kulud ei omanud tõepoolest suures osas enam tähtsust ja Fincantieri kontsern oli 2023. aasta juuni lõpuks vähendanud oma kahjumit 22 miljonini. Ka väljavaated olid positiivsed, arvestades kruiisisektori COVIDi-järgset taastumist ja suurenenud investeeringuid nii kaitsevaldkonnas seoses maailmapoliitilise olukorraga kui ka avamere tuuleenergia tootmise valdkonnas.

(159)

Pealegi oleks Fincantieri mainitud dumpinguvastaste tollimaksude lisakulu vaid väga väike osa ettevõtte kogukuludest. Nagu ajutise määruse põhjenduses 248 on mainitud, moodustasid terasest kumerpeaprofiilidega seotud kulud tühise osa (alla 0,5 %) Fincantieri terasest kumerpeaprofiile sisaldavate toodete üldistest tootmiskuludest. Ei saa põhjendatult väita, et üldiste tootmiskulude nii väikese osa suurenemine kahjustaks kasutajaid.

(160)

Fincantieri väitis, et ta ei saa kulude suurenemist oma lõpptarbijatele üle kanda, kuna pärast lepingu sõlmimist laevaomanikuga ei ole võimalik lepingutingimusi uuesti läbi rääkida ega kohandada. Kuid nagu põhjenduses 156 mainitud, selgus küsimustikule esitatud vastusest, et äriühing jäi hoolimata tooraine- ja energiakulude suurenemisest viimastel aastatel kasumisse. See, kas kasutaja saab dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisest tuleneva hinnatõusu oma klientidele üle kanda, ei ole seega oluline küsimuse puhul, kas Fincantieri suudab hinnatõusuga toime tulla. Lisaks ei esitatud tõendeid selle kohta, et suurenenud kulusid ei saaks tulevaste lepingute puhul laevaehitajate klientidele üle kanda. Fincantieri ei esitanud lõplike järelduste kohta esitatud märkustes ühtegi uut tõendit. Seepärast lükkas komisjon need väited tagasi.

(161)

Eelöeldut silmas pidades kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 253 esitatud järelduse, et puuduvad kaalukad põhjused, mille tõttu ei oleks asjaomastest riikidest pärit terasest kumerpeaprofiilide impordi suhtes meetmete kehtestamine liidu huvides.

(162)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose, meetmete taseme ja liidu huvide kohta tehtud järelduste põhjal ning kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed, et vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(163)

Eelkirjeldatu põhjal peaksid lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, olema järgmised.

(164)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seega kajastavad need asjaomaste äriühingute puhul käesoleva uurimise käigus kindlaks tehtud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse seega üksnes asjaomasest riigist pärit ja nimetatud juriidiliste isikute toodetud uuritava toote impordi suhtes. Käesoleva määruse regulatiivosas nimetamata muude äriühingute, sealhulgas nimetatud äriühingutega seotud äriühingute toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes neid tollimaksumäärasid ei kohaldata ja nende suhtes tuleks kohaldada tollimaksumäärasid, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute“ suhtes.

(165)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb saata komisjonile (18). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(166)

Nagu on selgitatud põhjendustes 95–97, kuuluvad terasest kumerpeaprofiilid terastoodete kategooriasse, mille suhtes kohaldatakse kaitsemeetmeid (19). Kaitsemeetmega kehtestatud tariifikvootide ületamise korral tuleb samalt impordilt tasuda seega nii lisatollimaks kui ka dumpinguvastane tollimaks. Kuna dumpinguvastaste meetmete ja kaitsemeetmete samaaegne rakendamine võib mõjutada kaubandust soovitust rohkem, otsustas komisjon vältida kuni kaitsemeetme rakendamise lõpuni dumpinguvastase tollimaksu ja eespool nimetatud lisatollimaksu samaaegset kohaldamist vaatlusaluse toote suhtes.

(167)

See tähendab, et kui vaatlusaluse toote suhtes kohaldatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/159 (20) artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaksu ja see ületab käesoleva määruse kohast dumpinguvastast tollimaksu, nõutakse sisse ainult selles artiklis osutatud lisatollimaks. Kaitse- ja dumpinguvastase tollimaksu samaaegse kohaldamise perioodil peatatakse käesoleva määruse kohaselt kehtestatud tollimaksude sissenõudmine.

(168)

Võttes arvesse kindlakstehtud dumpingumarginaale ja liidu tootmisharule tekitatud kahju suurust, tuleb ajutise määrusega kehtestatud ajutiste dumpinguvastaste tollimaksudena tagatiseks antud summad lõplikult sisse nõuda vastavalt käesoleva määrusega kehtestatud määradele.

(169)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (21) artikli 109 kohaselt on tasutav viivisemäär juhul, kui tulenevalt Euroopa Liidu Kohtu otsusest tuleb teatav summa tagasi maksta, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias iga kuu esimesel kalendripäeval avaldatud määr.

(170)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,