4.5.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 118/1


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/893,

21. aprill 2023,

millega muudetakse määrust (EL) 2015/340, millega kehtestatakse lennujuhtide lubade ja sertifikaatidega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrust (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91, (1) eriti selle artiklit 50, artiklit 53, artikli 62 lõikeid 14 ja 15 ning artikli 72 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EL) 2015/340 (2) on kehtestatud lennujuhtide lubade ja sertifikaatidega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused.

(2)

Lennujuhiressursside vähene paindlikkus ja kättesaadavus liidus ei võimalda Euroopa lennuliikluse korraldamise süsteemi suutlikkust täiel määral ära kasutada. Seepärast on vaja kohandada lennujuhilubade väljaandmist ja lennujuhtide kvalifitseerimist reguleerivat raamistikku.

(3)

Kuna lennundussektor areneb kiiresti, tuleb määrust (EL) 2015/340 ajakohastada, et tagada selle eesmärgipärasus, kulutõhusus ning kooskõla ülemaailmselt kohaldatavate standardite ja tavadega. Oluline on kehtestada lihtne kvalifikatsioonisüsteem, kus ei esine kattumisi. Algkoolituse õppekavasid tuleks ajakohastada, et tagada asjakohane kooskõla õigusraamistiku ja operatiivvajadustega.

(4)

Euroopa Liidu Lennundusohutusamet (edaspidi „amet“) on seisukohal, et sõjaväeliste lennujuhtide koolitused, mida liikmesriikides praegu korraldatakse, võimaldavad tagada kõrge ohutustaseme ja on kooskõlas nõuetega, mida vastavalt määrusele (EL) 2015/340 kohaldatakse tsiviillennujuhtide koolituse suhtes. Seepärast tuleks liidu lennujuhilubade väljaandmisel arvesse võtta koolitusi, mida liikmesriigid korraldavad sõjaväelise lennujuhi loa väljaandmiseks.

(5)

Sõjaväelise lennujuhi siseriikliku loa muutmiseks esitatud taotluse alusel võib lennujuhiõpilase loa välja anda juhul, kui muutmisaruandest selgub, et sõjaväes saadud lennujuhi algõppe kogemus vastab määruses (EL) 2015/340 sätestatud algkoolitusnõuetele ja taotleja on pärast muutmisaruandes loetletud puudujääkide analüüsi läbinud asjakohase lisakoolituse.

(6)

Kõnealuse muutmise käigus tuleks liikmesriikide välja antud tunnistusi, mis tõendavad nende omanike vastavust asjaomases liikmesriigis kohaldatavatele sõjaväelistele nõuetele, käsitada samaväärsena sõjaväelise lennujuhi siseriiklike lubadega.

(7)

Üksuse koolituskava koostamisel taotlejale vastavalt I lisa punkti ATCO.D.055 alapunkti b alapunktile 7 tuleks arvesse võtta sõjaväelise lennujuhtimise sätte kohaselt varem omandatud kogemusi.

(8)

Liikmesriikide pädevad asutused ja sõjaväeasutused peaksid tegema koostööd, et tõhusalt rakendada sõjaväelise lennujuhi siseriiklike lubade muutmist lennujuhiõpilase lubadeks.

(9)

Määruses (EL) 2015/340 nimetatud asutuste suhtes kohaldatavaid nõudeid tuleks tehnika arengut silmas pidades ajakohastada. Lisaks tuleks tagada kooskõla määruses (EL) 2015/340 sätestatud nõuete ning komisjoni rakendusmääruses (EL) 2017/373 (3) ning komisjoni määrustes (EL) nr 965/2012, (4) (EL) nr 1178/2011 (5) ja (EL) nr 139/2014 (6) sätestatud nõuete vahel, kuna enamikul juhtudel vastutab lennujuhtide ja koolitusorganisatsioonide (ATCOd) järelevalve eest mitmes erinevas lennundusvaldkonnas üks ja sama asutus. Seega nähakse käesoleva määrusega ette terviklik süsteemne lähenemisviis, mis peaks hõlmama loogilist ja tehnoloogiliselt järjepidevat lähenemisviisi kõigi lennundusvaldkondade lõikes.

(10)

Määruse (EL) 2015/340 vastavusse viimine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 376/2014 (7) seoses tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamise, juhtumite analüüsi ja järelmitega peaks suurendama õiguskindlust ning toetama tõhusate lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteemide rakendamist organisatsioonide ohutusjuhtimise osana.

(11)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 127 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) 2015/340 muudetakse järgmiselt:

1)

artikli 1 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

lennujuhi lubade ja lennujuhiõpilase lubade ning vastavate pädevus- ja oskusmärgete väljaandmist, kehtivust, muutmist, piiramist, peatamist või kehtetuks tunnistamist käsitlevad eeskirjad ja menetlused, sealhulgas sõjaväeteenistuse ajal saadud siseriiklike lennujuhilubade liidu lennujuhilubadeks muutmise eeskirjad ja menetlused ning kõnealuste lubade ning vastavate pädevus- ja oskusmärgete omanike õigused ja kohustused;“;

2)

artikli 1 lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

lennujuhiõpilased ja lennujuhid, kes tegutsevad määruse (EL) 2018/1139 reguleerimisalas;“;

3)

artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Lennujuhtimisteenuste osutamine

1.   Lennujuhtimisteenuseid võivad osutada üksnes need lennujuhid, kellel on käesoleva määruse kohane kvalifikatsioon ja luba.

2.   Liikmesriigid võivad kohaldada käesolevat määrust üldsusele teenuseid osutavate sõjaväelaste suhtes.“

;

4)

artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)

„nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid (acceptable means of compliance (AMC))“ – ameti vastu võetud mittesiduvad standardid, milles selgitatakse määruse (EL) 2018/1139 ning selle delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide nõuete täitmise vahendeid;“;

b)

punkt 5 asendatakse järgmisega:

„5)

„nõuete täitmise alternatiivsed meetodid“ – olemasolevate nõuete täitmise aktsepteeritud meetodite (AMC) alternatiivid või uued võimalikud vahendid määruse (EL) 2018/1139 ja selle delegeeritud õigusaktide ning rakendusaktide nõuete täitmiseks, mille puhul amet ei ole nõuete täitmise aktsepteeritud meetodeid kehtestanud;“;

c)

lisatakse punktid 7a ja 7b:

„7a)

„arvestamine“ – lennujuhi poolt sõjaväeteenistuse ajal läbitud väljaõppe tunnustamine lennujuhiõpilase loa taotlemiseks vastavalt käesolevale määrusele;

7b)

„siseriiklik muutmisaruanne“ – aruanne, mille alusel pädev asutus, kellele lennujuhiõpilase loa väljaandmise taotlus esitatakse, võib arvesse võtta varem läbitud lennujuhikoolitust;“;

d)

punkt 11 asendatakse järgmisega:

„11)

„juhendmaterjal (guidance material (GM))“ – ameti avaldatud mittesiduv materjal, mis aitab selgitada delegeeritud õigusaktide või rakendusaktide tähendust ning mida kasutatakse selleks, et toetada määruse (EL) 2018/1139 ning selle delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamist;“;

e)

lisatakse punkt 14a:

„14a)

„loa oskusmärge“ – loale kantud volitus, mis moodustab loa osa ja näitab loaomaniku konkreetset kvalifikatsiooni. See on üldmõiste, mida kasutatakse töökohakoolituse juhendaja, treeningseadme instruktori ja tasemetestija oskusmärgete ning keeleoskusmärke kirjeldamiseks;“;

f)

punkt 19 asendatakse järgmisega:

„19)

„ajutine võimetus“ – ajutine olukord, mil loaomanik ei saa pädevus- ja oskusmärgete ning tervisetõendite kehtivuse ajal oma loast tulenevaid õigusi kasutada;“;

g)

lisatakse punkt 20a:

„20a)

„pädevusmärge“ – loale kantud või sellega seotud volitus, mis moodustab osa loast, sätestades loa eritingimused, õigused või piirangud;“;

h)

punkt 31 asendatakse järgmisega:

„31)

„kehtivuse kinnitamine“ – pädevus- või oskusmärkega seotud üksuse oskusmärke kursuse eduka lõpetamise järel toimuv protsess, mis võimaldab loaomanikul hakata kasutama vastavast pädevus- või oskusmärkest tulenevaid õigusi.“;

5)

artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Üleminekusätted

1.   Direktiivist 2006/23/EÜ tulenevate siseriiklike õigusaktide asjakohaste sätete ja määruse (EL) nr 805/2011 sätetega kooskõlas välja antud load, pädevus- või oskusmärked loetakse käesoleva määruse kohaselt välja antuks.

2.   Pädevusmärke „lennujuhtimine visuaallennuväljal“ (ADV) omanikel, kellel ei ole pädevusmärget „lennujuhtimine instrumentaallennuväljal“ (ADI), on jätkuvalt lubatud osutada lennujuhtimisteenust lennuväljal, mille kohta ei ole avaldatud instrumentaallähenemise või -väljumise protseduure, tingimusel et lennujuhil säilib ADV-pädevusmärkega seotud üksuse oskusmärke kehtivus.“

;

6)

artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Pädevusmärgete ja oskusmärgete muudatused

1.   Pädevad asutused muudavad enne 4. augustit 2024 välja antud pädevusmärke „lennujuhtimine instrumentaallennuväljal“ (ADI) pädeva asutuse kehtestatud viisil pädevusmärkeks „lähilennujuhtimine“ (ADC) hiljemalt 4. augustiks 2027.

2.   Pärast 4. augustit 2024 annavad pädevad asutused pädevusmärget „lennujuhtimine visuaallennuväljal“ (ADV) sisaldavaid lube välja ainult artikli 7 lõikes 2 osutatud lennujuhtidele.

3.   Pädevad asutused ei anna pärast 4. augustit 2024 välja lube, mis sisaldavad lennuliikluse õhus juhtimise oskusmärget (AIR), maapealse liikluse juhtimise oskusmärget (GMC), lähilennujuhtimise oskusmärget (TWR), maapealse liikluse seire oskusmärget (GMS), lähilennuliikluse radarjuhtimise oskusmärget (RAD) ja lähenemisalas lennujuhtimise oskusmärget (TCL).

4.   Enne 4. augustit 2024 välja antud lennuliikluse õhus juhtimise oskusmärge (AIR), maapealse liikluse juhtimise oskusmärge (GMC) ja lähilennujuhtimise oskusmärge (TWR) muutuvad osaks pädevusmärkega „lähilennujuhtimine“ (ADC) antud õigustest. Kui loaomaniku õiguste kasutamine piirdub üksnes lennuliikluse juhtimisega õhus või lennuliikluse juhtimisega maa peal, märgitakse see üksuse oskusmärkele vastavalt I lisa punkti ATCO.B.020 alapunktile d siis, kui pädevusmärge „lennujuhtimine instrumentaallennuväljal“ (ADI) nimetatakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 ümber pädevusmärkeks „lähilennujuhtimine“ (ADC).

5.   Enne 4. augustit 2024 välja antud maapealse liikluse seire oskusmärkega (GMS) kaasnevad õigused muutuvad osaks pädevusmärkega „lähilennujuhtimine“ (ADC) seotud oskusmärkega antud õigustest.

6.   Pädevad asutused nimetavad enne 4. augustit 2024 välja antud lähilennuliikluse radarjuhtimise oskusmärke (RAD) ümber lähilennujuhtimise seire (SUR) oskusmärkeks siis, kui pädevusmärge „lennujuhtimine instrumentaallennuväljal“ (ADI) nimetatakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 ümber pädevusmärkeks „lähilennujuhtimine“ (ADC).

7.   Enne 4. augustit 2024 välja antud lähenemisalas lennujuhtimise oskusmärkega (TCL) kaasnevad õigused muutuvad osaks pädevusmärkega „seirega lähenemislennujuhtimine“ (APS) või pädevusmärkega „seirega piirkondlik lennujuhtimine“ (ACS) seotud üksuse oskusmärkega antud õigustest.“

;

7)

lisatakse artikkel 8a:

„Artikkel 8a

Sõjaväelise lennujuhi siseriiklike lubade muutmine lennujuhiõpilase lubadeks

1.   Liikmesriigi poolt välja antud sõjaväelise lennujuhi loa omanik võib taotleda selle loa muutmist punktis ATCO.B.001 osutatud lennujuhiõpilase loaks. Lennujuhiloa muutmise taotlus esitatakse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kelle sõjaväes taotleja on teeninud.

2.   Lõikes 1 osutatud taotluse saanud pädev asutus tunnustab loa omaniku kvalifikatsiooni, et tõendada vastavust I lisa (ATCO-osa) asjakohastele nõuetele kooskõlas asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse koostatud muutmisaruandega.

3.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus saadab ametile siseriikliku muutmisaruande, mis sisaldab järgmist:

a)

siseriiklikud nõuded, mille alusel asjaomases liikmesriigis sõjaväelise lennujuhi lube välja antakse;

b)

punktis a osutatud sõjaväelise lennujuhi loaga antavate õiguste ulatuse kirjeldus;

c)

märge selle kohta, millised varasema kogemuse ja kvalifikatsiooni arvestamist käsitlevad I lisa (ATCO-osa) nõuded loetakse täidetuks;

d)

märge selle kohta, millised lisakoolitused, sealhulgas nõutavad eksamid ja hindamised taotleja peab läbima; nõutavad eksamid ja hindamised viib läbi koolitusorganisatsioon, mis vastab III lisas (ATCO.OR-osa) sätestatud nõuetele ja on sertifitseeritud korraldama algkoolitust lennujuhiõpilase loa väljaandmiseks vastavalt käesolevale määrusele;

e)

märge, milles kinnitatakse, et taotleja vastavust liikmesriigi muutmisaruandes kirjeldatud koolitus-, eksami- ja hindamisnõuetele võib pidada samaväärseks käesoleva määruse kohaselt lennujuhiõpilase loa väljaandmiseks nõutava algkoolituse eduka läbimisega;

f)

koopiad kõigist asjakohastest tõendavatest dokumentidest, mis näitavad, kuidas liikmesriik tegi kindlaks eespool punktides a–e sätestatud asjaolud, sealhulgas koopiad asjakohastest siseriiklikest nõuetest ja menetlustest.“

;

8)

I–IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I–IV lisale.

Artikkel 2

Jõustumise kuupäev ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 4. augustist 2024.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. aprill 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 212, 22.8.2018, lk 1.

(2)  Komisjoni 20. veebruari 2015. aasta määrus (EL) 2015/340, millega kehtestatakse lennujuhtide lubade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste sertifikaatidega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 923/2012 ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 805/2011 (ELT L 63, 6.3.2015, lk 1).

(3)  Komisjoni 1. märtsi 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/373, millega sätestatakse lennuliikluse korraldamise teenuste ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate ning muude lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide suhtes ja kõigi nende järelevalve suhtes kohaldatavad ühisnõuded ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 482/2008, rakendusmäärused (EL) nr 1034/2011, (EL) nr 1035/2011 ja (EL) 2016/1377 ning muudetakse määrust (EL) nr 677/2011 (ELT L 62, 8.3.2017, lk 1).

(4)  Komisjoni 5. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 296, 25.10.2012, lk 1).

(5)  Komisjoni 3. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 311, 25.11.2011, lk 1).

(6)  Komisjoni 12. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 139/2014, millega kehtestatakse lennuväljadega seotud nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 44, 14.2.2014, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 996/2010 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ ja komisjoni määrused (EÜ) nr 1321/2007 ja (EÜ) nr 1330/2007 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 18).


I LISA

Määruse (EL) 2015/340 I lisa (ATCO-osa) muudetakse järgmiselt:

1.

punkt ATCO.A.010 asendatakse järgmisega:

„ATCO.A.010   Pädeva asutuse vahetamise taotlus

a)

Kui loa omanik kavatseb kasutada üksuse oskusmärkest tulenevaid õigusi liikmesriigis, mille pädev asutus ei ole loa välja andnud asutus, taotleb loa omanik pädeva asutuse vahetamist selle liikmesriigi pädeva asutuse vastu, kus hakatakse asjaomaseid õigusi kasutama, vastavalt selle asutuse kehtestatud menetlusele. Sel otstarbel peavad asjaomased pädevad asutused jagama kogu asjakohast teavet, mis on vajalik pädeva asutuse vahetamiseks ja loa vahetamiseks punkti ATCO.AR.B.001 alapunktis c ja punktis ATCO.AR.D.003 ettenähtud viisil.

b)

Erandina alapunktist a ei nõuta pädeva asutuse vahetamist, kui treeningseadme instruktori või hindaja õigusi kasutatakse üksnes treeningseadme keskkonnas või kui kasutatakse lennujuhiõpilase loaga kaasnevaid õigusi.

c)

Loast tulenevate õiguste kasutamiseks muus liikmesriigis kui loa väljaandnud liikmesriik peab loa omanik täitma punktis ATCO.B.030 osutatud keeleoskusnõudeid, mis on kehtestatud liikmesriigis, kus asjaomaseid õigusi kasutatakse.“;

2.

punkt ATCO.A.015 asendatakse järgmisega:

„ATCO.A.015   Lubadest tulenevate õiguste kasutamine ja ajutine võimetus

a)

Loaga antud õiguste kasutamine sõltub pädevus- ja oskusmärgetest, üksuse ja loa oskusmärgete kehtivusest ning tervisetõendi kehtivusest, välja arvatud juhul, kui tervisetõend ei ole nõutav alapunkti b kohaselt.

b)

Tervisetõendit ei nõuta, kui treeningseadme instruktori või hindaja õigusi kasutatakse treeningseadme keskkonnas.

c)

Loa omanikud ei kasuta loast tulenevaid õigusi, kui nad kahtlevad loast tulenevate õiguste ohutu kasutamise võimalikkuses, ja teatavad asjakohasele aeronavigatsiooniteenuse osutajale viivitamata loast tulenevate õiguste kasutamise ajutisest võimetusest.

d)

Kui aeronavigatsiooniteenuse osutajad kahtlevad loaomaniku loast tulenevate õiguste ohutu kasutamise võimekuses, võivad nad välja kuulutada loaomaniku ajutise võimetuse.

e)

Aeronavigatsiooniteenuse osutajad töötavad välja objektiivse, läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse, et võimaldada loaomanikel vastavalt alapunktile c teatada oma õiguste kasutamise ajutisest võimetusest, kuulutada välja loaomanike ajutine võimetus vastavalt alapunktile d ja teavitada pädevat asutust nimetatud menetluses sätestatud korras.

f)

Alapunktis e osutatud menetlus lisatakse punkti ATCO.B.025 alapunkti a alapunkti 13 kohaselt üksuse pädevuskavale.“;

3.

punkt ATCO.B.001 asendatakse järgmisega:

„ATCO.B.001   Lennujuhiõpilase luba

a)

Lennujuhiõpilase loa omanikel on volitus osutada lennujuhtimisteenuseid vastavalt loas sisalduvatele pädevus- ja oskusmärgetele töökohakoolituse juhendaja järelevalve all ning läbida täiendava oskusmärke (oskusmärgete) ja üksuse oskusmärke (oskusmärgete) koolitust.

b)

Lennujuhiõpilase loa taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:

(1)

ta on vähemalt 18aastane;

(2)

ta on taotlemisele eelnenud kaheteistkümne kuu jooksul edukalt lõpetanud algkoolituse koolitusorganisatsioonis, mis vastab III lisas (ATCO.OR-osa) sätestatud nõuetele, mis on asjakohane pädevusmärke ja vajaduse korral oskusmärke jaoks, nagu on sätestatud ATCO-osa D-alajao 2. jaotises;

(3)

tal on kehtiv tervisetõend;

(4)

ta on tõendanud punktis ATCO.B.030 sätestatud nõuetele vastavat piisavat keeleoskusetaset.

c)

Lennujuhiõpilase luba sisaldab keeleoskusmärget/keeleoskusmärkeid ning vähemalt ühte pädevusmärget ning vastavalt vajadusele ühte oskusmärget.

d)

Lennujuhiõpilase loa omanik, kes ei ole loast tulenevaid õigusi hakanud kasutama ühe aasta jooksul alates loa väljaandmise kuupäevast või kes katkestas nende õiguste kasutamise üle ühe aasta kestnud ajavahemikuks, võib alustada või jätkata vastava pädevusmärke töökohakoolitust üksnes juhul, kui:

(1)

koolitusorganisatsioon, kellel on III lisa (ATCO.OR-osa) nõuetele vastav pädevusmärke kohase algkoolituse korraldamise sertifikaat, on hinnanud lennujuhiõpilase loa omaniku eelneva pädevuse jätkuvat vastavust selle pädevusmärke nõuetele ja

(2)

ta on täitnud kõik eespool alapunkti d alapunktis 1 osutatud hindamisest tulenevad koolitusnõuded.“;

4.

punkti ATCO.B.005 alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e)

Lennujuhiloa omanik, kes ei ole pädevusmärkest tulenevaid õigusi hakanud kasutama ühe aasta jooksul alates selle väljaandmise kuupäevast, võib alustada vastava pädevusmärke töökohakoolitust üksnes juhul, kui:

(1)

koolitusorganisatsioon, kellel on III lisa (ATCO.OR-osa) nõuetele vastav pädevusmärke kohase algkoolituse korraldamise sertifikaat, on hinnanud lennujuhi loa omaniku eelneva pädevuse jätkuvat vastavust selle pädevusmärke nõuetele ja

(2)

ta on täitnud kõik eespool alapunkti e alapunktis 1 osutatud hindamisest tulenevad koolitusnõuded.“;

5.

punkt ATCO.B.010 asendatakse järgmisega:

„ATCO.B.010   Lennujuhi pädevusmärked

a)

Selleks et märkida selle teenuse liiki, mida loaomanik võib osutada, sisaldab luba ühte või mitut järgmist pädevusmärget:

(1)

lähilennujuhtimine (ADC) – loaomaniku pädevus osutada lennujuhtimisteenust lennuväljaliiklusele;

(2)

protseduuriline lähenemislennujuhtimine (APP) – loaomaniku pädevus osutada lennujuhtimisteenust saabuvatele, lahkuvatele ja ülelendavatele õhusõidukitele seirevahendeid kasutamata;

(3)

seirega lähenemislennujuhtimine (APS) – loaomaniku pädevus osutada lennujuhtimisteenust saabuvatele, lahkuvatele ja ülelendavatele õhusõidukitele seirevahendeid kasutades;

(4)

protseduuriline piirkondlik lennujuhtimine (ACP) – loaomaniku pädevus osutada lennujuhtimisteenust õhusõidukitele seirevahendeid kasutamata;

(5)

seirega piirkondlik lennujuhtimine (ACS) – loaomaniku pädevus osutada lennujuhtimisteenust õhusõidukitele seirevahendeid kasutades.

b)

Pädevusmärke omanik, kes ei ole kasutanud kõnealusele märkele vastavaid õigusi mis tahes ajavahemiku vältel nelja järjestikuse aasta jooksul või pikema ajavahemiku vältel, võib pädevusmärke kohast töökohakoolitust alustada üksnes juhul, kui:

(1)

koolitusorganisatsioon, kellel on III lisa (ATCO.OR-osa) nõuetele vastav pädevusmärke kohase koolituse korraldamise sertifikaat, on hinnanud tema eelneva pädevuse jätkuvat vastavust selle pädevusmärke nõuetele ja

(2)

ta on täitnud kõik eespool alapunkti b alapunktis 1 osutatud hindamisest tulenevad koolitusnõuded.“;

6.

punkt ATCO.B.015 asendatakse järgmisega:

„ATCO.B.015   Oskusmärked

a)

Lähilennujuhtimise (ADC) pädevusmärge võib sisaldada lennuväljal lennujuhtimise seire (SUR) oskusmärget, mis näitab loaomaniku pädevust osutada lennujuhtimisteenust lennuväljal seirevahendite abil.

b)

Pädevusmärge „seirega lähenemislennujuhtimine“ (APS) võib sisaldada vähemalt ühte järgmistest oskusmärgetest:

(1)

täppislähenemisradari oskusmärge (PAR) – loaomaniku pädevus osutada maa pealt juhitavat täppislähenemise teenust õhusõiduki lõpplähenemisel maandumisrajale, kasutades täppislähenemisradarit;

(2)

seireradari abil lähenemise oskusmärge (SRA) – loaomaniku pädevus osutada lennujuhtimisteenust maa pealt juhitaval mittetäppislähenemisel, kasutades õhusõiduki lõpplähenemisel maandumisrajale seirevahendeid.

c)

Protseduurilise piirkondliku lennujuhtimise (ACP) pädevusmärge võib sisaldada ookeanilennujuhtimise oskusmärget (OCN) – loaomaniku pädevus osutada lennujuhtimisteenuseid õhusõiduki liikumisel ookeanilennujuhtimise piirkonnas.

d)

Seirega piirkondliku lennujuhtimise (ACS) pädevusmärge võib sisaldada ookeanilennujuhtimise oskusmärget (OCN)– loaomaniku pädevus osutada lennujuhtimisteenuseid õhusõiduki liikumisel ookeanilennujuhtimise piirkonnas.“;

7.

punkt ATCO.B.020 asendatakse järgmisega:

„ATCO.B.020   Üksuse oskusmärked

a)

Üksuse oskusmärge annab loaomanikule õiguse osutada lennujuhtimisteenust konkreetses sektoris, sektorirühmas ja/või konkreetsetel töökohtadel lennuliiklusteenistuse üksuse vastutusalas.

b)

Üksuse oskusmärke taotlejad on edukalt lõpule viinud ATCO-osa D-alajao 3. jaotises sätestatud nõuetele vastava ühe kursuse üksuse oskusmärke saamiseks.

c)

Erandina alapunktist b ei pruugi ATCO-osa D alajao 3. jaos nimetatud töökohakoolituse etapp olla nõutav, kui üksuse oskusmärge antakse seoses samale üksusele ajutise töökohakoolituse juhendaja loa väljaandmisega.

d)

Lähilennujuhtimise (ADC) pädevusmärkega seotud õiguste kasutamise suhtes kohaldatavad piirangud märgitakse üksuse oskusmärkele.

e)

Pärast punktis ATCO.A.010 osutatud pädeva asutuse muutmist peavad üksuse oskusmärke taotlejad lisaks punkti ATCO.B.020 alapunktis b sätestatud nõuetele vastama punkti ATCO.D.060 alapunkti f nõuetele.

f)

Nende lennujuhtide puhul, kes osutavad lennujuhtimisteenuseid katselende sooritavatele õhusõidukitele, võib pädev asutus lisaks alapunktis b sätestatud nõuetele sätestada täiendavaid nõudeid, millele lennujuht peab vastama.

g)

Üksuse oskusmärked kehtivad üksuse pädevuskavas kindlaks määratud ajavahemiku jooksul. See ajavahemik ei ületa kolme aastat.

h)

Esmasel väljaandmisel ja kehtivuse taastamisel algab üksuse oskusmärgete kehtivusaeg hiljemalt 30 päeva jooksul pärast hindamise eduka sooritamise kuupäeva.

i)

Üksuse oskusmärgete kehtivust pikendatakse, kui

(1)

taotleja on loast tulenevaid õigusi kasutanud üksuse pädevuskavas määratud minimaalse arvu tunde;

(2)

taotleja läbis üksuse oskusmärke kehtivusajal täienduskoolituskursused üksuse pädevuskava kohaselt;

(3)

taotleja pädevust hinnati üksuse pädevuskava kohaselt mitte varem kui kolm kuud enne üksuse oskusmärke aegumise kuupäeva.

j)

Kui alapunktis i sätestatud nõuded on täidetud, taastatakse üksuse oskusmärke kehtivus kolme kuu jooksul enne selle aegumise kuupäeva. Neil juhtudel hakatakse kehtivusaega arvestama nimetatud aegumiskuupäevast.

k)

Kui üksuse oskusmärgete kehtivus taastatakse enne alapunktis j nimetatud ajavahemikku, algab nende kehtivusaeg hiljemalt 30 päeva jooksul pärast hindamise edukat sooritamist, kui täidetud on ka alapunkti i alapunktide 1 ja 2 nõuded.

l)

Üksuse oskusmärke kehtivuse lõppemise korral peab loaomanik oskusmärke kehtivuse taastamiseks edukalt läbima üksuse pädevuskursuse vastavalt ATCO-osa D-alajao 3. jaotises sätestatud nõuetele.“;

8.

punkt ATCO.B.025 asendatakse järgmisega:

„ATCO.B.025   Üksuse pädevuskava

a)

Üksuse pädevuskava(d) kehtestab aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja kiidab heaks pädev asutus. Üksuse pädevuskava sisaldab vähemalt järgmisi aspekte:

(1)

punkti ATCO.B.020 alapunkti g kohane üksuse oskusmärke/-märgete kehtivus;

(2)

maksimaalne järjestikune ajavahemik, mil üksuse oskusmärke õigusi selle kehtivuse ajal ei kasutata. See ajavahemik ei ületa 90 kalendripäeva;

(3)

punkti ATCO.B.020 alapunkti i alapunkti 1 jaoks üksuse oskusmärke õiguste kasutamise tundide miinimumarv või seireradari abil lähenemise oskusmärke (SRA) ja täppislähenemisradari oskusmärke (PAR) puhul lähenemiste miinimumarv kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, mis ei ületa 12 kuud. Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke õigustega juhendajatel katab juhendamise aeg üksuse oskusmärke kehtivuse taastamiseks nõutavatest tundidest maksimaalselt 50 %;

(4)

võetavad meetmed juhtudeks, kui loaomanik ei vasta alapunkti a alapunktides 2 ja 3 sätestatud nõuetele;

(5)

pädevuse hindamise menetlused, sh punkti ATCO.D.080 alapunkti b kohaselt täienduskoolituse ainete hindamine;

(6)

pädevus- ja oskusmärgetest tulenevate õiguste kasutamiseks vajalike teoreetiliste teadmiste eksamineerimismenetlused;

(7)

jätkukoolituse teemade ja allteemade, eesmärkide ja koolitusmeetodite kindlaksmääramise menetlused;

(8)

täienduskoolituse miinimumkestus ja sagedus;

(9)

ümberõppe käigus omandatud teoreetiliste teadmiste ja/või praktiliste oskuste eksamineerimise menetlused, sh eksami eduka tulemuse märked;

(10)

menetlused eksamil või hindamisel läbikukkumise korral, sh kaebemenetlused;

(11)

koolituspersonali kvalifikatsioon, rollid ja kohustused;

(12)

menetlus selle tagamiseks, et praktiliste oskuste juhendajad on kasutanud juhendamismeetodeid vastavalt menetlustele, mis on juhendamiseks ette nähtud kooskõlas punkti ATCO.C.010 alapunkti b alapunktiga 3 ja punkti ATCO.C.030 alapunkti b alapunktiga 3;

(13)

menetlused loast tulenevate õiguste kasutamise ajutise võimetuse juhtumitest teatamiseks ja nende juhtimiseks ning pädeva asutuse teavitamiseks sellistest juhtumitest vastavalt punkti ATCO.A.015 alapunktile e;

(14)

selliste jätkukoolitust ja hindamist käsitlevate asjakohaste andmete kindlaksmääramine, mida säilitatakse vastavalt punktile ATCO.OR.C.020;

(15)

üksuse pädevuskava läbivaatamise ja muutmise menetlus ja põhjused ning selle esitamine pädevale asutusele. Üksuse pädevuskava vaadatakse läbi vähemalt kord kolme aasta tagant.

b)

Alapunkti a alapunktis 3 sätestatud nõudele vastamiseks peavad aeronavigatsiooniteenuse osutajad arvestust tundide kohta, mille kestel iga loaomanik kasutab oma üksuse oskusmärke/oskusmärgete õigusi, töötades konkreetses sektoris, sektorirühmas ja/või konkreetsetel töökohtadel lennujuhtimisüksuses, ja esitavad nõudmise korral kõnealused andmed pädevatele asutustele ja loaomanikule.

c)

Alapunkti a alapunktides 4 ja 13 osutatud menetluskorra kehtestamisel peavad aeronavigatsiooniteenuse osutajad tagama, et kehtestatakse loaomanike õiglase kohtlemise mehhanismid juhtudeks, mil nende oskusmärgete kehtivust ei ole võimalik enam uuendada.“;

9.

punkti ATCO.B.040 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Keeleoskust tõendatakse mis tahes pädeva asutuse heakskiidetud hindamismeetodi kaudu, mis sisaldab järgmist:

(1)

hindamisprotsess;

(2)

hindajate kvalifikatsioon;

(3)

kaebemenetlused.“;

10.

punkt ATCO.C.015 asendatakse järgmisega:

„ATCO.C.015   Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke taotlemine

Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:

a)

tal on kehtiva üksuse oskusmärkega lennujuhi luba;

b)

ta on vahetult enne taotlemist vähemalt kaheaastase ajavahemiku jooksul kasutanud lennujuhi loa õigusi. Seda ajavahemikku võib pädev asutus koolitusorganisatsiooni nõudmisel lühendada ühe aasta võrra ning

c)

taotlemisele eelneva kaheteistkümne kuu jooksul lõpetas ta edukalt praktiliste õpetamismeetodite kursuse, mille jooksul õpetati nõutavaid teadmisi ja pedagoogilisi oskusi ning mida asjakohaselt hinnati.“;

11.

punkt ATCO.C.020 asendatakse järgmisega:

„ATCO.C.020   Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke kehtivus

a)

Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärge kehtib kolm aastat.

b)

Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke kehtivust võib pikendada, kui selle kehtivuse ajal on edukalt lõpetatud praktiliste õpetamisoskuste täienduskoolitus ning kui punkti ATCO.C.015 alapunkti a nõue on täidetud.

c)

Kui punkti ATCO.C.015 alapunkti a nõue on täidetud, võib töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke kehtivuse lõppemisel selle kehtivuse taastada, kui kehtivuse taastamise taotlusele eelneva kaheteistkümne kuu jooksul on oskusmärke omanik:

(1)

läbinud praktiliste õpetamisoskuste täienduskoolituse ja

(2)

edukalt läbinud praktiliste oskuste instruktori pädevuse hindamise.

d)

Esmasel väljaandmisel ja kehtivuse taastamisel algab töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke kehtivusaeg hiljemalt 30 päeva jooksul pärast hindamise eduka sooritamise kuupäeva.

e)

Kui punkti ATCO.C.015 alapunkti a nõuet ei täideta, võidakse töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärge vahetada treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärkega tingimusel, et punkti ATCO.C.040 alapunkti b ja c nõuded on täidetud.“;

12.

punkt ATCO.C.030 asendatakse järgmisega:

„ATCO.C.030   Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärge

a)

Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke omanikul on volitused korraldada treeningseadmete praktilist koolitust:

(1)

algkoolituse ajal praktilist laadi ainetes;

(2)

muu kui töökohakoolituse üksuse koolituses ja

(3)

jätkukoolituses.

Kui treeningseadme instruktor (STDI) korraldab töökohakoolituse eelset koolitust, peab tal kas olema või olema olnud asjakohane üksuse oskusmärge.

b)

Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke omanik kasutab oskusmärke õigusi vaid siis, kui:

(1)

tal on koolituse teemaks oleva märke alal vähemalt kaheaastane kogemus;

(2)

tal on tõendatud ajakohased käituspraktika teadmised;

(3)

ta on ise praktiseerinud nende menetluste õpetamise oskusi, mida ta õpetama hakkab.

c)

Olenemata alapunkti b alapunktist 1

(1)

võib pädev asutus kaheaastast ajavahemikku koolitusorganisatsiooni nõudmisel lühendada ühe aasta võrra;

(2)

on baaskoolituse jaoks sobiv mis tahes pädevusmärge;

(3)

pädevuskoolituse puhul võib eri- ja valitud ülesannete koolituse läbi viia treeningseadme instruktor (STDI), kellel on pädevusmärge selliste eri- ja valitud ülesannete täitmiseks.“;

13.

punkt ATCO.C.035 asendatakse järgmisega:

„ATCO.C.035   Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke taotlemine

Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:

a)

ta on vähemalt kaks aastat kasutanud mis tahes pädevusmärkega lennujuhi loa õigusi. Seda ajavahemikku võib pädev asutus koolitusorganisatsiooni nõudmisel lühendada ühe aasta võrra ning

b)

taotlemisele eelneva kaheteistkümne kuu jooksul on ta edukalt sooritanud praktiliste õpetamismeetodite kursuse, mille jooksul õpetati teoreetilisi ja praktilisi meetodeid kasutades nõutavaid teadmisi ja pedagoogilisi oskusi ning mida asjakohaselt hinnati.“;

14.

punkt ATCO.C.040 asendatakse järgmisega:

„ATCO.C.040   Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke kehtivus

a)

Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärge kehtib kolm aastat.

b)

Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke kehtivust võib pikendada, kui isik sooritab selle kehtivusajal edukalt praktiliste õpetamisoskuste ja ajakohase käituspraktika täienduskoolituse.

c)

Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke kehtivuse lõppemisel võib selle kehtivuse taastada, kui kehtivuse taastamise taotlusele eelneva kaheteistkümne kuu jooksul on oskusmärke omanik:

(1)

läbinud praktiliste õpetamisoskuste ja ajakohase käituspraktika täienduskoolituse ning

(2)

edukalt läbinud praktiliste oskuste instruktori pädevuse hindamise.

d)

Esmasel väljaandmisel ja kehtivuse taastamisel algab treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke kehtivusaeg hiljemalt 30 päeva jooksul pärast hindamise eduka sooritamise kuupäeva.“;

15.

punkt ATCO.C.045 asendatakse järgmisega:

„ATCO.C.045   Tasemetestija õigused

a)

Hindamisi teevad üksnes tasemetestija oskusmärkega isikud.

b)

Tasemetestija oskusmärke omanikud hindavad:

(1)

eesmärgiga anda algkoolituse ajal välja lennujuhiõpilase luba või vastavalt vajadusele uus pädevus- ja/või oskusmärge;

(2)

eelnevat pädevust punkti ATCO.B.001 alapunkti d, punkti ATCO.B.005 alapunkti e ja punkti ATCO.B.010 alapunkti b täitmise otstarbel;

(3)

lennujuhiõpilasi üksuse oskusmärke ja pädevuse oskusmärke/oskusmärgete (vajaduse korral) väljaandmiseks;

(4)

lennujuhte üksuse oskusmärke ja pädevuse oskusmärke/oskusmärgete (vajaduse korral) väljaandmiseks ning üksuse oskusmärke pikendamiseks ja taastamiseks;

(5)

praktiliste oskuste juhendaja või tasemetestija staatuse taotlejaid, kui alapunkti d alapunktide 2–4 kohaldatavad nõuded on täidetud.

c)

Tasemetestija oskusmärke omanik kasutab oskusmärke õigusi vaid siis, kui:

(1)

tal on hinnatavate pädevus- ja oskusmärgete alal vähemalt kaheaastane kogemus ning

(2)

tal on ajakohase käituspraktika alased tõendatud teadmised.

d)

Lisaks alapunktis c sätestatud nõuetele kasutab tasemetestija oskusmärke omanik oskusmärke õigusi üksnes järgmistel juhtudel:

(1)

üksuse oskusmärke väljaandmiseks, selle kehtivuse pikendamiseks ja taastamiseks vajalikud hindamised, kui tal on ka sellele vahetult eelneval üheaastasel ajavahemikul hindamisega seonduv üksuse oskusmärge;

(2)

treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke väljaandmise või kehtivuse taastamise taotleja pädevuse hindamine, kui tasemetestijal endal on treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärge või töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärge ja ta on selle õigusi kasutanud vähemalt kolme aasta jooksul;

(3)

töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke väljaandmise või kehtivuse taastamise taotleja pädevuse hindamine, kui tasemetestijal endal on töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärge ja ta on selle õigusi kasutanud vähemalt kolme aasta jooksul;

(4)

tasemetestija oskusmärke väljaandmise või kehtivuse taastamise taotleja pädevuse hindamine, kui ta on tasemetestija oskusmärke õigusi kasutanud vähemalt kolme aasta jooksul.

e)

Üksuse oskusmärke väljaandmiseks ja selle kehtivuse taastamiseks tehtava hindamise ning tööpositsiooni järelevalve tagamise korral peab tasemetestijal olema ka töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärge või peab kohal viibima töökohakoolituse juhendaja (OJTI), kellel on olemas hindamisega seonduv ja kehtiv üksuse oskusmärge.“;

16.

punkt ATCO.C.055 asendatakse järgmisega:

„ATCO.C.055   Tasemetestija oskusmärke taotlemine

Tasemetestija oskusmärke taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:

a)

ta on vähemalt kaks aastat kasutanud lennujuhi loa õigusi ja

b)

ta on taotlemisele eelnenud kaheteistkümne kuu jooksul edukalt lõpetanud tasemetestijakursuse, mille jooksul õpetati teoreetilisi ja praktilisi meetodeid kasutades nõutavaid teadmisi ja oskusi ning mida asjakohaselt hinnati.“;

17.

punkt ATCO.C.060 asendatakse järgmisega:

„ATCO.C.060   Tasemetestija oskusmärke kehtivus

a)

Tasemetestija oskusmärge kehtib kolm aastat.

b)

Tasemetestija oskusmärke kehtivust võib pikendada, kui selle kehtivusaja jooksul läbib isik edukalt hindamisoskuste ja ajakohase käituspraktika täienduskoolituse.

c)

Tasemetestija oskusmärke kehtivuse lõppemisel võib selle kehtivuse taastada, kui kehtivuse taastamise taotlusele eelneva kaheteistkümne kuu jooksul on oskusmärke omanik:

(1)

läbinud hindamisoskuste ja ajakohase käituspraktika täienduskoolituse ning

(2)

edukalt läbinud tasemetestija pädevushindamise.

d)

Tasemetestija oskusmärke esmase väljaandmise ja kehtivuse taastamise korral algab selle kehtivusaeg hiljemalt 30 päeva jooksul pärast hindamise eduka sooritamise kuupäeva.“;

18.

punkt ATCO.D.010 asendatakse järgmisega:

„ATCO.D.010   Algkoolituse sisu

a)

Algkoolitus, mis on mõeldud lennujuhiõpilase loa taotlejale või mille läbimine võimaldab välja anda täiendava pädevusmärke ja/või (vajaduse korral) oskusmärke, koosneb järgmisest:

(1)

baaskoolitus, mis koosneb I lisa 2. liite kõikidest ainetest, teemadest ja allteemadest ning

(2)

pädevuskoolitus, mis koosneb vähemalt ühe järgmise aspekti ainetest, teemadest ja allteemadest:

i)

lähilennujuhtimine (ADC), määratletud I lisa 3. liites;

ii)

protseduuriline lähenemislennujuhtimine (APP), määratletud I lisa 4. liites;

iii)

protseduuriline piirkondlik lennujuhtimine (ACP), määratletud I lisa 5. liites;

iv)

seirega lähenemislennujuhtimine (APS), määratletud I lisa 6. liites;

v)

seirega piirkondlik lennujuhtimine (ACS), määratletud I lisa 7. liites.

b)

Täiendava pädevusmärke koolitus koosneb alapunkti a alapunktis 2 sätestatud vähemalt ühe pädevusmärke ainetest, teemadest ja allteemadest.

c)

Koolitus, mis kavandatakse pädevusmärke reaktiveerimiseks pärast seda, kui eelneva pädevuse hindamine vastavalt punkti ATCO.B.010 alapunktile b osutub ebaedukaks, kohandatakse nimetatud hindamise tulemusega.

d)

Oskusmärke koolitus koosneb koolitusorganisatsiooni väljatöötatud ainetest, teemadest ja allteemadest, mis on koolituskursuse osana heaks kiidetud.

e)

Baas- ja/või pädevuskoolitust võib täiendada ainete, teemade ja allteemadega, mis on asjaomasele funktsionaalsele õhuruumiosale või riiklikule keskkonnale iseloomulikud või nendega seotud.“;

19.

punkti ATCO.D.025 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Teooriaeksam(id) loetakse sooritatuks, kui kandidaat on konkreetsel eksamil kogunud vähemalt 75 % võimalikest punktidest.“;

20.

punkti ATCO.D.025 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)

Hindamine (hindamised) loetakse edukalt läbituks siis, kui taotleja tõendab pidevalt lennujuhtimisteenuste raames punkti ATCO.D.030 kirjeldatu kohast nõutavat tegevust ja ohutu käitamise tagamist.“;

21.

punkti ATCO.D.035 alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e)

Hindamine (hindamised) loetakse edukalt läbituks siis, kui taotleja tõendab pidevalt lennujuhtimisteenuste raames punktis ATCO.D.040 kirjeldatu kohast nõutavat tegevust ja ohutu käitamise tagamist.“;

22.

punkt ATCO.D.040 asendatakse järgmisega:

„ATCO.D.040   Pädevuskoolituse tegevuseesmärgid

a)

Iga pädevuskoolituse kursuse kohta määratletakse pädevuskoolituse tegevuseesmärgid ja asjakohased ülesanded.

b)

Pädevuskoolituse tegevuseesmärkides nõutakse taotlejalt:

(1)

võimekust juhtida lennuliiklust viisil, mis tagab ohutud, korrapärased ja kiired teenused ning

(2)

keeruliste ja tiheda liiklusega olukordadega toimetulekut.

c)

Lisaks alapunktile b tagatakse lähilennujuhtimise (ADC) pädevusmärke koolituse eesmärkide kaudu, et taotlejad:

(1)

tulevad töökoormusega toime ja osutavad lennuliiklusteenuseid lennuvälja vastutusalas ning

(2)

rakendavad lennuvälja liikluse puhul lennujuhtimismeetodeid ja käitamismenetlusi.

d)

Lisaks alapunktile b tagatakse protseduurilise lähenemislennujuhtimise (APP) pädevusmärke koolituse eesmärkide kaudu, et taotlejad:

(1)

tulevad töökoormusega toime ja osutavad lennuliiklusteenuseid lähenemislennujuhtimise kindlaksmääratud vastutusalas ning

(2)

rakendavad saabuva, ootava, lahkuva ja ülelendava lennuliikluse puhul protseduurilist lähenemislennujuhtimist (APP), planeerimismeetodeid ja käitamismenetlusi.

e)

Lisaks alapunktile b tagatakse seirega lähenemislennujuhtimise (APS) pädevusmärke koolituse tegevuseesmärkide kaudu, et taotlejad:

(1)

tulevad töökoormusega toime ja osutavad lennuliiklusteenuseid lähenemislennujuhtimise kindlaksmääratud vastutusalas ning

(2)

rakendavad saabuva, ootava, lahkuva ja ülelendava lennuliikluse puhul seirega lähenemislennujuhtimist (APS), planeerimismeetodeid ja käitamismenetlusi.

f)

Lisaks alapunktile b tagatakse protseduurilise piirkondliku lennujuhtimise (ACP) pädevusmärke koolituse tegevuseesmärkide kaudu, et taotlejad:

(1)

tulevad töökoormusega toime ja osutavad lennuliiklusteenuseid lennujuhtimispiirkonna kindlaksmääratud vastutusalas ning

(2)

rakendavad piirkonna lennuliikluse puhul protseduurilist piirkondlikku lennujuhtimist, planeerimismeetodeid ja käitamismenetlusi.

g)

Lisaks alapunktile b tagatakse seirega piirkondliku lennujuhtimise (ACS) pädevusmärke koolituse tegevuseesmärkide kaudu, et taotlejad:

(1)

tulevad töökoormusega toime ja osutavad lennuliiklusteenuseid lennujuhtimispiirkonna kindlaksmääratud vastutusalas ning

(2)

rakendavad piirkonna lennuliikluse puhul seirega piirkondlikku lennujuhtimist, planeerimismeetodeid ja käitamismenetlusi.“;

23.

punkt ATCO.D.050 asendatakse järgmisega:

„ATCO.D.050   Üksusekoolituse eeltingimused

Tingimusel et täidetud on punkti ATCO.B.001 alapunktis d, punkti ATCO.B.005 alapunktis e ja punkti ATCO.B.010 alapunktis b sätestatud nõuded:

a)

võivad üksusekoolitusega alustada vaid isikud, kes on edukalt lõpetanud pädevusmärke ja vajaduse korral oskusmärke algkoolituse;

b)

võivad üksusekoolituse töökohakoolituse etapiga alustada vaid isikud, kellel on asjakohase pädevusmärke ja vajaduse korral oskusmärkega lennujuhiõpilase luba või lennujuhi luba.“;

24.

punkti ATCO.D.060 alapunktid e ja f asendatakse järgmisega:

„e)

Oskusmärke koolitus koosneb koolitusorganisatsiooni väljatöötatud ainetest, teemadest ja allteemadest, mis on koolituskursuse osana heaks kiidetud.

f)

Üksuse oskusmärke kursusi, mille lennujuhiõpilased või lennujuhid läbivad liikmesriigis, mille puhul pädev asutus ei ole sama, mis loa välja andis, kohandatakse selliselt, et need sisaldaksid asjaomase funktsionaalse õhuruumiosa või riikliku keskkonnaga seotud algkoolituse elemente. Sama nõuet kohaldatakse juhul, kui õpilase loa taotleja on läbinud algkoolituse liikmesriigis, mis ei ole õpilase luba välja andev liikmesriik.“;

25.

I lisa 2. liide asendatakse järgmisega:

„I lisa 2. liide

BAASKOOLITUS

(Viide: I lisa (ATCO-osa) D-alajao 2. jaotise punkti ATCO.D.010 alapunkti a alapunkt 1)

SISUKORD

1. ÕPPEAINE:

SISSEJUHATUS KURSUSESSE

2. ÕPPEAINE:

LENNUNDUSÕIGUS

3. ÕPPEAINE:

LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE

4. ÕPPEAINE:

METEOROLOOGIA

5. ÕPPEAINE:

NAVIGATSIOON

6. ÕPPEAINE:

ÕHUSÕIDUKID

7. ÕPPEAINE:

INIMTEGURID

8. ÕPPEAINE:

SEADMED JA SÜSTEEMID

9. ÕPPEAINE:

KUTSEKESKKOND

1. ÕPPEAINE:   SISSEJUHATUS KURSUSESSE

TEEMA INTRB 1 –   KURSUSE JUHTIMINE

Allteema INTRB 1.1 –

Kursuse tutvustus

Allteema INTRB 1.2 –

Kursuse administreerimine

Allteema INTRB 1.3–

Õppematerjalid ja koolitusdokumendid

TEEMA INTRB 2 –   SISSEJUHATUS LENNUJUHTIMISE KOOLITUSKURSUSSE

Allteema INTRB 2.1 –

Kursuse sisu, metoodika ja ülesehitus

Allteema INTRB 2.2 –

Koolituse põhimõtted

Allteema INTRB 2.3 –

Hindamisprotsess

TEEMA INTRB 3. –   SISSEJUHATUS ATCO TULEVIKKU

Allteema INTRB 3.1–

Tööalased väljavaated

2. ÕPPEAINE:   LENNUNDUSÕIGUS

TEEMA LAWB 1 –   SISSEJUHATUS LENNUNDUSÕIGUSESSE

Allteema LAWB 1.1 –

Lennundusõiguse olulisus

TEEMA LAWB 2 –   RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID

Allteema LAWB 2.1 –

ICAO

Allteema LAWB 2.2 –

Euroopa ja muud asutused

Allteema LAWB 2.3 –

Lennundusliidud

TEEMA LAWB 3 –   RIIKLIKUD ORGANISATSIOONID

Allteema LAWB 3.1 –

Riiklikud organisatsioonid

Allteema LAWB 3.2 –

Riiklikud menetlused

Allteema LAWB 3.3 –

Pädev asutus

Allteema LAWB 3.4 –

Riiklikud lennundusliidud

TEEMA LAWB 4 –   OHUTUSJUHTIMINE LENNUJUHTIMISEL

Allteema LAWB 4.1 –

Ohutuseeskirjad

Allteema LAWB 4.2 –

Ohutusjuhtimise süsteem

TEEMA LAWB 5 –   EESKIRJAD JA MÄÄRUSED

Allteema LAWB 5.1 –

Mõõtühikud

Allteema LAWB 5.2 –

ATCO litsentseerimine/sertifitseerimine

Allteema LAWB 5.3 –

Ülevaade aeronavigatsiooniteenustest

Allteema LAWB 5.4 –

Ülevaade lennuliiklusteenustest

Allteema LAWB 5.5 –

Ülevaade lennundusteabehaldusest (AIM)

Allteema LAWB 5.6 –

Lennureeglid

Allteema LAWB 5.7 –

Õhuruum ja ATS-marsruudid

Allteema LAWB 5.8 –

Lennuplaan

Allteema LAWB 5.9 –

Lennuväljad

Allteema LAWB 5.10 –

Instrumentaallennureeglite järgi toimuvate lendude (IFR-lendude) protseduurid ootetsoonis

Allteema LAWB 5.11 –

Visuaallennureeglite järgi toimuvate lendude (VFR-lendude) protseduurid ootetsoonis

3. ÕPPEAINE:   LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE

TEEMA ATMB 1. –   LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE

Allteema ATMB 1.1 –

Mõõtühikute kasutamine

Allteema ATMB 1.2 –

Lennujuhtimisteenus

Allteema ATMB 1.3 –

Lennuinfoteenus (FIS)

Allteema ATMB 1.4 –

Häireteenus (ALRS)

Allteema ATMB 1.5 –

Lennuliikluse nõustamisteenus

Allteema ATMB 1.6 –

Lennuliiklusteenuste süsteemi läbilaskevõime ja lennuliiklusvoogude juhtimine

Allteema ATMB 1.7 –

Õhuruumi korraldamine

TEEMA ATMB 2 –   KÕRGUSE MÕÕTMINE JA LENNUTASANDITE JAOTAMINE

Allteema ATMB 2.1 –

Kõrguse mõõtmine

Allteema ATMB 2.2 –

Üleminekutasand

Allteema ATMB 2.3 –

Lennutasandite jaotamine

TEEMA ATMB 3 –   RAADIOSIDE (RTF)

Allteema ATMB 3.1 –

Üldine töökord seoses raadiosidega

TEEMA ATMB 4 –   LENNUJUHTIMISÜKSUSE LOAD JA LENNUJUHTIMISÜKSUSE JUHISED

Allteema ATMB 4.1 –

Lennujuhtimisüksuse lubade liigid ja sisu

Allteema ATMB 4.2 –

Lennujuhtimisüksuse juhised

TEEMA ATMB 5 –   KOORDINEERIMINE

Allteema ATMB 5.1 –

Koordineerimise põhimõtted, liigid ja sisu

Allteema ATMB 5.2 –

Koordineerimise vajalikkus

Allteema ATMB 5.3 –

Koordineerimisvahendid

TEEMA ATMB 6 –   ANDMETE KUVAMINE

Allteema ATMB 6.1 –

Andmetest väljavõtete tegemine

Allteema ATMB 6.2 –

Andmehaldus

TEEMA ATMB 7 –   HAJUTAMINE

Allteema ATMB 7.1 –

Vertikaalne hajutus ja protseduurid

Allteema ATMB 7.2 –

Horisontaalne hajutus ja protseduurid

Allteema ATMB 7.3 –

Visuaalne hajutus

Allteema ATMB 7.4 –

Hajutus lennuväljadel ja protseduurid

Allteema ATMB 7.5 –

Lennujuhtimise seiresüsteemidel põhinev hajutus

Allteema ATMB 7.6 –

Keerisjälje hajutus

TEEMA ATMB 8 –   ÕHUKOKKUPÕRKE VÄLTIMISE SÜSTEEMID JA MAAPEALSED OHUTUSABINÕUD

Allteema ATMB 8.1 –

Õhukokkupõrke vältimise süsteemid

Allteema ATMB 8.2 –

Maapealsed ohutusabinõud

TEEMA ATMB 9 –   PRAKTILISED PÕHIOSKUSED

Allteema ATMB 9.1 –

Liikluse korraldamise protsess

Allteema ATMB 9.2 –

Kõikide pädevusmärgete puhul nõutavad praktilised põhioskused

Allteema ATMB 9.3 –

Lennuväljadega seoses nõutavad praktilised põhioskused

Allteema ATMB 9.4 –

Seire puhul nõutavad praktilised põhioskused

4. ÕPPEAINE:   METEOROLOOGIA

TEEMA METB 1 –   SISSEJUHATUS METEOROLOOGIASSE

Allteema METB 1.1 –

Mõõtühikute kasutamine

Allteema METB 1.2 –

Lennundus ja meteoroloogia

Allteema METB 1.3 –

Meteoroloogiateeninduse korraldus

TEEMA METB 2 –   ATMOSFÄÄR

Allteema METB 2.1 –

Koostis ja struktuur

Allteema METB 2.2 -

Standardatmosfäär

Allteema METB 2.3 –

Soojus ja temperatuur

Allteema METB 2.4 –

Atmosfääris sisalduv vesi

Allteema METB 2.5 –

Õhurõhk

TEEMA METB 3 –   LIIKUMISED ATMOSFÄÄRIS

Allteema METB 3.1 –

Üldine õhuringlus

Allteema METB 3.2 –

Õhumassid ja frontide süsteem

Allteema METB 3.3 –

Mesosüsteemid

Allteema METB 3.4 –

Tuul

TEEMA METB 4 –   ILMASTIKUNÄHTUSED

Allteema METB 4.1 –

Pilved

Allteema METB 4.2 –

Sademete liigid

Allteema METB 4.3 –

Nähtavus

Allteema METB 4.4 –

Ilmastikuohud

TEEMA METB 5 –   METEOROLOOGIATEAVE LENNUNDUSE JAOKS

Allteema METB 5.1 –

Teated ja andmed

5. ÕPPEAINE:   NAVIGATSIOON

TEEMA NAVB 1 –   SISSEJUHATUS NAVIGATSIOONI

Allteema NAVB 1.1 –

Mõõtühikute kasutamine

Allteema NAVB 1.2 –

Navigatsiooni eesmärk ja kasutamine

TEEMA NAVB 2 -   MAA

Allteema NAVB 2.1 –

Koht ja Maa liikumine

Allteema NAVB 2.2 –

Koordinaatide, suundade ja vahemaade süsteem

Allteema NAVB 2.3 –

Magnetväli

TEEMA NAVB 3 –   KAARDID JA AERONAVIGATSIOONILISED SKEEMID

Allteema NAVB 3.1 –

Lennunduses kasutatavad kaardid ja skeemid

TEEMA NAVB 4 –   NAVIGATSIOONI PÕHIALUSED

Allteema NAVB 4.1 –

Tuule mõju

Allteema NAVB 4.2 –

Kiirus

Allteema NAVB 4.3 –

Visuaalnavigatsioon

Allteema NAVB 4.4 –

Lennu planeerimise navigatsiooniaspektid

TEEMA NAVB 5 –   INSTRUMENTAALNAVIGATSIOON

Allteema NAVB 5.1 –

Maapealsed süsteemid

Allteema NAVB 5.2 –

Inertsiaalnavigatsiooni süsteemid

Allteema NAVB 5.3 –

Satelliidipõhised süsteemid

Allteema NAVB 5.4 –

Instrumentaallähenemise protseduurid

TEEMA NAVB 6 –   SUUTLIKKUSEL PÕHINEV NAVIGATSIOON

Allteema NAVB 6.1 –

Piirkondliku navigatsiooni põhimõtted ja eelised

Allteema NAVB 6.2 –

Sissejuhatus suutlikkusel põhinevasse navigatsiooni

Allteema NAVB 6.3 –

Suutlikkusel põhineva navigatsiooni kasutamine

TEEMA NAVB 7 –   NAVIGATSIOONI ARENGUSUUNAD

Allteema NAVB 7.1 –

Edasised arengusuunad

6. ÕPPEAINE:   ÕHUSÕIDUKID

TEEMA ACFTB 1 –   SISSEJUHATUS ÕHUSÕIDUKITESSE

Allteema ACFTB 1.1 –

Mõõtühikute kasutamine

Allteema ACFTB 1.2 –

Lennundus ja õhusõidukid

TEEMA ACFTB 2 –   AERODÜNAAMIKA ALUSED

Allteema ACFTB 2.1 –

Õhusõidukile mõjuvad jõud

Allteema ACFTB 2.2 –

Õhusõiduki konstruktsioonikomponendid ja juhtimine

Allteema ACFTB 2.3 –

Lennurežiimide diapasoon

TEEMA ACFTB 3 –   ÕHUSÕIDUKITE KATEGOORIAD

Allteema ACFTB 3.1 –

Õhusõidukite kategooriad

Allteema ACFTB 3.2 –

Keerisjälje kategooriad

Allteema ACFTB 3.3 –

ICAO lähenemise kategooriad

Allteema ACFTB 3.4 –

Keskkonnakategooriad

TEEMA ACFTB 4 –   ÕHUSÕIDUKI NÄITAJAD

Allteema ACFTB 4.1 –

Tuvastamine

Allteema ACFTB 4.2 –

Tehnilised andmed

TEEMA ACFTB 5 –   ÕHUSÕIDUKITE MOOTORID

Allteema ACFTB 5.1 –

Kolbmootorid

Allteema ACFTB 5.2 –

Reaktiivmootorid

Allteema ACFTB 5.3 –

Turbopropellermootorid

Allteema ACFTB 5.4 –

Elektrimootorid

Allteema ACFTB 5.5 –

Lennunduses kasutatavad energiaallikad

TEEMA ACFTB 6 –   ÕHUSÕIDUKITE SÜSTEEMID JA MÕÕTERIISTAD

Allteema ACFTB 6.1 –

Lennumõõteriistad

Allteema ACFTB 6.2 –

Navigeerimismõõteriistad

Allteema ACFTB 6.3 –

Mootorite mõõteriistad

Allteema ACFTB 6.4 –

Õhusõidukite elemendid ja süsteemid

TEEMA ACFTB 7 –   ÕHUSÕIDUKI SUUTLIKKUST MÕJUTAVAD TEGURID

Allteema ACFTB 7.1 –

Stardiga seotud tegurid

Allteema ACFTB 7.2 –

Tõusuga seotud tegurid

Allteema ACFTB 7.3 –

Reisiga seotud tegurid

Allteema ACFTB 7.4 –

Laskumise ja alglähenemisega seotud tegurid

Allteema ACFTB 7.5 –

Lõpplähenemise ja maandumisega seotud tegurid

Allteema ACFTB 7.6 –

Majanduslikud tegurid

Allteema ACFTB 7.7 –

Keskkonnategurid

7. ÕPPEAINE:   INIMTEGURID

TEEMA HUMB 1 –   SISSEJUHATUS INIMTEGURITESSE

Allteema HUMB 1.1 –

Inimtegurite tähtsus lennujuhtimise jaoks

TEEMA HUMB 2 –   TERVIS JA HEAOLU

Allteema HUMB 2.1 –

Töökõlblikkus

Allteema HUMB 2.2 –

Stress ja väsimus

Allteema HUMB 2.3 –

Ainete kasutamine ja vastutus

TEEMA HUMB 3 –   INIMVÕIMED

Allteema HUMB 3.1 –

Isiklik käitumine

Allteema HUMB 3.2 –

Ohutuskultuur ja ametialane käitumine

TEEMA HUMB 4 –   INIMLIK VIGA

Allteema HUMB 4.1 –

Inimliku vea määratlus

Allteema HUMB 4.2 –

Inimliku vea liigitused

Teema HUMB 5 –   MEESKONNATÖÖ

Allteema HUMB 5.1 –

Meeskonnatöö ja rollid meeskonnas

TEEMA HUMB 6 –   TEABEVAHETUS

Allteema HUMB 6.1 –

Teabevahetus lennujuhtimises

Allteema HUMB 6.2 –

Teabe vahetamise viisid

8. ÕPPEAINE:   SEADMED JA SÜSTEEMID

TEEMA EQPSB 1 –   LENNUJUHTIMISSEADMED

Allteema EQPSB 1.1 –

Lennujuhtimisseadmete põhiliigid

TEEMA EQPSB 2 –   RAADIO

Allteema EQPSB 2.1 –

Raadioside teooria

Allteema EQPSB 2.2 –

Peilimine

TEEMA EQPSB 3 –   SIDEVAHENDID

Allteema EQPSB 3.1 –

Raadioside

Allteema EQPSB 3.2 –

Lennuliiklusteeninduse üksuste/positsioonide ja muude vaheline kõneside

Allteema EQPSB 3.3 –

Andmeside

Allteema EQPSB 3.4 –

Sidepidamine lennuettevõtjaga

TEEMA EQPSB 4 –   SISSEJUHATUS SEIRESSE

Allteema EQPSB 4.1 –

Seire kontseptsioon lennuliiklusteenustes

TEEMA EQPSB 5 –   RADAR

Allteema EQPSB 5.1 –

Radari põhimõtted

Allteema EQPSB 5.2 –

Primaarradar

Allteema EQPSB 5.3 –

Sekundaarradar

Allteema EQPSB 5.4 –

Radarite kasutamine

TEEMA EQPSB 6 –   AUTOMAATNE SÕLTUV SEIRE

Allteema EQPSB 6.1 –

Automaatse sõltuva seire põhimõtted

Allteema EQPSB 6.2 –

Automaatse sõltuva seire kasutamine

TEEMA EQPSB 7 –   MULTILATERATSIOON

Allteema EQPSB 7.1 –

Multilateratsiooni põhimõtted

Allteema EQPSB 7.2 –

Multilateratsiooni kasutamine

TEEMA EQPSB 8 –   ANDMETE TÖÖTLEMINE

Allteema EQPSB 8.1 –

Seireandmete võrk

Allteema EQPSB 8.2 –

Seireandmete võrgu tööpõhimõtted

Allteema EQPSB 8.3 –

Lennuandmete töötlemine

TEEMA EQPSB 9 –   TULEVIKUSEADMED

Allteema EQPSB 9.1 –

Uued arengusuunad

TEEMA EQPSB 10 –   LENNULIIKLUSTEENUSTE AUTOMATISEERIMINE

Allteema EQPSB 10.1 –

Automatiseerimise põhimõtted

Allteema EQPSB 10.2 –

Aeronavigatsiooniline paikne telekommunikatsioonivõrk (AFTN)

Allteema EQPSB 10.3 –

Andmete vahetamine reaalajas

Allteema EQPSB 10.4 –

Teabe automaatseks levitamiseks kasutatavad süsteemid

TEEMA EQPSB 11 –   TÖÖKOHAD

Allteema EQPSB 11.1 –

Töökohtadel kasutatavad seadmed

Allteema EQPSB 11.2 –

Lähilennujuhtimine

Allteema EQPSB 11.3 –

Lähenemislennujuhtimine

Allteema EQPSB 11.4 –

Piirkondlik lennujuhtimine

9. ÕPPEAINE:   KUTSEKESKKOND

TEEMA PENB 1 –   TUTVUSTAMINE

Allteema PENB 1.1 –

Lennuliiklusteenused ja lennuvälja rajatised

TEEMA PENB 2 –   ÕHURUUMI KASUTAJAD

Allteema PENB 2.1 –

Tsiviillennundus

Allteema PENB 2.2 –

Sõjaväeline lennundus

Allteema PENB 2.3 –

Pilootidele seatud ootused ja nõuded

TEEMA PENB 3 –   KLIENDISUHTED

Allteema PENB 3.1 –

Lennuliiklusteenistus kui teenuseosutaja

TEEMA PENB 4 –   KESKKONNAKAITSE

Allteema PENB 4.1 –

Keskkonnakaitse
“;

26.

I lisa 3. liide jäetakse välja;

27.

I lisa 4. liide asendatakse järgmisega:

„I lisa 3. liide

LÄHILENNUJUHTIMINE (ADC)

(Viide: I lisa — ATCO-osa D-alajao 2. jaotise punkti ATCO.D.010 alapunkti a alapunkti 2 alapunkt i)

SISUKORD

1. ÕPPEAINE:

SISSEJUHATUS KURSUSESSE

2. ÕPPEAINE:

LENNUNDUSÕIGUS

3. ÕPPEAINE:

LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE

4. ÕPPEAINE:

METEOROLOOGIA

5. ÕPPEAINE:

NAVIGATSIOON

6. ÕPPEAINE:

ÕHUSÕIDUKID

7. ÕPPEAINE:

INIMTEGURID

8. ÕPPEAINE:

SEADMED JA SÜSTEEMID

9. ÕPPEAINE:

KUTSEKESKKOND

10. ÕPPEAINE:

EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD

11. ÕPPEAINE:

LENNUVÄLJAD

1. ÕPPEAINE:   SISSEJUHATUS KURSUSESSE

TEEMA INTR 1 –   KURSUSE JUHTIMINE

Allteema INTR 1.1 –

Kursuse tutvustus

Allteema INTR 1.2 –

Kursuse administreerimine

Allteema INTR 1.3–

Õppematerjalid ja koolitusdokumendid

TEEMA INTR 2 –   SISSEJUHATUS LENNUJUHTIMISE KOOLITUSKURSUSESSE

Allteema INTR 2.1 –

Kursuse sisu ja korraldus

Allteema INTR 2.2 –

Koolituse põhimõtted

Allteema INTR 2.3 –

Hindamisprotsess

2. ÕPPEAINE:   LENNUNDUSÕIGUS

TEEMA LAW 1 –   LENNUJUHI LUBADE VÄLJAANDMINE/PÄDEVUSTUNNISTUS

Allteema LAW 1.1 –

Õigused ja tingimused

TEEMA LAW 2 –   EESKIRJAD JA MÄÄRUSED

Allteema LAW 2.1 –

Aruanded

Allteema LAW 2.2 –

Õhuruum

TEEMA LAW 3 –   LENNULIIKLUSTEENUSTE OHUTUSJUHTIMINE

Allteema LAW 3.1 –

Tagasiside andmise protsess

Allteema LAW 3.2 –

Ohutusalased uurimised

3. ÕPPEAINE:   LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE

TEEMA ATM 1 –   TEENUSTE OSUTAMINE

Allteema ATM 1.1 –

Lähilennujuhtimisteenus

Allteema ATM 1.2 –

Lennuinfoteenus (FIS)

Allteema ATM 1.3 –

Häireteenus (ALRS)

Allteema ATM 1.4 –

Lennuliiklusteenuste süsteemi võimsus ja lennuliiklusvoogude juhtimine

TEEMA ATM 2 –   SIDE

Allteema ATM 2.1 –

Tõhus side

TEEMA ATM 3 –   LENNUJUHTIMISÜKSUSE LOAD JA LENNUJUHTIMISÜKSUSE JUHISED

Allteema ATM 3.1 –

Lennujuhtimisüksuse load

Allteema ATM 3.2 –

Lennujuhtimisüksuse juhised

TEEMA ATM 4 –   KOORDINEERIMINE

Allteema ATM 4.1 –

Koordineerimise vajalikkus

Allteema ATM 4.2 –

Koordineerimisvahendid ja -meetodid

Allteema ATM 4.3 –

Koordineerimisprotseduurid

TEEMA ATM 5 –   KÕRGUSE MÕÕTMINE JA LENNUTASANDITE JAOTAMINE

Allteema ATM 5.1 –

Kõrguse mõõtmine

Allteema ATM 5.2 –

Takistustevaba kõrgus

TEEMA ATM 6 –   HAJUTAMINE

Allteema ATM 6.1 –

Väljuvate õhusõidukite vaheline hajutus

Allteema ATM 6.2 –

Väljuvate õhusõidukite hajutus saabuvatest õhusõidukitest

Allteema ATM 6.3 –

Maanduvate õhusõidukite ja eelnevalt maandunud või väljuvate õhusõidukite vaheline hajutus

Allteema ATM 6.4 –

Keerisjälje ajapõhine pikihajutus

Allteema ATM 6.5 –

Vähendatud hajutusmiinimumid

TEEMA ATM 7 –   ÕHUKOKKUPÕRKE VÄLTIMISE SÜSTEEMID JA MAAPEALSED OHUTUSABINÕUD

Allteema ATM 7.1 –

Õhukokkupõrke vältimise süsteemid

Allteema ATM 7.2 –

Maapealsed ohutusabinõud

TEEMA ATM 8 –   ANDMETE KUVAMINE

Allteema ATM 8.1 –

Andmehaldus

TEEMA ATM 9 –   KÄITAMISKESKKOND (SIMULEERITUD)

Allteema ATM 9.1 –

Käitamiskeskkonna terviklikkus

Allteema ATM 9.2 –

Käitamisprotseduuride toimivuse kontrollimine

Allteema ATM 9.3 –

Üleandmine/ülevõtmine

TEEMA ATM 10 –   LÄHILENNUJUHTIMISTEENUSE OSUTAMINE

Allteema ATM 10.1 –

Vastutus teenuse osutamise eest

Allteema ATM 10.2 –

Liikluse korraldamise protsess

Allteema ATM 10.3 –

Maapealsed navigatsioonituled

Allteema ATM 10.4 –

Lennujuhtimisüksuse poolt õhusõidukile edastatav teave

Allteema ATM 10.5 –

Lennuväljaliikluse juhtimine

Allteema ATM 10.6 –

Õhuliikluse juhtimine

Allteema ATM 10.7 –

Kasutusel olev lennurada

Allteema ATM 10.8 –

Väljuvad lennud

Allteema ATM 10.9 –

Saabuvad lennud

Allteema ATM 10.10 –

Visuaallennureeglite järgi toimuvad eritoimingud

Allteema ATM 10.11 –

Halva nähtavusega lennud

Allteema ATM 10.12 –

Lähilennujuhtimisteenus, mida toetavad kõrgetasemelised süsteemid

4. ÕPPEAINE:   METEOROLOOGIA

TEEMA MET 1 –   ILMASTIKUNÄHTUSED

Allteema MET 1.1 –

Ilmastikunähtused

TEEMA MET 2 –   METEOROLOOGILISTE ANDMETE ALLIKAD

Allteema MET 2.1 –

Meteoroloogilised mõõteriistad

Allteema MET 2.2 –

Muud meteoroloogiliste andmete allikad

5. ÕPPEAINE:   NAVIGATSIOON

TEEMA NAV 1 –   KAARDID JA AERONAVIGATSIOONILISED SKEEMID

Allteema NAV 1.1 –

Kaardid ja skeemid

TEEMA NAV 2 –   INSTRUMENTAALNAVIGATSIOON

Allteema NAV 2.1 –

Navigatsioonisüsteemid

Allteema NAV 2.2 –

Stabiliseeritud lähenemine

Allteema NAV 2.3 –

Instrumentaalväljumised ja -saabumised

Allteema NAV 2.4 –

Satelliidipõhised süsteemid

Allteema NAV 2.5 –

Suutlikkusel põhineva navigatsiooni kasutamine

6. ÕPPEAINE:   ÕHUSÕIDUKID

TEEMA ACFT 1 –   ÕHUSÕIDUKITE MÕÕTERIISTAD

Allteema ACFT 1.1 –

Õhusõidukite mõõteriistad

TEEMA ACFT 2 –   ÕHUSÕIDUKITE KATEGOORIAD

Allteema ACFT 2.1 –

Keerisjälg

Allteema ACFT 2.2 –

ICAO lähenemise kategooriate kasutamine

TEEMA ACFT 3 –   ÕHUSÕIDUKI SUUTLIKKUST MÕJUTAVAD TEGURID

Allteema ACFT 3.1 –

Stardiga seotud tegurid

Allteema ACFT 3.2 –

Tõusuga seotud tegurid

Allteema ACFT 3.3 –

Lõpplähenemise ja maandumisega seotud tegurid

Allteema ACFT 3.4 –

Majanduslikud tegurid

Allteema ACFT 3.5 –

Keskkonnategurid

TEEMA ACFT 4 –   ÕHUSÕIDUKI NÄITAJAD

Allteema ACFT 4.1 –

Õhusõiduki liigi tuvastamine

Allteema ACFT 4.2 –

Tehnilised andmed

7. ÕPPEAINE:   INIMTEGURID

TEEMA HUM 1 –   INFO TÖÖTLEMINE

Allteema HUM 1.1 –

Taju ja seda mõjutavad tegurid

Allteema HUM 1.2 –

Olukorrateadlikkus

Allteema HUM 1.3 –

Otsustamine

TEEMA HUM 2 –   TERVIST JA HEAOLU MÕJUTAVAD TEGURID

Allteema HUM 2.1 –

Väsimus

Allteema HUM 2.2 –

Stress

TEEMA HUM 3 –   OHU- JA VEAHALDUS

Allteema HUM 3.1 –

Ohu- ja veahalduse raamistik

Allteema HUM 3.2 –

Rakenduslik ohu- ja veahaldus

TEEMA HUM 4 –   MEESKONNATÖÖ

Allteema HUM 4.1 –

Meeskonnatöö eelised

Allteema HUM 4.2 –

Konfliktide lahendamine

TEEMA HUM 5 –   SÜSTEEM

Allteema HUM 5.1 –

Lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste süsteemide kontseptsioon

TEEMA HUM 6 –   SIDE

Allteema HUM 6.1 –

Tõhus side

Allteema HUM 6.2 –

Tõhus tagasiside

8. ÕPPEAINE:   SEADMED JA SÜSTEEMID

TEEMA EQPS 1 –   KÕNESIDE

Allteema EQPS 1.1 –

Raadioside

Allteema EQPS 1.2 –

Muu kõneside

TEEMA EQPS 2 –   LENNULIIKLUSTEENUSTE AUTOMATISEERIMINE

Allteema EQPS 2.1 –

Aeronavigatsiooniline paikne telekommunikatsioonivõrk (AFTN)

Allteema EQPS 2.2 –

Automaatne andmevahetus

TEEMA EQPS 3 –   LENNUJUHI TÖÖKOHT

Allteema EQPS 3.1 –

Seadmete käitamine ja jälgimine

Allteema EQPS 3.2 –

Seire- ja lennuplaaniinfo esitlus ning infosüsteemid

Allteema EQPS 3.3 –

Lennuandmete süsteemid

TEEMA EQPS 4 –   TULEVIKUSEADMED

Allteema EQPS 4.1 –

Uued arengusuunad

TEEMA EQPS 5 –   SEADMETE JA SÜSTEEMIDE PIIRANGUD JA NENDE KASUTUSVÕIMALUSTE HALVENEMINE

Allteema EQPS 5.1 –

Piirangutele reageerimine

Allteema EQPS 5.2 –

Sideseadmete kasutusvõimaluste halvenemine

Allteema EQPS 5.3 –

Navigatsiooniseadmete kasutusvõimaluste halvenemine

9. ÕPPEAINE:   KUTSEKESKKOND

TEEMA PEN 1 –   TUTVUSTAMINE

Allteema PEN 1.1 –

Õppekülastus lennuväljale

TEEMA PEN 2 –   ÕHURUUMI KASUTAJAD

Allteema PEN 2.1 –

Tsiviilvaldkonna lennuliiklusteenuste osutamisel osalejad

Allteema PEN 2.2 –

Sõjaväeliste lennuliiklusteenuste osutamisel osalejad

TEEMA PEN 3 –   KLIENDISUHTED

Allteema PEN 3.1 –

Teenuste osutamine ja nõuded kasutajatele

TEEMA PEN 4 –   KESKKONNAKAITSE

Allteema PEN 4.1 –

Keskkonnakaitse

10. ÕPPEAINE:   EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD

TEEMA ABES 1 –   EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD

Allteema ABES 1.1 –

Ülevaade ebatavalistest ja hädaolukordadest

TEEMA ABES 2 –   OSKUSTE PARANDAMINE

Allteema ABES 2.1 –

Side tõhusus

Allteema ABES 2.2 –

Vaimse ülekoormuse vältimine

Allteema ABES 2.3 –

Õhk-maa-koostöö

TEEMA ABES 3 –   EBATAVALISTE JA HÄDAOLUKORDADE PROTSEDUURID

Allteema ABES 3.1 –

Ebatavaliste ja hädaolukordade protseduuride kasutamine

Allteema ABES 3.2 –

Raadioside katkemine

Allteema ABES 3.3 –

Ebaseaduslik sekkumine ja pommiähvardus õhusõidukile

Allteema ABES 3.4 –

Eksinud või tundmatu õhusõiduk

Allteema ABES 3.5 –

Lennuraja loata hõivamine

Allteema ABES 3.6 –

Tsiviilõhusõiduki lendu sekkumine tunnistamise eesmärgil

11. ÕPPEAINE:   LENNUVÄLJAD

TEEMA AGA 1 –   LENNUVÄLJA ANDMED, PLAAN JA KOORDINEERIMINE

Allteema AGA 1.1 –

Mõisted

Allteema AGA 1.2 –

Koordineerimine

TEEMA AGA 2 –   LIIKLUSALA

Allteema AGA 2.1 –

Liiklusala

Allteema AGA 2.2 –

Manööverdusala

Allteema AGA 2.3 –

Lennurajad

TEEMA AGA 3 –   TAKISTUSED

Allteema AGA 3.1 –

Takistusvaba ala lennuväljade ümber

TEEMA AGA 4 –   MITMESUGUSED SEADMED

Allteema AGA 4.1 –

Asukoht
“;

28.

I lisa 5. liide asendatakse järgmisega:

„I lisa 4. liide

PROTSEDUURILINE LÄHENEMISLENNUJUHTIMINE (APP)

(Viide: I lisa — ATCO-osa D-alajao 2. jaotise punkti ATCO.D.010 alapunkti a alapunkti 2 alapunkt ii)

SISUKORD

1. ÕPPEAINE:

SISSEJUHATUS KURSUSESSE

2. ÕPPEAINE:

LENNUNDUSÕIGUS

3. ÕPPEAINE:

LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE

4. ÕPPEAINE:

METEOROLOOGIA

5. ÕPPEAINE:

NAVIGATSIOON

6. ÕPPEAINE:

ÕHUSÕIDUKID

7. ÕPPEAINE:

INIMTEGURID

8. ÕPPEAINE:

SEADMED JA SÜSTEEMID

9. ÕPPEAINE:

KUTSEKESKKOND

10. ÕPPEAINE:

EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD

11. ÕPPEAINE:

LENNUVÄLJAD

1. ÕPPEAINE:   SISSEJUHATUS KURSUSESSE

TEEMA INTR 1 –   KURSUSE JUHTIMINE

Allteema INTR 1.1 –

Kursuse tutvustus

Allteema INTR 1.2 –

Kursuse administreerimine

Allteema INTR 1.3–

Õppematerjalid ja koolitusdokumendid

TEEMA INTR 2 –   SISSEJUHATUS LENNUJUHTIMISE KOOLITUSKURSUSESSE

Allteema INTR 2.1 –

Kursuse sisu ja korraldus

Allteema INTR 2.2 –

Koolituse põhimõtted

Allteema INTR 2.3 –

Hindamisprotsess

2. ÕPPEAINE:   LENNUNDUSÕIGUS

TEEMA LAW 1 –   LENNUJUHI LUBADE VÄLJAANDMINE/PÄDEVUSTUNNISTUS

Allteema LAW 1.1 –

Õigused ja tingimused

TEEMA LAW 2 –   EESKIRJAD JA MÄÄRUSED

Allteema LAW 2.1 –

Aruanded

Allteema LAW 2.2 –

Õhuruum

TEEMA LAW 3 –   LENNULIIKLUSTEENUSTE OHUTUSJUHTIMINE

Allteema LAW 3.1 –

Tagasiside andmise protsess

Allteema LAW 3.2 –

Ohutusalased uurimised

3. ÕPPEAINE:   LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE

TEEMA ATM 1 –   TEENUSTE OSUTAMINE

Allteema ATM 1.1 –

Lennujuhtimisteenus

Allteema ATM 1.2 –

Lennuinfoteenus (FIS)

Allteema ATM 1.3 –

Häireteenus (ALRS)

Allteema ATM 1.4 –

Lennuliiklusteenuste süsteemi võimsus ja lennuliiklusvoogude juhtimine

Allteema ATM 1.5 –

Õhuruumi korraldamine (ASM)

TEEMA ATM 2 –   SIDE

Allteema ATM 2.1 –

Tõhus side

TEEMA ATM 3 –   LENNUJUHTIMISÜKSUSE LOAD JA LENNUJUHTIMISÜKSUSE JUHISED

Allteema ATM 3.1 –

Lennujuhtimisüksuse load

Allteema ATM 3.2 –

Lennujuhtimisüksuse juhised

TEEMA ATM 4 –   KOORDINEERIMINE

Allteema ATM 4.1 –

Koordineerimise vajalikkus

Allteema ATM 4.2 –

Koordineerimisvahendid ja -meetodid

Allteema ATM 4.3 –

Koordineerimisprotseduurid

TEEMA ATM 5 –   KÕRGUSE MÕÕTMINE JA LENNUTASANDITE JAOTAMINE

Allteema ATM 5.1 –

Kõrguse mõõtmine

Allteema ATM 5.2 –

Takistustevaba kõrgus

TEEMA ATM 6 –   HAJUTAMINE

Allteema ATM 6.1 –

Vertikaalne hajutus

Allteema ATM 6.2 –

Horisontaalne hajutus

Allteema ATM 6.3 –

Hajutamise delegeerimine

ALLTEEMA ATM 7 –   ÕHUKOKKUPÕRKE VÄLTIMISE SÜSTEEMID

Allteema ATM 7.1 –

Õhukokkupõrke vältimise süsteemid

TEEMA ATM 8 –   ANDMETE KUVAMINE

Allteema ATM 8.1 –

Andmehaldus

TEEMA ATM 9 –   KÄITAMISKESKKOND (SIMULEERITUD)

Allteema ATM 9.1 –

Käitamiskeskkonna terviklikkus

Allteema ATM 9.2 –

Käitamisprotseduuride toimivuse kontrollimine

Allteema ATM 9.3 –

Üleandmine/ülevõtmine

TEEMA ATM 10 –   LENNUJUHTIMISTEENUSE OSUTAMINE

Allteema ATM 10.1 –

Vastutus ja teabe töötlemine

Allteema ATM 10.2 –

Lähenemislennujuhtimine

Allteema ATM 10.3 –

Liikluse korraldamise protsess

Allteema ATM 10.4 –

Liikluse haldamine

TEEMA ATM 11 –   OOTAMINE

Allteema ATM 11.1 –

Üldised ootamisprotseduurid

Allteema ATM 11.2 –

Lähenevad õhusõidukid

4. ÕPPEAINE:   METEOROLOOGIA

TEEMA MET 1 –   ILMASTIKUNÄHTUSED

Allteema MET 1.1 –

Ilmastikunähtused

TEEMA MET 2 –   METEOROLOOGILISTE ANDMETE ALLIKAD

Allteema MET 2.1 –

Meteoroloogilise teabe allikad

5. ÕPPEAINE:   NAVIGATSIOON

TEEMA NAV 1 –   KAARDID JA AERONAVIGATSIOONILISED SKEEMID

Allteema NAV 1.1 –

Kaardid ja skeemid

TEEMA NAV 2 –   INSTRUMENTAALNAVIGATSIOON

Allteema NAV 2.1 –

Navigatsioonisüsteemid

Allteema NAV 2.2 –

Stabiliseeritud lähenemine

Allteema NAV 2.3 –

Instrumentaalväljumised ja -saabumised

Allteema NAV 2.4 –

Navigatsiooniabi

Allteema NAV 2.5 –

Satelliidipõhised süsteemid

Allteema NAV 2.6 –

Suutlikkusel põhineva navigatsiooni kasutamine

6. ÕPPEAINE:   ÕHUSÕIDUKID

TEEMA ACFT 1 –   ÕHUSÕIDUKITE MÕÕTERIISTAD

Allteema ACFT 1.1 –

Õhusõidukite mõõteriistad

TEEMA ACFT 2 –   ÕHUSÕIDUKITE KATEGOORIAD

Allteema ACFT 2.1 –

Keerisjälg

Allteema ACFT 2.2 –

ICAO lähenemise kategooriate kasutamine

TEEMA ACFT 3 –   ÕHUSÕIDUKI SUUTLIKKUST MÕJUTAVAD TEGURID

Allteema ACFT 3.1 –

Tõusuga seotud tegurid

Allteema ACFT 3.2 –

Reisiga seotud tegurid

Allteema ACFT 3.3 –

Laskumise ja alglähenemisega seotud tegurid

Allteema ACFT 3.4 –

Lõpplähenemise ja maandumisega seotud tegurid

Allteema ACFT 3.5 –

Majanduslikud tegurid

Allteema ACFT 3.6 –

Keskkonnategurid

TEEMA ACFT 4 –   ÕHUSÕIDUKI NÄITAJAD

Allteema ACFT 4.1 –

Tehnilised andmed

7. ÕPPEAINE:   INIMTEGURID

TEEMA HUM 1 –   INFO TÖÖTLEMINE

Allteema HUM 1.1 –

Taju ja seda mõjutavad tegurid

Allteema HUM 1.2 –

Olukorrateadlikkus

Allteema HUM 1.3 –

Otsustamine

TEEMA HUM 2 –   TERVIST JA HEAOLU MÕJUTAVAD TEGURID

Allteema HUM 2.1 –

Väsimus

Allteema HUM 2.2 –

Stress

TEEMA HUM 3 –   OHU- JA VEAHALDUS

Allteema HUM 3.1 –

Ohu- ja veahalduse raamistik

Allteema HUM 3.2 –

Rakenduslik ohu- ja veahaldus

TEEMA HUM 4 –   MEESKONNATÖÖ

Allteema HUM 4.1 –

Meeskonnatöö eelised

Allteema HUM 4.2 –

Konfliktide lahendamine

TEEMA HUM 5 –   SÜSTEEM

Allteema HUM 5.1 –

Lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste süsteemide kontseptsioon

TEEMA HUM 6 –   SIDE

Allteema HUM 6.1 –

Tõhus side

Allteema HUM 6.2 –

Tõhus tagasiside

8. ÕPPEAINE:   SEADMED JA SÜSTEEMID

TEEMA EQPS 1 –   KÕNESIDE

Allteema EQPS 1.1 –

Raadioside

Allteema EQPS 1.2 –

Muu kõneside

TEEMA EQPS 2 –   LENNULIIKLUSTEENUSTE AUTOMATISEERIMINE

Allteema EQPS 2.1 –

Aeronavigatsiooniline paikne telekommunikatsioonivõrk (AFTN)

Allteema EQPS 2.2 –

Automaatne andmevahetus

TEEMA EQPS 3 –   LENNUJUHI TÖÖKOHT

Allteema EQPS 3.1 –

Seadmete käitamine ja jälgimine

Allteema EQPS 3.2 –

Seire- ja lennuplaaniinfo esitlus ning infosüsteemid

Allteema EQPS 3.3 –

Lennuandmete süsteemid

TEEMA EQPS 4 –   TULEVIKUSEADMED

Allteema EQPS 4.1 –

Uued arengusuunad

TEEMA EQPS 5 –   SEADMETE JA SÜSTEEMIDE PIIRANGUD JA NENDE KASUTUSVÕIMALUSTE HALVENEMINE

Allteema EQPS 5.1 –

Piirangutele reageerimine

Allteema EQPS 5.2 –

Sideseadmete kasutusvõimaluste halvenemine

Allteema EQPS 5.3 –

Navigatsiooniseadmete kasutusvõimaluste halvenemine

9. ÕPPEAINE:   KUTSEKESKKOND

TEEMA PEN 1 –   TUTVUSTAMINE

Allteema PEN 1.1 –

Õppekülastus lähenemisjuhtimisüksusesse

TEEMA PEN 2 –   ÕHURUUMI KASUTAJAD

Allteema PEN 2.1 –

Tsiviilvaldkonna lennuliiklusteenuste osutamisel osalejad

Allteema PEN 2.2 –

Sõjaväeliste lennuliiklusteenuste osutamisel osalejad

TEEMA PEN 3 –   KLIENDISUHTED

Allteema PEN 3.1 –

Teenuste osutamine ja nõuded kasutajatele

TEEMA PEN 4 –   KESKKONNAKAITSE

Allteema PEN 4.1 –

Keskkonnakaitse

10. ÕPPEAINE:   EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD

TEEMA ABES 1 –   EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD

Allteema ABES 1.1 –

Ülevaade ebatavalistest ja hädaolukordadest

TEEMA ABES 2 –   OSKUSTE PARANDAMINE

Allteema ABES 2.1 –

Side tõhusus

Allteema ABES 2.2 –

Vaimse ülekoormuse vältimine

Allteema ABES 2.3 –

Õhk-maa-koostöö

TEEMA ABES 3 –   EBATAVALISTE JA HÄDAOLUKORDADE PROTSEDUURID

Allteema ABES 3.1 –

Ebatavaliste ja hädaolukordade protseduuride kasutamine

Allteema ABES 3.2 –

Raadioside katkemine

Allteema ABES 3.3 –

Ebaseaduslik sekkumine ja pommiähvardus õhusõidukile

Allteema ABES 3.4 –

Eksinud või tundmatu õhusõiduk

Allteema ABES 3.5 –

Kõrvalekalded

Allteema ABES 3.6 –

Tsiviilõhusõiduki lendu sekkumine tunnistamise eesmärgil

11. ÕPPEAINE:   LENNUVÄLJAD

TEEMA AGA 1 –   LENNUVÄLJA ANDMED, PLAAN JA KOORDINEERIMINE

Allteema AGA 1.1 –

Mõisted

Allteema AGA 1.2 –

Koordineerimine

TEEMA AGA 2 –   LIIKLUSALA

Allteema AGA 2.1 –

Liiklusala

Allteema AGA 2.2 –

Manööverdusala

Allteema AGA 2.3 –

Lennurajad

TEEMA AGA 3 –   TAKISTUSED

Allteema AGA 3.1 –

Takistusvaba ala lennuväljade ümber

TEEMA AGA 4 –   MITMESUGUSED SEADMED

Allteema AGA 4.1 –

Asukoht
“;

29.

I lisa 6. liide asendatakse järgmisega:

„I lisa 5. liide

PROTSEDUURILINE PIIRKONDLIK LENNUJUHTIMINE (ACP)

(Viide: I lisa — ATCO-osa D-alajao 2. jaotise punkti ATCO.D.010 alapunkti a alapunkti 2 alapunkt iii)

SISUKORD

1. ÕPPEAINE:

SISSEJUHATUS KURSUSESSE

2. ÕPPEAINE:

LENNUNDUSÕIGUS

3. ÕPPEAINE:

LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE

4. ÕPPEAINE:

METEOROLOOGIA

5. ÕPPEAINE:

NAVIGATSIOON

6. ÕPPEAINE:

ÕHUSÕIDUKID

7. ÕPPEAINE:

INIMTEGURID

8. ÕPPEAINE:

SEADMED JA SÜSTEEMID

9. ÕPPEAINE:

KUTSEKESKKOND

10. ÕPPEAINE:

EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD

1. ÕPPEAINE:   SISSEJUHATUS KURSUSESSE

TEEMA INTR 1 –   KURSUSE JUHTIMINE

Allteema INTR 1.1 –

Kursuse tutvustus

Allteema INTR 1.2 –

Kursuse administreerimine

Allteema INTR 1.3–

Õppematerjalid ja koolitusdokumendid

TEEMA INTR 2 –   SISSEJUHATUS LENNUJUHTIMISE KOOLITUSKURSUSESSE

Allteema INTR 2.1 –

Kursuse sisu ja korraldus

Allteema INTR 2.2 –

Koolituse põhimõtted

Allteema INTR 2.3 –

Hindamisprotsess

2. ÕPPEAINE:   LENNUNDUSÕIGUS

TEEMA LAW 1 –   LENNUJUHI LUBADE VÄLJAANDMINE/PÄDEVUSTUNNISTUS

Allteema LAW 1.1 –

Õigused ja tingimused

TEEMA LAW 2 –   EESKIRJAD JA MÄÄRUSED

Allteema LAW 2.1 –

Aruanded

Allteema LAW 2.2 –

Õhuruum

TEEMA LAW 3 –   LENNULIIKLUSTEENUSTE OHUTUSJUHTIMINE

Allteema LAW 3.1 –

Tagasiside andmise protsess

Allteema LAW 3.2 –

Ohutusalased uurimised

3. ÕPPEAINE:   LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE

TEEMA ATM 1 –   TEENUSTE OSUTAMINE

Allteema ATM 1.1 –

Lennujuhtimisteenus

Allteema ATM 1.2 –

Lennuinfoteenus (FIS)

Allteema ATM 1.3 –

Häireteenus (ALRS)

Allteema ATM 1.4 –

Lennuliiklusteenuste süsteemi võimsus ja lennuliiklusvoogude juhtimine

Allteema ATM 1.5 –

Õhuruumi korraldamine (ASM)

TEEMA ATM 2 –   SIDE

Allteema ATM 2.1 –

Tõhus side

TEEMA ATM 3 –   LENNUJUHTIMISÜKSUSE LOAD JA LENNUJUHTIMISÜKSUSE JUHISED

Allteema ATM 3.1 –

Lennujuhtimisüksuse load

Allteema ATM 3.2 –

Lennujuhtimisüksuse juhised

TEEMA ATM 4 –   KOORDINEERIMINE

Allteema ATM 4.1 –

Koordineerimise vajalikkus

Allteema ATM 4.2 –

Koordineerimisvahendid ja -meetodid

Allteema ATM 4.3 –

Koordineerimisprotseduurid

TEEMA ATM 5 –   KÕRGUSE MÕÕTMINE JA LENNUTASANDITE JAOTAMINE

Allteema ATM 5.1 –

Kõrguse mõõtmine

Allteema ATM 5.2 –

Takistustevaba kõrgus

TEEMA ATM 6 –   HAJUTAMINE

Allteema ATM 6.1 –

Vertikaalne hajutus

Allteema ATM 6.2 –

Horisontaalne hajutus

ALLTEEMA ATMB 7 –   ÕHUKOKKUPÕRKE VÄLTIMISE SÜSTEEMID

Allteema ATM 7.1 –

Õhukokkupõrke vältimise süsteemid

TEEMA ATM 8 –   ANDMETE KUVAMINE

Allteema ATM 8.1 –

Andmehaldus

TEEMA ATM 9 –   KÄITAMISKESKKOND (SIMULEERITUD)

Allteema ATM 9.1 –

Käitamiskeskkonna terviklikkus

Allteema ATM 9.2 –

Käitamisprotseduuride toimivuse kontrollimine

Allteema ATM 9.3 –

Üleandmine/ülevõtmine

TEEMA ATM 10 –   LENNUJUHTIMISTEENUSE OSUTAMINE

Allteema ATM 10.1 –

Vastutus ja teabe töötlemine

Allteema ATM 10.2 –

Piirkondlik lennujuhtimine

Allteema ATM 10.3 –

Liikluse korraldamise protsess

Allteema ATM 10.4 –

Liikluse haldamine

TEEMA ATM 11 –   OOTAMINE

Allteema ATM 11.1 –

Üldised ootamisprotseduurid

Allteema ATM 11.2 –

Ootavad õhusõidukid

4. ÕPPEAINE:   METEOROLOOGIA

TEEMA MET 1 –   ILMASTIKUNÄHTUSED

Allteema MET 1.1 –

Ilmastikunähtused

TEEMA MET 2 –   METEOROLOOGILISTE ANDMETE ALLIKAD

Allteema MET 2.1 –

Meteoroloogilise teabe allikad

5. ÕPPEAINE:   NAVIGATSIOON

TEEMA NAV 1 –   KAARDID JA AERONAVIGATSIOONILISED SKEEMID

Allteema NAV 1.1 –

Kaardid ja skeemid

TEEMA NAV 2 –   INSTRUMENTAALNAVIGATSIOON

Allteema NAV 2.1 –

Navigatsioonisüsteemid

Allteema NAV 2.2 –

Navigatsiooniabi

Allteema NAV 2.3 –

Suutlikkusel põhineva navigatsiooni kasutamine

6. ÕPPEAINE:   ÕHUSÕIDUKID

TEEMA ACFT 1 –   ÕHUSÕIDUKITE MÕÕTERIISTAD

Allteema ACFT 1.1 –

Õhusõidukite mõõteriistad

TEEMA ACFT 2 –   ÕHUSÕIDUKITE KATEGOORIAD

Allteema ACFT 2.1 –

Keerisjälg

TEEMA ACFT 3 –   ÕHUSÕIDUKI SUUTLIKKUST MÕJUTAVAD TEGURID

Allteema ACFT 3.1 –

Tõusuga seotud tegurid

Allteema ACFT 3.2 –

Reisiga seotud tegurid

Allteema ACFT 3.3 –

Laskumisega seotud tegurid

Allteema ACFT 3.4 –

Majanduslikud tegurid

Allteema ACFT 3.5 –

Keskkonnategurid

TEEMA ACFT 4 –   ÕHUSÕIDUKI NÄITAJAD

Allteema ACFT 4.1 –

Tehnilised andmed

7. ÕPPEAINE:   INIMTEGURID

TEEMA HUM 1 –   INFO TÖÖTLEMINE

Allteema HUM 1.1 –

Taju ja seda mõjutavad tegurid

Allteema HUM 1.2 –

Olukorrateadlikkus

Allteema HUM 1.3 –

Otsustamine

TEEMA HUM 2 –   TERVIST JA HEAOLU MÕJUTAVAD TEGURID

Allteema HUM 2.1 –

Väsimus

Allteema HUM 2.2 –

Stress

TEEMA HUM 3 –   OHU- JA VEAHALDUS

Allteema HUM 3.1 –

Ohu- ja veahalduse raamistik

Allteema HUM 3.2 –

Rakenduslik ohu- ja veahaldus

TEEMA HUM 4 –   MEESKONNATÖÖ

Allteema HUM 4.1 –

Meeskonnatöö eelised

Allteema HUM 4.2 –

Konfliktide lahendamine

TEEMA HUM 5 –   SÜSTEEM

Allteema HUM 5.1 –

Lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste süsteemide kontseptsioon

TEEMA HUM 6 –   SIDE

Allteema HUM 6.1 –

Tõhus side

Allteema HUM 6.2 –

Tõhus tagasiside

8. ÕPPEAINE:   SEADMED JA SÜSTEEMID

TEEMA EQPS 1 –   KÕNESIDE

Allteema EQPS 1.1 –

Raadioside

Allteema EQPS 1.2 –

Muu kõneside

TEEMA EQPS 2 –   LENNULIIKLUSTEENUSTE AUTOMATISEERIMINE

Allteema EQPS 2.1 –

Aeronavigatsiooniline paikne telekommunikatsioonivõrk (AFTN)

Allteema EQPS 2.2 –

Automaatne andmevahetus

TEEMA EQPS 3 –   LENNUJUHI TÖÖKOHT

Allteema EQPS 3.1 –

Seadmete käitamine ja jälgimine

Allteema EQPS 3.2 –

Seire- ja lennuplaaniinfo esitlus ning infosüsteemid

Allteema EQPS 3.3 –

Lennuandmete süsteemid

TEEMA EQPS 4 –   TULEVIKUSEADMED

Allteema EQPS 4.1 –

Uued arengusuunad

TEEMA EQPS 5 –   SEADMETE JA SÜSTEEMIDE PIIRANGUD JA NENDE KASUTUSVÕIMALUSTE HALVENEMINE

Allteema EQPS 5.1 –

Piirangutele reageerimine

Allteema EQPS 5.2 –

Sideseadmete kasutusvõimaluste halvenemine

Allteema EQPS 5.3 –

Navigatsiooniseadmete kasutusvõimaluste halvenemine

9. ÕPPEAINE:   KUTSEKESKKOND

TEEMA PEN 1 –   TUTVUSTAMINE

Allteema PEN 1.1 –

Õppekülastus piirkondlikku juhtimiskeskusesse

TEEMA PEN 2 –   ÕHURUUMI KASUTAJAD

Allteema PEN 2.1 –

Tsiviilvaldkonna lennuliiklusteenuste osutamisel osalejad

Allteema PEN 2.2 –

Sõjaväeliste lennuliiklusteenuste osutamisel osalejad

TEEMA PEN 3 –   KLIENDISUHTED

Allteema PEN 3.1 –

Teenuste osutamine ja nõuded kasutajatele

TEEMA PEN 4 –   KESKKONNAKAITSE

Allteema PEN 4.1 –

Keskkonnakaitse

10. ÕPPEAINE:   EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD

TEEMA ABES 1 –   EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD

Allteema ABES 1.1 –

Ülevaade ebatavalistest ja hädaolukordadest

TEEMA ABES 2 –   OSKUSTE PARANDAMINE

Allteema ABES 2.1 –

Side tõhusus

Allteema ABES 2.2 –

Vaimse ülekoormuse vältimine

Allteema ABES 2.3 –

Õhk-maa-koostöö

TEEMA ABES 3 –   EBATAVALISTE JA HÄDAOLUKORDADE PROTSEDUURID

Allteema ABES 3.1 –

Ebatavaliste ja hädaolukordade protseduuride kasutamine

Allteema ABES 3.2 –

Raadioside katkemine

Allteema ABES 3.3 –

Ebaseaduslik sekkumine ja pommiähvardus õhusõidukile

Allteema ABES 3.4 –

Eksinud või tundmatu õhusõiduk

Allteema ABES 3.5 –

Kõrvalekalded

Allteema ABES 3.6 –

Tsiviilõhusõiduki lendu sekkumine tunnistamise eesmärgil
“;

30.

I lisa 7. liide asendatakse järgmisega:

„I lisa 6. liide

SEIREGA LÄHENEMISLENNUJUHTIMINE (APS)

(Viide: I lisa — ATCO-osa D-alajao 2. jaotise punkti ATCO.D.010 alapunkti a alapunkti 2 alapunkt iv)

SISUKORD

1. ÕPPEAINE:

SISSEJUHATUS KURSUSESSE

2. ÕPPEAINE:

LENNUNDUSÕIGUS

3. ÕPPEAINE:

LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE

4. ÕPPEAINE:

METEOROLOOGIA

5. ÕPPEAINE:

NAVIGATSIOON

6. ÕPPEAINE:

ÕHUSÕIDUKID

7. ÕPPEAINE:

INIMTEGURID

8. ÕPPEAINE:

SEADMED JA SÜSTEEMID

9. ÕPPEAINE:

KUTSEKESKKOND

10. ÕPPEAINE:

EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD

11. ÕPPEAINE:

LENNUVÄLJAD

1. ÕPPEAINE:   SISSEJUHATUS KURSUSESSE

TEEMA INTR 1 –   KURSUSE JUHTIMINE

Allteema INTR 1.1 –

Kursuse tutvustus

Allteema INTR 1.2 –

Kursuse administreerimine

Allteema INTR 1.3–

Õppematerjalid ja koolitusdokumendid

TEEMA INTR 2 –   SISSEJUHATUS LENNUJUHTIMISE KOOLITUSKURSUSESSE

Allteema INTR 2.1 –

Kursuse sisu ja korraldus

Allteema INTR 2.2 –

Koolituse põhimõtted

Allteema INTR 2.3 –

Hindamisprotsess

2. ÕPPEAINE:   LENNUNDUSÕIGUS

TEEMA LAW 1 –   LENNUJUHI LUBADE VÄLJAANDMINE/PÄDEVUSTUNNISTUS

Allteema LAW 1.1 –

Õigused ja tingimused

TEEMA LAW 2 –   EESKIRJAD JA MÄÄRUSED

Allteema LAW 2.1 –

Aruanded

Allteema LAW 2.2 –

Õhuruum

TEEMA LAW 3 –   LENNULIIKLUSTEENUSTE OHUTUSJUHTIMINE

Allteema LAW 3.1 –

Tagasiside andmise protsess

Allteema LAW 3.2 –

Ohutusalased uurimised

3. ÕPPEAINE:   LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE

TEEMA ATM 1 –   TEENUSTE OSUTAMINE

Allteema ATM 1.1 –

Lennujuhtimisteenus

Allteema ATM 1.2 –

Lennuinfoteenus (FIS)

Allteema ATM 1.3 –

Häireteenus (ALRS)

Allteema ATM 1.4 –

Lennuliiklusteenuste süsteemi võimsus ja lennuliiklusvoogude juhtimine

Allteema ATM 1.5 –

Õhuruumi korraldamine (ASM)

TEEMA ATM 2 –   SIDE

Allteema ATM 2.1 –

Tõhus side

TEEMA ATM 3 –   LENNUJUHTIMISÜKSUSE LOAD JA LENNUJUHTIMISÜKSUSE JUHISED

Allteema ATM 3.1 –

Lennujuhtimisüksuse load

Allteema ATM 3.2 –

Lennujuhtimisüksuse juhised

TEEMA ATM 4 –   KOORDINEERIMINE

Allteema ATM 4.1 –

Koordineerimise vajalikkus

Allteema ATM 4.2 –

Koordineerimisvahendid ja -meetodid

Allteema ATM 4.3 –

Koordineerimisprotseduurid

TEEMA ATM 5 –   KÕRGUSE MÕÕTMINE JA LENNUTASANDITE JAOTAMINE

Allteema ATM 5.1 –

Kõrguse mõõtmine

Allteema ATM 5.2 –

Takistustevaba kõrgus

TEEMA ATM 6 –   HAJUTAMINE

Allteema ATM 6.1 –

Vertikaalne hajutus

Allteema ATM 6.2 –

Pikihajutus seire korral

Allteema ATM 6.3 –

Hajutamise delegeerimine

Allteema ATM 6.4 –

Keerisjälje vahemaapõhine pikihajutus

Allteema ATM 6.5 –

Lennujuhtimise seiresüsteemidel põhinev hajutus

TEEMA ATM 7 –   ÕHUKOKKUPÕRKE VÄLTIMISE SÜSTEEMID JA MAAPEALSED OHUTUSABINÕUD

Allteema ATM 7.1 –

Õhukokkupõrke vältimise süsteemid

Allteema ATM 7.2 –

Maapealsed ohutusabinõud

TEEMA ATM 8 –   ANDMETE KUVAMINE

Allteema ATM 8.1 –

Andmehaldus

TEEMA ATM 9 –   KÄITAMISKESKKOND (SIMULEERITUD)

Allteema ATM 9.1 –

Käitamiskeskkonna terviklikkus

Allteema ATM 9.2 –

Käitamisprotseduuride toimivuse kontrollimine

Allteema ATM 9.3 –

Üleandmine/ülevõtmine

TEEMA ATM 10 –   LENNUJUHTIMISTEENUSE OSUTAMINE

Allteema ATM 10.1 –

Vastutus ja teabe töötlemine

Allteema ATM 10.2 –

Lennujuhtimise seireteenus

Allteema ATM 10.3 –

Liikluse korraldamise protsess

Allteema ATM 10.4 –

Liikluse haldamine

Allteema ATM 10.5 –

Lennujuhtimisteenus, mida toetavad kõrgetasemelised süsteemid

TEEMA ATM 11 –   OOTAMINE

Allteema ATM 11.1 –

Üldised ootamisprotseduurid

Allteema ATM 11.2 –

Lähenevad õhusõidukid

Allteema ATM 11.3 –

Lend ootetsoonis seire korral

TEEMA ATM 12 –   TUNNUS

Allteema ATM 12.1 –

Tunnuse kindlakstegemine

Allteema ATM 12.2 –

Tunnuse säilitamine

Allteema ATM 12.3 –

Tunnuse kaotamine

Allteema ATM 12.4 –

Asukohateated

Allteema ATM 12.5 –

Tunnuse üleandmine

4. ÕPPEAINE:   METEOROLOOGIA

TEEMA MET 1 –   ILMASTIKUNÄHTUSED

Allteema MET 1.1 –

Ilmastikunähtused

TEEMA MET 2 –   METEOROLOOGILISTE ANDMETE ALLIKAD

Allteema MET 2.1 –

Meteoroloogilise teabe allikad

5. ÕPPEAINE:   NAVIGATSIOON

TEEMA NAV 1 –   KAARDID JA AERONAVIGATSIOONILISED SKEEMID

Allteema NAV 1.1 –

Kaardid ja skeemid

TEEMA NAV 2 –   INSTRUMENTAALNAVIGATSIOON

Allteema NAV 2.1 –

Navigatsioonisüsteemid

Allteema NAV 2.2 –

Stabiliseeritud lähenemine

Allteema NAV 2.3 –

Instrumentaalväljumised ja -saabumised

Allteema NAV 2.4 –

Navigatsiooniabi

Allteema NAV 2.5 –

Satelliidipõhised süsteemid

Allteema NAV 2.6 –

Suutlikkusel põhineva navigatsiooni kasutamine

6. ÕPPEAINE:   ÕHUSÕIDUKID

TEEMA ACFT 1 –   ÕHUSÕIDUKITE MÕÕTERIISTAD

Allteema ACFT 1.1 –

Õhusõidukite mõõteriistad

TEEMA ACFT 2 –   ÕHUSÕIDUKITE KATEGOORIAD

Allteema ACFT 2.1 –

Keerisjälg

Allteema ACFT 2.2 –

ICAO lähenemise kategooriate kasutamine

TEEMA ACFT 3 –   ÕHUSÕIDUKI SUUTLIKKUST MÕJUTAVAD TEGURID

Allteema ACFT 3.1 –

Tõusuga seotud tegurid

Allteema ACFT 3.2 –

Reisiga seotud tegurid

Allteema ACFT 3.3 –

Laskumise ja alglähenemisega seotud tegurid

Allteema ACFT 3.4 –

Lõpplähenemise ja maandumisega seotud tegurid

Allteema ACFT 3.5 –

Majanduslikud tegurid

Allteema ACFT 3.6 –

Keskkonnategurid

TEEMA ACFT 4 –   ÕHUSÕIDUKI NÄITAJAD

Allteema ACFT 4.1 –

Tehnilised andmed

7. ÕPPEAINE:   INIMTEGURID

TEEMA HUM 1 –   INFO TÖÖTLEMINE

Allteema HUM 1.1 –

Taju ja seda mõjutavad tegurid

Allteema HUM 1.2 –

Olukorrateadlikkus

Allteema HUM 1.3 –

Otsustamine

TEEMA HUM 2 –   TERVIST JA HEAOLU MÕJUTAVAD TEGURID

Allteema HUM 2.1 –

Väsimus

Allteema HUM 2.2 –

Stress

TEEMA HUM 3 –   OHU- JA VEAHALDUS

Allteema HUM 3.1 –

Ohu- ja veahalduse raamistik

Allteema HUM 3.2 –

Rakenduslik ohu- ja veahaldus

TEEMA HUM 4 –   MEESKONNATÖÖ

Allteema HUM 4.1 –

Meeskonnatöö eelised

Allteema HUM 4.2 –

Konfliktide lahendamine

TEEMA HUM 5 –   SÜSTEEM

Allteema HUM 5.1 –

Lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste süsteemide kontseptsioon

TEEMA HUM 6 –   SIDE

Allteema HUM 6.1 –

Tõhus side

Allteema HUM 6.2 –

Tõhus tagasiside

8. ÕPPEAINE:   SEADMED JA SÜSTEEMID

TEEMA EQPS 1 –   KÕNESIDE

Allteema EQPS 1.1 –

Raadioside

Allteema EQPS 1.2 –

Muu kõneside

TEEMA EQPS 2 –   LENNULIIKLUSTEENUSTE AUTOMATISEERIMINE

Allteema EQPS 2.1 –

Aeronavigatsiooniline paikne telekommunikatsioonivõrk (AFTN)

Allteema EQPS 2.2 –

Automaatne andmevahetus

TEEMA EQPS 3 –   LENNUJUHI TÖÖKOHT

Allteema EQPS 3.1 –

Seadmete käitamine ja jälgimine

Allteema EQPS 3.2 –

Seire- ja lennuplaaniinfo esitlus ning infosüsteemid

Allteema EQPS 3.3 –

Lennuandmete süsteemid

Allteema EQPS 3.4 –

Lennujuhtimise seiresüsteemi kasutamine

Allteema EQPS 3.5 –

Kõrgetasemelised süsteemid

TEEMA EQPS 4 –   TULEVIKUSEADMED

Allteema EQPS 4.1 –

Uued arengusuunad

TEEMA EQPS 5 –   SEADMETE JA SÜSTEEMIDE PIIRANGUD JA NENDE KASUTUSVÕIMALUSTE HALVENEMINE

Allteema EQPS 5.1 –

Piirangutele reageerimine

Allteema EQPS 5.2 –

Sideseadmete kasutusvõimaluste halvenemine

Allteema EQPS 5.3 –

Navigatsiooniseadmete kasutusvõimaluste halvenemine

Allteema EQPS 5.4 –

Seireseadmete kasutusvõimaluste halvenemine

Allteema EQPS 5.5 –

Lennujuhtimise töötlemissüsteemi kasutusvõimaluste halvenemine

9. ÕPPEAINE:   KUTSEKESKKOND

TEEMA PEN 1 –   TUTVUSTAMINE

Allteema PEN 1.1 –

Õppekülastus lähenemisjuhtimisüksusesse

TEEMA PEN 2 –   ÕHURUUMI KASUTAJAD

Allteema PEN 2.1 –

Tsiviilvaldkonna lennuliiklusteenuste osutamisel osalejad

Allteema PEN 2.2 –

Sõjaväeliste lennuliiklusteenuste osutamisel osalejad

TEEMA PEN 3 –   KLIENDISUHTED

Allteema PEN 3.1 –

Teenuste osutamine ja nõuded kasutajatele

TEEMA PEN 4 –   KESKKONNAKAITSE

Allteema PEN 4.1 –

Keskkonnakaitse

10. ÕPPEAINE:   EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD

TEEMA ABES 1 –   EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD

Allteema ABES 1.1 –

Ülevaade ebatavalistest ja hädaolukordadest

TEEMA ABES 2 –   OSKUSTE PARANDAMINE

Allteema ABES 2.1 –

Side tõhusus

Allteema ABES 2.2 –

Vaimse ülekoormuse vältimine

Allteema ABES 2.3 –

Õhk-maa-koostöö

TEEMA ABES 3 –   EBATAVALISTE JA HÄDAOLUKORDADE PROTSEDUURID

Allteema ABES 3.1 –

Ebatavaliste ja hädaolukordade protseduuride kasutamine

Allteema ABES 3.2 –

Raadioside katkemine

Allteema ABES 3.3 –

Ebaseaduslik sekkumine ja pommiähvardus õhusõidukile

Allteema ABES 3.4 –

Eksinud või tundmatu õhusõiduk

Allteema ABES 3.5 –

Kõrvalekalded

Allteema ABES 3.6 –

Transpondri rike

Allteema ABES 3.7 –

Tsiviilõhusõiduki lendu sekkumine tunnistamise eesmärgil

11. ÕPPEAINE:   LENNUVÄLJAD

TEEMA AGA 1 –   LENNUVÄLJA ANDMED, PLAAN JA KOORDINEERIMINE

Allteema AGA 1.1 –

Mõisted

Allteema AGA 1.2 –

Koordineerimine

TEEMA AGA 2 –   LIIKLUSALA

Allteema AGA 2.1 –

Liiklusala

Allteema AGA 2.2 –

Manööverdusala

Allteema AGA 2.3 –

Lennurajad

TEEMA AGA 3 –   TAKISTUSED

Allteema AGA 3.1 –

Takistusvaba ala lennuväljade ümber

TEEMA AGA 4 –   MITMESUGUSED SEADMED

Allteema AGA 4.1 –

Asukoht
“;

31.

I lisa 8. liide asendatakse järgmisega:

„I lisa 7. liide

SEIREGA PIIRKONDLIK LENNUJUHTIMINE (ACS)

(Viide: I lisa — ATCO-osa D-alajao 2. jaotise punkti ATCO.D.010 alapunkti a alapunkti 2 alapunkt v)

SISUKORD

1. ÕPPEAINE:

SISSEJUHATUS KURSUSESSE

2. ÕPPEAINE:

LENNUNDUSÕIGUS

3. ÕPPEAINE:

LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE

4. ÕPPEAINE:

METEOROLOOGIA

5. ÕPPEAINE:

NAVIGATSIOON

6. ÕPPEAINE:

ÕHUSÕIDUKID

7. ÕPPEAINE:

INIMTEGURID

8. ÕPPEAINE:

SEADMED JA SÜSTEEMID

9. ÕPPEAINE:

KUTSEKESKKOND

10. ÕPPEAINE:

EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD

1. ÕPPEAINE:   SISSEJUHATUS KURSUSESSE

TEEMA INTR 1 –   KURSUSE JUHTIMINE

Allteema INTR 1.1 –

Kursuse tutvustus

Allteema INTR 1.2 –

Kursuse administreerimine

Allteema INTR 1.3–

Õppematerjalid ja koolitusdokumendid

TEEMA INTR 2 –   SISSEJUHATUS LENNUJUHTIMISE KOOLITUSKURSUSESSE

Allteema INTR 2.1 –

Kursuse sisu ja korraldus

Allteema INTR 2.2 –

Koolituse põhimõtted

Allteema INTR 2.3 –

Hindamisprotsess

2. ÕPPEAINE:   LENNUNDUSÕIGUS

TEEMA LAW 1 –   LENNUJUHI LUBADE VÄLJAANDMINE/PÄDEVUSTUNNISTUS

Allteema LAW 1.1 –

Õigused ja tingimused

TEEMA LAW 2 –   EESKIRJAD JA MÄÄRUSED

Allteema LAW 2.1 –

Aruanded

Allteema LAW 2.2 –

Õhuruum

TEEMA LAW 3 –   LENNULIIKLUSTEENUSTE OHUTUSJUHTIMINE

Allteema LAW 3.1 –

Tagasiside andmise protsess

Allteema LAW 3.2 –

Ohutusalased uurimised

3. ÕPPEAINE:   LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE

TEEMA ATM 1 –   TEENUSTE OSUTAMINE

Allteema ATM 1.1 –

Lennujuhtimisteenus

Allteema ATM 1.2 –

Lennuinfoteenus (FIS)

Allteema ATM 1.3 –

Häireteenus (ALRS)

Allteema ATM 1.4 –

Lennuliiklusteenuste süsteemi võimsus ja lennuliiklusvoogude juhtimine

Allteema ATM 1.5 –

Õhuruumi korraldamine (ASM)

TEEMA ATM 2 –   SIDE

Allteema ATM 2.1 –

Tõhus side

TEEMA ATM 3 –   LENNUJUHTIMISÜKSUSE LOAD JA LENNUJUHTIMISÜKSUSE JUHISED

Allteema ATM 3.1 –

Lennujuhtimisüksuse load

Allteema ATM 3.2 –

Lennujuhtimisüksuse juhised

TEEMA ATM 4 –   KOORDINEERIMINE

Allteema ATM 4.1 –

Koordineerimise vajalikkus

Allteema ATM 4.2 –

Koordineerimisvahendid ja -meetodid

Allteema ATM 4.3 –

Koordineerimisprotseduurid

TEEMA ATM 5 –   KÕRGUSE MÕÕTMINE JA LENNUTASANDITE JAOTAMINE

Allteema ATM 5.1 –

Kõrguse mõõtmine

Allteema ATM 5.2 –

Takistustevaba kõrgus

TEEMA ATM 6 –   HAJUTAMINE

Allteema ATM 6.1 –

Vertikaalne hajutus

Allteema ATM 6.2 –

Pikihajutus seire korral

Allteema ATM 6.3 –

Keerisjälje vahemaapõhine pikihajutus

Allteema ATM 6.4 –

Lennujuhtimise seiresüsteemidel põhinev hajutus

TEEMA ATM 7 –   ÕHUKOKKUPÕRKE VÄLTIMISE SÜSTEEMID JA MAAPEALSED OHUTUSABINÕUD

Allteema ATM 7.1 –

Õhukokkupõrke vältimise süsteemid

Allteema ATM 7.2 –

Maapealsed ohutusabinõud

TEEMA ATM 8 –   ANDMETE KUVAMINE

Allteema ATM 8.1 –

Andmehaldus

TEEMA ATM 9 –   KÄITAMISKESKKOND (SIMULEERITUD)

Allteema ATM 9.1 –

Käitamiskeskkonna terviklikkus

Allteema ATM 9.2 –

Käitamisprotseduuride toimivuse kontrollimine

Allteema ATM 9.3 –

Üleandmine/ülevõtmine

TEEMA ATM 10 –   LENNUJUHTIMISTEENUSE OSUTAMINE

Allteema ATM 10.1 –

Vastutus ja teabe töötlemine

Allteema ATM 10.2 –

Lennujuhtimise seireteenus

Allteema ATM 10.3 –

Liikluse korraldamise protsess

Allteema ATM 10.4 –

Liikluse haldamine

Allteema ATM 10.5 –

Lennujuhtimisteenus, mida toetavad kõrgetasemelised süsteemid

TEEMA ATM 11 –   OOTAMINE

Allteema ATM 11.1 –

Üldised ootamisprotseduurid

Allteema ATM 11.2 –

Ootavad õhusõidukid

Allteema ATM 11.3 –

Lend ootetsoonis seire korral

TEEMA ATM 12 –   TUNNUS

Allteema ATM 12.1 –

Tunnuse kindlakstegemine

Allteema ATM 12.2 –

Tunnuse säilitamine

Allteema ATM 12.3 –

Tunnuse kaotamine

Allteema ATM 12.4 –

Asukohateated

Allteema ATM 12.5 –

Tunnuse üleandmine

4. ÕPPEAINE:   METEOROLOOGIA

TEEMA MET 1 –   ILMASTIKUNÄHTUSED

Allteema MET 1.1 –

Ilmastikunähtused

TEEMA MET 2 –   METEOROLOOGILISTE ANDMETE ALLIKAD

Allteema MET 2.1 –

Meteoroloogilise teabe allikad

5. ÕPPEAINE:   NAVIGATSIOON

TEEMA NAV 1 –   KAARDID JA AERONAVIGATSIOONILISED SKEEMID

Allteema NAV 1.1 –

Kaardid ja skeemid

TEEMA NAV 2 –   INSTRUMENTAALNAVIGATSIOON

Allteema NAV 2.1 –

Navigatsioonisüsteemid

Allteema NAV 2.2 –

Navigatsiooniabi

Allteema NAV 2.3 –

Suutlikkusel põhineva navigatsiooni kasutamine

6. ÕPPEAINE:   ÕHUSÕIDUKID

TEEMA ACFT 1 –   ÕHUSÕIDUKITE MÕÕTERIISTAD

Allteema ACFT 1.1 –

Õhusõidukite mõõteriistad

TEEMA ACFT 2 –   ÕHUSÕIDUKITE KATEGOORIAD

Allteema ACFT 2.1 –

Keerisjälg

TEEMA ACFT 3 –   ÕHUSÕIDUKI SUUTLIKKUST MÕJUTAVAD TEGURID

Allteema ACFT 3.1 –

Tõusuga seotud tegurid

Allteema ACFT 3.2 –

Reisiga seotud tegurid

Allteema ACFT 3.3 –

Laskumisega seotud tegurid

Allteema ACFT 3.4 –

Majanduslikud tegurid

Allteema ACFT 3.5 –

Keskkonnategurid

TEEMA ACFT 4 –   ÕHUSÕIDUKI NÄITAJAD

Allteema ACFT 4.1 –

Tehnilised andmed

7. ÕPPEAINE:   INIMTEGURID

TEEMA HUM 1 –   INFO TÖÖTLEMINE

Allteema HUM 1.1 –

Taju ja seda mõjutavad tegurid

Allteema HUM 1.2 –

Olukorrateadlikkus

Allteema HUM 1.3 –

Otsustamine

TEEMA HUM 2 –   TERVIST JA HEAOLU MÕJUTAVAD TEGURID

Allteema HUM 2.1 –

Väsimus

Allteema HUM 2.2 –

Stress

TEEMA HUM 3 –   OHU- JA VEAHALDUS

Allteema HUM 3.1 –

Ohu- ja veahalduse raamistik

Allteema HUM 3.2 –

Rakenduslik ohu- ja veahaldus

TEEMA HUM 4 –   MEESKONNATÖÖ

Allteema HUM 4.1 –

Meeskonnatöö eelised

Allteema HUM 4.2 –

Konfliktide lahendamine

TEEMA HUM 5 –   SÜSTEEM

Allteema HUM 5.1 –

Lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste süsteemide kontseptsioon

TEEMA HUM 6 –   SIDE

Allteema HUM 6.1 –

Tõhus side

Allteema HUM 6.2 –

Tõhus tagasiside

8. ÕPPEAINE:   SEADMED JA SÜSTEEMID

TEEMA EQPS 1 –   KÕNESIDE

Allteema EQPS 1.1 –

Raadioside

Allteema EQPS 1.2 –

Muu kõneside

TEEMA EQPS 2 –   LENNULIIKLUSTEENUSTE AUTOMATISEERIMINE

Allteema EQPS 2.1 –

Aeronavigatsiooniline paikne telekommunikatsioonivõrk (AFTN)

Allteema EQPS 2.2 –

Automaatne andmevahetus

TEEMA EQPS 3 –   LENNUJUHI TÖÖKOHT

Allteema EQPS 3.1 –

Seadmete käitamine ja jälgimine

Allteema EQPS 3.2 –

Seire- ja lennuplaaniinfo esitlus ning infosüsteemid

Allteema EQPS 3.3 –

Lennuandmete süsteemid

Allteema EQPS 3.4 –

Lennujuhtimise seiresüsteemi kasutamine

Allteema EQPS 3.5 –

Kõrgetasemelised süsteemid

TEEMA EQPS 4 –   TULEVIKUSEADMED

Allteema EQPS 4.1 –

Uued arengusuunad

TEEMA EQPS 5 –   SEADMETE JA SÜSTEEMIDE PIIRANGUD JA NENDE KASUTUSVÕIMALUSTE HALVENEMINE

Allteema EQPS 5.1 –

Piirangutele reageerimine

Allteema EQPS 5.2 –

Sideseadmete kasutusvõimaluste halvenemine

Allteema EQPS 5.3 –

Navigatsiooniseadmete kasutusvõimaluste halvenemine

Allteema EQPS 5.4 –

Seireseadmete kasutusvõimaluste halvenemine

Allteema EQPS 5.5 –

Lennujuhtimise töötlemissüsteemi kasutusvõimaluste halvenemine

9. ÕPPEAINE:   KUTSEKESKKOND

TEEMA PEN 1 –   TUTVUSTAMINE

Allteema PEN 1.1 –

Õppekülastus piirkondlikku juhtimiskeskusesse

TEEMA PEN 2 –   ÕHURUUMI KASUTAJAD

Allteema PEN 2.1 –

Tsiviilvaldkonna lennuliiklusteenuste osutamisel osalejad

Allteema PEN 2.2 –

Sõjaväeliste lennuliiklusteenuste osutamisel osalejad

TEEMA PEN 3 –   KLIENDISUHTED

Allteema PEN 3.1 –

Teenuste osutamine ja nõuded kasutajatele

TEEMA PEN 4 –   KESKKONNAKAITSE

Allteema PEN 4.1 –

Keskkonnakaitse

10. ÕPPEAINE:   EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD

TEEMA ABES 1 –   EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD

Allteema ABES 1.1 –

Ülevaade ebatavalistest ja hädaolukordadest

TEEMA ABES 2 –   OSKUSTE PARANDAMINE

Allteema ABES 2.1 –

Side tõhusus

Allteema ABES 2.2 –

Vaimse ülekoormuse vältimine

Allteema ABES 2.3 –

Õhk-maa-koostöö

TEEMA ABES 3 –   EBATAVALISTE JA HÄDAOLUKORDADE PROTSEDUURID

Allteema ABES 3.1 –

Ebatavaliste ja hädaolukordade protseduuride kasutamine

Allteema ABES 3.2 –

Raadioside katkemine

Allteema ABES 3.3 –

Ebaseaduslik sekkumine ja pommiähvardus õhusõidukile

Allteema ABES 3.4 –

Eksinud või tundmatu õhusõiduk

Allteema ABES 3.5 –

Kõrvalekalded

Allteema ABES 3.6 –

Transpondri rike

Allteema ABES 3.7 –

Tsiviilõhusõiduki lendu sekkumine tunnistamise eesmärgil
“.

II LISA

Määruse (EL) 2015/340 II lisa (ATCO.AR-osa) muudetakse järgmiselt:

1.

punkt ATCO.AR.A.005 asendatakse järgmisega:

„ATCO.AR.A.005   Töötajad

a)

Pädevad asutused koostavad hinnangu inimressursside kohta, mida on vaja käesoleva määrusega ettenähtud menetluste analüüsil põhineva järelevalve tegemiseks, ja ajakohastavad seda iga kahe aasta järel.

b)

Töötajad, keda pädev asutus volitab sertifitseerimis- või järelevalveülesandeid või mõlemaid täitma, peavad omama õigust täita vähemalt järgmisi ametiülesandeid:

(1)

kontrollida dokumente, sh lubasid, sertifikaate, andmeid, menetlusi ja kõiki muid nõutava ülesande täitmise suhtes asjakohaseid materjale;

(2)

teha nendest dokumentidest, andmetest, eeskirjadest ja muudest materjalidest koopiaid või väljavõtteid;

(3)

nõuda selgitusi;

(4)

siseneda asjakohastesse ruumidesse ja käitamisobjektidele;

(5)

teha auditeid ja kontrolli, sh etteteatamiseta kontrollkäike;

(6)

võtta või algatada vajalikke jõustamismeetmeid.“;

2.

punkt ATCO.AR.A.010 asendatakse järgmisega:

„ATCO.AR.A.010   Pädevate asutuste ülesanded

Pädevate asutuste ülesanded hõlmavad järgmist:

a)

lubade, pädevus- ja oskusmärgete ning tervisetõendite väljaandmist, peatamist või kehtetuks tunnistamist;

b)

punkti ATCO.C.025 kohaselt töökohakoolituse juhendaja oskusmärkega (OJTI) ajutiste lubade väljaandmist;

c)

punkti ATCO.C.065 kohaselt tasemetestija ajutiste lubade väljaandmist;

d)

oskusmärgete pikendamist ja nende kehtivuse taastamist;

e)

lennundusarstide (AME) või lennundusmeditsiinikeskuste (AeMC) vastava teate järgselt tervisetõendite pikendamist, taastamist ja piiramist;

f)

lennundusarstide (AME) tunnistuste väljaandmist, kehtivuse pikendamist, taastamist, peatamist, kehtetuks tunnistamist, piiramist ja muutmist;

g)

koolitusorganisatsioonide sertifikaatide ja lennundusmeditsiinikeskuste (AeMC) tunnistuste väljaandmist, kehtivuse peatamist, kehtetuks tunnistamist ja piiramist;

h)

koolituskursuste, -kavade ja üksuse pädevuskavade heakskiitmist ning vastavaid hindamismeetodeid;

i)

keeleoskuse tõendamise hindamise meetodi heakskiitmist ja keeleoskuse hindamise asutustele punkti ATCO.B.040 kohaselt nõuete kehtestamist;

j)

kõrgendatud keeleoskusetaseme (5. tase) vajaduse heakskiitmist punkti ATCO.B.030 alapunkti d kohaselt;

k)

koolitusorganisatsioonide, sh nende koolituskursuste ja -kavade järelevalvet;

l)

üksuse pädevuskavade heakskiitmist ja järelevalvet;

m)

asjakohaste kaebemenetluste ja teavitamismehhanismide kehtestamist;

n)

lubade tunnustamise ja vahetamise edendamist, sh lennujuhtide andmete edastamist ja vanade lubade tagastamist vastavalt punktile ATCO.AR.D.003 neid välja andnud pädevale asutusele;

o)

koolitusorganisatsiooni sertifikaatide ja kursuste heakskiitmiste tunnustamise ning keeleoskuse tõendamise hindamismeetodi heakskiitmise hõlbustamist.“;

3.

punkt ATCO.AR.A.015 asendatakse järgmisega:

„ATCO.AR.A.015   Nõuete täitmise meetodid

a)

Amet töötab välja nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid, mida võib kasutada selleks, et kontrollida määruse (EL) 2018/1139 ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ning rakendusaktide nõuete täitmist.

b)

Delegeeritud õigusaktide ning rakendusaktide nõuete täitmise tagamiseks võib kasutada nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid.

c)

Pädev asutus teavitab ametit kõigist tema järelevalve all olevate organisatsioonide või nende endi poolt käesoleva määruse nõuetele vastavuse tõendamiseks kasutatavatest nõuete täitmise alternatiivsetest meetoditest.“;

4.

punkt ATCO.AR.A.020 asendatakse järgmisega:

„ATCO.AR.A.020   Ameti teavitamine

a)

Pädev asutus teavitab ametit kõikidest määruse (EL) 2018/1139 ning selle delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide rakendamisega seotud olulistest probleemidest 30 päeva jooksul alates sellest, kui pädev asutus probleemidest teada sai.

b)

Ilma et see mõjutaks määruse (EL) nr 376/2014 ning selle delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamist, peab pädev asutus võimalikult kiiresti ametile edastama ohutuse seisukohalt olulise teabe, mis on talle teatavaks saanud esitatud juhtumiettekannetest, mis on talletatud riiklikus andmebaasis vastavalt määruse (EL) nr 376/2014 artikli 6 lõikele 6.“;

5.

punkt ATCO.AR.A.025 asendatakse järgmisega:

„ATCO.AR.A.025   Viivitamata reageerimine ohutusprobleemile

a)

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 376/2014 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamist, rakendab pädev asutus ohutusalase teabe nõuetekohaseks kogumiseks, analüüsimiseks ja levitamiseks vajalikku süsteemi.

b)

Amet rakendab kogu talle laekunud asjakohase ohutusalase teabe nõuetekohaseks analüüsimiseks vajalikku süsteemi ning edastab liikmesriikidele ja komisjonile viivitamata kogu teabe, sealhulgas soovitused ja võetavad parandusmeetmed, mida viimased vajavad määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide reguleerimisalasse kuuluvate toodete, osade, seadmete, isikute või organisatsioonidega seotud ohutusprobleemidele õigeaegselt reageerimiseks.

c)

Alapunktides a ja b osutatud teabe saamisel võtab pädev asutus nõuetekohased meetmed ohutusprobleemi lahendamiseks.

d)

Alapunkti c alusel võetavad meetmed tehakse viivitamata teatavaks kõikidele isikutele ja organisatsioonidele, kes vastavalt määrusele (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele ja rakendusaktidele peavad neid täitma. Pädev asutus teeb meetmed teatavaks ka ametile ning ühise tegutsemise vajalikkuse korral teistele asjaomastele liikmesriikidele.“;

6.

punkt ATCO.AR.B.001 asendatakse järgmisega:

„ATCO.AR.B.001   Juhtimissüsteem

a)

Pädev asutus kehtestab ja säilitab juhtimissüsteemi, mis hõlmab vähemalt järgmist:

(1)

dokumenteeritud põhimõtted ja protseduurid, mis kirjeldavad tema organisatsiooni, vahendeid ja meetodeid määrusele (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele ja rakendusaktidele vastavuse saavutamiseks. Menetlused peavad olema ajakohased ja neid kasutatakse asutuses alusdokumentidena kõikide seonduvate ülesannete puhul;

(2)

piisav arv töötajaid (sh litsentsimis- ja sertifitseerimisinspektorid) ülesannete ja kohustuste täitmiseks. Nimetatud töötajad peavad olema neile määratud ülesannete täitmiseks kvalifitseeritud ning jätkuva pädevuse tagamiseks vajalike teadmiste ja kogemustega, läbinud algkoolituse, töökohakoolituse ja korduvkoolituse. Kõikide seonduvate ülesannete nõuetekohase täitmise tagamiseks on nõutav töötajate kättesaadavuse planeerimise süsteem;

(3)

nõuetekohased töövahendid ja büroopinnad ettenähtud ülesannete täitmiseks;

(4)

ülesanded, millega jälgitakse juhtimissüsteemi vastavust vastavatele nõuetele ning menetluste asjakohasust, sealhulgas siseauditi korra ja ohutusriskide juhtimise korra kehtestamist. Nõuetele vastavuse jälgimine peab hõlmama ka süsteemiauditi tulemusi käsitleva tagasiside andmist pädeva asutuse juhtkonnale, et tagada vajaduse korral parandusmeetmete rakendamine; ning

(5)

isik või isikutering, kes on vastavuse jälgimise ülesannete kontekstis vastutavad otse pädeva asutuse juhtkonna ees.

b)

Pädev asutus määrab juhtimissüsteemi iga tegevusvaldkonna jaoks ühe või mitu isikut, kes vastutavad üldiselt asjasse puutuvate ülesannete juhtimise eest.

c)

Selleks et osaleda kogu vajaliku teabe ja abi vastastikuses vahetamises teiste asjaomaste pädevate asutustega kas oma liikmesriigis või teistes liikmesriikides, kehtestab pädev asutus menetlused, mis muu hulgas hõlmavad järgmist teavet:

(1)

liikmesriigi territooriumil tegutsevate, kuid teise liikmesriigi pädeva asutuse või ameti poolt sertifitseeritud isikute ja organisatsioonide järelevalve raames avastatud asjakohased puudused ja võetud järelmeetmed ning

(2)

teave, mis pärineb kohustuslikest ja vabatahtlikest lennuohutust mõjutavate juhtumite teadetest, mis on esitatud punkti ATCO.OR.B.040 nõuete kohaselt.

d)

Ametile tehakse juhtimissüsteemiga seotud menetluste ja nende muudatuste koopia standardimise eesmärgil kättesaadavaks.“;

7.

punkti ATCO.AR.B.005 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Kui pädev asutus annab määruse (EL) 2018/1139 ning selle delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega hõlmatud isikute või organisatsioonide esmase sertifitseerimise või pideva järelevalvega seotud ülesandeid, võib ta need anda ainult kvalifitseeritud üksustele. Ülesannete andmisel tagab pädev asutus järgmise:

(1)

ta on välja töötanud süsteemi, millega antakse nii esmane kui ka jooksev hinnang selle kohta, kas kvalifitseeritud üksus vastab määruse (EL) 2018/1139 VI lisa nõuetele.

Süsteem ja hindamistulemused dokumenteeritakse;

(2)

nimetatud kvalifitseeritud üksusele kehtib mõlema osalise asjakohasel juhtimistasandil heaks kiidetud dokumenteeritud kokkulepe, milles on selgelt sätestatud:

i)

täidetavad ülesanded;

ii)

esitatavad deklaratsioonid, aruanded ja dokumendid;

iii)

ülesannete täitmise tehnilised tingimused;

iv)

seonduv vastutus ning

v)

ülesannete täitmise käigus saadud andmete kaitse.“;

8.

punkt ATCO.AR.B.010 asendatakse järgmisega:

„ATCO.AR.B.010   Juhtimissüsteemi muudatused

a)

Pädeval asutusel peab olema süsteem selliste muudatuste kindlakstegemiseks, mis mõjutavad tema suutlikkust täita määruses (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides määratletud ülesandeid ja kohustusi. See peab võimaldama tal vastavalt vajadusele astuda samme oma juhtimissüsteemi sobivuse ja tõhususe säilitamiseks.

b)

Oma juhtimissüsteemi tõhusa rakendamise tagamiseks ajakohastab pädev asutus seda õigeaegselt vastavalt määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide muudatustele.

c)

Pädev asutus teavitab ametit muudatustest, mis mõjutavad tema suutlikkust täita määruses (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides määratletud ülesandeid ja kohustusi.“;

9.

punkt ATCO.AR.B.015 asendatakse järgmisega:

„ATCO.AR.B.015.   Andmete säilitamine

a)

Pädevad asutused peavad pidama nimekirja kõikidest väljastatud organisatsioonisertifikaatidest ja personali lubadest.

b)

Pädev asutus võtab kasutusele andmete säilitamise süsteemi, mis võimaldab järgmiste andmete nõuetekohast säilitamist, juurdepääsu ja usaldusväärset jälgitavust:

(1)

juhtimissüsteemi dokumenteeritud põhimõtted ja menetlused;

(2)

töötajate koolitus, kvalifikatsioon ja volitused;

(3)

ülesannete jaotus, mis hõlmab punktis ATCO.AR.B.005 nõutavaid elemente, ning määratud ülesannete üksikasjad;

(4)

sertifitseerimismenetlused ning sertifitseeritud organisatsioonide pidev järelevalve;

(5)

koolitusorganisatsioonide esitatavad kursuste üksikasjad;

(6)

lubade, pädevus- ja oskusmärgete ning sertifikaatide väljaandmise menetlused ning nende lubade, pädevus- ja oskusmärgete ning sertifikaatide omanike pidev järelevalve;

(7)

liikmesriigi territooriumil tegutsevate, ent muu liikmesriigi pädeva asutuse pideva sertifitseeritud isikute ja organisatsioonide pidev järelevalve vastavalt nende asutuste vahelisele kokkuleppele;

(8)

puudused, parandusmeetmed ja meetmete lõpuleviimise kuupäev;

(9)

võetud jõustamismeetmed;

(10)

ohutusteabega seonduvad ja järelmeetmed;

(11)

paindlikkussätete kasutamine vastavalt määruse (EL) 2018/1139 artiklile 71 ning

(12)

organisatsioonide välja pakutavate ning pädeva asutuse enda kasutatavate nõuete täitmise alternatiivsete meetodite hindamine ja ametile teatavakstegemine.

c)

Kohaldatavate andmekaitseseaduste kohaselt säilitatakse andmeid vähemalt viis aastat ning personali lubade andmeid vähemalt kümme aastat pärast loa oskusmärke kehtivuse lõppemist.“;

10.

punkti ATCO.AR.C.001 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Pädev asutus kontrollib järgmist:

(1)

organisatsioonidele ja isikutele kohaldatavatele nõuetele vastavust enne organisatsioonisertifikaadi või personali loa, sertifikaadi, pädevus- või oskusmärke väljaandmist (kui kohaldatakse);

(2)

jätkuvat vastavust koolitusorganisatsiooni sertifikaadi suhtes kohaldatavatele nõuetele ja tingimustele, samuti tema heakskiidetud koolituskursuste, -kavade ja üksuse pädevuskavade suhtes kehtivatele nõuetele ning töötajatele kehtivatele nõuetele;

(3)

asjakohaste ohutusmeetmete rakendamist, mida pädev asutus nõuab vastavalt punkti ATCO.AR.A.025 alapunktides c ja d sätestatule.“;

11.

lisatakse punkt ATCO.AR.D.003:

„ATCO.AR.D.003   Pädeva asutuse vahetamine

a)

Loa omaniku poolse pädeva asutuse vahetamise taotluse saamisel peab vastuvõttev pädev asutus loa omaniku pädevalt asutuselt viivitamata nõudma kõigi järgmiste dokumentide viivitamatut edastamist:

(1)

loa või tunnistuse kontrollandmed;

(2)

koopiad kõnealuse pädeva asutuse valduses olevatest loa omaniku terviseandmetest. Terviseandmed edastatakse konfidentsiaalselt vastavalt IV lisa (ATCO.MED-osa) punktile ATCO.MED.A.015 ning need sisaldavad taotleja asjakohaste terviseandmete kokkuvõtet, mida arst on kontrollinud ning mille ta on allkirjastanud või elektrooniliselt autentinud.

b)

Andmed edastanud pädev asutus säilitab loa omaniku originaalloa ja terviseandmed.

c)

Vastuvõttev pädev asutus peab põhjendamatu viivituseta vahetama loa või tunnistuse ja tervisetõendi, tingimusel et ta on kätte saanud ja läbi töötanud kõik alapunktis a nimetatud andmed. Loa või tunnistuse ja tervisetõendi vahetamisel peab vastuvõttev pädev asutus loa või tunnistuse omanikult viivitamata nõudma üleandva pädeva asutuse poolt väljaantud loa või tunnistuse ja seonduva tervisetõendi tagastamist.

d)

Uus luba sisaldab pädevus- ja oskusmärkeid, lubade oskusmärkeid ja kõiki kehtivaid üksuse oskusmärkeid, sh nende esimese väljaandmise kuupäeva ja kehtivusaega (kui kohaldatakse).

e)

Vastuvõttev pädev asutus peab üleandvale pädevale asutusele viivitamata teatama loa või tunnistuse ja tervisetõendi vahetamisest ning eelmise loa või tunnistuse ja tervisetõendi omaniku poolt tagastamisest vastavalt alapunktile c. Kuni sellise teate saamiseni vastutab kõnealusele loaomanikule algselt välja antud loa või tunnistuse ja tervisetõendi eest üleandev pädev asutus.“;

12.

punkt ATCO.AR.D.005 asendatakse järgmisega:

„ATCO.AR.D.005   Lubade ning pädevus- ja oskusmärgete kehtetuks tunnistamine ja peatamine

a)

Punkti ATCO.A.020 kohaldamisel kehtestab pädev asutus lubade, pädevus- ja oskusmärgete kehtetuks tunnistamise ja peatamise haldusmenetluse.

b)

Pädev asutus võib loa kehtivuse peatada sellise ajutise võimetuse puhul, mis ei ole punkti ATCO.A.015 alapunktis e osutatud menetluse kohaselt lõpetatud.

c)

Pädev asutus kas peatab või tunnistab kehtetuks punkti ATCO.AR.C.010 kohaselt loa, pädevus- või oskusmärke, tehes seda eelkõige järgmistel juhtudel:

(1)

loast tulenevate õiguste kasutamine, kui loa omanik ei vasta enam käesolevas määruses sätestatud kohaldatavatele nõuetele;

(2)

lennujuhiõpilase või lennujuhi loa, pädevus- või oskusmärke või tunnistuse omandamine võltsdokumentide alusel;

(3)

loa või tunnistuse andmete võltsimine;

(4)

loa, pädevus- või oskusmärke/-märgete õiguste kasutamine psühhoaktiivsete ainete mõju all.

d)

Lubade, pädevus- ja oskusmärgete peatamise või kehtetuks tunnistamise korral teavitab pädev asutus loaomanikku ja asjaomast aeronavigatsiooniteenuse osutajat sellest otsusest kirjalikult ning teavitab loaomanikku tema edasikaebamise õigusest punkti ATCO.AR.A.010 alapunktis m sätestatud menetluse kohaselt.

e)

Pädev asutus võib loa, pädevus- või oskusmärke peatada või kehtetuks tunnistada ka loa omaniku kirjaliku taotluse alusel.“;

13.

punkt ATCO.AR.E.001 asendatakse järgmisega:

„ATCO.AR.E.001   Sertifitseerimismenetlus koolitusorganisatsioonide puhul ja sertifikaadi väljaandmine

a)

Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise taotluse saamisel kontrollib pädev asutus koolitusorganisatsiooni vastavust käesolevas määruses sätestatud kohaldatavatele nõuetele.

b)

Pädev asutus võib enne sertifikaadi väljaandmist nõuda koolitusorganisatsiooni mis tahes auditeid, inspekteerimisi või hindamisi, mida ta peab vajalikuks.

c)

Kui taotlev koolitusorganisatsioon vastab kohaldatavatele nõuetele, väljastab pädev asutus sertifikaadi, kasutades selleks II lisa 2. liites esitatud vormi.

d)

Sertifikaat antakse välja määramata ajaks. Tegevused, mida koolitusorganisatsioon võib sertifikaadi kohaselt läbi viia, täpsustatakse sertifikaadi lisas.

e)

Sertifikaati ei anta välja juhul, kui esimese astme puudus on jäänud kõrvaldamata. Erandkorras, kui tegemist on puudus(t)ega, mis ei ole esimese astme puudus(ed), peab koolitusorganisatsioon seda (neid) hindama ja vastavalt vajadusele leevendama, ning pädev asutus peab enne sertifikaadi väljaandmist heaks kiitma parandusmeetmete kava puudus(t)e kõrvaldamiseks.

f)

Selleks et võimaldada organisatsioonil teha punkti ATCO.OR.B.015 ja punkti ATCO.AR.E.010 alapunkti c kohaselt muudatusi pädeva asutuse eelneva heakskiiduta, kiidab pädev asutus heaks koolitusorganisatsiooni esitatud menetluse, millega määratakse kindlaks kõnealuste muudatuste ulatus ning kirjeldatakse muudatuste juhtimist ja neist teatamist.“;

14.

punkti ATCO.AR.E.005 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Punkti ATCO.A.010 kohaseks pädeva asutuse vahetamiseks peab pädev asutus punkti ATCO.B.020 alapunktide b ja e kohaselt kehtestatud üksuse oskusmärke kursuse hiljemalt kuue nädala jooksul pärast kursuse heakskiitmise taotluse esitamist heaks kiitma või tagasi lükkama ning tagama mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtete järgmise.“;

15.

punkt ATCO.AR.E.015 asendatakse järgmisega:

„ATCO.AR.E.015   Puudused, parandus- ja jõustamismeetmed

a)

Pädeval asutusel peab olema süsteem, mille abil analüüsida puuduste mõju ohutusele ja otsustada jõustamismeetmete üle, lähtudes ohutusriskist, mida koolitusorganisatsiooni nõuetele mittevastavus endast kujutab.

b)

Pädev asutus väljastab 1. astme puuduse teatise siis, kui tehakse kindlaks muu oluline mittevastavus määruse (EL) 2018/1139 ja käesoleva määruse kohaldatavatele nõuetele või sertifikaadi ja/või selle tunnustamistingimustele ja õigustele, mis kujutab endast märkimisväärset ohtu lennuohutusele ja/või seab muul viisil kahtluse alla koolitusorganisatsiooni suutlikkuse koolitusi jätkata.

1. astme puudused on järgmised (loetelu ei ole ammendav):

(1)

koolitamine viisil, mis kujutab endast märkimisväärset ohtu lennuohutusele;

(2)

pädevale asutusele pärast kaht kirjalikku palvet punkti ATCO.OR.B.025 kohaselt koolitusorganisatsiooni ruumide tavalisel tööajal külastamise loa andmata jätmine;

(3)

koolitusorganisatsiooni sertifikaadi saamine või selle kehtivuse säilitamine võltsdokumentide alusel;

(4)

tõendid eeskirjade eiramise või koolitusorganisatsiooni sertifikaadi pettuse eesmärgil kasutamise kohta ning

(5)

vastutava juhi puudumine.

c)

Pädev asutus väljastab 2. astme puuduse teatise siis, kui tehakse kindlaks muu mittevastavus määruse (EL) 2018/1139 ja käesoleva määruse kohaldatavatele nõuetele, koolitusorganisatsioonide menetlustele ja käsiraamatutele või pakutavate koolituste liikidele või sertifikaatidele.

d)

Kui järelevalve käigus või muul viisil leitakse puudus, teatab pädev asutus nimetatud puudusest kirjalikult koolitusorganisatsioonile ning nõuab kindlakstehtud mittevastavuste osas parandusmeetmete võtmist, ilma et see mõjutaks määruse (EL) 2018/1139 ja käesoleva määrusega ette nähtud muid meetmeid.

(1)

1. astme puuduste korral võtab pädev asutus viivitamata olenevalt puuduse ulatusest asjakohased meetmed tegevuse keelamiseks või piiramiseks ning võtab vajaduse korral meetmed sertifikaadi kehtetuks tunnistamiseks või selle täielikuks või osaliseks peatamiseks, kuni koolitusorganisatsioon on võtnud edukad parandusmeetmed.

(2)

2. astme puuduste korral pädev asutus:

i)

annab koolitusorganisatsioonile parandusmeetmete võtmiseks tähtaja, mis sisestatakse puuduse laadi kohasesse tegevuskavasse ning

ii)

hindab koolitusorganisatsiooni kavandatavaid parandusmeetmeid ja nende rakendamiskorda ning kinnitab need, kui need on hinnangu kohaselt mittevastavus(t)e parandamiseks piisavad.

(3)

Kui koolitusorganisatsioon ei suuda vastuvõetavat parandusmeetmete kava esitada või parandusmeetmeid pädeva asutuse kinnitatud või pikendatud tähtaja jooksul ellu viia, tunnistatakse puudus 1. astme puuduseks ning võetakse meetmed vastavalt alapunkti d alapunkti 1 sätetele.

e)

Pädev asutus registreerib kõik tuvastatud puudused ning vajaduse korral tema kohaldatud jõustamismeetmed ning parandusmeetmed ja puudustega seotud meetmete lõpuleviimise ajad.

f)

Juhtumite korral, mis ei vaja nimetamist esimese või teise astme puuduseks, võib pädev asutus väljastada tähelepanekuid.“;

16.

II lisa 1. liide asendatakse järgmisega:

„II lisa 1. liide

Loavorm

LENNUJUHI(ÕPILASE) LUBA

Käesoleva määruse kohaselt välja antav lennujuhi(õpilase) luba peab vastama järgmistele spetsifikatsioonidele.

a)

Sisu. Esitatud punktide numbrid tuleb alati ära trükkida koos vastavate pealkirjadega. Punktid I–XI on püsipunktid ning XII–XIV muutuvad punktid, mille võib esitada põhivormist eraldi või põhivormist eraldatavas osas, nagu on ette nähtud allpool. Eraldi või eraldatavate osade kuulumine loa juurde peab olema selgelt arusaadav.

1.

Püsipunktid:

I)

loa väljaandjariik;

II)

loa nimetus;

III)

loa seerianumber, mis algab loa väljaandjariigi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) riigitähisega, millele järgneb märge „Lennujuhi(õpilase) luba“ ning araabia numbritest ja/või ladina tähtedest koosnev kood;

IV)

loa omaniku täisnimi (ladina tähestikus, isegi kui asjaomase riigi keel(t)es ei kasutata ladina tähestikku);

IVa)

sünnikuupäev;

V)

loa omaniku aadress, kui pädev asutus seda nõuab;

VI)

loa omaniku kodakondsus;

VII)

loa omaniku allkiri;

VIII)

pädev asutus;

IX)

kehtivuse kinnitus ning omistatud õiguste kirjeldus, sealhulgas nende esmakordse andmise kuupäevad;

X)

loa välja andnud ametniku allkiri ja loa väljastamise kuupäev;

XI)

pädeva asutuse pitser või tempel.

2.

Muutuvad punktid:

XII)

pädevusmärked ja oskusmärked koos kehtivusaegadega;

XIII)

märkused: keeleoskusmärked ja

XIV)

pädeva asutuse nõutavad muud andmed.

b)

Loale lisatakse kehtiv tervisetõend, välja arvatud juhul, kui instruktori või hindaja õigusi kasutatakse treeningseadme keskkonnas.

c)

Materjal. Kasutada tuleb esimese klassi paberit või muud sobivat materjali, sealhulgas plastkaarte, et takistada või selgelt näidata mis tahes muutmist või kustutamist. Kõik kanded ja kustutamised peavad olema pädeva asutuse selgelt kinnitatud.

d)

Keel. Load koostatakse inglise keeles ja, kui liikmesriigid seda nõuavad, riigikeel(t)es ning muudes keeltes, mida peetakse vajalikuks.

Pädeva asutuse nimi ja logo

(inglise keeles ning muu(de)s pädeva asutuse määratud keel(t)es)

Nõuded (1)

EUROPEAN UNION

(üksnes inglise keeles)

ELi mittekuuluvate riikide puhul sõnad „European Union“ välja jätta

LENNUJUHI(ÕPILASE) LUBA

[inglise keeles ning muu(de)s pädeva asutuse määratud keel(t)es]

Välja antud komisjoni määruse (EL) 2015/340 kohaselt

Luba vastab ICAO standarditele

[inglise keeles ning muu(de)s pädeva asutuse määratud keel(t)es]

EASA vorm 152 – versioon 2

Iga lehekülje suurus peab olema üks kaheksandik A4.

I

Väljaandjariik:

Nõuded:

II

Loa nimetus:

 

III

Loa seerianumber:

Loa seerianumber peab alati algama loa väljaandjariigi ÜRO riigitähisega, millele järgneb märge „Lennujuhi(õpilase) luba“.

IV

Loa omaniku täisnimi:

 

IVa

Sünniaeg:

Kasutada standardset kuupäevavormingut, st päev/kuu/täisaasta (nt 31.01.2010)

XIV

Sünnikoht:

 

V

Loa omaniku aadress, kui pädev asutus seda soovib:

tänav, asula, maakond, postisihtnumber

 

VI

Loa omaniku kodakondsus:

Märgitakse riigi ÜRO riigitähis

VII

Loa omaniku allkiri:

 

VIII

Pädev asutus:

 

X

Loa välja andnud ametniku allkiri ja loa väljastamise kuupäev

 

XI

Loa välja andunud pädeva asutuse pitser või tempel

 

IX

Õiguste kehtivusaeg:

Loa omanik võib teostada järgmiste pädevusmärgete ja oskusmärgetega kaasnevaid õigusi, tingimusel et need märked on kinnitatud:

Nõuded:

Inglise keeles ning muu(de)s pädeva asutuse määratud keel(t)es.

Pädevusmärke ja/või oskusmärke esmakordse väljaandmise kuupäev on asjaomase pädevusmärke ja/või oskusmärke seisukohast asjakohase koolituse eduka lõpuleviimise kuupäev.

 

 

 

 

 

Pädevusmärge (pädevusmärked)

Esmakordse väljaandmise kuupäev

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Oskusmärge (oskusmärked)

Esmakordse väljaandmise kuupäev

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

XIIa   Kehtivuse lõppkuupäevaga pädevus- ja oskusmärked

Loa omanik võib teostada järgmiste pädevusmärgete ja oskusmärgetega kaasnevaid õigusi nendes lennuliiklusteeninduse üksustes, millel on kehtivad üksuse oskusmärked, nagu on kirjeldatud allpool, üksnes juhul, kui loa omanikul on kehtiv tervisetõend.

Üksus (ICAO tähis)  (*1)

Sektor/positsioon  (*1)

Pädevusmärge/oskusmärge

Kehtivusaja lõpp  (*1)

Asutuse allkiri/tempel või hindaja loanumber ja allkiri

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


XIIb

Muud oskusmärked:

Loa omanik võib teostada järgmiste oskusmärgetega kaasnevaid õigusi

Nõuded: ei kohaldata

 

 

 

 

 

Töökohakoolituse juhendaja/treeningseadme instruktori/hindaja oskusmärge

Kehtivusaja lõpp

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


XIII

Märkused:

Keeleoskusmärge (keeleoskusmärked)

[keel(ed)/tase/kehtivusaeg]

Siia kantakse keeleoskusmärge (keeleoskusmärked), tase ja kehtivusaeg.

Siia märgitakse kõik loa andmisega kaasnevad lisaandmed.

Lühendid

Lennujuhi pädevusmärked

Nõuded: ei kohaldata

ADV

Aerodrome Control Visual (lennujuhtimine visuaallennuväljal)

ADC

Aerodrome Control (lähilennujuhtimine)

APP

Approach Control Procedural (protseduuriline lähenemislennujuhtimine)

APS

Approach Control Surveillance (seirega lähenemislennujuhtimine)

ACP

Area Control Procedural (protseduuriline piirkondlik lennujuhtimine)

ACS

Area Control Surveillance (seirega piirkondlik lennujuhtimine)

Oskusmärked

SUR

Aerodrome Control Surveillance (lähilennujuhtimise seire)

PAR

Precision Approach Radar (täppislähenemisradar)

SRA

Surveillance Radar Approach (seireradari abil lähenemine)

OCN

Oceanic Control (ookeanilennujuhtimine)

Märked loal

OJTI

On-the-job training instructor (töökohakoolituse juhendaja)

STDI

Synthetic training device instructor (treeningseadme instruktor)

Assessor

Assessor (hindaja)

“.

(1)  Nõuded:

Leheküljed, mis sisaldavad juhiseid lennujuhi(õpilase) loa täitmise kohta, on mõeldud kasutamiseks pädevale asutusele või hindajale, kellel on konkreetsed volitused üksuse oskusmärgete pikendamiseks või nende kehtivuse taastamiseks. Pädevusmärgete, oskusmärgete, keeleoskusmärgete ning väljaõppejuhendaja või hindaja oskusmärke esmase väljaandmise kannab alati sisse pädev asutus. Üksuse oskusmärgete pikendamise või nende kehtivuse taastamise kannab sisse pädev asutus või volitatud hindaja.

(*1)  Ei kohaldata lennujuhiõpilase lubade suhtes.


III LISA

Määruse (EL) 2015/340 III lisa (ATCO.OR-osa) muudetakse järgmiselt:

1.

punkt ATCO.OR.A.001 asendatakse järgmisega:

„ATCO.OR.A.001.   Kohaldamisala

Käesoleva lisa selles osas kehtestatakse nõuded, mida lennujuhtide koolitusorganisatsioonid ja lennundusmeditsiinikeskused peavad täitma määruse (EL) 2018/1139 ja käesoleva määruse kohaselt loa saamiseks ja säilitamiseks.“;

2.

punkt ATCO.OR.B.001 asendatakse järgmisega:

„ATCO.OR.B.001   Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi taotlemine

a)

Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi taotlused esitatakse pädevale asutusele õigeaegselt, et tal oleks aega taotlust hinnata. Taotlus esitatakse vastava ameti kehtestatud korra kohaselt.

b)

Esmase sertifikaadi taotlejad peavad pädevale asutusele tõendama, kuidas nad täidavad määruse (EL) 2018/1139 ja käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid.

c)

Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi taotlus sisaldab järgmist teavet:

(1)

taotleja nimi ja aadress;

(2)

tegevuskoha/tegevuskohtade aadress(id) (sealhulgas lennujuhtimisüksuste nimekiri (kui kohaldatakse)), kui see erineb/need erinevad alapunktis 1 esitatust;

(3)

järgmiste isikute nimed ja kontaktandmed:

i)

vastutav juhataja;

ii)

koolitusorganisatsiooni juhataja, kui see ei ole alapunktis i nimetatud isik;

iii)

pädeva asutusega suhtlemiseks koolitusorganisatsiooni kontaktisikuna ametisse määratud isik(ud);

(4)

kavandatav tegevuse või muudatuste alustamise aeg;

(5)

koolitusliikide nimekiri ja vähemalt üks koolituskursus korraldatava koolituse iga liigi kohta;

(6)

vastutav juhataja allkirjastab kohaldatavatele nõuetele vastavuse deklaratsiooni, kinnitades, et koolitusorganisatsioon vastab jätkuvalt nõuetele;

(7)

juhtimissüsteemi protsessid ning

(8)

taotlemise kuupäev.“;

3.

punkt ATCO.OR.B.005 asendatakse järgmisega:

„ATCO.OR.B.005   Nõuete täitmise meetodid

a)

Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks võib organisatsioon kasutada ka nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid.

b)

Kui organisatsioon soovib kasutada nõuete täitmise alternatiivset meetodit, peab ta enne selle kasutamist esitama pädevale asutusele asjaomase meetodi täieliku kirjelduse. Kirjeldus sisaldab kõiki asjakohaseid muudatusi käsiraamatutes või protseduurides ning selgitust, kuidas saavutatakse vastavus käesoleva määruse nõuetele.

Organisatsioon võib selliseid nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid rakendada pärast nende heakskiitmist pädeva asutuse poolt.“;

4.

punkti ATCO.OR.B.010 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Selleks et tagada I lisa D-alajao (ATCO-osa) nõuete täitmine, antakse üksusekoolituse ja/või jätkukoolituse pakkumise õigus üksnes koolitusorganisatsioonidele,

(1)

kellel on lennujuhtimisteenuste osutamise sertifikaat või

(2)

kes on lennujuhtimisteenuste osutajaga sõlminud erikokkuleppe.“;

5.

punkt ATCO.OR.B.015 asendatakse järgmisega:

„ATCO.OR.B.015   Koolitusorganisatsioonide muudatused

a)

Järgmiste muudatuste korral tuleb need enne rakendamist heaks kiita, välja arvatud juhul, kui asjaomasest muudatusest on juba teatatud ja seda juhitakse kooskõlas pädeva asutuse poolt heaks kiidetud protseduuriga, nagu on sätestatud punkti ATCO.AR.E.010 alapunktis c:

(1)

muudatus, mis mõjutab koolitusorganisatsiooni sertifikaadi ulatust või tunnustamistingimusi, või

(2)

muudatus, mis mõjutab koolitusorganisatsiooni juhtimissüsteemide mis tahes asjakohaseid elemente.

b)

Kõik muudatused, mis alapunkti a kohaselt tuleb eelnevalt heaks kiita, peab koolitusorganisatsioon esitama pädevale asutusele ja saama vastava heakskiidu. Taotlus tuleb esitada enne muudatuse tegemist, et pädeval asutusel oleks võimalik kontrollida jätkuvat vastavust käesolevale määrusele ning vajaduse korral muuta koolitusorganisatsiooni sertifikaati ja sellele lisatud tunnustamistingimusi.

Koolitusorganisatsioonid peavad pädevale asutusele esitama kõik asjasse puutuvad dokumendid.

Muudatus tehakse alles pärast pädevalt asutuselt punkti ATCO.AR.E.010 kohase ametliku heakskiidu saamist.

Muudatuste elluviimise ajal peavad koolitusorganisatsioonid toimima pädeva asutuse poolt ette nähtud tingimustel, kui neid on.

c)

Asjakohase heakskiidu saamiseks tuleb alapunktis a osutatud ettenägematutel asjaoludel toimunud elementide muudatustest pädevat asutust viivitamata teavitada.

d)

Koolitusorganisatsioonid teavitavad pädevat asutust oma tegevuse lõpetamisest.“;

6.

punkt ATCO.OR.B.020 asendatakse järgmisega:

„ATCO.OR.B.020   Kehtivuse jätkuvus

a)

Koolitusorganisatsiooni sertifikaat kehtib seni, kuni sertifikaadist ei ole loobutud ja seda ei ole kehtetuks tunnistatud; selle kehtivus sõltub koolitusorganisatsiooni jätkuvast vastavusest määruse (EL) 2018/1139 ja käesoleva määruse nõuetele, arvestades punkti ATCO.OR.B.030 kohaseid puuduste käsitlemise sätteid.

b)

Sertifikaadi kehtetuks tunnistamise või sellest loobumise korral tuleb see viivitamata tagastada pädevale asutusele.“;

7.

punkt ATCO.OR.B.030 asendatakse järgmisega:

„ATCO.OR.B.030   Puudused

Pärast pädeva asutuse väljastatud punkti ATCO.AR.E.015 kohase puudusi käsitleva teate saamist koolitusorganisatsioon:

a)

teeb kindlaks puuduse algpõhjuse;

b)

koostab sellise parandusmeetmete kava, mille pädev asutus heaks kiidab ning

c)

tõendab parandusmeetmete rakendamist pädevale asutusele vastuvõetaval viisil punktis ATCO.AR.E.015 sätestatud asutusega kokkulepitud aja jooksul.“;

8.

punkt ATCO.OR.B.035 asendatakse järgmisega:

„ATCO.OR.B.035   Viivitamata reageerimine ohutusprobleemile

Koolitusorganisatsioon võtab mis tahes ohutusmeetmeid, mille pädev asutus on koolitusorganisatsiooni tegevuse suhtes punkti ATCO.AR.A.025 alapunkti c ja alapunkti d kohaselt sätestanud.“;

9.

punkt ATCO.OR.B.040 asendatakse järgmisega:

„ATCO.OR.B.040   Juhtumitest teatamine

a)

Töökohakoolitust korraldavad koolitusorganisatsioonid loovad oma juhtimissüsteemi osana lennuohutust mõjutavatest juhtumitest kohustusliku ja vabatahtliku teatamise süsteemi ning haldavad seda. Liikmesriigis asutatud koolitusorganisatsioonid, kes korraldavad töökohakoolitust aluslepingute kohaldamisalasse kuuluval territooriumil, tagavad, et süsteem vastab määruse (EL) nr 376/2014 ja selle rakendusaktide ning määruse (EL) 2018/1139 ning selle delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide nõuetele.

b)

Töökohakoolitust korraldavad koolitusorganisatsioonid teatavad pädevale asutusele ja muudele organisatsioonidele, kelle teavitamist koolituse toimumise asukoha liikmesriik nõuab, nende elluviidavast koolitustegevusest tulenevast igast ohutusega seotud sündmusest või tingimusest, mis ohustab, või kui seda ei parandata või sellega ei tegeleta, siis võib ohustada õhusõidukit, selles viibijaid või mis tahes muid isikuid, ning eelkõige igast lennuõnnetusest või tõsisest intsidendist.

c)

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 376/2014 ning selle delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamist, kohaldatakse eespool alapunkti b kohaste aruannete suhtes järgmist:

(1)

need saadetakse võimalikult kiiresti, kuid igal juhul 72 tunni jooksul pärast seda, kui organisatsioon on teada saanud sündmusest või tingimusest, mille kohta teade saadetakse, v.a juhul, kui erakorralised asjaolud seda takistavad;

(2)

need on koostatud pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil;

(3)

need sisaldavad kogu asjakohast teavet organisatsioonile teadaoleva tingimuse kohta.

d)

Väljaspool liikmesriiki asutatud koolitusorganisatsioonide puhul, kes pakuvad töökohakoolitust asutamislepingute kohaldamisalasse kuuluval territooriumil, kohaldatakse esialgsete kohustuslike aruannete suhtes järgmist:

(1)

neis tagatakse nõuetekohaselt teataja ja aruandes nimetatud isikute identiteedi konfidentsiaalsus;

(2)

need saadetakse võimalikult kiiresti, kuid igal juhul 72 tunni jooksul pärast seda, kui organisatsioon sündmusest teada sai, v.a juhul, kui erakorralised asjaolud seda takistavad;

(3)

need on koostatud pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil; ning

(4)

need sisaldavad kogu asjakohast teavet organisatsioonile teadaoleva tingimuse kohta.

e)

Ilma et see mõjutaks määruse (EL) nr 376/2014 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamist, koostatakse vajaduse korral järelmeetmete aruanne, et täpsemalt kirjeldada tulevikus selliste vahejuhtumite vältimiseks kavandatavaid meetmeid, niipea kui need meetmed on kindlaks määratud; need järelmeetmete aruanded peavad vastama järgmistele nõuetele:

(1)

need saadetakse asjaomastele üksustele, keda algselt teavitati alapunktide b ja c kohaselt ning

(2)

need on koostatud pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil.“;

10.

punkti ATCO.OR.C.010 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)

Koolitusorganisatsioonid säilitavad asjakohaste kutsekvalifikatsioonide, sh piisavate teadmiste ja kogemustega teooriaõpetajate ning nende tõenduste, õpetamismeetodite hindamiste ja ainete (mille õpetamise volitused neil on) andmed.“;

11.

punkti ATCO.OR.D.001 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

I lisas (ATCO-osa) sätestatud nõuete kohased oskusmärgete ained, teemad ja allteemad;“

12.

punkt ATCO.OR.E.001 asendatakse järgmisega:

„ATCO.OR.E.001   Lennundusmeditsiinikeskused

Lennundusmeditsiinikeskused kohaldavad komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 (õhusõidukite meeskonna määrus), (1) VII lisa alajagude ORA.GEN ja ORA.AeMC sätteid, kusjuures:

a)

kõik viited 1. klassile asendatakse viidetega 3. klassile ning

b)

kõik viited MED-osale asendatakse viidetega ATCO.MED-osale.“


(1)  Komisjoni 3. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 311, 25.11.2011, lk 1).


IV LISA

Määruse (EL) 2015/340 IV lisa (ATCO.MED-osa) muudetakse järgmiselt:

1.

punkti ATCO.MED.A.005 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

lennujuhi või lennujuhiõpilase loast tulenevate õiguste kasutamiseks nõutava tervisetõendi väljaandmist, kehtivust, kehtivuse pikendamist ja taastamist ning“;

2.

punkti ATCO.MED.A.020 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Lisaks alapunktis a sätestatud nõuetele peab 3. klassi tervisetõendi omanik viivitamatult ja enne loaga kaasnevate õiguste kasutamist küsima lennundusmeditsiinilist nõu, kui:

(1)

talle on tehtud kirurgiline operatsioon või invasiivne protseduur;

(2)

ta on hakanud regulaarselt kasutama mis tahes ravimit;

(3)

tal on olnud mis tahes oluline vigastus, millega kaasneb suutmatus loaga kaasnevaid õigusi kasutada;

(4)

tal on olnud mis tahes märkimisväärne haigus, millega kaasneb suutmatus loaga kaasnevaid õigusi kasutada;

(5)

ta on rase;

(6)

ta on võetud haiglasse või kliinikusse statsionaarsele ravile;

(7)

ta vajab esmakordselt korrigeerivaid läätsi.

Neil juhtudel kontrollib lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst loa omaniku või lennujuhiõpilase terviseseisundit ja otsustab, kas nad võivad jätkata tegutsemist oma õiguste piires.“;

3.

punkti ATCO.MED.A.030 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Lennujuhiloa või lennujuhiõpilase loa taotlejatel ja omanikel peab olema 3. klassi tervisetõend, välja arvatud juhul, kui õigusi kasutatakse treeningseadmete keskkonnas.“