|
Euroopa Liidu |
ET C-seeria |
|
C/2025/4351 |
1.8.2025 |
Geograafilise tähisega toote spetsifikaadi heakskiidetud standardmuudatust käsitleva teate avaldamine kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2025/27 (1) artikli 5 lõikega 4
(C/2025/4351)
STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE
(Määruse (EL) 2024/1143 artikkel 24)
„Fronton“
PDO-FR-A0595-AM01 – 8.5.2025
1. Toote nimetus
„Fronton“
2. Geograafilise tähise tüüp
|
☒ |
Kaitstud päritolunimetus (KPN) |
|
☐ |
Kaitstud geograafiline tähis (KGT) |
|
☐ |
Geograafiline tähis (GT) |
3. Valdkond
|
☐ |
Põllumajandustooted |
|
☒ |
Veinid |
|
☐ |
Piiritusjoogid |
4. Riik, kuhu geograafiline piirkond kuulub
Prantsusmaa
5. Standardmuudatusest teavitav liikmesriigi ametiasutus
Põllumajandus-, toidu-, kalandus-, maaelu- ja plaaniministeerium (Ministère de l’agriculture, de l’alimentation, de la pêche, de la ruralité et de l’aménagement du territoire)
6. Muudatuse käsitamine standardmuudatusena
Prantsusmaa ametiasutused kinnitavad, et esitatud taotlus vastab määruste (EL) nr 1308/2013 ja (EL) 2024/1143 nõuetele.
Selle spetsifikaadi muudatused on standardmuudatused, nagu on määratletud määruse (EL) 2024/1143 artikli 24 lõikes 4.
KPNi „Fronton“ muutmise taotlus ei puuduta ühtegi kolmest liidu muudatuse juhust, st:
|
a) |
sellega ei kaasne muudatusi nimetuses või selle kasutuses või geograafilise tähisega toote või toodete kategoorias; |
|
b) |
sellega ei kaasne oht, et kaob seos geograafilise piirkonnaga; |
|
c) |
see ei sea lisapiiranguid toote turustamisele. |
Seega leiavad Prantsusmaa ametiasutused, et taotluse puhul on tegemist standardmuudatusega.
7. Heakskiidetud standardmuudatus(t)e kirjeldus
1. Standardsete põllumajanduse keskkonnasätete lisamine
Nimetuse tootespetsifikaati on lisatud põllumajanduse keskkonnasätteid; need on lisatud tootespetsifikaadi IV peatüki „Viinamarjaistanduste pidamine“ pealkirja „Muud viljelustavad“ alla.
Nende muudatustega püütakse võtta paremini arvesse ühiskonna nõudmisi, et taimekaitsevahendite kasutamist vähendataks, ja pöörata rohkem tähelepanu keskkonnale.
Muudatus ei puuduta koonddokumenti.
2. Roosade veinide saagise muutmine
Tootespetsifikaadis sätestatud saagikust on suurendatud roosade veinide puhul. Maatüki keskmine maksimumkoormus ja niisutatavate maatükkide keskmine maksimumkoormus on samuti viidud kooskõlla roosade veinide saagikuse muutumisega.
Väljapakutud saagikused on kooskõlas teiste Prantsusmaa edelaosa nimetuste saagikuste väärtustega. Aastatel 2015–2020 (aastatel 2021–2023 koristatud saagile avaldas mõju halb ilm) oli nimetuse keskmine saagikus roosade veinide puhul 53,17 hektoliitrit hektari kohta ja keskmiselt 44 % veinivalmistajatest ettevõtjatest ületas tootespetsifikaadis näidatud saagikuse.
Koonddokumendis muudetakse punkti „Maksimaalne saagikus“.
3. Niisuguse saagikuse väljajätmine, mille puhul „kaotatakse päritolunimetuse kasutamise õigus“
Kooskõlas eelmise muudatusega (roosade veinide saagikuste muutmine) on saagikus, mille puhul „3) kaotatakse kontrollitud päritolunimetuse kasutamise õigus“ ja milleks on 70 hektoliitrit hektari kohta, liiga lähedane väljapakutud kogusaagikusele (68 hektoliitrit hektari kohta); see on seega välja jäetud.
Muudatus ei mõjuta koonddokumenti.
4. Roosade veinide värvi muutmine
Juba umbes 15 aastat on KPNiga „Fronton“ roosade veinide keskmine värviprofiil muutunud: värvus on intensiivne, kuid esineb selge suundumus, et see on muutumas heledamaks. Tootespetsifikaadi muutmise eesmärk on kohaneda tavade muutustega viinamarjaistandustes: ajalooliselt olid nimetusega „Fronton“ roosad veinid peamiselt saignée-meetodil valmistatud roosad veinid, tänapäeval on laialdaselt välja arendatud pressitud virdest roosad veinid.
Koonddokumendis muudetakse punkti „Seos geograafilise piirkonnaga“.
5. Saignée-meetodil roosade veinide valmistamise tava lisamine
Tootespetsifikaadi punkti „Seos geograafilise piirkonnaga“ on lisatud saignée-meetodil roosade veinide valmistamise tava. Seda, et veinivalmistajad kasutavad saignée-meetodit, põhjendatakse esiteks sellega, et nii saadakse tugevama värviga roosasid veine tänu pikemale leotamisele viinamarja kesta ja mahla vahel. Teiseks võib saignée-meetod teatavatel juhtudel korvata punastest viinamajasortidest veini fenooliühendite puudust. Eesmärk on tagada roosade veinide valmistamiseks kasutatav saignée-meetod.
Koonddokumendis muudetakse punkti „Seos geograafilise piirkonnaga“.
6. Teiseste viinamarjasortide lisamisega
soovitakse lisada teiseste viinamarjasortidena piirkonna kaks endeemilist sorti:
„Negret Pounjut N“ ja „Bouysselet B“. Põhjendatakse oma valikut sellega, et nimetatud sordid on osa pärandist ja täiendavad sorti „Négrette N“. Eesmärk on lisada need nii punaste kui ka roosade veinide tootmisesse.
Nõnda tegi kaitse- ja haldusasutus ettepaneku lisada sortide „Negret Pounjut“ ja „Bouysselet“ maksimaalseks osakaaluks viinamarjasortide kombinatsioonis ja segus 10 %.
Koonddokumendis muudetakse punkte „Veiniviinamarjasort/sordid“ ja „Seos geograafilise piirkonnaga“.
7. Sordi „Marselan N“ lisamine kohandamise seisukohast huvipakkuva sordina
Taotlus esitati mitme tuvastatud asjaolu tulemusena, mille tõttu hakkasid nimetusega „Fronton“ veini valmistajad mõtlema sellest, et lisada oma tootespetsifikaati uusi sorte. Kliimamuutused toovad kaasa pikemad põuaperioodid, külmade sagenemise, liiga suure vastuvõtlikkuse haigustele ja füsioloogilise käitumise, mis muutub aina tõsisemaks.
Pärast järelemõtlemist otsustas veinivalmistajate rühm välja valida ainult sordi „Marselan N“. Niisugune otsus on seletatav asjaoluga, et see on lähedane sordile „Cabernet Sauvignon“: kui „Cabernet’d“ on kõvasti alla käinud, siis „Marselan“ kujutab endast huvitavat alternatiivi segudes. Lisaks on seda viinamarjaistandustes kasutatud juba mitu aastat (18 hektarit, mis paiknevad 46 maatükil ja mida kasvatavad 19 ettevõtjat) ning organoleptiliselt täiendab see hästi „Négrette N“.
„Marselanil“ on kaks eelist: see on paremini kohanenud kliimamuutustega (kardab vähem külma) ja see nõuab vähem taimekaitsevahendeid (sest on vähevastuvõtlik haigustele). Sorti „Marselan N“ hakatakse kasutama punaste ja roosade veinide valmistamisel.
Koonddokumendis muudetakse punkti „Veiniviinamarjasort/-sordid“.
8. Viinamarjasortide kombinatsiooni käsitlevate eeskirjade muutmine
Peamise viinamarjasordi „Négrette N“ minimaalne osakaal on endiselt ära näidatud, kui seda on muudetud: kehtivas tootespetsifikaadis kasutatud väljendit „vähemalt 50 % viinamarjasortide kombinatsioonist“ on muudetud ja nüüd on kasutatud väljendit „vähemalt 51 %“ ning teiseste viinamarjasortide maksimaalsed osakaalud on välja jäetud.
Eesmärk on lihtsustada viinamarjasortide kombinatsiooni käsitlevate eeskirjade järgimise kontrolli, järgides samal ajal ka nende segamise eeskirju.
Muudatus ei mõjuta koonddokumenti.
9. IX punkti alapunkti 3 „Pakendamist käsitlevad sätted“ muutmine
Kehtiva tootespetsifikaadi sõnastus näitab, et ettevõtjad peavad iga villimise puhul edastama kontrolliasutusele käitlemisregistri väljavõtte ja enne villimist tehtud analüüsi. Nimetusega hõlmatud veinide valmistajate rühm peab seda kohustust liiga piiravaks ja pakub välja sõnastuse, mis on valitud teistes tootespetsifikaatides, sest selle kohaselt tuleb hoida kontrolliasutuse käsutuses käitlemisregistrit ja enne villimist tehtud analüüsi.
Muudatus ei mõjuta koonddokumenti.
10. Üleminekumeetmete väljajätmine
XI punkti alapunktis 1 „Viinamarjasortide kombinatsiooni käsitlevad eeskirjad“ ette nähtud üleminekumeetmed, mis lõppesid 2011. ja 2018. aastal, on tootespetsifikaadist välja jäetud.
Muudatus ei mõjuta koonddokumenti.
KOONDDOKUMENT
1. Nimetus(ed)
Fronton
2. Geograafilise tähise tüüp
KPN – kaitstud päritolunimetus
3. Viinamarjasaaduste kategooriad
|
1. |
Vein |
3.1. Kombineeritud nomenklatuuri kood
|
— |
22 – JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS 2204 – viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv |
4. Veini(de) kirjeldus
LÜHIKIRJELDUS
Tegemist on punaste või roosade vaiksete veinidega. Punaste veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 11 mahuprotsenti. Roosade veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti. Pärast rikastamist ei ületa veinide üldalkoholisisaldus 13 mahuprotsenti. Villimisetapis ei tohi ühegi punase veini partii õunhappe sisaldus ületada 0,4 g/l. Villimisetapis on veinidel järgmine sisaldus: – fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus on punaste veinide puhul kuni 3 g/l ja roosade veinide puhul kuni 4 g/l; – lenduvate hapete sisaldus ei ületa 18 milliekvivalenti liitri kohta. Roosade veinide lenduvate hapete sisaldus ning veinide üldhappesus ja vääveldioksiidi kogusisaldus on kindlaks määratud liidu õigusaktidega. Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele. Veine võib toota ainult sordist „Négrette N“ või sortide segust, milles on ülekaalus „Négrette N“. Punaste veinide maitset iseloomustavad üldiselt punaste ja mustade marjade, lillede, vürtside ja lagritsa aroomid. Neil on tanniinid, mis vananedes lisavad tekstuuri ja ümarust. Need on meeldivad, kui juua neid noorena, kuid sobivad hästi ka vanana. Roosade veinide maitsele on omane üsna puuviljane aroom ja vähene happesus. Need on intensiivse värvusega ja neid hinnatakse noorena.
Üldised analüütilised omadused
|
— |
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): – |
|
— |
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): – |
|
— |
Minimaalne üldhappesus: – |
|
— |
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): – |
|
— |
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) – |
5. Veinivalmistustavad
5.1. Veinivalmistuse eritavad
1. Viljelustavad
|
a. |
Istutustihedus. Puude minimaalne istutustihedus on 4 000 puud hektari kohta ning ridadevaheline kaugus peab olema kuni 2,5 meetrit; samas reas olevate viinapuude tüvede vahe peab jääma alla 0,8 meetri. |
|
b. |
Viinapuude lõikamise nõuded. Viinapuud lõigatakse nii, et jäetakse lühikesed võrsed, (lehtrikujuliselt, ühe- või kaheõlalise Royat’ nöörpuu vormi meetodil) või Guyot’ ühe- või kaheõlalise vormi (kohaliku nimetusega „tirette“) meetodil, kusjuures viinapuu kohta on maksimaalselt 12 punga. Olenemata kasutatavast lõikamismeetodist ei tohi okste arv ühe viinapuu kohta alates 1. juunist olla üle 10. |
Kastmine võib olla lubatud.
2. Veinivalmistuse eritava
Veinivalmistustavad – Punaste veinide puhul on lubatud kasutada substraktiivseid rikastamismeetodeid ja maksimaalne osalise kontsentratsiooni määr kasutatud koguste suhtes on 10 %. – Roosade veinide valmistamisel on aktiivsöe kasutamine lubatud viinamarjade töötleja juures ainult pressimisvirde ja toorveinide juures, mis veel käärivad, ja osakaalus, mis ei tohi ületada 20 % roosade veinide kogusest, mida asjaomase viinamarjade töötleja saagikoristusaastal ja kõnesoleva värvuse puhul valmistab.
Pärast rikastamist ei tohi nende veinide üldalkoholisisaldus olla suurem kui 13 mahuprotsenti.
Lisaks eespool esitatud sätetele tuleb veinivalmistustavade puhul järgida kohustusi, mis on kehtestatud liidu tasandil ning maaelu ja merekalapüügi seadustikuga (code rural et de la pêche maritime).
5.2. Maksimaalne saagikus
|
1. |
Roosad veinid
60 hektoliitrit hektari kohta |
|
2. |
Punased veinid
50 hektoliitrit hektari kohta |
6. Määratletud geograafiline piirkond
Viinamarjade korjamine ja töötlemine ning veinide valmistamine ja laagerdamine toimub järgmiste kommuunide territooriumil: – Haute-Garonne’i departemang: Bouloc, Castelnau-d’Estrétefonds, Fronton, Saint-Rustice, Vacquiers, Villaudric, Villematier, Villemur-sur-Tarn, Villeneuve-lès-Bouloc – Tarn-et-Garonne’i departemang: Bessens, Campsas, Canals, Dieupentale, Fabas, Grisolles, Labastide-Saint-Pierre, Montbartier, Nohic, Orgueil, Pompignan.
7. Veiniviinamarjasort/veiniviinamarjasordid
Bouysselet
Cabernet franc N
Cabernet-Sauvignon N
Gamay N
Marselan N
Mérille N
Negret Pounjut
Négrette N
8. Seos(t)e kirjeldus
a. Seost väljendavate looduslike tegurite kirjeldus
Kaitstud päritolunimetuse „Fronton“ geograafiline piirkond asub ligikaudu 20 km Toulouse’ist põhja pool Tarni vanadel alluviaalsetel terrassidel, mis on tekkinud tertsiaalajastu melassisubstraadile kvaternaari eri jäätumiste käigus. Viinamarjade korjamiseks täpselt piiritletud maatükid paiknevad Tarni madala, keskmise ja kõrge terrassi kolmel geomorfoloogilisel tasandil, kusjuures välja jääb Tarni madal tasandil ning selle ala lõuna- ja lääneosas paljastuval oligotseeni melassil välja kujunenud mullad.
Keskmassiivist pärinevaid setteid iseloomustab see, et need on räni-, kruusa- ja liivarikkad ning puudub lubjakivi. Keskmiselt 130 meetri kõrgusel asuva madala terrassi muld on heterogeenne, selles segunevad saviliiv, jämedam või peenem liiv ja savi, mis on jaotunud ebaühtlaselt. Keskmise terrassi kõrgus jääb vahemikku 130–160 meetrit. Muldades on muutusi ja need on enam leostunud kui madalal terrassil. Ja lõpuks kõrge terrass, mis on kõige vanem ja pindalalt kõige väiksem, ulatub maksimaalselt kõrguseni 200 meetrit. Et erosioon on kõige peenemad osakesed kaasa viinud, on mullad siin kruusased ja kivised.
Geograafiline piirkond paikneb seega 20 kommuunis, mis asuvad Haute-Garonne’i ja Tarn-et-Garonne’i departemangus.
Maastik on üldiselt tasandikuline. Seda varieerivad madalad künkad, terrassidevahelised nõlvad ja laugjad mäeküljed, mille on tekitanud Tarni lisajõed.
Le Frontonnais’s on vahemerelise mõjuga ookeaniline kliima. Talved on suhteliselt külmad. Kevadel tõuseb temperatuur järsult ning suvel on palju päikesepaistet ja temperatuur on kõrge. Aasta keskmine sademete hulk on 650–700 mm. Sademed on jaotunud kogu aasta peale ühtlaselt, välja arvatud kevadine suurem sademete hulk. Ülekaalus on läänetuuled. Et need puhuvad ookeanilt, toovad need kaasa pilvi ja sademeid. Veidi harvem puhuv vent d'Autan on soe ja kuiv kagutuul.
b. Inimtegur, mis aitab seosele piirkonnaga kaasa
Nende viinamarjaistanduste ajalugu on seotud Frontoni asula ajalooga, kusjuures seda asulat juhtis 12. sajandi algul Jeruusalemma Püha Johannese Suveräänne Hospitaliitide Ordu (endine Malta ordu) eri isandate annetuste tulemusena. A. Escudier („Histoire de Fronton et du Frontonnais“ („Frontoni ja Le Frontonnais’ ajalugu“), 1905 ) mainib annetust, mille tegid ordule 1122. aastal Pons Bernard de Benque, tema abikaasa Alamande ja Payen Frontoni kirikust, ning kõike, mis käis selle annetusega kaasas, jättes endale seitsmenda osa viinamarjasaagist. KPNi „Fronton“ viinamarjaistandused olid seega juba tookord, 12. sajandi alguses hästi välja kujunenud.
Sellest ajast alates on veinidele pööratud eriti palju tähelepanu ja neid eriliselt töödeldud. Frontoni kommuuniarhiivis on mainitud, et igal aastal nimetati „kaheksa prudhomme’i, et nad külastaksid ja kontrolliksid Frontoni konsulaadi viinamarjaistandust“. Seega külastati iga kvartalit ja need ametiisikud kontrollisid viinamarjade küpsusastet. Selle kohta tehti suuline aruanne konsulaarkogule, kes otsustas, mis päeval võib hakata viinamarju korjama. Viinamarjakoristusloast teatas elanikele avalik heerold.
1470. aastal andis Toulouse’i Daurade’i kloostri priior Aymerie de Senergues oma alamatele tavade harta ning lubas kõikidel viinamarju kasvatavatel vasallidel taotleda oma vasalliseisusest vabastamist ja omandiõigust Villaudrici ülesharitud maatükkidele. 17. sajandil vaidlesid kaks kogudust, Frontoni ja Villaudrici kogudused ülemvõimu pärast selles piirkonnas.
Viinamarjaistandused saavutasid haripunkti 18. ja 19. sajandil, kui veine veeti Bordeaux’ sadama kaudu kogu Euroopasse. Nõnda täpsustas P. Galet („Cépages et vignobles de France“ („Prantsusmaa viinamarjasordid ja -istandused“), 1962): „Frontoni ja Villaudrici viinamarjaistandused on juba kaua aega Haute-Garonne’i mainekaimad, sest need asusid Villemuri lähedal, mis oli koht, kus veinid Tarni laevadele lastiti – veinid, mis saadeti jõeteed pidi Bordeaux’sse.“
1878. aastal laastas Le Fontonnais’d viinapuutäi. Viinamarjasort „Négrette N“, mida vanasti nimetasid kohalikud négret „ks, oli enne viinapuutäi rünnakut istandustes kasvatatavate viinamarjasortide alus. Pärast viinapuutäikriisi istutati seda laialdaselt uuesti, kuid pookimise tulemusena esineb taimedel õite mahalangemist ja need on vastuvõtlikumad hallmädanikule. Viinamarjakasvatajad, kes olid kiindunud sellesse ajaloolisesse viinamarjasordisse, oskasid oma otsusekindlusega kohaneda ja säilitada selle sordi kasvatamise traditsiooni. Et sordist „Négrette N“ valmistatud veinil napib tavaliselt happesust, lisatakse sellele sageli hilisemate sortide saaki.
Päritolunimetust „Vins Délimités de Qualité Supérieure „Villaudric“ “ tunnustati Tribunal civil de Première Instance de Toulouse (Toulouse’i esimese astme tsiviilkohus) kohtuotsusega 28. juulil 1944. Sellega hõlmati tookord Haute-Garonne’i departemangu kuus kommuuni. Aasta hiljem, 31. juulil 1945, tunnustati päritolunimetust „Vins Délimités de Qualité Supérieure „Fronton“ “ või „Côtes de Fronton“ ja seda geograafilise piirkonnaga, mis hõlmas Haute-Garonne’i ja Tarn-et-Garonne’i departemangu 15 kommuuni. 1970. aastal ühinesid nende kahe kontrollitud päritolunimetuse inimesed, teadlikuna oma ühisest ajaloost ja ühistest tavadest, üheksainsaks sündikaadiks. Selle tulemusena tunnustati 7. veebruari 1975. aasta dekreediga kontrollitud päritolunimetust „Côtes du Frontonnais“ kahe geograafilise nimetusega: „Fronton“ ja „Villaudric“. 30 aastat hiljem tunnustati kontrollitud päritolunimetust „Côtes du Frontonnais“ 31. augusti 2005. aasta dekreediga kontrollitud päritolunimetuse „Fronton“ all.
2008. aastal tegeles 1 700 hektari suurusel maa-alal tootmisega enam kui 110 tootjat 40 sõltumatu keldri ja ühe ühistukeldri raames ning kahe kaupmehe-veinivalmistajana. Toodang jagunes nii, et ligikaudu üks kolmandik oli roosat ja kaks kolmandikku punast veini. Veine võib toota ainult sordist „Négrette N“ või sortide segust, milles on ülekaalus „Négrette N“. Teisesed sordid, millega võib segu täiendada, on „Cabernet Franc N“, „Cabernet Sauvignon N“, „Cinsaut N“, „Cot N“, „Fer N“, „Gamay N“, „Mérille N“, „Syrah N“, „Négret pounjut N“ või „Bouysselet B“.
Punaste veinide maitset iseloomustavad üldiselt punaste ja mustade marjade, lillede, vürtside ning lagritsa aroomid. Neil on tanniinid, mis vananedes lisavad tekstuuri ja ümarust. Need on meeldivad, kui juua neid noorena, kuid sobivad hästi ka vanana. Et vältida tanniinide liiga tugevat ekstraheerimist, on keelatud pidevpressid. Neid laagerdatakse vähemalt kuni saagikoristusele järgneva aasta 15. jaanuarini.
Roosade veinide maitsele on omane üsna puuviljane aroom ja vähene happesus. Nende värvus varieerub olenevalt kasutatavast meetodist (otsene pressimine või saignée-meetod) litši värvusest kuni vaarikapunaseni (Rosé keskuse varjund) ja neid hinnatakse noore veinina. Viinamarjasorti „Négrette N“, mida hinnatakse selle lõhna- ja maitseomaduste poolest, kasvatati kunagi laialdaselt Grand-Sud-Ouestis. Ehkki tegemist on looduslikult jõulise ja viljaka viinamarjasordiga, muudavad selle seemnete õhuke kest ja kobarate kompaktsus selle vastuvõtlikuks jahukastme, hallmädaniku ja lestade suhtes. „Négrette N“, millest on kasvatamisraskuste tõttu enamikus piirkondades loobutud, on Frontoni piirkonnas leidnud ökoloogilise niši, sest siin on toiteainevaesed happelised ja palju metallioksiide sisaldavad mullad, mille tõttu on see keskmiselt jõuline ja mis tagavad saakide loodusliku reguleerimise optimaalse küpsusastmega, intensiivse kompleksse lõhnabuketi ja tanniinide suure peenuse.
Frontoni piirkonna viinamarjakasvatajad on osanud seda sorti, mis on piirkonna embleem, kontrollida oma oskusteabe kohandamisega, eelkõige lõikamismeetoditega, mis teevad võimalikuks kobarate hea paiknemise, ja kloonide valikuga, ning nii selle kasvatamist jätkata.
Le Frontonnais“ mulla- ja ilmastikutingimused sobivad viinamarjakasvatuseks ja iseäranis sordi „Négrette N“ jaoks eriti hästi. Ookeaniline kliima avaldab niisket mõju kevadel, mis koos temperatuuride järsu tõusuga tagab viinapuude jõudsa kasvu. Talvede pehmus piirab käreda külma võimalust. Suvel toob Vahemere mõju kaasa kuiva kuumuse ja päikesepaiste, mis soodustab viinamarjade ühtlast ja optimaalset küpsemist, ning suvise mõõduka veestressi, mis tagab viinamarjade hea küpsemise. Kagutuul vent d'Autan mõjutab viinamarjaistandustes toimuvat viinapuude kogu vegetatsioonitsükli jooksul, eelkõige kiirendades pungade puhkemist, õitsemist ja küpsemist. Mõnikord puhub see suve lõpus kõvasti, soodustades siis viinamarjade küpsemist, ja kuivatab viinapuid pärast augustikuist äikest, piirates nõnda seenhaiguste levikut. Esimeste külmade hiline saabumine võimaldab viinapuu vartel säilitada talve üleelamiseks piisavalt toitaineid.
Piiritletud maa-ala, milles väljenduvad tavad ja looduskeskkonna tundmine, soodustab hästi kuivenevaid ja kergesti soojenevaid muldi. Mullad on liivased ja kruusased, sisaldades varieeruvas koguses saviliiva ja savi. Külmad ja külmuvad asukohad ning kõige viljakamad maatükid on välistatud.
Veinide „Fronton“ puhul, mis on kontrollitud päritolunimetus alates 1975. aastast, hoiab kogukond nende tuntust ja mainet tänu oma aktiivsusele, oskusteabele ja kiindumusele sordi „Négrette N“ vastu.
9. Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)
Õigusraamistik
Riiklikud õigusaktid
Lisatingimuse liik
Märgistamisega seotud lisasätted
Tingimuse kirjeldus
Kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib osutada suuremale geograafilisele piirkonnale „Sud-Ouest“. See laiem geograafiline nimetus võib olla ka reklaamprospektidel ja mis tahes anumatel. Laiema geograafilise piirkonna nimetuse tähed ei või olla kõrgemad ega laiemad märgisel esitatud kontrollitud päritolunimetuse tähtedest.
Link tootespetsifikaadile
https://info.agriculture.gouv.fr/boagri/document_administratif-c6bb8395-ee7c-45c5-b59b-dee556bb82f6
(1) Komisjoni 30. oktoobri 2024. aasta delegeeritud määrus (EL) 2025/27, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2024/1143 geograafiliste tähiste, garanteeritud traditsiooniliste toodete ja vabatahtlike kvaliteedimõistete registreerimist ja kaitset käsitlevate eeskirjadega ning tunnistatakse kehtetuks delegeeritud määrus (EL) nr 664/2014 (ELT L, 2025/27, 15.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2025/27/oj).
ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/4351/oj
ISSN 1977-0898 (electronic edition)