KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1265/2001,

27. juuni 2001,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses tootmistoetuse andmisega teatavate keemiatööstuses kasutatavate suhkrutoodete jaoks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta,1 eriti selle artikli 7 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

1) Määruse (EMÜ) nr 1260/2001 artikli 7 lõike 3 alusel on otsustatud anda tootmistoetusi nimetatud määrusega hõlmatud suhkrule, töötlemata isoglükoosile ja suhkrusiirupitele ning samuti CN-koodi 1702 50 00 alla kuuluvale keemiliselt puhtale fruktoosile (levuloos) vahesaadusena, kui neid kasutatakse teatavate keemiatööstustoodete valmistamisel.

2) Töötlemata isoglükoosi jaoks tuleks sätestada samasugune kord nagu keemiatööstuses kasutatava valge suhkru puhul.

3) Kui selgelt määratletud vahesaadused on saadud ühenduses otse põhisaadusest, välja arvatud mis tahes teise tootmiskavaga hõlmatud tooted, ja kui neid kasutatakse käesoleva määruse I lisas loetletud kemikaalide valmistamiseks, tuleks sätestada võimalus anda nende vahesaaduste puhul tootmistoetust. Seda võimalust tuleks kasutada isegi juhul, kui vahesaadusi kasutatakse muus liikmesriigis kui see, milles need valmistatud on. Selleks tuleks sätestada ühelt poolt tootmistoetuse andmine põhisaaduse jaoks, mida on kasutatud eespool nimetatud vahesaaduse valmistamiseks, ja teiselt poolt toetuse kindlaksmääramine, kasutades samu toodangukoefitsiente, mis on kehtestatud samade vahesaaduste eksporditoetuste arvutamiseks.

4) Tootmistoetuste korra kohaldamiseks vahesaaduste suhtes on vaja määratleda kõnealused vahesaadused ja kehtestada asjakohane kontrollisüsteem. Sellise kontrolli eesmärk on eelneva kinnitamise abil tagada nii vahesaaduse valmistamise etapis kui ka selle lõplikuks keemiatooteks töötlemise etapis, et määratletud põhisaadust kasutataks tegelikult käesoleva määruse I lisas loetletud keemiatoodete valmistamiseks ja et tootmistoetust ei makstaks kaks korda.

5) Keemiatööstuses võib suhkrut põhisaadusena kasutada samamoodi kui tärklisetooteid. Seepärast tuleks tagada nende põhisaaduste kasutamise kooskõlaline areng. Selleks tuleks sätestada sellise tootmistoetuste süsteemi kohaldamine, milles võetakse arvesse nii suhkru hinda ühenduse turul kui ka suhkru maailmaturuhindade muutusi.

6) Keemiatoodete valmistamisel kasutatavate suhkrutoodete suhtes kohaldatava korra eesmärgiks on soodustada suhkrutoodete kasutamist keemiatööstuses ja nende põhisaaduste põhjal biotehnoloogia arendamist, lähendades hindu suhkru maailmaturuhinnale. Süsteemiga nähakse ette tootmistoetuste kehtestamise põhimõtte järkjärguline rakendamine vastavalt suhkru maailmaturuhinnale ja ühenduse hinnale, kusjuures maailmaturuhinnale lisatakse standardsumma 6,45 eurot 100 kg kohta. Standardsumma vastab saatekuludele ühendusest eksportimisel, sisaldades kindlasummalist osa, mis on eelkõige ette nähtud selleks, et vältida suhkru müüki väga muutlikust maailmaturuhinnast madalama hinnaga. Nimetatud korra toimimise käigus saadud kogemusest ilmneb vajadus kehtestada ühenduse suhkrut kasutava keemiatööstuse jaoks samad tingimused, mis kehtivad suhkrutarneid maailmaturult saavate keemiatehaste jaoks, ning luua suhkrutooteid tootvatele ühenduse tehastele võimalus turustada kõnealuseid tooteid muuks otstarbeks kui toiduks. Selleks tuleks säilitada praegune kord ja viidata ainult suhkru hindadele maailmaturul ja ühenduse turgudel.

7) Vastavalt komisjoni 8. juuni 1982. aasta määruse (EMÜ) nr 1443/82 (milles sätestatakse suhkrusektori kvoodisüsteemi kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad,2 viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 392/943) artikli 1 lõikele 5 arvutatud kõrge puhtusastmega toorsuhkur ja siirupid peaksid saama samuti tootmistoetust, kui neid kasutatakse keemiatööstuses. Nende põhisaaduste tootmistoetus peaks seepärast olema sama mis valgel suhkrul, kohandatuna vajaduse korral saagise või sahharoosisisalduse järgi. Isoglükoosi puhul tuleks tootmistoetusi anda samadel tingimustel, mis kehtivad kõnealusele tootele eksporditoetuste andmisel.

8) Tuleks sätestada tootmistoetuse kindlaksmääramine kord kuus ja määratleda eelkõige võrdlusperioodid ning samuti suhkru hinna kindlaksmääramiseks maailmaturul tehtavad registreerimised. Võttes arvesse, et toetused määratakse kindlaks kord kuus, tuleks seetõttu ette näha ühe kuu pikkused võrdlusperioodid.

9) Kuna suhkru ülejäägid müüakse kolmandate riikide turgudel peaaegu täielikult pakkumismenetluse teel, peaks tootmistoetuse kindlaksmääramisel kasutatava suhkru maailmaturuhinna kindlaksmääramise aluseks olema kõnealusel vaatlusperioodil pakkumismenetluse teel kindlaksmääratud eksporditoetuste kaalutud keskmine.

10) Kuritarvitamiste ärahoidmiseks tuleks sätestada tootmistoetuse andmine üksnes juhul, kui järelevalvemeetmed välistavad muud kasutusviisid. Sellise järelevalve võimaldamiseks tuleks tootmistoetust maksta üksnes töötlejale tema taotluse alusel. Teatavatel juhtudel saab nimetatud kontrolli tõhustada, kui sellega kaasneb heakskiitmise menetlus. Seepärast peaks liikmesriigil, mille territooriumil töötlemine toimub, olema õigus otsustada, kas töötlejad peavad sellise heakskiidu saama.

11) Tootmistoetust ei saa määrata, kui puuduvad täpsed andmed. Isikutelt, kellel on õigus saada tootmistoetust, tuleks seepärast nõuda teatavaid andmeid sisaldava kirjaliku eeltaotluse esitamist.

12) Kuna suhkrusektori põhisaadused on täielikult asendatavad teravilja- ja riisisektori põhisaadustega, tuleks vältida erinevat käsitlemist, kui see ei ole põhjendatud. Selleks tuleks suhkru puhul sätestada samasugused tagatise vabastamise sätted nagu komisjoni 30. juuni 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 1722/93, milles sätestatakse teravilja- ja riisisektori tootmistoetuste andmist käsitlevate nõukogu määruste (EMÜ) nr 1766/92 ja (EMÜ) nr 1418/76 üksikasjalikud rakenduseeskirjad,4 viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 87/1999.5 Need sätted võimaldavad tagatise vabastada proportsionaalselt kogustega, mille osas on põhisaaduse töötlemine leidnud aset tootmistoetuse sertifikaadi kehtivusajal.

13) Tõendamiseks ja kontrollimiseks tuleb kasutusele võtta toetussertifikaat, mille kehtivusaeg oleks piisav selleks, et sõlmida turul pikaajalisi kokkuleppeid ja milles oleksid esitatud tootmistoetuse kindlaksmääramiseks vajalikud andmed. Selleks, et tagada asjaomase suhkru kasutamine eesmärgil, mille jaoks on välja antud toetussertifikaat, tuleks sätestada, et toetussertifikaat kehtib ainult konkreetse taotleja puhul ja üksnes pärast kõnealuse põhitoote töötlemist.

14) Kuna tootmistoetuse võib lõplikult välja maksta alles pärast töötlemise lõppu ja kuna turg on huvitatud võimalikult kiirest väljamaksest, tuleks ette näha sellise makse tegemine kohe pärast töötlemist.

15) Tootmistoetuse sertifikaatide kehtivusaeg võib olla kuni kuus kuud alates tootmistoetuste kindlaksmääramisest ja sellistes sertifikaatides peab olema märgitud taotluse kättesaamise päeval kehtivad tootmistoetused. Seetõttu võib puudujäägita piirkondade jaoks kindlaksmääratud suhkru sekkumishind toetussertifikaadi taotluse esitamise kuupäeva ja kõnealuse põhisaaduse töötlemise kuupäeva vahel muutuda. Kuna tootmistoetus määratakse kindlaks ühenduse suhkruhinna ja suhkru maailmaturuhinna muutuste alusel, tuleks seetõttu sätestada nimetatud toetuse kohandamise eeskirjad, et võtta arvesse taotluse esitamise ja kõnealuse põhisaaduse töötlemise kuupäeva vahel suhkru eurodes kindlaksmääratud sekkumishinna võimalikke muutusi.

16) Põhisaaduse otstarbekohase kasutamise kontrollimiseks tuleb igas liikmesriigis asutada pädev asutus, kellel oleks juurdepääs vajalikule teabele. Toetuse maksmisel tekkivate viivituste mõjude kõrvaldamiseks tuleks sätestada ettemakse tegemine sertifikaadi omanikule niipea, kui põhisaaduseid on kontrollitud, ning sertifikaadi omanik peaks omakorda esitama asjaomasele liikmesriigile tagatise, mis on garantiiks juhul, kui põhisaadust ei töödelda vastavalt toetussertifikaadi tingimustele. Asjaomane liikmesriik peaks siiski saama ise otsustada, milliseid vajalikke meetmeid kasutada vääramatu jõu korral, mis takistab sertifikaadi omanikel oma kohustusi täitmast.

17) Kogemused, mis on saadud pärast uue tootmistoetuste korra rakendamist 1. juulil 1986 ja eelkõige pärast selle muutmist 1. juulil 1990, on näidanud vajadust tagada selle korra veelgi tõhusam kohaldamine, eelkõige tootmistoetuste taotlemise etapis. Seetõttu tuleks laiendada kõikumispiiri, mille raames loetakse huvitatud osapool põhi- või vahesaaduse töötlemise esmanõude täitnuks, et võtta arvesse töötlemise tehnilisi piiranguid, eelkõige käärimisprotsessi puhul, kus saagis on sõltuvalt mikroorganismide reaktsioonidest väga erinev. Samuti tuleks sätestada maksimumhälve juhtudeks, kui töötlemine on ebaõnnestunud ja töötlejal tuleb kasutada rohkem põhisaadust kui algselt kavandatud, et töötleja võib kasutada lisakogust, ilma et ta peaks selliselt töödeldud täiendava koguse puhul tootmistoetuse saamiseks koostama uusi dokumente.

18) Käesolevas määruses sätestatud rakenduseeskirjad asendavad komisjoni 24. juuli 1978. aasta määruse (EMÜ) nr 1729/78 (millega sätestatakse keemiatööstuses kasutatava suhkru tootmistoetuse üksikasjalikud rakenduseeskirjad,6 viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1148/987) eeskirju, mis tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

19) Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesoleva määruse kohaldamisel on "põhisaadus ":

a) määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 1 lõike 1 punktides a ja f osutatud toode ja

b) määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 1 lõike 1 punktis d osutatud ja vähemalt 85 % puhtusastmega suhkrusiirup, mis kuulub CN-koodide ex 1702 60 95 ja 1702 90 99 alla,

mida kasutatakse I lisas loetletud keemiatööstustoodete valmistamisel.

2. II lisas osutatud vahesaaduseid, mis on saadud ühenduses otse eespool nimetatud põhisaadustest, välja arvatud mõne muu tootmistoetuse süsteemiga hõlmatud saadused, ja mida kasutatakse I lisas loetletud keemiatoodete valmistamiseks, käsitatakse samamoodi kui nimetatud põhisaadusi.

3. CN-koodi 1702 50 00 alla kuuluvat keemiliselt puhast fruktoosi (levuloosi) vahesaadusena käsitatakse põhisaadusena, kui see on ühenduses saadud otse nimetatud põhisaadustest, välja arvatud mõne muu tootmistoetuse süsteemiga hõlmatud tooted, ja kui see töödeldakse mõnes I lisas loetletud keemiatooteks.

Artikkel 2

1. Tootmistoetust annab see liikmesriik, mille territooriumil põhisaadusi töödeldakse.

2. Liikmesriik võib toetust anda üksnes juhul, kui tollikontrolli või samasuguseid tagatisi võimaldava halduskontrolliga tagatakse, et põhisaadusi kasutatakse artiklis 3 osutatud taotluses nimetatud eesmärgil.

Artikkel 3

1. Tootmistoetust antakse üksnes töötlejatele, kes tagavad, et artikli 2 lõikes 2 sätestatud järelevalvet võib teostada igal ajal, ning kelle esitatud taotluses on täpsustatud keemiatoode, mille valmistamiseks põhisaadust kasutatakse.

2. Asjaomane liikmesriik võib sätestada toetuse saamise tingimuseks artiklis 1 osutatud eelneva heakskiidu andmise töötlejatele.

Artikkel 4

Tootmistoetuse määra kindlaksmääramisel 100 kilogrammi valge suhkru kohta võetakse arvesse valge suhkru maailmaturuhinda, millele liidetakse 6,45 euro suurune standardsumma 100 kilogrammi valge suhkru kohta, ning ühenduse suhkruhinda.

Kasutatakse järgmiseid määratlusi:

a) suhkru maailmaturuhind: ühenduse suhkruhind, millest lahutatakse artikli 9 lõikes 2 osutatud perioodi keskmine eksporditoetus valgele suhkrule pärast 6,45 euro suuruse standardsumma mahaarvamist 100 kilogrammi kohta;

b) ühenduse suhkruhind: valge suhkru sekkumishind.

Artikkel 5

100 kilogrammi toorsuhkru kohta antav tootmistoetus on võrdne ühe sajandikuga kasutatava valge suhkru suhtes kohaldatavast tootmistoetusest, mida on korrutatud toorsuhkru saagisega, mis määratakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 I lisa II punktile.

Artikkel 6

100 kilogrammile sahharoosisiirupitele antav tootmistoetus on võrdne ühe sajandikuga kasutatava valge suhkru suhtes kohaldatavast tootmistoetusest, mida on korrutatud:

a) kasutatava siirupi sahharoosisisaldusega, kui siirupi puhtus on vähemalt 98 %, või

b) kasutatava siirupi ekstraheeritava suhkru sisaldusega, mis määratakse vastavalt määruse (EMÜ) nr 1443/82 artikli 1 lõike 5 teisele lõigule, kui siirupi puhtus on vähemalt 85 %, kuid vähem kui 98 %.

Artikkel 7

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 1 lõike 1 punktis f osutatud põhisaaduse kuivaine 100 kilogrammi kohta antav tootmistoetus võrdub valge suhkru suhtes kohaldatava tootmistoetusega.

Tootmistoetust antakse ainult juhul, kui:

a) toode on saadud glükoosi isomeerimisel;

b) toote kuivaine fruktoosisisaldus on vähemalt 41 % massist ja

c) toote kuivaine polü- ja oligosahhariidide (sealhulgas di- ja trisahhariidid) kogusisaldus ei ole suurem kui 8,5 %.

Artikkel 8

Tootmistoetus 100 kilogrammi kuivainena väljendatud levuloosi jaoks on võrdne tootmistoetuse taotluse kättesaamise päeval 100 kg valge suhkru suhtes kohaldatava tootmistoetusega.

Artikkel 9

1. Valge suhkru tootmistoetus määratakse kindlaks kord kuus ajavahemikuks, mis algab iga kuu esimesel kuupäeval.

2. Lõikes 1 sätestatud tootmistoetuse kindlaksmääramiseks on artikli 4 lõike 2 punktis a osutatud suhkru maailmaturuhinna kindlaksmääramise aluseks oleva valge suhkru eksporditoetuse registreerimise võrdlusperioodiks ajavahemik, mis algab lõikes 1 osutatud kuupäevadele eelnevale kuule eelneva kuu 16. kuupäeval ja mis lõpeb kõnealusele kuupäevale vahetult eelneva kuu 15. kuupäeval.

3. Suhkru maailmaturuhinna osas on artikli 4 punktis a osutatud keskmiseks valge suhkru eksporditoetuse kaalutud keskmine, mis määratakse kindlaks lõikes 2 määratletud võrdlusperioodi ajal pakkumismenetluse teel.

4. 100 kg valge suhkru tootmistoetuse summa lõikes 1 osutatud kuudel on võrdne toetuse kindlaksmääramise kuul kohaldatava ühenduse suhkruhinna ja kõnealuse võrdlusperioodi jaoks kindlaksmääratud suhkru maailmaturuhinna vahega.

5. Kui suhkru hind ühenduses ja maailmaturul muutub lõikes 1 määratletud ajavahemiku jooksul märkimisväärselt, võib kooskõlas lõigetega 2, 3 ja 4 arvutatud toetust nende muutuste arvesse võtmiseks kohandada.

Artikkel 10

1. Tootmistoetuse taotlus esitatakse kirjalikult selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus põhisaadust töötlema hakatakse.

Avalduses märgitakse:

a) töötleja nimi/ärinimi ja aadress;

b) töödeldava põhisaaduse laad ja kogus, väljendatud valge suhkruna või isoglükoosi puhul kuivainena;

c) selle keemiatoote tariifirubriik ja kirjeldus, mille valmistamiseks põhisaadus on ette nähtud;

d) töötlemise koht.

2. Kui töötleja esitatud tootmistoetuse sertifikaadi taotlus hõlmab vahesaadust:

a) tuleb lisaks lõikes 1 nõutud andmetele märkida:

- vahesaaduse valmistamisel kasutatud põhisaaduse laad ja kogus,

- vahesaaduse valmistaja nimi või ärinimi ja aadress,

- vahesaaduse valmistamise koht ja

b) ilma et see piiraks lõike 3 teise lõigu kohaldamist, tuleb sellele lisada:

- vahesaaduse valmistajale tema taotlusel välja antud originaaldokument, mille on väljastanud selle liikmesriigi pädev asutus, kus vahesaadus on valmistatud, ning mis tõendab, et vahesaadus on valmistatud otse ja üksnes põhisaadusest, või

- töötleja avaldus selle kohta, et ta kohustub taotletud toetussertifikaadi kehtivusaja jooksul esitama esimeses taandes osutatud dokumendi.

Esimese lõigu punktis b osutatud dokumendis peab olema märgitud vähemalt:

a) kõnealuse vahesaaduse valmistamisel kasutatud põhisaaduse laad ja kogus;

b) kõnealuse vahesaaduse laad ja kogus;

c) vahesaaduse valmistaja nimi või ärinimi ja aadress;

d) vahesaaduse valmistamise koht.

Esimese lõigu punktis b osutatud dokumendi väljaandmiseks võib liikmesriik lisaks lõike 1 teises lõigus osutatud tingimustele ette näha täiendavad tingimused.

3. Lõike 2 kohaldamisel:

a) on lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud dokumendi väljastamise tingimuseks vahesaaduse valmistajale eelneva heakskiidu andmine selle liikmesriigi poolt, mille territooriumil toodet valmistada kavatsetakse;

b) on tootmistoetuse õiguse saamise tingimuseks töötlejale eelneva heakskiidu andmine selle liikmesriigi poolt, mille territooriumil nimetatud töötleja vahesaadust I lisas osutatud keemiatooteks töödelda kavatseb.

Teises lõigus osutatud heakskiidu annab kõnealune liikmesriik juhul, kui taotleja võimaldab liikmesriigil viia läbi kõik vajalikud kontrollid.

4. Liikmesriigid võivad nõuda lisateavet.

Artikkel 11

1. Toetussertifikaatide taotlustele tuleb lisada tagatis, mis on artiklis 12 osutatud toetussertifikaadi väljaandmise tingimuseks.

2. Tagatissumma on 3,78 eurot 100 kg valge suhkruna väljendatud suhkru kohta või isoglükoosi puhul 100 kg kuivaine kohta.

Vahesaaduse puhul on tagatis toote 100 kg kohta võrdne esimeses lõigus osutatud summaga, mida on korrutatud II lisas kõnealuse vahesaaduse jaoks kindlaksmääratud koefitsiendiga ning seda koefitsienti on vastavalt kuivainesisaldusele vajaduse korral kohandatud mutatis mutandis II lisas sätestatud koefitsiendile vastava valemi kohaldamise teel.

3. Lõikes 2 osutatud tagatise vabastamise esmanõudeks komisjoni määruse (EMÜ) nr 2220/858 artiklis 20 määratletud tähenduses on:

a) vahesaaduse puhul see, et töötleja on esitanud artikli 10 lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud dokumendi ja et taotluses märgitud vahesaaduse kogus on töödeldud kõnealuse tootmissertifikaadi kehtivusaja jooksul I lisas loetletud keemiatooteks, või

b) muudel juhtudel see, et taotluses märgitud põhisaaduse kogus on töödeldud kõnealuse toetussertifikaadi kehtivusaja jooksul I lisas loetletud keemiatooteks.

Kui asjaomane isik on töötlemisega seotud esmanõude osas toetussertifikaadi kehtivusaja jooksul töödelnud siiski vähemalt 90 % taotluses märgitud põhisaaduse või vahesaaduse kogusest, loetakse esimese lõigu punktides a ja b märgitud esmanõue täidetuks.

4. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel tagatise vabastamise osas rakendatakse vääramatu jõu puhul kohaldatavaid sätteid ja määruse (EMÜ) nr 2220/85 V jaotise sätteid.

Artikkel 12

1. Liikmesriigid annavad toetussertifikaadid välja taotluse korral.

2. Ilma et see piiraks ühenduse teiste institutsioonide poolt vastuvõetud määruste, direktiivide või otsuste kohaldamist, kasutavad liikmesriigid toetussertifikaadi puhul riigisiseseid taotlusvorme, mis sisaldavad vähemalt lõikes 3 osutatud andmeid.

Kui lõikes 1 osutatud sertifikaat hõlmab vahesaadust, tuleb lisaks lõike 3 punktides a, b, d, e ja f nõutud andmetele lisada artikli 10 lõikes 2 osutatud sertifikaaditaotluses esitatud üksikasjad.

3. Toetussertifikaadis märgitakse:

a) sertifikaadi omaniku nimi ja aadress;

a) taotluse esitamise kuupäev;

c) töödeldava põhisaaduse laad ja kogus, väljendatud valge suhkruna või isoglükoosi puhul kuivainena;

d) põhitoote kavatsetav kasutus;

e) taotluse kättesaamise päeval kohaldatav valge suhkru tootmistoetus;

f) sertifikaadi viimane kehtivuspäev;

g) töötlemise koht.

Artikkel 13

Artikli 10 lõike 1 teise lõigu ja artikli 12 lõike 3 kohaldamisel:

a) käsitatakse sama põhisaadusena järgmisi tooteid:

i) CN-koodi 1701 99 10 alla kuuluv valge suhkur; CN-koodi 1701 91 00 alla kuuluv maitse- ja värvainelisanditega suhkur; muid lisaaineid sisaldav CN-koodi 1701 99 90 alla kuuluv suhkur ning CN-koodide 1702 60 95 ja 1702 90 99 alla kuuluvad sahharoosisiirupid, mille puhtusaste on vähemalt 85 %;

ii) CN-koodide 1701 11 ja 1701 12 alla kuuluv toorsuhkur;

iii) CN-koodide 1702 40 10, 1702 60 10 ja 1702 90 30 alla kuuluv isoglükoos;

iv) artiklis 2 osutatud vahesaadused;

b) võib taotluse korral ja asjaomase liikmesriigi nõusolekul märge põhisaaduse kasutamise kohta koosneda üksnes koondnomenklatuuri kaubagrupist, millesse valmistatav keemiatoode või valmistatavad keemiatooted kuuluvad.

Artikkel 14

1. Toetussertifikaadi väljastamine annab õiguse saada sertifikaadis märgitud tootmistoetust:

a) vahesaaduse puhul siis, kui artikli 10 lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud dokument on esitatud ettenähtud ajavahemiku jooksul ja vahesaadus on töödeldud vastavalt toetussertifikaadis sätestatud tingimustele;

b) muudel juhtudel pärast seda, kui vahesaadus on töödeldud vastavalt tootmistoetuse sertifikaadis sätestatud tingimustele.

Kui töödeldud põhisaaduse või vahesaaduse kogus ületab toetussertifikaadis märgitud koguse, käsitatakse kuni 5 % piiresse jäävat ülemäärast kogust sertifikaadi alusel töödelduna ja selle eest on õigus saada sertifikaadis osutatud tootmistoetust.

2. Sertifikaadi alusel saadud õigusi ei saa loovutada.

Artikkel 15

Toetussertifikaat kehtib taotluse esitamise kuupäevast kuni tootmistoetuse taotluse esitamise kuule järgneva viienda kuu lõpuni.

Artikkel 16

1. Kui puudujäägita piirkondades eurodes kindlaksmääratud valge suhkru sekkumishind muutub tootmistoetuse taotluse esitamise kuupäeva ja põhisaaduse töötlemise kuupäeva vahel, kohandatakse kõnealust tootmistoetust nende põhisaaduste koguste osas, mis on töödeldud pärast hinnamuutust.

2. Lõikes 1 osutatud kohanduse kohaldamiseks lisab kõnealuse toetussertifikaadi välja andnud liikmesriigi pädev asutus sertifikaadile väljastamise ajal märke "kohandatakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1260/2001 kõnealuse uue sekkumishinna kohaldamise kuupäevast alates läbiviidud töötlemistoimingute suhtes".

Kohandamine toimub kõnealuse tootmistoetuse maksmisel.

3. Kui põhisaaduseks on valge suhkur, suurendatakse või vähendatakse lõikes 1 osutatud kohandamisel tootmistoetust puudujäägita aladel sertifikaaditaotluse esitamise kuupäeval kohaldatava valge suhkru sekkumishinna ja kõnealuse põhisaaduse töötlemise kuupäeval kohaldatava vastava hinna erinevuse võrra, väljendatuna eurodes 100 kg suhkru kohta.

4. Kui põhisaaduseks on standardkvaliteediga toorsuhkur, suurendatakse või vähendatakse lõikes 1 osutatud kohandamisel tootmistoetust sertifikaaditaotluse esitamise kuupäeval kohaldatava toorsuhkru sekkumishinna ja kõnealuse põhisaaduse töötlemise kuupäeval kohaldatava vastava hinna erinevuse võrra, väljendatuna eurodes 100 kg suhkru kohta.

5. Kui toorsuhkru saagis erineb määruse (EÜ) nr 1260/2001 I lisa II punktis osutatud standardkvaliteedi määratlusest, korrigeeritakse kooskõlas lõikega 4 kohandatud toetust makse tegemiseks, kohaldades komisjoni määruse (EÜ) nr 1423/959 artikli 5 lõiget 1.

6. Kui põhisaaduseks on sahharoosisiirup, määratakse kohanduse suurus kindlaks kooskõlas lõikega 4 ja artikliga 6.

7. Kui põhisaaduseks on isoglükoos, määratakse kohandamise suurus kindlaks kooskõlas lõikega 4 ning seda kohaldatakse vastava toote kuivaine 100 kg kohta.

Artikkel 17

1. Liikmesriigid määravad ametiasutused, kes vastutavad põhitoodete töötlemise kontrolli eest.

2. Kontrollimiseks edastab toetussertifikaadi omanik lõikes 1 osutatud ametiasutustele kirjalikult ja piisava ajavaruga järgmised andmed:

a) töötleja nimi ja aadress;

b) töödeldavate põhisaaduste laad ja kogus;

c) asjaomaste põhisaaduste asukoht teabe esitamise ajal.

Liikmesriigid võivad nõuda lisateavet.

Artikkel 18

Kui põhisaadused on kontrollimisel, võivad liikmesriigid teha toetussertifikaadi omanikule ettemakse kuni 80 % ulatuses sertifikaadis märgitud tootmistoetuse summast.

Artikkel 19

1. Ettemakse korral nõuavad liikmesriigid tagatist või samaväärseks tunnistatud garantiid, mis arvestatakse nii, et see tagaks ettemaksest 5 % suurema summa tagasimaksmise.

2. Tagatis vabastatakse pärast töötlemist, mis on toimunud toetussertifikaadis ettenähtud tingimustel, või pärast ettemaksest 5 % suurema summa tagasimaksmist.

3. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, on lõikes 1 osutatud tagasimakse võrdeline põhisaaduste kogustega, mida pole töödeldud kooskõlas toetussertifikaadi tingimustega.

Ettemakse tagasi maksmata jätmise korral ei tagastata tagatist osas, mis on võrdeline tagasimakstava summaga.

4. Kui ei ole võimalik töödelda kooskõlas toetussertifikaadi tingimustega asjaolude tõttu, mida võib pidada vääramatuks jõuks, ja kui selliste asjaolude arvessevõtmiseks esitatakse taotlus, võtab asjaomane liikmesriik tekkinud olukorras vajalikud meetmed.

Artikkel 20

Tootmistoetus või ettemakse puhul ettemakse ja tootmistoetuse vahe makstakse välja pärast seda, kui asjaomane pool on teavitanud pädevat asutust keemiatootest, mille valmistamisel suhkrut on kasutatud:

a) kõige varem siis, kui on tehtud kindlaks, et põhisaadused on töödeldud vastavalt toetussertifikaadi tingimustele;

b) hiljemalt töötlemise lõpetamise kindlakstegemise kuule järgneva kuu lõpus.

Artikkel 21

Tootmistoetust makstakse töödeldud põhisaaduse või vahesaaduse koguse põhjal artikli 14 lõike 1 teises lõigus osututud piirides.

100 kilogrammi kasutatud vahesaaduse kohta antav tootmistoetus on võrdne taotluse esitamise kuupäeval 100 kg valge suhkru suhtes kohaldatava tootmistoetusega, mida on korrutatud II lisas kõnealuse vahesaaduse jaoks kindlaksmääratud koefitsiendiga ning seda koefitsienti on vastavalt kuivainesisaldusele vajaduse korral kohandatud II lisas sätestatud koefitsiendile vastava valemi kohaldamise teel.

Artikkel 22

Määrus (EMÜ) nr 1729/78 tunnistatakse kehtetuks.

Määrust (EMÜ) nr 1729/78 kohaldatakse siiski nende töötlemistoimingute suhtes, mille kohta esitati tootmistoetuse taotlused enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva.

Artikkel 23

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2001.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. juuni 2001

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER

1 EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1.

2 EÜT L 158, 9.6.1982, lk 17.

3 EÜT L 53, 24.2.1994, lk 7.

4 EÜT L 159, 1.7.1993, lk 112.

5 EÜT L 9, 15.1.1999, lk 8.

6 EÜT L 201, 25.7.1978, lk 26.

7 EÜT L 159, 3.6.1998, lk 38.

8 EÜT L 205, 3.8.1985, lk 5.

9 EÜT L 141, 24.6.1995, lk 16.

I LISA

CN-kood Kirjeldus

1302 31 00 - - agar

1302 32 - - jaanileivapuu või ebaakaatsia viljadest ja seemnetest toodetud taimeliimid ja paksendajad:

1302 32 10 - - - jaanileivapuu viljadest ja seemnetest

1302 32 90 - - - ebaakaatsia seemnetest

1302 39 00 - - muud

1702 90 10 - - keemiliselt puhas maltoos

ex 2520 Kips, anhüdriit, ehituskips, värvitud või mitte, ei sisalda või sisaldab vähesel hulgal kõvastumise kiirendajaid või aeglustajaid:

2520 20 - ehituskips

ex 2839 Silikaadid: tehnilised leelismetallide silikaadid:

2839 90 00 - muud

Kaubagrupp 29 Orgaanilised keemiatooted, välja arvatud alamrubriikidesse 2905 43 00 ja 2905 44 kuuluvad

Kaubagrupp 30 Farmaatsiatooted

3203 00 90 Taimsed ja loomsed värvained ning nende baasil valmistatud preparaadid

ex 3204 - sünteetilis-orgaanilised värvained ja nende baasil käesoleva grupi märkuse 3 kohaselt valmistatud preparaadid

3307 Habemeajamisvahendid (k.a enne ja pärast kasutatavad), ihudesodorandid, vannitooted, depilaatorid ning mujal nimetamata parfümeeria-, kosmeetika- ja tualetitarbed; ruumide desodorandid, lõhnastamata või lõhnastatud, desinfitseeriva toimega või ilma:

- vahendid ruumide lõhnastamiseks ja desodoreerimiseks, k.a religioossetel toimingutel kasutatavad lõhnaained:

3307 49 00 - - muud

3307 90 00 - muud

ex 3401 Seep ning orgaanilised pindaktiivsed ained ja tooted kangide, tahvlite, valatud tükkide või kujunditena; seebi või pesemisainega kaetud, immutatud või pinnatud paber, vatt, vilt ja mittekootud materjalid:

3401 19 00 - muud

3402 Orgaanilised pindaktiivsed toimeained (v.a seep), seepi sisaldavad või mittesisaldavad pindaktiivsed ained, pesemisvahendid (k.a abiained) ja puhastusvahendid, v.a rubriiki 3401 kuuluvad tooted

3403 Määrdeained (k.a lõiketerade määrde- ja jahutusvedelikud, määrdeainete alusel valmistatud keermemäärded, rooste- või korrosioonitõrje vahendid ja pressvormide puhastusvahendid) ja tekstiilmaterjalide, naha, karusnaha ja muude materjalide õli või määrdega töötlemise vahendid, v.a vahendid, mis sisaldavad põhikomponendina vähemalt 70 massi % naftaõlisid või mineraalõlisid:

- sisaldavad naftaõlisid või mineraalõlisid

3403 19 - - muud

3403 19 10 - - - määrdeained, mis sisaldavad üle 70 massi % naftaõlisid või mineraalõlisid

3405 Saapamäärded ja kingakreemid, mööbli, põranda, sõidukite, klaasi ja metalli puhastus- ja poleerimisvahendid, puhastuspastad ja -pulbrid jms vahendid (k.a selliste materjalidega kaetud, pinnatud või immutatud paber, vatt, vilt, mittekootud materjalid, tsellulaarplast või -kumm), v.a rubriiki 3404 kuuluvad vahad

3407 00 00 Modelleerimispastad, k.a lastele mõeldud voolimispastad; hambaproteeside parafiin jms ained hambajäljendite võtmiseks jaemüügiks pakendatuna, komplektidena, plaatidena, hobuserauakujulises pakendis, pulkadena vms kujul; muud stomatoloogias kasutatavad kipsil põhinevad preparaadid;

ex Kaubagrupp 35 Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid, ensüümid, v.a. rubriiki 3501 ja alamrubriikidesse 3505 10 10, 3505 10 90 ja 3505 20 kuuluvad tooted

ex Kaubagrupp 38 Mitmesugused keemiatooted, v.a alamrubriikidesse 3809 10, 3809 91 00, 3809 92 00, 3809 93 00 ja ex 3824 60 kuuluvad tooted

ex Kaubagrupp 39 Plastid ja plasttooted

3901-3914 - algkujul

ex 6809 Tooted kipsist ja kipsisegudest (plaadid, lehed, tahvlid, paneelid jms tooted)

II LISA

CN-kood Kirjeldus Koefitsiendid

1 2 3

ex 1702 90 71 Karamell, mis sisaldab sahharoosi kuivaine massist 50 % või rohkem 1,001

ex 1702 90 99 Invertsuhkur 1,001

2905 Atsükliline alkohol ja selle halogeenitud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid:

- muu mitmehüdroksüülne alkohol:

2905 43 00 - - mannitool 1,06

2905 44 - - D-glütsitool (sorbitool):

- - - vesilahusena:

2905 44 11 - - - - D-mannitooli sisaldusega kuni 2 % massist D-glütsitooli sisalduse suhtes 0,742

2905 44 19 - - - - muud 0,742

- - - muud

2905 44 91 - - - - D-mannitooli sisaldusega kuni 2 % massist D-glütsitooli sisalduse suhtes 1,06

2905 44 99 - - - - muud 1,06

3824 60 - sorbitool, välja arvatud rubriiki 2905 44 kuuluv

- - vesilahusena

3824 60 11 - - - - D-mannitooli sisaldusega kuni 2 % massist D-glütsitooli sisalduse suhtes 0,742

3824 60 19 - - - muud 0,742

- - muud:

3824 60 91 - - - - D-mannitooli sisaldusega kuni 2 % massist D-glütsitooli sisalduse suhtes 1,06

3824 60 99 - - - muud 1,06

1 Selle koefitsiendi alusel arvutatud tootmistoetused arvutatakse 100 % kuivainesisaldusega invertsuhkru, või vajaduse korral, karamelli kohta. Sellest erineva kuivainesisaldusega invertsuhkru või karamelli tootmistoetus arvutatakse järgmise valemi alusel: (a) × 1,00 x (b) 2 Selle koefitsiendi alusel arvutatud tootmistoetused arvutatakse 100 % kuivainesisaldusega D-glütsitooli (sorbitooli) vesilahuse kohta. Sellest erineva kuivainesisaldusega D-glütsitooli (sorbitooli) vesilahuse tootmistoetus arvutatakse järgmise valemi alusel: (a) × 0,74(b)/0,70, kus: (a) = kõnealune valge suhkru tootmistoetus; (b) = toote kuivainesisaldus massiprotsendina.