<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑301/15</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62015CJ0301</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:878">EU:C:2016:878</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>11</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>11</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20161116">16.11.2016</DATE> – KOHTUASI C‑301/15</P><P>SOULIER JA DOKE</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (kolmas koda)</P><P><DATE ISO="20161116">16. november 2016</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Intellektuaal- ja tööstusomand</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2001/29/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused</KEYWORD><KEYWORD>Artiklid 2 ja 3</KEYWORD><KEYWORD>Reprodutseerimise ja üldsusele edastamise õigused</KEYWORD><KEYWORD>Ulatus</KEYWORD><KEYWORD><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>Kättesaamatud<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/> raamatud, mida ei ole avaldatud või mida enam ei avaldata</KEYWORD><KEYWORD>Liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt teostab kollektiivse esindamise organisatsioon kaubanduses kättesaamatute raamatute digitaalse kasutamise õigust</KEYWORD><KEYWORD>Autori nõusoleku õiguslik eeldus</KEYWORD><KEYWORD>Autorite tegelikku ja isiklikku teavitamist tagava süsteemi puudumine</KEYWORD></INDEX><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑301/15,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Conseil d’État’ (Prantsusmaa kõrgeim halduskohus) <DATE ISO="20150506">6. mai 2015. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20150619">19. juunil 2015</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Marc Soulier,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Sara Doke</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Premier ministre,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Ministre de la Culture et de la Communication,</HT></P></DEFENDANTS><PRESENCE><PRESENCE.INIT>menetluses osalesid:</PRESENCE.INIT><P><HT TYPE="BOLD">Société française des intérêts des auteurs de l’écrit (SOFIA),</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Joëlle Wintrebert jt,</HT></P></PRESENCE></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (kolmas koda),</P><P>koosseisus: koja president L. Bay Larsen, kohtunikud M. Vilaras, J. Malenovský (ettekandja), M. Safjan ja D. Šváby,</P><P>kohtujurist: M. Wathelet,</P><P>kohtusekretär: ametnik V. Tourrès,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikus menetluses ja <DATE ISO="20160511">11. mai 2016. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><?PAGE NO="2"?><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>M. Soulier ja S. Doke, esindaja: advokaat F. Macrez,</P></ITEM><ITEM><P>Société française des intérêts des auteurs de l’écrit (SOFIA), esindajad: advokaadid C. Caron ja C. Fouquet,</P></ITEM><ITEM><P>Prantsusmaa valitsus, esindajad: D. Colas ja D. Segoin,</P></ITEM><ITEM><P>Tšehhi valitsus, esindajad: M. Smolek, D. Hadroušek ja S. Šindelková,</P></ITEM><ITEM><P>Saksamaa valitsus, esindajad: T. Henze, M. Hellmann ja D. Kuon,</P></ITEM><ITEM><P>Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas <HT TYPE="ITALIC">avvocato dello Stato</HT> S. Fiorentino,</P></ITEM><ITEM><P>Poola valitsus, esindajad: B. Majczyna, M. Drwięcki ja M. Nowak,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: J. Hottiaux, J. Samnadda ja T. Scharf,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20160707">7. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20010522">22. mai 2001. aasta</DATE> direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="167" PAGE.FIRST="10" DATE.PUB="2001">EÜT 2001, L 167, lk 10</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 17/01, lk 230) artiklite 2 ja 5 tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud kohtuvaidluses, mille üks pool on Marc Soulier ja Sara Doke ja teine pool Premier ministre (peaminister) ja ministre de la Culture et de la Communication (kultuuri- ja kommunikatsiooniminister) ning mille ese on küsimus, kas on õiguspärane <DATE ISO="20130227">27. veebruari 2013. aasta</DATE> dekreet nr 2013‑182, millega rakendatakse intellektuaalomandi seadustiku artiklid L. 134‑1 – L. 134‑9, ja reguleeritakse kättesaamatute 20. sajandi raamatute digitaalset kasutamist (décret n<HT TYPE="SUP">o</HT> 2013-182, portant application des articles L. 134‑1 à L. 134-9 du code de la propriété intellectuelle et relatif à l’exploitation numérique des livres indisponibles du XX<HT TYPE="SUP">ème</HT> siècle; <HT TYPE="ITALIC">JORF</HT>, <DATE ISO="20130301">1.3.2013</DATE>, lk 3835).</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Rahvusvaheline õigus</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Berni konventsioon</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni (Pariisi <DATE ISO="19710724">24. juuli 1971. aasta</DATE> redaktsioon) <DATE ISO="19790928">28. septembril 1979</DATE> muudetud redaktsiooni (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>Berni konventsioon<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) artikkel 2 näeb oma lõigetes 1 ja 6 muu hulgas ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="002.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Väljend <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>kirjandus- ja kunstiteosed<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> hõlmab igasuguseid tooteid kirjanduse, teaduse või kunsti valdkonnas, sõltumata selle väljendusviisist või ‑vormist, nagu näiteks raamatuid, […].</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><?PAGE NO="3"?><PARAG IDENTIFIER="002.006"><NO.PARAG>6.</NO.PARAG><ALINEA>Käesolevas artiklis nimetatud teoseid kaitstakse kõikides Liitu kuuluvates riikides. Seda kaitset teostatakse autori ja tema õigusjärglaste huvides.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Berni konventsiooni artikli 3 lõigete 1 ja 3 kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="003.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Käesolevas konventsioonis ette nähtud kaitse kehtib:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Liitu kuuluva riigi kodanikeks olevatele autoritele, nende teoste osas, sõltumata sellest, kas teosed on avaldatud või mitte;</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="003.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Väljend <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>avaldatud teosed<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> tähendab teoseid, mis on avaldatud nende autorite nõusolekul, sõltumata koopiate valmistamise viisist, tingimusel et selliste koopiate kättesaadavus vastab üldsuse õigustatud nõudmistele, arvestades teose iseloomu. […]<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Selle konventsiooni artikkel 5 näeb muu hulgas selle lõigetes 1 ja 2 ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="005.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Teose päritolumaast erinevates Liitu kuuluvates riikides on autoritel käesoleva konventsiooni kohaselt kaitstavate teoste osas õigused, mis nende riikide vastavad seadused annavad praegu või tulevikus oma kodanikele, samuti ka käesoleva konventsiooniga spetsiaalselt tagatud õigused.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="005.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Nende õiguste omamine ja teostamine ei sõltu ühestki formaalsusest; nende omamine ja teostamine ei sõltu kaitse olemasolust teose päritolumaal. Järelikult, kõrvuti käesoleva konventsiooni sätetega, reguleerivad kaitse ulatust, aga samuti vahendeid, mis kindlustavad autorile tema õiguste kaitse, eranditult need seadused, mis kehtivad selles riigis, kus kaitset nõutakse.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Selle konventsiooni artikkel 9 näeb muu hulgas selle lõikes 1 ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Käesoleva konventsiooni järgi kaitstavate kirjandus- ja kunstiteoste autoritele kuulub ainuõigus lubada nende teoste reprodutseerimist igal viisil ja igas vormis.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Sama konventsiooni artikli 11<HT TYPE="ITALIC">bis</HT> lõige 1 näeb muu hulgas ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Kirjandus- ja kunstiteoste autoritele kuulub ainuõigus lubada:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>(2)</NO.P><TXT>teose ülekande edastamist üldsusele kaabli kaudu või kordusülekannet, kui edastamist teostab algsest organisatsioonist erinev organisatsioon;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>WIPO autoriõiguse leping</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon (WIPO) võttis <DATE ISO="19961220">20. detsembril 1996</DATE> Genfis vastu WIPO autoriõiguse lepingu (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>WIPO autoriõiguse leping<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>), mis kiideti Euroopa Ühenduse nimel heaks nõukogu <DATE ISO="20000316">16. märtsi 2000. aasta</DATE> otsusega 2000/278/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="089" PAGE.FIRST="6" DATE.PUB="2000">EÜT 2000, L 89, lk 6</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 11/33, lk 208).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>WIPO autoriõiguse lepingu artikli 1 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Suhe Berni konventsiooniga<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> lõike 4 sõnastuse kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>Lepinguosalised järgivad Berni konventsiooni liite artikleid 1–21.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Direktiivi 2001/29 põhjendused 9, 15 ja 32 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>(9)</NO.P><TXT>Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste ühtlustamise aluseks peab olema kõrgetasemeline kaitse, sest nimetatud õigused on olulised intellektuaalse loomingu seisukohalt. Nende kaitse aitab tagada loovuse säilimise ja arengu autorite, esitajate, tootjate, tarbijate, kultuuri, tööstuse ja laiema üldsuse huvides. Intellektuaalomand on seetõttu tunnistatud omandi lahutamatuks osaks.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(15)</NO.P><TXT>Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) egiidi all 1996. aasta detsembris peetud diplomaatiline konverents lõppes kahe uue lepingu, WIPO autoriõiguse lepingu ning WIPO esituse ja fonogrammide lepingu vastuvõtmisega, mis käsitlevad vastavalt autorite ning esitajate ja fonogrammitootjate kaitset. Nimetatud lepingud tugevdavad oluliselt autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste rahvusvahelist kaitset, muu hulgas nn digitaalse tegevuskava kaudu, ning parandavad ülemaailmse piraatlusevastase võitluse vahendeid. [Euroopa Liit] ja enamik liikmesriike on lepingutele juba alla kirjutanud ning [liit] ja liikmesriigid korraldavad lepingute ratifitseerimist. Ka käesoleva direktiivi eesmärk on täita mitmeid uusi rahvusvahelisi kohustusi.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(32)</NO.P><TXT>Käesoleva direktiiviga nähakse ette ammendav loetelu eranditest ja piirangutest reprodutseerimisõiguse ja üldsusele edastamise õigusega. Mõningaid erandeid kohaldatakse vajaduse korral üksnes reprodutseerimisõiguse suhtes. Nimetatud loetelus on asjakohaselt arvesse võetud ka liikmesriikide õigustavasid, püüdes samal ajal tagada siseturu toimimise. Liikmesriigid peaksid neid erandeid ja piiranguid kohaldama ühtsel viisil, hinnates neid uuesti tulevikus, kui vaadatakse läbi rakendusakte.<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></TXT></NP></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Direktiivi 2001/29 artiklis 2 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>Reprodutseerimisõigus<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Liikmesriigid näevad ette, et ainuõigus lubada või keelata otsest või kaudset ajutist või alalist reprodutseerimist mis tahes viisil või vormis, osaliselt või täielikult, on:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>autoritel nende teoste osas;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikli 3 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>Õigus teoseid üldsusele edastada ja muid objekte üldsusele kättesaadavaks teha<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>Liikmesriigid näevad ette, et autoritel on ainuõigus lubada või keelata oma teoste edastamist üldsusele kaabel‑ või kaablita sidevahendite kaudu, sh nende teoste sellisel viisil kättesaadavaks tegemist, et isik pääseb neile ligi enda valitud kohas ja enda valitud ajal.<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikli 5 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>Erandid ja piirangud<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> lõigetes 2 ja 3 on muu hulgas sätestatud, et liikmesriigid võivad sama direktiivi artiklites 2 ja 3 sätestatud reprodutseerimisõiguse ja üldsusele edastamise õiguse puhul näha ette erinevaid erandeid ja piiranguid selles sättes loetletud juhtudel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="5"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Prantsuse õigus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P><HT TYPE="BOLD">14</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Prantsusmaa <DATE ISO="20120301">1. märtsi 2012. aasta</DATE> seadus nr 2012-287 kättesaamatute 20. sajandi raamatute digitaalse kasutamise kohta (loi n<HT TYPE="SUP">o</HT> 2012‑287, relative à l’exploitation numérique des livres indisponibles du XX<HT TYPE="SUP">ème</HT> siècle; <HT TYPE="ITALIC">JORF</HT>, <DATE ISO="20120302">2.3.2012</DATE>, lk 3986) lisas intellektuaalomandi seadustiku (code de la propriété intellectuelle) esimese osa I raamatu III jaotisse, mis käsitleb autoriõigusega seotud õiguste kasutamist, IV peatüki <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>Erisätted kättesaamatute raamatute digitaalse kasutamise kohta<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>, mis koosneb selle seadustiku artiklitest L. 134‑1 – L. 134‑9. Osa artikleid on hiljem kas muudetud või kehtetuks tunnistatud <DATE ISO="20150220">20. veebruari 2015. aasta</DATE> seadusega nr 2015-195, mis käsitleb erinevaid sätteid Euroopa Liidu õigusega kohandamiseks kirjandus- ja kunstiteoste omandi ning kultuuripärandi valdkondades (loi n<HT TYPE="SUP">o</HT>2015‑195, portant diverses dispositions d’adaptation au droit de l’Union européenne dans les domaines de la propriété littéraire et artistique et du patrimoine culturel; <HT TYPE="ITALIC">JORF</HT>, <DATE ISO="20150222">22.2.2015</DATE>, lk 3294).</HT></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Intellektuaalomandi seadustiku artiklid L. 134-1 – L. 134-9 nende kahe seadusega ette nähtud redaktsioonis on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ARTICLE IDENTIFIER="134A"><TI.ART><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>Artikkel L. 134-1</TI.ART><ALINEA>Käesoleva peatüki tähenduses kättesaamatu raamat on Prantsusmaal enne <DATE ISO="20010101">1. jaanuari 2001</DATE> avaldatud raamat, mida kirjastajad enam kaubanduseesmärkidel ei levita ja mida ei ole praegu avaldatud trükitult või elektrooniliselt.</ALINEA></ARTICLE><ARTICLE IDENTIFIER="134B"><TI.ART>Artikkel L. 134-2</TI.ART><ALINEA>Luuakse avalik andmebaas, millele interneti teel üldsusele edastamise teenus annab vaba ja tasuta juurdepääsu ning kuhu on kantud kättesaamatud raamatud. Bibliothèque nationale de France (Prantsuse Rahvusraamatukogu) tagab selle rakendamise, uuendamise ja artiklites L. 134-4, L. 134-5 ja L. 134-6 ette nähtud kannete tegemise.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></ARTICLE><ARTICLE IDENTIFIER="134C"><TI.ART>Artikkel L. 134-3</TI.ART><ALINEA>I. Kui raamat on artiklis L. 134-2 nimetatud andmebaasis olnud üle kuue kuu, teostab tasude sissenõudmise ja jagamise ülesannetega esindusorganisatsioon, mis on reguleeritud käesoleva osa III raamatu II jaotise kohaselt ja mis on saanud kultuuriministrilt vastava volituse, õigust lubada selle digitaalsel kujul reprodutseerimist ja esitamist.</ALINEA><ALINEA>Raamatu digitaalsel kujul reprodutseerimist ja esitamist lubatakse tasu eest, ainuõiguseta ja viieaastase pikendatava tähtajaga, välja arvatud artikli L. 134-5 kolmandas lõigus ette nähtud juhul.</ALINEA><ALINEA>II. Volitatud esindusorganisatsioonidel on kohtumenetlusõigus- ja teovõime nende hallatavate õiguste kaitsmiseks.</ALINEA><ALINEA><P>III. I osas ette nähtud volituse andmisel võetakse arvesse järgmisi tegureid:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P>2°</NO.P><TXT>autorite ja kirjastajate võrdne esindatus organisatsiooni liikmete seas ja juhtorganites;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><?PAGE NO="6"?><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P>5°</NO.P><TXT>saadud summade jagamiseeskirjad näevad ette saadud summade võrdse jagamise õiguste omajate vahel, olenemata sellest, kas nad on kirjastuslepingu osalised või mitte. Raamatu autori(te) saadud summa ei saa olla kirjastaja saadud summast väiksem;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>6°</NO.P><TXT>tõendusvahendid, mida esindusorganisatsioon kavatseb rakendada selleks, et tuvastada ja leida üles õiguste omajad saadud summade jagamiseks;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P></ALINEA></ARTICLE><ARTICLE IDENTIFIER="134D"><TI.ART>Artikkel L. 134-4</TI.ART><ALINEA>I. Kättesaamatu raamatu autor või kirjastaja, kellel on selle raamatu trükitud kujul reprodutseerimise õigus, võib esitada vastulause artikli L. 134‑3 I osa esimeses lõigus nimetatud loa andmise õiguse kasutamisele tasude sissenõudmise ja jagamise ülesannetega esindusorganisatsiooni poolt. Sellest vastulausest tuleb kirjalikult teatada artikli L. 134‑2 esimeses lõigus nimetatud organisatsioonile hiljemalt kuus kuud pärast kõnealuse raamatu kandmist samas lõigus nimetatud andmebaasi.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></ARTICLE><ARTICLE IDENTIFIER="134E"><TI.ART>Artikkel L. 134-5</TI.ART><ALINEA>Kui autor või kirjastaja ei ole artikli L. 134-4 I osas ette nähtud tähtaja möödudes vastulausest teatanud, pakub tasude sissenõudmise ja jagamise ülesannetega esindusorganisatsioon kättesaamatu raamatu digitaalsel kujul reprodutseerimise ja esitamise luba kirjastajale, kellel on selle raamatu trükitud kujul reprodutseerimise õigus.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA><ALINEA>Esimeses lõigus nimetatud kasutusloa annab tasude sissenõudmise ja jagamise ülesannetega esindusorganisatsioon ainuõigusena kümneaastase tähtajaga, mis on vaikimisi pikendatav.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA><ALINEA>Kui […] esimeses lõigus nimetatud pakkumist vastu ei võeta […], annab tasude sissenõudmise ja jagamise ülesannetega esindusorganisatsioon raamatu digitaalsel kujul reprodutseerimiseks ja esitamiseks loa artikli L. 134‑3 I osa teises lõigus ette nähtud tingimustel.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></ARTICLE><ARTICLE IDENTIFIER="134F"><TI.ART>Artikkel L. 134-6</TI.ART><ALINEA>Autor ja kirjastaja, kellel on kättesaamatu raamatu trükitud kujul reprodutseerimise õigus, võivad artiklis L. 134‑3 nimetatud tasude sissenõudmise ja jagamise ülesannetega esindusorganisatsioonile igal ajal ühiselt teatada oma otsusest võtta temalt tagasi õigus lubada selle raamatu digitaalsel kujul reprodutseerimist ja esitamist.</ALINEA><ALINEA>Kättesaamatu raamatu autor võib igal ajal otsustada võtta artiklis L. 134-3 nimetatud tasude sissenõudmise ja jagamise ülesannetega esindusorganisatsioonilt tagasi õigus raamatu digitaalsel kujul reprodutseerimise ja esitamise lubamiseks, kui ta tõendab, et ta on selles artiklis L. 134‑3 määratletud õiguste ainus omaja. Ta teatab sellest otsusest organisatsioonile.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></ARTICLE><?PAGE NO="7"?><ARTICLE IDENTIFIER="134G"><TI.ART>Artikkel L. 134-7</TI.ART><ALINEA>Käesoleva peatüki kohaldamise eeskirjad, eelkõige artiklis L. 134-2 ette nähtud andmebaasile juurdepääsu eeskirjad, kogutud andmete laad ja vorming ning kõige sobivamad teatavaks tegemise meetmed õiguste omajate kõige parema teavitamise tagamiseks, tasude sissenõudmise ja jagamise ülesannetega esindusorganisatsioonide artiklis L. 134‑3 ette nähtud volituse andmise ja tagasivõtmise tingimused, on täpsustatud Conseil d’État’ (Prantsusmaa kõrgeim halduskohus) dekreediga.</ALINEA></ARTICLE><ARTICLE IDENTIFIER="134I"><TI.ART>Artikkel L. 134-9</TI.ART><ALINEA>Kättesaamatute raamatute kasutamise eest saadud summasid, mida ei saanud jagada, kuna nende summade saajaid ei suudetud tuvastada või üles leida enne artikli L. 321‑1 viimases lõigus ette nähtud tähtaja möödumist, kasutavad artiklis L. 134‑3 nimetatud volitatud esindusorganisatsioonid erandina artikli L. 321‑9 kolme esimese lõigu sätetest loomingulise tegevuse toetamiseks, kirjutavate autorite koolitamistegevuseks ja lugemise edendamise tegevuseks, mida teostavad raamatukogud.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/></ALINEA></ARTICLE></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Intellektuaalomandi seadustiku artiklite L. 134-1 – L. 134-9 kohaldamise eeskirju on vastavalt selle seadustiku artiklile L. 134-7 hiljem täpsustatud dekreediga nr 2013‑182, millega lisati nimetatud seadustikku muu hulgas artikkel R. 134‑11, mis on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>Artiklis L. 134-7 nimetatud teatavaks tegemise meetmed hõlmavad teabekampaaniat, mis viiakse läbi kulutuuriministri algatusel koostöös tasude sissenõudmise ja jagamise ülesannetega esindusorganisatsioonide ning raamatusektori kutseorganisatsioonidega.</ALINEA><ALINEA>See kampaania hõlmab interneti teel üldsusele edastamise teenuse kasutamise korra tutvustamist, e-posti süsteemi, riiklikus ajakirjanduses reklaamtrükiste avaldamist ja teavet pakkuvatel veebilehtedel reklaamribade kuvamist.</ALINEA><ALINEA>Teabekampaania algab artikli R. 134-1 esimeses lõigus määratud kuupäeval ja kestab kuus kuud.<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Intellektuaalomandi seadustiku kohaselt on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>kättesaamatu raamat<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> Prantsusmaal enne <DATE ISO="20010101">1. jaanuari 2001</DATE> avaldatud raamat, mida kaubanduslikel eesmärkidel enam ei levitata ega avaldata trükitult või elektrooniliselt. Nimetatud seadustiku artiklitega L. 134‑1 – L.134‑9 on kehtestatud kord, mille eesmärk on selliste raamatute uuesti kättesaadavaks tegemine nende digitaalsel kujul kaubanduslikku kasutamist korraldades. Dekreediga nr 2013‑182 on täpsustatud nende sätete kohaldamise eeskirjad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>M. Soulier ja S. Doke, kes on kirjandusteoste autorid, esitasid <DATE ISO="20130502">2. mail 2013</DATE> Conseil d’État’ (Prantsusmaa kõrgeim halduskohus) kantseleis registreeritud kaebuse, millega nad palusid dekreedi nr 2013‑182 tühistada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Oma nõudeid põhjendasid nad sellega, et intellektuaalomandi seadustiku artiklitega L. 134‑1 – L. 134‑9 on kehtestatud erand või piirang direktiivi 2001/29 artikli 2 punktis a ette nähtud teose reprodutseerimise ainuõigusele ja et see erand või piirang ei kuulu direktiivi artiklis 5 esitatud ammendavasse loetelusse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Syndicat des écrivains de langue française (prantsuskeelsete kirjanike ametiühing, SELF), ühing Autour des auteurs ja 35 füüsilist isikut astusid hiljem põhikohtuasja menetlusse M. Soulier’ ja S. Doke’i nõuete toetuseks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Peaminister ning kultuuri- ja kommunikatsiooniminister palusid oma vastustes need nõuded rahuldamata jätta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Hiljem astus menetlusse SOFIA, kes palus samuti need nõuded rahuldamata jätta. SOFIA tutvustab end kui autorite ja kirjastajate võrdse esindatusega organisatsiooni, kelle ülesanne on hallata kättesaamatute raamatute digitaalsel kujul reprodutseerimise ja esitamise õigusi, üldsusele laenutamise õigust ning kirjandusteoste isiklikuks tarbeks digitaalse reprodutseerimise tasu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Pärast seda, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus oli tagasi lükanud kõik M. Soulier’ ja S. Doke’i väited, mis põhinesid muudel õiguslikel alustel kui direktiivi 2001/29 artiklid 2 ja 5, alustas eelotsusetaotluse esitanud kohus nimetatud artiklitega seotud väidete läbivaatamist, võttes kohe seisukoha, et selle vaidlusküsimuse lahendamine sõltub nimetatud artiklitele antavast tõlgendusest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Neist kaalutlustest lähtudes otsustas Conseil d’État (Prantsusmaa kõrgeim halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>Kas direktiivi 2001/29 [artiklitega 2 ja 5] on vastuolus, kui niisugused õigusnormid nagu need, [mis on kehtestatud intellektuaalomandi seadustiku artiklitega L. 134‑1 – L. 134‑9], annavad tasude sissenõudmise ja jagamise ülesannetega volitatud esindusorganisatsioonidele õiguse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>kättesaamatute raamatute<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> digitaalsel kujul reprodutseerimise ja esitamise lubade väljastamiseks, võimaldades samas nende raamatute autoritel või õiguste omajatel esitada selle õiguse teostamisele vastulause või see lõpetada tingimustel, mis on määratletud nendes õigusnormides?<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuse analüüs</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Sissejuhatavad märkused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Esiteks olgu märgitud, et vaidlust ei ole küsimuses, et põhikohtuasjas käsitletavad liikmesriigi õigusnormid ei puuduta üksnes õigust väljastada lubasid kättesaamatute raamatute digitaalsel kujul reprodutseerimiseks direktiivi 2001/29 artikli 2 punkti a tähenduses, vaid ka raamatu digitaalsel kujul esitamise lubade väljastamise õigust, ja selles, et selline esitamine kujutab endast <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>üldsusele edastamist<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> selle direktiivi artikli 3 lõike 1 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Teiseks ei kuulu kõnealused õigusnormid ühegi erandi ega piirangu kohaldamisalasse, mida liikmesriigid võivad direktiivi 2001/29 artikli 5 alusel selle direktiivi artikli 2 punktis a ja artikli 3 lõikes 1 sätestatud reprodutseerimise ja üldsusele edastamise õigusest teha või selle suhtes ette näha. Samas on selle direktiiviga lubatud erandite ja piirangute loetelu ammendav, nagu ilmneb nimetatud direktiivi põhjendusest 32.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Seetõttu ei tundu direktiivi 2001/29 artikkel 5 olevat põhikohtuasja lahendamisel asjakohane.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Neist kaalutlustest lähtudes tuleb tõdeda, et eelotsusetaotluse esitanud kohus palub oma küsimusega sisuliselt selgitada, kas direktiivi 2001/29 artikli 2 punkti a ja artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus, kui liikmesriigi sellised õigusnormid, nagu käsitletakse põhikohtuasjas, annavad autoritasude sissenõudmise ja jagamise ülesannetega volitatud esindusorganisatsioonile õiguse kättesaamatute raamatute digitaalsel kujul reprodutseerimise ja üldsusele edastamise lubade väljastamiseks, võimaldades samas nende raamatute autoritel või õiguste omajatel esitada selle õiguse teostamisele vastulause või see lõpetada tingimustel, mis on kindlaks määratud nendes õigusnormides.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="9"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu vastus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Direktiivi 2001/29 artikli 2 punktis a ja artikli 3 lõikes 1 on vastavalt sätestatud, et liikmesriigid annavad autoritele ainuõiguse lubada või keelata nende teoste otsest või kaudset reprodutseerimist mis tahes viisil või vormis ning ainuõiguse lubada või keelata oma teoste edastamist üldsusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Selles osas olgu kõigepealt märgitud, et nende sätetega autoritele antud kaitset tuleb pidada laiaulatuslikuks (kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20090716">16.7.2009</DATE>, <NAME.CASE>Infopaq International</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑5/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:465">EU:C:2009:465</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20111201">1.12.2011</DATE>, <NAME.CASE>Painer</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑145/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:798">EU:C:2011:798</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0096">96</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Sellest tulenevalt tuleb seda kaitset mõista eelkõige nii, et see ei piira direktiivi 2001/29 artikli 2 punktiga a ja artikli 3 lõikega 1 tagatud õiguste omamist, vaid hõlmab ka nende õiguste kasutamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Selline tõlgendus on kooskõlas Berni konventsiooni artiklitega 1–21, mida liit peab järgima WIPO autoriõiguse lepingu, mille osaline liit on, artikli 1 lõike 4 alusel, ning mille täitmine on muu hulgas ka direktiivi 2001/29 eesmärk, nagu ilmneb selle põhjendusest 15. Nimelt nähtub selle konventsiooni artikli 5 lõikest 2, et sellega autoritele tagatud kaitse hõlmab konventsiooni artikli 9 lõikes 1 ja artikli 11<HT TYPE="ITALIC">bis</HT> lõikes 1 ette nähtud reprodutseerimise ja üldsusele edastamise õiguste – mis vastavad direktiiviga 2001/29 kaitstud õigustele – omamist ja kasutamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Seejärel on oluline rõhutada, et direktiivi 2001/29 artikli 2 punktiga a ja artikli 3 lõikega 1 autoritele tagatud õigused on oma sisult ennetavad selles mõttes, et kõik kolmanda isiku tehtavad teose reprodutseerimise ja üldsusele edastamise toimingud vajavad selle autori eelnevat luba (vt seoses reprodutseerimise õigusega kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20090716">16.7.2009</DATE>, <NAME.CASE>Infopaq International</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑5/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:465">EU:C:2009:465</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20111004">4.10.2011</DATE>, <NAME.CASE>Football Association Premier League jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑403/08 ja C‑429/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:631">EU:C:2011:631</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0162">162</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja seoses üldsusele edastamise õigusega vt kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120315">15.3.2012</DATE>, <NAME.CASE>SCF Consorzio Fonografici</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑135/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:140">EU:C:2012:140</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0075">75</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140213">13.2.2014</DATE>, <NAME.CASE>Svensson jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑466/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:76">EU:C:2014:76</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Sellest tuleneb, et kui direktiivi 2001/29 artiklis 5 ammendavalt ette nähtud eranditest ja piirangutest ei tulene teisiti, siis tuleb teose mis tahes kasutamist kolmanda isiku poolt ilma sellise eelneva nõusolekuta pidada selle teose autori õigusi kahjustavaks (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140327">27.3.2014</DATE>, <NAME.CASE>UPC Telekabel Wien</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑314/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:192">EU:C:2014:192</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Direktiivi 2001/29 artikli 2 punktis a ja artikli 3 lõikes 1 ei ole sellegipoolest täpsustatud, mil viisil peab autori eelnev nõusolek olema väljendatud, mistõttu ei saa nimetatud sätteid tõlgendada nii, et need nõuavad, et selline nõusolek peab tingimata olema otseselt väljendatud. Pigem tuleb hoopis lähtuda sellest, et need sätted võimaldavad seda väljendada ka kaudselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Nimelt asus Euroopa Kohus kohtuasjas, milles talle esitati küsimus seoses mõistega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>uus üldsus<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>, seisukohale, et juhul kui autor on andnud eelnevalt, selgesõnaliselt ja tingimusteta loa avaldada oma artikleid ajakirjandusväljaande veebisaidil, kasutamata samal ajal tehnilisi vahendeid, mis piiraksid tema teostele juurdepääsu teiste veebisaitide kaudu, siis võib lähtuda sellest, et see autor on lubanud neid teoseid edastada kõigile veebikasutajatele (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140213">13.2.2014</DATE>, <NAME.CASE>Svensson jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑466/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:76">EU:C:2014:76</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Sellegipoolest eeldab autorite kõrgetasemelise kaitse eesmärk, millele on viidatud direktiivi 2001/29 põhjenduses 9, et tingimused, mille korral võib lähtuda vaikimisi nõusolekust, peavad olema rangelt määratletud, et ei kahjustataks autori eelneva nõusoleku põhimõtte enda ulatust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Eelkõige tuleb iga autorit tegelikult teavitada tema teose tulevasest kasutamisest kolmanda isiku poolt ja sellest, mil viisil ta saab seda soovi korral takistada.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Nimelt ei saa autor siis, kui teda sellisest tulevasest kasutamisest tegelikult eelnevalt ei teavitata, võtta selle kohta seisukohta ja seega seda vajaduse korral keelata, mistõttu jääb tema vaikimisi nõusoleku olemasolu puhtalt oletuslikuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Seega, kui puuduvad tagatised, mis garanteerivad autorite tegeliku teavitamise nende teoste kavandatavast kasutamisest ja selle keelamise võimalustest, siis on neil <HT TYPE="ITALIC">de facto</HT> võimatu võtta sellise kasutamise kohta mis tahes seisukohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Seoses põhikohtuasjas käsitletavate liikmesriigi õigusnormidega olgu märgitud, et nendega antakse volitatud esindusorganisatsioonile õigus väljastada kättesaamatute raamatute digitaalse kasutamise lubasid, võimaldades samas nende raamatute autoritel eelnevalt esitada selle suhtes vastulause kuue kuu jooksul alates kõnesolevate raamatute kandmisest selleks loodud andmebaasi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Nende õigusnormidega kõigi asjaomaste raamatute õiguste omajate ja eelkõige autorite jaoks kehtestatud vaidlustamisõiguse rakendamine toob niisiis kaasa nende teoste kasutamise keelamise, samas kui asjaomase autori poolt määratud tähtaja jooksul vastulause esitamata jätmist võib direktiivi 2001/29 artikli 2 punkti a ja artikli 3 lõiget 1 silmas pidades hinnata kui sellise kasutamisega vaikimisi nõusolemist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlusest ei ilmne siiski, et kõnealused õigusnormid sisaldaksid süsteemi, mis tagab autorite tegeliku ja isikliku teavitamise. Seega ei ole välistatud, et mõni puudutatud autor ei saaks tegelikult isegi oma teoste kavandatavast kasutamisest teada, ja seega ei oleks neil võimalik võtta selle suhtes kas jaatavat või eitavat seisukohta. Neil kaalutlustel ei saa lihtsalt autori vastulause puudumist käsitada sellise kasutamisega vaikimisi nõustumisena.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>See kehtib seda enam, et kõnealused õigusnormid käsitlevad raamatuid, mis on küll minevikus avaldatud ja mida on kaubanduslikel eesmärkidel levitatud, kuid nüüd enam mitte. Niisugused erilised asjaolud takistavad mõistlikult võttes eeldamast, et autoripoolse vastulause puudumisel on kõik selliste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>unustatud<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> raamatute autorid oma teoste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>ülesäratamisega<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> siiski nõus, silmas pidades nende kaubanduslikku kasutamist digitaalsel kujul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Direktiiviga 2001/29 ei ole siiski vastolus, et selliste liikmesriigi õigusnormide eesmärk, nagu käsitletakse põhikohtuasjas, on kättesaamatute raamatute digitaalne kasutamine tarbijate ja kogu ühiskonna kultuurilistes huvides. Sellegipoolest ei saa selle eesmärgi ja huvi järgimisega põhjendada nimetatud direktiiviga autoritele tagatud kaitsest sellise erandi tegemist, mida liidu õiguslooja ei ole ette näinud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Lõpuks tuleb märkida, et sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu käsitletakse põhikohtuasjas, võimaldavad autoritel lõpetada nende teoste digitaalsel kujul kaubandusliku kasutamise, tegutsedes kokkuleppel nende teoste trükitud kujul kirjastajatega või üksi, kuid sellisel juhul siiski tingimusel, et nad tõendavad, et nende teoste õigused kuuluvad ainult neile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Selles osas olgu kõigepealt meenutatud, et direktiivi 2001/29 artikli 2 punktis a ja artikli 3 lõikes 1 ette nähtud reprodutseerimise ja üldsusele edastamise õiguste eksklusiivsest olemusest tuleneb, et selle direktiiviga on ainult autorile antud algusest peale õigus oma teost kasutada (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120209">9.2.2012</DATE>, <NAME.CASE>Luksan</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑277/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:65">EU:C:2012:65</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Sellest tuleneb, et kuigi direktiiv 2001/29 ei keela liikmesriikidel anda ka sellistele kolmandatele isikutele nagu kirjastajad teatud õigusi või hüvitisi, võib see toimuda üksnes tingimusel, et need õigused ja hüvitised ei kahjusta õigusi, mis kõnealuse direktiiviga on antud ainult autoritele (vt selle kohta kohtuotsus <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20151112">12.11.2015</DATE>, <NAME.CASE>Hewlett-Packard Belgium</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑572/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:750">EU:C:2015:750</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et kui teose autor otsustab selliste õigusnormide rakendamise raames, nagu käsitletakse põhikohtuasjas, keelata oma teose tulevane kasutamine digitaalsel kujul, siis peab seda õigust saama kasutada, ilma et see teatud juhtudel sõltuks muude isikute ühisest tahtest kui need, kellele see autor on eelnevalt lubanud oma teost digitaalselt kasutada, ja seega sellise kirjastaja nõusolekust, kellel on muidu üksnes kõnealuse teose trükitud kujul kasutamise õigused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Teiseks tuleneb Berni konventsiooni artikli 5 lõikest 2, mis on liidule siduv käesoleva kohtuotsuse punktis 32 esitatud põhjustel, et selle konventsiooniga autoritele antud reprodutseerimise ja üldsusele edastamise õiguste – mis vastavad direktiivi 2001/29 artikli 2 punktis a ja artikli 3 lõikes 1 ette nähtud õigustele – omamine ja kasutamine ei või olla seotud ühegi vorminõudega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Sellest tuleneb muu hulgas, et selliste õigusnormide raames, nagu käsitletakse põhikohtuasjas, peab teose autor saama lõpetada selle, et kolmandad isikud teostavad neile selle teose suhtes kuuluvaid digitaalsel kujul kasutamise õigusi, ja keelata neil nii igasugune nimetatud kujul kasutamine tulevikus, ilma et see võiks teatud juhtudel olla eelnevalt seotud vorminõudega, mis seisneb tõendamises, et ka muudele isikutele ei kuulu nende teoste suhtes muid õigusi, nagu teose trükitud kujul kasutamise õigused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Neist kaalutlustest lähtudes tuleb esitatud küsimusele vastata, et direktiivi 2001/29 artikli 2 punkti a ja artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus, kui liikmesriigi selliste õigusnormidega, nagu käsitletakse põhikohtuasjas, antakse autoritasude sissenõudmise ja jagamise ülesannetega volitatud esindusorganisatsioonile õigus väljastada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>kättesaamatute<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> raamatute – see tähendab Prantsusmaal enne <DATE ISO="20010101">1. jaanuari 2001</DATE> avaldatud raamatute, mida kaubanduslikel eesmärkidel enam ei levitata ega avaldata avaldatud trükitult või digitaalsel kujul – digitaalsel kujul reprodutseerimise ja üldsusele edastamise lubasid, võimaldades samas nende raamatute autoritel või õiguste omajatel esitada selle õiguse teostamisele vastulause või see lõpetada tingimustel, mis on kindlaks määratud nendes õigusnormides.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:</INTRO><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20010522">22. mai 2001. aasta</DATE> direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas artikli 2 punkti a ja artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus, kui liikmesriigi selliste õigusnormidega, nagu käsitletakse põhikohtuasjas, antakse autoritasude sissenõudmise ja jagamise ülesannetega volitatud esindusorganisatsioonile õigus väljastada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>kättesaamatute<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> raamatute – see tähendab Prantsusmaal enne <DATE ISO="20010101">1. jaanuari 2001</DATE> avaldatud raamatute, mida kaubanduslikel eesmärkidel enam ei levitata ega avaldata trükitult või digitaalsel kujul – digitaalsel kujul reprodutseerimise ja üldsusele edastamise lubasid, võimaldades samas nende raamatute autoritel või õiguste omajatel esitada selle õiguse teostamisele vastulause või see lõpetada tingimustel, mis on kindlaks määratud nendes õigusnormides.</HT></P></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>