(1)

30. aprillil 2024 jõustus ELi reformitud majandusjuhtimise raamistik. ELi reformitud majandusjuhtimise raamistiku põhielemendid on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta (1), muudetud määrus (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kohta (2) ja muudetud nõukogu direktiiv 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku kohta (3). Raamistiku eesmärk on edendada reformide ja investeeringute kaudu usaldusväärset ja jätkusuutlikku riigi rahandust ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu ja vastupanuvõimet ning vältida valitsemissektori ülemäärast eelarvepuudujääki. Samuti edendatakse sellega riikide isevastutust ja keskendutakse rohkem keskpikale perspektiivile, koos nõuete tõhusama ja sidusama täitmisega.

(2)

Uue majandusjuhtimise raamistiku keskne element on riiklikud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad, mille liikmesriigid esitavad nõukogule ja komisjonile. Kavadel peab olema kaks eesmärki: i) tagada, et muu hulgas kohandamisperioodi lõpuks on valitsemissektori võlg usutavalt langustrendis või püsib mõistlikul tasemel ning et valitsemissektori eelarvepuudujääk tuuakse keskpikas perspektiivis allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst ja hoitakse allpool seda taset, ning ii) tagada, et viiakse ellu reformid ja investeeringud, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme ja järgitakse ELi ühiseid prioriteete. Selleks tuleb igas kavas esitada keskpika perioodi kohustus seoses netokulude (4) kavaga, millega sisuliselt kehtestatakse eelarvepiirang kava kehtivusajaks, mis on (sõltuvalt liikmesriigi tavapärasest seadusandlikust tsüklist) neli või viis aastat. Lisaks tuleb kavas selgitada, kuidas liikmesriik tagab, et viiakse ellu reformid ja investeeringud, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames, eelkõige riigipõhistes soovitustes (sealhulgas asjakohasel juhul makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusega seotud soovitustes) kindlaks tehtud peamisi probleeme, ja kuidas liikmesriik järgib liidu ühiseid prioriteete. Eelarve kohandamise perioodi pikkus on neli aastat, mida võib pikendada kuni kolme aasta võrra, kui liikmesriik kohustub ellu viima asjakohased reformid ja investeeringud, mis vastavad määruses (EL) 2024/1263 sätestatud kriteeriumidele.

(3)

Pärast kava esitamist hindab komisjon, kas kava vastab määruse (EL) 2024/1263 nõuetele.

(4)

Komisjoni soovituse alusel võtab nõukogu vastu soovituse, milles sätestatakse asjaomase liikmesriigi netokulude kava ja asjakohasel juhul kiidetakse heaks eelarve kohandamise perioodi pikendamise aluseks olevad reformi- ja investeerimiskohustused.

(5)

10. oktoobril 2024 esitas Soome nõukogule ja komisjonile oma riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava. Kava esitati pärast määruse (EL) 2024/1263 artiklis 36 sätestatud tähtaja pikendamist, milles lepiti komisjoniga kokku.

(6)

Riiklike keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade esitamisega tipneva dialoogi raamistamiseks edastas komisjon 21. juunil 2024 kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 9 Soomele võrdlustrajektoori (5). Komisjon avaldas võrdlustrajektoori 10. oktoobril 2024 (6). Võrdlustrajektoor on riskipõhine ja tagab, et valitsemissektori võlg on eelarve kohandamise perioodi lõpuks ja täiendavate eelarvemeetmete puudumisel pärast kohandamisperioodi usutavalt langustrendis või püsib keskpikal perioodil mõistlikul tasemel ning et valitsemissektori eelarvepuudujääk viiakse kohandamisperioodil alla 3 % SKPst ja see püsib keskpikal perioodil allpool seda kontrollväärtust. Keskpikk periood on määratletud kui kümneaastane periood pärast kohandamisperioodi lõppu. Vastavalt määruse (EL) 2024/1263 artiklitele 7 ja 8 on võrdlustrajektoor kooskõlas ka võla jätkusuutlikkuse kaitsemeetme ja eelarvepuudujäägi turvavaru kaitsemeetmega. Soome võrdlustrajektooriga nähakse ette, et komisjoni eelduste põhjal, mis olid 2024. aasta juunis esitatud eelnevate suuniste aluseks, ja eeldades seitsmeaastast kohandamisperioodi, ei tohiks netokulude kasv ületada tabelis 1 esitatud väärtusi. See vastab netokulude keskmisele kasvule 1,5 % kohandamisperioodil (2025–2031) ja netokulude keskmisele kasvule 1,5 % kavaga hõlmatud perioodil (2025–2028).

Tabel 1. Võrdlustrajektoor, mille komisjon esitas Soomele 21. juunil 2024

(7)

Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 12 pidasid Soome ja komisjon 2024. aasta juunist kuni septembrini tehnilist dialoogi. Dialoogi keskseks teemaks oli Soome kavandatud netokulude kava ja selle aluseks olevad eeldused kavandatud reformi- ja investeerimiskohustustele, et toetada kohandamisperioodi pikendamist, sealhulgas reformid ja investeeringud (nt sotsiaalkindlustuse põhjalik reform, mis hõlmab üldist sotsiaalkindlustushüvitist, ning sotsiaalabi põhjalik reform), samuti selliste reformide ja investeeringute kavandatud elluviimine, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme ja järgitakse liidu ühiseid prioriteete õiglase rohe- ja digipöörde, sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime, energiajulgeoleku ja kaitsevõime ülesehitamise vallas.

(8)

2024. aasta oktoobris teatas Soome kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 11 lõikega 3 ja artikli 36 lõike 1 punktiga c oma kavas esitatud teabe kohaselt, et on pidanud konsultatsioone kodanikuühiskonnaga (sealhulgas nt sotsiaalpartnerid ja piirkondlik omavalitsus) ning Soome majandusnõukoguga (7). Soome kavas esitatud teabe kohaselt arutati kava majandusnõukogus 2. oktoobril 2024. Kodanikuühiskond kutsuti avalikule arutelule 3. oktoobril 2024.

(9)

Kava arutati riigi parlamendis 2. oktoobril 2024.

(10)

10. oktoobril 2024 esitas Soome 2025. aasta eelarvekava. Komisjon võttis eelarvekava kohta vastu arvamuse 26. novembril 2024 (8).

(11)

21. oktoobril 2024 esitas nõukogu Euroopa poolaasta raames Soomele riigipõhised soovitused (9).

(12)

Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 16 hindas komisjon kava järgmiselt.

(13)

Soome majandustegevus vähenes 2023. aastal 1,2 %, kuna tarbijahindade ja intressimäärade tõus mõjutas tarbimist ja investeeringuid, eelkõige ehitussektoris. Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks majandus 2024. aastal kahanema 0,3 %, mis on tingitud tarbimise seisakust ja investeeringute vähenemisest aasta esimeses pooles. 2025. aastal peaks reaalne SKP kasvama 1,5 %, kuna eratarbimine ja investeeringud peaksid tänu reaalpalga kasvule ja väiksematele rahastamiskuludele taastuma, samas kui ekspordi kasv peaks prognooside kohaselt taastuma kooskõlas kasvava välisnõudlusega. 2026. aastal peaks reaalne SKP kasvama 1,6 %, kuna prognooside kohaselt jätkub laiapõhjaline taastumine. Prognoosiperioodil (st 2024–2026) peaks Soome potentsiaalne SKP suurenema 2024.–2026. aastal kapitali akumulatsiooni ja tootmistegurite kogutootlikkuse suurenemise tõttu keskmiselt 0,6 % aastas. Töötuse määr oli 2023. aastal 7,2 % ning komisjoni prognoosi kohaselt on see 2024. aastal 8,2 %, 2025. aastal 7,9 % ja 2026. aastal 7,5 %. Inflatsioon (SKP deflaator) peaks prognooside kohaselt langema 3,9 %-lt 2023. aastal 1,4 %-le 2024. aastal ning jõudma 2,1 %-le 2025. aastal ja 1,9 %-le 2026. aastal.

(14)

Mis puudutab eelarvesuundumusi, siis Soome valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2023. aastal 3,0 % SKPst. Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks see jõudma 3,7 %ni SKPst 2024. aastal ja langema 3,0 %-le SKPst 2025. aastal, ning eeldusel, et poliitikat ei muudeta, 2,5 %-le 2026. aastal. Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosis võetakse arvesse Soome 2025. aasta eelarvekava, mille valitsus esitas riigi parlamendile septembris. Valitsemissektori võlg oli 2023. aasta lõpus 77,1 % SKPst. Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse 2024. aasta lõpuks tõusma 82,6 %-le. Prognooside kohaselt tõuseb see 2025. aasta lõpuks veelgi 84,7 %-le SKPst ja 2026. aasta lõpuks 85,3 %-le SKPst. Komisjoni eelarveprognoosis ei võeta keskpika perioodi kavades esitatud poliitilisi kohustusi arvesse enne, kui nende aluseks on usaldusväärselt teatavaks tehtud ja piisavalt täpsustatud konkreetsed poliitikameetmed.

(15)

Soome riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava hõlmab ajavahemikku 2025–2028 ja sellega on ette nähtud eelarve kohandamine seitsme aasta jooksul.

(16)

Kava sisaldab määruse (EL) 2024/1263 artiklis 13 nõutud teavet.

(17)

Kavas on võetud kohustus järgida tabelis 2 esitatud netokulude kava, mis vastab aastatel 2025–2028 netokulude keskmisele kasvule 2,2 %. Lisaks võtab Soome kohustuse viia ellu mitmeid reforme ja investeeringuid, et pikendada kohandamisperioodi seitsmele aastale (2025–2031), mille jooksul peaks keskmine netokulude kasv olema 2,4 %. Kavas esitatud keskmine netokulude kasv kohandamisperioodil (2025–2031) on suurem kui komisjoni poolt 21. juunil 2024 edastatud võrdlustrajektoor. Kavas eeldatakse potentsiaalse SKP kerget kasvu 0,9 % kohandamisperioodi igal aastal. Lisaks eeldatakse kavas, et SKP deflaatori kasvumäär tõuseb 2024. aastal 1,7 %-lt 2,1 %-le 2025. aastal ja edasi järk-järgult 2,4 %-le kohandamisperioodi lõpuks.

Tabel 2. Netokulude kava ja peamised eeldused Soome kavas

(18)

Kui kavas ette nähtud netokulude kava ja selle aluseks olevad eeldused realiseeruvad, väheneb valitsemissektori võlg kava kohaselt 81,7 %-lt SKPst 2024. aastal 78,2 %-le SKPst kohandamisperioodi lõpuks (2031), nagu on näidatud järgmises tabelis. Kava kohaselt peaks võla suhe pärast kohandamisperioodi keskpikas perspektiivis (st kuni 2041. aastani) veelgi vähenema, langedes alla 60 % SKPst 2039. aastal ja jõudes 2041. aastaks 52,7 %ni.

Tabel 3. Valitsemissektori võla ja eelarvepositsiooni areng Soome kavas

Seega viidaks valitsemissektori võlg kava kohaselt keskpikas perspektiivis oluliselt allapoole aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 60 % SKPst. See on kava eelduste põhjal usutav, kuna komisjoni võla jätkusuutlikkuse analüüsi kõigi deterministlike stressitestide kohaselt peaks võlg jääma 2041. aastaks alla 60 % SKPst. Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude kava kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 6 punktis a ja artikli 16 lõikes 2 sätestatud võlanõudega.

(19)

Kava netokulude kava ja eelduste kohaselt langeks valitsemissektori eelarvepuudujääk kohandamisperioodi esimesel aastal (st 2025. aastal) alla 3 % SKPst ja väheneks ka pärast seda ning muutuks 2031. aastal eelarveülejäägiks. Seega ei ületaks valitsemissektori eelarvepositsioon kava kohaselt kohandamisperioodi lõpus (2031) kontrollväärtust 3 % SKPst. Lisaks ei ületaks valitsemissektori eelarvepuudujääk kümne aasta jooksul pärast kohandamisperioodi (st kuni 2041. aastani) 3 % SKPst. Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude kava kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 6 punktis b ja artikli 16 lõikes 2 puudujäägi kohta sätestatud nõudega.

(20)

Eelarve kohandamise (mida mõõdetakse struktuurse esmase eelarvepositsiooni muutusena) ajakava, nagu seda kavas kirjeldatud, on võrreldes määruse (EL) 2024/1263 artikli 6 punktis c osutatud lineaarse kavaga toodud varasemaks. See on tingitud eelarve suuremast konsolideerimisest 2025. aastal ning kaitsealaste riigihangete kajastamisest rahvamajanduse arvepidamises 2025. ja 2027. aastal, mis toob kaasa täiendavad kõrvalekalded lineaarsest profiilist. Selle tulemusena on eelarve kohandamine kava esimese nelja aasta jooksul ulatuslikum, kui oleks proportsionaalne kogu kohandamisperioodi eelarvekohandusega. Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude kava kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 6 punktis c sätestatud edasilükkamise keeluga.

Tabel 4. Struktuurse esmase eelarvepositsiooni areng Soome kavas

(21)

Kui kava eeldused ja kohustused realiseeruvad, jääb struktuurne puudujääk alla 1,5 % SKPst kogu kohandamisperioodi jooksul. Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, järgitakse jätkuvalt määruse (EL) 2024/1263 artikli 8 lõikes 1 osutatud ühist turvavaru ning seepärast ei ole määruse (EL) 2024/1263 artikli 8 lõikes 2 osutatud struktuurse esmase eelarvepositsiooni täiendav parandamine vajalik.

(22)

Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 7, kuna valitsemissektori võla suhe SKPsse on kava kohaselt kohandamisperioodil vahemikus 60 % kuni 90 %, peab võlasuhe vähenema keskmiselt vähemalt 0,5 protsendipunkti aastas, kuni see langeb alla 60 %. See keskmine vähenemine on arvutatud ajavahemiku 2024–2031 kohta ja on kavas 0,5 protsendipunkti. Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude kava kooskõlas võla jätkusuutlikkuse kaitsemeetmega.

(23)

Kava põhineb eeldustel, mis erinevad komisjoni poolt 21. juunil 2024 Soomele edastatud eeldustest. Eelkõige kasutatakse kavas erinevaid eeldusi 2024. aasta algse positsiooni, potentsiaalse SKP kasvu ning võlakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni vahelise erinevuse kohta. Lisaks on eelarve kohandamine toodud varasemaks. Neid eelduste erinevusi tuleb hoolikalt hinnata, tagamaks, et nende aluseks on usaldusväärsed ja andmepõhised majanduslikud argumendid, eriti seetõttu, et kavas esitatud keskmine netokulude kasv on suurem kui võrdlustrajektoor. Allpool on loetletud eelduste erinevused, millel on kõige suurem mõju netokulude keskmisele kasvule, ja eraldi hinnatud iga eelduse erinevust.

Ülejäänud erinevus eeldustes on seotud 2024. aasta läbivaadatud algse eelarvepositsiooniga ja vastab veidi väiksemale struktuursele esmasele eelarvepuudujäägile, kui kevadel eeldati. See ei avalda netokulude keskmisele kasvule komisjoni eeldustega võrreldes märkimisväärset mõju. Üldiselt on erinevus kavas esitatud netokulude kava ja võrdlustrajektoori vahel seletatav erinevustega eeldustes, mida on nõuetekohaselt põhjendatud kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 13 punktiga b. Üldiselt toovad kõik eelduste erinevused kokku kavas kaasa netokulude keskmise kasvu, mis on suurem kui võrdlustrajektoor. Komisjon võtab eespool esitatud hinnangut kava eeldustele arvesse tulevastel netokulude kava järgimise hindamistel.

(24)

Kava orienteeriva eelarvestrateegia kohaselt täidetakse netokuludega seotud kohustused nii kulude piiramise kui ka kaalutlusõigusel põhineva tulude suurendamise teel. Valitsus rakendab kahte meetmepaketti, mille eelarvetulu on hinnanguliselt 9 miljardit eurot (3,8 % SKPst). Need jagunevad üldjoontes tulude kasvuks 3,5 miljardi võrra (1,5 % SKPst) (st otsesed tulud kõrgemast käibemaksumäärast ning kaudsetest tuludest, mis saadakse suuremast tulumaksust ja sotsiaalmaksetest tänu muudest meetmetest tingitud suuremale tööhõivele) ning väiksemateks kuludeks 5,5 miljardi võrra (2,3 % SKPst) (st heaoluteenusepiirkondadest tulenev kokkuhoid, sotsiaaltoetuste ja muude kulude vähendamine). Enamik nende kahe konsolideerimispaketiga seotud poliitikameetmeid on juba vastu võetud, teisi tuleb kinnitada või kohandada ja kvantifitseerida aastaeelarvetes. Mitu tulu- ja kulumeedet, mille on 2025. aastal märkimisväärne mõju, on juba vastu võetud. Samas on kavas soovitusliku eelarvestrateegia rakendamisega seotud riskid, mis tulenevad võimalusest, et heaoluteenusepiirkondadele suunatud meetmetega saavutatakse oodatust väiksem kokkuhoid ja valitsuse tööturureformide mõju tööhõivele on oodatust väiksem. Lisaks kajastab 2025. aasta eelarvekava kaalutlusõigusel põhinevaid poliitikameetmeid, millega toetatakse 2025. aasta netokulukohustuse täitmist (10).

(25)

Kavas kohustub Soome viima ellu reforme ja investeeringuid, mille eesmärk on kiirendada potentsiaalset majanduskasvu ja parandada riigi rahanduse jätkusuutlikkust ning mis on aluseks eelarve kohandamise perioodi pikendamisele neljalt aastalt seitsmele aastale. Reformid ja investeeringud koosnevad mitmest taaste- ja vastupidavuskava raames võetud kohustusest; ühest taaste- ja vastupidavuskavast võetud kohustusest koos täiendavate täpsustustega, et piirata eelarve ületamist; ning kahest uuest reformist. See hõlmab järgmisi meetmeid.

(26)

Taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvad kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad meetmed (sealhulgas täiendav täpsustus heaoluteenusepiirkondade seadusjärgsete kohustuste ja haldusmenetluste uuendamiseks) on kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõikega 3, kuna need on piisavalt üksikasjalikud, võimalikult kiiresti täidetud, ajaliselt piiritletud ja kontrollitavad. Kahte meedet, mis käsitlevad sotsiaalabi põhjalikku reformi ja sotsiaalkindlustuse põhjalikku reformi ning üldise sotsiaalkindlustushüvitise kasutuselevõttu, ei ole veel seadusena vastu võetud, mistõttu ei ole need praeguses etapis üksikasjalikud. Kavas on esitatud soovituslik ajakava nende vastuvõtmiseks ja kvalitatiivsed sihtnäitajad nende rakendamise jälgimiseks.

(27)

Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad taaste- ja vastupidavuskava kohased kohustused sisaldavad märkimisväärseid reforme ja investeeringuid, mille eesmärk on parandada riigi rahanduse jätkusuutlikkust ja suurendada majanduse kasvupotentsiaali. Lisaks kohustub Soome jätkama reformipingutusi keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava kehtivusaja jooksul ning säilitama riiklikult rahastatavate investeeringute taseme, mis vastab taaste- ja vastupidavuskavaga hõlmatud perioodil tehtud investeeringute tasemele (vt tabel 5). Kohustuste täitmist jälgitakse kava kogu rakendusetapi jooksul. Seega võib taaste- ja vastupidavuskava kohaseid kohustusi arvesse võtta kohandamisperioodi pikendamisel, nagu on sätestatud määruse (EL) 2024/1263 artikli 36 lõike 1 punktis d.

(28)

Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud peaksid tooma kaasa Soome majanduskasvu ja vastupanuvõime potentsiaali paranemise jätkusuutlikul viisil, nagu on nõutud määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõike 2 punktis a. Meetmed peaksid eeldatavasti parandama tööturu toimimist, toetama innovatsiooni, parandama juurdepääsu tervishoiule ja sotsiaalhoolekandele ning ajakohastama sotsiaalkindlustust, parandades seeläbi Soome majanduskasvu ja majanduse vastupanuvõime potentsiaali. Kavandatud tööturureformid peaksid toetama töötuid töö leidmisel ja suurendama eakamate töötajate tööjõus osalemise määra. Kava kohaselt võidakse nende kahe meetme abil luua 2025.–2029. aastal ligikaudu 20 000 töökohta. Taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvad investeeringud teadus- ja arendustegevusse peaksid parandama nii Soome majanduse kasvupotentsiaali kui ka vastupanuvõimet, suurendades tootlikkust (kavas hinnatakse konservatiivselt, et teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute kasv 1 % suurendab tootlikkust 0,02 %), kaasates erainvesteeringuid ning toetades rohepööret ja energiasüsteemi süsinikuheite vähendamist. Soome valitsuse sõnul peaksid heaoluteenusepiirkondade asutamine ja e-tervise teenuste arendamine parandama juurdepääsu tervishoiuteenustele, mis on eriti oluline, kuna rahuldamata vajadus arstiabi järele on suurem kui ELis keskmiselt ja Soome on kiiresti vananev ühiskond. Üldise sotsiaalkindlustushüvitise kasutuselevõtu reformide ja sotsiaalabi reformi eesmärk on optimeerida sotsiaalpoliitikat, vähendada halduskulusid, muuta sotsiaalkindlustus õiglasemaks ja suurendada töötamise stiimuleid, toetades seeläbi tööhõivet. Tuleks jälgida mõju sotsiaalse ühtekuuluvuse valdkonnas. Peale selle peab tööturureformi mõju tööhõivele või tootlikkuse kasv pärast teadus- ja arendustegevusse tehtavaid investeeringuid veel realiseeruma. Lisaks on heaoluteenusepiirkonnad oma esimestel tegevusaastatel silmitsi mitmete raskustega ning valitsus esitas kavas ühele taaste- ja vastupidavuskava kohustusele täiendava täpsustuse uuendada nende seadusjärgseid kohustusi ja haldusmenetlusi, et vähendada eelarvepuudujääki. Kokkuvõttes tunduvad eeldused kohandamisperioodi pikendamise taotluse aluseks olevate reformide ja investeeringute mõju kohta majanduskasvule usutavad, kuid tulevasi arenguid ja täpset mõju on vaja hoolikalt jälgida. See nõuab ka sisukaid konsultatsioone sidusrühmadega, sealhulgas sotsiaalpartnerite ja asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega, ning meetmete jaotusliku ja kumulatiivse mõju hindamist.

(29)

Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud peaksid toetama riigi rahanduse jätkusuutlikkust, nagu on nõutud määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõike 2 punktis b. Need meetmed täiendavad eelarve konsolideerimispakette, mis on juba jõustunud, nagu eespool eelarvestrateegia esitamisel mainitud. Nende lisameetmete peamine otsene mõju tuleneb eeldatavasti selliste meetmete rakendamisest, mille eesmärk on vähendada heaoluteenusepiirkondade puudujääki, mis ulatus 2023. aastal 1,4 miljardi euroni, uuendades nende seadusjärgseid kohustusi ja haldusmenetlusi. Täpsemalt võtab valitsus meetmeid, et vähendada heaoluteenusepiirkondade kulusid 2025.–2028. aastal 685 miljoni euro võrra, samas kui nende endi eesmärk on rakendada meetmeid, et vähendada oma kulusid 2028. aastaks 874 miljoni euro võrra. Lisaks loodab valitsus saavutada sotsiaalabi reformiga aastas 100 miljoni euro suuruse kokkuhoiu. Otsene kokkuhoid võib tuleneda ka väiksematest halduskuludest hüvitistaotluse kohta, mis tuleneb ühtse hüvitise mudeli vastuvõtmisest, ja väiksematest maksetest, mis on seotud täiendavate töötushüvitispäevade kaotamisega. Kaudne eelarvekokkuhoid on peamiselt seotud tööturureformide eeldatava positiivse mõjuga tööhõivele (st Põhjamaade tööturuasutuste mudeli kasutuselevõtt ja täiendavate töötushüvitispäevade kaotamine), mis suurendaks potentsiaalset majanduskasvu ja tooks maksutulu. Sotsiaalkindlustuse põhjalikul reformil, mis hõlmab üldist sotsiaalkindlustushüvitist, ning sotsiaalabi põhjalikul reformil võib samuti olla mõju tööhõivele, suurendades töötamise stiimuleid ja seega avaldaks kaudset positiivset mõju eelarvele. Kuigi meetmetest tulenev kokkuhoid võib olla oodatust väiksem, ei ole eelarvekokkuhoid, mis tuleneb taaste- ja vastupidavuskavale lisatud täiendavast täpsustusest, millega uuendatakse heaoluteenusepiirkondade seadusjärgseid kohustusi ja haldusmenetlusi, tõenäoliselt märkimisväärne, arvestades eeldatava kokkuhoiu ulatust (st 1,6 miljardit eurot). Üldiselt sõltub kaudse kokkuhoiu saavutamine olulisel määral tööturureformide tööhõivemõjust.

(30)

Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud aitavad täita ELi ühiseid prioriteete, nagu on nõutud määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõike 2 punktis c. Sotsiaalkindlustuse reform ja tööturureform aitavad kaasa sotsiaalsele vastupanuvõimele, kui järgitakse Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid, nagu tööhõive aktiivne toetamine, sotsiaalkaitse ja töötushüvitised. Taaste- ja vastupidavuskava investeeringud rohepöördega seotud teadus- ja arendustegevusse peaksid suurendama innovatsiooni vähese CO2 heitega tehnoloogia ja energiataristu valdkonnas, mis aitavad seega kaasa õiglasele rohepöördele ja energiajulgeoleku tagamisele. Digitaalse innovatsiooni kasutuselevõtt sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas aitab kaasa õiglasele digipöördele ning suurendab avalike teenuste digitaliseerimist. Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud ei hõlma ELi ühist prioriteeti – kaitsevõime ülesehitamist.

(31)

Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud aitavad järgida mõningaid asjakohaseid (11) riigipõhiseid soovitusi, mis esitati Euroopa poolaasta raames ja nagu on nõutud määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõike 2 punktis d. Pikendamise aluseks olevates reformides ja investeeringutes käsitletakse eelkõige järgmisi riigipõhiseid soovitusi, mis on suunatud järgmisele:

(32)

Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud peaksid toetama riigi rahanduse jätkusuutlikkust, nagu on nõutud määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõikes 4.

Tabel 5. Riiklikult rahastatavad avaliku sektori investeeringud kavas (% SKPst)

(33)

Lisaks võib pikendamise aluseks olevaid reformi- ja investeerimiskohustusi pidada kooskõlas olevaks mitmeaastase finantsraamistiku raames kokku lepitud taaste- ja vastupidavuskavas ning partnerluslepingus sätestatud kohustustega, nagu on nõutud määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõikes 4. Ühtse hüvitise mudeli kasutuselevõtt ja sotsiaalabi reform ei ole vastuolus taaste- ja vastupidavuskavas esitatud kohustustega, samas kui muud meetmed tulenevad otseselt taaste- ja vastupidavuskava raames võetud kohustustest.

(34)

Kokkuvõttes leitakse, et kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud koosvõetuna vastavad määruse (EL) 2024/1263 artiklis 14 sätestatud kriteeriumidele. Selle tulemusena võib kohandamisperioodi pikendada neljalt aastalt seitsmele aastale, nagu on kavas ette nähtud.

(35)

Lisaks kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevatele reformidele ja investeeringutele kirjeldatakse kavas poliitilisi kavatsusi, mis on seotud muude reformide ja investeeringutega, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames, eelkõige riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud teatavaid probleeme ja järgitakse liidu ühiseid prioriteete. Kava sisaldab kümmet reformi ja investeeringut.

(36)

Seoses õiglase rohe- ja digipöörde ühise prioriteediga, sealhulgas määruses (EL) 2021/1119 sätestatud kliimaeesmärkidega sisaldab kava reformi, mille eesmärk on suurendada 2030. aastaks teadus- ja arendustegevuse kulutusi 4 %ni SKPst, kusjuures kolmandik rahalistest vahenditest tuleb avaliku sektori vahenditest, mis tähendaks kuni 2030. aastani ligikaudu 280 miljoni euro suurust kasvu aastas. Täiendavad riiklikud vahendid teadus- ja arendustegevuseks eraldatakse muu hulgas ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamiseks, ettevõtjate ja teadlaste vaheliseks koostööks, teadusprojektide ja teadustaristute rahastamiseks. Meetmega järgitakse teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud 2019. ja 2020. aasta riigipõhiseid soovitusi ning see on kooskõlas Soome digikompassi ja riikliku digikümnendi strateegilise tegevuskavaga.

(37)

Seoses sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime ühise prioriteediga, sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga, sisaldab kava meetmeid selliste hüvitiste vähendamiseks, mis loovad stiimuleid mitte töötada (nt töötushüvitiste muutmine, mis eeldatavasti suurendab valitsuse ametiajal tööhõivet 40 000 töötaja võrra, ning sotsiaalkindlustushüvitiste indeksikärped, mis eeldatavasti suurendavad tööhõivet 18 600 töötaja võrra samal ajavahemikul), meetmeid oskuste nappuse leevendamiseks (nt nii rahaliste vahendite kui ka vabade kohtade suurendamine valdkondades, kus valitseb tööjõupuudus, näiteks meditsiini valdkonnas), ning meetmeid tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks ja ootejärjekordade vähendamiseks (nt suurendades erasektori tervishoiukulude hüvitamise rahastamist). Meetmetes käsitletakse 2019., 2020., 2022. ja 2023. aasta riigipõhiseid soovitusi, mis on seotud aktiivse tööturupoliitika, töötamise ja tööturul osalemise stiimulitega ning tervishoiu ja haridusega.

(38)

Seoses energiajulgeoleku ühise prioriteediga ei ole kavas ette nähtud muid reforme ja investeeringuid.

(39)

Seoses kaitsevõime ühise prioriteediga hõlmab kava märkimisväärseid reforme ja investeeringuid.

(40)

Kavas antakse teavet kooskõla ja asjakohasel juhul täiendavuse kohta ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Soome taaste- ja vastupidavuskavaga. Kavas viidatakse asjakohaselt Soome 2024. aasta riiklikule reformikavale, milles kirjeldatakse koostoimet ja vastastikust täiendavust ühtekuuluvuspoliitika ning taaste- ja vastupidavuskavaga.

(41)

Kavas on antud ülevaade Soome avaliku sektori investeerimisvajadustest seoses ELi ühiste prioriteetidega. Seoses õiglase rohe- ja digipöördega rõhutatakse kavas vajadust investeerida puhtasse energiasse, et vähendada sõltuvust fossiilkütustest, ja murrangulistesse tehnoloogiatesse, nagu tehisintellekt, et rohepööret veelgi tugevdada. Seoses sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõimega rõhutatakse kavas vajadust investeeringute järele, mis on seotud haridustaseme tõstmise ja pidevõppega. Seoses energiajulgeolekuga rõhutatakse kavas vajadust investeeringute järele, mille eesmärk on vähendada ELi sõltuvust kolmandatest riikidest. Seoses kaitsevõime suurendamisega rõhutatakse kavas vajadust investeeringute järele, et tugevdada Soome kaitsevõimet kooskõlas NATO kohustustega.

(42)

Üldiselt on komisjon seisukohal, et Soome kava vastab määruse (EL) 2024/1263 nõuetele.

(43)

Nõukogu tervitab Soome keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava ning leiab, et selle täielik rakendamine aitaks tagada riigi rahanduse usaldusväärsuse ja toetada valitsemissektori võla jätkusuutlikkust ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu.

(44)

Nõukogu võtab teadmiseks kavale antud komisjoni hinnangu. Nõukogu kutsub siiski komisjoni üles esitama oma hinnangu tulevaste kavade kohta eri dokumendis eraldiseisvalt komisjoni soovitustest nõukogu soovituste kohta.

(45)

Nõukogu võtab teadmiseks komisjoni hinnangu kavas esitatud netokulude kava ja peamiste makromajanduslike eelduste kohta, sealhulgas seoses komisjoni eelnevate suunistega, ning kava netokulude kava mõju valitsemissektori eelarvepuudujäägile ja võlale. Nõukogu võtab teadmiseks komisjoni hinnangu, et kuigi makromajanduslikud ja eelarve-eeldused erinevad mõnel juhul komisjoni eeldustest, sealhulgas ajakohastatud makromajanduslike ja eelarveandmete arvessevõtmiseks, on need üldiselt nõuetekohaselt põhjendatud ja nende aluseks on usaldusväärsed majanduslikud argumendid. Nõukogu võtab teadmiseks kava laiaulatusliku eelarvestrateegia ja väljavaateid ähvardavad riskid, mis võivad mõjutada makromajandusliku stsenaariumi ja selle aluseks olevate eelduste realiseerumist ning kava netokulude kava järgimist. Nõukogu väljendab heameelt selle üle, et enne kava esitamist suheldi riiklikul tasandil asjaomaste sidusrühmadega. Nõukogu märgib samuti, et geopoliitilised riskid võivad avaldada survet kaitsekulutustele. Eelkõige märgib nõukogu, et Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast tingitud halvenev julgeolekukeskkond avaldab majandusele mõju, millel on tagajärjed Soome rahandusele.

(46)

Nõukogu eeldab, et Soome on valmis oma eelarvestrateegiat vajaduse korral kohandama, et tagada netokulude kava järgimine. Nõukogu on otsustanud tähelepanelikult jälgida majanduse ja eelarve arengut, sealhulgas suundumusi, mis on aluseks kava stsenaariumile.

(47)

Nõukogu leiab, et edasised arutelud, et jõuda ühisele arusaamisele netokulude kumulatiivsete kasvumäärade iga-aastase järelevalvemõju kohta, peavad toimuma enne eelarvejärelevalve järgmist vooru.

(48)

Nõukogu kiidab heaks Soome keskpika perioodi kavas esitatud reformi- ja investeerimiskohustused, mis on aluseks kohandamisperioodi pikendamisele, ning tervitab jõupingutusi, mille eesmärk on majanduskasvule ja riigi rahanduse jätkusuutlikkusele avaldatav mõju kvantifitseerida. Nõukogu nõustub komisjoniga, et Soome esitatud reformi- ja investeerimiskohustustest lähtudes on kohandamisperioodi pikendamine neljalt aastalt seitsmele põhjendatud. Nõukogu võtab teadmiseks komisjoni hinnangu, milles osutatakse sellele, et pikendamise aluseks olevate reformide ja investeeringutega täidetakse artiklis 14 sätestatud kriteeriume koosvõetuna, võttes arvesse ka määruse (EL) 2024/1263 artikli 36 lõike 1 punktis d ette nähtud üleminekusätet. Nõukogu võtab teadmiseks komisjoni hinnangu, milles märgitakse, et reformi- ja investeerimiskohustused peaksid tooma kaasa majanduskasvu potentsiaali ja vastupanuvõime paranemise jätkusuutlikul viisil ning toetama riigi rahanduse jätkusuutlikkust. Nõukogu soovitab Soome kohandamisperioodi pikendamise säilitamiseks reformi- ja investeerimiskohustused täielikult täita.

(49)

Nõukogu võtab lisaks kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevate reformi- ja investeerimiskohustuste kohta antud hinnangule teadmiseks komisjoni kirjelduse reformide ning investeerimisvajaduste ja -kavatsuste kohta, millega lahendada Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme, ning rõhutab, kui oluline on tagada selliste reformide ja investeeringute elluviimine. Nõukogu hindab komisjoni esitatud aruannete põhjal selliseid reforme ja investeeringuid ning jälgib nende rakendamist Euroopa poolaasta raames.

(50)

Nõukogu jääb ootama Soome iga-aastaseid eduaruandeid, mis sisaldavad eelkõige teavet nõukogu kehtestatud netokulude kava rakendamisel tehtud edusammude kohta ning laiemate reformide ja investeeringute elluviimise kohta Euroopa poolaasta raames, samuti kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevate reformide ja investeeringute elluviimise kohta.

(51)

Nõukogu peaks kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 17 Soomele soovitama kavas esitatud netokulude kava ning kohandamisperioodi seitsmele aastale pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud tuleks heaks kiita.

1.

2.