<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑453/14</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62014CC0453</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:756">EU:C:2015:756</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>10</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>10</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUJURIST BOT' ETTEPANEK – KOHTUASI C‑453/14</P><P>KNAUER</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Yves Bot</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20151112">12. novembril 2015</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑453/14</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Vorarlberger Gebietskrankenkasse</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Alfred Knauer</HT></P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgerichtshof (halduskohus, Austria))</HT></P></STI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Sotsiaalkindlustus</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EÜ) nr 883/2004</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 5</KEYWORD><KEYWORD>Võrdsustamispõhimõte</KEYWORD><KEYWORD>Liikmesriigi õigusnormid, mis arvavad ravikindlustuse sissemaksebaasi hulka liidu teistes liikmesriikides või EMP riikides saadava vanaduspensioni</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste „samaväärsed hüvitised</KEYWORD></INDEX><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>I.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="166" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2004">ELT L 166, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/05, lk 72; ja parandus <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="200" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 200, lk 1</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> kehtestati liidu õiguses hüvitiste, tulu, faktide või sündmuste võrdsustamise põhimõte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Määruse nr 883/2004 artiklis 5 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>Kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti ning pidades silmas kehtestatud eri rakendussätteid, kohaldatakse järgmist:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kui pädeva liikmesriigi õigusaktide alusel on sotsiaalkindlustushüvitiste ja muu tulu saamisel teatavad õiguslikud tagajärjed, kohaldatakse nimetatud õigusakti asjakohaseid sätteid ka samaväärsete hüvitiste saamise suhtes, mis on saadud teise liikmesriigi õigusaktide alusel, või teises liikmesriigis saadud tulu suhtes;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>kui pädeva liikmesriigi õigusaktide alusel võib teatavate faktide või sündmuste esinemisel olla õiguslikke tagajärgi, võtab nimetatud liikmesriik arvesse mis tahes liikmesriigis aset leidvaid sarnaseid fakte või sündmusi nii, nagu need oleksid aset leidnud tema enda territooriumil.<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201D" ID="QE0001"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas olukorras, kus ühes liikmesriigis elav pensionär saab lisaks selle riigi pensionile ka liidu teise liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna riigi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Määrust nr 883/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20090916">16. septembri 2009. aasta</DATE> määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="284" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2009">ELT L 284, lk 1</REF.DOC.OJ>), kohaldatakse kogu EMP‑s vastavalt EMP Ühiskomitee <DATE ISO="20110701">1. juuli 2011. aasta</DATE> otsusele nr 76/2011, millega muudetakse EMP lepingu VI lisa (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>Sotsiaalkindlustus<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201D" ID="QE0002"/>) ja protokolli nr 37 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="262" PAGE.FIRST="33" DATE.PUB="2011">ELT L 262, lk 33</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> pensioniskeemist makstavat pensioni, keelab see uus säte elukohaliikmesriigil võtta ravikindlustuse sissemaksete arvutamisel arvesse ka teise riigi makstavat pensioni?</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Sisuliselt selles seisnebki küsimus, mis on esitatud käesolevas kohtuasjas, mille algatamise põhjus oli Vorarlbergi liidumaa haigekassa (Vorarlberger Gebietskrankenkasse)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>haigekassa<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201D" ID="QE0003"/>.</P></NOTE> otsus, millega nõuti A. Knauerilt ja R. Mathiselt ravikindlustusmaksete tasumist pensionilt, mida neile makstakse Liechtensteini kutsealase pensioniskeemi alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Täpsemalt on selle kohtuasja aluseks olevad asjaolud järgmised.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Austria elanikud A. Knauer ja R. Mathis saavad Austria vanaduspensioni, millelt peetakse üldise sotsiaalkindlustusseaduse (Allgemeines Sozialversicherungsgesetz)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>BGBl. 189/1955, põhikohtuasja asjaolude toimumise ajal kohaldatavas redaktsioonis (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>ASVG<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201D" ID="QE0004"/>).</P></NOTE> alusel kinni ravikindlustusmakseid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Kuna nad on varem Šveitsis ja Liechtensteinis töötanud, saavad nad Liechtensteini kutsealase pensioniskeemi alusel, mida reguleerib <DATE ISO="19871020">20. oktoobri 1987. aasta</DATE> seadus kutsealaste pensioniskeemide kohta (Gesetz über die betriebliche Personalvorsorge)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>LGBl. 1988, nr 12, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>BPVG<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201D" ID="QE0005"/>.</P></NOTE>, vanaduspensioni ka Hilti pensionifondilt (Hilti Pensionskasse).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Kui kuni 2010. aastani ei tulnud Austria ravikindlustusskeemi makseid teha muult pensionilt kui Austria omalt, siis kehtestades 2010. aasta teise seaduse sotsiaalkindlustusseaduse muutmise kohta (2. Sozialversicherungs-Änderungsgesetz 2010),<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>BGBl. I, 102/2010.</P></NOTE> lisas Austria seadusandja ASVG-sse uue paragrahvi 73a, mille lõikes 1 on ette nähtud, et isik, kes saab välismaalt määruse nr 883/2004 kohaldamisalasse kuuluvat pensioni, peab juhul, kui tal on õigus ravikindlustushüvitistele, tasuma ravikindlustusmakseid ka välismaalt saadavalt pensionilt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Selle sätte alusel nõudis haigekassa alates 2011. aastast, et A. Knauer ja R. Mathis tasuksid Hilti pensionifondi makstavalt pensionilt ravikindlustusmakseid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Vorarlbergi liidumaa valitsusjuht (Landeshauptmann von Vorarlberg) vähendas kahe <DATE ISO="20131210">10. detsembri 2013. aasta</DATE> otsusega nende maksete suurust põhjendusel, et määruse nr 883/2004 kohaldamisalasse kuulub ainult see osa kutsealasest pensioniskeemist, mis vastab seadusega ette nähtud miinimumhüvitistele, ning seega tuleb ASVG paragrahvis 73a ette nähtud sissemakseid teha ainult selle osa pealt. Seevastu ei kuulu määruse (EÜ) nr 883/2004 kohaldamisalasse osa, mis vastab miinimumhüvitistest suurematele hüvitistele, just nagu ka see kutsealase pensioniskeemi osa, mis vastab enne BPVG jõustumist, st enne <DATE ISO="19890101">1. jaanuari 1989</DATE> tehtud maksete alusel makstavatele hüvitistele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Haigekassa kaebas need kaks otsust Verwaltungsgerichtshofile (halduskohus) edasi, väites, et sissemakseid tuleb tasuda kogu Hilti pensionifondi makstavalt pensionilt, samas kui A. Knauer vaidlustas teda puudutava otsuse, väites vastupidi, et selle pensioni pealt ei tule tasuda mingeid makseid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates tuleb määruse nr 883/2004 artikli 5 punkti a mõttes samaväärsust hinnata, võttes arvesse kõnealuste pensioniskeemide kui tervikute ülesehitust. Tema hinnangul räägib ASVG kohaldamisalasse kuuluva vanaduspensioni maksmiseks ette nähtud seaduslike tingimuste võrdlus BPVG‑ga reguleeritud pensioni saamiseks ette nähtud tingimustega pigem selle kasuks, et kõnealused hüvitised on samaväärsed.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Seoses sellega selgitab eelotsusetaotluse esitanud kohus Austria pensioniskeemi kohta, et pensionikindlustus, mis katab eelkõige isikute vanusega seotud kindlustusjuhtumeid, peab võimaldama asjakohasel viisil harjumuspärase elustandardi säilimise. Vanaduspensioni saamise eeldus on lisaks üldise pensioniea saabumisele ka teatud kindla arvu kindlustusperioodide täitumine. Põhimõtteliselt on kohustuslikult kindlustatud iga töötaja, kes töötab tööandja juures teatava aja jooksul<?PAGE NO="3"?> miinimumtasemest (<HT TYPE="ITALIC">Geringfügigkeitsgrenze</HT>) suuremas mahus. Pensionikindlustuse raames kohustuslikult kindlustatud isikul, kes soovib saada suuremat hüvitist kui see, millele tal muidu õigus oleks, on võimalik teha teatava aastase ülemmäära ulatuses vabatahtlikult täiendavaid sissemakseid. Tehtud sissemakseid kasutatakse kohe hüvitiste rahastamiseks (ümberjaotusskeem) ja pensionikindlustust korraldavad sõltumatute isereguleeruvate üksustena asutatud kindlustusasutused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Liechtensteini pensionisüsteemi kohta selgitab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et see koosneb kolmest sambast, millest esimene on osamakseline vanadus‑ ja toitjakaotuskindlustusskeem, teine – kutsealane pensioniskeem ja kolmas koondab endas vabatahtlikke kogumispensione.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>BPVG-ga reguleeritav kutsealane pensioniskeem on kogumisskeem, mis on põhimõtteliselt kohustuslik ja peab koos vanadus‑ ja toitjakaotuskindlustusega asjakohasel viisil võimaldama harjumuspärase elustandardi säilimise. Selle korraldamisega tegeleb põhimõtteliselt sotsiaalkindlustusasutus, kellel on seaduse alusel teatav vabadus otsustada nii enda korralduse üle kui ka makstavate hüvitiste kujundamise ja rahastamise üle. Seega võib ta piirduda minimaalsete seaduses nõutud hüvitiste tagamisega või maksta suuremaid hüvitisi. See kutsealane pensionskeem ei sõltu kuigi suures osas vananemisega kaasnevaid riske kandvate isikute endi algatusest ega kujundamissoovidest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Liechtensteini Vürstiriik teatas määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 9 lõike 1 kohaselt BPVG‑st kui selle määruse kohaldamisalasse kuuluvast õigusaktist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et BPVG reguleeritavad pensionid kuuluvad määruse nr 883/2004 kohaldamisalasse, kuna need põhinevad kõnealuse liikmesriigi õigusaktidel, mis käsitlevad vanaduse korral makstavat hüvitist hõlmavat sotsiaalkindlusliiki või ‑skeemi, ning pealegi on Liechtensteini Vürstiriik BPVG‑st määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 9 lõike 1 kohaselt teatanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Siiski ei saa eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates välistada võimalust, et vaatamata Liechtensteini pensioniskeemi kuulumisele koordineeritud pensioniskeemide hulka, mida kinnitati eelviidatud teavituses, ei saa sellele pensioniskeemile omast privaatautonoomiat arvestades pidada seda skeemi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>samaväärseks<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201D" ID="QE0006"/>, ega võimalust, et kõigi eelnimetatud pensioniskeemi alusel makstavate hüvitistega arvestamine Austria ravikindlustusmaksete arvutamisel tuleb lugeda liikumisvabaduse kasutamise takistuseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Verwaltungsgerichtshof (halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Kas määruse nr 883/2004 artiklit 5 tuleb ELTL artiklit 45 arvesse võttes tõlgendada nii, et vanaduspension, mida makstakse kutsealasest pensioniskeemist (mille sarnaselt käesoleval juhul käsitletava Liechtensteini pensioniskeemi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>teise sambaga<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201D" ID="QE0008"/> on loonud ja mille toimimise tagab riik ning mis peab asjakohasel viisil võimaldama harjumuspärase elustandardi säilimise, mis toimib lähtuvalt kogumispõhimõttest, mis on põhimõtteliselt kohustuslik, kuid mis võib ette näha ka seadusega kehtestatud miinimummaksetest suuremaid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>enammakseid<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201D" ID="QE0009"/> ja vastavalt sellele suuremaid hüvitisi ning mille tegevust korraldab tööandja asutatud või tema valitud kindlustusasutus), ja vanaduspension, mida makstakse riiklikust pensioniskeemist (mille sarnaselt käesoleval juhul käsitletava Austria pensioniskeemiga on samuti loonud ja mille toimimise tagab riik, mis peab asjakohasel viisil võimaldama harjumuspärase elustandardi säilimise, kuid mis toimib jooksva rahastamise ja ümberjagamise põhimõtte alusel, mis on kohustuslik ning mille tegevust korraldavad seaduse alusel asutatud pensionikindlustusasutused), on eespool viidatud sätte tähenduses samaväärsed?<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201D" ID="QE0007"/></P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>II.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kohtujuristi hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Enne eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimuse analüüsimist tuleb kõigepealt lahendada veel üks küsimus, nimelt kontrollida, kas vanaduspension, mida Hilti pensionifond Liechtensteini kutsealase pensioniskeemi alusel maksab, kuulub määruse nr 883/2004 esemelisse kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Liechtensteini kutsealase pensioniskeemi kuulumine määruse nr 883/2004 esemelisse kohaldamisalasse</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>A. Knaueri arvates ei ole ei Liechtensteini kutsealase pensioniskeemi osa, mis vastab seadusega ette nähtud miinimumile, ega selle täiendav osa mitte määruse nr 883/2004 kohaldamisalasse kuuluv riiklik sotsiaalkindlustusskeem, vaid täiendav pensioniskeem, mille suhtes tuleb kohaldada ainult nõukogu <DATE ISO="19980629">29. juuni 1998. aasta</DATE> direktiivi 98/49/EÜ ühenduse piires liikuvate töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate täiendavate pensioniõiguste kaitse kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="209" PAGE.FIRST="46" DATE.PUB="1998">EÜT L 209, lk 46</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/03, lk 323.</P></NOTE>. Eriti märgib A. Knauer selle kohta, et solidaarsuse idee on selles kogumispõhimõttel toimivas skeemis üksnes nõrgalt esindatud; et pakutav kindlustuskaitse tase on palju kõrgem kui see, mille tagab baastasemel vanadus‑ ja toitjakaotuskindlustus; et nende hüvitiste maksmiseks vajalik kapital on säästetud ja hüvitiste maksmine tagatakse eraõiguslike üksuste kaudu; ning et see skeem on kohustuslik ainult osale töötajatest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Mööndes küll lisaks, viidates kohtuotsusele Beerens<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>35/77</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1977:194">EU:C:1977:194</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>, et kõiki hüvitisi, mida makstakse liikmesriigi õigusnormide kohaselt, millest on määruse nr 883/2004 artikli 9 lõike 1 kohaselt teavitatud, tuleb käsitada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>sotsiaalkindlustushüvitistena<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201D" ID="QE0010"/>, mis kuuluvad tingimata selle määruse kohaldamisalasse, väidab A. Knauer, et teavitamine ei puuduta seda skeemi osa, mis seisneb hüvitistes, mida makstakse sissemaksete alusel, mis on suuremad kui seadusjärgne kohustus, mille sisu ei ole BPVG‑s täpsustatud. Tema väitel on need hüvitised lepingu või määruse, mitte seaduse alusel makstavad hüvitised.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Ilma et riiklike sotsiaalkindlustusskeemide ja täiendavate skeemide eristust oleks vaja pikemalt analüüsida,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Seoses selle eristusega viitan ma oma tänasele ettepanekule kohtuasjas komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Malta (C‑12/14, mis on praegu Euroopa Kohtu menetluses).</P></NOTE> tuleb nentida, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei saa asjaoluga, et liikmesriigi seadust või õigusnorme ei ole deklaratsioonis mainitud, iseenesest küll tõendada, et see seadus või need õigusnormid ei kuulu sotsiaalkindlustusskeemide kooskõlastamise süsteemi kohaldamisalasse, kuid asjaolu, et liikmesriik on oma deklaratsioonis seadust maininud, võib võtta tõendina, et selle seaduse alusel makstavad hüvitised on sotsiaalkindlustushüvitised<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vt selle kohta kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Martínez Losada jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑88/95, C‑102/95 ja C‑103/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:69">EU:C:1997:69</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Nii deklaratsioonis, mis esitati nõukogu <DATE ISO="19710614">14. juuni 1971. aasta</DATE> määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Määrus nõukogu <DATE ISO="19961202">2. detsembri 1996. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 118/97 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="028" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1997">EÜT 1997, L 28, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/03, lk 3) muudetud redaktsioonis, mida muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20080617">17. juuni 2008. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 592/2008 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="177" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2008">ELT L 177, lk 1</REF.DOC.OJ>, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>määrus nr 1408/71<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201D" ID="QE0011"/>).</P></NOTE> artikli 5 kohaselt,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P><REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="127" PAGE.FIRST="35" DATE.PUB="2003">ELT 2003, C 127, lk 35</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> kui ka deklaratsioonis, millest teavitati määruse nr 883/2004 artikli 9 lõike 1 kohaselt,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Selle deklaratsiooni avaldas Euroopa Komisjon. Käesoleva ettepaneku koostamise kuupäeva seisuga on see kättesaadav veebiaadressil: http://ec.europa.eu/social/keyDocuments.jsp?advSearchKey=liechtenstein&amp;mode=advancedSubmit&amp;langId=fr&amp;policyArea=&amp;type=0&amp;country=0&amp;year=0.</P></NOTE> mainis Liechtensteini Vürstiriik lisaks esimesele sambale, mis vastab <DATE ISO="19521214">14. detsembri 1952. aasta</DATE> vanadus‑ ja toitjakaotuspensioni seadusele (Gesetz über die Alters- und Hinterlassenerversicherung)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>LGBl. 1952, nr 29, põhikohtuasja asjaolude toimumise ajal kohaldatavas redaktsioonis.</P></NOTE>, ka teist sammast, hõlmates eelkõige BPVG‑d.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Kuna BPVG kohta esitatud deklaratsioon ei sisalda mingeid erandeid, mis puudutaks teatavaid hüvitisi, tuleb kõiki selle õigusakti alusel antavaid hüvitisi käsitada sotsiaalkindlustusskeemide kooskõlastamise valdkonnas kohaldatavate liidu õigusnormide tähenduses sotsiaalkindlustushüvitistena.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Seega tuleb kontrollida, kas need õigusnormid keelavad võtta Austria ravikindlustusskeemis kindlustatud isiku tasutavate sissemaksete arvutamisel arvesse vanaduspensioni, mida maksab Liechtensteini kutsealase pensioniskeemi alusel Hilti pensionifond.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Liechtensteini kutsealase kindlustuskeemi alusel makstava vanaduspensioni ja Austria riikliku pensioniskeemi alusel makstava vanaduspensioni samaväärsus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Esmalt tuleb meenutada, et määruse nr 883/2004 artikkel 30 lubab pensioni maksva liikmesriigi asutusel pidada sellelt pensionilt kinni haigushüvitiste sissemakseid tingimusel, et hüvitistega seotud kulusid kannab selle riigi asutus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Selliste olukordade puhuks nagu A. Knaueri ja R. Mathise oma, kus isik saab pensioni või pensione kahe või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel, on määruses nr 883/2004 ette nähtud täpsed eeskirjad, kuidas määrata kindlaks pädevad asutused, kellel tuleb mitterahalisi hüvitisi anda ja sellega seotud kulusid kanda<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Need eeskirjad on sätestatud selle määruse artiklites 23–28.</P></NOTE>. Selles eeskirjade kogumis, mille eesmärk on vältida komplikatsioone, mis võiksid tekkida eri riikide õigusaktide üheaegsel kohaldamisel, figureerib eriti selle määruse artiklis 23 sätestatu, mis jätab mitterahaliste hüvitiste andmise kulud elukohaliikmesriigi asutuse kanda, kui kõnealune isik saab selle riigi õigusaktide alusel pensioni ja tal on samal alusel õigus neile mitterahalistele hüvitistele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Ei ole vaidlust, et A. Knaueril ja R. Mathisel on Austria õigusaktide alusel õigus nii pensionile kui ka mitterahalistele hüvitistele ning et need õigusaktid näevad ette sissemaksete kinnipidamise. Seega on määruse nr 883/2004 artiklis 30 sissemaksete kogumiseks ette nähtud kohaldamistingimused täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Jääb veel kindlaks teha, kas peale selle, et neid makseid võib kinni pidada Austria vanaduspensionilt, võib neid kinni pidada ka Liechtensteini kutsealase pensioniskeemi alusel makstavalt vanaduspensionilt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Seoses sellega tuleb märkida, et kuna määrus nr 883/2004 on kõigest liikmesriikide õigusakte kooskõlastav meede, mille eesmärk ei ole ühtlustamine,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Derouin</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑103/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:185">EU:C:2008:185</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> jääb sotsiaalkindlustusmaksete arvutamisel arvessevõetava tulu kindlaksmääramine liikmesriikide pädevusse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibidem</HT> (punkt 24).</P></NOTE>. Seega võivad nad ravikindlustuse sissemaksete arvutamisel liidu teistest liikmesriikidest või EMP‑st saadud pensionitulu põhimõtteliselt arvesse võtta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Vt selle kohta kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nikula</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑50/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:493">EU:C:2006:493</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>On siiski oluline, et liikmesriik järgiks sellise pädevuse teostamisel liidu õigust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibidem</HT> (punkt 24 ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Määruse nr 987/2009 artikkel 30 näeb ette selge piirangu, kehtestades kõikidelt makstud pensionidelt võetavate sissemaksete ülempiiri, nimelt sellise isikuga seoses pensionitelt arvestatud summa, kes saab sama suurt pensioni pädevast liikmesriigist. Seega kehtib mitme liikmesriigi makstavatelt pensionidelt võetavatele sissemaksetele suurusepiirang. Kas sissemaksete võtmisele kehtib ka põhimõtteline piirang?</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus õigustatult rõhutab, võib selline piirang tuleneda määruse nr 883/2004 artiklis 5 kehtestatud hüvitiste, tulu, faktide või sündmuste võrdsustamise põhimõtte kohaldamisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Olgugi et kõik Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklis 23 osutatud huvitatud isikud, kes on esitanud Euroopa Kohtule oma seisukohad, on nõus tunnustama selle põhimõtte kohaldatavust, lahknevad nende arvamused radikaalselt küsimuses, kas selliseid vanadushüvitisi nagu need, mis tulenevad vastavalt BPVG‑st ja ASVG‑st, tuleb võtta samaväärsena.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Haigekassa arvates on Austria riiklik vanaduspension ja Liechtensteini kutsealasest pensioniskeemist makstav pension selgelt samaväärsed. Ta väidab selle kinnituseks, et Austria süsteem on korraldatud niiviisi, et kindlustatu saab säilitada oma harjumuspärase elustandardi juba üksnes esimese samba riiklike hüvitiste abil, samas kui Liechtensteinis tagab sellise hüvitiste taseme teine sammas, mis mängib põhirolli, kuna esimese samba ülesanne on tagada üksnes elatusmiinimum. Pealegi on Austria riikliku skeemi kindlustusmaksed kolm korda suuremad kui Liechtensteinis. Lisaks väidab haigekassa, et BPVG kohaselt on kutsealase pensioniskeemiga liitumine kohustuslik ning et seal on selged ja täpsed eeskirjad maksete suuruse, tagatud hüvitiste laadi ning neid skeeme haldavate sotsiaalkindlustusasutuste korralduse ja nende kontrollimise kohta. Ta lisab, et need eeskirjad kehtivad ka kutsealase pensioniskeemi osale, mis väljub seadusega ette nähtud miinimumhüvitiste piirest, nii et sotsiaalkindlustusasutuste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>lepinguvabadus<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201D" ID="QE0012"/> on äärmiselt piiratud. Samuti ei ole üksikul töötajal vabadust sellise skeemiga liituda ega selle sisu määrata. Haigekassa täpsustab, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>hüvitised, mis väljuvad seadusega ette nähtud kohustuste piirest<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201D" ID="QE0013"/> ei hõlma mitte ainult fakultatiivseid täiendavaid hüvitisi, vaid ka hüvitisi, mis tulenevad sissemaksetest, mis on tasutud enne seadusliku kohustuse tekkimist. Ta rõhutab, et BPVG alusel tasutud sissemakseid maksustatakse samamoodi nagu Austrias ASVG alusel kohustusliku kindlustuse raames tasutud sissemakseid. Viimaks rõhutab ta, et ASVG näeb ette, et vabatahtliku täiendava pensioniskeemiga liitumise korral tuleb ravikindlustusmakseid tasuda ka sellise skeemi hüvitistelt. Viimaks teeb haigekassa kokkuvõtte, et jättes arvesse võtmata hüvitised, mida piirialaelanikud saavad tänu oma tegevusele, millega nad on tegelenud Liechtensteinis, koheldaks ebavõrdselt neid isikuid, kes on oma kutsealaga tegelenud ainult Austria territooriumil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>A. Knaueri väitel ei ole Austria pensioniskeemi alusel makstud hüvitised samaväärsed Liechtensteini kutsealase pensioniskeemi alusel makstavatega, kuna nende vahel on palju struktuurseid erinevusi. Lisaks argumentidele, mis A. Knauer esitas juba siis, kui analüüsiti küsimust, kas Liechtensteini kutsealane pensioniskeem kuulub määruse nr 883/2004 kohaldamisalasse,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Käesoleva ettepaneku punkt 21.</P></NOTE> märgib ta eriti, et see skeem on kopeeritud Šveitsi kutsealaselt pensioniskeemilt, millele on muu hulgas iseloomulik sotsiaalkindlustusasutuste – mis võivad olla eraõiguslikud – autonoomia nii korralduse, rahastamise kui ka juhtimise alal ning kogumispõhimõte ja samaväärsuse põhimõte, mis tähendab, et hüvitiste summa sõltub sissemaksete summast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Austria valitsus ning Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) järelevalveamet väidavad, et liikmesriigi makstavaid hüvitisi tuleb pidada teise liikmesriigi makstavatega samaväärseks, kui mõlemad kuuluvad sotsiaalkindlustusskeemide kooskõlastussüsteemi kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Komisjon soovitab tõlgendada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>samaväärsete<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201D" ID="QE0014"/> hüvitiste mõistet samamoodi nagu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>samaliigiliste<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201D" ID="QE0015"/> hüvitiste oma, mida on kasutatud määruse nr 883/2004 artikli 53 lõikes 1. Sotsiaalkindlustushüvitisi tuleb seega pidada samaväärseks, kui nende ese ja eesmärk ning samuti nende arvutamise alus ning maksmise tingimused on samad.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Enne kui siin esitatud eri seisukohti sisuliselt hinnata, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusele vastata, tuleb käsitleda määruse nr 883/2004 artikli 5 punktis a sätestatud võrdsustamispõhimõtte eesmärki ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>samaväärsuse<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201D" ID="QE0016"/> konkreetset tähendust, mis tuleb sellele mõistele nimetatud sätte raames anda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Nagu selgub määruse nr 883/2004 põhjendusest 9, kodifitseerib selle määruse artikkel 5 väljakujunenud kohtupraktikat, kus faktide võrdsustamise põhimõtet võetakse üldise diskrimineerimiskeelu põhimõtte konkreetse avaldusena sotsiaalkindlustusõiguse kooskõlastamise spetsiifilises valdkonnas. Selle kohtupraktika kohaselt tuleb vabalt liikumise õiguse tegeliku kasutamise tagamiseks kohelda ühes liikmesriigis kujunenud olukordi samamoodi, nagu need oleksid aset leidnud selles liikmesriigis, mille õigusaktid on kohaldatavad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Kuigi vastavalt sellele traditsioonilisele arusaamale oli see võrdsustamispõhimõte komisjoni algses ettepanekus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Ettepanek: nõukogu määrus (EÜ) sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (COM(1998) 779 final).</P></NOTE> esitatud võrdse kohtlemise põhimõtte edasiarendusena konkreetses valdkonnas,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vt selle ettepaneku artikli 3 lõiked 2 ja 3.</P></NOTE> sätestas liidu seadusandja selle viimaks siiski eraldi artiklis, mis lubab arvata, et see avab uusi võimalusi, mis tuleb kohtupraktikas välja selgitada<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Vt selle uue artikli analüüsi kohta eriti Mavridis, P., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>L’assimilation des faits en droit communautaire: un nouveau principe?<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201D" ID="QE0017"/>, <HT TYPE="ITALIC">Revue de droit sanitaire et social</HT>, nr 4, 2011, lk 629, ja Rennuy, N., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>Assimilation, territoriality and reverse discrimination: a shift in European social security law?<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201D" ID="QE0018"/>, <HT TYPE="ITALIC">European journal of social law</HT>, nr 4, 2011, lk 289.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>See artikkel koosneb kahest punktist, millest esimene on pühendatud hüvitiste ja muu tulu võrdsustamisele, teine faktide või sündmuste võrdsustamisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Esmalt tuleb märkida, et määruse nr 883/2004 artikli 5 punktis b sätestatud põhimõte, mis annab teises liikmesriigis toimunud faktidele või sündmustele samad õiguslikud tagajärjed nagu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>sarnastele<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201D" ID="QE0019"/> faktidele või sündmustele, mis on aset leidnud selles liikmesriigis, mille õigusaktid on kohaldatavad, ei ole minu arvates kohaldatav põhikohtuasjas käsitletava olukorra taolisel juhul, kus on vaja kaht hüvitist võrrelda. See <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>faktide või sündmuste<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201D" ID="QE0020"/> võrdsustamise reegel tundub hoopis olevat vastavuses sellega, kuidas kohtupraktikas seda võrdsustamisnõuet, kui võrdse kohtlemise edasiarendust tavaliselt rakendatakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Kohtupraktikast võib nimelt leida mitu juhtu, kus sotsiaalkindlustushüvitiste saamise õiguse tekkimisel, säilimisel või pikenemisel või nende hüvitiste arvutamisel võrdsustatakse teises liikmesriigis täitunud perioodid nende perioodidega, mis on täitunud liikmesriigis, kus hüvitisi saadakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Nii on Euroopa Kohus otsustanud, et kui liikmesriigi õigusakt, mis puudutab invaliidsuspensioni andmise tingimusi, näeb teatavatel asjaoludel, näiteks haiguse või töötuks jäämise korral ette, et pikendatakse invaliidsuse tekkimisele eelnevat võrdlusperioodi, mille jooksul kindlustatu peab olema pensioni saamise õiguse omandamiseks tasunud teatava miinimumhulga sissemakseid, samas kui pikendamine ei ole võimalik juhul, kui pikendamist võimaldavad asjaolud leiavad aset teises liikmesriigis, siis võib see õigusakt pärssida võõrtöötajate soovi kasutada oma õigust vabale liikumisele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Paraschi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑349/87</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:372">EU:C:1991:372</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Samuti on ta otsustanud, et kui orvupensioni saamise õigust pikendatakse üle teatava ea nende pensionisaajate puhul, kelle õpingud on olnud katkestatud sõjaväeteenistuse tõttu, tuleb teises liikmesriigis läbitud sõjaväeteenistus võrdsustada sõjaväeteenistusega, mis on läbitud riigis, mille õigusaktid on kohaldatavad<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mora Romero</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑131/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:317">EU:C:1997:317</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Samuti on Euroopa Kohus otsustanud, et liikmesriigi õigusnormid ei tohi võrdsustada lapse kasvatamise perioode, mis on täitunud mõnes teises liikmesriigis, kindlustusperioodidega ainult teatud tingimustel, kui samu perioode, mis on täitunud tema enda territooriumil, võetakse vanaduspensioni arvutamisel arvesse ilma igasuguste tingimusteta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kauer</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑28/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:82">EU:C:2002:82</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Vt ka kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Elsen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑135/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:647">EU:C:2000:647</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), kus Euroopa Kohus otsustas, et liikmesriigi pädev asutus on kohustatud võtma vanaduspensioni määramisel arvesse teises liikmesriigis täitunud lapse kasvatamise perioode, nagu oleksid need perioodid täitunud tema enda territooriumil.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Ta on kohaldanud seda võrdsustamispõhimõtet ka hüvitiste saamise õigusest ilmajätmise või selle õiguse peatamise tingimuste rakendamise kontekstis. Nii on Euroopa Kohus leidnud, et liidu õigus ei keela liikmesriigil juhul, kui teatav sündmus, näiteks vangistus põhjustab tema territooriumil aset leides hüvitiste saamise õigusest ilmajäämise või selle õiguse peatamise, võrdsustada selle sündmusega vastavat teises liikmesriigis aset leidnud sündmust<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kenny</NAME.CASE> (<NO.CASE>1/78</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1978:140">EU:C:1978:140</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Võrdsustamispõhimõtte kohaldamine võib seega olenevalt olukorrast seada võrdse kohtlemise jalule kas asjassepuutuva isiku kasuks või kahjuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Vähem on kohtupraktikas juhtumeid, mis on seotud hüvitiste ja muu tulu võrdsustamise põhimõttega, mis on sätestatud määruse nr 883/2004 artikli 5 punktis a.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Tundub siiski, et on kolm kohtuotsust, mis võivad selliseid juhtumeid puudutada. Esiteks ilmneb kohtuotsusest Warry<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>41/77</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1977:177">EU:C:1977:177</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>, et kui liikmesriigi õigusaktid seavad invaliidsushüvitiste saamise õiguse tingimuseks haigushüvitiste saamise, tuleb asjaolu, et asjassepuutuval isikul on olnud neile haigushüvitistele õigus teises liikmesriigis, samamoodi arvesse võtta nagu siis, kui ta oleks neid saanud liikmesriigis, mille õigus on kohaldatav. Järgmiseks saab kohtuotsusest Öztürk<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑373/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:232">EU:C:2004:232</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> järeldada, et liikmesriigi õigusaktid ei või seada töötusest tingitud ennetähtaegse vanaduspensioni saamise õigust sõltuvusse tingimusest, et asjaomane isik oleks saanud teatud perioodil, mis eelnes pensioni taotlemisele, ainult selle liikmesriigi töötuskindlustushüvitisi, samas kui teises liikmesriigis saadud samasuguseid hüvitisi arvesse ei võeta. Viimaks otsustas Euroopa Kohus oma otsuses Klöppel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑507/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:110">EU:C:2008:110</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>, et liikmesriigi õigusnormid, mis nägid ette lapsehooldustoetuse pikendamise juhul, kui lapsehooldustoetust saab ka teine lapsevanem, ei võinud keelduda samas arvesse võtmast <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>võrreldava<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201D" ID="QE0021"/> hüvitise saamist teises liikmesriigis. Kuna määruse nr 883/2004 põhjenduses 9 on täpsustatud, et võrdsustamispõhimõte tuleks sõnaselgelt kehtestada ja seda edasi arendada, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>järgides õiguslike otsuste sisu ja vaimu<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201D" ID="QE0022"/>, tõlgendan ma selle määruse artiklit 5 lähtuvalt varasemast kohtupraktikast, millest ilmneb teatav põhimõtteline doktriin.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Nendin, et Euroopa Kohus ei ole kindlaks määranud konkreetseid eristuskriteeriume ning on seega võimaldanud võrdsustamispõhimõtte rakendamisel teatavat paindlikkust. Liidu seadusandja ei ole seda kohtupraktikas lubatud paindlikkust kahtluse alla seadnud, vaid on püüdnud kohtupraktikat järgida. Minu arvates eeldab võrdsustamispõhimõte kohtupraktikas või õigusaktides täpselt loetletud kriteeriumide puudumisel samasuguse võrdleva meetodi kasutamist nagu võrdlevas õigusteaduses hästituntud funktsionaalse samaväärsuse meetod<NOTE NCFOD="YES" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032" TYPE="FOOTNOTE"><P>Vt eriti Godechot-Patris, S., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>Retour sur la notion d’équivalence au service de la coordination des systèmes<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201D" ID="QE0023"/>, <HT TYPE="ITALIC">Revue critique de droit international privé</HT>, 2010, lk 271.</P></NOTE>, mis seisneb selles, et formaalsete erinevuste tagant ei püüta leida mitte kõnealuste hüvitiste täielikku olemuslikku samasust, vaid funktsionaalset sarnasust. Selles suhtes on tähendusrikas kohtuotsus Klöppel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑507/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:110">EU:C:2008:110</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>, mis piirdub märkimisega, et Saksamaa lapsehooldustasu on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>võrreldav<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201D" ID="QE0024"/> Austria lapsehooldustoetusega, uurimata, kas kahel hüvitisel on täpselt samad omadused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Funktsionaalse samaväärsuse vaatenurgast lähtumisel on kaks tagajärge.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Esiteks ei ole <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>samaväärsete<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201D" ID="QE0025"/> hüvitiste mõiste tõlgendamiseks määruse nr 883/2004 artikli 5 punkti a tähenduses vaja kasutada rangeid kriteeriume, mis on kujunenud mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>samaliigilised hüvitised<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201D" ID="QE0026"/> tõlgendamiseks selle määruse artiklite 10, 53 ja 54 tähenduses. Pealegi, kui liidu seadusandja oleks kavatsenud viidata neile kohtupraktikas kasutatud kriteeriumidele, oleks ta võrdsustamispõhimõtte kohaldamisel uuesti kasutanud sama nimetust, mida oli juba kasutatud kattumise välistamise eeskirjades, mitte loonud uut mõistet. Ning viimaks tundub mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>samaväärne hüvitis<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201D" ID="QE0027"/>, mis lähtub paindlikumatest kriteeriumidest, olevat laiem kui mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>samaliigiline hüvitis<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201D" ID="QE0028"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Ei saa seega välistada, et hüvitisi, mis ei ole samaliigilised, nagu näiteks vanaduspension ja toitjakaotuspension, mida arvutatakse eri isikutel täitunud kindlustusperioodide alusel (vt selle kohta kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cordelle</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑366/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:57">EU:C:1998:57</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), käsitatakse funktsionaalselt samaväärsena, eriti kui küsimus on selles, kas võtta neid sotsiaalkindlustusmaksete suuruse arvutamisel arvesse.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Teiseks ei tule määruse nr 883/2004 artikli 5 punktis a kasutatud mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>samaväärsed<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201D" ID="QE0029"/> minu arvates tõlgendada kitsamalt kui sama artikli punktis b mainitud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>sarnaste<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201D" ID="QE0030"/> faktide või sündmuste mõistet<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Vt selle kohta Rennuy, N., <HT TYPE="ITALIC">op. cit</HT>., kus leitakse, et Euroopa Kohus peaks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>panema vastu kiusatusele<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201D" ID="QE0031"/> neil kahel mõistel vahet teha (punkt 1, lk 298 ja 299).</P></NOTE>. Kummalgi liidu seadusandja silmas peetud juhul ei eelda võrdsustamisnõue ranget samasust, mis vähendaks märkimisväärselt selle põhimõtte ulatust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Mis järeldusele viib funktsionaalse samaväärsuse meetod selliste vanadushüvitiste puhul nagu need, mida makstakse BPVG ja ASVG alusel?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Minu arvates ei saa BPVG alusel makstavate hüvitiste hõlmamine määruse nr 883/2004 kohaldamisalaga neile iseenesest samaväärsete hüvitiste staatust anda. Peale selle, et niisugune lahendus võtaks igasuguse ulatuse samaväärsusnõudelt, millest sõltub võrdsustamispõhimõtte kohaldamine, oleneb selle kohaldamisala kindlaksmääramine puhtformaalsetest tunnustest<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Need tunnused lähtuvad hüvitiste õiguslikust alusest või nende mainimisest deklaratsioonis, mille liidu liikmesriik või EMP riik on esitanud määruse nr 883/2004 artikli 9 lõike 1 kohaselt.</P></NOTE>, mida ei tohiks hüvitiste omavahelise samaväärsuse hindamisel oluliste teguritena käsitada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Otsustav tegur on see, kas selleks, et ravikindlustuse rahastamise koormust pensionäride vahel õiglaselt jagada – olenemata nende pensioni päritolust –, moodustavad BPVG‑st tulenevad vanadushüvitised sissemaksebaasi, mis on võrreldav ASVG‑st tulenevatest hüvitistest koosneva sissemaksebaasiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Sellele küsimusele vastamiseks piisab, kui lähtuda tõdemusest, et Austria ja Liechtensteini pensionisüsteemid erinevad fundamentaalselt selle poolest, et nad annavad esimesele ja teisele sambale väga erineva suuruse. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu väitel koosneb Liechtensteini pensionisüsteemi struktuur kolmest sambast, millest esimese eesmärk on üksnes võimaldada pensionäri põhivajaduste katmist, samas kui teise samba kutsealastest skeemidest eeldatakse, et need suudavad tagada kindlustatule harjumuspärase elustandardi säilimise. Austria pensionisüsteemis on esimese samba pakutava kaitse ulatus seevastu palju suurem, kuna ASVG vanaduspensioni eesmärk on võimaldada kindlustatul säilitada oma harjumuspärane elustandard.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Seega tuleb sissemaksebaasi kindlaksmääramisel – ning ainult sellest vaatenurgast – käsitada välismaalt saadavat pensioni, mis täidab funktsionaalselt sama otstarvet, nimelt võimaldada kindlustatul harjumuspärase elustandardi säilitamist, ASVG alusel makstava pensioniga sarnasena. Asjaolu, et Liechtensteini kutsealasel pensioniskeemil on mitu omadust, mis on Austria skeemist erinevad, ei saa õigustada teistsugust järeldust. Täpsemalt, ei asjaolu, et Austria skeem toimib ümberjagamise põhimõttel, samas kui Liechtensteini oma tugineb kogumispõhimõttele, ega ka asjaolu, et BPVG alusel hüvitiste saajatele on jäetud võimalused otsustada ise hüvitiste kujundamise üle, ei ole sissemaksebaasi võrdlemisel olulised tegurid.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes leian, et määruse nr 883/2004 artikli 5 punkti a tuleb tõlgendada nii, et see ei keela kahe või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel pensioni saaja elukohaliikmesriigis kohaldatavate ravikindlustuse sissemaksebaasi kindlaksmääramisel käsitada vanadushüvitisi, mida makstakse liidu teise liikmesriigi või EMP riigi täiendava kutsealase pensioniskeemi alusel, mida on mainitud selle riigi poolt määruse nr 883/2004 artikli 9 lõike 1 kohaselt esitatud deklaratsioonis, elukohaliikmesriigi riikliku põhiskeemi alusel makstavate vanadushüvitistega samaväärsena ning seega sissemaksebaasi kuuluvana, kuna just nagu elukohaliikmesriigis saadaval pensionil on ka teise liikmesriigi hüvitiste eesmärk tagada saajatele samasuguse elustandardi säilimine nagu enne pensionile jäämist.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>III.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlustest lähtudes teen ettepaneku vastata Verwaltungsgerichtshofi (halduskohus) eelotsuse küsimusele järgmiselt:</TXT></NP.ECR><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta artikli 5 punkti a tuleb tõlgendada nii, et see ei keela kahe või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel pensioni saaja elukohaliikmesriigis kohaldatavate ravikindlustuse sissemaksebaasi kindlaksmääramisel käsitada vanadushüvitisi, mida makstakse liidu teise liikmesriigi või EMP riigi täiendava kutsealase pensioniskeemi alusel, mida on mainitud selle riigi poolt määruse nr 883/2004 artikli 9 lõike 1 kohaselt esitatud deklaratsioonis, elukohaliikmesriigi riikliku põhiskeemi alusel makstavate vanadushüvitistega samaväärsena ning seega sissemaksebaasi kuuluvana, kuna just nagu elukohaliikmesriigis saadaval pensionil on ka teise liikmesriigi hüvitiste eesmärk tagada saajatele samasuguse elustandardi säilimine nagu enne pensionile jäämist.</P></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>