European flag

Teataja
Euroopa Liidu

ET

C-seeria


C/2024/2378

27.3.2024

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(C/2024/2378)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Dealurile Munteniei“

PGI-RO-A1085-AM02

Teate kuupäev: 5. jaanuar 2024

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJENDUSED

Määratletud geograafilise piirkonna muutmine KGTga hõlmatud piirkonna laiendamiseks

Tähisega „Dealurile Munteniei“ hõlmatud määratletud geograafilist piirkonda, mis oli tootespetsifikaadis algselt sätestatud, tuleb laiendada nii, et see hõlmaks mõningaid Olti ja Buzău maakonna omavalitsusüksusi/külasid järgmiselt:

—

Olti maakond: Spineni omavalitsusüksuse külad Spineni ja Optășani;

—

Buzău maakond: Smeeni omavalitsusüksuse külad Călțuna ja Moisica.

I.

Spineni omavalitsusüksuses, kus asuvad Spineni ja Optășani külad, on sobivad keskkonna-, mulla- ja ilmastikutingimused, et kasvatada kaitstud geograafilise tähisega „Dealurile Munteniei“ hõlmatud piirkonnale tüüpilisi viinapuid. Kliimatingimused viinamarjade kasvatamiseks on sarnased 26 km kaugusel asuva Dobroteasa viinamarjakasvatuskeskuse kliimatingimustega. Dobroteasa kuulub kaitstud geograafilise tähisega „Dealurile Munteniei“ hõlmatud piirkonda.

Kaitstud geograafilise tähisega „Dealurile Munteniei“ hõlmatud viinamarjakasvatuspiirkonna (mille pikkus on ligikaudu 65 km ja laius 3–12 km) lääneosa muld koosneb punasest ja pruunist savist ja vähemal määral peenest punakast liivast. Need pruunmullad on suure raudoksiidisisaldusega ja sobivad eelkõige punaste veinide, näiteks Cabernet Sauvignoni tootmiseks.

Omavalitsusüksus asub Getici platoo ja Rumeenia tasandiku vahel Spinani platoo künklikul maastikul, mille kõrgus merepinnast on üle 180 meetri ja kõrgeim tipp on Piscul Dobrei (383 m). Piirkonna laugetel, lõunasse avanevatel nõlvadel ei ole liigset vett ning aerohüdraatiline ja soojusrežiim soodustavad punaste sortide kasvatamist. Mulla pH on 6–7 ning oma panuse sellesse annab Olti lisajõgi Vedea. Muld on nõrgalt happeline ning kuna kogu mullakihi sügavuses leidub nõrgalt hüdraatunud vaba raudoksiidi, on mulla värvus pruun/roostekarva.

Spinenis on samasugused klimaatilised, topograafilised ja litoloogilised tingimused nagu naabruses asuvates Dobroteasa (26 km) ja Vulpești (30 km) omavalitsusüksustes, seega on tagatud, et kaitstud geograafilise tähisega hõlmatud piirkonna laiendamisel, nii et see hõlmab Spineni omavalitsusüksust, säilivad eelkõige punaste veinide omadused ja kvaliteet, mis on seotud geograafilise päritoluga.

Määratletud piirkonna laiendamine, nii et see hõlmab Spineni omavalitsusüksust, ei mõjuta piirkonna ja kaitstud geograafilises tähisega „Dealurile Munteniei“ veini vahelist seost, sest Spineni omavalitsusüksuse mullastiku- ja kliimatingimused tagavad veinile geograafilisest päritolust tulenevad eriomadused. Spineni omavalitsusüksuse kaasamine võimaldab toota kvaliteetseid kaitstud geograafilise tähisega veine, mille koostis ja organoleptilised omadused osutavad nende geograafilisele päritolule (st Spinenile). Omavalitsusüksuse mulla- ja kliimatingimused võimaldavad toota rubiinpunaseid veine, millel on punaste metsamarjade aroomivarjund, veinid on peened, kergete ja pehmete tanniinidega, viinamarjades sisalduvad ained on hästi ekstraheerunud ja andnud veinile intensiivse värvuse, mille teket soodustavad ka kerge tekstuuriga punakaspruunid mullad, milles on rohkelt rauasoolasid.

Olti maakonna Spineni omavalitsusüksuse külad Spineni ja Optășani asuvad III viinamarjakasvatuspiirkonnas. Muntenia ja Olti nõlvad, Dobroteasa viinamarjakasvatuskeskus, Sâmbure-ti viinamarjaistandused (Spineni asub 26 km kaugusel Dobroteasast, mis on osa KGT piirkonnast). See on lisatud põllumajandus- ja maaelu arengu ministeeriumi määruse nr 1205/2018 lisas esitatud viinamarjakasvatusalade, piirkondade, viinamarjaistanduste ja keskuste loetellu:

https://www.onvpv.ro/sites/default/files/ordin_madr_84_2023_modif_om_1205_2018_areale_viticole.pdf

II.

Buzău maakonna Smeeni omavalitsusüksuse külades Călțuna ja Moisica on teatavad viinamarjakasvatuseks soodsad looduslikud tingimused. Kogu piirkonnas on sarnased kliima- ja mullastikutingimused, mis sobivad selliste kaitstud geograafilise tähisega veinide valmistamiseks, millel on geograafilisest päritolust tulenevad eriomadused. Smeeni omavalitsusüksus asub 23 km kaugusel Merei omavalitsusüksusest, mis kuulub kaitstud geograafilise tähise „Dealurile Munteniei“ piirkonda. Ajalooallikates osutatakse, et omavalitsusüksuse territooriumil asuvaid viinamarjaistandusi haldasid põllumajandusorganisatsioonid. Kommunistliku režiimi ajal näiteks toimus tegevus kommuunides, need rajasid ja haldasid istandusi.

Kliima ja reljeef mõjutavad punaste veinide omadusi, need veinid on peened, kergete tanniinidega, erksa värvusega ja jõulised, samuti nagu Merei või Valea Călugărească omavalitsusüksusest pärit veinid, kus neid mõjutavad ka punakaspruunid mullad, mis sisaldavad rohkesti rauasoolasid. Veinide kvaliteedi tagavad piirkonna rikkalik päikesepaiste ja kerge tekstuuriga mullad. Smeeni omavalitsusüksuses kasvatatavate teatavade viinamarjasortide, nagu ’Cabernet Sauvignon’ ja ’Ftească regală’ füüsikalised ja keemilised omadused – näiteks alkoholisisaldus – on ’Fetească regală’ (2014, 2015) puhul kuni 11,48 mahuprotsenti ja ’Cabernet Sauvignoni’ (2016) puhul 12,13 mahuprotsenti lisaks üldhappesusele (viinhapet 4,5 mahuprotsenti).

Sortidest ’Fetească regală’ ja ’Cabernet Sauvignon’ valmistatud veinid on värsked, iseloomuliku lillelõhnaga, kuivad, poolkuivad või magusad, hea happesusega, roheka helgiga õlgkollased või intensiivse punase värvusega, millel on lillakas/rubiinpunane varjund, metsataimede aroomiga. Nendel veinidel on hea alkoholi, happesuse ja tanniinide tasakaal nagu ’Cabernet Sauvignonist’ valmistatud veinide puhul.

Kirjeldatud viinamarjakasvatuspiirkonna ökosüsteemi tegurid on sarnased kaitstud geograafilise tähisega „Dealurile Munteniei“ hõlmatud piirkonna omadega ning osutavad, et Smeeni omavalitsusüksuse Călțuna ja Moisica külad sobivad viinamarjaistanduste rajamiseks ja arendamiseks ning toodetaval veinil oleks geograafilisest päritolust tulenevad eriomadused.

Tootespetsifikaadi muutmine, millega laiendatakse määratletud piirkonda Smeeni omavalitsusüksusele, ei mõjuta seost piirkonna ja Smeeni piirkonnas toodetud veinide vahel. Need veinid on kvaliteetsed, optimaalse alkoholisisaldusega, et lillede ja värskete puuviljade nüansid esile tuleksid, hea happesusega, keskmiselt intensiivse värvusega, keskmiselt tugeva lillearoomiga ning tasakaalus alkoholisisalduse, happesuse ja tanniinidega.

Muudetud on tootespetsifikaadi III peatükki ja muudetakse koonddokumendi punkti 7.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Dealurile Munteniei

2.   Geograafilise tähise tüüp:

KGT – kaitstud geograafiline tähis

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad:

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus:

1.   Analüütilised omadused – valged ja roosad veinid – nõutav koonddokumendi muutmine

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Valgeid veine iseloomustab ekstraktiivsus, tasakaalustatud struktuur ja happesus, mis tulenevad viinamarja kasvatamisest kagunõlvade, aga ka kasvatustavadest, millega hoitakse toodangu maht mõõdukal tasemel. Neil on rohelise varjundiga sidrunkollane värvus, mis muutub laagerdumisel õlgkollaseks (kuldkollaseks). Aroomibukett on kompleksne ja elegantne, sellel on metsalillede, värskete metsamarjade, kivi ja ränikivi noodid (olenevalt sordist ja veinivalmistamise tehnoloogiast), maitse on puuviljane, väga värske ja mineraalse järelmaitsega. Eriti hinnatakse pehmet, peent ja eelkõige lillelist aroomibuketti, mis annab meeldiva, püsiva ja nauditava maitse. Tänu füüsikalistele, keemilistele ja iseloomulikele organoleptilistele omadustele kuuluvad valged veinid „Dealurile Munteniei“ geograafilise piirkonna kõige hinnatumate veinide hulka. Roosasid veine valmistatakse vähe, need on tavaliselt kahvaturoosa värvusega, millel on vaarika- ja kibuvitsa varjund. Aroomibuketile on iseloomulik värskete puuviljade (virsikud, aprikoos, metsamarjad) varjund. Maitse on pehme, puuviljane, värske ja jahutav.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

15

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

9,0

Minimaalne üldhappesus

4,5 milliekvivalenti liitri kohta

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

18

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

250

2.   Organoleptilised omadused – punased veinid – nõutav koonddokumendi muutmine

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Sellele piirkonnale on iseloomulikud punased veinid. Piirkonna eriliste tingimuste tõttu on lõpptoode lihtsasti äratuntav, veini aroom võimaldab hõlpsasti kindlaks teha, et vein on pärit just sealt. Punastele veinidele on iseloomulik rubiinpunane (või kirsi- või granaatõunapunane varjund), millel on violetne helk. Laagerdumisel muutub värvus tellisepunaseks. Aroomibukett on omapärane ja peen, punaste metsamarjade (mustad sõstrad, põldmarjad, hapukirsid ja metsploomid) ja magusate vürtside (kaneel, rosé pipar) varjundiga, maitse on kerge, ümar ja sametine. Need veinid on peened, kergete ja kvaliteetsete tanniinidega, viinamarjades sisalduvad ained on hästi ekstraheerunud ja andnud veinile erksa värvuse, mille teket mõjutavad ka pruunikaspunakad mullad, milles on rohkelt rauasoolasid. Punased veinid on ka tugevamad, jõulisemad, intensiivsema värvusega; need omadused tulenevad rikkalikust päikesepaistest ja kerge struktuuriga mullast. Punased veinid, mis on üldiselt kuivad, kuuluvad rahvuspärandi hulka, ning nende omadusi mõjutavad võrdselt looduslikud ja inimtegurid. Piirkonna soodsad keskkonna-, mulla- ja ilmastikutingimused on toetavad punaste veinide tootmist.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

15

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

9,0

Minimaalne üldhappesus

4,5 milliekvivalenti liitri kohta

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

20

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

200

5.   veinivalmistuse tavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

1.   Viljelustavad ja istanduste omadused

Viljelustavad

—

istutustihedus: vähemalt 3 000 viinapuud hektari kohta;

—

roheline korje: viinamarjakobarate arvu vähendamine küpsemise faasis (küpsemise alguses), kui võimalik tootmine ületab kaitstud geograafilise tähisega veinide tootespetsifikaadis lubatud maksimumpiiri.

—

niisutamine: lubatud ainult põuastel aastatel ja ONVPV loaga.

5.2.   Maksimaalne saagikus

1.   Muscat Ottonel, Tămâioasă românească, Busuioacă de Bohotin, Traminer roz, Pinot gris, Grasă de Cotnari, Barbera

 

12 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

2.   Cabernet Sauvignon, Negru aromat

 

12 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

3.   Chardonnay, Pinot blanc, Fetească albă, Sauvignon, Mourvedre, Cabernet franc, Sangiovese

 

14 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

4.   Novac, Petit verdot, Nebbiolo, Negru de Drăgăşani, Pinot noir, Fetească neagră

 

14 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

5.   Riesling italian, Merlot, Viognier, Grenache, Burgund mare, Aligote, Băbească neagră, Crâmpoşie selecţionată, Riesling de Rhin

 

16 000 kg viinamarju hektari kohta

6.   Fetească regală, Syrah, Trebbiano, Portugais bleu, Zweigelt

 

18 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

7.   Muscat Ottonel, Tămâioasă românească, Busuioacă de Bohotin, Barbera, Traminer, Grasă de Cotnari, Pinot gris

 

90 hektoliitrit hektari kohta

8.   Cabernet Sauvignon, Negru aromat

 

90 hektoliitrit hektari kohta

9.   Chardonnay, Pinot blanc, Fetească albă, Sauvignon, Mourvedre, Cabernet franc, Sangiovese

 

105 hektoliitrit hektari kohta

10.   Novac, Petit verdot, Nebbiolo, Negru de Drăgăşani, Pinot noir, Fetească neagră

 

105 hektoliitrit hektari kohta

11.   Riesling italian, Merlot, Viognier, Grenache, Burgund mare, Aligote, Băbească neagră, Crâmpoşie selecţionată, Riesling de Rhin

 

120 hektoliitrit hektari kohta

12.   Fetească regală, Syrah, Trebbiano, Portugais bleu, Zweigelt

 

135 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Buzău maakond:

—

Săpoca omavalitsusüksuse külad Săpoca ja Mătești

—

Cernătești omavalitsusüksuse küla Cernătești

—

Racoviți omavalitsusüksuse küla Racoviți

—

Poșta Câlnău omavalitsusüksuse küla Poșta Câlnău

—

Blăjani omavalitsusüksuse külad Blăjani ja Sorești

—

Zărnești omavalitsusüksuse külad Comisoaia, Vadu Sorești, Zărnești, Fundeni ja Pruneni

—

Breaza omavalitsusüksuse külad Breaza, Bădeni, Greceanca, Văleanca-Vilăneşti, Vispeşti

—

Năieni omavalitsusüksuse külad Năieni, Finţeşti, Fântânele, Proşca,Vârf

—

Săhăteni omavalitsusüksuse külad Săhăteni, Istriţa de Jos

—

Pietroasele omavalitsusüksuse külad Pietroasele, Şarânga, Dara, Pietroasa Mică, Clondiru de Sus, Câlțești

—

Merei omavalitsusüksuse külad Merei, Dealul Viei, Izvorul Dulce, Gura Sărăţii, Nenciulești, Dobrilești, Valea Puţului, Ciobănoaia, Ogherzi, Sărata Monteoru

—

Vernești omavalitsusüksuse külad Vernești, Zorești, Cândești, Nișcov, Săsenii Noi, Săsenii Vechi, Săsenii pe Vale, Cârlomănești, Nenciu

—

Smeeni omavalitsusüksuse külad Călțuna, Moisica.

Prahova maakond:

—

linnad Boldești Scăieni, Seciu

—

Bucovi omavalitsusüksuse külad Bucov ja Pleașa

—

Plopu omavalitsusüksuse külad Gâlmeia ja Plopu

—

Bucovi omavalitsusüksuse külad Bucov, Chițorani, Valea Orlei, Bighilin

—

Valea Călugărească omavalitsusüksuse külad Valea Călugărească, Valea Popii, Valea Săracă, Răchieri, Valea Mantei, Valea Poieni, Valea Largă, Vârfurile, Schiau, Valea Mieilor

—

Albești Paleologu omavalitsusüksuse küla Albești Paleologu

—

Urlaţi linn ning Arioneştii Noi, Arioneştii Vechi, Cherba, Mărunţiş, Orzoaia de Jos, Orzoaia de Sus, Valea Bobului,Valea Crângului, Valea Nucetului, Valea Pietrei, Valea Seman, Valea Urloi, Valea Mieilor, Jercălăi

—

Ceptura omavalitsusüksuse külad Ceptura de Jos, Ceptura de Sus, Malu Roșu, Rotari, Șoimești

—

Fântânele omavalitsusüksuse külad Fântânele, Vadu Săpat, Ghionoaica, Bozieni

—

Gura Vadului omavalitsusüksuse külad Gura Vadului, Perşunari, Tohani

—

Călugăreni omavalitsusüksuse külad Călugăreni, Valea Scheilor

—

Jugureni omavalitsusüksuse külad Jugureni, Boboci

—

Apostolache omavalitsusüksuse külad Apostolache, Buzota, Valea Cricovului, Mârlogea, Udrești

—

Gornet-Cricov omavalitsusüksuse külad Gornet-Cricov, Priseaca, Valea Seacă, Dobrota, Coșerele, Țărculești

—

Chiojdeanca omavalitsusüksuse külad Chiojdeanca, Trenu, Nucet

—

Sângeru omavalitsusüksuse külad Sângeru, Tisa, Mireșu Mare, Mireșu Mic

—

Tătaru omavalitsusüksuse külad Tătaru, Siliștea, Podgoria

—

Podenii Noi omavalitsusüksuse külad Podenii Noi, Valea Dulce, Popeşti

—

Iordăcheanu omavalitsusüksuse külad Iordăcheanu, Valea Cucului, Moceşti, Străoşti, Plavia.

Argeși maakond:

—

Stefănești omavalitsusüksuse külad Valea Mare-Podgoria, Ștefănești Noi, Izvorani, Ștefănești, Viișoara, Golești, Enculești, Zăvoi

—

Călinești omavalitsusüksuse külad Ciocănești, Văleni-Podgoria, Radu-Negru, Vrănești, Gorganu, Calinești, Râncciov, Urlucea, Glodu, Udeni-Zăvoi, Cârstieni

—

Topoloveni linn ning Ţigăneşti, Boţârcani, Crinteşti, Gorăneşti

—

Priboieni omavalitsusüksuse külad Priboieni, Sămăila, Valea Mare, Pitoi, Valea Popii, Paraschivești, Valea Neni

—

Leordeni omavalitsusüksuse külad Leordeni, Băila, Budişteni, Ciulnișa, Cârciumărești, Glâmbocata, Schitu Scoicești, Ciolceşti, Bântău, Glodu, Moara Mocanului

—

Bogați omavalitsusüksuse külad Chiţeşti, Bogaţi, Glâmbocel, Bârloi

—

Costești linn ning Broșteni, Stârci, Smei, Podu Broșteni, Lăceni, Pârvu Roșu

—

Lunca Corbului omavalitsusüksuse külad Lunca Corbului, Silișteni, Lăngești, Mârghia de Jos, Mârghia de Sus, Cătane, Ciești, Pădureți

—

Stolnici omavalitsusüksuse külad Stolnici, Vlăşcuţa, Fâlfani, Izbăşeşti, Cotmeana, Cochineşti

—

Buzoiești omavalitsusüksuse külad Buzoiești, Vulpeşti, Redea, Ioneşti, Tomşanca, Bujoreni, Şerboieni, Cornăţel, Curteanca, Podeni,Vlăduţa

—

Suseni omavalitsusüksuse külad Suseni, Ţuţuleşti, Odăieni, Strâmbeni, Cerşani, Burdeşti, Găleşeşti

—

Mirosi omavalitsusüksuse külad Mirosi, Surdulești

—

Negrași omavalitsusüksuse külad Negrași, Bârlogu, Mozacu

—

Ungheni omavalitsusüksuse külad Ungheni, Colțu, Satu Nou, Găujani, Humele

—

Recea omavalitsusüksuse külad Recea, Deagu de Sus, Deagu de Jos

—

Izvoru omavalitsusüksuse küla Izvorul

—

Popeşti omavalitsusüksuse külad Popeşti, Palanga, Slobozia, Purcăreni, Bucov, Râca, Adunaţi

—

Căldăraru omavalitsusüksuse külad Strâmbeni, Căldăraru, Burdea

—

Rociu omavalitsusüksuse külad Rociu, Gliganu de Sus, Şerbăneşti.

Dâmboviţa maakond:

—

Valea Mare omavalitsusüksuse külad Valea Mare, Feţeni, Saru, Valea Caselor, Livezile, Gârleni

—

Gura Foii omavalitsusüksuse külad Gura Foii, Catane, Făgetu

—

Dragodana omavalitsusüksuse külad Dragodana, Cuparu, Străoști, Burduca

—

Bucșani omavalitsusüksuse küla Bucșani

—

Răzvad omavalitsusüksuse külad Răzvad, Valea Voievozilor

Olti maakond:

—

Sâmburești omavalitsusüksuse külad Sâmburești, Mănulești

—

Dobroteasa omavalitsusüksuse külad Dobroteasa, Vulpește, Câmpu Mare, Batia

—

Spineni omavalitsusüksuse külad Spineni, Optășani.

7.   Veiniviinamarjasordid

 

Aligoté B – Plant de trois, Plant gris, Vert blanc, Troyen blanc

 

Barbera N

 

Burgund Mare N – Grosser Burgunder, Blaufränkisch, Kekfrankos, Frankovka, Limberger

 

Busuioacă de Bohotin Rs – Schwarzer Muscat, Muscat fioletovii, Muscat violet cyperus, Muscat rouge de Frontignan

 

Băbească neagră N – Grossmuttertraube, Hexentraube, Crăcana, Rară neagră, Căldărușă, Serecsia

 

Cabernet Franc N

 

Cabernet Sauvignon N – Petit Vidure, Burdeos tinto

 

Chardonnay B – Gentil blanc, Pinot blanc Chardonnay

 

Crâmpoşie selecţionată B

 

Fetească albă B – Păsărească albă, Poama fetei, Mädchentraube, Leanyka, Leanka

 

Fetească neagră N – Schwarze Mädchentraube, Poama fetei neagră, Păsărească neagră, Coada rândunicii

 

Fetească regală B – Königliche Mädchentraube, Königsast, Kiralyleanka, Dănășană, Galbenă de Ardeal

 

Grasă de Cotnari B – Dicktraube, Grasă, Köver szölö

 

Grenache Noir N

 

Merlot N – Bigney rouge, Plant Medoc

 

Mourvèdre N

 

Muscat Ottonel B – Muscat Ottonel blanc

 

Nebbiolo N

 

Negru Aromat N

 

Negru de Drăgășani N

 

Novac

 

Petit Verdot N

 

Pinot Gris G – Affumé, Grauer Burgunder, Grauburgunder, Grauer Mönch, Pinot cendré, Pinot Grigio, Ruländer

 

Pinot Blanc B – Weisser Burgunder, Weiss Burgunder, Pinot Bianco, Weissburgunder

 

Pinot noir N – Blauer Spätburgunder, Blauer Burgunder, Burgund mic, Burgunder roter, Klăvner Morillon Noir

 

Pinot noir N – Spätburgunder, Pinot nero

 

Portugais Bleu N – Blauer Portugieser, Oporto, Portugieser

 

Riesling de Rhin B – Weisser Riesling, White Riesling, Riesling Renano, Rheinriesling

 

Riesling italian B – Olasz Riesling, Olaszriesling, Welschriesling

 

Saint Emilion B – Trebbiano Toscano, Ugni blanc, Trebbiano

 

Sangiovese N – Brunello di Montalcino, Morellino

 

Sauvignon B – Sauvignon blanc

 

Syrah N – Shiraz, Petit Syrah

 

Traminer Roz Rs – Rosetraminer, Savagnin roz, Gewürztraminer

 

Tămâioasă românească B – Busuioacă de Moldova, Muscat blanc à petit grains

 

Tămâioasă românească B – Rumänische Weihrauchtraube, Tamianka, Tămâioasă albă de Drăgășani

 

Viognier B – Bergeron, Barbin, Rebolot, Greffou, Picotin Blanc, Vionnier

 

Zweigelt N – Blauerzweigelt, Negru de Zweigelt, Zweigelt blau

8.   Seos(t)e kirjeldus:

8.1.   Seos määratletud piirkonnaga

Traditsioonidel põhinevate inimtegurite mõju.

Viinamarjaistanduste olemasolu selles piirkonnas kinnitavad arheoloogilistel kaevamistel leitud keraamikakillud ja kohanimed, mis tõendavad, et viinamarjaistandused on olnud olemas juba ammustest aegadest.

Arheoloogiat, palaontoloogiat, mütoloogiat, numismaatikat ja lingvistikat ning kirjalikku ja suulist ajaloolist pärimust käsitlevatest dokumentidest nähtub, et selles piirkonnas on olnud sobilikud looduslikud tingimused viinapuude arenguks ja kasvatamiseks ning et viinamarjakasvatus oli kooskõlas piirkonna elanike veendumuste, tavade ja igapäevaeluga.

On teada, et selles piirkonnas esines juba neogeeni ajastul taimeliike, millest on arenenud perekonna Vitis liigid.

Esimesed kirjalikud dokumendid, milles mainitakse veini tootmist riigi kõnealustes osades, on pärit 14. ja 15. sajandist. Dokumentidest nähtub, et Ceptura, Valea Călugărească, Valea Mantei ja Valea Popii olid omavalitsusüksused, mida tunti ja hinnati seal toodetud veinide kvaliteedi poolest.

Piirkonna tähtsus veinivalmistamisel on seotud suuremõõtmeliste poogitud viinapuude ulatusliku kasvualaga. Piirkonda peeti Rumeenia suurimaks ja kompaktsemaks veinipiirkonnaks ning Rumeenia veinitööstuse keskuseks.

Iidsetest dokumentidest nähtub, et piirkonnas on toodetud õliseid, kangeid ja hästisäilivaid veine, mis on võrreldavad teistes riikides toodetud parimate veinidega.

Veini tootmine on tegevusala, kus viinamarjakasvatajatel peavad olema vajalikud tehnilised vahendid, et valmistada võimalikult kvaliteetseid veine.

Aegade jooksul on Rumeenia viinamarjakasvatuspiirkondades põlvest põlve edasi antud traditsioonide toel välja kujunenud eripärad, mis piirkonniti erinevad. Seega arenesid seda tüüpi veinid, mida valmistati kohalike tingimustega hästi sobivatest viinamarjasortidest. Piirkonniti kehtestatud viljelustavad, eelkõige saagikuse haldamine ja viinapuude lõikamine, võimaldavad veinide eripära üha paremini eristada.

Piirkonda on rajatud väärtuslike sortidega istandusi, siin on edendatud mehhaniseeritud uusi viljelusmeetodeid ning siia on ehitatud kaasaegsed rajatised veini tootmiseks, ladustamiseks ja pakendamiseks. Tänu sellele on veinide kvaliteet paranenud.

Viinamarjakasvatajad on uhked oma saagi üle ja soovivad toota parimat piirkonnale iseloomulike omadustega veini.

Dealurile Munteniei määratletud geograafilise piirkonna veinide erakordne ja eristuv kvaliteet on seotud oskuste ja traditsioonidega ning uute tehnoloogiate mõistliku rakendamisega viinamarjakasvatuses ja veinitootmises.

Looduslike tegurite mõju

Viinamarjakasvatuse arengut toetab asjaolu, et kogu riigis on viinapuude jaoks väga soodsad tingimused. Mäestikukliima on viinamarjakasvatusele soodne, kuna viinapuude kasvuperioodil (aprillist oktoobrini) on palju päikest, sügised on pikad ja päikeselised, sademeid ei ole üleliia, eriti suvel ja sügisel, ning samuti puuduvad äärmuslikud kliimatingimused, mis võiksid halvendada veinide kvaliteeti.

Dealurile Munteniei määratletud geograafilises piirkonnas on mitmekesised mullad. Need koosnevad punasest savist, merglist ja vähemal määral punakast liivast ning sobivad punaste veinide viinamarjasortide kasvatamiseks.

Reljeef

Mägist maastikku läbivad orud avanevad enamasti kagusse ning on kaitstud peaaegu paralleelselt kulgevate mäeahelikega. Mullatüübi mõistes domineerivad läänes erodeerunud pruunikaspunakad metsamullad, idas on iseloomulikud rendsiinad, pseudorendsiinad ja vähemal määral liivmullad. Koresmuldi võib leida ka mõnes keskuses, kus aluspõhjakivim on maapinnale lähedal. Mullad sisaldavad palju kaltsiumkarbonaadi, mis on soodne aromaatsete veinide tootmiseks.

Orgude kulgemissuund loob viinamarjakasvatuseks väga soodsad tingimused. Viinapuid kasvatatakse põhiliselt nõlvadel, mille kalle on 8–30 %, vähemal määral ka järsematel nõlvadel.

Suured jõed on veerohked isegi väheste sademetega perioodidel. Üldiselt on viinamarjaistandusel piisav ja kvaliteetne veevaru.

Topograafia, eelkõige valdavalt lõuna poole avanevad nõlvad, loob mikrokliima, mis on väga soodne just nende sortide kasvatamiseks, millest valmistatakse punast veini.

Kliima

Aasta keskmine temperatuur on viinamarjakasvatuspiirkonna lääneosas umbes 10,8 °C ja idapoolses osas umbes 11,2 °C. Talved on suhteliselt lühikesed, kõige külmema kuu keskmine temperatuur on –2,1 °C ja kõige soojema kuu keskmine temperatuur + 22,4 °C.

Üldiselt on rohkelt päikesepaistet, mis soodustab viinamarjade küpsemist. Mäenõlvadel on miinimumtemperatuur umbes 3 °C kõrgem kui tasandikutel ning väga külmad talved on haruldasemad. Seega ei vaja mäenõlvadel kasvavad viinapuud talvekatet.

Sademete hulk on suurem viinamarjakasvatuspiirkonna lääneosas (587,7 mm) ja väiksem idaosas (508 mm). Talvel mulda imenduv vesi soosib kasvuperioodi esimest osa, kus võrsed kasvavad intensiivselt. Varasuvised vihmad soodustavad viinamarjade kasvu, samas kui viinamarjade küpsemise ajal (august-september) on vähem sademeid, mis soodustab valmimist.

Tänu soodsale kliimale toodetakse selles piirkonnas Rumeenia parimaid punaseid veine, mis on täidlased ja ilusa värvusega, ning samuti väga häid ja nõutud valgeid veine.

Viinamarjavirde üldhappesust mõjutab tugevalt üha soojem kliima.

Kõrgema temperatuuri korral suureneb suhkrute ja fenoolide sisaldus ning veinil on tugevam aroom ja värvus.

8.2.   Põhjuslik seos

Määratletud piirkonnas on viinamarjakasvatuseks soodne kliima, mis tähendab, et viinapuude kasvuperioodil (aprillist oktoobrini) on rikkalikult päikesepaistet. Kuna sügised on pikad ja päikeselised, sademeid ei ole üleliia, eriti suvel ja sügisel, ning samuti puuduvad äärmuslikud kliimatingimused, mis võiksid halvendada veinide kvaliteeti, siis on veinid aroomiküllased, punased veinid sametised ning valged veinid ümarad ja külluslikud.

Valdavalt lõuna poole avanevad nõlvad on sobilikud, et kasvatada nii punaste kui ka valgete veinide valmistamiseks kasutatavaid sorte. Mitmekesine pinnas, eelkõige punast savi, merglit ja peent punakat liiva sisaldav pinnas, sobib eriti hästi punaste veinide viinamarjasortide kasvatamiseks.

Savikihtidega ja suure raudoksiidisisaldusega pinnas, mida leidub viinamarjakasvatuspiirkonna lääneosas (küngaste nõlvadel ja küngaste vahel orgudes asuvad viinamarjakasvatusalad – Ceptura, Valea Călugărească, Valea Mantei ja Valea Popii) on samuti väga sobivad punaste viinamarjasortide kasvatamiseks. Kuigi suure kaltsiumkarbonaadi sisaldusega koresmuldi esineb vaid vähesel määral, on neid teatavates paikkondades siiski. Need mullad on sobilikud aromaatsete (püsiva aroomiga) veinide tootmiseks.

Päikesepaistet on palju ja see soodustab viinamarjade küpsemist, mäenõlvadel on miinimumtemperatuur umbes 3 °C kõrgem kui tasandikkudel ning väga külmad talved on haruldasemad. Seega ei vaja mäenõlvadel kasvavad viinapuud talvekatet ja annavad kvaliteetset toodangut.

Viinamarjade küpsemise ajal (augustist septembrini) on sademete hulk väiksem, mis loob küpsemiseks head tingimused. Kõrgema temperatuuri korral suureneb suhkrute ja fenoolide sisaldus ning veinil on tugevam aroom ja värvus. Kvaliteedi tagamiseks korjatakse viinamarju vastavalt nende küpsusastmele, see võimaldab tuua esile suure potentsiaaliga sortide aroomiomadused. Tulemuseks on veinid, millel on tasakaalus happesus ning mis on äratuntavalt ekspressiivsed ja omapärased, sest neis on vastavalt säilinud lillelisus või puuviljasus.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

–

Link tootespetsifikaadile

https://www.onvpv.ro/sites/default/files/caiet_de_sarcini_ig_dl_munteniei_modif_cf_cererii_1628_21.08.2023_notrack_changes.pdf


(1)   ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.


ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/2378/oj

ISSN 1977-0898 (electronic edition)