konsolideeritud TEKST: 32011R0926 — ET

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

mis käsitleb nõukogu otsuse 2009/470/EÜ rakendamist ELi sööda ja toidu referentlaboritele ja loomatervishoiusektorile antava liidu rahalise abi osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. mai 2009. aasta otsust 2009/470/EÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas, ( 1 ) eriti selle artikli 31 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Otsuses 2009/470/EÜ on sätestatud kord liidu rahalise abi andmiseks inspekteerimisabinõudele veterinaaria valdkonnas. Kõnealuse otsuse kohaselt peab liit parandama veterinaarinspektsiooni tõhusust, andes rahalist abi ELi kontakt- ja referentlaboritele. Selles on sätestatud, et iga liidu kontakt- või referentlabor, mis on määratud kooskõlas veterinaariaalaste õigusaktidega ja täidab neis õigusaktides sätestatud kohustusi ja nõudeid, võib saada liidu abi.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) ( 2 ) on sätestatud ELi toidu ja sööda ning loomatervishoiu ja elusloomade referentlaborite kohustused ja nende suhtes kohaldatavad nõuded. Liidu toidu ja sööda referentlaborid on nimetatud kõnealuse määruse VII lisa I osas ning loomatervishoiu ja elusloomade referentlaborid kõnealuse määruse VII lisa II osas.

(3)

Komisjoni 28. novembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1754/2006, millega kehtestatakse ühenduse sööda- ja toidualastele tugilaboritele ja loomatervishoiusektorile antava finantsabi üksikasjalikud eeskirjad, ( 3 ) on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad liidu referentlaboritele antava ühenduse rahalise abi kohta, mis on ette nähtud otsuse 2009/470/EÜ artiklis 31 ja määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 32, ning samuti seminaride korraldamiseks antava rahalise abi kohta.

(4)	Määruse (EÜ) nr 1754/2006 kohaselt sätestatakse komisjoni ja iga ELi referentlabori suhted partnerluslepinguga. Partnerlusleping sõlmitakse viieks aastaks ning sellele lisatakse mitmeaastane töökava.

(5)

ELi referentlaborid on nimetatud määruse (EÜ) nr 882/2004 VII lisas. Mõnel juhul on selleks määratud Teadusuuringute Ühiskeskus. Kuna see on komisjoni peadirektoraat, ei kohaldata tema suhtes käesolevat määrust. Eeskirjad Teadusuuringute Ühiskeskusele antava liidu rahalise abi kohta on kehtestatud iga-aastases halduskokkuleppes.

(6)	Teatavate ELi referentlaborite tegevuseks antava iga-aastase liidu rahalise abi suurus määratakse kindlaks iga-aastaste rahastamisotsustega, mis käsitlevad sööda- ja toiduohutust, loomatervist ja elusloomi.

(7)

2008. aastal auditeeris komisjoni siseauditi talitus (IAS) toetuste haldamist toiduohutuse, loomatervise ja loomade heaolu ning taimetervise valdkonnas. IAS tegi järelduse, et liidu sööda ja toidu referentlaboritele ja loomatervishoiu sektorile antava rahalise abi üksikasjalikke eeskirju tuleks lihtsustada. Selleks tegi IAS ettepaneku, et komisjon jätkab iga-aastaste rahastamisotsuste tegemist, kuid komisjoni ja iga ELi referentlabori vahel ei oleks vaja sõlmida partnerluslepingut.

(8)	ELi referentlaborid peavad korrapäraselt korraldama koosolekuid ja koolitusi. Seega tuleks käesoleva määruse kohaselt abikõlblike kulude hulka lisada ka koosolekud ja koolitused.

(9)	Finantskontrolli eesmärgil kohaldatakse nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) ( 4 ) artikleid 9, 36 ja 37.

(10)	Kuna määrusesse (EÜ) nr 1754/2006 on vaja teha mitmeid muudatusi, tuleb nimetatud määrus selguse huvides kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega, võttes samas arvesse määrust (EÜ) nr 882/2004.

(11)

Seda määrust tuleb kohaldada kõikide ELi referentlaborite suhtes, kellega sõlmitud partnerluse raamlepingud lõpevad 2011. aasta lõpus või kellega sõlmitud partnerluse raamlepingud lõpetatakse vastastikusel kokkuleppel. Selliste ELi referentlaborite suhtes, kellega sõlmitud partnerluse raamlepinguid ei lõpetata vastastikusel kokkuleppel, kohaldatakse jätkuvalt määrust (EÜ) nr 1754/2006.

(12)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Käesolevas määruses sätestatakse määruse (EÜ) nr 882/2004 ja otsuse 2009/470/EÜ rakenduseeskirjad seoses liidu rahalise abi andmise korraga, mis on ette nähtud määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 32 lõike 7 ja otsuse 2009/470/EÜ artikli 31 lõike 1 kohaselt ELi referentlaborite puhul (edaspidi „laborid”), välja arvatud Teadusuuringute Ühiskeskus, sealhulgas rahalise abi andmine seminaride korraldamiseks, ning tingimused, mille alusel kõnealust abi antakse.

Seda määrust kohaldatakse kõikide ELi referentlaborite suhtes, kellega sõlmitud partnerluse raamlepingud lõpevad 2011. aasta lõpus või kellega sõlmitud partnerluse raamlepingud lõpetatakse vastastikusel kokkuleppel. Selliste ELi laborite suhtes, mille partnerluse raamlepinguid ei lõpetata vastastikusel kokkuleppel, kohaldatakse jätkuvalt määrust (EÜ) nr 1754/2006.

2. Laborid esitavad eelarveprognoosi elektrooniliselt vastavalt Ia lisale ja Ib lisale.

Eelarveprognooside suhtes, mis on esitatud muus vääringus kui eurodes, kohaldab komisjon aasta „n” septembris kehtinud esimest vahetuskurssi, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

Komisjon võtab vastu iga-aastase rahastamisotsuse, millega kiidetakse heaks kõikide laborite tööprogrammid ja vastavad eelarved.

Tööprogrammi muudatuse tegemiseks peab komisjon eelnevalt andma kirjaliku nõusoleku.

Pärast seda, kui komisjon on vastu võtnud iga-aastase rahastamisotsuse, võivad laborid taotleda eelmakseid nende tööprogrammile ette nähtud koguabist kuni 70 % ulatuses.

Laboritele tehakse liidu rahalise abi lõppmakse tööprogrammi kohta pärast seda, kui artikli 11 lõikes 1 osutatud finants- ja tehnilised aruanded on esitatud ja komisjon on need heaks kiitnud.

1. Laborid kirjendavad tööprogrammiga seotud kulud kuluarvestussüsteemis ja säilitavad finantskontrolli jaoks kõiki originaaldokumente või tõendatud koopiaid seitse aastat.

2. Laborid säilitavad kõikide liidu rahalist abi saava tööprogrammiga seotud tõendavate dokumentide originaalid või nende tõendatud koopiad.

3. Tõendavad dokumendid, mis kinnitavad kõiki hüvitisetaotluses näidatud kulusid, tuleb nõudmise korral saata komisjonile.

Finantskontrolli eesmärgil kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikleid 9, 36 ja 37.

Laborite tegevust määratletakse kui ülesandeid, mis tulenevad määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 32 sätestatud kohustustest.

Seminari määratletakse kui iga-aastast teabe- ja koordineerimiskoosolekut, kuhu laborid kutsuvad kõik riiklikud referentlaborid.

2. Lõikes 1 osutatud kulud on abikõlblikud iga-aastastes rahastamisotsustes sätestatud määrade piires ja kooskõlas II ja IV lisas sätestatud abikõlblikkuse eeskirjadega.

3. Kui labor tahab mõne lõikes 1 osutatud kuluartikli eelarvet suurendada enam kui 10 %, ületamata siiski iga-aastases rahastamisotsuses sätestatud abikõlblikke kogukulusid, peab ta kirjalikult taotlema komisjoni eelnevat nõusolekut.

1. Laborid esitavad komisjonile kalendriaasta „n + 2” 31. märtsiks järgmised aruanded:

2. Liidu rahalist abi võib vähendada, kui tööprogramm ei ole selle kalendriaasta 31. detsembriks, milleks komisjon sellele heakskiidu andis, kas täies ulatuses või tulemuslikult ellu viidud.

Muus vääringus kui eurodes esitatud lõppmakse taotluste puhul kohaldab komisjon „n”-aasta märtsis kehtinud esimest vahetuskurssi, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

Viiteid määrusele (EÜ) nr 1754/2006 tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse liidu rahalise abi suhtes, mida antakse laboritele alates 2012. aastast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Laborite eelarveprognoos seoses liidu meetmetega tehtavate kulutuste kohta asjaomasel eelarvestatud kalendriaastal

Kategooria (1)	Staatus (2)	Brutokuupalk (3)	Projektile kulunud aeg (päevade arv) (4)	Abikõlblikud kulud kokku


KOKKU
(1) Täpsustada iga projekti raames töötava isiku puhul: vanemteadur, nooremteadur, tehniline töötaja jne. (2) Ametnik, lepinguline töötaja jne. Lepingulise töötaja puhul tuleb näidata lepingu algus- ja lõppkuupäev. (3) Tegelik brutokuupalk (mitte astmepalk), sealhulgas sotsiaalmaks ja muud palgatõendil kajastuvad maksud. (4) Arvutamisel võetakse aluseks 220 tööpäeva aastas (20 tööpäeva kuus).

Abikõlblikkuse eeskirjad, mida kohaldatakse personali, allhangete, tootmisvahendite, tarbekaupade, võrdluskatseteks proovide saatmise, lähetuste, seminaride, koolituste ja koosolekutega seotud kulude, samuti üldkulude suhtes

Personalikulud piirduvad (olenemata tööalasest staatusest) nende töötajate tegelike palgakuludega (ametitasu, töötasu, sotsiaalmaks ja pensionimaksud), kes on täielikult või osaliselt määratud tööprogrammi rakendama.

Kogu tööaeg, mis töötajatel kulub tööprogrammi täitmisele, tuleb dokumenteerida ja kinnitada, võttes aluseks 220 tööpäeva aastas (20 tööpäeva kuus). Seda peab vähemalt kord kuus tegema ametisse määratud projektijuht või nõuetekohaselt volitatud labori vanemtöötaja.

Ostetud, liisitud või renditud tootmisvahendid on otseste kuludena abikõlblikud. Liisitud või renditud seadmetega seotud kulude hüvitatav osa ei tohi ületada summat, millega seadmed oleks olnud võimalik osta. Hüvitatavad kulud arvutatakse järgmiselt:

Alla 3 000 euro maksvate tootmisvahendite puhul võib deklareerida kogukulu. Selliste tootmisvahendite puhul ei ole vaja märkida amortisatsiooni.

Kõik muud halduskulud, ametisõitude, v.a punktis 6 nimetatud lähetused, ja sekretariaaditeenustega seotud kulud arvestatakse punktis 10 osutatud üldkulude alla.

Kulude hüvitamine põhineb võrdluskatseteks proovide saatmisega seotud tegelikel kuludel.

Laborite personali reisi- ja majutuskulud seoses tööprogrammis kavandatud lähetustega hüvitatakse IV lisa kohaselt. Päevaraha määratakse IV lisa kohaselt.

Seminaride korraldamisel loetakse abikõlblikeks kulud, mis on seotud maksimaalselt 32 seminaril osaleja reisi- ja majutuskulude ning päevarahaga.

Seminaride korraldamisel loetakse abikõlblikeks lisakulud, mis on seotud maksimaalselt kolme seminaril esineja reisi- ja majutuskulude ning päevarahaga.

Seminaride korraldamisel loetakse abikõlblikeks lisakulud, mis on seotud maksimaalselt kümne kolmandatest riikidest kutsutud esindaja reisi- ja majutuskulude ning päevarahaga.

Tööprogrammis kavandatud koolituste puhul hüvitatakse maksimaalselt 32 riikliku referentlabori esindaja reisi- ja majutuskulud IV lisa kohaselt. Päevaraha määratakse IV lisa kohaselt.

Labori ruumides toimuva ja tööprogrammis kavandatud koosoleku puhul hüvitatakse maksimaalselt kaheksa väliseksperdi (kes ei kuulu ELi referentlaborite personali hulka) reisi- ja majutuskulud IV lisa kohaselt. Päevaraha määratakse IV lisa kohaselt.

Kindlamääralist hüvitist, mis moodustab 7 % kõigi punktides 1–9 loetletud otseste kulude alusel arvutatavatest tegelikult hüvitatavatest kuludest, makstakse automaatselt.

Abikõlblikkuse eeskirjad, mida kohaldatakse lähetuste, seminaride, koolituste ja koosolekutega seotud kulude suhtes

Osalejad peavad kasutama kõige sobivamat ja kulutõhusamat transpordivahendit. Võimaluse korral tuleb kasutada ühis- või jagatud transpordivahendit, võttes muu hulgas arvesse keskkonnamõju.

Reisi alguskohaks loetakse laboriruumid. Osalejad vastutavad isiklikel eesmärkidel tehtud ümbersõitude eest, sh reisi alustamine muust kohast ja/või lõpetamine muus kohas, ning peavad teatama sellisest ümbersõidust ning kandma sellest tulenevad lisakulud.

Seminaril osalemisega seotud reisikulud hüvitatakse ainult laboriruumide ja seminari toimumise koha vahelise kõige sobivama ja kulutõhusama transpordiviisi alusel.

Hüvitise arvutamisel tuleb arvesse võtta koosoleku kestust ja hüvitis peab põhinema turul kehtivatel kõige soodsamatel kokkulepitud soodushindadel ja muudel soodushindadel.

Hüvitatakse reis esimeses klassis kõige lühemat ja kulutõhusamat marsruuti pidi.

Autoga reisimine on lubatud, kui see on kulutõhusam kui lennureis või rongireis, eelkõige juhul, kui autot jagab mitu osalejat.

Isiklikuga autoga reisimine ametialastel põhjustel on lubatud. Reisikulud hüvitatakse siiski sõltuvalt läbitud vahemaast määraga kuni 0,22 eurot kilomeetri kohta.

1.5. Taksod – parkimine – maksustatud teed – ühistransport (buss, tramm, metroo)

Päevaraha katab harilikult kõik seminaril osalemisega seotud kulud. Ühistranspordi, takso ja maksustatud teede kasutamisest tulenevad kulud ning parkimistasud ei ole abikõlblikud.

Päevaraha makstakse kindla summana ja see katab hommikusöögi, kaks põhisöögikorda ja kõik muud kulud ning transpordikulud, nagu on sätestatud punktis 1.5, ning telekommunikatsioonivahendite kasutamisega seotud kulud.

Päevaraha suurus määratakse kindlaks kooskõlas nõukogu 27. juuni 2006. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1066/2006, millega korrigeeritakse alates 1. juulist 2006 tabelit, mida kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate liikmesriikides toimuvate lähetuste suhtes ( 5 ).

Majutuskulude ülemmäär määratakse kindlaks määruse (EÜ, Euratom) nr 1066/2006 artikliga 1.

Kui osalejaid on kehtestatud maksimumarvust vähem, kuid seminaril või koolitusel osales vähemalt 20 esindajat riiklikest referentlaboritest, peab komisjon maksma päevaraha kuni kolmele osalejale ELi referentlaboritest sõltuvalt seminaril osalemise kestusest.

Komisjon ei hüvita nende kolme osaleja reisi- ja majutuskulusid, välja arvatud juhul, kui seminar või koolitus toimub muus linnas kui ELi referentlabori asukohalinn.

Sellist päevaraha makstakse ja sellised reisi- ja majutuskulud hüvitatakse ainult siis, kui liidu rahalise abi ülemmäär ei ole ületatud.

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
►M1	KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 135/2013, 18. veebruar 2013,	L 46	8	19.2.2013

	Personalikulud	Allhanked	Tootmisvahendid	Tarbekaubad	Võrdluskatseteks proovide saatmine	Lähetused	Seminarid	Koolitus	Koosolekud
Meede 1
Meede 2
Meede 3
Meede N
Kokku

Kirjeldus	Kulud, v.a käibemaks	Käibemaks	Kulud kokku



KOKKU

	Kirjeldus	Kulud, v.a käibemaks	Käibemaks	Kulud / väärtus kokku	Ostmise või rentimise kuupäev	Tarnekuupäev	Amortisatsiooniperiood (36 või 60 kuud)	Kasutusprotsent tööprogrammis	Aastane amortisatsioonikulu
2.1. Kõnealusel ajavahemikul hangitavad tootmisvahendid
2.2. Enne kõnealust ajavahemikku hangitud tootmisvahendid
KOKKU

Kirjeldus liikide kaupa (1)	Kulud, v.a käibemaks	Käibemaks	Kulud kokku


KOKKU
(1) Näited: reaktiivid, katseloomad, labori väikevahendid jne.

Kirjeldus	Tarnija	Kulud, v.a käibemaks	Käibemaks	Kulud kokku



KOKKU

	Kulu
Osalejate reisikulud:
Majutuskulud:
Osalejate päevarahad:
KOKKU

Tabelites punktide 1–9 kuluartiklite kaupa loetletud kulud kokku	Kulu
Üldkulud: 7 %
KULUD KOKKU

Kululiik	Eelarveprognoos	Deklareeritavad kulud
1. Personal
2. Allhanked
3. Tootmisvahendid
4. Tarbekaubad
5. Võrdluskatseteks proovide saatmine
6. Lähetused
7. Seminarid
8. Koolitus
9. Koosolekud
Vahesumma
10. Üldkulud (7 % vahesummast)
Kokku

Kuupäev:	Kuupäev:
Tehnikadirektori nimi:	Rahaliselt vastutava isiku nimi:
Allkiri:	Allkiri:

Isiku nimi	Kategooria	Staatus	Brutokuupalk	Projektile kulunud aeg (päevade arv)	Abikõlblikud kulud kokku


KOKKU

Tabelites punktide 1–9 kuluartiklite kaupa loetletud kulude vahesumma
Üldkulud: 7 % vahesummast
KULUD KOKKU