EUROOPA KOMISJON
Brüssel,14.7.2021
COM(2021) 558 final
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV
energiatõhususe kohta, millega muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (uuesti sõnastatud)
{SEC(2021) 558 final} - {SWD(2021) 623 final} - {SWD(2021) 624 final} - {SWD(2021) 625 final} - {SWD(2021) 626 final} - {SWD(2021) 627 final}
⇩ uus
I LISA
LIIKMESRIIKIDE PANUSED LIIDU 2030. AASTA LÕPP- JA/VÕI PRIMAARENERGIA TARBIMISE ENERGIATÕHUSUSEESMÄRKIDE SAAVUTAMISSE
1.Liikmesriikide panused arvutatakse järgmise soovitusliku valemi alusel:
milles CEU on parandustegur, Target on konkreetse liikmesriigi sihttase ning FECB2030 ja PECB2030 vastavad 2030. aasta jaoks võrdlusalusena kasutatud 2020. aasta võrdlusstsenaariumile.
2.Järgmine soovituslik valem esindab objektiivseid kriteeriume, mis kajastavad artikli 4 lõike 2 punkti d alapunktides i–iv loetletud tegureid, mille abil määratletakse konkreetse liikmesriigi sihttase protsentides sihttasemest (Target) ja millel on valemis võrdne kaal (0,25):
a)kindlamääraline panus („Fflat“);
b)panus, mis sõltub SKPst elaniku kohta („Fwealth“);
c)energiamahukusest sõltuv panus („Fintensity“);
d)kulutõhusa energiasäästu potentsiaalist sõltuv panus („Fpotential“).
3.Fflat tuleneb liidu 2030. aasta eesmärgist, mis hõlmab täiendavaid jõupingutusi, mida on vaja, et saavutada liidu energiatõhususe eesmärgid lõpp- ja primaarenergia panuste osas võrreldes 2020. aasta võrdlusstsenaariumi prognoosidega 2030. aastaks.
4.Fwealth arvutatakse iga liikmesriigi jaoks selle liikmesriigi kolme aasta keskmise Eurostati indeksi “reaalne SKP elaniku kohta“ suhtena liidu kolmeaastase ajavahemiku 2017–2019 keskmisesse, väljendatuna ostujõu pariteetides (PPP).
5.Fintensity arvutatakse iga liikmesriigi kohta tema kolme aasta keskmise energiamahukuse indeksi (lõppenergia või primaarenergia tarbimise suhe reaalsesse SKPsse, mis on väljendatud ostujõu pariteetides) suhtena liidu kolmeaastase ajavahemiku 2017–2019 keskmisesse.
6.Fpotential arvutatakse iga liikmesriigi kohta lõpp- või primaarenergia säästu alusel stsenaariumi PRIMES MIX 55 % kohaselt 2030. aastaks. Energiasäästud on väljendatud 2020. aasta võrdlusstsenaariumi 2030. aasta prognooside suhtes.
7.Iga punkti 2 alapunktides a–d sätestatud kriteeriumi puhul kohaldatakse alumist ja ülemist piirmäära. Iga teguri taseme piirmääradeks on 50 % ja 150 % liidu keskmisest tasemest antud teguri puhul.
8.Tegurite arvutamiseks kasutatavate sisendandmete allikaks on Eurostat, kui ei ole märgitud teisiti.
9. Summaarne tegur Ftotal arvutatakse kõigi nelja teguri (Fflat, Fwealth, Fintensity ja Fpotential) kaalutud summana. Seejärel arvutatakse sihttase summaarse teguri Ftotal ja ELi sihttaseme korrutisena.
10.Kõigi liikmesriikide suhtes kohaldatakse primaar- ja lõppenergia parandustegurit CEU, et kohandada kõigi liikmesriikide panuste summa vastavaks liidu 2030. aasta primaar- ja lõppenergia tarbimise eesmärkidele. Tegur CEU on kõigi liikmesriikide jaoks sama.
_____________
🡻 2012/27/EL (kohandatud)
⇨ uus
III LISA
KOOSTOODETAVA ELEKTRIENERGIA ARVUTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED
I osa
Üldpõhimõtted
Soojus- ja elektrienergia koostootmisel saadava elektrienergia arvutamisel tuleb lähtuda tootmisseadme normaaltingimustel kasutamise oodatavatest või tegeliku talitluse väärtustest. Mikrokoostootmisseadmete puhul võivad arvutuse aluseks olla tõendatud väärtused.
a)Soojus- ja elektrienergia koostootmisel toodetav elektrienergia tähendab seadme summaarset elektrienergia aastatoodangut, mida mõõdetakse peageneraatorite väljundklemmidel ⌦ , juhul kui on täidetud järgmised tingimused ⌫ ;:
i)koostootmisseadmete tüüpidel b, d, e, f, g ja h, millele on osutatud II osas ning mille üldine kasutegur aastas on liikmesriikide poolt kindlaks määratud tasemel vähemalt 75 %;, ning
ii)koostootmisseadmete tüüpidel a ja c, millele on osutatud II osas ning mille üldine kasutegur aastas on liikmesriikide poolt kindlaks määratud tasemel vähemalt 80 %.
b)Koostootmisseadmetel, mille üldine kasutegur aastas on väiksem kui punkti a alapunktis i sätestatud väärtus (II osas osutatud koostootmisseadmete tüübid b, d, e, f, g ja h), või sellistel, mille üldine kasutegur aastas on väiksem kui punkti a alapunktis ii sätestatud väärtus (II osas osutatud koostootmisseadmete tüübid a ja c), arvutatakse koostootmiselne ⌦ saadav elektrienergia ⌫ järgmise valemiga:
ECHP=HCHP*C
kus
ECHP on koostootmisel saadava elektrienergia kogus,
C on elektrienergia ja soojusenergia suhtarv.
HCHP on koostootmisel saadava kasuliku soojuse kogus (see on summaarne soojustoodang, millest on lahutatud eraldi kateldes toodetud soojus või aurugeneraatorist enne turbiini saadud vaheltvõtuauru soojus).
Koostootmisel saadava elektrienergia arvutamisel tuleb lähtuda elektrienergia ja soojusenergia tegelikust suhtarvust. Kui koostootmisseadme elektrienergia ja soojusenergia tegelik suhtarv ei ole teada, võib eeldusel, et arvutuslik koostoodetud elektrienergia on seadme summaarsest elektrienergia toodangust väiksem või sellega võrdne, kasutada II osas osutatud seadmetüüpide a, b, c, d ja e puhul statistiliseks otstarbeks järgmisi vaikeväärtusi:
|
Seadme tüüp
|
Elektri- ja soojusenergia suhtarvu C vaikeväärtus
|
|
Kombineeritud tsükli ja soojuse tagastamisega gaasiturbiin
|
0,95
|
|
Vasturõhuauruturbiin
|
0,45
|
|
Vaheltvõtuauru-kondensatsioonturbiin
|
0,45
|
|
Soojuse tagastamisega gaasiturbiin
|
0,55
|
|
Sisepõlemismootor
|
0,75
|
Kui liikmesriigis võetakse kasutusele elektrienergia ja soojusenergia suhtarvu vaikeväärtused II osas osutatud seadmetüüpide f, g, h, i, j ja k puhul, siis tuleb need vaikeväärtused avaldada ja teatada komisjonile.
c)Kui osa koostootmisprotsessis kasutatava kütuse energiasisaldusest muundub kemikaalideks ja läheb taas ringlusse, tuleb see osa kasutatavast kütusest lahutada enne punktides a ja b kasutatud üldkasuteguri arvutamist.
d)Liikmesriik võib konkreetse seadme talitlusandmete põhjal määrata elektrienergia ja soojusenergia suhtarvu elektrienergia ja kasuliku soojusenergia suhtarvuna, kui koostootmisseade töötab koostootmisrežiimil väiksema võimsusega.
e)Liikmesriik võib punktidega a ja b ette nähtud arvutustes kasutada muud kui ühe aasta pikkust aruandeperioodi.
II osa
Käesoleva direktiiviga hõlmatud koostootmistehnoloogia
a)Kombineeritud tsükli ja soojuse tagastamisega gaasiturbiin
b)Vasturõhuauruturbiin
c)Vaheltvõtuauru-kondensatsioonturbiin
d)Soojuse tagastamisega gaasiturbiin
e)Sisepõlemismootor
f)Mikroturbiinid
g)Stirling-mootorid
h)Kütuseelemendid
i)Aurumasinad
j)Orgaanilised Rankine’i ringprotsessid
k)Iga muud tüüpi tehnoloogia või tehnoloogialahenduste kombinatsioon, mis on hõlmatud artikli 2 punkti 32 30 määratlusega
Liikmesriik kasutab koostootmisest saadava elektrienergia arvutamise üldpõhimõtete rakendamisel ja kohaldamisel komisjoni 19. novembri 2008. aasta otsusega 2008/952/EÜ (millega kehtestatakse üksikasjalikud suunised Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/8/EÜ II lisa rakendamiseks ja kohaldamiseks) kehtestatud üksikasjalikke suuniseid.
_____________
🡻 2012/27/EL
IIIII LISA
KOOSTOOTMISPROTSESSI KASUTEGURI MÄÄRAMISE METOODIKA
Koostootmise kasuteguri ja primaarenergia säästu arvutamisel lähtutakse tootmisseadme normaaltingimustel kasutamise oodatavast või tegelikust talitlusest.
a)Tõhus koostootmine
Käesoleva direktiivi kohaldamisel vastab tõhus koostootmine järgmistele kriteeriumidele:
–koostootmine koostootmisseadmes annab punkti b järgi arvutatuna vähemalt 10 % primaarenergia säästu, võrreldes soojus- ja elektrienergia eraldi tootmise kontrollväärtustega;,
–kui koostootmine väikekoostootmisseadmetes ja mikrokoostootmisseadmetes tagab primaarenergia säästu, võib selle lugeda tõhusaks koostootmiseks;.
⇩ uus
–fossiilkütustel töötava koostootmise süsinikdioksiidi otseheide on väiksem kui 270 g CO2 ühe kWh koostootmisest saadud energia kohta (sealhulgas küte/jahutus, elektrienergia ja mehaaniline energia).
–Kui koostootmisüksus ehitatakse või oluliselt renoveeritakse, tagavad liikmesriigid, et olemasolevates soojusallikates ei suurendata muude fossiilkütuste kui maagaasi kasutamist võrreldes viimase kolme täisvõimsusel töötamise kalendriaasta keskmise aastase tarbimisega enne renoveerimist ning et selles süsteemis ei kasutata üheski uues soojusallikas muid fossiilkütuseid kui maagaas.
🡻 2012/27/EL
b)Primaarenergia säästu arvutamine
III lisa kohaselt määratletud koostootmisega saavutatud primaarenergia sääst arvutatakse järgmise valemi põhjal:
milles:
PES on primaarenergia sääst (primary energy savings);
CHP Hη on koostootmise soojuslik kasutegur, mis on määratletud kui aastane kasuliku soojuse toodang jagatuna kogu kasuliku soojus- ja elektrienergia koostootmiseks kulunud kütusekogusega;
Ref Hη on soojuse eraldi tootmise kasuteguri kontrollväärtus;
CHP Eη on koostootmise elektriline kasutegur, mis on määratletud kui aastas koostoodetud elektrienergia kogus jagatuna kogu kasuliku soojus- ja elektrienergia koostootmiseks kulunud kütusekogusega. Kui koostootmisüksus toodab mehaanilist energiat, siis võib aasta jooksul koostoodetud elektrienergia kogust suurendada täiendava liikmega, mis väljendab nimetatud mehhaanilise energiaga võrdset elektrienergia kogust. Kõnealune täiendav liige ei anna õigust päritolutagatise andmiseks vastavalt artikli 2414 lõikele 10;
Ref Eη on elektrienergia eraldi tootmise kasuteguri kontrollväärtus.
c)Energiasäästu arvutamine alternatiivsete arvutusmeetoditega
Liikmesriik võib arvutada soojus- ja elektrienergia ning mehaanilise energia tootmisest saadud primaarenergia säästu vastavalt allpool esitatule, kasutamata protsessis eraldi toodetud soojus- ja elektrienergia koguste mahaarvamiseks III lisa. Sellist tootmist võib pidada tõhusaks koostootmiseks juhul, kui see vastab käesoleva lisa punktis a esitatud tõhususe kriteeriumidele, ning koostootmisseadmete puhul, mille elektritootmise võimsus on suurem kui 25 MW ja üldkasutegur on üle 70 %. Päritolutagatise andmiseks ja statistika eesmärgil tuleb sellisel koostootmisel toodetud elektrienergia kogus määrata vastavalt III lisale.
Kui protsessis saavutatud primaarenergia sääst arvutatakse alternatiivse arvutusmeetodiga, arvutatakse primaarenergia sääst käesoleva lisa punktis b esitatud valemiga, pannes „CHP Hη” asemele „Hη” ning „CHP Eη” asemele „Eη”, milles:
Hη on protsessi soojuslik kasutegur, mis on määratletud kui aastane soojustoodang, mis on jagatud kogu soojus- ja elektrienergia tootmiseks kulunud kütusekogusega;
Eη on protsessi elektriline kasutegur, mis on määratletud kui aastane elektritoodang, mis on jagatud kogu soojus- ja elektrienergia tootmiseks kulunud kütusekogusega. Kui koostootmisüksus toodab mehaanilist energiat, siis võib aasta jooksul koostoodetud elektrienergia kogust suurendada täiendava liikmega, mis väljendab nimetatud mehhaanilise energiaga võrdset elektrienergia kogust. Kõnealune täiendav liige ei anna õigust päritolutagatise andmiseks vastavalt artikli 2414lõikele 10.
d)
Liikmesriik võib punktide b ja c kohasteks arvutusteks kasutada muud kui üheaastast aruandeperioodi.
e)
Mikrokoostootmisseadmete kasutamisel säästetava primaarenergia arvutamise aluseks võib kasutada tõendatud väärtusi.
f)Soojus- ja elektrienergia eraldi tootmise kasuteguri kontrollväärtused
Kasuteguri ühtlustatud kontrollväärtused kujutavad endast väärtuste maatriksit, milles on esitatud asjakohaste tegurite, nagu ehitusaasta ja kütuse liigi puhul kehtivad väärtused, ning need peavad tuginema hästi dokumenteeritud analüüsile, milles võetakse muu hulgas arvesse reaalsetes tingimustes käitamise andmeid, kütusesegu ja kliimatingimusi, samuti rakendatavat koostootmistehnoloogiat.
Soojus- ja elektrienergia eraldi tootmise kasuteguri kontrollväärtused, mis esinevad punktis b esitatud valemis, võimaldavad arvutada, kui tõhus on soojusenergia ja elektrienergia eraldi tootmine, mis kavatsetakse asendada koostootmisega.
Kasuteguri kontrollväärtused arvutatakse vastavalt järgmistele põhimõtetele.
i)1.Koostootmisseadmete puhul lähtutakse võrdlusel elektri eraldi tootmisega põhimõttest, et võrreldakse samu kütusekategooriaid.
ii)2.Iga koostootmisseadet võrreldakse parima võimaliku ja majanduslikult põhjendatud soojus- ja elektrienergia eraldi tootmise tehnoloogiaga, mis on turul koostootmisseadme ehitamisaastal.
iii)3.Üle kümne aasta vanuste koostootmisseadmete kasuteguri kontrollväärtused määratakse kindlaks kümme aastat vanade seadmete kontrollväärtuste järgi.
iv)4.Elektri ja soojuse eraldi tootmise kasuteguri kontrollväärtused kajastavad liikmesriikide kliimaerinevusi.
_____________
🡻 2012/27/EL (kohandatud)
⇨ uus
IVIII LISA
⇨ AVALIKU SEKTORI HANGETE ⇦ KESKVALITSUSE POOLT OSTETAVATE TOODETE, TEENUSTE JA HOONETE ENERGIATÕHUSUSE NÕUDED
Niivõrd kui see on kulutõhus, majanduslikult teostatav, üldiselt jätkusuutlik ja tehniliselt sobiv ning piisava konkurentsi olemasolul, ⇨ Avalike hangete ja kontsessioonide väljavalimismenetlustes ⇦ tegutsevad tooteid, teenuseid, või hooneid ⇨ ja töid ⇦ ostvad ⇨ avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad ⇦ keskvalitsused järgmiselt:
a)kui toode on hõlmatud määruse (EL) 2017/1369 direktiiviga 2010/30/EL või sellega seotud rakendava komisjoni direktiivi kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga või sellega seotud komisjoni rakendusdirektiiviga, ostavad nad üksnes selliseid tooteid, mis vastavad ⌦ selle määruse artikli 7 lõikes 2 sätestatud ⌫ kõrgeima võimaliku energiatõhususklassi kriteeriumidele, võttes arvesse vajadust tagada piisav konkurents;
b)kui toode, mis ei ole punktis a osutatud toode, on hõlmatud direktiivi 2009/125/EÜ kohase rakendusmeetmega, mis on vastu võetud pärast käesoleva direktiivi jõustumist, ostavad nad üksnes selliseid tooteid, mis vastavad kõnealuse rakendusmeetmega ette nähtud energiatõhususe kriteeriumidele;
c)ostavad nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsusega 2006/1005/EÜ (Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Ühenduse vahelise kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamise lepingu sõlmimise kohta)
reguleeritud kontoriseadmeid, mis vastavad energiatõhususe nõuetele, mis on vähemalt sama ranged kui kõnealusele otsusele lisatud lepingu C lisas loetletud nõuded;
⇩ uus
c)kui toode või teenus on hõlmatud liidu keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumidega, mis on seotud toote või teenuse energiatõhususega, teevad nad kõik endast oleneva, et osta ainult selliseid tooteid ja teenuseid, mis vastavad vähemalt neile tehnilistele kirjeldustele, mis on kesksel tasandil kehtestatud asjaomastes liidu keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumides, sealhulgas kriteeriumides andmekeskuste, serveriruumide ja pilveteenuste jaoks, liidu keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumides teevalgustuse ja liiklussignaalide jaoks ning liidu keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumides arvutite, monitoride, tahvelarvutite ja nutitelefonide jaoks;
🡻 2012/27/EL
⇨ uus
d)ostavad üksnes selliseid rehve, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 1222/2009 (rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste parameetrite märgistamise kohta)
määruses (EL) 2020/740
määratletud kõrgeima kütusesäästlikkuse klassi kriteeriumidele. See nõue ei takista riigiasutustel ostmast rehve, mis vastavad kõrgeimale märghaardumise klassile ja välise veeremismüra klassile, kui see on vajalik ohutuse või rahvatervisega seotud põhjustel;
e)nõuavad teeninduslepingute sõlmimiseks esitatavates pakkumiskutsetes, et teenuseosutaja kasutaks kõnealuse teenuse pakkumisel üksnes selliseid tooteid, mis vastavad punktides a–d osutatud nõuetele. Sellist nõuet kohaldatakse ainult uutele toodetele, mille teenuseosutajad on ostnud osaliselt või täielikult kõnealuse teenuse osutamise eesmärgil;
f)ostavad üksnes selliseid hooneid või sõlmivad nende kohta uusi rendilepinguid, mis vastavad vähemalt ⇨ direktiivi 2010/31/EL artikli 4 ⇦ artikli 5 lõikes 1 osutatud energiatõhususe miinimumnõuetele, välja arvatud juhul, kui ostu eesmärgiks on
i)ette võtta põhjalik renoveerimine või lammutamine;
ii)avaliku sektori asutuse puhul kavatsus hoone edasi müüa ilma seda avaliku asutuse enda tarbeks kasutamata või
iii)hoone ametliku kaitse alla võtmine teatava keskkonna osana või hoone enda spetsiifilise arhitektuurilise või ajaloolise väärtuse tõttu.
Kõnealuste nõuete täitmist kontrollitakse direktiivi 2010/31/EL artiklis 11 osutatud energiamärgiste alusel.
_____________
🡻 2018/2002 artikli 1 lõige 16 ja lisa punkt 2
V LISA
Energiatõhususkohustuste süsteemide või artiklite 87, 97a ja 107b ning artikli 28 lõike 1120 lõike 6 kohaselt võetavate muude poliitikameetmete mõju arvutamise ühismeetodid ja -põhimõtted
1.Meetodid, mille järgi arvutatakse muu kui maksustamismeetmetest tulenev energiasääst artiklite 87, 97a ja 107b ning artikli 28 lõike 1120 lõike 6 kohaldamiseks
Kohustatud, osalevad või volitatud isikud või avaliku sektori rakendusasutused võivad kasutada järgmisi energiasäästu arvutamise meetodeid:
a)eeldatav sääst, võttes aluseks varasemaid energiatõhususe parandamise alaseid sõltumatult jälgitud tulemusi samalaadsetes käitistes. Üldine lähenemisviis on eelhindamine;
b)mõõdetud sääst, mille puhul meetme või meetmepaketi kasutuselevõtul saavutatav sääst määratakse tegeliku energiatarbimise registreerimise teel, võttes vajalikul määral arvesse selliseid tarbimist mõjutada võivaid tegureid nagu täiendavus, kasutatavus, tootmistase ja ilm. Üldine lähenemisviis on järelhindamine;
c)suhteline sääst, mille puhul kasutatakse hinnangulisi tehnilisi andmeid. Seda lähenemisviisi võib kasutada üksnes juhul, kui usaldusväärsete mõõtmisandmete saamine konkreetse käitise puhul on keeruline või ebaproportsionaalselt kallis, näiteks kui kompressor või elektrimootor asendatakse sellisega, millel on teistsugune energiatarbimine (kWh) kui sellel, mille säästu on sõltumatult mõõtnud või hinnanud riiklikult kehtestatud meetodite ja võrdlusaluste alusel kvalifitseeritud või akrediteeritud eksperdid, kes on kohustatud, osalevatest või volitatud isikutest sõltumatud;
d)küsitluste alusel määratud sääst, mille puhul määratakse kindlaks tarbijate reaktsioon nõustamisele, teavituskampaaniatele, märgistamis- ja sertifitseerimissüsteemidele või arukate arvestite kasutuselevõtule. Seda lähenemisviisi võib kasutada üksnes tarbijakäitumise muutumisest tuleneva säästu puhul. Seda ei tohi kasutada füüsiliste meetmete paigaldamisest tuleneva säästu suhtes.
2.Energiatõhususmeetmest saadava energiasäästu kindlaksmääramisel artiklite 87, 97a ja 107b ning artikli 28 lõike 1120 lõike 6 kohaldamiseks järgitakse järgmisi põhimõtteid:
⇩ uus
a)Liikmesriigid tõendavad, et poliitikameede on rakendatud artikli 8 lõike 1 kohase energiasäästukohustuse täitmiseks ja lõppkasutuse energiasäästu saavutamiseks. Liikmesriigid esitavad tõendid ja dokumendid selle kohta, et energiasäästu põhjustab poliitiline meede, sealhulgas vabatahtlikud kokkulepped.
🡻 2018/2002 artikli 1 lõige 16 ja lisa punkt 2
⇨ uus
ba)Näidatakse, et selline sääst on saadud lisaks säästule, mis oleks saadud igal juhul ilma kohustatud, osalevate või volitatud isikute tegevuseta või avaliku sektori rakendusasutuste tööta. Selleks et teha kindlaks, milline sääst on täiendav sääst, hindavad liikmesriigid, kuidas energiatarbimine ja -nõudlus muutuks, kui kõnealust poliitikameedet ei võetaks, võttes arvesse vähemalt järgmisi tegureid: energiatarbimise suundumused, tarbijate käitumise muutumine, tehnika areng ning muudest liidu ja liikmesriigi tasandil võetud meetmetest tulenevad muutused;.
cb)sSääst, mis tuleneb liidu siduva õiguse rakendamisest, loetakse säästuks, mis oleks saadud igal juhul, ja seega ei saa seda teatada artikli 87 lõike 1 kohase energiasäästuna. Erandina kõnealusest nõudest võib olemasolevate hoonete renoveerimisega saavutatud säästu teatada artikli 87 lõike 1 kohase energiasäästuna, tingimusel et on järgitud käesoleva lisa punkti 3 alapunktis h osutatud olulisuse kriteeriumi. Säästu, mis saadakse uute hoonete jaoks selliste riiklike miinimumnõuete kohaldamisest, mis on kehtestatud enne direktiivi 2010/31/EL ülevõtmist, võib teatada artikli 7 lõike 1 punkti a kohase energiasäästuna, tingimusel et on järgitud käesoleva lisa punkti 3 alapunktis h osutatud olulisuse kriteeriumi ning et liikmesriigid on kooskõlas artikli 24 lõikega 2 oma riiklikes energiatõhususe tegevuskavades sellisest säästust teada andnud. ⇨ Artiklite 5 ja 6 kohaseid avaliku sektori energiatõhususe parandamise meetmeid võib võtta arvesse artikli 8 lõike 1 kohase energiasäästukohustuse täitmisel, kui need toovad kaasa kontrollitava ja mõõdetava või hinnatava lõppkasutuse energiasäästu. Energiasäästu arvutamine peab vastama käesolevas lisas sätestatud nõuetele. ⇦
⇩ uus
d)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 (milles käsitletakse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet) kohaselt võetavaid meetmeid võib pidada oluliseks, aga liikmesriikidel tuleb tõendada, et need toovad kaasa kontrollitava ja mõõdetava või hinnatava lõppkasutuse energiasäästu. Energiasäästu arvutamine peab vastama käesolevas lisas sätestatud nõuetele.
e)Liikmesriigid ei saa artikli 8 lõike 1 kohase energiasäästukohustuse täitmisel arvesse võtta sellist energiatarbimise vähenemist sektorites, sealhulgas transpordi- ja ehitussektoris, mis oleks ELi HKSi direktiivi kohase heitkogustega kauplemise tulemusena igal juhul toimunud. Kui üksus on riiklike energiatõhususkohustuste süsteemi poolt kohustatud isik käesoleva direktiivi artikli 9 ja ELi hoonetesektori ja maanteetranspordi sektori heitkogustega kauplemise süsteemi kohaselt [viide ettepanekule], siis tagatakse seire- ja tõendamissüsteemiga, et süsiniku edasikantav hind kütuse tarbimiseks väljastamisel [vastavalt direktiivi XX artiklile XX] võetakse arvesse selle üksuse energiasäästumeetmete energiasäästude arvutamisel ja nendest teatamisel.
🡻 2018/2002 artikli 1 lõige 16 ja lisa punkt 2
⇨ uus
fc)Arvesse võib võtta üksnes sellist säästu, mis ületab järgmist:
i)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 443/2009
ning (EL) nr 510/2011
määruse (EL) 2019/631
rakendamise tõttu uutele sõiduautodele ja uutele väikestele tarbesõidukitele kehtivad liidu heitenormid; ⇨ liikmesriigid peavad esitama tõendid, oma eeldused ja arvutusmeetodid, millega nad näitavad täiendavust võrreldes liidu uute sõidukite CO2 heite nõuetega; ⇦
ii)direktiivi 2009/125/EÜ rakendusmeetmete rakendamise järel teatavate energiamõjuga toodete turult eemaldamise liidu nõuded;. ⇨ liikmesriigid peavad esitama tõendid, oma eeldused ja arvutusmeetodid, millega nad näitavad säästu täiendavust; ⇦
gd)Lubatud on poliitikameetmed, mille eesmärk on edendada suurema energiatõhususe tasemega tooteid, seadmeid, transpordisüsteeme, sõidukeid ja kütuseid, hooneid ja ehitusdetaile, protsesse või turgusid ⇨ , välja arvatud sellised fossiilkütuste otsepõletamisega seotud poliitikameetmed, mida rakendatakse alates 1. jaanuarist 2024. ⇦;
⇩ uus
h)Energiasäästu, mis tuleneb poliitikameetmetest seoses fossiilkütuste otsepõletamisega toodetes, seadmetes, transpordisüsteemides, sõidukites, hoonetes või ehitustöödes, ei võeta energiasäästukohustuse täitmisel arvesse alates 1. jaanuarist 2024.
🡻 2018/2002 artikli 1 lõige 16 ja lisa punkt 2
⇨ uus
ie)Hoonete välispinnal või sees väikesemahuliste taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõtmise edendamise meetmeid võib võtta arvesse artikli 87 lõike 1 kohaselt nõutava energiasäästu saavutamisel, kui need toovad kaasa kontrollitava ja mõõdetava või hinnatava ⇨ lõppkasutuse ⇦ energiasäästu. Energiasäästu arvutamine peab vastama käesolevas lisas sätestatud nõuetele.
⇩ uus
j)Päikesesoojuse tehnoloogiate kasutuselevõtmise edendamise meetmeid võib võtta arvesse artikli 8 lõike 1 kohaselt nõutava energiasäästu saavutamisel, kui need toovad kaasa kontrollitava ja mõõdetava või hinnatava energiasäästu. Päikese soojusenergia tehnoloogia abil kogutud ümbritseva keskkonna soojuse võib lõppenergia tarbimisest välja jätta;
🡻 2018/2002 artikli 1 lõige 16 ja lisa punkt 2 (kohandatud)
⇨ uus
kf)tTõhusamate toodete ja sõidukite kasutuselevõttu kiirendavate poliitikameetmete puhul ⇨ , mis ei ole fossiilkütuste otsepõletamisega seotud meetmed, ⇦ võib teatada säästu täies ulatuses, kui tõendatakse, et toode või sõiduk võetakse kasutusele enne selle eeldatava keskmise kasutusea möödumist või enne tavapärast väljavahetamisaega ning sääst teatatakse üksnes selle aja kohta, mis eelneb väljavahetatava toote või sõiduki eeldatava keskmise kasutusea möödumisele.
lg)Energiatõhususe meetmete kasutuselevõtu edendamisel tagavad liikmesriigid asjakohasel juhul, et järgitakse toodetele, teenustele ja meetmete võtmisele kehtestatud kvaliteedistandardeid ning standardite puudumise korral võetakse need kasutusele.
mh)Piirkondadevaheliste kliimaerinevuste arvessevõtmiseks võivad liikmesriigid otsustada kohandada säästu standardväärtusele või otsustada esitada erinevaid energiasääste piirkondadevaheliste temperatuurierinevuste tõttu.
ni)Energiasäästu arvutamisel võetakse arvesse meetmete kestust ja energiasäästu aja jooksul kahanemise määra. Selle arvutamiseks liidetakse kokku kogu üksikmeetmetest saadud energiasääst, mis saavutatakse üksikmeetme rakenduskuupäeva ja ⇨ iga kohustusperioodi lõppkuupäeva vahel ⇦ vastavalt kas 2020. aasta 31. detsembri või 2030. aasta 31. detsembri vahel. Liikmesriigid võivad kasutada ka muud arvutusmeetodit, mille tulemusena saadakse hinnanguliselt vähemalt sama suur summaarne energiasäästu kogus. Muu arvutusmeetodi kasutamisel peavad liikmesriigid tagama, et kõnealuse muu meetodiga arvutatud summaarne energiasäästu kogus ei ületaks seda energiasäästu kogust, mis saadakse, liites kokku kõikide üksikmeetmete energiasäästu, mis saavutatakse üksikmeetme rakenduskuupäeva ja vastavalt kas 2020. aasta 31. detsembri või 2030. aasta 31. detsembri vahel. Liikmesriigid kirjeldavad üksikasjalikult määruse (EL) 2018/1999 kohastes lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades muud meetodit ja kehtestatud sätteid, et tagada kõnealuse siduva arvutusnõude täitmine.
3.Liikmesriigid tagavad, et artikli 1087b ja artikli 28 lõike 1120 lõike 6 kohaselt võetavate poliitikameetmete suhtes järgitakse järgmisi nõudeid:
a)poliitikameetmed ja üksikmeetmed peavad andma kontrollitava lõpptarbimise energiasäästu;
b)iga osaleva või volitatud isiku või avaliku sektori rakendusasutuse (vastavalt asjaoludele) vastutus peab olema selgelt kindlaks määratud;
c)energiasääst, mis saavutatakse või mis tuleb saavutada, tuleb teha kindlaks läbipaistval viisil;
d)nõutavat energiasäästu kogust või energiasäästu kogust, mis tuleb saavutada poliitikameetmega, tuleb väljendada lõppenergia lõpptarbimise või primaarenergia tarbimise kaudu, kasutades ⌦ artiklis 29 ⌫ IV lisas sätestatud ⇨ alumisi kütteväärtusi või primaarenergia ⇦ ümberarvutustegureid;
e)volitatud isikute, osalevate isikute ja avaliku sektori rakendusasutuse saavutatud energiasäästu kohta tuleb esitada ja avalikustada aastaaruanne, nagu ka andmed energiasäästu iga-aastaste suundumuste kohta;
f)tulemusi tuleb jälgida ja kui edusammud ei ole rahuldavad, tuleb võtta asjakohaseid meetmeid;
g)ühest üksiktoimingust tulenevat energiasäästu võib teatada ainult üks isik;
h)tuleb näidata, et teatatud energiasääst on oluliselt saavutatud tänu volitatud või osaleva isiku või avaliku sektori rakendusasutuse tegevusele;.
⇩ uus
i)osaleva isiku, volitatud isiku või avaliku sektori rakendusasutuse tegevus ei avalda kahjulikku mõju vähekaitstud tarbijatele, energiaostuvõimetutele inimestele ja vajaduse korral sotsiaaleluruumides elavatele inimestele.
🡻 2018/2002 artikli 1 lõige 16 ja lisa punkt 2
⇨ uus
4.Artikli 107b kohaste maksustamisalaste poliitikameetmete abil saadud energiasäästu kindlakstegemisel kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:
a)arvesse võetakse üksnes sellistest maksustamismeetmetest saadud energiasäästu, mille korral ületatakse madalaimat kütuste suhtes kohaldatavat maksustamismäära, mis on sätestatud nõukogu direktiivides 2003/96/EÜ ja 2006/112/EÜ;
b)(energia) maksustamismeetmete mõju arvutamisel kasutatavad ⇨ lühiajalised ⇦ hinnaelastsused peavad kajastama energianõudluse reageerimist hinna muutumisele ning need tuleb kujundada kõige värskemate ja esindavamate ametlike andmete alusel; ⇨, mille allikaid liikmesriigis kohaldatakse ja mis vajaduse korral põhinevad sõltumatu instituudi kaasnevatel uuringutel. Kui kasutatakse lühiajalistest elastsustest erinevat hinnaelastsust, selgitavad liikmesriigid, kuidas on energiasäästu hindamiseks kasutatavasse lähtestsenaariumi lisatud muude liidu õigusaktide rakendamisest tulenev energiatõhususe paranemine või kuidas on välditud muudest liidu õigusaktidest tuleneva energiasäästu topeltarvestust; ⇦
c)eraldi arvestatakse kaasnevatest maksustamispoliitika vahenditest, sealhulgas maksusoodustustest või fondi sissemaksest, saadud energiasääst;.
⇩ uus
d)lühiajalise elastsuse hinnanguid tuleks kasutada maksustamismeetmetest tuleneva energiasäästu hindamiseks, et vältida kattumist liidu õiguse ja muude poliitikameetmetega.
e)Liikmesriigid määravad kindlaks maksustamise ja samaväärsete meetmete jaotusliku mõju vähekaitstud tarbijatele, energiaostuvõimetutele inimestele ja vajaduse korral sotsiaaleluruumides elavatele inimestele ning näitavad ära artikli 22 lõigete 1–3 kohaselt rakendatud leevendusmeetmete mõju.
f)Liikmesriigid esitavad tõendid, sealhulgas arvutusmeetodid, selle kohta, et kui esineb kattumine energia või süsinikdioksiidi maksustamise meetmete või ELi HKSi direktiivi kohase heitkogustega kauplemise mõjuga, siis ei arvestata energiasäästu topelt.
🡻 2018/2002 artikli 1 lõige 16 ja lisa punkt 2 (kohandatud)
5.Metoodikast teatamine
Liikmesriigid teatavad komisjonile kooskõlas määrusega (EL) 2018/1999 üksikasjaliku metoodika energiatõhususkohustuste süsteemide ja alternatiivsete meetmete kasutamiseks ning artiklite 97a ja 107b ning artikli 28 lõike 1120 lõike 6 kohaldamiseks. Teade peab sisaldama järgmisi andmeid, välja arvatud maksustamise puhul:
a)artikli 87 lõike 1 esimese lõigu punkti b kohaselt nõutav energiasäästu tase või kogu perioodil 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2030 eeldatavalt saavutatav energiasääst;
⇩ uus
b)kuidas artikli 8 lõike 1 esimese lõigu kohaselt nõutava uue energiasäästu arvutatud kogus või eeldatav energiasääst järk-järgult saavutatakse kohustusperioodi jooksul;
🡻 2018/2002 artikli 1 lõige 16 ja lisa punkt 2
cb)kohustatud, osalevad või volitatud isikud või avaliku sektori rakendusasutused;
dc)sihtsektorid;
ed)poliitikameetmed ja üksikmeetmed, sealhulgas iga meetme rakendamisest eeldatavalt saadav kumulatiivse energiasäästu kogus;
⇩ uus
f)teave poliitikameetmete, programmide või riiklikust energiatõhususe fondist rahastatavate meetmete kohta, mida rakendatakse esmajärjekorras energiaostuvõimetute inimeste, vähekaitstud tarbijate ja vajaduse korral sotsiaaleluruumides elavate inimeste seas.
g)energiasäästu osakaal ja kogus, mis tuleb saavutada energiaostuvõimetute inimeste, vähekaitstud tarbijate ja vajaduse korral sotsiaaleluruumides elavate inimeste seas.
h)vajaduse korral teave kohaldatud näitajate, artikli 8 lõike 3 kohaselt kehtestatud poliitikameetmete osakaalu aritmeetilise keskmise ja tulemuste kohta;
i)vajaduse korral teave artikli 8 lõike 3 kohaselt rakendatud poliitikameetmete toime ja kahjuliku mõju kohta energiaostuvõimetutele inimestele, vähekaitstud tarbijatele ja vajaduse korral sotsiaaleluruumides elavatele inimestele.
🡻 2018/2002 artikli 1 lõige 16 ja lisa punkt 2
je)kohustusperioodi kestus energiatõhususkohustuste süsteemide osas;
⇩ uus
k)vajaduse korral energiasäästu või kulude vähendamise eesmärgid, mida kohustatud isikud peavad saavutama energiaostuvõimetute inimeste, vähekaitstud tarbijate ja vajaduse korral sotsiaaleluruumides elavate inimeste hulgas;
🡻 2018/2002 artikli 1 lõige 16 ja lisa punkt 2
⇨ uus
lf)poliitikameetmega ette nähtud üksikmeetmed;
mg)arvutusmeetod, sealhulgas täiendavuse ja olulisuse määramise viis, ning meetodid ja võrdlusalused, mida kasutatakse hinnangulise eeldatava ja suhtelise energiasäästu määramiseks ⇨ , ning vajaduse korral kasutatud alumised kütteväärtused ja ümberarvutustegurid ⇦;
nh)meetmete kestus ning kuidas seda arvutatakse või millel see põhineb;
oi)liikmesriigisiseste kliimaerinevustega arvestamiseks valitud lähenemisviis;
pj)artiklites 97a ja 107b ette nähtud meetmete seire- ja kontrollisüsteemid ning see, kuidas tagatakse nende sõltumatus kohustatud, osalevatest ja volitatud isikutest;
qk)maksustamise puhul:
i)sihtsektorid ja maksumaksjate segment;
ii)avaliku sektori rakendusasutus;
iii)eeldatavalt saavutatav energiasääst;
iv)maksustamismeetme kehtivusaeg ning
v)arvutusmeetod, sealhulgas hinnaelastsuste kasutamine ja teave selle kohta, kuidas need on määratud.;
⇩ uus
vi)kuidas on välditud kattumist ELi HKSi direktiivi kohase heitkogustega kauplemise süsteemiga ja kõrvaldatud topeltarvestuse oht.
_____________
🡻 2012/27/EL
⇨ uus
VI LISA
Energiaauditite, sealhulgas energiajuhtimissüsteemi raames tehtavate energiaauditite miinimumkriteeriumid
Artiklis 118 osutatud energiaauditid põhinevad järgmistel suunistel ⇨ kriteeriumitel ⇦:
a)põhinevad ajakohastel, mõõdetud ja jälgitavatel talitlusandmetel energia tarbimise ja koormusprofiilide (elektri puhul) kohta;
b)sisaldavad üksikasjalikku ülevaadet hoonete või hoonete rühmade, tööstuslike protsesside või käitiste, sealhulgas transpordi energiatarbimise profiilist;
⇩ uus
c)sisaldavad kindlaksmääratud energiatõhususe meetmeid energiatarbimise vähendamiseks;
d)sisaldavad taastuvenergia kulutõhusa kasutamise või tootmise kindlaksmääratud potentsiaali;
🡻 2012/27/EL
ec)tuginevad alati kui võimalik mitte lihtsale tasuvusajale, vaid eluea kulude analüüsile, et võtta muu hulgas arvesse pikaajalist säästu, pikaajaliste investeeringute jääkväärtusi ja diskontomäärasid;
fd)on proportsionaalsed ja piisavalt representatiivsed, et võimaldada koostada tõepärane üldise energiatarbimise pilt ja teha usaldusväärselt kindlaks kõige olulisemad võimalused olukorra parandamiseks.
Energiaauditites võib kasutada detailseid ja kontrollitud arvutusi kavandatud meetmete kohta, et esitada selget teavet võimaliku säästu kohta.
Energiaauditites kasutatud andmeid on võimalik säilitada tulevasteks analüüsideks ja tulemuste jälgimise eesmärgil.
⇩ uus
Andmekeskuste energiatõhususe jälgimise ja avaldamise miinimumnõuded
Artikli 11 lõikes 10 osutatud andmekeskuste energiatõhususe kohta tuleb jälgida vähemalt järgmist teavet ja see avaldada:
a)andmekeskuse nimi; andmekeskuse omaniku ja haldajate nimed; omavalitsusüksus, kus andmekeskus asub;
b)andmekeskuse põrandapindala; paigaldatud võimsus; aastas sissetulev ja väljaminev andmehulk; andmekeskuses säilitatavate ja töödeldavate andmete hulk;
c)andmekeskuse toimimise tulemuslikkus viimasel täiskalendriaastal vastavalt peamistele tulemusnäitajatele, muu hulgas energiatarbimise, võimsuse kasutamise, temperatuuri seadepunktide, heitsoojuse kasutamise, veekasutuse ja taastuvenergia kasutuse kohta.
_____________
🡻 2012/27/EL
VII LISA
🡻 2019/944 artikli 70 lõige 6
Tegelikul maagaasi tarbimisel põhinevate arvete esitamise ja arvel esitatava teabe miinimumnõuded
🡻 2012/27/EL
1.Arvete esitamise miinimumnõuded
1.1.Tegelikul tarbimisel põhinevate arvete esitamine
Selleks et lõpptarbijatel oleks võimalik oma energiatarbimist reguleerida, tuleb arved esitada tegeliku tarbimise põhjal vähemalt kord aastas ja arvetel esitatav teave tuleb teha kättesaadavaks vähemalt kord kvartalis, taotlusel või kui tarbijad on valinud elektroonilised arved või muul juhul kaks korda aastas. Sellest nõudest võib teha erandi gaasile, mida kasutatakse üksnes toidu valmistamiseks.
1.2.Arvetel esitatav miinimumteave
Liikmesriik tagab, et lõpptarbijale tehakse vajaduse korral arve, lepingu, tehingu kaudu ja/või jaotuskeskuses antava kviitungi abil selgel ja arusaadaval viisil kättesaadavaks järgmine teave:
a)kehtivad hinnad ja tegelik energiatarbimine;
b)lõpptarbija praeguse energiatarbimise võrdlus eelmise aasta sama perioodi tarbimisega – eelistatavalt graafilisel kujul;
c)tarbijaorganisatsioonide, energiaagentuuride või samalaadsete asutuste kontaktandmed, sh veebiaadressid, kust on võimalik saada teavet kasutatavate energiatõhususe parandamise meetmete, lõpptarbijate võrreldavate profiilide ja energiat tarbivate seadmete objektiivsete tehniliste näitajate kohta.
Lisaks tagab liikmesriik, kui see on võimalik ja kasulik, et lõpptarbijale tehakse arve, lepingu, tehingu kaudu ja/või jaotuskeskuses antava kviitungi või neile lisatud dokumentide abil selgel ja arusaadaval viisil kättesaadavaks võrdlus samasse kategooriasse kuuluva keskmise norm- või võrdluslõpptarbijaga.
1.3.Arvetel esitatavad nõuanded energiatõhususe kohta ja muu tagasiside klientidele
Energia tarnijad, jaotusvõrgu haldurid ja/või energia jaemüügi ettevõtjad teatavad oma klientidele neile saadetavate lepingute, lepingumuudatuste ja arvete või üksikklientide jaoks ette nähtud veebisaitide kaudu selgel ja arusaadaval viisil sõltumatute tarbijanõustamiskeskuste, energiaagentuuride või samalaadsete asutuste kontaktandmed, kust klient saab küsida nõu olemasolevate energiatõhususe meetmete ja energiatarbimise võrdlusprofiilide kohta, samuti energiat tarbivate seadmete tehnilisi spetsifikatsioone, mis võiks aidata vähendada kõnealuste seadmete energiatarbimist.
_____________
🡻 2018/2002 artikli 1 lõige 16 ja lisa punkt 4 (kohandatud)
VIIIVIIa LISA
Kütte, jahutuse ja sooja tarbevee arvete esitamise ja tarbimisandmete miinimumnõuded
1.Tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul põhinev arvete esitamine
Et lõppkasutajatel oleks võimalik oma energiatarbimist muuta, tuleb tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul põhinevad arved esitada vähemalt üks kord aastas.
2.Arvete või tarbimisandmete esitamise miinimumsagedus
Kui on paigaldatud kaugloetav arvesti või küttekulujaotur, esitatakse ⌦ kuni 31. detsembrini 2021 ⌫ alates 25. oktoobrist 2020 tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul põhinev arve või tarbimisandmed lõppkasutajale vähemalt üks kord kvartalis, kui lõpptarbija on seda nõudnud või kui ta on valinud elektroonilise arve, muudel juhtudel kaks korda aastas.
Kui on paigaldatud kaugloetav arvesti või küttekulujaotur, esitatakse lõppkasutajale alates 1. jaanuarist 2022 tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul põhinev arve või tarbimisandmed vähemalt üks kord kuus. Need võidakse teha kättesaadavaks ka interneti kaudu ja neid võib ajakohastada nii sageli, kui seda võimaldavad kasutatavad mõõtmisseadmed ja -süsteemid. Küte ja jahutus võidakse sellest nõudest vabastada hooajavälisel ajal.
3.Arvetel esitatav miinimumteave
Liikmesriigid tagavad, et lõppkasutajale tehakse arvel või koos sellega selgelt ja arusaadavalt kättesaadavaks järgmine tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul põhinev teave:
a)kehtivad hinnad ja tegelik energiatarbimine või soojuse kogumaksumus ja küttekulujaoturi näidud;
b)andmed kasutatud tegeliku kütusesegu ja seotud iga-aastase kasvuhoonegaaside heite koguse kohta, sealhulgas lõppkasutajale, kellele tarnitakse kaugkütet või -jahutust, ning erinevate kohaldatud maksude, lõivude ja tariifide kirjeldus. Liikmesriigid võivad kasvuhoonegaaside heidet käsitleva teabe esitamise nõuet piirata, et see hõlmaks üksnes tarneid kaugküttesüsteemidest, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW;
c)lõppkasutaja jooksva energiatarbimise võrdlus eelmise aasta sama perioodi tarbimisega, eelistatavalt graafiliselt, kliimale vastava korrigeerimisega kütte ja jahutuse osas;
d)tarbijaorganisatsioonide, energiaagentuuride või samalaadsete asutuste kontaktandmed, sh veebiaadressid, kust on võimalik saada teavet kasutatavate energiatõhususe parandamise meetmete, lõppkasutajate võrreldavate profiilide ja energiat tarbivate seadmete tegelike tehniliste näitajate kohta;
e)teave asjakohase kaebuste esitamise korra, ombudsmani teenuste või vaidluste alternatiivse lahendamise mehhanismide kohta vastavalt liikmesriigis kohaldatavale korrale;
f)võrdlus samasse kategooriasse kuuluva keskmise tava- või võrdluseks võetud lõppkasutajaga. Elektrooniliste arvete puhul võib selle võrdluse teha kättesaadavaks internetis ja viidata sellele arvel.
Arved, mis ei põhine tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul, peavad sisaldama selget ja arusaadavat selgitust selle kohta, kuidas arvel esitatud summa arvutati, ja vähemalt punktides d ja e osutatud teavet.
_____________
🡻 2019/826 artikli 1 lõige 1 ja I lisa (kohandatud)
IXVIII LISA
Kütte ja jahutuse tõhususe võimalused
Artikli 2014 lõikes 1 osutatud riikliku kütte- ja jahutuspotentsiaali põhjalik hindamine hõlmab järgmisi punkte ja põhineb neil.
I osa
KÜTTE JA JAHUTUSE ÜLEVAADE
1.Kütte- ja jahutusnõudlus hinnatud kasuliku energia järgi ning kvantifitseeritud lõppenergia lõpptarbimine GWh aastas sektorite kaupa:
a)kodutarbijad;
b)teenuste sektor;
c)tööstus;
d)muu sektor, mis üksi tarbib üle 5 % kogu riigi kasulikust kütte- ja jahutusnõudlusest.
2.Kütte ja jahutuse jooksva tarnimise näit või punkti 2 alapunkti a alapunkti i korral selle näit või hinnang:
a)tehnoloogiate kaupa, GWh aastas, punktis 1 nimetatud sektorites, kui see on võimalik, eristades fossiilsetest ja taastuvatest energiaallikatest saadud energiat:
i)toodetakse koha peal kodumajapidamistes ja teenustesektoris järgmiste seadmetega:
–üksnes kuumaveekatlad;
–tõhus soojus- ja elektrienergia koostootmine;
–soojuspumbad;
–muud kohapealsed tehnoloogiad ja allikad;
ii)toodetakse koha peal mujal kui teenustesektoris ja kodumajapidamistes järgmiste seadmetega:
–üksnes kuumaveekatlad;
–tõhus soojus- ja elektrienergia koostootmine;
–soojuspumbad;
–muud kohapealsed tehnoloogiad ja allikad;
iii)toodetakse mujal järgmiste seadmetega:
–tõhus soojus- ja elektrienergia koostootmine;
–heitsoojus;
–muud kui kohapealsed tehnoloogiad ja allikad;
b)jaamad, mis toodavad heitsoojus- või heitjahutusenergiat ning nende potentsiaalne kütte- või jahutustarne GWh aastas:
i)soojuselektrijaamad summaarse nimisisendsoojusvõimsusega üle 50 MW, mis suudavad tarnida heitsoojust või mida saab teisendada heitsoojuse tarnimiseks;
ii)soojus- ja elektrienergiat koos tootvad käitised summaarse nimisisendsoojusvõimsusega üle 20 MW, mis kasutavad III lisa II osas osutatud tehnoloogiat;
iii)jäätmepõletusjaamad;
iv)taastuvenergia jaamad summaarse soojusvõimsusega üle 20MW, mis on muud kui punkti 2 alapunkti b alapunktides i ja ii määratletud jaamad, mis toodavad soojust või jahutust, kasutades taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat;
v)tööstuslikud seadmed summaarse soojusvõimsusega üle 20MW, mis suudavad anda heitsoojust;
c)taastuvatest energiaallikatest ning heitsoojusest või heitjahutusest toodetud energia väidetav osakaal kaugkütte ja -jahutussektori lõplikus energiatarbimises viimase 5 aasta jooksul kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001.
3.Kogu riigi territooriumi kaart, millel on tundliku äriteabe puutumatust hoides märgitud:
a)analüüsi punkti 1 abil leitud kütte- ja jahutusvajadusega piirkonnad, kasutades ühtseid kriteeriume, et keskenduda energiatihedatele aladele omavalitsustes ja linnastutes;
b)punkti 2 alapunktis b kindlaks tehtud kütte ja jahutuse tarnepunktid ning kaugküttejaamad;
c)punkti 2 alapunktis b kirjeldatud kavandatud kütte ja jahutuse tarnepunktid ning kaugküttejaamad.
4.Kütte ja jahutuse nõudluse suundumuste prognoos, mille abil säilitada järgmise 30 aasta perspektiivi gigavatt-tundides, võttes arvesse eelkõige järgmise 10 aasta prognoosi, hoonete ja eri tööstussektorite osas toimuda võivaid muutusi ning nõudluse juhtimisega seotud meetmete ja strateegiate mõju, nt direktiivi (EL) 2018/844 kohaste pikaaegsete hoonete renoveerimise strateegiate mõju.
II osa
EESMÄRGID, STRATEEGIAD JA POLIITKAMEETMED
5.Liikmesriikide kavandatud panused oma riiklike eesmärkide, sihtide jaoks ning panused energialiidu viie mõõtme jaoks, mis on sätestatud määruse (EL) 2018/1999 artikli 3 lõike 2 punktis b ning mida saavutatakse tõhusa kütte ja jahutuse kaudu, mis on eelkõige seotud kõnealuse määruse artikli 4 punkti b alapunktidega 1–4 ning artikli 15 lõike 4 punktiga b, täpsustades milline neist elementidest on lisaelement võrreldes lõimitud riikliku energia- ja kliimakavaga.
6.Üldine ülevaade kehtivatest poliitikasuundadest ja meetmetest, mida on kirjeldatud kõige viimases aruandes, mis esitati vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklitele 3, 20 ja 21 ning artikli 27 punktile a.
III osa
KÜTTE JA JAHUTUSE TÕHUSUSE MAJANDUSLIKU POTENTSIAALI ANALÜÜS
7.Kogu riigi territooriumil tuleb teha mitmesuguste kütte ja jahutuse tehnoloogiate majandusliku potentsiaali analüüs, kasutades artikli 2014 lõikes 3 osutatud kulude-tulude analüüsi, ning tuleb teha kindlaks tõhusamad ja taastuvenergial põhinevad alternatiivsed tehnoloogiad ning võimaluse korral eristada sealjuures fossiilsetest ja taastuvatest allikatest saadud energiat.
Käsitleda tuleks järgmisi tehnoloogiaid:
a)tööstusheitsoojus ja -jahutus;
b)jäätmepõletus;
c)suure tõhususega koostootmine;
d)taastuvad energiaallikad (nt geotermiline, päikese- ja biomassist saadav energia), mis on muud kui need, mida kasutatakse suure tõhususega koostootmises;
e)soojuspumbad;
f)olemasolevate kaugvõrkude soojus- ja jahutuskadude vähendamine.
8.Majandusliku potentsiaali analüüs peab hõlmama järgmisi etappe ja kaalutlusi:
a)kaalutlused:
i)artikli 2014 lõike 3 eesmärgil tehtud analüüs peab sisaldama majandusanalüüsi, milles võetakse arvesse sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnategureid, ning finantsanalüüsi, mis on tehtud projektide hindamiseks investori seisukohast. Nii majandus- kui ka finantsanalüüsis tuleb hindamise kriteeriumina kasutada nüüdispuhasväärtust;
ii)lähtestsenaarium peaks toimima võrdluspunktina ja selles tuleks arvesse võtta käesoleva põhjaliku hindamise koostamise ajal kehtivaid poliitikasuundi ning see tuleks siduda käesoleva lisa I osa ja II osa punkti 6 kohaselt kogutud andmetega;
iii)lähtestsenaariumi alternatiivsete stsenaariumide puhul võetakse arvesse määruses (EL) 2018/1999 esitatud energiatõhususe ja taastuvenergia eesmärke. Iga stsenaariumi puhul esitatakse lähtestsenaariumiga võrreldes järgmised andmed:
–vaadeldud tehnoloogiate majanduslik potentsiaal, kasutades kriteeriumina nüüdispuhasväärtust;
–kasvuhoonegaaside heite vähendamine;
–primaarenergia sääst GWh aastas;
–taastuvenergiaallikatele avalduv mõju riigi energiaallikate jaotuses.
Stsenaariumid, mis ei ole teostatavad tehnilistel või majanduslikel põhjustel või riiklike õigusaktide tõttu, võib välja jätta kulude-tulude analüüsi varases etapis, kui see on hoolikate, otseste ja hästi dokumenteeritud kaalutluste alusel põhjendatud.
Hindamiste ja otsuste tegemisel tuleks arvesse võtta analüüsitud stsenaariumide kohaseid energiatarnimise suuremast paindlikkusest ning elektrivõrgu optimaalsemast toimimisest tulenevaid kulusid ja energiasäästu, sealhulgas vähendatud infrastruktuuri investeeringutest tulenevat kulude kokkuhoidu ja säästu;
b)kulud ja tulud:
punkti 8 alapunktis a osutatud kulud ja tulud peavad sisaldama vähemalt järgmisi kulusid ja tulusid:
i)tulud:
–toodangu tarbijaväärtus (küte, jahutus ja elekter);
–võimaluse korral välistulu, näiteks keskkonna, kasvuhoonegaaside heite, tervise ja ohutusega seotud tulud;
–võimaluse korral mõju tööturule, energiajulgeolekule ja konkurentsivõimele;
ii)kulud:
–tehaste ja seadmete kapitalikulud;
–seotud energiavõrkude kapitalikulud;
–muutuvad ja püsivad tegevuskulud;
–energiakulud;
–võimaluse korral keskkonna, tervise ja ohutusega seotud kulud;
–võimaluse korral tööturu kulud, energiajulgeolek, konkurentsivõime;
c)lähtestsenaariumi suhtes asjakohased stsenaariumid:
kaalutakse kõiki lähtestsenaariumi suhtes asjakohaseid stsenaariume, sealhulgas tõhusa kütte ja jahutuse osa;
i)kulude-tulude analüüs võib hõlmata kas ühe projekti hinnangut või projektide rühma hinnangut laiema kohaliku, piirkondliku või riikliku hindamise puhul, et määrata planeerimise eesmärgil kindlaks kõige kulutõhusam ja kasulikum kütte- või jahutuslahendus antud geograafilise piirkonna lähtestsenaariumi puhul;
ii)liikmesriigid määravad pädevad asutused, kes vastutavad artikli 14 kohaste kulude-tulude analüüside tegemise eest. Nad edastavad kooskõlas käesoleva lisaga üksikasjaliku metoodika ja prognoosid ning määravad kindlaks majandusanalüüsi koostamise korra ja avaldavad selle.
d)piirid ja integreeritud lähenemisviis:
i)geograafiline piir peab hõlmama sobivat täpselt määratletud geograafilist piirkonda;
ii)kulude-tulude analüüsis tuleb arvesse võtta kõiki asjakohaseid süsteemi ja geograafilise piirkonna piires olemas olevaid tsentraliseeritud või detsentraliseeritud tarneallikaid, sealhulgas käesoleva lisa III osa punktis 7 käsitletud tehnoloogiaid ning kütte ja jahutuse nõudluse suundi ja omadusi;
e)eeldused:
i)liikmesriigid esitavad kulude-tulude analüüside tegemiseks peamiste sisend- ja väljundtegurite hinna ja diskontomäära prognoosid;
ii)majandusanalüüsis kasutatav diskontomäär nüüdispuhasväärtuse arvutamiseks valitakse Euroopa või riiklike suuniste kohaselt;
iii)liikmesriigid kasutavad riiklikke, Euroopa tasandi või rahvusvahelisi energiahinna muutumise prognoose, kui need on riigi ja/või piirkonna/asukoha puhul asjakohased;
iv)majandusanalüüsis kasutatavad hinnad peaksid kajastama sotsiaal-majanduslikke kulusid ja tulusid. Välised kulud, nt nagu mõju keskkonnale ja tervisele, tuleks võimalikul määral hõlmata, st kui turuhind on olemas või kui see on juba arvesse võetud Euroopa tasandi või riigi õigusaktides;
f)tundlikkusanalüüs:
i)projekti või projektide rühma kulude ja tulude hindamine peab hõlmama tundlikkusanalüüsi ning see peab põhinema muutuvteguritel, mis arvutuste tulemust olulisel määral mõjutavad, nt nagu erinevatel energiahinnad, nõudluse tasemed, diskontomäärad jm.
IV osa
VÕIMALIKUD UUED STRATEEGIAD JA POLIITIKAMEETMED
9.Ülevaade uutest seadusandlikest ja muudest kui seadusandlikest meetmetest punktides 7 ja 8 kindlaks tehtud majanduspotentsiaali realiseerimiseks, millega seoses on kavandatud järgmine:
a)kasvuhoonegaaside heite vähendamine;
b)primaarenergia sääst GWh aastas;
c)mõju tõhusa koostootmise osakaalule;
d)mõju taastuvate energiaallikate osakaalule riigi energiaallikate jaotuses;
e)seosed riikliku finantskavaga ning avaliku sektori eelarve ja turuosaliste kulude säästuga;
f)vajaduse korral riiklike toetusmeetmete hinnang, millele on lisatud aastaeelarve ja antav võimalik abi.
_____________
🡻 2012/27/EL (kohandatud)
⇨ uus
XIX LISA
KULUDE-TULUDE ANALÜÜS
2. osa
Põhimõtted artikli 2414 lõigete 45 ja 67 kohta
Kulude-tulude analüüsist saadakse teavet artikli 2414 lõigetes 45 ja 67 osutatud meetmete eesmärgil.
Kui kavandatakse ainult elektrit tootvat käitist või soojustagastuseta käitist, tuleb kavandatavat käitist või kavandatavat remontimist võrrelda võrdväärse, sama suurt elektri- või soojuskogust tootva, kuid heitsoojuse tagastusega käitisega, mis tarnib soojust tõhusa koostootmise ja/või kaugkütte ja -jahutuse võrkude kaudu.
Konkreetse geograafilise piirkonna piires võetakse hinnangus arvesse kavandatavat käitist ja mis tahes asjakohaseid olemasolevaid või potentsiaalseid kütte ⇨ või jahutuse ⇦ vajadustega piirkondi, millele saaks käitisest energiat tarnida, arvestades ratsionaalseid võimalusi (näiteks tehnilist teostatavust ja kaugust).
Süsteemi piiride määratlemisel arvestatakse kavandatavat käitist ja soojus⇨ - ja jahutus ⇦koormust, näiteks hooneid ja tööstusprotsessi. Nimetatud süsteemi piires määratakse mõlemal juhul kindlaks soojuse ja elektri tootmise kogukulu ning võrreldakse neid omavahel.
Soojus⇨ - või -jahutus ⇦koormus sisaldab olemasolevat soojus⇨ - või jahutus ⇦koormust, näiteks tööstuskäitist või olemasolevat kaugkütte⇨ - või jahutus ⇦süsteemi, ning linnapiirkondades ka soojus⇨ - või jahutus ⇦koormust ja kulu, mis tekiks, kui hoonete rühm või linnaosa saaks uue kaugkütte⇨ - või -jahutus ⇦süsteemi ja/või ühendataks uue kaugkütte⇨ - või -jahutus ⇦süsteemiga.
Kulude-tulude analüüs peab põhinema kavandatava käitise ja võrreldava(te) käitis(t)e kirjeldusel, hõlmates vastavalt vajadusele elektri- ja soojusvõimsust, kütuseliiki, kavandatavat kasutust ja kavandatavat töötundide arvu aastas, asukohta ning elektri- ja soojusenergia nõudlust.
⇩ uus
Heitsoojuse kasutamise hindamisel võetakse arvesse praegusi tehnoloogiaid. Hindamisel võetakse arvesse heitsoojuse otsest kasutamist või selle üleviimist kõrgemale temperatuurile või mõlemat. Käitises tekkiva heitsoojuse taaskasutamise korral hinnatakse vähemalt soojusvahetite, soojuspumpade ning soojusenergia elektrienergiaks muundamise tehnoloogia kasutamist. Väljaspool käitist tekkiva heitsoojuse taaskasutamise korral hinnatakse potentsiaalsete tarbimispunktidena vähemalt tööstusrajatisi, põllumajandusrajatisi ja kaugküttevõrke.
🡻 2012/27/EL
⇨ uus
Võrdlemisel tuleb arvesse võtta soojusenergia nõudlust ning lähedal asuvates kütte⇨ - või jahutus ⇦vajadusega piirkondades kasutatavaid kütte- ja jahutusliike. Võrdlus hõlmab kavandatava ja võrreldava käitise infrastruktuuriga seotud kulusid.
Artikli 2414 lõike 45 kohaselt tehtav kulude-tulude analüüs sisaldab majandusanalüüsi, mis hõlmab üksikutesse käitistesse investeerimisest ja nende käitamisest tulenevaid rahavoo tehinguid kajastavat finantsanalüüsi.
Positiivse tulude-kulude tulemusega projektideks loetakse sellised projektid, mille majandusanalüüsis ületab diskonteeritud tulude summa diskonteeritud kulude summa (kulude-tulude ülejääk).
Liikmesriigid kehtestavad juhtpõhimõtted majandusanalüüsi metoodika, eelduste ja ajaperspektiivi kohta.
Liikmesriigid võivad nõuda, et soojuselektrijaamu käitavad ettevõtjad, tööstusettevõtjad, kaugkütte ja -jahutuse võrgud või muud pooled, keda mõjutab määratletud süsteemi või geograafiline piir, esitaksid andmeid üksikute käitiste kulude ja tulude hindamiseks.
_____________
🡻 2012/27/EL
XIX LISA
Tõhusa koostootmisega toodetava elektrienergia päritolutagatis
a)Liikmesriigid võtavad meetmeid, millega tagatakse, et:
i)tõhusa koostootmisega toodetava elektrienergia päritolutagatis:
–võimaldab tootjal näidata, et tema poolt müüdav elektrienergia on toodetud tõhusa koostootmisega; dokument antakse välja tootja taotluse korral;
–on täpne, usaldusväärne ja võltsimiskindel;
–antakse välja, edastatakse ja tühistatakse elektrooniliselt;
ii)tõhusa koostootmisega toodetud energiaühikut võetakse arvesse ainult üks kord.
b)Artikli 2414 lõikes 10 osutatud päritolutagatis sisaldab vähemalt järgmist teavet:
i)selle käitise nimi, asukoht, tüüp ja (soojus- ja elektritootmise) võimsus, kus energia toodeti;
ii)tootmise kuupäev ja koht;
iii)selle kütuseallika madalam kütteväärtus, millest elektrienergia toodeti;
iv)koos elektrienergiaga toodetud soojuse kogus ja kasutamine;
v)IIIII lisa kohase tõhusa koostootmisega toodetud elektrienergia kogus, mille kohta kehtib päritolutagatis;
vi)primaarenergia sääst, mis on arvutatud IIIII lisa kohaselt IIIII lisa punktis f osutatud tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste põhjal;
vii)tehase soojus- ja elektrienergia tootmise nominaalne kasutegur;
viii)kas käitis on saanud investeerimistoetust ja millises ulatuses;
ix)kas käitis on saanud muul viisil toetust riikliku toetuskava raames, millises ulatuses ning millist liiki toetuskava raames;
x)käitise käivitamise kuupäev ja ning
xi)väljaandmise kuupäev ja riik ning kordumatu identifitseerimisnumber.
Päritolutagatise standardühik on 1 MWh. See on seotud elektrienergia netotoodanguga, mis on mõõdetud käitise piiril ja eksporditud elektrivõrku.
_____________
🡻 2012/27/EL
XIIXI LISA
Energiavõrkude reguleerimise ja elektrivõrgutariifide kehtestamise energiatõhususe kriteeriumid
1.Võrgutariifide hinnad kajastavad võrkudes nõudluse poolel nõudluse rahuldamiseks võetud meetmete ja hajatootmisega saavutatud kulude kokkuhoidu, sealhulgas sellist kokkuhoidu, mis on saavutatud tänu elektrienergia edastamise või võrkudesse investeerimise kulude alandamisele ja võrgu optimaalsemale toimimisele.
2.Võrke käsitlevad õigusnormid ja võrgutariifid ei takista võrguettevõtjatel või energia jaemüüjatel muuta kättesaadavaks süsteemiteenuseid, mis on vajalikud nõudlusele reageerimiseks, nõudluse juhtimiseks ja hajatootmiseks organiseeritud elektriturgudel ning hõlmavad eelkõige järgmist:
a)koormuse nihutamine tipptunnilt tipptunnivälisele ajale lõpptarbija kaudu, võttes arvesse taastuvenergia ning koostootmisest ja hajatootmisest saadava energia kättesaadavust;
b)energiasääst, mille energiavahendajad on saavutanud hajutatud tarbijate nõudlusele reageerimisel;
c)nõudluse vähenemine, mille energiateenuste pakkujad (sh energiateenuseid osutavad ettevõtted) on saavutanud energiatõhususe meetmetega;
d)energiaallikate ühendamine ja energia edastamine madalamal pingel;
e)tarbimiskohale lähemal asuvate energiaallikate kasutamine ja
f)energia salvestamine.
Käesoleva sätte kohaldamisel hõlmab termin „organiseeritud elektriturg” börsiväliseid turge ja elektribörse energia, võimsuse, tasakaalustavate ja kõrvalteenustega kauplemiseks mis tahes ajavahemikul, sealhulgas tärminlepingute, päev-ette- ja päevasisesed turud.
3.Võrgu- või jaetariifid võivad toetada dünaamilist hinnakujundust, et lõpptarbijad võtaksid nõudlusele reageerimise meetmeid, näiteks:
a)ajatariifid;
b)tippajatariifide kehtestamine;
c)reaalajatariifide kehtestamine ja
d)tippaja soodustuste kehtestamine.
_____________
🡻 2012/27/EL
XIIIXII LISA
ÜLEKANDE- JA JAOTUSVÕRGUETTEVÕTJATELE ESITATAVAD ENERGIATÕHUSUSE NÕUDED
Ülekandevõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad teevad järgmist:
🡻 2018/2002 artikli 1 lõige 16 ja lisa punkt 6
a)koostavad ja avaldavad standardeeskirjad, milles käsitletakse kulude kandmist ja jagamist seoses tehniliste kohandustega (näiteks võrguga liitumised, võrguarendustööd ja uute võrkude kasutuselevõtt, võrgu toimimise parandamine ja võrgureeglite mittediskrimineeriva rakendamise sätted), mida on vaja, et kaasata uusi tootjaid, kes tarnivad ühendatud võrku tõhusal koostootmisel toodetud elektrienergiat;
🡻 2012/27/EL
b)annavad igale uuele süsteemiga liituda soovivale elektritootjale, kelle toodang pärineb tõhusast koostootmisest, põhjalikku ja vajalikku teavet, sealhulgas:
i)ammendava ja üksikasjaliku liitumiskulude kalkulatsiooni;
ii)võrguga liitumise taotluse vastuvõtmise ja menetlemise mõistliku ja täpse ajakava;
iii)kavandatava võrguga liitumise mõistliku soovitusliku ajakava. Kogu võrguga liitumise protsess ei tohiks kesta rohkem kui 24 kuud, pidades silmas, mis on mõistlikult võimalik ja mittediskrimineeriv;
c)kehtestavad standardsed ja lihtsustatud liitumismenetlused tõhusate hajutatud koostootmisjaamade jaoks, et lihtsustada nende ühendamist võrku.
Punktis a osutatud eeskirjad peavad tuginema objektiivsetele, läbipaistvatele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele, mille kohaselt võetakse eelkõige arvesse kõik kõnealuste tootjate võrku ühendamise kulud ja tulud. Eeskirjadega võidakse ette näha eri tüüpi liitumist.
_____________
🡻 2012/27/EL (kohandatud)
XIVXIII LISA
Avaliku sektoriga sõlmitavate eEnergiatõhusust käsitlevate lepingute või nendega seotud tehniliste kirjelduste miinimumelemendid
⇩ uus
–Enne lepingu sõlmimist tehtud analüüsi/auditi tulemused/soovitused, mis hõlmavad hoone energiakasutust energiatõhususe parandamise meetmete rakendamiseks.
🡻 2012/27/EL
–Rakendatavate tõhususmeetmete või nende abil saavutatavate tulemuste selge ja läbipaistev loetelu.
–Energiasääst, mille saavutamine tuleb tagada lepingus ette nähtud meetmete rakendamisega.
–Lepingu kestus ja täitmise etapid, etteteatamise tingimused ja periood.
–Iga lepinguosalise kohustuste selge ja läbipaistev loetelu.
–Võrdluskuupäevad saavutatud säästu kindlaksmääramiseks.
–Meetme või meetmete paketi rakendamiseks tehtavate sammude selge ja läbipaistev loetelu ning vastavalt vajadusele nendega seotud kulud.
–Kohustus lepinguga ette nähtud meetmed täielikult rakendada ning dokumenteerida kõik projekti jooksul tehtavad muudatused.
–Kolmandate isikute kaasamisel allhankelepingutesse samaväärsete nõuete lisamist käsitlevad sätted.
–Projekti finantsmõjude selge ja läbipaistev kokkuvõte ning rahalise säästu jagunemine lepinguosaliste vahel (st teenuseosutajale makstav tasu).
–Selged ja läbipaistvad sätted, milles käsitletakse tagatud energiasäästu mõõtmist ja kontrolli ning kvaliteedikontrolli ja tagatisi.
–Sätted, milles selgitatakse menetlusi raamtingimuste muutumise korral, mis mõjutab lepingu sisu ja oodatavat tulemust (st muutused energiahindades, käitise kasutamise intensiivsuses).
–Üksikasjalik teave iga lepinguosalise kohustuste ja rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta.
_____________
🡻 2012/27/EL (kohandatud)
XV LISA
Vastavustabel
|
Direktiiv 2004/8/EÜ
|
Käesolev direktiiv
|
|
Artikkel 1
|
Artikli 1 lõige 1
|
|
Artikkel 2
|
Artikli 1 lõige 1
|
|
Artikli 3 punkt a
|
Artikli 2 punkt 30
|
|
Artikli 3 punkt b
|
Artikli 2 punkt 32
|
|
Artikli 3 punkt c
|
Artikli 2 punkt 31
|
|
Artikli 3 punkt d
|
Artikli 2 punkt 33
|
|
Artikli 3 punktid e ja f
|
—
|
|
Artikli 3 punkt g
|
Artikli 2 punkt 35
|
|
Artikli 3 punkt h
|
—
|
|
Artikli 3 punkt i
|
Artikli 2 punkt 34
|
|
Artikli 3 punkt j
|
—
|
|
Artikli 3 punkt k
|
Artikli 2 punkt 36
|
|
Artikli 3 punkt l
|
Artikli 2 punkt 37
|
|
Artikli 3 punkt m
|
Artikli 2 punkt 39
|
|
Artikli 3 punkt n
|
Artikli 2 punkt 38
|
|
Artikli 3 punkt o
|
—
|
|
—
|
Artikli 2 punktid 40, 41, 42, 43 ja 44
|
|
Artikli 4 lõige 1
|
II lisa punkti f esimene alapunkt
|
|
Artikli 4 lõige 2
|
Artikli 14 lõike 10 teine lõik
|
|
Artikli 4 lõige 3
|
—
|
|
Artikkel 5
|
Artikli 14 lõike 10 esimene lõik ja X lisa
|
|
Artikkel 6
|
Artikli 14 lõiked 1 ja 3, VIII ja IX lisa
|
|
Artikli 7 lõige 1
|
Artikli 14 lõige 11
|
|
Artikli 7 lõiked 2 ja 3
|
—
|
|
Artikkel 8
|
Artikli 15 lõige 5
|
|
—
|
Artikli 15 lõiked 6, 7, 8 ja 9
|
|
Artikkel 9
|
—
|
|
Artikli 10 lõiked 1 ja 2
|
Artikli 14 lõige 1, artikli 24 lõige 2, XIV lisa 2. osa
|
|
Artikli 10 lõige 3
|
Artikli 24 lõige 6
|
|
Artikkel 11
|
Artikli 24 lõige 3
|
|
—
|
Artikli 24 lõige 5
|
|
Artikli 12 lõiked 1 ja 3
|
—
|
|
Artikli 12 lõige 2
|
II lisa punkt c
|
|
Artikkel 13
|
Artikli 22 lõige 2
|
|
Artikkel 14
|
—
|
|
Artikkel 15
|
Artikkel 28
|
|
Artikkel 16
|
—
|
|
Artikkel 17
|
Artikkel 29
|
|
Artikkel 18
|
Artikkel 30
|
|
I lisa
|
I lisa II osa
|
|
II lisa
|
I lisa I osa ja II osa viimane lõik
|
|
III lisa
|
II lisa
|
|
IV lisa
|
VIII lisa
|
|
—
|
IX lisa
|
|
Direktiiv 2006/32/EÜ
|
Käesolev direktiiv
|
|
Artikkel 1
|
Artikli 1 lõige 1
|
|
Artikkel 2
|
Artikli 1 lõige 1
|
|
Artikli 3 punkt a
|
Artikli 2 punkt 1
|
|
Artikli 3 punkt b
|
Artikli 2 punkt 4
|
|
Artikli 3 punkt c
|
Artikli 2 punkt 6
|
|
Artikli 3 punkt d
|
Artikli 2 punkt 5
|
|
—
|
Artikli 2 punktid 2 ja 3
|
|
Artikli 3 punkt e
|
Artikli 2 punkt 7
|
|
Artikli 3 punktid f, g, h ja i
|
—
|
|
—
|
Artikli 2 punktid 8–19
|
|
Artikli 3 punkt j
|
Artikli 2 punkt 27
|
|
—
|
Artikli 2 punkt 28
|
|
Artikli 3 punkt k
|
—
|
|
Artikli 3 punkt l
|
Artikli 2 punkt 25
|
|
—
|
Artikli 2 punkt 26
|
|
Artikli 3 punkt m
|
—
|
|
Artikli 3 punkt n
|
Artikli 2 punkt 23
|
|
Artikli 3 punkt o
|
Artikli 2 punkt 20
|
|
Artikli 3 punkt p
|
Artikli 2 punkt 21
|
|
Artikli 3 punkt q
|
Artikli 2 punkt 22
|
|
Artikli 3 punktid r ja s
|
—
|
|
—
|
Artikli 2 punktid 24, 29, 44 ja 45
|
|
—
|
Artikkel 3
|
|
—
|
Artikkel 4
|
|
Artikkel 4
|
—
|
|
Artikkel 5
|
Artikkel 5, artikkel 6
|
|
Artikli 6 lõike 1 punkt a
|
Artikli 7 lõike 8 punktid a ja b
|
|
Artikli 6 lõike 1 punkt b
|
Artikli 18 lõige 3
|
|
Artikli 6 lõige 2
|
Artikli 7 lõiked 1, 5, 6, 7, 9, 10, 11 ja 12
|
|
—
|
Artikli 7 lõiked 2 ja 3
|
|
Artikli 6 lõige 3
|
Artikli 18 lõike 2 punktid b ja c
|
|
Artikli 6 lõige 5
|
—
|
|
Artikkel 7
|
Artikkel 17
|
|
Artikkel 8
|
Artikli 16 lõige 1
|
|
—
|
Artikli 16 lõiked 2 ja 3
|
|
Artikli 9 lõige 1
|
Artikkel 19
|
|
Artikli 9 lõige 2
|
Artikli 18 lõike 1 punkti d alapunkt i
|
|
—
|
Artikli 18 lõike 1 punktid a, b, c, punkti d alapunkt ii ja punkt e
|
|
Artikli 10 lõige 1
|
Artikli 15 lõige 4
|
|
Artikli 10 lõige 2
|
Artikli 15 lõige 3
|
|
—
|
Artikli 15 lõiked 7, 8 ja 9
|
|
Artikkel 11
|
Artikkel 20
|
|
Artikli 12 lõige 1
|
Artikli 8 lõige 1
|
|
Artikli 12 lõige 2
|
—
|
|
—
|
Artikli 8 lõiked 2, 3, 4, 5, 6 ja 7
|
|
Artikli 12 lõige 3
|
—
|
|
Artikli 13 lõige 1
|
Artikkel 9
|
|
Artikli 13 lõige 2
|
Artikkel 10 ja VII lisa punkt 1.1
|
|
Artikli 13 lõige 3
|
VII lisa punktid 1.2 ja 1.3
|
|
—
|
Artikkel 11
|
|
—
|
Artikkel 12
|
|
—
|
Artikkel 13
|
|
—
|
Artikli 15 lõiked 1 ja 2
|
|
—
|
Artikli 18 lõike 2 punktid a ja d
|
|
—
|
Artikkel 21
|
|
Artikli 14 lõiked 1 ja 2
|
Artikli 24 lõiked 1 ja 2
|
|
Artikli 14 lõige 3
|
—
|
|
Artikli 14 lõiked 4 ja 5
|
Artikli 24 lõige 3
|
|
—
|
Artikli 24 lõige 4 ning lõiked 7–11
|
|
—
|
Artikli 22 lõige 1
|
|
Artikli 15 lõige 1
|
Artikli 22 lõige 2
|
|
Artikli 15 lõiked 2, 3 ja 4
|
—
|
|
—
|
Artikkel 23
|
|
—
|
Artikkel 25
|
|
Artikkel 16
|
Artikkel 26
|
|
Artikkel 17
|
Artikkel 27
|
|
Artikkel 18
|
Artikkel 28
|
|
Artikkel 19
|
Artikkel 29
|
|
Artikkel 20
|
Artikkel 30
|
|
I lisa
|
—
|
|
II lisa
|
IV lisa
|
|
III lisa
|
—
|
|
IV lisa
|
—
|
|
V lisa
|
—
|
|
VI lisa
|
III lisa
|
|
—
|
V lisa
|
|
—
|
VI lisa
|
|
—
|
VII lisa
|
|
—
|
XI lisa
|
|
—
|
XII lisa
|
|
—
|
XIII lisa
|
|
—
|
XIV lisa
|
|
—
|
XV lisa
|
🡹
XV LISA
A osa
Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos selle hilisemate muudatuste loeteluga
(osutatud artiklis 36)
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL
(ELT L 315, 14.11.2012, lk 1.)
|
|
|
Nõukogu direktiiv 2013/12/EL
(ELT L 141, 28.5.2013, lk 28.)
|
|
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/844
(ELT L 156, 19.6.2018, lk 75.)
|
ainult artikkel 2
|
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2002
(ELT L 328, 21.12.2018, lk 210.)
|
|
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1999
(ELT L 328, 21.12.2018, lk 1.)
|
ainult artikkel 54
|
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2019/504
(ELT L 85I , 27.3.2019, lk 66.)
|
ainult artikkel 1
|
|
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/826
(ELT L 137, 23.5.2019, lk 3.)
|
|
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944
(ELT L 158, 14.6.2019, lk 125.)
|
ainult artikkel 70
|
B osa
Liikmesriigi õigusesse ülevõtmise tähtpäev
(osutatud artiklis 36)
|
Direktiiv
|
Ülevõtmise tähtpäev
|
|
2012/27/EL
|
5. juuni 2014
|
|
(EL) 2018/844
|
10. märts 2020
|
|
(EL) 2018/2002
|
25. juuni 2020, välja arvatud artikli 1 punktid 5–10 ning lisa punktid 3 ja 4
25. oktoober 2020 seoses artikli 1 punktidega 5–10 ning lisa punktidega 3 ja 4
|
|
(EL) 2019/944
|
31. detsember 2019 seoses artikli 70 punkti 5 alapunktiga a
25. oktoober 2020 seoses artikli 70 punktiga 4
31. detsember 2020 seoses artikli 70 punktidega 1–3, lõike 5 punktiga b ja lõikega 6
|
_____________
XVI LISA
Vastavustabel
|
Direktiiv 2012/27/EL
|
Käesolev direktiiv
|
|
Artikkel 1
|
Artikkel 1
|
|
Artikli 2 sissejuhatav osa
|
Artikli 2 sissejuhatav osa
|
|
Artikli 2 punkt 1
|
Artikli 2 punkt 1
|
|
-
|
Artikli 2 punktid 2 ja 3
|
|
Artikli 2 punkt 2
|
Artikli 2 punkt 4
|
|
Artikli 2 punkt 3
|
Artikli 2 punkt 5
|
|
Artikli 2 punkt 4
|
Artikli 2 punkt 6
|
|
Artikli 2 punkt 5
|
Artikli 2 punkt 7
|
|
Artikli 2 punkt 6
|
Artikli 2 punkt 8
|
|
Artikli 2 punkt 7
|
Artikli 2 punkt 9
|
|
Artikli 2 punkt 8
|
Artikli 2 punkt 10
|
|
Artikli 2 punkt 9
|
-
|
|
Artikli 2 punkt 10
|
Artikli 2 punkt 11
|
|
_
|
Artikli 2 punktid 12 ja 13
|
|
Artikli 2 punkt 11
|
Artikli 2 punkt 14
|
|
Artikli 2 punkt 12
|
Artikli 2 punkt 15
|
|
Artikli 2 punkt 13
|
Artikli 2 punkt 16
|
|
Artikli 2 punkt 14
|
Artikli 2 punkt 17
|
|
Artikli 2 punkt 15
|
Artikli 2 punkt 18
|
|
Artikli 2 punkt 16
|
Artikli 2 punkt 19
|
|
Artikli 2 punkt 17
|
Artikli 2 punkt 20
|
|
Artikli 2 punkt 18
|
Artikli 2 punkt 21
|
|
Artikli 2 punkt 19
|
Artikli 2 punkt 22
|
|
Artikli 2 punkt 20
|
Artikli 2 punkt 23
|
|
Artikli 2 punkt 21
|
Artikli 2 punkt 24
|
|
Artikli 2 punkt 22
|
Artikli 2 punkt 25
|
|
Artikli 2 punkt 23
|
Artikli 2 punkt 26
|
|
Artikli 2 punkt 24
|
Artikli 2 punkt 27
|
|
Artikli 2 punkt 25
|
Artikli 2 punkt 28
|
|
Artikli 2 punkt 26
|
-
|
|
Artikli 2 punkt 27
|
Artikli 2 punkt 29
|
|
Artikli 2 punkt 28
|
Artikli 2 punkt 30
|
|
Artikli 2 punkt 29
|
Artikli 2 punkt 31
|
|
Artikli 2 punkt 30
|
Artikli 2 punkt 32
|
|
Artikli 2 punkt 31
|
Artikli 2 punkt 33
|
|
Artikli 2 punkt 32
|
Artikli 2 punkt 34
|
|
Artikli 2 punkt 33
|
Artikli 2 punkt 35
|
|
Artikli 2 punkt 34
|
Artikli 2 punkt 36
|
|
Artikli 2 punkt 35
|
Artikli 2 punkt 37
|
|
Artikli 2 punkt 36
|
Artikli 2 punkt 38
|
|
Artikli 2 punkt 37
|
Artikli 2 punkt 39
|
|
Artikli 2 punkt 38
|
Artikli 2 punkt 40
|
|
Artikli 2 punkt 39
|
Artikli 2 punkt 41
|
|
Artikli 2 punkt 40
|
-
|
|
Artikli 2 punkt 41
|
Artikli 2 punkt 42
|
|
Artikli 2 punkt 42
|
Artikli 2 punkt 43
|
|
Artikli 2 punkt 43
|
Artikli 2 punkt 44
|
|
-
|
Artikli 2 punkt 45
|
|
Artikli 2 punktid 44 ja 45
|
Artikli 2 punktid 46 ja 47
|
|
-
|
Artikli 2 punktid 48, 49 ja 50
|
|
-
|
Artikkel 3
|
|
-
|
Artikli 4 lõige 1
|
|
Artikli 3 lõike 1 esimene lõik
|
Artikli 4 lõike 2 esimene lõik
|
|
Artikli 3 lõike 1 teise lõigu sissejuhatav tekst
|
Artikli 4 lõike 2 teise lõigu sissejuhatav tekst
|
|
Artikli 3 lõike 1 teine lõik, punktid a ja b
|
Artikli 4 lõike 2 teine lõik, punktid a ja b
|
|
Artikli 3 lõike 1 teine lõik, punkt c
|
-
|
|
Artikli 3 lõike 1 teine lõik, punkt d
|
Artikli 4 lõike 2 teine lõik, punkt c
|
|
Artikli 3 lõike 1 kolmanda lõigu sissejuhatav tekst
|
-
|
|
-
|
Artikli 4 lõike 2 teise lõigu punkti d sissejuhatav tekst
|
|
-
|
Artikli 4 lõike 2 teise lõigu punkti d alapunktid i, ii ja iii
|
|
Artikli 3 lõike 1 kolmas lõik
|
Artikli 4 lõike 2 teise lõigu punkti d alapunkt iv
|
|
-
|
Artikli 4 lõike 2 teise lõigu punkti e sissejuhatav tekst
|
|
Artikli 3 lõike 1 kolmanda lõigu punkt b
|
Artikli 4 lõike 2 teise lõigu punkti e alapunkt i
|
|
Artikli 3 lõike 1 kolmanda lõigu punkt c
|
Artikli 4 lõike 2 teise lõigu punkti e alapunkt ii
|
|
Artikli 3 lõike 1 kolmanda lõigu punkt d
|
Artikli 4 lõike 2 teise lõigu punkti e alapunkt iii
|
|
Artikli 3 lõike 1 kolmanda lõigu punkt e
|
-
|
|
Artikli 3 lõiked 2 ja 3
|
-
|
|
Artikli 3 lõige 4
|
Artikli 33 lõige 6
|
|
Artikli 3 lõiked 5 ja 6
|
-
|
|
-
|
Artikli 4 lõige 3
|
|
-
|
Artikli 4 lõige 4
|
|
-
|
Artikkel 5
|
|
Artikli 5 lõike 1 esimene lõik
|
Artikli 6 lõike 1 esimene lõik
|
|
Artikli 5 lõike 1 teine lõik
|
-
|
|
Artikli 5 lõike 1 kolmas lõik
|
Artikli 6 lõike 1 teine lõik
|
|
Artikli 5 lõike 1 neljas ja viies lõik
|
-
|
|
Artikli 5 lõiked 2 ja 3
|
-
|
|
Artikli 5 lõige 4
|
Artikli 6 lõige 2
|
|
Artikli 5 lõige 5
|
Artikli 6 lõige 3
|
|
Artikli 5 lõiked 6 ja 7
|
-
|
|
Artikli 6 lõike 1 esimene lõik
|
Artikli 7 lõike 1 esimene lõik
|
|
Artikli 6 lõike 1 teine lõik
|
-
|
|
-
|
Artikli 7 lõike 1 teine lõik
|
|
Artikli 6 lõike 1 kolmas lõik
|
-
|
|
Artikli 6 lõiked 2, 3 ja 4
|
Artikli 7 lõiked 2, 3 ja 4
|
|
-
|
Artikli 7 lõiked 5 ja 6
|
|
-
|
Artikli 7 lõike 7 teine lõik
|
|
Artikli 7 lõike 1 sissejuhatav tekst, punktid a ja b
|
Artikli 8 lõike 1 sissejuhatav tekst, punktid a ja b
|
|
-
|
Artikli 8 lõike 1 punkt c
|
|
Artikli 7 lõike 1 teine lõik
|
Artikli 8 lõige 5
|
|
Artikli 7 lõike 1 kolmas lõik
|
Artikli 8 lõike 1 teine lõik
|
|
Artikli 7 lõike 1 neljas lõik
|
Artikli 8 lõike 1 kolmas lõik
|
|
-
|
Artikli 8 lõiked 2, 3 ja 4
|
|
Artikli 7 lõige 2
|
Artikli 8 lõige 6
|
|
Artikli 7 lõige 3
|
Artikli 8 lõige 7
|
|
Artikli 7 lõige 4
|
Artikli 8 lõige 8
|
|
Artikli 7 lõige 5
|
Artikli 8 lõige 9
|
|
Artikli 7 lõige 6
|
Artikli 8 lõige 10
|
|
Artikli 7 lõige 7
|
-
|
|
Artikli 7 lõige 8
|
-
|
|
Artikli 7 lõige 9
|
-
|
|
Artikli 7 lõige 10
|
-
|
|
Artikli 7 lõige 11
|
-
|
|
|
Artikli 8 lõiked 11, 12 ja 13
|
|
Artikli 7 lõige 12
|
Artikli 8 lõige 14
|
|
Artikli 7a lõiked 1, 2 ja 3
|
Artikli 9 lõiked 1, 2 ja 3
|
|
-
|
Artikli 9 lõiked 4, 5 ja 6
|
|
Artikli 7a lõiked 4 ja 5
|
Artikli 9 lõiked 7 ja 8
|
|
-
|
Artikli 9 lõige 9
|
|
Artikli 7a lõiked 6 ja 7
|
Artikli 9 lõiked 10 ja 11
|
|
Artikli 7b lõiked 1 ja 2
|
Artikli 10 lõiked 1 ja 2
|
|
-
|
Artikli 10 lõiked 3 ja 4
|
|
-
|
Artikli 11 lõiked 1 ja 2
|
|
Artikli 8 lõiked 1 ja 2
|
Artikli 11 lõiked 3 ja 4
|
|
Artikli 8 lõiked 3 ja 4
|
-
|
|
-
|
Artikli 11 lõige 5
|
|
Artikli 8 lõige 5
|
Artikli 11 lõige 6
|
|
-
|
Artikli 11 lõige 7
|
|
Artikli 8 lõige 6
|
Artikli 11 lõige 8
|
|
Artikli 8 lõige 7
|
Artikli 11 lõige 9
|
|
-
|
Artikli 11 lõige 10
|
|
Artikkel 9
|
Artikkel 12
|
|
Artikkel 9a
|
Artikkel 13
|
|
Artikkel 9b
|
Artikkel 14
|
|
Artikkel 9c
|
Artikkel 15
|
|
Artikkel 10
|
Artikkel 16
|
|
Artikkel 10 a
|
Artikkel 17
|
|
Artikkel 11
|
Artikkel 18
|
|
Artikkel 11 a
|
Artikkel 19
|
|
-
|
Artikkel 20
|
|
-
|
Artikli 21 lõige 1
|
|
Artikli 12 lõige 1
|
Artikli 21 lõige 2
|
|
Artikli 12 lõike 2 sissejuhatav osa ja punkti a alapunktid i–v
|
Artikli 21 lõike 2 teise lõigu alapunktid i–v
Artikli 21 lõike 2 teise lõigu alapunkt vi
|
|
Artikli 12 lõike 2 punkt b
|
Artikli 21 lõike 2 kolmas lõik
|
|
-
|
Artikli 21 lõike 2 kolmanda lõigu punkt i
|
|
Artikli 12 lõike 2 punkti b alapunktid i ja ii
|
Artikli 21 lõike 2 kolmanda lõigu punktid ii ja iii
|
|
-
|
Artikli 21 lõike 2 kolmanda lõigu punkt iv
|
|
-
|
Artikli 21 lõige 4
|
|
-
|
Artikli 21 lõike 5 kolmas ja neljas lõik
|
|
-
|
Artikkel 22
|
|
Artikkel 13
|
Artikkel 30
|
|
Artikli 14 lõiked 1 ja 2
|
-
|
|
-
|
Artikli 23 lõiked 1 ja 2
|
|
Artikli 14 lõige 3
|
Artikli 23 lõike 3 esimene lõik
|
|
-
|
Artikli 23 lõike 3 teine lõik
|
|
Artikli 14 lõige 4
|
Artikli 23 lõige 4
|
|
-
|
Artikli 23 lõiked 5 ja 6
|
|
-
|
Artikli 24 lõiked 1, 2 ja 3
|
|
Artikli 14 lõike 5 sissejuhatav osa ja punkt a
|
Artikli 24 lõike 4 sissejuhatav osa ja punkt a
|
|
Artikli 14 lõike 5 punktid b, c ja d
|
-
|
|
-
|
Artikli 24 lõike 4 punktid b, c ja d ning teine lõik
|
|
Artikli 14 lõike 5 teine ja kolmas lõik
|
Artikli 24 lõike 4 kolmas ja neljas lõik
|
|
Artikli 14 lõike 6 punkt a
|
Artikli 24 lõike 5 punkt a
|
|
Artikli 14 lõike 6 punkt b
|
-
|
|
Artikli 14 lõike 6 punkt c
|
Artikli 24 lõike 5 punkt b
|
|
-
|
Artikli 24 lõike 5 punkt c
|
|
Artikli 14 lõike 6 teine ja kolmas lõik
|
Artikli 24 lõike 5 teine ja kolmas lõik
|
|
Artikli 14 lõiked 7, 8 ja 9
|
Artikli 24 lõiked 6, 7 ja 8
|
|
-
|
Artikli 24 lõige 9
|
|
Artikli 14 lõiked 10 ja 11
|
Artikli 24 lõiked 10 ja 11
|
|
Artikli 15 lõike 1 esimene lõik
|
Artikli 25 lõige 1
|
|
Artikli 15 lõike 1 teine ja kolmas lõik
|
-
|
|
-
|
Artikli 25 lõiked 2, 3 ja 4
|
|
Artikli 15 lõike 1 neljas lõik
|
Artikli 25 lõige 5
|
|
Artikli 15 lõiked 2 ja 2a
|
-
|
|
Artikli 15 lõiked 3, 4 ja 5, esimene lõik
|
Artikli 25 lõiked 6, 7 ja 8
|
|
Artikli 15 lõike 5 teine lõik
|
-
|
|
Artikli 15 lõike 6 esimene lõik
|
-
|
|
Artikli 15 lõike 6 teine lõik
|
Artikli 25 lõige 9
|
|
Artikli 15 lõige 7
|
Artikli 25 lõige 10
|
|
Artikli 15 lõike 9 esimene lõik
|
Artikli 25 lõige 11
|
|
Artikli 15 lõike 9 teine lõik
|
-
|
|
Artikli 16 lõiked 1 ja 2
|
-
|
|
-
|
Artikli 26 lõiked 1 ja 2
|
|
Artikli 16 lõige 3
|
Artikli 26 lõige 3
|
|
-
|
Artikli 26 lõige 4
|
|
Artikli 17 lõike 1 esimene lõik
|
-
|
|
Artikli 17 lõike 1 teine lõik
|
Artikli 28 lõige 3
|
|
Artikli 17 lõige 2
|
Artikli 21 lõige 3
|
|
Artikli 17 lõige 3
|
-
|
|
Artikli 17 lõige 4
|
-
|
|
Artikli 17 lõige 5
|
Artikli 21 lõige 6
|
|
Artikli 18 lõike 1 sissejuhatav osa
|
Artikli 27 lõike 1 sissejuhatav osa
|
|
Artikli 18 lõike 1 punkti a alapunktid i ja ii
|
Artikli 27 lõike 1 punktid a ja b
|
|
-
|
Artikli 27 lõike 1 punktid c ja d
|
|
Artikli 18 lõike 1 punkt b
|
Artikli 27 lõige 2
|
|
Artikli 18 lõike 1 punkt c
|
Artikli 27 lõige 3
|
|
-
|
Artikli 27 lõige 4
|
|
Artikli 18 lõike 1 punkti d alapunktid i ja ii
|
Artikli 27 lõike 5 punktid a ja b
|
|
-
|
Artikli 27 lõike 5 punkt c
|
|
Artikli 18 lõike 2 punktid a ja b
|
Artikli 27 lõike 6 punktid a ja b
|
|
Artikli 18 lõike 2 punktid c ja d
|
-
|
|
-
|
Artikli 27 lõike 6 punkt c
|
|
-
|
Artikli 27 lõige 7
|
|
Artikli 18 lõige 3
|
Artikli 27 lõige 8
|
|
Artikli 19 lõike 1 punkt a
|
Artikli 21 lõike 5 esimene lõik
|
|
Artikli 19 lõike 1 punkt b
|
Artikli 7 lõike 7 esimene lõik
|
|
Artikli 19 lõike 1 teine lõik
|
Artikli 21 lõike 5 teine lõik
|
|
Artikli 19 lõige 2
|
-
|
|
Artikli 20 lõiked 1 ja 2
|
Artikli 28 lõiked 1 ja 2
|
|
-
|
Artikli 28 lõige 3
|
|
Artikli 20 lõiked 3, 3a, 3b ja 3c
|
Artikli 28 lõiked 4, 5, 6 ja 7
|
|
Artikli 20 lõige 3d
|
Artikli 28 lõike 8 esimene lõik
|
|
-
|
Artikli 28 lõike 8 teine lõik
|
|
Artikli 20 lõiked 4, 5, 6 ja 7
|
Artikli 28 lõiked 9, 10, 11 ja 12
|
|
Artikkel 21
|
Artikli 29 lõige 1
|
|
-
|
Artikli 29 lõiked 2, 3, 4, 5, 6 ja 7
|
|
Artikli 22 lõiked 1 ja 2
|
Artikli 31 lõiked 1 ja 2
|
|
-
|
Artikli 31 lõige 3
|
|
Artikkel 23
|
Artikkel 32
|
|
Artikli 24 lõiked 4a, 5 ja 6
|
Artikli 33 lõiked 1, 2 ja 3
|
|
Artikli 24 lõiked 7, 8, 9, 10 ja 12
|
-
|
|
Artikli 24 lõiked 13 ja 14
|
Artikli 33 lõiked 4 ja 5
|
|
Artikli 24 lõike 15 sissejuhatav osa
|
Artikli 33 lõike 7 sissejuhatav osa
|
|
Artikli 24 lõike 15 punkt a
|
-
|
|
Artikli 24 lõike 15 punkt b
|
Artikli 33 lõike 7 punkt a
|
|
|
Artikli 33 lõike 7 punktid b, c, d, e ja f
|
|
Artikli 24 lõike 15 teine lõik
|
Artikli 33 lõike 7 teine lõik
|
|
Artikkel 25
|
-
|
|
Artikkel 26
|
Artikkel 34
|
|
Artikli 27 esimene lõige
|
Artikli 36 esimene lõige
|
|
Artikli 27 teine lõige
|
-
|
|
Artikli 27 kolmas lõige
|
Artikli 36 teine lõige
|
|
Artikli 27 lõiked 2 ja 3
|
-
|
|
Artikli 28 lõike 1 esimene lõik
|
Artikli 35 lõike 1 esimene lõik
|
|
Artikli 28 lõike 1 teine lõik
|
-
|
|
Artikli 28 lõike 1 kolmas ja neljas lõik
|
Artikli 35 lõike 1 teine ja kolmas lõik
|
|
Artikli 28 lõige 2
|
Artikli 35 lõige 2
|
|
Artikkel 29
|
Artikkel 37
|
|
Artikkel 30
|
Artikkel 38
|
|
-
|
I lisa
|
|
I lisa
|
II lisa
|
|
II lisa
|
III lisa
|
|
III lisa
|
IV lisa
|
|
IV lisa
|
-
|
|
V lisa
|
V lisa
|
|
VI lisa
|
VI lisa
|
|
VII lisa
|
VII lisa
|
|
VIIa lisa
|
VIII lisa
|
|
VIII lisa
|
IX lisa
|
|
IX lisa
|
X lisa
|
|
X lisa
|
XI lisa
|
|
XI lisa
|
XII lisa
|
|
XII lisa
|
XIII lisa
|
|
XIII lisa
|
XIV lisa
|
|
XV lisa
|
-
|
|
-
|
XV lisa
|
|
-
|
XVI lisa
|
_____________