<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑138/13</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62013CC0138</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:287">EU:C:2014:287</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>15</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>15</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUJURIST MENGOZZI ETTEPANEK – KOHTUASI C‑138/13</P><P>DOGAN</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Paolo Mengozzi</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20140430">30. aprillil 2014</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑138/13</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Naime Dogan</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">versus</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Bundesrepublik Deutschland</HT></P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgericht Berlin (Saksamaa))</HT></P></STI></TITLE><INDEX><KEYWORD>EMÜ‑Türgi assotsiatsioonileping</KEYWORD><KEYWORD>Lisaprotokoll</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 41 lõige 1</KEYWORD><KEYWORD>Riigisisesed õigusnormid, mis muudavad asutamisvabadust teostanud Türgi kodaniku abikaasa perekonna taasühinemise eesmärgil riigi territooriumile sisenemise tingimusi</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2003/86/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 7 lõige 2</KEYWORD><KEYWORD>Riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt peab tõendatud olema selle abikaasa algtasemel keeleoskus, kes soovib perekonnaga taasühinemiseks siseneda riigi territooriumile</KEYWORD></INDEX><CONTENTS.CONCLUSION><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub käesoleva eelotsusetaotlusega Euroopa Kohtul tõlgendada Brüsselis <DATE ISO="19701123">23. novembril 1970</DATE> alla kirjutatud ja ühenduse nimel nõukogu <DATE ISO="19721219">19. detsembri 1972. aasta</DATE> määrusega (EMÜ) nr 2760/72<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="293" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1972">EÜT L 293, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 11/11, lk 41.</P></NOTE> sõlmitud, heaks kiidetud ja kinnitatud lisaprotokolli (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>lisaprotokoll<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201D" ID="QE0001"/>), mis käsitleb assotsiatsiooni (mis loodi Euroopa Majandusühenduse ja Türgi Vabariigi vahelise lepinguga ja millele kirjutasid <DATE ISO="19630912">12. septembril 1963</DATE> Ankaras alla ühelt poolt Türgi Vabariik ja teiselt poolt EMÜ liikmesriigid ja ühendus, ning mis sõlmiti, kiideti heaks ja kinnitati ühenduse nimel nõukogu <DATE ISO="19631223">23. detsembri 1963. aasta</DATE> otsusega 64/732/EMÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><REF.DOC.OJ COLL="P" NO.OJ="217" PAGE.FIRST="3685" DATE.PUB="1964">EÜT 1964, 217, lk 3685</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 11/11, lk 10.</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>assotsiatsioonileping<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201D" ID="QE0002"/>)) üleminekuetapis võetavaid meetmeid, artikli 41 lõiget 1 ja nõukogu <DATE ISO="20030922">22. septembri 2003. aasta</DATE> direktiivi 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="251" PAGE.FIRST="12" DATE.PUB="2003">EÜT L 251, lk 12</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/06, lk 224.</P></NOTE> artikli 7 lõike 2 esimest lõiku. Taotlus on esitatud N. Dogani ja Saksamaa Liitvabariigi vahelises vaidluses seoses Saksa ametiasutuste keeldumisega anda talle perekonnaga taasühinemiseks viisa.</TXT></NP><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>I.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Assotsiatsioonileping ja lisaprotokoll</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Vastavalt assotsiatsioonilepingu artikli 2 lõikele 1 on selle lepingu eesmärk aidata kaasa jätkuvale ja tasakaalustatud kaubandus‑ ja majandussidemete tugevnemisele lepingupoolte vahel, võttes täiel määral arvesse vajadust tagada Türgi majanduse kiirendatud areng ning parandada Türgi rahva tööhõivet ja elutingimusi. Lepingu artiklis 13 on kirjas, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>[l]epingupooled on kokku leppinud, et lähtuvad nende vahel asutamisvabaduse piirangute kaotamisel [EÜ] artiklitest [43–46] ja artiklist [48]<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201D" ID="QE0003"/> [mitteametlik tõlge].</TXT></NP><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Lisaprotokolli artikli 62 kohaselt moodustab lisaprotokoll assotsiatsioonilepingu lahutamatu osa. Lisaprotokolli artikli 41 lõige 1 näeb ette, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>[l]epinguosalised hoiduvad omavahel kehtestamast uusi asutamisõiguse ning teenuste osutamise vabaduse piiranguid.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201D" ID="QE0004"/></TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Direktiiv 2003/86</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/86 artikli 1 kohaselt on selle direktiivi eesmärk <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>määrata kindlaks perekonna taasühinemise õiguse kasutamise tingimused kolmandate riikide kodanikele, kes elavad seaduslikult liikmesriikide territooriumil<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201D" ID="QE0005"/>. Artikli 4 lõike 1 kohaselt lubavad liikmesriigid vastavalt direktiivi IV peatükis ja selle artiklis 16 sätestatud tingimustele oma territooriumile siseneda ja seal elada perekonna tuumikul, sealhulgas perekonna taasühinemist taotleva isiku abikaasal.</TXT></NP><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>Direktiivi IV peatükis <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Perekonna taasühinemise õiguse kasutamise nõuded<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201D" ID="QE0006"/> asuv artikkel 7 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="007.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Perekonna taasühinemise taotluse esitamisel võib asjaomane liikmesriik taotluse esitajalt nõuda tõendeid selle kohta, et perekonna taasühinemist taotleval isikul on:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>[...] majutus [...];</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>[...] haiguskindlustus [...];</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>stabiilne ja korrapärane sissetulek, millega ta suudab iseennast ja oma pereliikmeid [...] abita ülal pidada. [...]</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="007.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid võivad kooskõlas siseriikliku õigusega nõuda kolmandate riikide kodanikelt, et need täidaksid integratsioonimeetmeid.</ALINEA><ALINEA>Artiklis 12 osutatud pagulaste ja/või nende pereliikmete puhul tohib esimeses lõigus osutatud integratsioonimeetmeid rakendada alles siis, kui asjaomastele isikutele on luba perekonna taasühinemiseks antud.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201D" ID="QE0007"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>6.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/86 artikli 17 kohaselt võtavad liikmesriigid <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>perekonna taasühinemise taotluste rahuldamata jätmisel või elamislubade tühistamisel või nende pikendamisest keeldumisel või taasühinemist taotleva isiku või tema pereliikmete riigist välja saatmisel asjakohaselt arvesse isiku peresuhete laadi ja kestust ning tema liikmesriigis elamise kestust, ning samuti pere-, kultuuri- ja ühiskonnasidemete olemasolu tema päritolumaaga<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201D" ID="QE0008"/>.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="3"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Saksa õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>7.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlusest nähtub, et N. Doganile viisa andmist reguleerib Gesetz über den Aufenthalt, die Erwerbstätigkeit und die Integration von Ausländern im Bundesgebiet (välismaalaste elamist, töötamist ja integratsiooni liitvabariigi territooriumil käsitlev seadus, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>välismaalaste seadus<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201D" ID="QE0009"/>) <DATE ISO="20080225">25. veebruaril 2008</DATE> avaldatud redaktsioonis<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P><HT TYPE="ITALIC">BGBl</HT>. 2008 I, lk 162.</P></NOTE>, mida on viimati muudetud <DATE ISO="20130121">21. jaanuari 2013. aasta</DATE> seaduse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P><HT TYPE="ITALIC">BGBl</HT>. 2013 I, lk 86.</P></NOTE> artikliga 2. Nimetatud seaduse § 1 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>Seaduse eesmärk ja kohaldamisala<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201D" ID="QE0010"/> lõike 2 punktis 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>Käesolevat seadust ei kohaldata välismaalaste suhtes,</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>kelle õigusliku seisundi sätestab Gesetz über die allgemeine Freizügigkeit von Unionsbürgern [seadus Euroopa Liidu kodanike vaba liikumise kohta], kui nimetatud seadus ei näe ette teisiti, […]<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201D" ID="QE0011"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>8.</NO.P><TXT>Paragrahvi 2 lõige 8 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>Elementaarne saksa keele oskus vastab Euroopa Nõukogu keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemele A1 (Euroopa Nõukogu ministrite komitee <DATE ISO="19980317">17. märtsi 1998. aasta</DATE> soovitus nr R (98) 6 liikmesriikidele Euroopa keeleõppe raamdokumendi kohta).<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201D" ID="QE0012"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>9.</NO.P><TXT>Paragrahvi 4 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>Elamisloa nõue<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201D" ID="QE0013"/> lõike 1 punktis 1 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>[v]älismaalastel on liitvabariigi territooriumile sisenemiseks ja seal elamiseks vaja elamisluba, välja arvatud juhul, kui [...] elamisõigus tuleneb <DATE ISO="19630912">12. septembril 1963</DATE> sõlmitud Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahelisest assotsiatsioonilepingust […]. Elamisluba väljastatakse [...] viisana § 6 lõike 1 punkti 1 ja lõike 3 tähenduses.<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201D" ID="QE0014"/></TXT></NP><NP><NO.P>10.</NO.P><TXT>Paragrahvi 6 lõige 3 näeb ette, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>[p]ikaajaliseks viibimiseks on nõutav liitvabariigi territooriumi viisa (riigisisene viisa), mis on väljastatud enne territooriumile sisenemist. [...]<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201D" ID="QE0015"/></TXT></NP><NP><NO.P>11.</NO.P><TXT>Paragrahvi 27 lõige 1 sätestab, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>[e]lamisluba perekondliku kooselu loomiseks ja hoidmiseks liitvabariigi territooriumil (perekonna taasühinemine) antakse ja pikendatakse välismaalastest pereliikmetele abielu ja perekonna kaitse eesmärgil vastavalt Grundgesetz’i (Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus) artiklile 6.<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201D" ID="QE0016"/></TXT></NP><NP><NO.P>12.</NO.P><TXT>Paragrahvi 30 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>Abikaasaga taasühinemine<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201D" ID="QE0017"/> lõike 1 esimese lause punktis 2 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>[v]älismaalase abikaasale antakse elamisluba, kui [...] abikaasa on võimeline end saksa keeles vähemalt lihtsal viisil väljendama [...]<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201D" ID="QE0018"/>. Sama lõike teise lause punktis 1 on ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>[e]simese lause punkti 2 ei kohaldata elamisloa andmisel, kui [...] välismaalasel on §‑des 19–21 [teatava majandustegevuse jaoks] ette nähtud elamisluba ja tema abielu oli sõlmitud juba siis, kui ta viis oma huvide keskme üle liitvabariigi territooriumile [...]<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201D" ID="QE0019"/>. Lõpuks on kolmanda lause punktis 2 sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>[e]simese lause punkti 2 ei kohaldata elamisloa andmisel, kui [...] abikaasa ei ole kehalise, vaimse või psüühilise haiguse või puude tõttu võimeline tõendama elementaarset saksa keele oskust [...]<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201D" ID="QE0020"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>13.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlusest nähtub, et välismaalaste seaduse § 30 lõike 1 esimese lause punkt 2 kehtestati <DATE ISO="20070819">19. augusti 2007. aasta</DATE> seadusega Gesetz zur Umsetzung aufenthalts- und asylrechtlicher Richtlinien der Europäischen Union (elamis- ja varjupaigaõigust reguleerivate Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmise seadus)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P><HT TYPE="ITALIC">BGBl</HT>. 2007 I, lk 1970.</P></NOTE>.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>II.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>14.</NO.P><TXT>Kaebaja, kes on Türgis elav Türgi kodanik, taotleb viisat perekonna taasühinemiseks, et kolida oma samuti Türgi kodanikust abikaasa juurde, kes elab alates 1998. aastast Saksamaal, kus ta juhib üht osaühingut, mille enamusosanik ta on, ning kus tal oli alates 2002. aastast tähtajaline elamisluba, mis muutus hiljem tähtajatuks elamisloaks. Enne ilmaliku abielu sõlmimist 2007. aastal olid kaebaja ja S. Dogan sõlminud religioosse abielu imaami ees ning neile sündis aastatel 1988–1993 kokku neli last.</TXT></NP><NP><NO.P>15.</NO.P><TXT>Kaebaja taotles <DATE ISO="20110118">18. jaanuaril 2011</DATE> Ankaras Saksa saatkonnas endale ja esialgu kahele lapsele viisat perekonna taasühinemiseks. Selleks esitas ta Goethe Instituudi tunnistuse <DATE ISO="20100928">28. septembril 2010</DATE> sooritatud A1 taseme keeletesti kohta, mille kohaselt sai ta testi sooritamise eest hinde <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>Piisav<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201D" ID="QE0021"/> (62 punkti 100‑st). Kirjalikus osas hinnati tema saavutusi 14,11 punkti vääriliseks 25‑st võimalikust punktist.</TXT></NP><NP><NO.P>16.</NO.P><TXT>Saksa saatkond jättis <DATE ISO="20110323">23. märtsi 2011. aasta</DATE> otsusega taotluse saksa keele oskuse tõendamatuse tõttu rahuldamata, arvestades, et kaebaja, kes on kirjaoskamatu, sooritas testi nii, et vastas valikvastustega küsimustele suvaliselt ja õppis pähe kolm standardlauset, mis ta seejärel peast esitas. Seda otsust kaebaja ei vaidlustanud, vaid esitas <DATE ISO="20110726">26. juulil 2011</DATE> samas saatkonnas uue viisataotluse eesmärgiga võimaldada ainult temal endal perekonnaga taasühineda; saatkond jättis selle taotluse <DATE ISO="20111031">31. oktoobri 2011. aasta</DATE> otsusega uuesti rahuldamata. Selle peale esitas kaebaja advokaadi vahendusel <DATE ISO="20111115">15. novembril 2011</DATE> viisa andmisest keeldumise otsuse vaidlustamise avalduse, mille tulemusel Saksa saatkond Ankaras tunnistas esialgse otsuse kehtetuks ja asendas selle <DATE ISO="20120124">24. jaanuari 2012. aasta</DATE> otsusega, millega jäeti taotlus samuti rahuldamata, tuues põhjenduseks, et kaebajal puudub vajalik keeleoskus, kuna ta on kirjaoskamatu.</TXT></NP><NP><NO.P>17.</NO.P><TXT>Kaebaja esitas <DATE ISO="20120124">24. jaanuari 2012. aasta</DATE> otsuse peale eelotsusetaotluse esitanud kohtule kaebuse. Viimane otsustas menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>1.</NO.P><TXT>Kas [lisaprotokolli] artikli 41 lõikega 1 on vastuolus pärast eespool nimetatud sätete jõustumist esimest korda kehtestatud siseriiklik õigusnorm, mille kohaselt seatakse lisaprotokolli artikli 41 lõikes 1 sätestatud õiguslikku seisundit omava Türgi kodaniku pereliikme esmakordse [Saksamaa Liitvabariiki] sisenemise tingimuseks, et pereliige tõendab enne riiki sisenemist oskust end lihtsal viisil saksa keeles väljendada?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas esimeses küsimuses viidatud siseriiklik õigusnorm on vastuolus [...] direktiivi 2003/86 [...] artikli 7 lõike 2 esimese lõiguga?<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201D" ID="QE0022"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>III.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Esimene eelotsuse küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>18.</NO.P><TXT>Oma esimese eelotsuse küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitust selle kohta, kas pärast lisaprotokolli jõustumist kehtestatud siseriiklik õigusnorm, mille kohaselt seatakse liikmesriigis elava Türgi kodaniku abikaasa sellesse liikmesriiki perekonna taasühinemise eesmärgil sisenemise tingimuseks, et abikaasa tõendab nimetatud liikmesriigi ametliku keele elementaarset oskust, kujutab endast <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>uut piirangut<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201D" ID="QE0023"/> nimetatud protokolli artikli 41 lõike 1 tähenduses.</TXT></NP><?PAGE NO="5"?><NP><NO.P>19.</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on selles sättes kehtestatud selgelt, täpselt ja tingimusteta ühemõtteline <HT TYPE="ITALIC">standstill</HT> tingimus, mis <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>sisaldab [...] kohustust, mis kujutab endast juriidiliselt lihtsalt tegevusest hoidumist<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201D" ID="QE0024"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Vt kohtuotsused Savas (C‑37/98, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:224">EU:C:2000:224</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punktid 46, 47, 54 ja 71), Abatay jt (C‑317/01 ja C‑369/01, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:572">EU:C:2003:572</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 58), Tum ja Dari (C‑16/05, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:530">EU:C:2007:530</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 46) ja Dereci jt (C‑256/11, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:734">EU:C:2011:734</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 87).</P></NOTE> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>Türgi kodanikud, kelle suhtes see on kohaldatav, saavad sellele tugineda riigisiseses kohtus, takistamaks nimetatud sättega vastuolus olevate riigisiseste normide kohaldamist<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201D" ID="QE0025"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Vt kohtuotsus Abatay jt (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:572">EU:C:2003:572</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 59).</P></NOTE>. Tingimuse ulatusega seoses on Euroopa Kohus täpsustanud, et ehkki nimetatud tingimus ei anna iseenesest Türgi kodanikele vahetult liidu õigusnormidest tulenevalt asutamisõigust ega riigis elamise õigust, keelatakse selle tingimusega siiski mis tahes uute meetmete kehtestamine, mille eesmärk või tagajärg on allutada riigi territooriumil Türgi kodaniku asutamisvabadus ja sellega kaasnev riigis elamise õigus piiravamatele tingimustele kui need, mis olid kohaldatavad lisaprotokolli jõustumisel asjaomase liikmesriigi suhtes<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Vt kohtuotsused Savas (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:224">EU:C:2000:224</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punktid 64, 65 ja 69), Abatay jt (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:572">EU:C:2003:572</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punktid 62, 65 ja 66), Soysal ja Savatli (C-228/06, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:101">EU:C:2009:101</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 47) ja Dereci jt (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:734">EU:C:2011:734</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 88).</P></NOTE>. Samamoodi on Euroopa Kohus möönnud, et kuigi lisaprotokolli artikli 41 lõike 1 tagajärg ei ole anda Türgi kodanikele liikmesriigi territooriumile sisenemise õigust, kuivõrd see jääb kehtiva liidu õiguse kohaselt riigisisese õiguse reguleerimisalasse, tuleb seda sätet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>kohaldada ka eeskirjadele, mis reguleerivad Türgi kodanike esmakordset lubamist liikmesriiki, mille territooriumil nad kavatsevad teostada assotsiatsioonilepingu alusel asutamisvabadust<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201D" ID="QE0026"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vt kohtuotsus Tum ja Dari (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:530">EU:C:2007:530</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punktid 54–63).</P></NOTE>. Selles sisalduv tingimus <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>ei ole materiaalõigusnorm, mis muudab asjaomase asendatava materiaalõiguse kohaldamatuks, vaid see on oma olemuselt pigem menetlusnorm, mis näeb <HT TYPE="ITALIC">ratione temporis</HT> ette, millised on need liikmesriigi õigusnormid, millest lähtuvalt tuleb hinnata [selles] liikmesriigis asutamisvabadust teostada sooviva Türgi kodaniku olukorda<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201D" ID="QE0027"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Vt kohtuotsused Tum ja Dari (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:530">EU:C:2007:530</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 55), Oguz (C‑186/10, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:509">EU:C:2011:509</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 28) ja Dereci jt (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:734">EU:C:2011:734</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 89).</P></NOTE> Selles mõttes kujutab lisaprotokolli artikli 41 lõige 1 endast <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>assotsiatsioonilepingu artiklite 13 ja 14 vajalikku täiendust, kuivõrd see on vältimatu eeltingimus asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse riigisiseste piirangute järkjärguliseks kaotamiseks<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201D" ID="QE0028"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt kohtuotsused Abatay jt (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:572">EU:C:2003:572</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 68) ning Tum ja Dari (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:530">EU:C:2007:530</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 61).</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>20.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas on küll selge, et S. Dogan kuulub lisaprotokolli artikli 41 lõikes 1 sätestatud tingimuse kohaldamisalasse, sest ta tegeleb liidu territooriumil ettevõtlusega, kuid siiski tekib küsimus, kas see klausel on ühtlasi kohaldatav tema abikaasale, kes taotles viisat perekonna taasühinemiseks ja ei soovi Saksa territooriumile siseneda selleks, et tegeleda seal nimetatud sätte kohaldamisalasse kuuluva tegevusega.</TXT></NP><NP><NO.P>21.</NO.P><TXT>Euroopa Komisjoni arvates tuleb sellele vastata jaatavalt, sest N. Doganil on legitiimne õigus tugineda nimetatud klauslile kui S. Dogani pereliige assotsiatsiooninõukogu <DATE ISO="19800919">19. septembri 1980. aasta</DATE> otsuse nr 1/80 assotsiatsiooni arengu kohta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>otsus nr 1/80<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201D" ID="QE0029"/>) artikli 13 tähenduses. Komisjon väidab, et vastavalt lisaprotokolli artikli 41 ja otsuse nr 1/80 artikli 13, mis sisaldab analoogilist <HT TYPE="ITALIC">standstill</HT> tingimust<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Otsuse nr 1/80 artikkel 13 näeb ette: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>Ühenduse liikmesriigid ning Türgi ei või kehtestada töötajatele ja nende pereliikmetele, kes elavad ja töötavad seaduslikult nende territooriumil, uusi piiranguid töö saamise tingimuste osas.<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201D" ID="QE0030"/> [mitteametlik tõlge]</P></NOTE>, tõlgenduse ühtivuse põhimõttele on Euroopa Kohtu viimast sätet käsitlev tõlgendus kohaldatav esimesele sättele. Samas meenutab komisjon, et kohtuotsuses Toprak ja Oguz<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Kohtuotsus Toprak ja Oguz (C‑300/09 ja C‑301/09, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:756">EU:C:2010:756</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> täpsustas Euroopa Kohus, et otsuse nr 1/80 artikkel 13 ei ole kohaldatav ainult eeskirjadele, mis käsitlevad Türgi töötajate töö saamise tingimusi, vaid samuti neile, mis käsitlevad välismaalasest abikaasa õigust seoses perekonna taasühinemisega.</TXT></NP><NP><NO.P>22.</NO.P><TXT>Komisjoni arutluskäik ei veena mind. Tõele vastab küll see, et Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on otsuse nr 1/80 artikli 13 ja lisaprotokolli artikli 41 lõike 1 puhul tegemist erinevate reguleerimisvaldkondadega ja neid ei ole võimalik kohaldada koos, kuid nende kahe sätte <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>sisu on sama<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201D" ID="QE0031"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Vt kohtuotsused Abatay jt (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:572">EU:C:2003:572</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 86) ja Dereci jt (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:734">EU:C:2011:734</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 81).</P></NOTE>, nad taotlevad sama eesmärki ja nendes sätetes kehtestatud <HT TYPE="ITALIC">standstill</HT> kohustuse ulatus<?PAGE NO="6"?> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>hõlmab ühtemoodi mis tahes uusi takistusi asutamisvabaduse, teenuste osutamise vabaduse või töötajate liikumisvabaduse kasutamisele, mis karmistavad konkreetsel kuupäeval kehtinud tingimusi<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201D" ID="QE0032"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt kohtuotsused Toprak ja Oguz (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:509">EU:C:2011:509</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 54) ja Dereci jt (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:734">EU:C:2011:734</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 94).</P></NOTE>. Just selle eesmärkide objektiivse ühtivuse tõttu on Euroopa Kohus leidnud, et olenemata nende kahe sätte sõnastuse erinevusest ei kohaldata otsuse nr 1/80 artiklit 13 ainult tööturule juurdepääsuga otseselt seotud meetmete suhtes, vaid, nagu lisaprotokolli artikli 41 lõiget 1, ka selliste õigusnormide suhtes, mis reguleerivad Türgi töötajate esmakordset sisenemist vastuvõtva liikmesriigi territooriumile ja seal elamist<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Kohtuotsused Sahin (C‑242/06, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:554">EU:C:2009:554</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punktid 63–65) ning komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad (C‑92/07, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:228">EU:C:2010:228</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punktid 47–49).</P></NOTE>. Samuti vastab tõele, et otsuse nr 1/80 artikli 13 sõnastusest tulenevalt ei ole see säte kohaldatav ainult Türgi töötajatele, vaid ka nende pereliikmetele; viimastega seoses kinnitas Euroopa Kohus kohtuotsuses Abatay jt, et nimetatud otsus <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>ei alluta töötajana töötamise tingimusele nende pereliikmete liikmesriigi territooriumile sisenemist, kes perekonna taasühinemise eesmärgil soovivad taasühineda selles riigis juba seaduslikult viibiva Türgi töötajaga<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201D" ID="QE0033"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P><REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:572">EU:C:2003:572</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 82.</P></NOTE>.</TXT></NP><NP><NO.P>23.</NO.P><TXT>Nagu Saksa ja Taani valitsus oma seisukohtades õigesti rõhutasid, nähtub kohtuotsusest Toprak ja Oguz siiski, et selles põhikohtuasjas käsitletud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Täpsemini oli tegemist korraga, mis kehtis Madalmaade iseseisvate elamislubade andmisele välismaa kodanikele, kes olid selle liikmesriigi territooriumile sisenenud perekonna taasühinemiseks. Madalmaade Kuningriik oli taaskehtestanud tingimuse, et välismaa kodanik peab elama oma tähtajatult riigis elamise õigust omava abikaasa juures kolm aastat, kuigi seda ajanõuet oli 1983. aastal lühendatud ühele aastale.</P></NOTE> perekonna taasühinemist reguleerivaid norme tuli ainult selles ulatuses pidada otsuse nr 1/80 artikliga 13 hõlmatuks, milles need <HT TYPE="ITALIC">puudutasid</HT> selliste Türgi töötajate nagu F. Toprak ja I. Oguz seisundit<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Vt eelkõige punktid 41, 44, 62 ja resolutsioon.</P></NOTE>. Niisugune seisukoht on kooskõlas nii selle sätte kui ka lisaprotokolli artikli 41 lõike 1 eesmärgiga, milleks on takistada riigivõimul kehtestada uusi takistusi töötajate liikumisvabaduse, asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse kasutamisele.</TXT></NP><NP><NO.P>24.</NO.P><TXT>Samas ei saa viidata sellise eesmärgi <HT TYPE="ITALIC">nende suhtes</HT> rikkumisele niisugune Türgi kodanik nagu N. Dogan, kes taotleb liikmesriigi territooriumile sisenemist ainult perekonna taasühinemiseks ja mitte selleks, et kasutada seal mõnd majanduslikku vabadust, mis on assotsiatsioonilepingus ette nähtud.</TXT></NP><NP><NO.P>25.</NO.P><TXT>Otsuse nr 1/80 artikkel 7 annab küll teatavatel tingimustel seaduslikul tööturul tegutseva Türgi päritolu töötaja perekonnaliikmetele autonoomsed õigused<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Selles artiklis on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>[l]iikmesriigi seaduslikul tööturul tegutseva Türgi päritolu töötaja perekonnaliikmetel, kellel on lubatud temaga taasühineda, on õigus võtta vastu kõiki tööpakkumisi pärast seda, kui nad on selles liikmesriigis vähemalt kolm aastat seaduslikult elanud, arvestades ühenduse liikmesriikide töötajate eesõigusi, ja õigus omandada vaba juurdepääs kõigile palgalistele töökohtadele omal valikul pärast seda, kui nad on selles liikmesriigis vähemalt viis aastat seaduslikult elanud<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201D" ID="QE0034"/>.</P></NOTE>, selleks et luua vastuvõtvas liikmesriigis perekonna taasühinemiseks soodsad tingimused<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vt kohtuotsused Kadiman (C‑351/95, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:205">EU:C:1997:205</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 36) ja Ayaz (C‑275/02, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:570">EU:C:2004:570</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 41).</P></NOTE>. Assotsiatsioonilepingu ülesehituse järgi on aga see eesmärk ainult vahend, et hõlbustada assotsiatsiooni eesmärkide saavutamist, milleks on eelkõige töötajate liikumisvabaduse, asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse järkjärguline rakendamine vastavalt nimetatud lepingu artiklitele 12, 13 ja 14. Sellest tulenevalt ei saa otsuse nr 1/80 artiklite 7 ja 13 koostoimest järeldada, et Türgi päritolu töötaja pereliikmed, kes on taotlenud luba siseneda liikmesriigi territooriumile perekonna taasühinemiseks ja mitte palgalise töö tegemiseks, võivad tugineda <HT TYPE="ITALIC">standstill</HT> tingimusele, et vaidlustada nende suhtes niisuguste õigusnormide kohaldamist nagu põhikohtuasjas käsitletavad, mis võivad takistada või vähemalt raskendada nende õiguste omandamist, mida nad võiksid tuletada otsuse nr 1/80 artiklist 7.</TXT></NP><NP><NO.P>26.</NO.P><TXT>Pärast seda täpsustust tuleb nüüd selles etapis hinnata, kas N. Dogan, kuigi ta ei ole kasutanud ega plaani kasutada lisaprotokolli artikli 41 lõikes 1 nimetatud majanduslikke vabadusi, saab tugineda selles artiklis sätestatud <HT TYPE="ITALIC">standstill</HT> tingimusele, et vaidlustada tema suhtes niisuguse riigisisese meetme kohaldamist, mis võib kujutada endast uut piirangut nende õiguste kasutamisele <HT TYPE="ITALIC">tema abikaasa poolt</HT>.</TXT></NP><?PAGE NO="7"?><NP><NO.P>27.</NO.P><TXT>Kõigepealt olgu märgitud, et kohtuasjas Abatay jt oli Euroopa Kohtul juba võimalus tunnustada Türgi kodaniku õigust tugineda lisaprotokolli artikli 41 lõikele 1, kuigi see säte teda <HT TYPE="ITALIC">otseselt</HT> ei puudutanud. Selles asjas oli tegemist Türgi veoautojuhtidega, kelle oli tööle võtnud Türgis asuv ettevõtja, kes osutas seaduslikult liikmesriigis teenuseid. Veoautojuhid vaidlustasid nende suhtes pärast lisaprotokolli jõustumist Saksamaa Liitvabariigi poolt nende palgatöö tegemisele kehtestatud tingimuste kohaldamise. Analoogia alusel kohtuotsust Clean Car Autoservice<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>C‑350/96, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:205">EU:C:1998:205</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>. Selles kohtuotsuses kinnitas Euroopa Kohus tööandja õigust tugineda EÜ artiklile 48, rõhutades, et selleks, et töötajate õigus sellele, et nad võetakse tööle ja nad saavad töötada diskrimineerimiseta, oleks tõhus ja kasulik, peab nimetatud õigusega tingimata kaasnema tööandjate õigus töötajate vaba liikumist käsitlevaid õigusnorme järgides neid tööle võtta.</P></NOTE> kohaldades märkis Euroopa Kohus sisuliselt, et kuivõrd teenuse osutaja töötajad on teenuse osutajale tema teenuste osutamiseks vältimatult vajalikud, peab Türgis asuva tööandja õigusega osutada liikmesriigis teenuseid vastavalt lisaprotokolli artikli 41 lõikes 1 ette nähtud tingimustele tingimata kaasnema tema töötajate õigus täita ülesandeid, mis neile on seoses nimetatud teenustega samadel tingimustel antud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Punkt 106 ja resolutsioon. Vt ka kohtujurist Mischo ettepanek (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:274">EU:C:2003:274</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punktid 201–204) ja kohtuotsus Soysal ja Savatli (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:101">EU:C:2009:101</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punktid 45 ja 46). Euroopa Kohtu lahendus oli õigustatud nõude tõttu säilitada lisaprotokolli artikli 41 lõike 1 kasulik mõju ja vältida olukorda, et mitte otseselt Türgi teenuse osutajatele, vaid nende sama kodakondsusega töötajatele, kellel oli ülesanne teenust liidu territooriumil osutada, kehtestatud piirangud võiksid selle sätte mõju nurjata, võimaldades sättes sätestatud <HT TYPE="ITALIC">standstill</HT> tingimusest mööda hiilida.</P></NOTE>.</TXT></NP><NP><NO.P>28.</NO.P><TXT>Seega tuleb kindlaks teha, kas põhikohtuasjas käsitletav meede, mis puudutab perekonna taasühinemisele kehtestatud tingimusi, sisaldab, nagu Euroopa Kohtu poolt eespool viidatud kohtuasjas Abatay jt hinnatud juhtumis, asutamisvabaduse <HT TYPE="ITALIC">kaudset</HT> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>piirangut<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201D" ID="QE0035"/> lisaprotokolli artikli 41 lõike 1 tähenduses. Seevastu ei käsitleta asjaolu, kas see meede on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>uus<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201D" ID="QE0036"/> selle sätte tähenduses.</TXT></NP><NP><NO.P>29.</NO.P><TXT>Sellega seoses olgu kõigepealt märgitud, et nii assotsiatsioonilepingu artikli 13 sõnastusest kui ka EMÜ‑Türgi assotsiatsiooni eesmärgist tuleneb, et EÜ asutamislepingu artiklite 52–56 (hiljem EÜ artiklid 43–47 ja nüüd ELTL artiklid 49–53) raames kehtivad põhimõtted <HT TYPE="ITALIC">tuleb võimalikult suures ulatuses üle kanda Türgi kodanikele</HT>. See tõlgenduspõhimõte, mille Euroopa Kohus sõnastas algselt assotsiatsioonilepingu artikli 12 kontekstis ja mida ta seejärel kinnitas seoses selle lepingu artikliga 14<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt selle kohta seoses assotsiatsioonilepingu artikliga 12 kohtuotsused Bozkurt (C‑434/93, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1995:168">EU:C:1995:168</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punktid 19 ja 20), Nazli (C‑340/97, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:77">EU:C:2000:77</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 55) ja Kurz (C‑188/00, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:694">EU:C:2002:694</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 30) ning seoses artikliga 14 kohtuotsus Abatay jt (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:572">EU:C:2003:572</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 112).</P></NOTE>, on kohaldatav ka lepingu artiklile 13, mis sisaldab kahe eespool nimetatud sättega analoogset eeskirja. Nagu ma järgnevalt lähemalt selgitan, ei ole seda põhimõtet kohtuotsustes Ziebell ja Demirkan<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Kohtuotsused Ziebell (C‑371/08, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:809">EU:C:2011:809</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja Demirkan (C‑221/11, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:583">EU:C:2013:583</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Vt üksikasjalikumalt allpool punktid 35–39.</P></NOTE> sugugi uuesti kahtluse alla seatud, vaid seda on viimati nimetatud otsuses pigem selgelt kinnitatud.</TXT></NP><NP><NO.P>30.</NO.P><TXT>Seejärel olgu meenutatud, et kohtupraktika kohaselt tuleb asutamisvabaduse piiranguks ELTL artikli 49 tähenduses pidada kõiki meetmeid, mis keelavad või takistavad selle vabaduse kasutamist liidu kodanike poolt või muudavad selle vähem atraktiivseks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vt muu hulgas kohtuotsused CaixaBank France (C‑442/02, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:586">EU:C:2004:586</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 11 ja seal viidatud kohtupraktika) ning komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa (C‑389/05, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:411">EU:C:2008:411</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punktid 55–56).</P></NOTE>. Samas peab see määratlus minu arvates vastavalt eespool punktis 29 esitatud põhimõttele kehtima ka siis, kui kindlaks tuleb määrata lisaprotokolli artikli 41 lõikes 1 nimetatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>piirang<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201D" ID="QE0037"/> sisu ja ulatus. Seega on selle sättega – milles on sõnastatud eeskiri, millele on kindlal ajahetkel allutatud Türgi kodaniku, kes soovib kasutada assotsiatsioonilepingu alusel asutamisvabadust, olukord – vastuolus selle olukorra mis tahes halvenemine, mis võib <HT TYPE="ITALIC">häirida või takistada</HT> selle õiguse kasutamist või <HT TYPE="ITALIC">muuta</HT> selle <HT TYPE="ITALIC">vähem atraktiivseks</HT>.</TXT></NP><NP><NO.P>31.</NO.P><TXT>Nagu väidab komisjon oma seisukohtades võib Türgi kodaniku jaoks konkreetse väljavaate puudumine selles osas, kas perekonna taasühinemine on võimalik selle liikmesriigi territooriumil, kus ta elab või kavatseb elama asuda oma iseseisva tegevusega tegelemiseks, takistada assotsiatsioonilepinguga hõlmatud asutamisvabaduse kasutamist või vähemalt muuta selle tema jaoks<?PAGE NO="8"?> vähem atraktiivseks. Nimetatud väljavaate puudumine võiks nimelt – kui perekondlik side on juba loodud – pärssida sellise kodaniku elama asumist liidu territooriumile kui ka – kui see side on loodud pärast tema ärasõitu – ajendada tegevust lõpetama ja liidu territooriumilt lahkuma. Mõlemal juhul peaks ta valima oma tegevuse ja oma perekonna ühtsuse säilitamise vahel.</TXT></NP><NP><NO.P>32.</NO.P><TXT>Selle kohta olgu meenutatud, et nii ühenduse seadusandja alates aluslepingu sätete esimestest rakenduseeskirjadest kui ka Euroopa Kohus on tunnustanud <HT TYPE="ITALIC">põhimõttelise seose</HT> olemasolu tervikliku pereelu säilitamise ja põhivabaduste täiel määral kasutamise vahel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vt nõukogu <DATE ISO="19640225">25. veebruari 1964. aasta</DATE> direktiivi 64/220/EMÜ (<REF.DOC.OJ COLL="P" NO.OJ="056" PAGE.FIRST="845" DATE.PUB="1964">EÜT 1964, 56, lk 845</REF.DOC.OJ>) ja <DATE ISO="19730521">21. mai 1973. aasta</DATE> direktiivi 73/148/EMÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="172" PAGE.FIRST="14" DATE.PUB="1973">EÜT L 172, lk 14</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/05, lk 167) liikmesriikide kodanikele seoses asutamise ja teenuste osutamisega seatavate liikumis- ja elamispiirangute kaotamise kohta ühenduse piires (kehtetuks tunnistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> direktiiviga 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ, artikli 1 lõike 1 punkte c ja d (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="158" PAGE.FIRST="77" DATE.PUB="2004">ELT L 158, lk 77</REF.DOC.OJ>). Seoses töötajatega vaata nõukogu <DATE ISO="19681015">15. oktoobri 1968. aasta</DATE> määrus (EMÜ) nr 1612/68 töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="257" PAGE.FIRST="2" DATE.PUB="1968">EÜT L 257, lk 2</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/01, lk 15), kehtetuks tunnistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20110405">5. aprilli 2011. aasta</DATE> määrusega (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="141" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2011">ELT L 141, lk 1</REF.DOC.OJ>), millega esimesena nimetatud määrus kodifitseeriti.</P></NOTE> võõrtöötajate vabaduse ja inimväärikuse järgimist tagavatel tingimustel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Vt kohtuotsused di Leo (C‑308/89, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:400">EU:C:1990:400</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 13) ning Baumbast ja R (C‑413/99, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:493">EU:C:2002:493</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 50), milles Euroopa Kohus kinnitas, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>määruse nr 1612/68 eesmärgi ehk töötajate vaba liikumise tagamine kooskõlas vabaduse ja inimväärikusega eeldab optimaalseid tingimusi ühenduse töötaja perekonna integreerimiseks vastuvõtvas liikmesriigis<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201D" ID="QE0038"/>.</P></NOTE>. Seega võib tervikliku pereelu kahjustamine kujutada endast takistust põhivabaduste täiel määral kasutamisele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Kohtuotsuses Carpenter (C‑60/00, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:434">EU:C:2002:434</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) meenutas Euroopa Kohus tähtsust, mille liidu seadusandja omistas eesmärgile tagada liikmesriikide kodanike pereelu kaitse, et <HT TYPE="ITALIC">kõrvaldada takistused aluslepinguga tagatud põhivabaduste kasutamiselt</HT> ja kvalifitseeris Peter Carpenteri <HT TYPE="ITALIC">teenuste osutamise vabaduse kasutamise takistuseks</HT> tema kolmanda riigi kodanikust abikaasa väljasaatmise meetme, mille võtsid tema päritoluliikmesriigi ametiasutused, täpsustades, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>Peter ja Mary Carpenteri teineteisest eraldamine kahjustaks nende perekonnaelu ning seetõttu mõjutaks ka tingimusi, milles Peter Carpenter teostab ühte põhivabadustest<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201D" ID="QE0039"/>, kuna <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>selle vabaduse täielik mõju ei saa avalduda, kui Peter Carpenteril <HT TYPE="ITALIC">ei lasta seda vabadust teostada takistuste tõttu, mis tema päritoluriigis on seatud tema abikaasa riiki sisenemisele</HT> ja seal elamisele<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201D" ID="QE0040"/> (punkt 39, kohtujuristi kursiiv). Kuigi Euroopa Kohus tõlgendas oma hiljutises kohtuotsuses S ja Minister voor Immigratie, Integratie en Asiel (C‑457/12, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:136">EU:C:2014:136</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) kohtuotsuse Carpenter kohaldamise tingimusi kitsalt (punktid 41–44), kinnitati jätkuvalt põhimõtet, mille kohaselt võivad aluslepinguga ette nähtud vabaduste tegelikku kasutamist takistada võõrtöötaja perekonnaelu terviklikkust puudutavad meetmed (punkt 40).</P></NOTE>.</TXT></NP><NP><NO.P>33.</NO.P><TXT>Kuigi assotsiatsioonileping, lisaprotokoll ega assotsiatsiooninõukogu vastu võetud aktid ei näe ette perekonna taasühinemise õigust, nõuab minu arvates seos nimetatud lepingus viidatud majanduslike vabaduste kasutamise ja perekonna lõimimise vahel, et liikmesriigi meede – mis kehtestab nimetatud lepingu alusel asutamisvabadust kasutava või kasutada sooviva Türgi kodaniku abikaasa sellesse riiki sisenemise suhtes uue tingimuse võrreldes nende tingimustega, mis kehtisid selle liikmesriigi suhtes lisaprotokolli jõustumise ajal – kuulub lisaprotokolli artikli 41 lõikes 1 ette nähtud <HT TYPE="ITALIC">standstill</HT> tingimuse kohaldamisalasse.</TXT></NP><NP><NO.P>34.</NO.P><TXT>Niisugust järeldust toetab nimetatud tingimuse Euroopa Kohtu poolt korduvalt meelde tuletatud eesmärk luua soodsad tingimused asutamisvabaduse järkjärguliseks juurutamiseks liikmesriikide ja Türgi Vabariigi vahel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Kohtuotsus Tum ja Dari (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:530">EU:C:2007:530</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punktid 53 ja 61).</P></NOTE>, keelates mis tahes uute meetmete kehtestamise, mille <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>eesmärk või tagajärg<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201D" ID="QE0041"/> on allutada Türgi kodanike asutamisõigus liikmesriigis rangematele nõuetele kui need, mis tulenesid eeskirjadest, mis olid Türgi kodanikele kohaldatavad siis, kui lisaprotokoll jõustus asjaomase liikmesriigi suhtes<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Vt muu hulgas kohtuotsus Tum ja Dari (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:530">EU:C:2007:530</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punktid 53 ja 61).</P></NOTE>. Muu hulgas tuleb Saksa ja Madalmaade valitsuse väide, et niisuguse eeskirja nagu põhikohtuasjas käsitletav mõju asutamisvabaduse kasutamisele assotsiatsioonilepingu alusel on liiga kauge ja hüpoteetiline, selleks et olla oluline lisaprotokolli artikli 41 lõike 1 <HT TYPE="ITALIC">standstill</HT> tingimuse kohaldamisel, tagasi lükata, võttes arvesse meetmete, mis puudutavad perekonna taasühinemise tingimusi, potentsiaalselt pärssivat mõju.</TXT></NP><NP><NO.P>35.</NO.P><TXT>Välja pakutud tõlgendus ei ole vastuolus Euroopa Kohtu hiljuti tehtud otsustega eespool viidatud kohtuasjades Ziebell ja Demirkan.</TXT></NP><?PAGE NO="9"?><NP><NO.P>36.</NO.P><TXT>Neist kohtuotsustest esimeses välistas Euroopa Kohus assotsiatsioonilepingu kehtivusalast direktiivi 2004/38<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Viidatud eespool 29. joonealuses märkuses.</P></NOTE>, lükates seega tagasi N. Ziebelli argumendi, et selle direktiivi artikli 28 lõike 3 punkti a, mis reguleerib liidu kodanike kaitset väljasaatmise vastu, tuleks kasutada alusena selle kindlaks määramisel, milline on otsuse nr 1/80 artikli 14 lõikes 1 sätestatud avaliku korra huvides riigis elamise õigusest tehtava erandi mõte ja ulatus. Euroopa Kohtu järeldus põhines sisuliselt tõdemusel, et vastupidi direktiivile, mille eesmärk on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>hõlbustada liidu kodanikel neile aluslepinguga vahetult antud individuaalse põhiõiguse liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil kasutamist<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201D" ID="QE0042"/>, on assotsiatsioonilepingu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0043" ID="QS0043"/>eesmärk puhtmajanduslik<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201D" ID="QE0043"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Vt punktid 64 ja 69.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>37.</NO.P><TXT>Käesolev asi erineb selgesti kohtuasjast Ziebell. Käesolevas asjas ei ole vaja omistada Türgi Vabariigiga loodud assotsiatsioonile eesmärke ja mõtet, mida tal ei ole, vaid tagada tuleb tema enda eesmärkide ja mõtte täiel määral saavutamine, milleks assotsiatsioonilepingu artikli 2 lõike 1 kohaselt on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0044" ID="QS0044"/>aidata kaasa jätkuvale ja tasakaalustatud kaubandus- ja majandussidemete tugevnemisele lepingupoolte vahel, võttes täiel määral arvesse vajadust tagada Türgi majanduse kiirendatud areng ning parandada Türgi rahva tööhõivet ja elutingimusi<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201D" ID="QE0044"/>. Selle loogikaga sobib kokku lepingu kohaldamisalas lepingu artikliga 13 asutamisvabaduse teostamise takistamise mõiste, nagu Euroopa Kohus on seda tõlgendanud ja kohaldanud, ülevõtmine.</TXT></NP><NP><NO.P>38.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus välistas eespool viidatud kohtuotsuses Demirkan võimaluse, et lisaprotokolli artikli 41 lõikes 1 osutatud teenuste osutamise vabaduse mõistet võiks tõlgendada nii, et see hõlmab ka teenuse saajatest Türgi kodanike vabadust asuda liikmesriiki teenuse saamiseks. Sellele järeldusele jõudmiseks sedastas Euroopa Kohus kohtuotsust Ziebell järgides, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0045" ID="QS0045"/>et ühelt poolt assotsiatsioonilepingu ja selle lisaprotokolli ning teiselt poolt aluslepingu vahel on erinevused eeskätt seetõttu, et teenuste osutamise vabadus on seotud isikute vaba liikumisega Euroopa Liidus<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201D" ID="QE0045"/> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0046" ID="QS0046"/>assotsiatsioonilepingu eesmärk ei ole arendada majanduslikke vabadusi, <HT TYPE="ITALIC">et võimaldada üldist isikute vaba liikumist</HT>, mis oleks võrreldav ELTL artikli 21 alusel liidu kodanikele kohaldatavaga<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201D" ID="QE0046"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Vt punktid 48, 49 ja 53, kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE>. Euroopa Kohus leidis, et teenuste saamise vabadus, mis on sisepiirideta alana mõeldud siseturu rajamise protsessi tulemus, on tihedalt seotud isikute vaba liikumise üldpõhimõttega, mis on selle ala aluseks. Seevastu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0047" ID="QS0047"/>saab [lisaprotokolli artikli 41 lõikes 1 ette nähtud] <HT TYPE="ITALIC">standstill</HT> tingimus kas asutamisvabaduse või teenuste osutamise vabaduse kaudu puudutada Türgi kodanike liikmesriikide territooriumile sisenemise ja seal elamise tingimusi vaid niivõrd, kuivõrd need <HT TYPE="ITALIC">kaasnevad majandustegevusega</HT><QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201D" ID="QE0047"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Vt punkt 55, kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE>.</TXT></NP><NP><NO.P>39.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas ei ole tegemist assotsiatsioonilepingu raames teenuste saamise vabaduse mõiste, mis niisugusena sisaldab endas isikute vaba liikumise üldpõhimõtte tunnustamist, ülevõtmisega, vaid tegemist on eeskätt asutamisvabaduse teostamise takistuse mõiste ülevõtmisega, millega saab määrata kindlaks selle vabaduse piirid ja toetada selle vabaduse täielikku rakendamist vastavalt assotsiatsiooni eesmärkidele, pannes lepingupoolte pädevatele asutustele tegevusest hoidumise kohustuse. Niimoodi toimimine on kooskõlas Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikaga, mida – nagu ma eespool juba märkisin – ei ole kõrvale lükatud, vaid hoopis kinnitati kohtuotsuses Demirkan<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Vt punkt 43.</P></NOTE>.</TXT></NP><NP><NO.P>40.</NO.P><TXT>Saksa valitsus väidab, et isegi kui põhikohtuasjas käsitletavat meedet võiks kvalifitseerida piiranguna lisaprotokolli artikli 41 lõike 1 tähenduses, oleks see siiski õigustatud eesmärgiga võidelda sundabielude vastu. Nimetatud valitsuse sõnul toetab keele algteadmiste omandamine enne vastuvõtva liikmesriigi territooriumile sisenemist abikaasa lõimumist selle liikmesriigi ühiskonda, suurendab tema võimalusi arendada iseseisvat sotsiaalelu, vähendades seejuures abikaasa vanemate mõju, ja võimaldab abikaasal pöörduda vajadusel kaitse saamiseks pädevate asutuste poole. Haridus on üldiselt hoiatava toimega, sest selle tulemusel on sundabielude potentsiaalsed ohvrid raskemini manipuleeritavad.</TXT></NP><?PAGE NO="10"?><NP><NO.P>41.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus täpsustas kohtuotsuses Demir<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>C‑225/12, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:725">EU:C:2013:725</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 40 ja resolutsioon.</P></NOTE>, et otsuse nr 1/80 artikli 13 kohane piirang on keelatud, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0048" ID="QS0048"/>välja arvatud juhul, kui see kuulub kõnealuse otsuse artikli 14[<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Selle artikli lõikes 1 on sätestatud, et otsuse nr 1/80 II peatüki I jao sätete kohaldamisel arvestatakse avaliku korra, julgeoleku ja rahvatervise seisukohalt õigustatud piiranguid.</P></NOTE>] kohaldamisalasse või kui see on õigustatud üldisest huvist lähtuva ülekaaluka põhjuse tõttu või kui see on taotletava õiguspärase eesmärgi saavutamiseks sobiv ega lähe kaugemale selle saavutamiseks vajalikust<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201D" ID="QE0048"/>. Otsuse nr 1/80 artikli 13 ja lisaprotokolli artikli 41 lõike 1 <HT TYPE="ITALIC">standstill</HT> tingimuste tõlgenduste ühtivuse alusel, mida meenutati käesoleva kohtuotsuse punktis 22, on sama erand kohaldatav viimati nimetatud sätte kontekstis.</TXT></NP><NP><NO.P>42.</NO.P><TXT>Kui aga eeldada nagu Saksa valitsus, et viimati nimetatu võib tugineda sundabielude vastu võitlemise eesmärgile kui ülekaalukale üldisele huvile, mis õigustab lisaprotokolli artikli 41 lõikes 1 sätestatud piiranguid, ja kui põhikohtuasjas käsitletav meede on sellise eesmärgi saavutamiseks sobiv, kahtlen ma siiski selle proportsionaalsuses. Minu arvates ei ole proportsionaalne meede, mis võib määramata ajaks lükata edasi perekonna taasühinemist asjaomase liikmesriigi territooriumil, ja mis – kuigi esineb väike arv ammendavalt määratletud erandeid – on kohaldatav olenemata konkreetsel juhtumil tähtsust omavate asjaolude kogumile antavast hinnangust. Lisaks ei jaga ma Saksa valitsuse arvamust, mille kohaselt ei ole alternatiivsed meetmed, näiteks kohustus osaleda pärast Saksamaa territooriumile sisenemist lõimumis‑ ja keelekursustel, sundabielude ohvrite sotsiaalse tõrjutuse vältimiseks nii tõhusad kui keeleoskuse eelnev omandamine. Selline kohustus vastupidi just toob need isikud nende pere kontekstist välja, soodustades sellega nende kokkupuudet Saksa ühiskonnaga. Selle isiku suhtes sundi avaldavad pereliikmed oleksid kohustatud sellist kontakti võimaldama, mis võiks sellise kohustuse puudumisel olla konkreetselt takistatud hoolimata asjaolust, et kõnealusel isikul on saksa keele algteadmised. Kui isikul on regulaarne kokkupuude neid kursusi korraldavate asutuste ja isikutega, siis võib see aidata luua soodsad tingimused ohvritepoolseks spontaanseks abi küsimiseks ning samuti hõlbustada sekkumist vajavate olukordade äratundmist ja nendest pädevatele asutustele teavitamist.</TXT></NP><NP><NO.P>43.</NO.P><TXT>Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Verwaltungsgericht Berlini esimesele eelotsuse küsimusele, et lisaprotokolli artikli 41 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellest liikmesriikidele tulenev asutamisvabadusele uute piirangute kehtestamise keeld hõlmab ka selliseid meetmeid nagu põhikohtuasjas käsitletavad, mis kehtestati pärast nimetatud protokolli jõustumist asjaomase liikmesriigi suhtes, ning mille eesmärk või tagajärg on muuta raskemaks perekonna taasühinemise eesmärgil selle liikmesriigi territooriumile sisenemine niisuguse Türgi kodaniku abikaasa jaoks, kes on kasutanud assotsiatsioonilepingu alusel asutamisvabadust.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Teine eelotsuse küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>44.</NO.P><TXT>Kuivõrd teine eelotsuse küsimus on asjakohane ainult siis, kui esimesele küsimusele vastatakse eitavalt, siis analüüsin seda teise võimalusena lühidalt üksnes juhuks, kui Euroopa Kohus ei järgi minu poolt esimese küsimuse osas soovitatud lahendust.</TXT></NP><NP><NO.P>45.</NO.P><TXT>Oma teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus peamiselt selgitust selle kohta, kas direktiivi 2003/86 artikli 7 lõike 2 esimest lõiku tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus põhikohtuasjas käsitletavad õigusnormid, mille kohaselt seatakse Saksamaal seaduslikult elava kolmanda riigi kodaniku abikaasa sellesse liikmesriiki sisenemise õiguse tingimuseks, et abikaasa tõendab algtasemel saksa keele oskust.</TXT></NP><?PAGE NO="11"?><NP><NO.P>46.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/86 artikli 7 lõike 2 esimeses lõigus on ette nähtud, et liikmesriigid võivad nõuda perekonna taasühinemise alusel potentsiaalsetelt liikmesriiki sisenemise loa saajatelt, et need täidaksid integratsioonimeetmeid. Saksa valitsuse sõnul on saksa keele elementaarse oskusega seotud nõue, millel on kaks eesmärki – hõlbustada Saksamaale uute saabujate lõimumist ja võidelda sundabielude vastu, selle sätte alusel lubatud integratsioonimeede.</TXT></NP><NP><NO.P>47.</NO.P><TXT>Kõigepealt olgu meenutatud, et õigus perekonnaelu austamisele Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0049" ID="QS0049"/>EIÕK<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201D" ID="QE0049"/>) artikli 8 tähenduses kuulub nende põhiõiguste hulka, mis Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on liidu õiguskorras kaitstud. See õigus, mis on ühtlasi sätestatud põhiõiguste harta artiklis 7, sisaldab ka õigust perekonna taasühinemisele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Kohtuotsused Carpenter (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:434">EU:C:2002:434</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 42) ja Akrich (C‑109/01, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:491">EU:C:2003:491</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 59).</P></NOTE> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0050" ID="QS0050"/>toob kaasa liikmesriikide kohustused, mis võivad olla negatiivsed, kui üks liikmesriikidest on kohustatud hoiduma isiku väljasaatmisest, või positiivsed, kui tal tuleb lasta isikul oma territooriumile siseneda ja seal elada<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201D" ID="QE0050"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Kohtuotsus parlament <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu (C‑540/03, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:429">EU:C:2006:429</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 52).</P></NOTE>. Kuigi välismaalase õigus siseneda teatud riigi territooriumile või seal elada ei ole EIÕK ega põhiõiguste harta alusel tagatud nagu põhiõigus, võib isiku eemaldamine riigist, kus elavad tema lähisugulased, kujutada endast sekkumist nimetatud aktidega kaitstud õigusesse sellele, et austataks perekonnaelu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Kohtuotsused Carpenter (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:434">EU:C:2002:434</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 42), Akrich (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:491">EU:C:2003:491</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 59) ja parlament <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:429">EU:C:2006:429</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 53).</P></NOTE>.</TXT></NP><NP><NO.P>48.</NO.P><TXT>Pärast seda täpsustust tuleb kõigepealt märkida, et direktiivi 2003/86 artikli 7 lõike 2 esimesest lõigust tuleneb <HT TYPE="ITALIC">a contrario</HT>, et nende isikute puhul, kellel ei ole pagulasseisundit või kes ei ole pagulase perekonnaliikmed,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Pagulaste ja nende perekonnaliikmete kohta näeb artikli 7 lõike 2 teine lõik ette, et nende puhul tohib integratsioonimeetmeid rakendada alles siis, kui asjaomastele isikutele on luba perekonna taasühinemiseks antud.</P></NOTE> võib integratsioonimeetmeid kohaldada ka <HT TYPE="ITALIC">enne</HT> asjaomase liikmesriigi territooriumile sisenemist. Käesolevas asjas ei olnud N. ega S. Doganil pagulasseisundit, mistõttu oli Saksamaa ametiasutustel õigus nõuda N. Doganilt, et ta täidaks vastavalt riigisisesele õigusele enne Saksamaa territooriumile sisenemist direktiivi 2003/86 artikli 7 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud integratsioonimeetmeid.</TXT></NP><NP><NO.P>49.</NO.P><TXT>Edasi tuleb kindlaks teha mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0051" ID="QS0051"/>integratsioonimeetmed<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201D" ID="QE0051"/> täpne ulatus.</TXT></NP><NP><NO.P>50.</NO.P><TXT>Sellega seoses olgu kõigepealt meenutatud, et kohtuotsuses Chakroun Euroopa Kohus ühelt poolt kinnitas, et direktiivi 2003/86 süsteemis on perekonna taasühinemise lubamine <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0052" ID="QS0052"/>üldreegel<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201D" ID="QE0052"/> ja selle piiramist võimaldavaid sätteid tuleb tõlgendada kitsalt, ning teiselt poolt täpsustas, et nende sätetega liikmesriikidele antud tegutsemisruumi ei saa kasutada nii, et see kahjustaks direktiivi eesmärki soodustada perekonna taasühinemist ja selle direktiivi kasulikku mõju<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>C‑578/08, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:117">EU:C:2010:117</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 43), vt ka kohtuotsus O jt (C‑356/11 ja C‑357/11, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:776">EU:C:2012:776</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 74).</P></NOTE>. Need tõlgenduskriteeriumid, mida on rõhutatud seoses direktiivi 2003/86 artikli 7 lõike 1 punktiga c, mis näeb ette, et liikmesriigid võivad seada perekonna taasühinemise tingimuseks selle tõendatuse, et perekonna taasühinemist taotleval isikul on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0053" ID="QS0053"/>stabiilne ja korrapärane sissetulek, millega ta suudab iseennast ja oma pereliikmeid [...] ülal pidada<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201D" ID="QE0053"/>, peavad samuti olema aluseks sama direktiivi artikli 7 lõike 2 ja üldiselt perekonna taasühinemise õiguse mis tahes piirangu tõlgendamisel.</TXT></NP><NP><NO.P>51.</NO.P><TXT>Seega tuleb mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0054" ID="QS0054"/>integratsioonimeetmed<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201D" ID="QE0054"/> käsitleda paralleelselt mõistega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0055" ID="QS0055"/>integratsioonitingimused<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201D" ID="QE0055"/>, mida küll direktiivis 2003/86 ei ole, kuid mis kahtlemata oli seadusandja mõttes. Nimelt kehtestas Euroopa Liidu Nõukogu direktiivis 2003/109/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Nõukogu <DATE ISO="20031125">25. novembri 2003. aasta</DATE> direktiiv pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="016" PAGE.FIRST="44" DATE.PUB="2003">EÜT L 16, lk 44</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/06, lk 272).</P></NOTE>, mis võeti vastu direktiiviga 2003/86 samal aastal ja väga lähedases valdkonnas, klausli (praegu artikli 15 lõige 3), mille kohaselt võivad liikmesriigid nõuda kolmandate riikide kodanikelt, et need täidaksid <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0056" ID="QS0056"/>integratsioonimeetmeid<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201D" ID="QE0056"/>, selleks et teostada õigust elada mõne muu liidu liikmesriigi territooriumil kui see, kus neil on pikaajalise elaniku staatus. Samas nähtub direktiivi 2003/109 ettevalmistavatest materjalidest, et<?PAGE NO="12"?> teatavate riikide delegatsioonid tegid nõukogus ettepaneku asendada artiklis 15 sõna <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0057" ID="QS0057"/>meetmed<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201D" ID="QE0057"/> sõnaga <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0058" ID="QS0058"/>tingimused<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201D" ID="QE0058"/>, kuid kuna enamik riike oli selle vastu, siis jäi teksti lõppversiooni sõnastus <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0059" ID="QS0059"/>integratsioonimeetmed<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201D" ID="QE0059"/>, see tähendab sama sõnastus nagu direktiivi 2003/86 artikli 7 lõikes 2<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Vt eelkõige nõukogu eesistuja <DATE ISO="20030314">14. märtsi 2003. aasta</DATE> märkus 7393/1/03 REV 1, lk 5. Sõnastuse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0060" ID="QS0060"/>integratsioonitingimused<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201D" ID="QE0060"/> kasutamise ettepaneku tegid Saksamaa Liitvabariik, Madalmaade Kuningriik ja Austria Vabariik.</P></NOTE>. Seevastu direktiivi 2003/109 artikli 5 lõige 2 lubab liikmesriikidel allutada pikaajalise elaniku staatuse saamine <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0061" ID="QS0061"/>integratsioonitingimustele<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201D" ID="QE0061"/>, mille täitmise korral on välistatud, et pärast seda võiks nõuda artiklis 15 sätestatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0062" ID="QS0062"/>integratsioonimeetmete<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201D" ID="QE0062"/> täitmist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Vt direktiivi 2003/109 artikli 15 lõike 3 teine lõik.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>52.</NO.P><TXT>Mõisteid <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0063" ID="QS0063"/>integratsioonimeetmed<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201D" ID="QE0063"/> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0064" ID="QS0064"/>integratsioonitingimused<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201D" ID="QE0064"/> tuleb seega selgelt eristada ja kindlasti mitte sünonüümidena käsitada. Sellest tõdemusest siiski ei piisa, et teha kindlaks, milline on konkreetselt nende kahe mõiste vaheline erinevus. Kuigi direktiivist 2003/86 ega direktiivist 2003/109 ei nähtu sellekohaseid selgeid viiteid, on siiski selge, et mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0065" ID="QS0065"/>integratsioonimeetmed<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201D" ID="QE0065"/> tuleb käsitada võrreldes mõistega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0066" ID="QS0066"/>integratsioonitingimused<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201D" ID="QE0066"/> vähem koormavana. See tuleneb nii nende kahe sõna keelelisest analüüsist kui ka asjaolust, et direktiivi 2003/109 kohaselt – nagu ma juba selgitasin – on pikaajaline elanik artikli 5 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0067" ID="QS0067"/>integratsioonitingimuste<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201D" ID="QE0067"/> täitmise korral automaatselt vabastatud võimalikust kohustusest täita artikli 15 kohaseid <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0068" ID="QS0068"/>integratsioonimeetmeid<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201D" ID="QE0068"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>53.</NO.P><TXT>Seda käsitust toetab ka direktiivi 2003/86 artikli 7 süstemaatiline tõlgendamine. Selle artikli lõikes 1 on loetletud rida perekonna taasühinemist taotleva isiku olukorraga seotud tingimusi, mille täitmise tõendamist võib nõuda isikult, kes on esitanud perekonna taasühinemise taotluse. Seevastu ei ole selline tõendamine vajalik selle artikli lõike 2 alusel võetud meetmete puhul. Kui seadusandja oleks tahtnud allutada need meetmed samasugusele korrale, nagu on ette nähtud lõikes 1, ei oleks tal olnud vaja lisada uut lõiget, vaid ta oleks saanud lihtsalt lisada eelmisele lõikele punkti. Teisisõnu ei saa lõikes 2 viidatud integratsioonimeetmete eesmärk olla nende isikute <HT TYPE="ITALIC">väljasõelumine</HT>, kes võiksid kasutada õigust perekonna taasühinemisele, sest selekteerimine on lõikes 1 ette nähtud kriteeriumide ja tingimuste eesmärk. Lõikes 2 ette nähtud integratsioonimeetmetel peab seevastu olema peamiselt eesmärk <HT TYPE="ITALIC">hõlbustada</HT> liikmesriikides lõimumist.</TXT></NP><NP><NO.P>54.</NO.P><TXT>Mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0069" ID="QS0069"/>integratsioonimeetmed<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201D" ID="QE0069"/> peab samuti eristama sellega mittekattuvast mõistest <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0070" ID="QS0070"/>integreerumistingimus<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201D" ID="QE0070"/>, mida direktiivi 2003/86 artikli 4 lõike 1 kolmanda lõigu tähenduses võib teatavatel tingimustel kohaldada, kui perekonna taasühinemist taotletakse üle 12‑aastase lapse jaoks. Kuigi direktiivis ei ole täpsustatud selle <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0071" ID="QS0071"/>tingimuse<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201D" ID="QE0071"/> ulatust, näib siiski ka siin olevat veel kord selgelt tegemist mõistega, mis seondub <HT TYPE="ITALIC">eeltingimusega, mida huvitatud isik peab tõendama</HT>, kuigi tingimus on võrreldes artikli 7 lõikes 1 sätestatud tingimustega erinevat laadi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Vt selle kohta kohtuotsus parlament <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:429">EU:C:2006:429</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punktid 66–76).</P></NOTE>.</TXT></NP><NP><NO.P>55.</NO.P><TXT>Madalmaade Kunigriik väidab oma Euroopa Kohtule esitatud seisukohtades, et direktiivi 2003/86 hollandikeelne versioon kasutab artikli 7 lõikes 2 sõna (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0072" ID="QS0072"/>integratievoorwaarden<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201D" ID="QE0072"/>), mis on võrreldes teiste keeleversioonidega teistsuguse nüansiga, sisaldades <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0073" ID="QS0073"/>tingimuse<QUOT.END REF.START="QS0073" CODE="201D" ID="QE0073"/> ideed, mida ei ole näiteks prantsuskeelses, itaaliakeelses (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0074" ID="QS0074"/>misure di integrazione<QUOT.END REF.START="QS0074" CODE="201D" ID="QE0074"/>), saksakeelses (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0075" ID="QS0075"/>Integrationsmaßnahmen<QUOT.END REF.START="QS0075" CODE="201D" ID="QE0075"/>) ja ingliskeelses (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0076" ID="QS0076"/>integration measures<QUOT.END REF.START="QS0076" CODE="201D" ID="QE0076"/>) versioonis. Sama terminoloogiat kasutab ka direktiivi 2003/109 artikli 5 lõige 2. Ometi on minu arvates määrava tähtsusega asjaolu, et viimati nimetatud sätte teistes keeleversioonides ei kasutata mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0077" ID="QS0077"/>meetmed<QUOT.END REF.START="QS0077" CODE="201D" ID="QE0077"/> (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0078" ID="QS0078"/>maatregelen<QUOT.END REF.START="QS0078" CODE="201D" ID="QE0078"/>), vaid <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0079" ID="QS0079"/>tingimused<QUOT.END REF.START="QS0079" CODE="201D" ID="QE0079"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>Näiteks prantsuskeelne, saksakeelne (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0080" ID="QS0080"/>Integrationsanforderungen<QUOT.END REF.START="QS0080" CODE="201D" ID="QE0080"/>), ingliskeelne (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0081" ID="QS0081"/>integration conditions<QUOT.END REF.START="QS0081" CODE="201D" ID="QE0081"/>), itaaliakeelne versioon (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0082" ID="QS0082"/>condizioni di integrazione<QUOT.END REF.START="QS0082" CODE="201D" ID="QE0082"/>).</P></NOTE>. Teisisõnu ei ühti direktiivi 2003/86 artikli 7 lõike 2 hollandikeelne versioon ideaalselt teiste versioonidega, mis näivad toetavat ideed, et liikmesriigid võivad selle asemel, et tingimusi esitada, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0083" ID="QS0083"/>teha algatusi<QUOT.END REF.START="QS0083" CODE="201D" ID="QE0083"/> integratsiooniga seoses, ja on ilmselt teatud mõttes isoleeritud. Isegi kui tuleks asuda seisukohale, et direktiivi hollandikeelne versioon on kooskõlas ideega, et perekonna taasühinemisele õigust omavate isikute suhtes kehtestatakse nende riiki sisenemisele eelnevad <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0084" ID="QS0084"/>tingimused<QUOT.END REF.START="QS0084" CODE="201D" ID="QE0084"/>, tuleneb väljakujunenud<?PAGE NO="13"?> kohtupraktikast, et ühes konkreetses keeleversioonis kasutatud liidu õigusnormi erinev sõnastus ei saa olla selle sätte tõlgendamise ainuke alus ja sellele keeleversioonile ei saa anda eelist muude keeleversioonide ees. Lisaks tuleb asjaomast sätet tõlgendada vastavalt seda normi sisaldava õigusakti üldisele ülesehitusele ja eesmärgile<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Vt kohtuotsused Cricket‑St‑Thomas (C‑372/88, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:140">EU:C:1990:140</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 18), Velvet &amp; Steel Immobilien (C‑455/05, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:232">EU:C:2007:232</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 19) ja Helmut Müller (C‑451/08, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:168">EU:C:2010:168</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 38).</P></NOTE>.</TXT></NP><NP><NO.P>56.</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0085" ID="QS0085"/>integratsioonimeetmeid<QUOT.END REF.START="QS0085" CODE="201D" ID="QE0085"/> direktiivi 2003/86 artikli 7 lõike 2 esimese lõigu tähenduses ei saa ülendada perekonna taasühinemise <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0086" ID="QS0086"/>tingimusteks<QUOT.END REF.START="QS0086" CODE="201D" ID="QE0086"/>. See järeldus ei tähenda aga, et need meetmed – kui neid peab kohaldama enne asjaomaste isikute sisenemist huvitatud liikmesriigi territooriumile – võivad luua ainult lihtsaid <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0087" ID="QS0087"/>kohustusi tegutseda<QUOT.END REF.START="QS0087" CODE="201D" ID="QE0087"/>. Nimelt on mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0088" ID="QS0088"/>integratsioonimeetmed<QUOT.END REF.START="QS0088" CODE="201D" ID="QE0088"/> piisavalt lai, et hõlmata ka <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0089" ID="QS0089"/>kohustusi saavutada tulemus<QUOT.END REF.START="QS0089" CODE="201D" ID="QE0089"/>, kuid tingimusel, et need on proportsionaalsed direktiivi 2003/86 artikli 7 lõikes 2 sätestatud integratsioonieesmärgiga<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P>Vt komisjoni aruanne parlamendile ja nõukogule direktiivi 2003/86 kohaldamise kohta (KOM(2008) 610 (lõplik), punkt 4.3.4) ja Roheline raamat Euroopa Liidus elavate kolmandate riikide kodanike suhtes perekonna taasühinemise õiguse kohaldamise kohta (direktiiv 2003/86), (KOM(2011) 0735 (lõplik), punkt 2.1).</P></NOTE> ning kahtluse alla ei ole seatud direktiivi kasulik mõju.</TXT></NP><NP><NO.P>57.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on leidnud, et direktiivi 2003/86 artikkel 17, milles on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0090" ID="QS0090"/>liikmesriigid võtavad perekonna taasühinemise taotluste rahuldamata jätmisel [...] asjakohaselt arvesse isiku peresuhete laadi ja kestust ning tema liikmesriigis elamise kestust, ning samuti pere-, kultuuri- ja ühiskonnasidemete olemasolu tema päritolumaaga<QUOT.END REF.START="QS0090" CODE="201D" ID="QE0090"/>, nõuab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0091" ID="QS0091"/>perekonna taasühinemise taotluste individuaalset hindamist<QUOT.END REF.START="QS0091" CODE="201D" ID="QE0091"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>Kohtuotsus Chakroun (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:117">EU:C:2010:117</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 48), milles Euroopa Kohus pidas direktiiviga 2003/86 vastuolus olevaks norme, mis nägid ette minimaalse sissetuleku, millest väiksema puhul ei antud – olenemata taotleja olukorra konkreetsest analüüsist – perekonna taasühinemiseks luba.</P></NOTE>. Sellise individuaalse hindamise peamine eesmärk on säilitada maksimaalselt direktiivi kasulik mõju ja vältida tema peamise eesmärgi, milleks on perekonna taasühinemise võimaldamine, kahjustamist. Seega on direktiiviga 2003/86 üldiselt vastuolus mis tahes riigisisesed õigusnormid, mis lubavad mitme eelnevalt kindlaksmääratud tingimuse alusel rahuldamata jätta perekonna taasühinemise õiguse kasutamise taotluse, ilma võimaluseta hinnata igat juhtumit eraldi selle konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt.</TXT></NP><NP><NO.P>58.</NO.P><TXT>Siiski tuleb tõdeda, et direktiiv 2003/86 ei reguleeri ammendavalt selle hindamise sisu, mis tuleb perekonna taasühinemise taotluse hindamisel läbi viia. Kuigi teatavad põhimõtted ja aspektid tulenevad kahtlemata direktiivi tekstist ja eesmärkidest, näiteks artikli 5 lõikes 5 sätestatud nõue võtta piisavalt arvesse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0092" ID="QS0092"/>alaealiste laste parimaid huvisid<QUOT.END REF.START="QS0092" CODE="201D" ID="QE0092"/>, kohustus võtta arvesse artiklis 17 nimetatud asjaolusid ja üldisemalt viide pereelu kaitse toetamisele, peab lõpuks riigisisene kohus liidu õiguse norme ja põhimõtteid arvestades oma õiguse alusel hindama pädevate asutuste otsuste seaduslikkust<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>Vt selle kohta kohtuotsus O jt (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:776">EU:C:2012:776</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 80).</P></NOTE>.</TXT></NP><NP><NO.P>59.</NO.P><TXT>Kuigi põhimõtteliselt on riigisisese seadusandja pädevuses nende konkreetsete tingimuste kindlaksmääramine, mis võimaldavad hinnata võimalikke sisulisi või isiklikke probleeme, mis puudutatud isikul võivad ette nähtud integratsioonimeetmete täitmisel tekkida<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P>Komisjon kirjeldab 2011. aasta Rohelises raamatus problemaatilisena tegutsemisruumi, mis direktiivis on liikmesriikidele antud seoses direktiivi teatavate fakultatiivsete sätete kohaldamisega eeskätt võimalike integratsioonimeetmete osas (I osa).</P></NOTE>, peab seadusandja siiski jälgima, et kahjustada ei saa direktiivi 2003/86 eesmärk ja kasulik mõju. Direktiiviga ei ole kooskõlas riigisisesed normid, mis välistavad niisuguste probleemidega arvestamise või mis ei võimalda neid hinnata juhtumipõhiselt kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid arvestades. Seega kui nõustuda võimalusega, et asjaomasesse liikmesriiki sisenemine on tehtud sõltuvaks niisuguse hindamise edukast läbimisest, mille jaoks puuduvad konkreetsed valmistumise võimalused, sest näiteks see riik ei paku huvitatud isiku elukohariigis mingil moel tuge ega õpet või kui materjalid ei ole kättesaadavad, või neid ei ole eelkõige nende hinna tõttu võimalik soetada, siis tähendaks see praktikas, et direktiivis ette<?PAGE NO="14"?> nähtud perekonna taasühinemise õiguse kasutamine on muudetud võimatuks. Samamoodi ei taga direktiivi kasulikku mõju õigusnormid, mis ei luba arvesse võtta raskusi – isegi kui need on ajutist laadi –, mis on seotud asjaomase perekonnaliikme tervisliku seisundiga või tema isiklike eeldustega, nagu vanus, kirjaoskamatus, puue ja haridustase.</TXT></NP><NP><NO.P>60.</NO.P><TXT>Kuigi põhikohtuasjas käsitletavad Saksa õigusnormid näevad ette, et elementaarse saksa keele oskuse tõendamise kohustusest võidakse vabastada abikaasa, kes ei ole kehalise, vaimse või psüühilise haiguse või puude tõttu võimeline seda tõendama, ei näe need õigusnormid ette võimalust, et niisuguse vabastuse otsustamisel võetakse konkreetse üksikjuhtumi kõikide asjaolude hindamise raames arvesse abikaasa muid isiklikke eeldusi või arvestatakse direktiivi artiklis 17 nimetatud teguritega. Käesolevas asjas näib konkreetne tõenäosus, et põhikohtuasja kaebaja täidab Saksa seaduses esitatud tingimused vähemalt mõistliku aja jooksul<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul on N. Dogan püüdnud juba neli aastat oma abikaasaga Saksamaal taasühineda.</P></NOTE>, väga väike. Nimelt nähtub toimikust, et vajaliku saksa keele oskuse taseme tõendamiseks on eelnevalt kindlasti vaja, et N. Dogan omandaks kirjaoskuse. Ilmnenud kirjaoskamatus võib eelkõige huvitatud isiku majanduslikke tingimusi ja tema sotsiaalset tausta arvestades osutuda raskesti ületatavaks takistuseks. Vastavalt asjaoludele võib seega ilmneda, et integratsioonieesmärgiga, mida direktiivi 2003/86 artikli 7 lõikega 2 võetud meetmetega taotletakse, ei ole proportsionaalne see, kui abikaasa perekonnaga taasühinemine seatakse sõltuvusse tema eelnevast kirjaoskuse omandamisest ning samuti jätab see direktiivi ilma tema kasulikust mõjust.</TXT></NP><NP><NO.P>61.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes soovitan Euroopa Kohtul vastata teisele eelotsuse küsimusele, et direktiivi 2003/86 artikli 7 lõike 2 esimese lõiguga on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid nagu põhikohtuasjas käsitletavad, mis seavad direktiivi artikli 7 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastava välismaa kodaniku abikaasale perekonna taasühinemiseks antava viisa väljastamise tingimuseks, et abikaasa puhul on tõendatud selle liikmesriigi keele elementaarne oskus, ilma et ette oleks nähtud võimalust anda vabastusi direktiivi artikli 17 kohaselt teostatud perekonna taasühinemise taotluse individuaalse hindamise alusel, mille käigus on võetud arvesse alaealiste laste huve ja konkreetsel juhtumil kõiki tähtsust omavaid asjaolusid. Nende hulka kuuluvad eelkõige ühelt poolt asjaolu, kas nimetatud abikaasa jaoks on tema elukohariigis kättesaadav nõutava keeletaseme saavutamiseks vajalik õpe ja materjalid ning kas ta saab neid endale iseäranis hinna poolest lubada, ja teiselt poolt võimalikud raskused – isegi kui need on ajutised –, mis on seotud abikaasa tervisliku seisundi või isikliku olukorraga nagu vanus, kirjaoskamatus, puue ja haridustase.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>IV.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>62.</NO.P><TXT>Eespool toodud kaalutlustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Verwaltungsgericht Berlini esitatud küsimustele järgmiselt:</TXT><P>Brüsselis <DATE ISO="19701123">23. novembril 1970</DATE> alla kirjutatud ja ühenduse nimel nõukogu <DATE ISO="19721219">19. detsembri 1972. aasta</DATE> määrusega (EMÜ) nr 2760/72 sõlmitud, heaks kiidetud ja kinnitatud lisaprotokolli, mis käsitleb assotsiatsiooni (mis loodi Euroopa Majandusühenduse ja Türgi Vabariigi vahelise lepinguga ja millele kirjutasid <DATE ISO="19630912">12. septembril 1963</DATE> Ankaras alla ühelt poolt Türgi Vabariik ja teiselt poolt EMÜ liikmesriigid ja ühendus, ning mis sõlmiti, kiideti heaks ja kinnitati ühenduse nimel nõukogu <DATE ISO="19631223">23. detsembri 1963. aasta</DATE> otsusega 64/732/EMÜ) üleminekuetapis võetavaid meetmeid, artikli 41 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellest liikmesriikidele tulenev asutamisvabadusele uute piirangute kehtestamise keeld hõlmab ka selliseid meetmeid nagu põhikohtuasjas käsitletavad, mis kehtestati pärast nimetatud protokolli jõustumist asjaomase liikmesriigi suhtes, ning mille eesmärk või tagajärg on muuta raskemaks perekonna taasühinemise eesmärgil selle liikmesriigi territooriumile sisenemine niisuguse Türgi kodaniku abikaasa jaoks, kes on kasutanud assotsiatsioonilepingu alusel asutamisvabadust.</P><?PAGE NO="15"?><P>Nõukogu <DATE ISO="20030922">22. septembri 2003. aasta</DATE> direktiivi 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta artikli 7 lõike 2 esimese lõiguga on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid nagu põhikohtuasjas käsitletavad, mis seavad direktiivi artikli 7 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastava välismaa kodaniku abikaasale perekonna taasühinemiseks antava viisa väljastamise tingimuseks, et abikaasa puhul on tõendatud selle liikmesriigi keele elementaarne oskus, ilma et ette oleks nähtud võimalust anda vabastusi direktiivi artikli 17 kohaselt teostatud perekonna taasühinemise taotluse individuaalse hindamise alusel, mille käigus on võetud arvesse alaealiste laste huve ja konkreetsel juhtumil kõiki tähtsust omavaid asjaolusid. Nende hulka kuuluvad eelkõige ühelt poolt asjaolu, kas nimetatud abikaasa jaoks on tema elukohariigis kättesaadav nõutava keeletaseme saavutamiseks vajalik õpe ja materjalid ning kas ta saab neid endale iseäranis hinna poolest lubada, ja teiselt poolt võimalikud raskused – isegi kui need on ajutised –, mis on seotud abikaasa tervisliku seisundi või isikliku olukorraga nagu vanus, kirjaoskamatus, puue ja haridustase.</P></NP></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>