<number>1</number>

määruse

<number>1</number> Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 273/2004 narkootikumide lähteainete kohta (ELT 2004, L 47, lk 1; ELT eriväljaanne 15/08, lk 46), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1258/2013 (ELT 2013, L 330, lk 21), (edaspidi „määrus nr 273/2004“) artikli 2 punkti a.

<number>2</number> Eelotsusetaotlus esitati kriminaalmenetluse raames, milles süüdistatav on Juraj Sokáč ning mille ese on viimase poolt narkootikumidega seoses väidetavalt toime pandud kuriteod ja väärteod.

<number/> <titlecontent id="B300000000"> <emphasis role="bold" id="B400000001">Õiguslik raamistik</emphasis> </titlecontent>

<number/> <titlecontent id="B300000001"> <emphasis role="bold" id="B400000002"> <emphasis role="italc" id="B400000003">Liidu õigus</emphasis> </emphasis> </titlecontent>

<number/> <titlecontent id="B300000002"> <emphasis role="italc" id="B400000004">Direktiiv 2001/83</emphasis> </titlecontent>

<number>3</number> Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT 2001, L 311, lk 67; ELT eriväljaanne 13/07, lk 69), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiviga 2004/27/EÜ (ELT 2004, L 136, lk 34), (edaspidi „direktiiv 2001/83“) artikli 1 punkt 2 on sõnastatud järgmiselt: „Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid.
2.Ravim:
a)aine või ainete kombinatsioon, mille omadused on ette nähtud inimeste haiguste raviks või nende ärahoidmiseks; või

b)kõik sellised ained või ainete kombinatsioonid, mida võib kasutada või manustada inimeste meditsiiniliseks diagnoosimiseks või füsioloogilise talitluse taastamiseks, parandamiseks või modifitseerimiseks farmakoloogilise, immunoloogilise või ainevahetusliku toime avaldamise kaudu.“

<number/> <titlecontent id="B300000003"> <emphasis role="italc" id="B400000008">Määrus nr 273/2004</emphasis> </titlecontent>

<number>4</number> Määruse nr 273/2004 artiklis 1 on sätestatud: „Käesolev määrus sätestab liidusisesed ühtlustatud kontrolli- ja jälgimismeetmed teatavate ainete puhul, mida sageli kasutatakse narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks, eesmärgiga tõkestada selliste ainete levikut.“

<number>5</number> Selle määruse artikli 2 punktis a on mõiste „nimekirjas loetletud lähteaine“ määratletud järgmiselt: „kõik I lisas loetletud ained, mida saab kasutada narkootikumide ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks, sealhulgas selliseid aineid sisaldavad segud ja loodussaadused, välja arvatud segud ja loodussaadused, mis sisaldavad nimekirjas loetletud lähteaineid ja mille koostises need esinevad viisil, et neid ei ole võimalik lihtsalt kasutada või käepäraste vahenditega või majanduslikult tasuval viisil ekstraheerida, ravimid [direktiivi 2001/83] artikli 1 punktis 2 määratletud tähenduses ning veterinaarravimid Euroopa Parlamendi ja nõukogu [6. novembri 2001. aasta] direktiivi 2001/82/EÜ [veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT 2001, L 311, lk 1; ELT eriväljaanne 13/27, lk 3) artikli 1 punktis 2 määratletud tähenduses“.

<number>6</number> See määratlus tuleneb määrusesse nr 273/2004 30. detsembril 2013 jõustunud määrusega nr 1258/2013 tehtud muudatusest. Viimati nimetatud määruse põhjenduses 4 on märgitud: „Käesolev määrus muudab selgemaks „nimekirjas loetletud lähteaine“ mõiste: termin „ravimpreparaat“, mis pärineb narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastasest Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioonist […], mis võeti vastu Viinis 19. detsembril 1988, jäetakse välja, kuna see on hõlmatud liidu õigusaktide sellekohase terminiga „ravimid“. Peale selle jäetakse välja termin „muud preparaadid“, kuna see dubleerib terminit „segud“, mida on nimetatud mõiste defineerimisel juba kasutatud.“

<number>7</number> Määruse nr 273/2004 I lisas (kaasa arvatud selle esialgses redaktsioonis) on esitatud selle määruse artikli 2 punkti a tähenduses „nimekirjas loetletud lähteainete“ ammendav nimekiri, kus on 1. kategooria all ära nimetatud ka efedriin ja pseudoefedriin.

<number/> <titlecontent id="B300000004"> <emphasis role="italc" id="B400000009">Määrus nr 111/2005</emphasis> </titlecontent>

<number>8</number> Nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 111/2005, millega kehtestatakse ühenduse ja kolmandate riikide vahelise narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalve eeskirjad (ELT 2005, L 22, lk 1), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1259/2013 (ELT 2013, L 330, lk 30), (edaspidi „määrus nr 111/2005“) artikli 1 esimeses lõigus on sätestatud: „Käesolevas määruses kehtestatakse liidu ja kolmandate riikide vahelise narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks sageli kasutatavate teatavate ainetega […] kauplemise järelevalve eeskirjad, et tõkestada nimetatud ainete ebaseaduslikku levikut, ning seda kohaldatakse impordi, ekspordi ja vahendustegevuse suhtes.“

<number>9</number> Selle määruse artikli 2 punktis a on mõiste „nimekirjas loetletud lähteaine“ määratletud järgmiselt: „kõik lisas loetletud ained, mida saab kasutada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks, sealhulgas selliseid aineid sisaldavad segud ja loodussaadused. Mõiste ei hõlma segusid ja loodussaadusi, mis sisaldavad nimekirjas loetletud aineid ja mille koostises need esinevad sellisel viisil, et neid ei ole võimalik lihtsalt kasutada või käepäraste vahenditega või majanduslikult tasuval viisil ekstraheerida, ja [direktiivi 2001/83] artikli 1 punktis 2 määratletud ravimeid ning [direktiivi 2001/82] artikli 1 punktis 2 määratletud veterinaarravimeid, välja arvatud lisas loetletud ravimeid ja veterinaarravimeid“.

<number>10</number> Määruse nr 111/2005 lisas (kaasa arvatud selle esialgses redaktsioonis) on esitatud selle määruse artikli 2 punkti a tähenduses „nimekirjas loetletud lähteainete“ ammendav nimekiri, kus on 1. kategooria all ära nimetatud ka efedriin ja pseudoefedriin.

<number>11</number> Määruse nr 1259/2013 põhjendused 2, 3 ja 7 on sõnastatud järgmiselt:
„(2)Liidu praeguse narkootikumide lähteainete kontrolli süsteemi raames ei kontrollita ravimitega kauplemist, sest praegu ei ole nimekirjas loetletud ainete mõiste määratluses ravimeid.

(3)Komisjoni aruandes märgiti, et efedriini ja pseudoefedriini sisaldavaid ravimeid toimetati rahvusvaheliselt kontrollitava efedriini ja pseudoefedriini asendajana kõrvale narkootikumide ebaseaduslikuks valmistamiseks väljaspool liitu. Sellest lähtuvalt soovitas komisjon tõhustada kontrolli rahvusvahelise kaubanduse üle selliste efedriini ja pseudoefedriini sisaldavate ravimite puhul, mida eksporditakse liidu tolliterritooriumilt välja või transporditakse läbi liidu tolliterritooriumi, et vältida nende kõrvaletoimetamist narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseadusliku valmistamise eesmärgil.

[…]

(7)Efedriini või pseudoefedriini sisaldavaid ravimeid ja veterinaarravimeid […] tuleks kontrollida, kuid see ei tohiks takistada nendega seaduslikult kauplemist. Sel eesmärgil tuleks määruse (EÜ) nr 111/2005 lisasse lisada uus kategooria (4. kategooria), milles oleks loetletud teatavaid nimekirjas loetletud lähteaineid sisaldavad ravimid.“

<number>12</number> Alates määruse nr 1259/2013 jõustumisest sisaldab määruse nr 111/2005 lisa uut nimekirjas loetletud lähteainete kategooriat, see tähendab 4. kategooriat, kus on ära nimetatud „[e]fedriini või selle soolasid sisaldavad ravimid ja veterinaarravimid“ ning „[p]seudoefedriini või selle soolasid sisaldavad ravimid ja veterinaarravimid“.

<number/> <titlecontent id="B300000005"> <emphasis role="bold" id="B400000013"> <emphasis role="italc" id="B400000014">Tšehhi õigus</emphasis> </emphasis> </titlecontent>

<number>13</number> Karistusseadustiku artikli 283 lõikes 1 on ette nähtud: „Isikut, kes ilma loata valmistab, impordib, ekspordib, veab või pakub teisele isikule narkootilisi või psühhotroopseid aineid, narkootilisi või psühhotroopseid aineid sisaldavaid preparaate, lähteaineid või mürki, hõlbustab nende tarnimist, müüb või tarnib neid või varjab neid kolmanda isiku huvides, karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistuse või rahatrahviga.“

<number/> <titlecontent id="B300000006"> <emphasis role="bold" id="B400000015">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus</emphasis> </titlecontent>

<number>14</number> Obvodní soud pro Prahu 7 (Praha 7 ringkonnakohus, Tšehhi Vabariik) tunnistas 20. augusti 2015. aasta otsusega J. Sokáči süüdi esiteks ühes väärteos, sest ta oli takistanud liikmesriigi ametiasutuste otsuse täitmist ja isiku väljasaatmist, ning teiseks kuritegudes, sest ta oli valmistanud ebaseaduslikult narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning mürke ja käidelnud neid Tšehhi karistusseadustiku tähenduses. Sellest tulenevalt mõisteti talle kokku kaheaastane vangistus ning ta saadeti Tšehhi Vabariigi territooriumilt välja nelja-aastase sissesõidukeeluga. Samuti arestiti julgeolekumeetmena tema valduses olevad ravimi Nurofen Stopgrip 120 tabletti.

<number>15</number> Pärast määruse nr 273/2004 artikli 2 punktis a toodud mõiste „nimekirjas loetletud lähteaine“ määratluse lingvistilist analüüsi asus Obvodní soud pro Prahu 7 (Praha 7 ringkonnakohus) seisukohale, et „ravimid“ direktiivi 2001/83 tähenduses on narkootikumide lähteained, sest need sisaldavad „nimekirjas loetletud lähteainet“ selle sätte tähenduses. Ta tugines seejuures määrusele nr 111/2005, mis arvab sõnaselgelt efedriini või pseudoefedriini sisaldavad ravimid oma kohaldamisalasse. Ta järeldas sellest, et ka mõistet „nimekirjas loetletud lähteaine“ määruse nr 273/2004 tähenduses tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab eeskätt efedriini või pseudoefedriini sisaldavaid ravimeid, ehkki selle määruse lisa, kus on ära toodud nimekirjas loetletud lähteained, omalt poolt neid ravimeid sõnaselgelt ja sellisena ei nimeta.

<number>16</number> Městský soud v Praze (Praha apellatsioonikohus, Tšehhi Vabariik) muutis 15. oktoobri 2015. aasta otsusega Obvodní soud pro Prahu 7 (Praha 7 ringkonnakohus) otsust esiteks osas, milles selle otsusega tunnistati J. Sokáč süüdi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning mürkide ebaseaduslikus valmistamises ja käitlemises, ning teiseks muutis ta kogu resolutsiooni mõistetud karistuse ja julgeolekumeetme kohta. Sellegipoolest mõistis ta J. Sokáčile täpselt samad karistused mis Obvodní soud pro Prahu 7 (Praha 7 ringkonnakohus) samade karistusseadustiku sätete alusel, mida oli kohaldanud ka viimati nimetatud kohus.

<number>17</number> J. Sokáč esitas Městský soud v Praze (Praha apellatsioonikohus) otsuse peale kassatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule, see tähendab Nejvyšší soudile (Tšehhi kõrgeim kohus); ta väidab oma kassatsioonkaebuse põhistamiseks, et julgeolekumeetme esemeks olev toode, see tähendab pseudoefedriini sisaldav ravim Nurofen Stopgrip ei ole narkootikumide lähteaine määruse nr 273/2004 tähenduses ning ei kuulu selle määruse kohaldamisalasse. Ta väidab, et seetõttu tugines Městský soud v Praze (Praha apellatsioonikohus) vääralt sellele määrusele J. Sokáči süüdi tunnistamiseks narkootikumide lähteaine valdamises.

<number>18</number> Selles kontekstis märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus ühelt poolt, et määruse nr 111/2005 kohaldamisala erineb määruse nr 273/2004 kohaldamisalast, ning teiselt poolt, et kui määrus nr 111/2005 näeb ette erandi efedriini ja pseudoefedriini sisaldavate ravimite kohta, siis määrus nr 273/2004 sellist erandit ette ei näe.

<number>19</number> Lisaks sellele täheldab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et määruse nr 273/2004 artikli 2 punkti a eri keeleversioonidest – slovaki-, saksa-, inglis- ja poolakeelsest versioonist – ei nähtu, et sellist lähteainet sisaldavaid ravimeid saaks kvalifitseerida „narkootikumide lähteaineteks“ selle määruse tähenduses.

<number>20</number> Neil asjaoludel otsustas Nejvyšší soud (Tšehhi kõrgeim kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse: „Kas ravimeid [direktiivi 2001/83] tähenduses, mis sisaldavad „nimekirjas loetletud lähteaineid“ [määruse nr 273/2004] tähenduses, saab selle määruse artikli 2 punkti a alusel pidada selle kohaldamisalast väljajäetuks, nagu tuvastas Euroopa Liidu Kohus [5. veebruari 2015. aasta otsuses M. jt (C‑627/13 ja C‑2/14, EU:C:2015:59)], isegi pärast nimetatud sätte muutmist määrusega nr 1258/2013 ja arvestades seda, et [määruse nr 111/2005] artikli 2 punkti a […] kohaselt kuuluvad efedriini ja pseudoefedriini sisaldavad ravimid selle kohaldamisalasse?“

<number/> <titlecontent id="B300000007"> <emphasis role="bold" id="B400000016">Eelotsuse küsimuse analüüs</emphasis> </titlecontent>

<number>21</number> Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma küsimusega sisuliselt teada saada, kas „ravimid“ direktiivi 2001/83 artikli 1 punkti 2 tähenduses, mis koosnevad sellistest „nimekirjas loetletud lähteainetest“ määruse nr 273/2004 artikli 2 punkti a tähenduses nagu efedriin ja pseudoefedriin, jäävad viimati nimetatud määruse kohaldamisalast välja ka pärast määruse nr 1258/2013 ja määruse nr 1259/2013 jõustumist.

<number>22</number> Euroopa Kohtu kodukorra artiklis 99 on ette nähtud, et kui Euroopa Kohtule esitatud eelotsuse küsimus on identne küsimusega, millele Euroopa Kohus on juba vastuse andnud, või kui küsimusele võib vastuse selgelt tuletada kohtupraktikast või kui esitatud küsimusele antav vastus ei tekita põhjendatud kahtlust, võib Euroopa Kohus igal ajal ettekandja-kohtuniku ettepanekul ja pärast kohtujuristi ärakuulamist lahendada kohtuasja põhistatud määrusega.

<number>23</number> Käesolevas kohtuasjas tuleb kohaldada seda sätet.

<number>24</number> Euroopa Kohus on juba täpsustanud, milline ulatus on mõistel „nimekirjas loetletud lähteaine“ määruse nr 273/2004 ja määruse nr 111/2005 (mõlemad esialgses redaktsioonis) tähenduses. Arvestades sellega, et see mõiste on neis kahes määruses määratletud identselt, asus ta seisukohale, et sellised „ravimid“ direktiivi 2001/83 artikli 1 punkti 2 tähenduses, mis sisaldavad mõnda määruse nr 273/2004 I lisas nimetatud lähteainet, jäävad välja mõiste „nimekirjas loetletud lähteaine“ alt määruse nr 273/2004 artikli 2 punkti a ja määruse nr 111/2005 artikli 2 punkti a tähenduses (vt selle kohta kohtuotsus, 5.2.2015, M. jt, C‑627/13 ja C‑2/14, EU:C:2015:59, punktid 63 ja 67).

<number>25</number> Määruse nr 273/2004 artikli 2 punktis a ja määruse nr 111/2005 artikli 2 punktis a toodud mõiste „nimekirjas loetletud ained“ määratlus tuleneb muudatustest, mis tehti nimetatud sätetesse vastavalt määrusega nr 1258/2013 ja määrusega nr 1259/2013.

<number>26</number> Need muudatused on sisuliselt järgmised. Esiteks täpsustati, et „nimekirjas loetletud ained“ on need ained, mida võidakse kasutada narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks. Teiseks jäetakse selle määratlusega sellest ajast alates välja ka „veterinaarravimid“ direktiivi 2001/82 tähenduses. Kolmandaks eemaldati selle määratluse kohaldamisalast välja jäetud lähteainete hulgast eeskätt „ravimpreparaadid“ ja „muud preparaadid“, sest need olid esimesel juhul juba hõlmatud mõistega „ravimid“ ja teisel juhul dubleerisid mõistet „segud“, mida selles määratluses juba kasutatakse. Neljandaks muutis liidu seadusandja mõiste „nimekirjas loetletud ained“ alt välja jäetud eri toodete nimetamise järjekorda.

<number>27</number> Seoses konkreetsemalt määrusega nr 111/2005 tuleb siiski märkida, et ehkki pärast selle muutmist määrusega nr 1259/2013 jäävad selle artikli 2 punkti a kohaselt asjaomase mõiste alt välja „[direktiivi 2001/82] artikli 1 punktis 2 määratletud veterinaarravim[id]“ – nagu on ette nähtud ka määruses nr 273/2004 –, on seda väljajätmist siiski piiratud järgmiselt: „välja arvatud lisas loetletud ravim[id] ja veterinaarravim[id]“. Määruse nr 111/2005 lisas toodud nimekirjas loetletud lähteainete nimekirjale lisati samuti uus 4. kategooria, kus on nimetatud „[e]fedriini või selle soolasid sisaldavad ravimid ja veterinaarravimid“ ning „[p]seudoefedriini või selle soolasid sisaldavad ravimid ja veterinaarravimid“.

<number>28</number> Esitatud kaalutlustest nähtub, et määruse nr 273/2004 artikli 2 punktis a sisalduva mõiste „nimekirjas loetletud lähteaine“ määratluse puhul, mis juba esialgses redaktsioonis jättis selle mõiste alt sõnaselgelt välja „ravim[id] nii, nagu need on määratletud [direktiivis 2001/83]“, oli määrusega nr 1258/2013 sellesse sättesse tehtud muudatuse eesmärk lihtsalt seda mõistet selgemaks muuta, nagu nähtub viimati nimetatud määruse põhjendusest 4, kusjuures muudatus ei mõjutanud kuidagi kirjeldatud „ravimite“ selle mõiste alt väljajätmist.

<number>29</number> Määruse nr 273/2004 artikli 2 punkti a sõnastusest tuleneb seega kahtlusteta, et „ravimid“ direktiivi 2001/83 tähenduses on sellisena – nagu Euroopa Kohus juba sedastas 5. veebruari 2015. aasta kohtuotsuses M. jt (C‑627/13 ja C‑2/14, EU:C:2015:59) seoses määrusega nr 273/2004 selle esialgses redaktsioonis – välja jäetud mõiste „nimekirjas loetletud lähteaine“ alt, mis on määratletud kõnealuse artikli 2 punktis a.

<number>30</number> Seda seisukohta ei sea kahtluse alla asjaolu, et määrusega nr 1259/2013 hõlmati efedriini või pseudoefedriini sisaldavad ravimid mõistega „nimekirjas loetletud lähteaine“, mis on määratletud määruse nr 111/2005 artikli 2 punktis a.

<number>31</number> Sellega seoses on oluline meenutada, nagu märkis õigustatult Nejvyšší soud (Tšehhi kõrgeim kohus), et määruse nr 273/2004 ja määruse nr 111/2005 kohaldamisala on erinev.

<number>32</number> Kuigi nende kahe määruse eesmärk on küll võidelda ainete, mida sageli kasutatakse narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks, kõrvaletoimetamisega, nähtub määruse nr 273/2004 artiklist 1, et sellega kehtestatakse liikmesriikidevahelised selliste ainete ühtlustatud kontrolli- ja jälgimismeetmed, samas kui määruse nr 111/2005 artikli 1 kohaselt kehtestatakse selle määrusega liidu ja kolmandate riikide vahelise kõnealuste lähteainetega kauplemise järelevalve eeskirjad.

<number>33</number> Määruse nr 1259/2013 põhjendustest 2, 3 ja 7 nähtub, et selle määruse jõustumiseni olid ravimid välja jäetud mõiste „nimekirjas loetletud lähteaine“ alt määruse nr 111/2005 tähenduses, nii et nende suhtes ei kohaldatud viimati nimetatud määrusega kehtestatud rahvusvahelise kauplemise kontrolli süsteemi. Liidu seadusandja soovis aga määrusega nr 1259/2013 määrusesse nr 111/2005 tehtud muudatuste abil tõhustada kontrolli selliste efedriini ja pseudoefedriini sisaldavate ravimite puhul, mida eksporditakse liidu tolliterritooriumilt välja või transporditakse läbi liidu tolliterritooriumi – takistamata samas nendega seaduslikult kauplemist –, et vältida nende kõrvaletoimetamist narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseadusliku valmistamise eesmärgil, kuivõrd neid kahte lähteainet sisaldavaid ravimeid toimetatakse kõrvale narkootikumide ebaseaduslikuks valmistamiseks väljaspool liitu (vt selle kohta kohtuotsus, 5.2.2015, M. jt, C‑627/13 ja C‑2/14, EU:C:2015:59, punktid 64 ja 65).

<number>34</number> Sellest tulenevalt ei saa määruse nr 111/2005 muutmine määrusega nr 1259/2013 mõjutada tõlgendust, mis tuleb anda määruse nr 273/2004 artikli 2 punktile a, mille kohaselt kõik „ravimid“ direktiivi 2001/83 tähenduses, sealhulgas efedriini ja pseudoefedriini sisaldavad ravimid jäävad välja mõiste „nimekirjas loetletud lähteaine“ alt, nagu see on määratletud kõnealuse artikli 2 punktis a.

<number>35</number> Neil tingimustel tuleb esitatud küsimusele vastata, et „ravimid“ direktiivi 2001/83 artikli 1 punkti 2 tähenduses, mis koosnevad sellistest „nimekirjas loetletud lähteainetest“ määruse nr 273/2004 artikli 2 punkti a tähenduses nagu efedriin ja pseudoefedriin, jäävad viimati nimetatud määruse kohaldamisalast välja ka pärast määruse nr 1258/2013 ja määruse nr 1259/2013 jõustumist.

<number/> <titlecontent id="B300000008"> <emphasis role="bold" id="B400000017">Kohtukulud</emphasis> </titlecontent>

<number>36</number> Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus.