<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-28/17</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62017CC0028</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:86">EU:C:2018:86</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>12</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>12</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Campos Sánches -Bordona ettepanek – Kohtuasi C‑28/17</HT></P><P>NN</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Manuel Campos Sánchez-Bordona</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20180221">21. veebruaril 2018</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: hispaania.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑28/17</HT></P><P>NN A/S</P><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></HT></P><P>Skatteministeriet</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Østre Landsret (idapiirkonna apellatsioonikohus, Taani))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusemenetlus</KEYWORD><KEYWORD>Ettevõtte tulumaks</KEYWORD><KEYWORD>Asutamisvabadus</KEYWORD><KEYWORD>Liikmesriigi õigusnormid, mis annavad ühe maksukontserni äriühingule õiguse maha arvata sama ühiselt maksustatava kontserni mitteresidendist äriühingule kuuluva püsiva tegevuskoha kahjumi tingimusel, et mitteresidendist äriühing ei saa kõnealust kahjumit ettevõtte tulumaksubaasist maha arvata oma asukohariigis</KEYWORD><KEYWORD>Kahekordse mahaarvamise vältimine</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu eelotsusemenetlustes tehtud otsustes püütakse eelotsusetaotluse esitanud kohtute tõstatatud küsimustele asutamisvabaduse mõju kohta äriühingute otsemaksustamist reguleerivatele liikmesriigi õigusnormidele küll vastata, kuid mõnikord tekitavad need uusi küsimusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>See tundub olevat tingitud nende eelotsusetaotluste arvu suurenemisest, milles Euroopa Kohtult on sõnaselgelt küsitud, kuidas tõlgendada (või laiendada ja kohaldada) eelnevat otsust, mis käsitleb äriühingute maksustamist. Kaks hiljutist näidet:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Kohtuasjas Bevola ja Jens W. Trock<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Kohtuasi C‑650/16, mis on selle kohtu menetluses, kus minu ettepanek on esitatud <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20180117">17. jaanuaril 2018</DATE> (<NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:15">EU:C:2018:15</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>)</P></NOTE> palus sama kohus, kes on praegu esitanud eelotsuse küsimuse, Euroopa Kohtult seisukohta püsiva tegevuskoha kahjumi mahaarvamise kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Püsivaist tegevuskohtadest või filiaalidest kirjutades kasutan ka lühendit <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>PT<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>.</P></NOTE> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>kohtuasjas Marks &amp; Spencer kohtuotsuse tegemise tingimustele analoogsetel tingimustel<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P><DATE ISO="20051213">13. detsembri 2005. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Marks &amp; Spencer</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑446/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:763">EU:C:2005:763</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></P></ITEM><ITEM><P>Kohtuasjades X ja X,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Euroopa Kohtu menetluses olevad kohtuasjad C‑398/16 ja C‑399/16, milles esitasin oma ettepaneku <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20171025">25. oktoobril 2017</DATE> (<NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:807">EU:C:2017:807</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> palus Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaade kõrgeim kohus) selgitada varasemaid kohtuotsuseid:, eelkõige kohtuotsust X Holding,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P><DATE ISO="20100225">25. veebruari 2010. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑337/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:89">EU:C:2010:89</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> seoses Madalmaade maksualaste õigusnormidega konsolideeritud kontsernide kohta.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Nüüd on eelotsusetaotluse esemeks jälle vastuolu Taani maksuõiguse ja asutamisvabaduse vahel. Østre Landsret (Taani idapiirkonna apellatsioonikohus) tugineb oma kahtlustes tõlgendusele, mis anti kohtuotsuses Philips Electronics,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P><DATE ISO="20120906">6. septembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑18/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:532">EU:C:2012:532</NO.ECLI></REF.DOC.ECR> (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Philips Electronicsi kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>).</P></NOTE> mille faktilised asjaolud on nii lähedased põhikohtuasjas käsitletavatele, et esmapilgul lubaks selle lahendusi tõrgeteta ekstrapoleerida.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Põhikohtuasjas on kõne all Rootsis asuvale Taani ärikontserni integreeritud äriühingule kuuluva Taanis asuva PT kahjumi tasaarveldamine. Taani ametivõimud ei ole lubanud selle kahjumi mahaarvamist kontserni Taanis makstavalt tulumaksult ning nende keeld tekitab eelotsusetaotluse esitanud kohtus kahtlusi.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>ELTL artikkel 49 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Allpool esitatud sätete kohaselt keelatakse piirangud, mis kitsendavad liikmesriigi kodaniku asutamisvabadust teise liikmesriigi territooriumil. Niiviisi keelatakse ka piirangud, mis takistavad mis tahes liikmesriigi territooriumile asunud liikmesriigi kodanikel rajada esindusi, filiaale ja tütarettevõtjaid.</ALINEA><ALINEA>Kui kapitali käsitleva peatüki sätetest ei tulene teisiti, hõlmab asutamisvabadus õigust alustada ja jätkata tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana ning asutada ja juhtida ettevõtjaid, eriti äriühinguid artikli 54 teises lõigus määratletud tähenduses, neil tingimustel, mida oma kodanike jaoks sätestab selle riigi õigus, kus niisugune asutamine toimub.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>ELTL artikkel 54 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Äriühingud, mis on asutatud vastavalt liikmesriigi seadusele ja millel on liidu piires registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht, võrdsustatakse käesoleva peatüki sätete kohaldamise korral füüsiliste isikutega, kes on liikmesriikide kodanikud.</ALINEA><ALINEA>Äriühingutena mõistetakse tsiviil- või kaubandusõiguslikke äriühinguid, samuti ühistuid ja muid avalik-õiguslikke või eraõiguslikke juriidilisi isikuid, välja arvatud mittetulundusühingud.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Taani õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC"><DATE ISO="20160206">6. veebruari 2016. aasta</DATE> konsolideeritud seadus nr 1164 ettevõtte tulumaksu kohta (Selskabsskatteloven; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>ettevõtte tulumaksu seadus<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>)</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>§ 31 lõike 1 punkt 1 sisaldab järgmist:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Kontsernidesse või muudesse ühendustesse kuuluvaid äriühinguid, mille suhtes on kohaldatavad süsivesinike maksu seaduse (Kulbrinteskatteloven) § 1 lõike 1 punktid 1–2b, 2d–2j, 3a–5 ja 5b või § 2 lõike 1 punktid a ja b või § 21 punkt 4, maksustatakse ühiselt (siseriiklik äriühingute ühismaksustamiskord).<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></P></QUOT.S><P>Samuti on selles sättes ette nähtud, et kontserni ühe äriühingu kahjumi võib tasaarvestada kontserni teise äriühingu tuluga. Ent Taani kontsern võib sama mahaarvamisõigust kasutada vaid ühe korra.</P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>§ 31 lõike 2 punkti 1 kohaselt:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Ühismaksustatavad äriühingud teevad kontserni maksustatava tulu kindlaks, liites kokku iga ühismaksustatava äriühingu maksustatava tulu, mis on arvutatud vastavalt maksualastes õigusaktides sätestatud üldreeglitele, arvestades ühismaksustatavate äriühingute suhtes kohaldatavaid erandeid.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></P></QUOT.S><?PAGE NO="3"?><P>Taani kohustusliku ühismaksustamise normid on kohaldatavad ka välisriigi äriühingute Taani PTdele.</P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>§ 31 lõike 2 punkti 2 kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Püsiva tegevuskoha kahjumi võib teiste äriühingute tuluga tasaarvestada üksnes siis, kui seda kahjumit ei saa välisriigis, kus asjaomane äriühing asub, sealsete õigusnormide kohaselt asjaomase äriühingu kasumiaruandesse arvestada või kui on valitud hargmaine ühismaksustamine.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Maksustamise seadus (<DATE ISO="20160901">1. septembri 2016. aasta</DATE> konsolideeritud versioon nr 1162, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>maksustamise seadus<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>)</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>§ 5G lõikes 1 on sätestatud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Maksukohustuslased […] ei saa maha arvata kulusid, mida vastavalt välisriigi maksualastele õigusnormidele saab maha arvata tulust, mida Taanis maksu kindlaksmääramisel ei arvestata. Sama kehtib ka juhul, kui välisriigi maksualaste õigusnormide kohaselt võib kulude mahaarvamise üle kanda kontserni ja muude äriühingute poolt kindlaksmääratud tulust maha arvamiseks juhul, kui nende tulu ei arvestata maksu kindlaksmääramisel Taanis.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></P></QUOT.S><P>Maksustamise seaduse § 5G ei kehti välismaiste äriühingute Taani PTdele.</P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kohtuvaidluse faktilised asjaolud ja eelotsuse küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>NN on Taani kontserni emaettevõtja, kuhu kuulub ka kaks Rootsis asuvat tütarettevõtjat, nimetustega Sverige 1 ja Sverige 2. Need kaks tütarettevõtjat olid omakorda kahe Taanis asuva püsiva tegevuskoha omanikud, kes on kohtuvaidluse eesmärgil tähistatud tähtedega B (mis kuulub Sverige 2-le) ja C (mis kuulub Sverige 1-le).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Vastavalt eelotsusetaotlusele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>ühinesid 2006. aastal kaks püsivat tegevuskohta […], olles aktsiate eest B üle kandnud Sverige 1‑le. Tulemusena sündinud püsiv asukoht nimetati A‑ks.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Rootsis otsustas kontsern käsitleda ühinemist maksualaselt tegevuse ümberkorraldamisena, mis ei ole maksustatav, kuna see sarnaneb õigusjärglusega. Taanis leiti siiski, et selle ühinemise puhul on tegemist turuväärtusliku vara loovutamisega, mis kuulub maksustamisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Ühinemise tagajärjel võeti püsiva tegevuskoha B firmaväärtus arvele kui kontserni Taanis maksustatava tulu osa. Seda firmaväärtust ei olnud võimalik Rootsis maha kanda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>NN esitas taotluse püsiva tegevuskoha A kahjumi maha arvamiseks kontserni 2008. aasta tulemist, mille Taani maksuamet ettevõtte tulumaksu seaduse § 31 lõike 2 punkti 2 alusel tagasi lükkas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Ettekirjutuse kohaselt oli taotluse tagasilükkamise põhjus see, et kahjumi võib kontserni maksutulemisse arvata üksnes siis, kui seda kahjumit ei saa selles välisriigis (antud juhul Rootsi), kus püsiva tegevuskoha omanikust äriühing asub, selle riigi õigusnormide kohaselt äriühingu kasumiga tasaarveldada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Taani ametiasutuse sõnul ei takistanud Rootsi maksualased õigusnormid Rootsis asuvale tütarettevõtjale kuuluva püsiva tegevuskoha kahjumi maha arvestamist (see tähendab, et tegemist oli viimati nimetatud liikmesriigis maha arvatava kahjuga).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Otsuse peale esitati kaebus Landsskatteretten’ile (Taani maksukohus), kes jättis otsuse jõusse. Selle kohtuotsuse peale esitati apellatsioonkaebus Østre Landsretile (Taani idapiirkonna apellatsioonikohus), kes esitas Euroopa Kohtule järgmised küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>1.</NO.P><TXT>Milliseid tegureid tuleb arvesse võtta selle hindamisel, kas sellises olukorras, nagu on vaatluse all põhikohtuasjas, kohaldatakse residendist äriühingutele seoses kahjumi tasaarvestamisega mitteresidendist äriühingute filiaalidele kohaldatava tingimusega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>võrdväärset tingimust<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> Philipsi Electronicsi kohtuotsuse punkti 20 tähenduses?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kui eeldada, et Taani maksualased õigusnormid ei näe ette sellist erinevat kohtlemist, nagu on käsitletud Philipsi Electronicsi kohtuasjas, siis kas juhul, kui mitteresidendist äriühingu püsiva tegevuskoha kahjum on ka vastuvõtva riigi maksustamispädevuses, võib kirjeldatuga sarnane tasaarvestamise keeld iseenesest kujutada endast ELTL artiklis 49 sätestatud asutamisvabaduse piirangut, mis peab olema õigustatud ülekaaluka üldise huviga?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kui see on nii, siis kas sellist piirangut saab õigustada huviga vältida kahjumi kahekordset mahaarvamist või eesmärgiga tagada liikmesriikide vahel maksustamispädevuse tasakaalustatud jaotus, või mõlema kaalutlusega koos?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Kui see on nii, siis kas selline piirang on proportsionaalne?<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Poolte seisukohtade kokkuvõte</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>NNi arvates on esimesed eelotsuse küsimused mõeldud selgitama, kas sellise sätte puhul nagu ettevõtte tulumaksu seaduse § 31 lõike 2 punkt 2 on tegemist asutamisvabaduse piiranguga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>NNi seisukohast on välisriigi äriühingu tütarettevõtja ja välisriigi äriühingu püsiva asukoha olukorrad reguleeritud erinevate õigusnormidega. Maksustamise seaduse § 5G punkt 1 kehtiks välismaiste äriühingute Taani tütarettevõtjatele, mitte püsivatele tegevuskohtadele. Antud juhul tuleks uurida, kas Taani kontserni konsolideeritud tulemi arvutamisel koheldakse Rootsi äriühingut, kes tegutseb Taanis PT kaudu, ebasoodsamalt kui võrreldavas positsioonis olevat liikmesriigi kohalikku ettevõtjat.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>NNi sõnul on Euroopa Kohus antud küsimusele juba vastanud Philips Electronicsi kohtuotsuses, mille kriteeriume võib käesolevale kohtuasjale ekstrapoleerida, arvestades, et liikmesriigi siseselt ja kooskõlas Taani õigusaktidega ei oleks takistusi kahjumi arvestamisel kontserni konsolideeritud maksutulemisse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>NN mõistab, et muude tegurite puudumisel ei piisa siinses asjas õigustuseks liikmesriikide vahelise maksustamispädevuse säilitamisest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Ta viitab selle kohta <DATE ISO="20051213">13. detsembri 2005. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Marks &amp; Spencer</NAME.CASE> (<NO.CASE>C–446/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:763">EU:C:2005:763</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktidele 43 ja 51; <DATE ISO="20070329">29. märtsi 2007. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rewe Zentralfinanz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑347/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:194">EU:C:2007:194</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktile 41 ning <DATE ISO="20070718">18. juulil 2007. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Oy AA</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑231/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:439">EU:C:2007:439</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktile 51.</P></NOTE> Aluseks oleks kasumi maksustamise õiguse ja kahjumi mahaarvamise õiguse vahelise sümmeetria säilitamine.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20080515">15.5.2008</DATE>, <NAME.CASE>Lidl Belgium</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑414/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:278">EU:C:2008:278</NO.ECLI></REF.DOC.ECR> punkt 33).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Samuti ei usu NN, et õigusnormid on põhjendatud sooviga vältida kahjumi kahekordset mahaarvamist. Isegi kui seda saaks Rootsis maha arvata, mida antud juhul teha ei saa, ei mõjutaks see Taani maksusuveräänsust. Philips Electronicsi kohtuotsuse punktidest 22–33 tuleneb, et tuvastatud piirangut ei õigusta ka ühine eesmärk – tagada liikmesriikide maksustamispädevuste tasakaalustatud jaotumine ja vältida sama kahjumi kahekordset mahaarvamist.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>NN leiab, et isegi eeldades, et Taani seadusega kehtestatud piirang võib olla õigustatud, ei oleks see konkreetse juhtumi puhul proportsionaalne, sest Rootsi õigusaktide kohaselt ei ole kahjumit olemas, nii et kahjumit ei saaks topelt arvestada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Taani valitsuse hinnangul ei piirata siinses asjas vastavalt Philips Electronicsi kohtuotsusele asutamisvabadust: NNi kontsernil ei oleks Taani õigusnormide kohaselt olnud võimalik rohkem maha arvata, kui A oleks olnud Taani tütarettevõtja, mitte aga Rootsi tütarettevõtja Taani filiaal. Ettevõtte tulumaksu seaduse § 31 lõike 2 punktis 2 ja maksustamise seaduse § 5G lõikes 1 sisalduvad sätted käsitlevad neid kahte olukorda samal viisil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Taani püsiva tegevuskoha ja mitteresidendist äriühingu Taani tütarettevõtja olukorrad on objektiivselt sarnased, kuna kahjumi kahekordse mahaarvamise oht võib tekkida ainult piiriüleste olukordade puhul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Taani valitsuse arvates on teise küsimuse eesmärk selgitada, kas asutamisvabadust käsitlevad Euroopa Liidu toimimise lepingu sätted kehtivad mittediskrimineerivatele meetmetele, nagu on sätestatud ettevõtte tulumaksu seaduse § 31 lõike 2 punktis 2. Kuna kõnealune õigusnorm ei too kaasa erinevat kohtlemist objektiivselt sarnastes olukordades, ei ole tegemist asutamisvabaduse piiranguga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Kui selline asutamisvabadust piirav kohtlemiserinevus oleks hüpoteetiliselt olemas, oleks see Taani valitsuse väitel õigustatud, kuna see korrastaks kahjumi kahekordse mahaarvamise ennetamist ja vältimist. Seejärel väidab ta, et Philips Electronicsi kohtuotsusega sarnasust ei ole.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Taani valitsus rõhutab, et nii Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) kui ka Euroopa Liit on tunnistanud vajadust standardite järele kahjumi kahekordse mahaarvamise vältimiseks. Direktiivi (EL) 2016/1164 artiklid 2–9<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Nõukogu <DATE ISO="20160712">12. juuli 2016. aasta</DATE> direktiiv, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="193" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2016">ELT 2016 L 193, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> näitavad, et ennetamise püüdlus on õigustatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Taani valitsus väidab, et proportsionaalsuse seisukohast ei välju ettevõtte tulumaksu seaduse § 31 lõike 2 punkt 2 taotletavate eesmärkide saavutamiseks vajaliku piirest. Ettekirjutust kohaldatakse olenemata sellest, kas kahjum teises liikmesriigis tegelikult maha arvatakse. Kui üksnes kahjumi tegelik mahaarvamine ühes liikmesriigis kujuneks takistuseks selle samasugusele mahaarvamisele Taanis, võiks maksukohustuslane kavandada kahekordset mahaarvamist, arvates kahjumi kõigepealt maha Taanis, et kasutada seda võimalust hiljem teises liikmesriigis tulevaste eelarveaastate jooksul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Komisjoni arvates kujutab maksualane lõimumine, mis võimaldab samas kontsernis ühe äriühingu kahjumi tasaarvestust teiste äriühingute kasumitega, endast maksusoodustust ja vastavalt Philips Electronicsi kohtuotsuse punktile 20 kaasneb maksustamise seaduse §-ga 5G asutamisvabaduse piiramine, kuna kehtestatakse meede, mis võib muuta püsiva tegevuskoha loomise Taanis teiste liikmesriikide ettevõtjate jaoks vähem atraktiivseks. Teistest liikmesriikidest pärit äriühingud, millel on Taanis asuvad tütarettevõtjad või püsivad tegevuskohad, kannatavad sel põhjusel diskrimineerimise all seoses Taani kontsernidega, mille tegevus ei ole piiriülene.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Komisjon leiab, et kõnealuste õigusnormide kohaselt on PT olukord võrreldav residendist äriühingute olukorraga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Komisjon leiab, tsiteerides Philips Electronicsi kohtuotsust, et piirangut ei õigusta ei maksustamispädevuse tasakaalustatud jaotamine liikmesriikide vahel ega kahekordse kahjumi mahaarvamise vältimine.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja konkreetses olukorras, kus Rootsis ei ole võimalik kahjumit maha arvata, näitab kahekordse mittemahaarvamise võimalus komisjoni arvates asutamisvabaduse piiramise ebaproportsionaalsust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Kohtuistungil väitis Saksamaa valitsus, et kahekordse mahaarvamise vältimine õigustas Taani seadusandlikke meetmeid ja et komisjoni seisukoht Philips Elecronicsi kohtuotsuses tehtud otsuse doktriini järgimisel võib seada kahtluse alla direktiivi 2016/1164 kehtivuse. Komisjon ei nõustunud väitega, et see oli tema seisukoht.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus registreeriti Euroopa Kohtu kantseleis <DATE ISO="20170119">19. jaanuaril 2017</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Kirjalikud seisukohad esitasid NN, Taani valitsus ja Euroopa Komisjon.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT><DATE ISO="20171129">29. novembril 2017</DATE> toimus kohtuistung, milles osalesid NN, Taani ja Saksamaa valitsus ning Euroopa Komisjon.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sissejuhatav märkus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Kuigi esimeses küsimuses viitab eelotsusetaotluse esitanud kohus konkreetselt Philips Electronicsi kohtuotsuse punktile 20 (täpsemalt seal esinevale väljendile <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>niisugune tingimus<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>), siis oma kahtlusi väljendades joondub kohus üldiselt Euroopa Kohtu analüüsis järgitud rajale, analüüsides küsimust, kas liikmesriikide otsese maksustamise regulatsioon piirab asutamisvabadust vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepinguga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Neli küsimust langevad üldjoontes kokku ka Philips Electronicsi kohtuasjas eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnastatud vastavate küsimustega.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Sisuliselt määrab Euroopa Kohus kõigepealt kindlaks, kas sarnastes olukordades on tegemist erineva kohtlemisega, mis võib piirata asutamisvabadust. Kui see on nii, siis analüüsib Euroopa Kohus, kas asutamisvabaduse piirang võib olla lubatud, kui see on põhjendatud ülekaaluka üldise huviga. Lõpuks, kui see on põhjendatud, kaalub see kohus piirangu proportsionaalsust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Kasutan seda sama meetodit, hoolimata asjaolust, et minu arvates on Østre Landsreti (Taani idapiirkonna apellatsioonikohus) tõstatatud küsimustele olemas nelja järjestikuse asemel üks vastus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Igal juhul ei oleks enam eelotsusetaotluses käsitletavat vaidlust, kui nagu kohtuistungil selgitati, PT-le tekkinud kahjum oleks Taanis maha arvatav juhul, kui NNi kontsernil õnnestuks Taani haldusasutusele tõendada, et ei ole ohtu, et see arvataks maha ka Rootsis.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Vastuseks Euroopa Kohtu küsimustele tunnistas Taani valitsus, et seda võimalust ei saa välistada.</P></NOTE> Selle oletuse kontrollimine on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Taustaanalüüs</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Kahekordse mahaarvamise tõkestamise Taani süsteem koosneb kahest õigusnormist: a) üks on üldnorm – maksustamise seaduse § 5G; ja b) teine on erinorm – ettevõtte tulumaksu seaduse § 31 lõike 2 punkt 2.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Maksustamise seaduse § 5G on ette nähtud, et Taanis asutatud äriühingud ei saa oma Taani sissetuleku arvutamisel maha arvata kulusid, mis vastavalt välisriigi maksualastele õigusnormidele on maha arvatavad tulust, mida Taanis maksu kindlaksmääramisel ei arvestata. Sama õigusnormi kohaldatakse kuludele, mida välismaiste maksualaste õigusnormide alusel saab konsolideeritud kontserni äriühingute tuludest maha arvata, kui need tulud ei sisaldu Taani maksuarvutuses. Eelotsusetaotluse kohaselt kohaldatakse seda sätet ka ettevõtte tulumaksu seaduse §-des 31 ja 32 nimetatud äriühingutele ja muudele ettevõtjatele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Eelotsusetaotluse punkt 38.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Välismaistele äriühingutele kuuluvate Taanis asuvate püsivate tegevuskohtade puhul sisaldub regulatsioon ettevõtte tulumaksu seaduse § 31 lõike 2 punktis 2 sätestatud äriühingute kontsernide maksustamise korras: nende ettevõtjate kahjumit saab tasaarvestada teiste äriühingute tuludega üksnes siis, kui välisriigi, mille resident äriühing on, õigusnormide kohaselt ei saa kõnealust kahjumit tasaarvestada selle välismaal asuva äriühingu tulude kindlaks määramiseks või on valitud äriühingute kontserni rahvusvaheline ühismaksustamiskord.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Kontsernide maksukord on Taanis kohustuslik ja kehtib kontserni kuuluvatele välismaistele äriühingutele kuuluvate Taani tegevuskohtadele. Olukorras, kus Taani teostab täiel määral oma maksustamispädevust kõnealuste tegevuskohtade üle, ei tohiks konsolideeritud kontserni maksustamist moonutada. Kuid Taani õigusaktid käsitlevad sekkumise võimalust, mis on tingitud äriühingu asukohariigi (antud juhul Rootsi) maksustamispädevuse teostamisest. Seetõttu on vastu võetud õigusnorm, mis sisaldub ettevõtte tulumaksu seaduse § 31 lõike 2 punktis 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Ta viitab selles mõttes 2010. aasta otsusele (ilma selle kuupäeva märkimata), TfS 2011.687.</P></NOTE> tõlgendab maksustamise seaduse § 5G koostoimes ettevõtte tulumaksu seaduse § 31 lõike 2 punktiga 2 tingimustel, mida tuleb meeles pidada: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>Kui Taani äriühing, kes soovib maha arvata ühismaksustatava välisriigi tütarettevõtja kahjumi, suudab tõendada, et kahjumit ei ole võimalik maha arvata maksustamisel välisriigis, siis ei kohaldata […] § 5G lõike 1 kohast mahaarvamise piirangut<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Eelotsusetaotluse punkt 41.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Selle kohtuvaidluse kontekstis tuleb selleks, et otsustada, kas on tegemist siseriikliku ja piiriülese olukorra erineva kohtlemisega, eelnevalt käsitleda, kas just PT, mitte tütarettevõtja olemasolu on oluline või mitte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Nagu ma märkisin kohtuasjas Bevola ja Jens W. Trock esitatud ettepanekus,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Kohtuasi <REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑650/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:15">EU:C:2018:15</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> seisneb tütarettevõtja ja püsiva tegevuskoha vaheline oluline erinevus tütarettevõtja juriidilise isiku staatuses, mis püsival asukohal puudub. Need on kõigest äriühingu struktuuriüksused, mida äriühing loob ja kasutab oma tegevuseks erinevates vormides (asutused, filiaalid jt). Äriühing võib rajada PT oma asukohariigis või teises liikmesriigis ning põhimõtteliselt ei tohiks ka maksumeetmetega takistada tema vabadust valida üks või teine riik (ELTL artikkel 49).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Maksustamise eesmärgil kõrvaldab puhtalt siseriiklikust aspektist PT ja selle asutanud äriühingu asukoht samas riigis mis tahes probleemi selle (ainsa) riigi pädevuse ulatusega maksustada nende kasumeid. Puhtalt siseriiklikust vaatenurgast on PT osaks selle juriidilise isiku varast, kes seda oma tegevuseks kasutab. Maksustamise seisukohast omistatakse kahjum või kasum tavaliselt otseselt ja viivitamata omanikust äriühingu tulemile, alati asukohariigis.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Nii ei juhtu aga siis, kui püsiv tegevuskoht asub muus riigis kui selle loonud äriühing. Sellises olukorras võib PT pidada autonoomseks maksuüksuseks vastavalt rahvusvahelisele õiguspraktikale, mis kajastub OECD välja töötatud maksulepingu mudelis, eelkõige selle artiklites 5 ja 7.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Euroopa Kohtul on juba olnud võimalus tuvastada, et maksustamispädevuse jaotuseks on siiski mõistlik, et liikmesriigid juhinduvad rahvusvahelisest tavast ja eriti OECD poolt välja töötatud lepingu mudelitest. Vt <DATE ISO="19980512">12. mai 1998. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gilly</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑336/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:221">EU:C:1998:221</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20060223">23. veebruari 2006. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>van Hilten-van der Heijden</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑513/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:131">EU:C:2006:131</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punk 48).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Selle käsitlusviisi kohaselt jääb püsiva tegevuskoha tulem tavaliselt selle asukohariigi maksustamispädevusse, omistamata seda asutajast äriühingule, kes on <HT TYPE="ITALIC">päritoluriigi</HT> resident, välja arvatud juhul, kui on olemas seadusest või lepingust tulenev mehhanism, mis selle välistaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Taani õiguse kohaselt käitub välisriigi äriühingu püsiv tegevuskoht maksustamise eesmärgil samal viisil kui tütarettevõtja, kuna seda peetakse Taani ühiselt maksustatava kontserni lahutamatuks osaks. Kuid kui välisriigi äriühingu tütarettevõtja või PT suhtes kohaldatakse suuremal või vähemal määral selle riigi maksustamispädevust, kus viimane asub (siinsel juhul Rootsis) ja see sekkumine võib põhjustada häireid, siis Taani maksuseadused kasutavad eespool kirjeldatud mehhanisme eesmärgiga vältida kahjumi kahekordset mahaarvamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Sellest eeldusest lähtuvalt tuleb analüüsida, kas ettevõtte tulumaksu seadus ja maksustamise seadus piiravad piiriüleselt tegutsevate äriühingute kontsernidele asutamisvabadust, keelates neil eespool nimetatud tingimustel kahjumit maha arvata, ja kas nende kontsernide olukord on võrreldav <HT TYPE="ITALIC">tervenisti</HT> Taanis asuvate kontsernide olukorraga, kellele maksusüsteem on soodsam.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Vormilisest vaatenurgast tundub ilmne, et <HT TYPE="ITALIC">tervenisti</HT> Taanis asuvale kontsernile on antud soodustus ja Taani kontsernile, millel on mitteresidentidest tütarettevõtjad, on kehtestatud vastav piirang: viimase emaettevõtja võib maha arvata mõne välisriigi üksuse kahjumi üksnes siis, kui on täidetud ettevõtte tulumaksu seaduse § 31 lõike 2 punktis 2 või maksustamise seaduse § 5 ette nähtud nõuded; vastupidi, <HT TYPE="ITALIC">tervenisti</HT> Taanis asuv kontsern võib ühe oma tütarettevõtja kahjumi konsolideeritud tulemina ilma nende tingimusteta maha arvata.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Täiesti riigisiseses olukorras on püsiv tegevuskoht omanikust äriühingu vara osa, nii et selle kahjum on selle äriühingu kahjum.</P></NOTE> Selline erinevus kohtlemises muudab kontsernidele asutamisvabaduse kasutamise teistes liikmesriikides alaliselt asuvate äriühingute kaudu põhimõtteliselt vähem atraktiivseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Kas need kaks kontserni on sarnases olukorras? Selle aspekti käsitlemiseks on oluline arvestada kõnealuse õigusnormi eesmärki,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P><DATE ISO="20100225">25. veebruari 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>X Holding</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑337/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:89">EU:C:2010:89</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> mis siin piirdub kahekordse mahaarvamise vältimisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus vastas Philips Electronicsi kohtuotsuse punktides 19 ja 20 sellele küsimusele jaatavalt ning lükkas Ühendkuningriigi vastupidise seisukoha tagasi. Euroopa Kohus otsustas, et mitteresidendist äriühingu asutamisvabadust piiratakse teises liikmesriigis ja olukorrad on objektiivselt sarnased, kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>siseriiklikud õigusnormid kehtestavad kontserni maksusoodustusena residendist äriühingule sellise kahjumi üle kandmisele, mis tekkis mitteresidendist äriühingul asjaomases liikmesriigis asuvas püsivas tegevuskohas, tingimuse, mille kohaselt ei või nimetatud kahjumit teises riigis maksustamisel arvesse võtta, kui residendist äriühingu selles liikmesriigis tekkinud kahjumi ülekandmisele niisugune tingimus ei kehti<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Philips Electronicsi kohtuotsus, punkt 20.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Nagu komisjon märgib, ilma et Taani valitsus oleks seda väidet veenvalt vaidlustanud, võib Philips Electronicsi kohtuotsuses kasutatud sarnasuse kriteeriumi kohaldada siinses asjas, sealhulgas ka Taani õigusnormi eesmärki arvestades. Mis puutub kahjumi kahekordse mahaarvamise vältimisse, siis nii normidega, mis käsitlevad puhtalt riigisiseseid olukordi, kui ka nendega, mis käsitlevad piiriüleste elementidega olukordi, on soovitud tagada, et sama kulu või kahjum arvestataks maha vaid üks kord.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Kui vaidlusalused Taani õigusnormid määravad sarnaste olukordade puhul erineva kohtlemise, mis võib takistada mitteresidendist äriühingutel asutamist Taanis ja vastupidi,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P><DATE ISO="20100225">25. veebruari 2010. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>X Holding</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑337/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:89">EU:C:2010:89</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20150902">2.septembri 2015</DATE>.aasta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Groupe Steria</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑386/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:524">EU:C:2015:524</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> peab järgmise sammuna kaaluma selle piirangu võimalikku õigustust, mis võib selle viia kooskõlla Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 49.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Kahe või enama riigi maksustamispädevuse kattumine kahekordse mahaarvamise vältimiseks selgitab selliste sätete ilmumist, nagu kohtuvaidluse esemeks olevad ettevõtte tulumaksu seaduse ja maksustamisseaduse sätted. Siiski ei tähenda asjaolu, et nende sätete olemasolu on <HT TYPE="ITALIC">võimalik seletada</HT>, seda, et see on alati <HT TYPE="ITALIC">õigustatud</HT> asutamisvabaduse teostamise takistamise seisukohast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Võimalik õigustus eeldab ülekaalukast üldisest huvist tulenevate põhjuste esinemist,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P><DATE ISO="20051213">13. detsembri 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Marks &amp; Spencer</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑446/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:763">EU:C:2005:763</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punkt 35.</P></NOTE> mille hulgas on Euroopa Kohus tunnustanud liikmesriikide maksustamispädevuse tagamist, maksusüsteemi ühtsuse säilitamist või maksupettuste vältimist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Taani valitsuse jaoks lisandub kahjumi kahekordse mahaarvamise tõkestamine vastuvõetavate põhjenduste kataloogi. Kuid tema seisukoht ei tundu esmapilgul olevat kooskõlas Philipsi Electronicsi kohtuotsusega, milles Euroopa Kohus:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>seostas kahjumi kahekordse mahaarvamise pigem püsiva tegevuskoha asukohariigi maksusuveräänsuse teostamisega;<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Philips Electronics kohtuotsuse punkt 30: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>oht, et seda kahjumit võetakse arvesse nii vastuvõtvas riigis, kus püsiv tegevuskoht asub, kui ka selles liikmesriigis, kus asub mitteresidendist äriühing, ei mõjuta selle liikmesriigi maksustamispädevust, kus püsiv tegevuskoht asub<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>.</P></NOTE></P></ITEM><ITEM><P>rõhutas, et see eesmärk ei õigusta <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>iseenesest seda, et liikmesriik, kus asub püsiv tegevuskoht, ei võta kahjumit arvesse seetõttu, et seda võidakse arvesse võtta ka liikmesriigis, kus on mitteresidendist äriühingu asukoht<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>;<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibidem</HT> punkt 32.</P></NOTE></P></ITEM><ITEM><P>Märkis, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>vastuvõttev liikmesriik, kelle territooriumil asub püsiv tegevuskoht, ei või niisiis mingil juhul, selleks et põhjendada siseriiklikke õigusnorme niisuguses olukorras, nagu on arutusel põhikohtuasjas, tugineda eraldi kahjumi topeltarvestamise ohule<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibidem</HT> punkt 33.</P></NOTE></P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Võttes aluseks Philips Electronicsi kohtuotsuse, on keeruline kvalifitseerida kahjumi kahekordse mahaarvamise vältimine ülekaalukaks üldiseks huviks. Peale selle lükati samas otsuses tagasi tuginemine sellele kvalifikatsioonile, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>isegi eeldusel, et sellele õigustusele on võimalik eraldi tugineda<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibidem</HT>, punkt 28.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Kuid võib-olla on aeg hakata neid Philips Electronicsi kohtuotsuse väiteid ümber hindama nüüd, kui pärast selle tegemist on kahekordse mahaarvamise vastu võitlemine pälvinud liidu seadusandjale erilise tähelepanu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Pärast seda, kui OECD andis <DATE ISO="20130313">13.</DATE>–<DATE ISO="20130314">14. märtsi 2013. aasta</DATE> maksubaasi õõnestamise ja kasumi ümberpaigutamise (BEPS) vastase algatuse raames konkreetsed tegevussuunised, mille lõplikud aruanded avaldati <DATE ISO="20151005">5. oktoobril 2015</DATE>, rõhutasid komisjon<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P><DATE ISO="20150318">18. märtsil 2015. aastal</DATE> esitas komisjon teatise Euroopa Parlamendile ja nõukogule maksustamise läbipaistvuse kohta, et võidelda maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastu [COM (2015) 136 final], millele järgnes <DATE ISO="20150617">17. juuni 2015. aasta</DATE> äriühingute õiglase ja tõhusa maksustamise tegevuskava Euroopa Liidus.</P></NOTE>ja nõukogu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P><DATE ISO="20151208">8. detsembri 2015. aasta</DATE> ettepanek (Dok. 5068/15).</P></NOTE> vajadust leida liidu tasandil ühiseid ja paindlikke lahendusi kooskõlas OECD BEPSi järeldustega.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Vastavalt direktiivile 2016/1164<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>See on otseselt mõjutatud nõukogu <DATE ISO="20170529">29. mai 2017. aasta</DATE> direktiivist (EL) 2017/952, millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/1164 seoses kolmandate riikide hübriidse ebakõlaga (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="144" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2017">ELT 2017, L 144, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE>, mis kiideti heaks järgnenud õigusloomeprotsessi tulemusena, on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>siseturu hea toimimise jaoks oluline, et liikmesriigid täidaksid miinimumina BEPSi tegevuskava raames võetud kohustusi ning võtaksid üldisemalt piisavalt sidusal ja koordineeritud viisil meetmeid maksustamise vältimise viisidega võitlemiseks ning liidus õiglase ja tõhusa maksustamise tagamiseks<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>. Eelkõige rõhutatakse, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>on vaja kehtestada eeskirjad, et tugevdada keskmist kaitset agressiivse maksuplaneerimise vastu siseturul.<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Teine ja kolmas põhjendus.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Sellega seoses on silmapaistev roll nn hübriidsel ebakõlal, mis vastavalt direktiivi 2016/1164 artikli 2 punktile 9 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>olukord, mis on seotud maksumaksjaga või […] üksusega, kus: […] g) topeltmahaarvamine tehakse<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>. Viimane on samas sättes määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>sama makse, kulu või kahjum arvatakse maha jurisdiktsioonis, kust makse pärineb, kus kulu kanti või kahjum tekkis (maksja jurisdiktsioon), ja teises jurisdiktsioonis (investori jurisdiktsioon).<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Kui hübriidse ebakõla tulemuseks on kahekordne mahaarvamine, peab see direktiivi 2016/1164 artikli 9 lõike 1 kohaselt olema järgmine: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>a) ei lubata mahaarvamist teha liikmesriigis, mis on investori jurisdiktsiooniks, ning b) kui mahaarvamist lubatakse investori jurisdiktsioonis teha, ei lubata seda teha liikmesriigis, mis on maksja jurisdiktsiooniks<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Üheks eesmärgiks, miks direktiivi 2016/1164 muudeti direktiiviga 2017/952, oli reguleerida püsiva tegevuskohaga seotud hübriidseid ebakõlasid: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>Püsiva tegevuskohaga seotud hübriidsed ebakõlad tekivad siis, kui erinevused püsiva tegevuskoha ja elukoha jurisdiktsiooni normides, mis käsitlevad tulu ja kulu omistamist sama üksuse erinevate osade vahel, põhjustavad maksustamisega seotud ebakõla ning hõlmavad neid juhtumeid, kus ebakõla tekib asjaolu tõttu, et püsiv tegevuskoht jäetakse filiaali jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt tunnustamata. Need ebakõlad võivad põhjustada topeltmahaarvamist või mahaarvamist ilma arvessevõtmiseta ning seepärast tuleks need kõrvaldada<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Direktiivi 2017/952 punkt 10.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Muidugi ei soovita ma kohaldada selle juhtumi suhtes sellise direktiivi sätteid, mille ülevõtmise tähtaeg pole veel lõppenud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>See tähtaeg lõpeb <DATE ISO="20191231">31. detsembril 2019</DATE>, välja arvatud artikliga 9a seotu, mis käsitleb <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>ümberpööratud hübriidseid ebakõlasid<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>, mille tähtaeg lükkub edasi <DATE ISO="20211231">31. detsembrini 2021</DATE>.</P></NOTE> Usun siiski, et direktiivis 2016/1164 väljendub kaugeleulatuv mure, mille suurust ei olnud ilmselt võimalik tuvastada ja mis ei olnud mõistagi selgesti väljendunud õigusloomes siis, kui Philips Electronicsi kohtuotsus tehti.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on oma kohtupraktikas pakkunud teatavaid viiteid kahekordse mahaarvamise tõkestamise ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse vahelisele seosele. Kohtuotsuses Brisal <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. KBC Finance Ireland<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P><DATE ISO="20160713">13. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑18/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:549">EU:C:2016:549</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> märkis Euroopa Kohus, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>soov vältida kõnesolevate<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> (nimetatud juhul) <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>tegevuskulude topeltmaksustamist võib olla seotud maksudest kõrvalehoidumise vastase võitlusega<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Siiski on vaja käsitleda ka kahekordse mahaarvamise vältimist seoses käitumisega, mille puhul ei pruugi olla tegemist pettusega. Nii märkis Euroopa Kohus kohtuotsuses Marks &amp; Spencer, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>liikmesriikidel peab olema võimalik seda takistada<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>, kuid tunnistas siis, et kahjumi kahekordse mahaarvamise oht ei kattu alati maksupettuse vastasel võitlusel põhineva õigustava elemendiga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P><DATE ISO="20051213">13. detsembri 2005. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑446/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:763">EU:C:2005:763</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Kahjumi kahekordne mahaarvamine võib seega tuleneda erinevate maksustamist reguleerivate õigusnormide ühisest kohaldamisest isegi siis, kui pole tegemist pettusega. Kuid seetõttu ei lakka selline käitumisviis olemast OCDE algatatud liikumisele vastavalt selline, mida ka liidu õiguse vaatepunktist tuleb tõrjuda. Sellepärast, nagu ma juba märkisin, võib selle käitumise vältimise kava pidada ülekaalukaks üldiseks huviks (millele on võimalik eraldi toetuda), mis ei pea tingimata olema seotud maksupettuste vastase võitlusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Sellest vaatenurgast ega abstraktselt ei saa midagi ette heita ettevõtte tulumaksu seaduse § 31 lõike 2 punktile 2 seoses eesmärgiga vältida kahekordset mahaarvamist. Seega tuleb tähelepanu pöörata selle rakendamisele praktikas, nagu Taani maksuhaldur on selles küsimuses teinud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Kui Taani kontserni kuuluva Rootsi tütarettevõtja Taanis asuva PT kahjum on tuvastatud, võib seda teoreetiliselt maksustatavast summast maha arvata nii vastuvõtvas liikmesriigis (Taanis) kui ka äriühingu asukohariigis (Rootsis). Ettevõtte tulumaksu seaduse § 31 lõike 2 punktis 2 sisalduva õigusnormiga püütakse takistada äriühingu sama kulu või kahjumi <HT TYPE="ITALIC">ärakasutamist</HT> kaks korda. Vastasel juhul eelistataks piiriülest olukorda riigisisesele, sest loogiliselt võttes ei saa sama maksuhaldur nõustuda kahekordse mahaarvamisega,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Ettevõtte tulumaksu seaduse § 31 lõike 1 punktis 1 on sätestatud, et Taani kontsern ei või sama mahaarvamist teha rohkem kui ühel korral.</P></NOTE> mis oleks piiriüleselt teostatav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Seepärast tekitab vaidlusalune õigusnorm soovitud mõju, et kahjum arvatakse maha ainult üks kord, ja abstraktselt võttes kahekordse mahaarvamise vältimiseks sellest piisaks. Siiski on oluline, et selle kohaldamisel ei mindaks kaugemale sellest, mis on taotletava eesmärgi saavutamiseks vajalik.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P><DATE ISO="20051213">13. detsembri 2005. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Marks &amp; Spencer</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑446/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:763">EU:C:2005:763</NO.ECLI>), punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Tõlgendus, mille Taani ametiasutus annab nimetatud õigusnormile siinses kohtuvaidluses, võib viia ebaproportsionaalse olukorrani, mis tingib <HT TYPE="ITALIC">topelt mittemahaarvamise</HT>. Nii juhtub, kui rõhk ei ole <HT TYPE="ITALIC">tegelikul</HT> mahaarvamisel teises riigis, vaid üksnes selle teoreetilisel võimalusel kui põhjusel, miks mitte lubada Taanis kahjumi mahaarvamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Eeldades, et liikmesriigi seda tüüpi seadusandlikud meetmed on kahekordse mahaarvamise vastu võitlemisel õigustatud, on nende eesmärk, et mahaarvamisest keeldutaks kas ühes või teises pädevust omavas riigis, mitte mõlemas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Direktiividesse 2016/1164 ja 2017/952 (artikli 9 lõikesse 1) OECD järelduste lisamine maksubaasi vähendamise vastu võitlemise kohta on ühenduse seadusandja ülesanne.</P></NOTE> Süsteemi loogika põhineb elementaarsel eeldusel: sama kahjum arvatakse maha ainult üks kord.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Kordan, et seda tulemust ei saa saavutada, tuginedes <HT TYPE="ITALIC">pelgalt</HT> hüpoteetilisele mahaarvamisele teises liikmesriigis. Selle kriteeriumi alusel mahaarvamisest keeldumine satub vastuollu proportsionaalsuse põhimõtte kaalutlusega ega ole piisavalt kooskõlas vajaliku vastavusega maksumaksja maksukoormuse ja tegeliku maksusuutlikkuse vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Taani õigusest nähtub, et sellega ei püüta vältida mahaarvamist tervikuna, vaid just tagada, et kahjumit oleks arvestatud ainult üks kord. See tuleneb tõlgendusest, mille Østre Landsret (idapiirkonna apellatsioonikohus) annab maksustamise seaduse § 5G punktile 1 seoses Taani äriühingutega: neil on lubatud maha arvata nende maksualase lõimumise piirkonda jääva välismaal asuva tütarettevõtja kahjum, kui neil <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>õnnestub tõendada, et nad ei saa seda kahjumit välismaal maha arvata<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Viidatud määruse punkt 41, mis on kirjas selle ettepaneku punktis 47.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Olgu siis tegu ainult eelotsusetaotluse esitanud kohtu praktika või ka väljakujunenud kohtupraktikaga, kuid see lahendus kaotab ohu, et kahekordse mahaarvamise vältimiseks jõutakse kahjumi mahaarvamise liiga kategoorilise keelamiseni. Puudub objektiivne põhjus, miks seda kriteeriumit ei kohaldata ka seoses püsivate tegevuskohtadega, millele viidatakse ettevõtte tulumaksu seaduse § 31 lõike 2 punktis 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>On loogiline, et selle kriteeriumi kohaldamiseks tuleb tõendada, et kahjumit ei saanud teises liikmesriigis arvesse võtta, kuivõrd püsivat tegevuskohta omav äriühing on ammendanud kõik selles riigis olevad mahaarvamisvõimalused, sealhulgas nende kasutamised tulevastel eelarveaastatel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on selgitada, kas käesolevas asjas see nii oli, kuna ainult sellel kohtul on asjakohased tõendid, mille põhjal kindlaks teha, kas NN-i kontserni Rootsis asuva tütarettevõtja maksustamisbaasi kahjumit on võimalik lõplikult maha arvata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VI.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Eelnevat silmas pidades soovitan Euroopa Kohtul Østre Landsretile (idapiirkonna apellatsioonikohus, Taani) vastata järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>ELTL artikliga 49 ei ole põhimõtteliselt vastuolus selline liikmesriigi õigusnorm nagu põhikohtuasjas, mille kohaselt liikmesriigis A maksustatud äriühingute kontserni maksustamisel võib selles liikmesriigis asuva püsiva tegevuskoha, mis kuulub liikmesriigis B asuvale äriühingule, kahjumit tasaarvestada teiste kontserni äriühingute tuluga ainult siis, kui vastavalt liikmesriigi B õigusnormidele ei saa seda kahjumit tasaarvestada selleks, et määrata kindlaks kõnealuse äriühingu tulu liikmesriigis B.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kõnealune liikmesriigi õigusnorm ei ole kooskõlas ELTL artikliga 49, kuna sellega ei ole lubatud sellises olukorras nagu põhikohtuasjas liikmesriigis A kahjumit maha arvata, kui maksukohustuslane on tõendanud, et seda ei saa lõplikult maha arvata liikmesriigis B – viimati nimetatud asjaolu tuleb kontrollida eelotsusetaotluse esitanud kohtul.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>