<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑240/14</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62014CJ0240</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:567">EU:C:2015:567</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>9</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>9</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20150909">9.9.2015</DATE> – KOHTUASI C‑240/14</P><P>PRÜLLER-FREY</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (esimene koda)</P><P><DATE ISO="20150909">9. september 2015</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: saksa.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Lennuettevõtjate vastutus õnnetusjuhtumite puhul</KEYWORD><KEYWORD>Kahju hüvitamise hagi</KEYWORD><KEYWORD>Montréali konventsioon</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EÜ) nr 2027/97</KEYWORD><KEYWORD>Kinnisasja omaniku poolt võimalikule ostjale kinnisasja õhust näitamise eesmärgil tasuta tehtud lend</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EÜ) nr 864/2007</KEYWORD><KEYWORD>Liikmesriigi õiguses ette nähtud vahetu hagemisõigus tsiviilvastutuse kindlustusandja vastu</KEYWORD></INDEX><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑240/14,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Landesgericht Korneuburg (Austria) <DATE ISO="20140512">12. mai 2014. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20140512">12. mail 2014</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Eleonore Prüller-Frey</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Norbert Brodnig,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Axa Versicherung AG,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (esimene koda),</P><P>koosseisus: koja president A. Tizzano, kohtunikud S. Rodin (ettekandja), A. Borg Barthet, E. Levits ja M. Berger,</P><P>kohtujurist: M. Szpunar,</P><P>kohtusekretär: ametnik V. Tourrès,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikus menetluses ja <DATE ISO="20150304">4. märtsi 2015. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>E. Prüller-Frey, esindaja: <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwalt</HT> A. Weinzierl,</P></ITEM><ITEM><P>N. Brodnig ja Axa Versicherung AG, esindaja: <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwalt</HT> F. Hörlsberger,</P></ITEM><ITEM><P>Austria valitsus, esindaja: C. Pesendorfer,</P></ITEM><ITEM><P>Prantsusmaa valitsus, esindaja: M. Hours,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: G. Braun, M. Wilderspin, F. Wilman ja K.‑P. Wojcik,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><?PAGE NO="2"?><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20150520">20. mai 2015. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada Montréalis <DATE ISO="19990528">28. mail 1999</DATE> sõlmitud rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni, mis Euroopa Liidu nimel kiideti heaks nõukogu <DATE ISO="20010405">5. aprilli 2001. aasta</DATE> otsusega 2001/539/EÜ, (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="194" PAGE.FIRST="38" DATE.PUB="2001">EÜT L 194, lk 38</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 07/05, lk 491; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>Montréali konventsioon<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201D" ID="QE0001"/>), artikli 1 lõiget 1 ning artikleid 17, 29 ja 33, nõukogu <DATE ISO="19971009">9. oktoobri 1997. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 2027/97 lennuettevõtja vastutuse kohta reisijate ja nende pagasi õhuveol (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="285" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1997">EÜT L 285, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/140, lk 2) (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20020513">13. mai 2002. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 889/2002 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="140" PAGE.FIRST="2" DATE.PUB="2002">EÜT L 140, lk 2</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 07/06, lk 246)) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>määrus nr 2027/97<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201D" ID="QE0002"/>) artikli 2 lõike 1 punkte a ja c, Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040421">21. aprilli 2004. aasta</DATE> määruse nr 785/2004 kindlustusnõuete kohta lennuettevõtjatele ja õhusõiduki käitajatele (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="138" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2004">ELT L 138, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 07/08, lk 160) artikli 3 punkte c ja g, nõukogu <DATE ISO="20001222">22. detsembri 2000. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="012" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2001">EÜT 2001, L 12, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42) artiklit 67, Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20070711">11. juuli 2007. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>Rooma II<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201D" ID="QE0003"/>) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="199" PAGE.FIRST="40" DATE.PUB="2007">ELT L 199, lk 40</REF.DOC.OJ>) artiklit 18 ning nõukogu <DATE ISO="19880622">22. juuni 1988. aasta</DATE> teise direktiivi 88/357/EMÜ otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, millega nähakse ette sätted teenuste osutamise vabaduse tegeliku kasutamise hõlbustamiseks ja muudetakse direktiivi 73/239/EMÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="172" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1988">EÜT L 172, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/01, lk 198) (muudetud nõukogu <DATE ISO="19920618">18. juuni 1992. aasta</DATE> direktiiviga 92/49/EMÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="228" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1992">ELT L 228, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/01, lk 346)) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>direktiiv 88/357<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>), artikli 7 lõike 1 punkti f.</TXT></NP><NP><NO.P>2</NO.P><TXT>See taotlus on esitatud kohtuvaidluses, mille üks pool on E. Prüller-Frey ja teine pool N. Brodnig ja Saksamaal asutatud kindlustusettevõte Axa Versicherung AG (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>Axa<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201D" ID="QE0005"/>) ning mille ese on E. Prüller-Freyle lennuõnnetuse tõttu tekkinud ja tulevikus tekkiva kahju hüvitamine.</TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Õiguslik raamistik</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Rahvusvaheline õigus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>3</NO.P><TXT>Montréali konventsiooni artikli 1 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Konventsiooni kohaldatakse inimeste, pagasi või lasti rahvusvahelisele veole, mida teostatakse õhusõidukiga tasu eest. Samuti kohaldatakse seda lennuettevõtja teostatavale tasuta õhuveole.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201D" ID="QE0006"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Liidu õigus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>4</NO.P><TXT>Määruse nr 2027/97 artiklis 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>Käesoleva määrusega rakendatakse Montréali konventsiooni asjakohaseid sätteid, mis käsitlevad reisijate ja nende pagasi õhuvedu, ja kehtestatakse teatavad lisasätted. Lisaks laiendatakse nende sätete kohaldamisala liikmesriigisisestele õhuvedudele.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201D" ID="QE0007"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><?PAGE NO="3"?><NP><NO.P>5</NO.P><TXT>Selle määruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">lennuettevõtja</HT> – õhuveoettevõtja, kellel on kehtiv lennutegevusluba;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">ühenduse lennuettevõtja</HT> – lennuettevõtja, kellel on kehtiv lennutegevusluba, mille liikmesriik on väljastanud [nõukogu <DATE ISO="19920723">23. juuli 1992. aasta</DATE>] määruse (EMÜ) nr 2407/92 [lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="240" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1992">EÜT L 240, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/02, lk 3)] kohaselt;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">c)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">hüvitisele õigust omav isik</HT> – reisija või muu isik, kellel on õigus vastavalt kehtivale õigusele kõnealuse reisija suhtes hüvitist nõuda;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201D" ID="QE0008"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>6</NO.P><TXT>Määrus nr 2407/92 tunnistati kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20080924">24. septembri 2008. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (uuesti sõnastatud) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="293" PAGE.FIRST="3" DATE.PUB="2008">ELT L 293, lk 3</REF.DOC.OJ>) alates <DATE ISO="20081101">1. novembrist 2008</DATE>.</TXT></NP><NP><NO.P>7</NO.P><TXT>Määruse nr 1008/2008 artikkel 2 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>4)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>lennuteenus<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201D" ID="QE0010"/> – reisijaid, lasti ja/või posti vedav lend või lendude sari, tasu ja/või rendi eest;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>5)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>lend<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201D" ID="QE0011"/> – väljumine kindlaksmääratud lennujaamast kindlaksmääratud sihtlennujaama suunas;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>6)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>kohalik lend<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201D" ID="QE0012"/> – lend, mis ei sisalda reisijate, posti ja/või lasti vedu erinevate lennujaamade või lubatud maandumiskohtade vahel;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201D" ID="QE0009"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>8</NO.P><TXT>Selle määruse artiklis 3 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="003.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Ühelgi ühenduses asukohta omaval ettevõtjal ei ole lubatud vedada õhu kaudu reisijaid, posti ja/või lasti tasu ja/või rendi eest, kui ettevõtjale ei ole antud asjakohast lennutegevusluba.</ALINEA><ALINEA>Käesoleva peatüki nõudeid täitval ettevõtjal on õigus saada lennutegevusluba.</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="003.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA><P>Ilma et see piiraks ühenduse, siseriikliku või rahvusvahelise õiguse mis tahes muude kehtivate sätete kohaldamist, ei kehti nõue omada kehtivat lennutegevusluba järgmiste lennuteenuste kategooriate puhul:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>lennuteenused, mida osutatakse mootorita õhusõidukiga ja/või ülikerge mootorõhusõidukiga, ning</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>kohalikud lennud.<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201D" ID="QE0013"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP><?PAGE NO="4"?><NP><NO.P>9</NO.P><TXT>Määruse nr 785/2004 artikli 2 lõikes 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste suhtes:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>g)</NO.P><TXT>õhusõidukid, sealhulgas purilennukid, mille maksimaalne stardimass on alla 500 kg, ning ülikerglennukid:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>mida kasutatakse mittekaubanduslikel eesmärkidel, või</P></ITEM><ITEM><P>mida kasutatakse kohaliku tasandi lendamiskoolituses, mis ei hõlma rahvusvaheliste piiride ületamist,</P></ITEM></LIST></P><P>sedavõrd, kuivõrd on tegemist käesoleva määrusega ette nähtud kindlustuskohustusega hõlmatud sõja ja terrorismi ohuga.<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201D" ID="QE0014"/></P></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>10</NO.P><TXT>Määruse nr 864/2007 artiklis 4 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="004.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Kui käesolevas määruses pole sätestatud teisiti, kohaldatakse kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva lepinguvälise võlasuhte suhtes selle riigi õigust, kus kahju tekib, olenemata sellest, millises riigis kahju põhjustanud sündmus aset leidis, ning olenemata sellest, millises riigis või millistes riikides ilmnevad nimetatud sündmuse kaudsed tagajärjed.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="004.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Kui väidetavalt vastutava isiku ja kannatanu harilik viibimiskoht on kahju tekkimise ajal samas riigis, kohaldatakse kõnealuse riigi õigust.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="004.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Kui juhtumi kõikidest asjaoludest ilmneb, et kahju õigusvastane tekitamine on ilmselgelt tihedamalt seotud mõne muu riigiga kui lõigetes 1 ja 2 osutatud riik, kohaldatakse asjaomase teise riigi õigust. Ilmselgelt tihedam seos mõne teise riigiga võib eelkõige tugineda poolte vahel juba olemasolevale suhtele, nagu näiteks lepingule, mis on asjaomase kahju õigusvastase tekitamisega tihedalt seotud.<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201D" ID="QE0015"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>11</NO.P><TXT>Nimetatud määruse artiklis 18 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>Kui lepinguvälise võlasuhte suhtes kohaldatav õigus või kindlustuslepingu suhtes kohaldatav õigus seda ette näeb, võib kannatanu esitada oma nõude vahetult kahju tekitamise eest vastutava isiku kindlustusandja vastu.<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201D" ID="QE0016"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>12</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="19730724">24. juuli 1973. aasta</DATE> esimese direktiivi 73/239/EMÜ otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="228" PAGE.FIRST="3" DATE.PUB="1973">ELT L 228, lk 3</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/01, lk 14) (muudetud direktiiviga 88/357; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>direktiiv 73/239<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201D" ID="QE0017"/>) artiklis 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="001.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Käesolev direktiiv käsitleb liikmesriigi territooriumil asutatud või asutada soovivate kindlustusseltside sõltumatu otsekindlustustegevuse alustamist ja jätkamist, kaasa arvatud lõike 2 nimetatud abi osutamine.</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="001.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Käesolevas artiklis nimetatud toimingud on liikide kaupa esitatud lisas.<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201D" ID="QE0018"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP><?PAGE NO="5"?><NP><NO.P>13</NO.P><TXT>Direktiivi 73/239 artiklis 5 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>suured riskid:</TXT><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>lisa punktis A liikidesse 4, 5, 6, 7, 11 ja 12 kuuluvad riskid;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201D" ID="QE0019"/>.</P></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>14</NO.P><TXT>Selle direktiivi lisas on täpsustatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>A.</NO.P><TXT>Riskide liigitamine vastavalt kindlustusliikidele</TXT><P>[…]</P><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>Õhusõidukid</TXT><P>Õhusõidukite kahjustused või kaotus.</P></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>11.</NO.P><TXT>Õhusõiduki valdaja vastutuskindlustus</TXT><P>Kogu vastutus, mis tekib õhusõidukite kasutamisel (sealhulgas vedaja vastutus).</P></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201D" ID="QE0020"/>.</P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>15</NO.P><TXT>Direktiivi 88/357 artikli 7 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>Käesolevas direktiivis nimetatud ja liikmesriikides asuvaid riske käsitlevate kindlustuslepingute suhtes kohaldatav õigus määratakse kindlaks vastavalt järgmistele sätetele.</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT>direktiivi 73/239/EMÜ artikli 5 punkti d alapunktis i nimetatud riskide korral võivad lepingu osapooled valida ükskõik millise õiguse.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201D" ID="QE0021"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</P></TI></TITLE><NP><NO.P>16</NO.P><TXT>E. Prüller-Frey, kelle kodu ja alaline elukoht oli sel ajal Austrias, lendas 30. augustil 2010 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>Calidus<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201D" ID="QE0022"/> marki gürokopteril, mille stardimass on 450 kg ja mida juhtis F. Preiss, aaloeistanduse võimaliku ostmise eesmärgiga selle istanduse kohal.</TXT></NP><NP><NO.P>17</NO.P><TXT>Enne seda lendu oli gürokopteri omanik F. Preiss palunud N. Brodnigult abi soodsa hinnaga kindlustuslepingu sõlmimiseks. Kuna N. Brodnig oli kogunud rohkem lennutunde kui F. Preiss ja kuna kindlustusmakse summa arvutamisel lähtutakse lennutundide arvust, siis nõustus N. Brodnig –<?PAGE NO="6"?> kes oli teatanud oma elukohaks nii Hispaania, kus ta oli elanud alates 2007. aastast, kui ka Austria – sõlmima <DATE ISO="20090506">6. mail 2009</DATE> põhikohtuasjas kõnealuse gürokopteri valdajana Axaga mitut riski hõlmava tsiviilvastutuskindlustuse lepingu selle gürokopteri valdaja ja reisijate jaoks.</TXT></NP><NP><NO.P>18</NO.P><TXT>Kõnealuses Axa kindlustuspoliisis oli põhikohtuasjas käsitletava gürokopteri kasutamise eesmärgina märgitud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>ärilennud, eralennud, müügieesmärgiga esitluslennud<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201D" ID="QE0023"/>. Kõnealuse poliisi sõnastuses oli täpsustatud, et sellele kohaldatakse Saksamaa õigust ja see näeb sellel põhinevate vaidluste puhul ette <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>Saksamaa Liitvabariigi<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201D" ID="QE0024"/> kohtualluvuse. Sama poliisi sõnastuse kohaselt ei ole siiski välistatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>muu kohustuslik kohtualluvus Saksa õiguse alusel<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201D" ID="QE0025"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>19</NO.P><TXT>Põhikohtuasjas käsitletav gürokopter väljus Medina Sidonia'st (Hispaania) ja Jerez de la Frontera (Hispaania) lähedal juhtus sellega õnnetus.</TXT></NP><NP><NO.P>20</NO.P><TXT>E. Prüller-Frey, kes sai selle õnnetuse tagajärjel kehavigastusi, esitas Landesgericht Korneuburgile (Korneuburgi (Austria) esimese astme kohus) hagi, paludes kostjatelt välja mõista <FT TYPE="DECIMAL">142946,40</FT> euro suurune kahjuhüvitis ja 4% intressi alates <DATE ISO="20121002">2. oktoobrist 2012</DATE> ning tuvastada kostjate solidaarvastutus kogu edaspidise kahju eest, mis on õnnetusega põhjuslikus seoses, kusjuures N. Brodnigu vastutus on piiratud seadusjärgse vastutusega ja Axa vastutus on piiratud põhikohtuasjas käsitletava kindlustuslepinguga.</TXT></NP><NP><NO.P>21</NO.P><TXT>Kostjad vaidlustasid Landesgericht Korneuburgis Austria kohtute pädevuse põhikohtuasjas käsitletava vaidluse lahendamisel ja lisasid, et põhikohtuasjale tuleb kohaldada mitte Austria vaid Hispaania õigust. Kostjad leiavad, et E. Prüller-Frey võimalus esitada vahetult hagi Axa vastu sõltub põhikohtuasjas käsitletavast kindluspoliisist. Kuna sellele kohaldatakse Saksa õigust, mis välistab sellise hagi esitamise, ja kuna olukorda põhikohtuasjas reguleerib Hispaania õigus, mis välistab hagi vahetu esitamise, siis tuleb E. Prüller-Frey hagi nende väitel tagasi lükata. Põhikohtuasja menetlusosalised nõustuvad siiski sellega, et kõnealune kindlustus on kohustuslik ja et Montréali konventsioon ei ole põhikohtuasjas kohaldatav.</TXT></NP><NP><NO.P>22</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus kahtleb selles, et Montréali konventsioon ei ole põhikohtuasjas kohaldatav, kuna selle kohaldatavus laieneb määruse nr 2027/97 alusel ka siselendudele. Nimetatud kohus püüab seetõttu määratleda kõnealustele asjaoludele kohaldatavat vastutuskorda ning juhul kui nimetatud konventsioon ei ole kohaldatav, siis soovib ta teada, kas määruse nr 864/2007 artiklit 18 tuleb tõlgendada nii, et see lubab E. Prüller-Freyl esitada hagi vahetult Axa vastu lepinguvälistele kohustustele kohaldatava õiguse alusel, sõltumata sellest, millist õigust kohaldatakse põhikohtuasjas käsitletavale N. Brodnigu ja Axa valitud kindlustuslepingule.</TXT></NP><NP><NO.P>23</NO.P><TXT>Neil kaalutlustel ja silmas pidades tekkinud kahtlusi liidu õiguse tõlgendamise küsimustes, otsustas Landesgericht Korneuburg esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>1.</NO.P><TXT>Kas määruse nr 2027/97 artikli 2 lõike 1 punkte a ja c, määruse nr 785/2004 artikli 3 punkte c ja g ning Montréali konventsiooni artikli 1 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et hüvitisnõue, mille esitas kannatanu,</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>kes viibis õhusõidukis, mille väljumis- ja saabumiskoht liikmesriigis oli üks ja sama;</P></ITEM><ITEM><P>keda piloot vedas tasuta;</P></ITEM><ITEM><P>kelle lennu eesmärk oli piloodiga kavandatud kinnisvaratehingut silmas pidades tutvuda kinnisasjaga õhust, ja</P></ITEM><ITEM><P>kes sai õhusõiduki allakukkumise tagajärjel kehavigastusi,</P></ITEM></LIST></P><P>tuleb hinnata üksnes Montréali konventsiooni artikli 17 alusel, kohaldamata siseriiklikku õigust?</P></NP></ITEM><?PAGE NO="7"?><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas Montréali konventsiooni artiklit 33 ja määruse nr 44/2001 artiklit 67 tuleb tõlgendada nii, et pädevust menetleda esimeses küsimuses nimetatud hüvitisnõuet ja langetada nende suhtes otsus tuleb hinnata üksnes Montréali konventsiooni artikli 33 alusel?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas Montréali konventsiooni artiklit 29 ja määruse nr 864/2007 artiklit 18 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt on esimeses küsimuses viidatud kannatanul õigus esitada hagi vahetult kindlustusandja vastu, kelle juures on kindlustatud kahju tekitanud isiku tsiviilvastutus?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, siis kas direktiivi 88/357 artikli 7 lõike 1 punkti f ja määruse nr 864/2007 artiklit 18 tuleb tõlgendada nii, et tingimusi, mille täidetuse korral on esimeses küsimuses viidatud kannatanul õigus esitada hagi vahetult kindlustusandja vastu, kelle juures on kindlustatud kahju tekitanud isiku tsiviilvastutus, tuleb hinnata kolmanda riigi õiguse alusel, kui</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>lepinguvälise kahju tekitamisele kohaldatav õiguskord näeb vahetu hagemisõiguse ette kindlustuslepinguseaduses;</P></ITEM><ITEM><P>kindlustuslepingu pooled otsustavad valikuõigust kasutades kolmanda riigi õiguskorra kasuks;</P></ITEM><ITEM><P>kohaldamisele kuulub selle kohaselt kindlustusandja asukohariigi õigus, ja</P></ITEM><ITEM><P>selle riigi õiguskord näeb kindlustuslepinguseaduses samuti ette vahetu hagemisõiguse?<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201D" ID="QE0026"/></P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Eelotsuse küsimuste analüüs</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Esimene küsimus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>24</NO.P><TXT>Oma esimeses küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse nr 2027/97 artikli 2 lõike 1 punkte a ja c ning Montréali konventsiooni artikli 1 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et hüvitisnõuet – mille esitas isik, kes viibis õhusõidukis, mille väljumis- ja saabumiskoht liikmesriigis oli üks ja sama ning keda veeti tasuta, eesmärgiga tutvuda kinnisasjaga õhust, selle õhusõiduki piloodiga kavandatud kinnisvaratehingut silmas pidades, ja kes sai selle õhusõiduki allakukkumise tagajärjel kehavigastusi – tuleb hinnata üksnes Montréali konventsiooni artikli 17 alusel ja seega on liikmesriigi õiguse kohaldamine välistatud.</TXT></NP><NP><NO.P>25</NO.P><TXT>Sellele küsimusele vastamiseks tuleb kõigepealt kindlaks määrata, kas Montréali konventsioon on põhikohtuasjas kohaldatav.</TXT></NP><NP><NO.P>26</NO.P><TXT>Selles osas olgu rõhutatud, et määruse nr 2027/97 artikli 1 kohaselt rakendatakse selle määrusega Montréali konventsiooni asjakohaseid sätteid, mis käsitlevad reisijate ja nende pagasi õhuvedu, ja kehtestatakse teatavad lisasätted.</TXT></NP><NP><NO.P>27</NO.P><TXT>Seega, määramaks kindlaks, kas põhikohtuasjas on Montréali konventsioon kohaldatav, peab uurima seda, kas põhikohtuasi kuulub määruse nr 2027/97 kohaldamisalasse.</TXT></NP><NP><NO.P>28</NO.P><TXT>Selles osas tuleb meenutada, et vastavalt nimetatud määruse artiklile 1 kohaldatakse kõnealust konventsiooni sellistele liikmesriigisisestele õhuvedudele, nagu on kõne all põhikohtuasjas.</TXT></NP><?PAGE NO="8"?><NP><NO.P>29</NO.P><TXT>Sellegipoolest kohaldatakse nimetatud määrust üksnes <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>lennuettevõtjatele<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201D" ID="QE0027"/> määruse artikli 2 lõike 1 punkti a tähenduses, see tähendab õhuveoettevõtjatele, kellel on kehtiv lennutegevusluba, ning artikli 2 lõike 1 punkti b kohaselt ühenduse lennuettevõtjatele, see tähendab lennuettevõtjatele, kellel on kehtiv lennutegevusluba, mille liikmesriik on väljastanud määruse nr 2407/92 kohaselt.</TXT></NP><NP><NO.P>30</NO.P><TXT>Selles osas ilmneb eelotsusetaotlusest, et kostjad ei ole hõlmatud mõistega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>lennuettevõtja<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201D" ID="QE0028"/> määruse nr 2027/97 artikli 2 lõike 1 punkti a tähenduses, kuna nad ei ole lennuettevõtjad, kellele on antud kehtiv lennutegevusluba.</TXT></NP><NP><NO.P>31</NO.P><TXT>Pealegi ei kuulu põhikohtuasja kostjad ka määruse nr 2027/97 artikli 2 lõike 1 punktis b esitatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>ühenduse lennuettevõtja<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201D" ID="QE0029"/> kohaldamisalasse, kuna nad ei ole lennuettevõtjad, kellel on kehtiv lennutegevusluba, mille liikmesriik on väljastanud määruse nr 2407/92 kohaselt.</TXT></NP><NP><NO.P>32</NO.P><TXT>Seda järeldust kinnitab pealegi asjaolu, et põhikohtuasjas käsitletava ühes liikmesriigis tasuta teostatud lennu eesmärk oli kinnisvaratehingu võimalik sõlmimine ja see ei hõlmanud reisijate vedu erinevate lennujaamade või lubatud maandumiskohtade vahel, mille puhul oleks tegemist <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>kohaliku lennuga<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201D" ID="QE0030"/> määruse nr 1008/2008 artikli 2 lõike 1 punkti 6 tähenduses ja et sama määruse artikli 3 lõike 3 punkti b kohaselt ei kehti sellisele lennule nõue omada kehtivat lennutegevusluba.</TXT></NP><NP><NO.P>33</NO.P><TXT>Neist kaalutlustest lähtudes tuleb asuda seisukohale, et kuna põhikohtuasja kostjaid ei saa pidada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>lennuettevõtjateks<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201D" ID="QE0031"/> ega <HT TYPE="ITALIC">a fortiori</HT> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>ühenduse lennuettevõtjateks<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201D" ID="QE0032"/> määruse nr 2027/97 artikli 2 lõike 1 punktide a ja b tähenduses, siis ei kuulu põhikohtuasi nimetatud määruse kohaldamisalasse.</TXT></NP><NP><NO.P>34</NO.P><TXT>Seega ei ole Montréali konventsioon, mida kohaldatakse ühe liikmesriigi sisestele lendudele üksnes tingimusel, et need kuuluvad määruse nr 2027/97 kohaldamisalasse, põhikohtuasjas kohaldatav.</TXT></NP><NP><NO.P>35</NO.P><TXT>Kõike eeltoodut arvesse võttes tuleb määruse nr 2027/97 artikli 2 lõike 1 punkte a ja c ning Montréali konventsiooni artikli 1 lõiget 1 tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui Montréali konventsiooni artikli 17 alusel hinnatakse hüvitisnõuet, mille esitas isik, kes viibis õhusõidukis, mille väljumis- ja saabumiskoht liikmesriigis oli üks ja sama ning keda selle õhusõiduki piloodiga kavandatud kinnisvaratehingu raames veeti tasuta, eesmärgiga tutvuda kinnisasjaga õhust, ja kes sai selle õhusõiduki allakukkumise tagajärjel kehavigastusi.</TXT></NP><NP><NO.P>36</NO.P><TXT>Arvestades esimesele küsimusele antud vastust, ei ole teisele ja kolmandale küsimusele vaja vastata.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Neljas küsimus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>37</NO.P><TXT>Neljanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse nr 864/2007 artiklit 18 tuleb tõlgendada nii, et see võimaldab põhikohtuasjas käsitletavas olukorras kahju kannatanud isikul esitada kahju hüvitamise hagi vahetult kindlustusandja vastu, kui niisugune hagi on nähtud ette lepinguvälise võlasuhte suhtes kohaldatavas õiguses, mis on hüvitisnõude aluseks, sõltumata kindlustuslepingus poolte valitud kohaldatavast õigusest.</TXT></NP><NP><NO.P>38</NO.P><TXT>Sellele küsimusele vastamiseks tuleb meenutada, et ei ole välistatud, et teatud asjaoludel võib vastutus õhusõiduki allakukkumise eest kuuluda lepinguvälise vastutuse alla määruse nr 864/2007 artikli 2 tähenduses.</TXT></NP><NP><NO.P>39</NO.P><TXT>Nagu tuleneb määruse nr 864/2007 artikli 18 sõnastusest, on sellisel juhul kannatanul võimalik esitada nõue vahetult kahju tekitamise eest vastutava isiku kindlustusandja vastu, kui lepinguvälise võlasuhte suhtes kohaldatav õigus või kindlustuslepingu suhtes kohaldatav õigus seda ette näeb.</TXT></NP><?PAGE NO="9"?><NP><NO.P>40</NO.P><TXT>Nagu kohtujurist on oma ettepaneku punktis 75 märkinud, ei kujuta määruse nr 864/2007 artikkel 18 endast kollisiooninormi kindlustusandja või kindlustuslepinguga kaetud isiku kohustuse kindlaksmääramise suhtes kohaldatava materiaalõiguse seisukohast.</TXT></NP><NP><NO.P>41</NO.P><TXT>See artikkel annab üksnes õiguse vahetult hagi esitada juhul, kui mõni selles loetletud õigusakt sellise võimaluse annab.</TXT></NP><NP><NO.P>42</NO.P><TXT>Samas ei sõltu kannatanu õigus esitada hagi vahetult kahju tekitanud isiku kindlustusandja vastu asjaomase kindlustuslepingu poolte lepingulistest kohustustest. Samuti ei mõjuta lepingupoolte poolt sellele lepingule kohaldatava õiguse valik kõnealuse kannatanu õigust esitada vahetult hagi kohaldatava lepinguvälise õiguse alusel.</TXT></NP><NP><NO.P>43</NO.P><TXT>Järelikult peab eelotsusetaotluse esitanud kohus selleks, et kindlaks määrata, kas käesoleval juhul võib E. Prüller-Frey esitada hagi vahetult Axa vastu, välja selgitama, kas põhikohtuasjas kohaldatav lepinguväline õigus, mis tuleb kindlaks määrata määruse nr 864/2007 artikli 4 alusel, või võimaldab Axa ja N. Brodnigu sõlmitud kindlustusleping sellise hagi esitamist.</TXT></NP><NP><NO.P>44</NO.P><TXT>Selles osas tuleb asuda seisukohale, et asjaomasele kindlustuslepingule kohatav õigus ei saa käesoleval juhul takistada lepinguvälise õiguse alusel vahetult hagi esitamist.</TXT></NP><NP><NO.P>45</NO.P><TXT>Eeltoodust tuleneb, et määruse nr 864/2007 artiklit 18 tuleb tõlgendada nii, et põhikohtuasjas käsitletavas olukorras on kahju kannatanud isiku vahetu hagemisõigus kahju tekitamise eest vastutava isiku kindlustusandja vastu võimalik siis, kui see on nähtud ette lepinguvälisele võlasuhtele kohaldatavas õiguses, sõltumata kindlustuslepingule poolte valitud kohaldatavas õiguses sätestatust.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>46</NO.P><TXT>Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO><P>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:</P></INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Nõukogu <DATE ISO="19971009">9. oktoobri 1997. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 2027/97 lennuettevõtja vastutuse kohta reisijate ja nende pagasi õhuveol (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20020513">13. mai 2002. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 889/2002) artikli 2 lõike 1 punkte a ja c ning Montréalis <DATE ISO="19990528">28. mail 1999</DATE> sõlmitud rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni, mis Euroopa Liidu nimel kiideti heaks nõukogu <DATE ISO="20010405">5. aprilli 2001. aasta</DATE> otsusega 2001/539/EÜ, artikli 1 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui Montréali konventsiooni artikli 17 alusel hinnatakse hüvitisnõuet, mille esitas isik, kes viibis õhusõidukis, mille väljumis- ja saabumiskoht liikmesriigis oli üks ja sama ning keda selle õhusõiduki piloodiga kavandatud kinnisvaratehingu raames veeti tasuta, eesmärgiga tutvuda kinnisasjaga õhust, ja kes sai selle õhusõiduki allakukkumise tagajärjel kehavigastusi.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20070711">11. juuli 2007. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>Rooma II<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201D" ID="QE0033"/>) artiklit 18 tuleb tõlgendada nii, et põhikohtuasjas käsitletavas olukorras on kahju kannatanud isiku vahetu hagemisõigus kahju tekitamise eest vastutava isiku kindlustusandja vastu võimalik siis, kui see on nähtud ette lepinguvälisele võlasuhtele kohaldatavas õiguses, sõltumata kindlustuslepingule poolte valitud kohaldatavas õiguses sätestatust.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>