<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-683/19</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62019CC0683</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:300">EU:C:2021:300</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>24</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>24</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Bobeki ettepanek – Kohtuasi C-683/19</HT></P><P><HT TYPE="SC">Viesgo Infraestructuras Energéticas</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Michal Bobek</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20210415">15. aprillil 2021</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑683/19</HT></P><P>Viesgo Infraestructuras Energéticas, SA</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Administración General del Estado,</P><P>Iberdrola, SA,</P><P>Naturgy Energy Group, SA, endine Gas Natural SDG, SA,</P><P>EDP España, SA,</P><P>CIDE, Asociación de Distribuidores de Energía Eléctrica,</P><P>Endesa, SA,</P><P>Agri-Energía, SA,</P><P>Navarro Generación, SA</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Elektrienergia siseturu ühiseeskirjad</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2009/72/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Avaliku teenuse osutamise kohustuse kohaldamine</KEYWORD><KEYWORD>Sotsiaalse soodustariifi rahastamine, milleks on kohustatud üksnes teatud äriühingud</KEYWORD><KEYWORD>Läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise nõuded</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Kaebajad on Hispaania elektriturul tegutsevad äriühingud. Neil oli kohustus panustada Hispaania kaitsetumate tarbijate sotsiaalhoolekande meetme rahastamisse. Hispaania seadusandja kinnitas, et see kohustus on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>avaliku teenuse osutamise kohustus<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/> direktiivi 2009/72/EÜ artikli 3 lõike 2 tähenduses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20090713">13. juuli 2009. aasta</DATE> direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="211" PAGE.FIRST="55" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 211, lk 55</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> Üks kaebajatest vaidlustas rahastamiskohustuse kooskõla liidu õigusega Tribunal Supremos (Hispaania kõrgeim kohus, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>kõrgeim kohus<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Selles kohtus rahuldati kaebajate kaebus. Kõrgeima kohtu hinnangul oli direktiivi 2009/72 artikli 3 lõikest 2 tulenevate nõuete puhul tegemist <HT TYPE="ITALIC">acte clair</HT>’iga, mistõttu ei olnud eelotsusetaotlus vajalik. Tribunal Constitucional (Hispaania konstitutsioonikohus, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>konstitutsioonikohus<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) aga tühistas põhiseaduskaebuse alusel selle otsuse. Ta leidis, et kõrgeim<?PAGE NO="2"?> kohus järeldas vääralt, et esineb <HT TYPE="ITALIC">acte clair</HT>, ja rikkus seega Administración General del Estado (Hispaania keskvalitsus) põhiseadusest tulenevaid õigusi, tunnistades riigisisese õiguse liidu õigusega vastuolus olevaks, ilma et ta oleks eelnevalt esitanud eelotsusetaotluse Euroopa Kohtule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Selle otsuse järel esitas kõrgeim kohus Euroopa Kohtule käesoleva eelotsusetaotluse, et selgitada välja kaebajatele pandud rahastamiskohustuse kooskõla direktiivi 2009/72 artikli 3 lõikega 2.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Liidu õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Direktiiviga 2009/72 asendati direktiiv 2003/54/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20030626">26. juuni 2003. aasta</DATE> direktiiv 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/92/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="176" PAGE.FIRST="37" DATE.PUB="2003">ELT 2003, L 176, lk 37</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 12/02, lk 211).</P></NOTE> eesmärgiga arendada edasi elektrienergia siseturu ühiseeskirju. Selle põhjenduses 50 on märgitud järgmist:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>Avaliku teenusega seotud nõudeid, sealhulgas universaalteenusega seotud nõudeid ja neist tulenevaid ühiseid miinimumstandardeid on vaja veelgi tugevdada, et tagada kõikidele tarbijatele, eelkõige kaitsetumatele tarbijatele võimalus konkurentsist ja õiglastest hindadest kasu saada. Avaliku teenuse nõuded tuleks määratleda riigi tasandil, võttes arvesse siseriiklikke tingimusi; liikmesriigid peaksid siiski austama ühenduse õigust. Liidu kodanikud ja, juhul kui liikmesriigid seda kohaseks peavad, väikeettevõtjad peaksid saama kasu avaliku teenuse kohustusest, eelkõige seoses varustuskindluse ja mõistlike hindadega. […]<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Direktiivi 2009/72 artiklis 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>21.</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>vertikaalselt integreeritud ettevõtja<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> – elektriettevõtja või elektriettevõtjate rühm, mille üle samal isikul või samadel isikutel on otsene või kaudne kontroll, ja kus asjaomase ettevõtja või ettevõtjate rühma vähemalt üks ülesanne on elektrienergia edastamine või jaotamine ning teine ülesanne elektrienergia tootmine või tarnimine;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>.</P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Direktiivi 2009/72 artikkel 3 reguleerib <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>avalike teenuste osutamise kohustust<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> ja tarbijakaitset. Selle punktides 2 ja 6 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="003.002"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>2.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid võivad asutamislepingu asjakohaseid sätteid, eelkõige artiklit 86 täielikult arvesse võttes ja üldist majandushuvi silmas pidades kehtestada elektrisektori ettevõtjatele avalike teenuste osutamise kohustused, mis on seotud turvalisusega, sealhulgas varustuskindlusega, tarnete korrapärasuse, kvaliteedi ja hinnaga ning keskkonnakaitsega, sealhulgas energiatõhususe, taastuvate energiaallikate ja kliimakaitsega. Need kohustused peavad olema selgelt määratletud, läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja kontrollitavad ning tagama ühenduse elektriettevõtjatele võrdse juurdepääsu liikmesriikide tarbijaskonnale. […]</ALINEA><?PAGE NO="3"?><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.006"><NO.PARAG>6.</NO.PARAG><ALINEA>Kui liikmesriik annab tasuks lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustuste täitmise eest rahalist hüvitist, muud liiki hüvitisi ja ainuõigusi, tehakse seda mittediskrimineerivalt ja läbipaistvalt.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Hispaania õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT><DATE ISO="20131226">26. detsembri 2013. aasta</DATE> elektrisektori seaduse 24/2013 (Ley 24/2013 del Sector Eléctrico, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>seadus 24/2013<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>) artiklis 45 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>Kaitsetumad tarbijad<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> on asjakohases osas sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="045.002"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>2.</NO.PARAG><ALINEA>Sotsiaalset soodustariifi kohaldatakse kaitsetumatele tarbijatele, kes vastavad ministrite nõukogu poolt kuningliku dekreediga määratletud sotsiaalsetele, tarbimis- ja ostujõu tunnustele. […]</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="045.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>See sotsiaalne soodustariif katab väiketarbijatele mõeldud vabatahtliku hinna ja baasväärtuse vahe, millele viidatakse kui <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>viimase võimaluse tariifile<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> ja asjassepuutuv referentstarnija kohaldab seda sotsiaalse soodustariifi õigusega tarbijate arvetele.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="045.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Sotsiaalset soodustariifi käsitatakse avaliku teenuse osutamise kohustusena vastavalt direktiivile [2009/72] ja seda kohustust täidavad äriühingute kontsernide emaettevõtjad või vajaduse korral äriühingud, kes tegelevad samaaegselt elektrienergia tootmise, jaotamise ja turustamisega.</ALINEA><ALINEA>Rahastatavate summade protsentuaalne jaotus arvutatakse välja iga kontserni kohta eraldi, ühe piirarvu – mille moodustavad jaotusettevõtjate jaotusvõrku ühendatud tarnekohtade arvu ja nende turustusettevõtjate, milles kontsern osaleb, klientide arvu aasta keskmiste summa – ning teise piirarvu – mis vastab kõikide nende kontsernide, mida tuleb selles jaotamises arvesse võtta, kõikide aasta keskmiste tarveväärtuste ja klientide summale – vahelise suhtena.</ALINEA><ALINEA>Selle jaotusprotsendi arvutab igal aastal välja Comisión Nacional de los Mercados y la Competencia [riigi turu- ja konkurentsiamet, Hispaania] määruses sätestatud korras ja tingimustel. […]</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA><ALINEA>Makse, mille iga nimetatud äriühing on kohustatud tegema, tuleb tasuda konkreetsele deposiidikontole, mille selle haldamise eest vastutav haldusasutus on avanud.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT><DATE ISO="20130712">12. juuli 2013. aasta</DATE> kuningliku dekreetseaduse elektrisüsteemi finantsstabiilsuse tagamise kiireloomuliste meetmete kohta (Real Decreto-ley 9/2013, de 12 de julio, por el que se adoptan medidas urgentes para garantizar la estabilidad financiera del sistema eléctrico, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>dekreetseadus 9/2013<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>) põhjenduses 5 on asjakohases osas öeldud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>Käesoleva kuningliku dekreetseadusega muudetakse ka sotsiaalse soodustariifi kulude kandmise korda.</P><?PAGE NO="4"?><P>[…]</P><P>Sellest tulenevalt ja eesmärgiga panustada selle süsteemi kulude vajalikku ja kiiresse vähendamisse, on vajalik muuta määrusega IET/843/2012 […] ette nähtud kulude jaotamise korda, nõudes avaliku teenuse täitmise kohustusena, et sotsiaalse soodustariifi kulu kannavad äriühingute kontsernide emaettevõtjad või äriühingud, kes tegelevad samaaegselt elektrienergia tootmise, jaotamise ja turustamisega, ja kelle puhul on tegemist vertikaalselt integreeritud kontsernidega.</P><P>Sellise kohustuse panemine neile emaettevõtjatele teeb vähemalt kaudselt võimalikuks selle koormuse jaotamise elektrisektori peamiste põhitegevusalade vahel. Seega jäetakse elektri edastamine nimetatud jaotusest välja, kuid seda erandit peetakse põhjendatuks, sest tegemist on reguleeritud tegevusega, mis toimub seadusega kehtestatud monopoli ja ainuõiguste kokkuleppe alusel, pidades silmas, et üks võrguettevõtja ei saa erinevalt eespool nimetatud ettevõtjatest või kontsernidest sellega seoses kantud kulusid turult tagasi saada, sest see oleks vastuolus selle muudatusega taotletava eesmärgiga.<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT><DATE ISO="20141121">21. novembri 2014. aasta</DATE> kuninglik dekreedi 968/2014, millega rakendatakse metoodika sotsiaalse soodustariifi rahastamise summade protsentuaalse jaotuse kindlaksmääramiseks (Real Decreto 968/2014, de 21 de noviembre, por el que se desarrolla la metodología para la fijación de los porcentajes de reparto de las cantidades a financiar relativas al bono social, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>dekreet 968/2014<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>). artiklitega 2 ja 3 rakendatakse seaduse 24/2013 artikli 45 lõikes 4 ette nähtud sotsiaalse soodustariifi rahastamise metoodika.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Faktilised asjaolud, menetlus liikmesriigis ja eelotsuse küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Kuningliku dekreetseadusega 6/2009 (Real Decreto-ley 6/2009, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>dekreetseadus 6/2009<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>) kehtestati mehhanism, mille abil võimaldada teatud sotsiaalsete, tarbimis- ja ostujõutunnustega tarbijatele (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>kaitsetumad tarbijad<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>) Hispaanias elektrihinna soodustariifi. Abikõlblikud tarbijad saavad elektrihinna automaatse vähenduse (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>sotsiaalne soodustariif<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>), mida viimase instantsi tarnija kohaldab oste nimetatud tarbijate elektriarvele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Direktiivis 2009/72 viidatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>avaliku teenuse osutamise kohustuse<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> kontekstis viitab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>viimase instantsi tarnija<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> liikmesriigi nimetatud äriühingule, kes tagab elektritarbijatele (sh kodutarbijatele) varustuskindluse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>mõistliku hinnaga<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> (nn <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>viimase võimaluse tariif<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>). Vt direktiivi 2009/72 põhjendus 47, artikli 3 lõige 3 ja artikli 37 lõige 6.</P></NOTE> Nimetatud tarnijad kajastavad abikõlblikele tarbijatele esitatavatel arvetel seega elektri turuhinnast väiksemat hinda.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Kuningliku dekreedi 897/2017 (Real Decreto 897/2017) artikli 6 kohaselt kajastub selles hinnas 25% soodustus Hispaania elektri turuhinnast <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>kaitsetumatele<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> tarbijatele ja 40% soodustus <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>eriti kaitsetutele<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> tarbijatele.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Esialgu rahastati seda süsteemi dekreetseaduse 6/2009 kohaselt, kehtestades maksu kõigile äriühingutele, kellele kuuluvad elektrienergia tootmise rajatised. Kõrgeim kohus aga tühistas <DATE ISO="20120207">7. veebruaril 2012</DATE> dekreetseaduse 6/2009 seetõttu, et selle rahastamiskord oli direktiiviga 2009/72 vastuolus (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>2012. aasta otsus<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P><DATE ISO="20120207">7. veebruari 2012. aasta</DATE> kohtuotsus STS 1425/2012 (ECLI:ES:TS:2012:1425).</P></NOTE> Selle kohtuotsuse peale konstitutsioonikohtusse põhiseadusest tulenevate õiguste kaitsmiseks (<HT TYPE="ITALIC">recurso de amparo</HT>) esitatud kaebus tunnistati vastuvõetamatuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Kõrgeima kohtu 2012. aasta otsuse arvessevõtmiseks ja dekreetseaduse 6/2009 asendamiseks võttis Hispaania seadusandja vastu kuningliku dekreetseaduse 9/2013. Selles seaduses on muu hulgas märgitud, et kõrgeim kohus jättis lahtiseks sotsiaalse soodustariifi kulude jaotamise<?PAGE NO="5"?> meetodi, võimaldades Hispaania keskvalitsusel valida süsteemi, mida ta peab sobivaimaks. Seetõttu peaks sotsiaalse soodustariifiga seotud kulude kandmise kohustus lasuma <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>äriühingute kontsernide emaettevõtjatel või vajaduse korral äriühingutel, kes tegelevad samaaegselt elektrienergia tootmise, jaotamise ja turustamisega<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT><DATE ISO="20131226">26. detsembril 2013</DATE> võeti vastu seadus 24/2013. Nimetatud seaduse artikli 45 lõikes 3 on sätestatud, et sotsiaalne soodustariif katab abikõlblikele kaitsetumatele tarbijatele esitatavatel arvetel kajastatud hinna ja Hispaania elektrituru elektri baashinna vahe. Seejärel kirjeldab selle seaduse artikli 45 lõige 4 sotsiaalset soodustariifi kui <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>avaliku teenuse osutamise kohustust<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>. Samuti on selles öeldud, et sellega seotud kulude kandmise kohustus lasub <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>äriühingute kontsernide emaettevõtjatel või vajaduse korral äriühingutel, kes tegelevad samaaegselt elektrienergia tootmise, jaotamise ja turustamisega<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>kohustuslik makse<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Dekreet 968/2014 võeti vastu <DATE ISO="20141121">21. novembril 2014</DATE>, et rakendada seadust 24/2013. Selles nähakse ette metoodika sotsiaalse soodustariifi rahastamise summade protsentuaalse jaotuse kindlaksmääramiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT><DATE ISO="20140307">7. märtsi 2014. aasta</DATE> määruses nr IET/350/2014, millega määratakse kindlaks sotsiaalse soodustariifi rahastamise summade protsentuaalne jaotus 2014. aastal (Orden IET/350/2014, de 7 de marzo, por la que se fijan los porcentajes de reparto de las cantidades a financiar relativas al bono social correspondientes a 2014, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>määrus nr IET/350/2014<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>) nimetatakse üksused, keda kohustuslik makse puudutab, ja määratakse kindlaks kogu süsteemi rahastamise summade protsentuaalne jaotus 2014. aastaks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Samasugused määrused on vastu võetud ka järgmiste aastate jaoks, näiteks määrus IET/2182/2015 (2015. aasta jaoks) ja määrus IET/1451/2016 (2016. aasta jaoks).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Määruse nr IET/350/2014 kohaselt peaks 96,64131% sotsiaalse soodustariifi kuludest kandma neli äriühingut: Endesa, S.A (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>Endesa<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>) (41,612696%), Iberdrola, S.A (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>Iberdrola<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>) (38,474516%), Gas Natural SDG, SA (14,185142%) ja E.ON España, SLU (millest hiljem sai Viesgo Infraestructuras Energéticas, SL (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>Viesgo<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>)) (2,368956%)). Seevastu ülejäänud 23 äriühingut pidid selle määruse kohaselt kandma kuludest märkimisväärselt väiksema osa: kõik vähem kui 1%. Need summad arvutab igal aastal riigi turu- ja konkurentsiamet ja need tuleb tasuda selleks määratud deposiidikontole. Riigi turu- ja konkurentsiamet vastutab ka asjassepuutuvate ettevõtjatega arveldamise ja neile asjassepuutuva viimase instantsi tarnija poolt kaitsetumatele tarbijatele antud sotsiaalsele soodustariifile vastava summa ülekandmise eest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>E.ON España SLU (millest hiljem sai Viesgo) esitas <DATE ISO="20141218">18. detsembril 2014</DATE> eelotsusetaotluse esitanud kohtusse dekreedi 968/2014 peale halduskaebuse. Ta väitis, et seaduse nr 2009/72 artikli 45 lõikes 4 ette nähtud sotsiaalse soodustariifi rahastamise kord, mida rakendatakse dekreedi 968/2014 artiklitega 2 ja 3, on direktiiviga 2009/72 vastuolus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Kõrgeim kohus rahuldas <DATE ISO="20161024">24. oktoobri 2016. aasta</DATE> otsusega selle kaebuse. Ta tühistas dekreedi 968/2014 artiklid 2 ja 3, sest need olid direktiivi 2009/72 artikli 3 lõikega 2 vastuolus. Kõrgeim kohus selgitab, et tegi oma järelduse, tuginedes Euroopa Kohtu otsustele kohtuasjades Federutility jt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P><DATE ISO="20100420">20. aprilli 2010. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑265/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:205">EU:C:2010:205</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ning ANODE.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P><DATE ISO="20160907">7. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑121/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:637">EU:C:2016:637</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Hispaania keskvalitsus esitas konstitutsioonikohtusse põhiseaduskaebuse (<HT TYPE="ITALIC">recurso de amparo</HT>). Konstitutsioonikohus rahuldas <DATE ISO="20190326">26. märtsi 2019. aasta</DATE> otsusega Hispaania keskvalitsuse põhiseaduskaebuse. Ta leidis, et kõrgeim kohus on rikkunud õigust <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>kõigi tagatistega kohtumenetlusele<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> Hispaania põhiseaduse artikli 24 lõike 2 tähenduses, kuivõrd on tunnistanud riigisisese õiguse liidu õigusega vastuolus olevaks, ilma et ta oleks eelnevalt esitanud eelotsusetaotluse Euroopa Kohtule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse kohaselt leidis konstitutsioonikohus eelkõige, et kohtupraktika näol, millele eelotsusetaotluse esitanud kohus direktiiviga 2009/72 vastuolu tuvastamisel tugines, ei ole tema menetluses oleva vaidluse puhul tegemist <HT TYPE="ITALIC">acte clair</HT>’i juhtumiga. Neil põhjustel ei olnud kõrgeim kohus vabastatud eelotsusetaotluse esitamise kohustusest, mistõttu tuleb vaidlustatud kohtuotsus tühistada ja taastada selle otsuse tegemise eelne olukord.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Selles õiguslikus ja faktilises kontekstis otsustas Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) menetluse peatada ning esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>1.</NO.P><TXT>Kas vastavalt Euroopa Kohtu praktikale – muu hulgas <DATE ISO="20100420">20. aprilli 2010. aasta</DATE> kohtuotsuses (kohtuasi C‑265/08, Federutility) ja <DATE ISO="20160907">7. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsuses (kohtuasi C‑121/15, ANODE) – on direktiivi [2009/72] artikli 3 lõikes 2 sätestatud nõuetega kooskõlas niisugune riigisisene õigusnorm nagu [seaduse 24/2013] artikli 45 lõige 4, mida on hiljem rakendatud [dekreedi 968/2014] artiklites 2 ja 3 ning milles pannakse [<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>sotsiaalse soodustariifi<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>] [elektri sotsiaalne soodustariif teatud kaitsetumatele tarbijatele, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>sotsiaalne soodustariif<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>] rahastamise kohustus teatavatele elektrisektori ettevõtjatele – äriühingute kontsernide emaettevõtjatele või vastavatel juhtudel äriühingutele, kes tegelevad samaaegselt elektrienergia tootmise, jaotamise ja turustamisega –, kusjuures mõnel kohustatud isikutest on sektoris tervikuna väga väike konkreetne osakaal, samas kui kõnealusest kohustusest on vabastatud muud ettevõtlusüksused või kontsernid, kes võivad oma käibe või suhtelise tähtsuse poolest mõnes tegevussektoris või seepärast, et nad tegutsevad samaaegselt ja ühendatult kahel nimetatud tegevusaladest, olla selle kulu kandmiseks paremates tingimustes?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas direktiivi [2009/72] artikli 3 lõikes 2 sätestatud proportsionaalsuse nõudega on kooskõlas riigisisene õigusnorm, millest tuleneb, et sotsiaalse soodustariifi rahastamise kohustus ei ole ette nähtud erandina ega piiratud ajaks, vaid tähtajatult ja ilma igasuguse tagasimakse või kompenseeriva meetmeta?<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Kirjalikud seisukohad on esitanud Agri-Energía jt (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>Agri-Energía<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>), EDP España, Endesa, Iberdrola, Naturgy Energy Group (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>Naturgy<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/>), Viesgo, Hispaania valitsus ja Euroopa Komisjon. Nimetatud pooled vastasid ka Euroopa Kohtu esitatud kirjalikele küsimustele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Käesolev ettepanek on liigendatud järgmiselt. Alustan huvitatud poolte esitatud vastuvõetavust puudutavate küsimustega (A). Seejärel alustan sisulist analüüsi, käsitledes esmalt seda, mis täpselt on määratud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>avaliku teenuse osutamise kohustusena<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> (B.1). Pärast seda analüüsin, kas see <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>avaliku teenuse osutamise kohustus<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> kuulub direktiivi 2009/72 artikli 3 lõike 2 kohaldamisalasse ja kas seda saab pidada selle sätte tingimustega kooskõlas olevaks (B.2). Viimaks<?PAGE NO="7"?> käsitlen eelotsusetaotluse esitanud kohtu teist küsimust, mis puudutab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>avaliku teenuse osutamise kohustuse<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> proportsionaalsust ja seda, kas on olemas kohustus maksta avaliku teenuse osutamise kohustuse täitjale hüvitist (B.3).</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Vastuvõetavus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Viesgo, Iberdrola ja Endesa esitasid kaks vastuvõetavusega seotud arutluskäiku.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Esiteks väidavad nad, et eelotsusetaotluse esitanud kohus kui kõrgeim kohus, kes on pädev otsustama selle üle, kas otsuse tegemiseks dekreedi 968/2014 kooskõla kohta direktiivi 2009/72 artikli 3 lõikega 2 on vaja esitada eelotsusetaotlus, otsustas, et <HT TYPE="ITALIC">acte clair</HT>’i doktriin vabastas teda eelotsusetaotluse esitamise kohustusest. Kuivõrd üksnes nimetatud kohus peab tagama liidu õiguse tõhususe, ei ole konstitutsioonikohtul pädevust seda otsust läbi vaadata või eelotsusetaotluse esitanud kohut <HT TYPE="ITALIC">acte clair</HT>’i olemasolu hindamisel asendada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Teiseks võtab konstitutsioonikohtu praktika, mille kohaselt on iga Hispaania kohus kohustatud esitama eelotsusetaotluse, kui ta leiab, et riigisisesed õigusnormid on liidu õigusega vastuolus,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>EDP España märgib, et selline praktika kajastub muu hulgas <DATE ISO="20190408">8. aprilli 2019. aasta</DATE> kohtuotsuses 46/2019 (ECLI:ES:TC:2019:46), <DATE ISO="20190506">6. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsuses 54/2019 (ECLI:ES:TC:2019:54), <DATE ISO="20190506">6. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsuses 58/2019 (ECLI:ES:TC:2019:58), <DATE ISO="20190506">6. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsuses 59/2019 (ECLI:ES:TC:2019:59), <DATE ISO="20190520">20. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsuses 67/2019 (ECLI:ES:TC:2019:67), <DATE ISO="20190520">20. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsuses 71/2019 (ECLI:ES:TC:2019:71) ja <DATE ISO="20190617">17. juuni 2019. aasta</DATE> kohtuotsuses 81/2019 (ECLI:ES:TC:2019:81).</P></NOTE> kõrgeima astme kohtutelt pädevuse hinnata, kas eelotsusetaotlus on vajalik. Eelotsusetaotluse esitanud kohus ja pooled selgitavad, et nimetatud kohtupraktika on tulemusest sõltuv, nii et samasugust kohustust ei teki, kui liikmesriigi kohus leiaks, et riigisisesed õigusnormid on liidu õigusega kooskõlas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Seega arvestades seda, et põhjused, mille alusel käesolevas kohtuasjas eelotsusetaotlus esitati, tulenevad liikmesriigi menetlusest ja kohtupraktikast, mis õõnestab liidu õiguse esimust ja tõhusust, peaks Euroopa Kohus leidma, et tal puudub pädevus eelotsuse küsimustele vastata. Teise võimalusena peaks ta tunnistama eelotsusetaotluse vastuvõetamatuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Minu hinnangul ei ole käesolev kohtuasi vastuvõetamatu ega jää ka Euroopa Kohtu pädevusest välja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Esiteks eeldatakse üldiselt, et liikmesriigi kohtu esitatud liidu õiguse tõlgendamist puudutavad küsimused on asjakohased.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P><DATE ISO="20181210">10. detsembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wightman jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑621/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:999">EU:C:2018:999</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Üksnes eelotsusetaotluse esitanud kohus vastutab selle faktilise ja õigusliku raamistiku määratlemise eest, millest lähtudes ta soovib Euroopa Kohtu juhiseid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P><DATE ISO="20191212">12. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Slovenské elektrárne</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑376/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1068">EU:C:2019:1068</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Võrdlemisi piiratud olukordade kohta, mille puhul võib Euroopa Kohus keelduda eelotsuse tegemist, vt nt <DATE ISO="20200326">26. märtsi 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Miasto Łowicz ja Prokurator Generalny</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑558/18 ja C‑563/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:234">EU:C:2020:234</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Sama vastab tõele ka juhul, kui liikmesriigi õigus piirab ühel või teisel viisil liikmesriigi kohtu õigust esitada eelotsusetaotlus. Isegi neis olukordades on eelotsusetaotluse esitanud kohtul õigus sõnastada küsimused, tuua välja liikmesriigi õigusnormid ja menetlus ning määratleda Euroopa Kohtule esitatava kohtuasja ulatus. Lisaks sellele jääb eelotsusetaotluse esitanud kohtule hilisema kohtuotsuse tegemise vastutus. Kui esitatud küsimused puudutavad liidu õiguse tõlgendamist, on Euroopa Kohus järelikult üldjuhul kohustatud eelotsuse tegema.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P><DATE ISO="20200716">16. juuli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Facebook Ireland ja Schrems</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑311/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:559">EU:C:2020:559</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Teiseks puudutab eelotsusetaotluse sisu käesoleval juhul selgelt eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleliolevat vaidlust. See kohus selgitab, et eelotsusetaotlus on vaidluse lahendamiseks vajalik. Ta märgib, et tema ja kõrgeima kohtu vahel on lahkarvamus <HT TYPE="ITALIC">acte clair</HT>’i olemasolu suhtes, niivõrd, kui see on seotud direktiivi 2009/72 artikli 3 lõikes 2 sisalduva mittediskrimineerimise nõudega. Erinevalt näiteks väljamõeldud kohtuasjadest on Euroopa Kohtule esitatud küsimuste lahendamine seega tõepoolest <HT TYPE="ITALIC">vajalik</HT>, et eelotsusetaotluse esitanud kohus saaks tema menetluses oleva kohtuasja lahendada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Vt sellega seoses <DATE ISO="19800311">11. märtsi 1980. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Foglia</NAME.CASE> (<NO.CASE>104/79</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1980:73">EU:C:1980:73</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0011">11</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="19811216">16. detsembri 1981. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Foglia</NAME.CASE> (<NO.CASE>244/80</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1981:302">EU:C:1981:302</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20200326">26. märtsi 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Miasto Łowicz ja Prokurator Generalny</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑558/18 ja C‑563/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:234">EU:C:2020:234</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Kolmandaks, isegi kui kohtupraktika puhul, millele eelotsusetaotluse esitanud kohus oma tõlgenduses tugines, on tõepoolest tegemist <HT TYPE="ITALIC">acte clair</HT>’iga (küsimus, mis ei ole kaugeltki selge, kuivõrd eelotsusetaotluse esitanud kohus ja konstitutsioonikohus on selle kohtupraktika kohaldatavuse suhtes eriarvamusel), vastab sellegipoolest tõele, et <HT TYPE="ITALIC">acte clair</HT>’i hüpoteetiline tuvastamine, et vabaneda eelotsusetaotluse esitamise kohustusest kohtuotsuse CILFIT<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P><DATE ISO="19821006">6. oktoobri 1982. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>CILFIT jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>283/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:335">EU:C:1982:335</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> tähenduses, ei mõjuta esitatud eelotsuse küsimus(t)e vastuvõetavust. Tõsi, tuvastamine, et tegemist on <HT TYPE="ITALIC">acte clair</HT>’i juhtumiga, võib tähendada, et taotlus ei ole ELTL artikli 267 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0043" ID="QS0043"/>vajalik<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/>. Küll aga on isegi selline kohtuasi selgelt vastuvõetav, kui selles asjas esitatakse eelotsusetaotlus Euroopa Kohtule. Äärmisel juhul võib Euroopa Kohus sel viisil esitatud kohtuasja lahendada Euroopa Kohtu kodukorra artikli 99 kohaselt põhistatud määrusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Seega kokkuvõttes on käesolev kohtuasi vastuvõetav. Lisaks sellele on kohtuasja ese ELTL artikli 267 alusel selgelt Euroopa Kohtu pädevuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Seda selgitanud, olen sellegipoolest nõus, et kui liidu õigusest tulenevat ja selles autonoomselt kindlaks määratud eelotsusetaotluse esitamise kohustust <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0044" ID="QS0044"/>kohandataks<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> või pigem asümmeetriliselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0045" ID="QS0045"/>kärbitaks<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> nõnda, nagu on välja pakkunud eelotsusetaotluse esitanud kohus ja on täiendavalt selgitanud pooled, tekitab see liidu õigusega seotud probleemi, kuid mitte tingimata seoses vastuvõetavusega. Et aga eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole selle kohta küsimust sõnastanud, esitan lihtsalt järgmised üldised tähelepanekud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Esiteks: asjaolu, et liikmesriigi kõrgeim kohus või konstitutsioonikohus otsustab karistada ELTL artikli 267 kolmandast lõigust tuleneva eelotsusetaotluse esitamise kohustuse rikkumist, ei ole kindlasti midagi, mis oleks liidu õigusega vastuolus. Tegelikult kontrollitakse mitmes liikmesriigis – eriti neis, milles kasutatakse kõrgeima kohtu otsuste põhiseaduslikkuse individuaalset järelevalvet –<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Hispaaniast erinevate süsteemide näidetena vt nt Saksamaal Bundesverfassungsgerichti (Saksamaa Liitvabariigi konstitutsioonikohus) <DATE ISO="20180509">9. mai 2018. aasta</DATE> kohtumäärus – 2 BvR 37/18; Tšehhi Vabariigis Ústavní soudi (Tšehhi konstitutsioonikohus) <DATE ISO="20090108">8. jaanuari 2009</DATE> otsus nr II. ÚS 1009/08; Horvaatias Ustavni sud Republike Hrvatske (Horvaatia konstitutsioonikohus) <DATE ISO="20161213">13. detsembri 2016. aasta</DATE> otsus nr U-III-2521/2015; Slovakkias Ústavný súdi (Slovaki Vabariigi konstitutsioonikohus) <DATE ISO="20120418">18. aprilli 2012. aasta</DATE> otsus nr II. ÚS 140/2010; Sloveenias Ustavno sodišče (Sloveenia konstitutsioonikohus) <DATE ISO="20131121">21. novembri 2013. aasta</DATE> otsus nr Up-1056/11, ECLI:SI:USRS:2013:Up.1056.11.</P></NOTE> riigisisese kõrgeima kohtu poolt eelotsusetaotluse esitamise kohustuse täitmist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt võrdlevat ülevaadet Solar, N., <HT TYPE="ITALIC">Vorlagepflichtverletzung mitgliedstaatlicher Gerichte und ihre Sanierung</HT>, Neuer Wissenschaftlicher Verlag, Vienna, 2004. Vt nt hiljutisi üksikute riikide raporteid teoses Coutron, L. (dir.), <HT TYPE="ITALIC">L’obligation de renvoi préjudiciel à la Cour de justice: une obligation sanctionnée</HT>?, Bruylant, Brussels, 2014, või üksikuid kaastöid 2015. aasta <HT TYPE="ITALIC">German Law Journal</HT>’i erinumbris vol 16/6, eelkõige Lacchi, C., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0046" ID="QS0046"/>Review by Constitutional Courts of the Obligation of National Courts of Last Instance to Refer a Preliminary Question to the Court of Justice of the EU<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/>, lk 1663.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Teiseks, selline kõrgeima või konstitutsioonikohtu osalus võib loomulikult ja vältimatult tuua kaasa selle, et kohtutelt, kelle otsust läbi vaadatakse, võetakse (osa) nende kaalutlusõigusest. See aga kaasneb vältimatult konkreetsete otsuste mis tahes viisil läbivaatamisega. Vastab tõele, et Euroopa Kohus on leidnud, et igasugune põhiseaduslik, seadusandlik, haldus- või kohtupraktika, sh see, mis puudutab kaebusi, mis on esitatud kohtumääruste peale, millega jäetakse kõrvale eelotsusetaotluse vajadus, ei või võtta kohtult võimalust esitada eelotsusetaotlus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt nt <DATE ISO="20081216">16. detsembri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cartesio</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑210/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:723">EU:C:2008:723</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0094">94</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0095">95</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika), <DATE ISO="20160405">5. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PFE</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑689/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:199">EU:C:2016:199</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika) ning <DATE ISO="20181204">4. detsembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Minister for Justice and Equality ja Commissioner of the Garda Síochána</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑378/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:979">EU:C:2018:979</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Euroopa Kohus on isegi väitnud, et madalama astme kohtul on õigus jätta kõrgema astme kohtu õigusliku arvamusega arvestamata, kui ta leiab, et too on liidu õigusega vastuolus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Nagu väljendub muu hulgas <DATE ISO="20101005">5. oktoobri 2010. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Elchinov</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑173/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:581">EU:C:2010:581</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika) ning <DATE ISO="20130115">15. jaanuari 2013. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Križan jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑416/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:8">EU:C:2013:8</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0068">68</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Selle kohtupraktika aluseks on aga soov vältida olukorda, milles kõrgemad kohtud takistavad oma kohtusüsteemi raames madalama astme kohtutel eelotsusemenetluse kaudu otse Euroopa Kohtusse pöördumist, mis oleks selgelt vastuolus ELTL artikliga 267 (selle teise lõiguga).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>See sai alguse juba <DATE ISO="19740116">16. jaanuari 1974. aasta</DATE> kohtuotsusega <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rheinmühlen-Düsseldorf</NAME.CASE> (<NO.CASE>166/73</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1974:3">EU:C:1974:3</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Minu arvates ei olnud selle kohtupraktika suundumuse eesmärgiks kunagi see, et anda liikmesriigi kohtutele üldine ja otsene <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0047" ID="QS0047"/>voli eirata<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/>, mis meenutab pigem kehva James Bondi filmi juhtlauset kui ratsionaalselt korraldatud kohtusüsteemi. Pigem luuakse selle kohtupraktikaga (piiratud ja diskreetne) <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0048" ID="QS0048"/>õigus mitte nõustuda<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/> või isegi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0049" ID="QS0049"/>õigus kalduda kõrvale<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/> konkreetsetel juhtumitel, mille puhul on see otsus nõuetekohaselt põhjendatud ja tõendatud. Kuldreegliks on seega <HT TYPE="ITALIC">põhjendatud seos</HT> liidu õigusega väidetavalt vastuolus oleva otsusega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Vt üksikasjalikumalt minu ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ministerul Public - Parchetul de pe lângă Înalta Curte de Casaţie şi Justiţie – Direcţia Naţională Anticorupţie jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑357/19 ja C‑547/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:170">EU:C:2021:170</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0235">235</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0243">243</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Kolmandaks, igasugune eelotsusetaotluse esitamise kohustuse riigisisene rakendamine peab igal juhul austama ELTL artikli 267 olemust ja ulatust, <HT TYPE="ITALIC">nii nagu see on määratletud Euroopa Kohtu praktikas</HT>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt analoogia alusel <DATE ISO="20161221">21. detsembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gutiérrez Naranjo jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑154/15, C‑307/15 ja C‑308/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:980">EU:C:2016:980</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Mõistagi võib riigisisene õigus menetluslikus mõttes <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0050" ID="QS0050"/>täpsustada<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/> seda, mis on liidu õiguses väljendatud üldisemalt. Oluline on aga see, et kui liikmesriik otsustab kehtestada jõustamiskriteeriumid, et tagada eelotsusetaotluse esitamise kohustuse õige kohaldamine, ei saa ta ise (ühepoolselt) <HT TYPE="ITALIC">muuta selle kohustuse ulatust</HT>, mis tuleneb ELTL artiklist 267, sest vastasel juhul satuks ohtu ühetaolisuse ja õiguskindluse nõue, mis samuti selles sättes sisaldub.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P><DATE ISO="19871022">22. oktoobri 1987. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Foto-Frost</NAME.CASE> (<NO.CASE>314/85</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:452">EU:C:1987:452</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Neljandaks: olenemata sellest, millised kahtlused võivad kellelgi olla CILFITi kohtuotsuse kriteeriumide otstarbekuse suhtes, eriti seoses nendega, mis puudutavad liikmesriigi kohtu menetluses olevas kohtuasjas tekkinud põhjendatud kahtlusi liidu õiguse tõlgendamise suhtes,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Vt kriitilist seisukohta kohtujurist Jacobsi ettepanekus kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wiener SI</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑338/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:352">EU:C:1997:352</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), kohtujurist Dámaso Ruiz-Jarabo Colomeri ettepanekus kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gaston Schul Douane expediteur</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑461/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:415">EU:C:2005:415</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) või kohtujurist Nils Wahli ettepanekus liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>X ja van Dijk</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑72/14 ja C‑197/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:319">EU:C:2015:319</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> on täiesti selge, et need kriteeriumid on seotud <HT TYPE="ITALIC">iga küsimusega</HT>, mis puudutavad liidu õiguse <HT TYPE="ITALIC">tõlgendamist</HT>. Seega on need kriteeriumid <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0051" ID="QS0051"/>küsimusest sõltuvad<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/> või <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0052" ID="QS0052"/>esemest sõltuvad<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>, kuid täiesti <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0053" ID="QS0053"/>tulemusest sõltumatud<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/>. Tõepoolest, <HT TYPE="ITALIC">acte clair</HT> ei muutu kuidagi selgemaks sõltuvalt sellest, kas selle tulemusel tuvastab liikmesriigi kohus vastuolu liidu õigusega või sellega kooskõla. See, kas <HT TYPE="ITALIC">acte clair</HT> on olemas või mitte, ei ole kuidagi seotud selle hinnangu tulemusega.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Lisaks sellele annab liidu kohtusüsteemi ülesehitus liikmesriikide kohtutele volituse teha ise otsus riigisisese õiguse liidu õigusega kooskõla või vastuolu kohta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P><DATE ISO="20100119">19. jaanuari 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kücükdeveci</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑555/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:21">EU:C:2010:21</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20101005">5. oktoobri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Elchinov</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑173/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:581">EU:C:2010:581</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20200903">3. septembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vikingo Fővállalkozó</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑610/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:673">EU:C:2020:673</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0075">75</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> See on osa liidu õigusega liikmesriikide <HT TYPE="ITALIC">kõigile</HT> kohtutele antud mandaadist. Kui need kohtud leiavad, et nad ei vaja Euroopa Kohtult selles konkreetses liidu õiguse küsimuses ELTL artikli 267 alusel abi, või arvavad, et neil ei ole ELTL artikli 267 kolmanda lõigu alusel sellist kohustust, siis <HT TYPE="ITALIC">ei pea</HT> nad eelotsusetaotlusega Euroopa Kohtusse <HT TYPE="ITALIC">pöörduma</HT>. Vastupidine väide ei oleks mitte üksnes vastuolus liidu õiguse alusel eelotsusetaotluse esitamise kohustuse ulatuse autonoomse sisuga, vaid takistaks ka liikmesriigi kohtute sõltumatu mandaadi kasutamist liidu õiguse kohaldamisel ja jõustamisel liikmesriigis.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt juba <DATE ISO="19780309">9. märtsi 1978. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Simmenthal</NAME.CASE> (<NO.CASE>106/77</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1978:49">EU:C:1978:49</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka hiljutise näitena <DATE ISO="20181204">4. detsembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Minister for Justice and Equality ja Commissioner of the Garda Síochána</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑378/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:979">EU:C:2018:979</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Viiendaks ja lõpetuseks: kui liikmesriigi kõrgeim kohus või konstitutsioonikohus hakkab erakorralise kaebuse alusel kontrollima seda, kas konkreetne viimase astme kohus on õigesti kohaldanud CILFITi kohtuasjast tulenevat <HT TYPE="ITALIC">acte clair</HT>’i erandit, on vägagi tõenäoline, et see asja läbivaatav kohus hakkab ka ise liidu õigust tõlgendama.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Kindlasti võib väita, et liikmesriigi konstitutsioonikohus käsitleb üksnes liikmesriigi põhiseadust. Seega tõlgendab ta üksnes liikmesriigi põhiseaduslikke eeskirju ega tõlgenda <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0054" ID="QS0054"/>pelgalt<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/> liikmesriigi õigust või <HT TYPE="ITALIC">a fortiori</HT> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0055" ID="QS0055"/>pelgalt<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/> liidu õigust, mille mõlema puhul saab nad võrdsustada asjaoludega. Kuigi see kontseptsioon võib näida teoreetilisel tasandil mugav, ilmestab kohtupraktika sageli selle konstruktsiooni paikapidamatust. Enamgi veel: konkreetses olukorras, milles kontrollitakse, kas viimase astme kohtus esines teatud kohtuasjas <HT TYPE="ITALIC">acte clair</HT>, jääb üle vaid imetleda oskust kontrollida sisu ilma sellesse puutumata ja seda tõlgendamata. Justkui oleks Schrödingeri unistus lõpuks teoks saanud: oskus ilma (liidu õiguse) kasti lahti tegemata selgelt öelda, kas (CILFITi) kass on surnud või elus.</P></NOTE> Sellel hetkel saab aga asja läbivaatavast kohtust <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0056" ID="QS0056"/>kohus<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/> ELTL artikli 267 tähenduses. Et aga see asja läbivaatav kohus on määratluse järgi kohus ELTL artikli 267 kolmanda lõigu tähenduses<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vt analoogia alusel <DATE ISO="19971104">4. novembri 1997. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Parfums Christian Dior</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑337/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:517">EU:C:1997:517</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20020604">4. juuni 2002. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lyckeskog</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑99/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:329">EU:C:2002:329</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20050915">15. septembri 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Intermodal Transports</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑495/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:552">EU:C:2005:552</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, on tal ka kõik kohustused ja kogu vastutus, mis sellest positsioonist tuleneb, sealhulgas vajaduse korral ka kohustus esitada ise eelotsusetaotlus.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sisulised küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Mida kujutab endast täpsemalt asjassepuutuv <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0057" ID="QS0057"/>avaliku teenuse osutamise kohustus<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/>?</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Toimikus esitatud selgituste põhjal saan aru, et Hispaania seadusandja kehtestatud süsteem toimib järgmiselt: viimase instantsi tarnijad vahetult kohaldavad teatud kaitsetumate tarbijate elektriarvetele fikseeritud soodustariifi. See on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0058" ID="QS0058"/>sotsiaalne soodustariif<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/>. Selle süsteemi kulusid kannab mitu Hispaania elektriturul tegutsevat äriühingut (sh viimase instantsi tarnijate emaettevõtjad). See on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0059" ID="QS0059"/>kohustuslik makse<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Kuigi esialgsetes seisukohtades näis esinevat eriarvamusi, on kõik pooled Euroopa Kohtu kirjaliku küsimuse vastuses asunud seisukohale, et on olemas vaid üks <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0060" ID="QS0060"/>avaliku teenuse osutamise kohustus<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/>. See kohustus, mis on kehtestatud seaduse nr 24/2013 artikli 45 lõikes 4, koosneb kahest osast: i) sotsiaalne soodustariif <HT TYPE="ITALIC">ja</HT> ii) kohustuslik makse. Teisisõnu on asjassepuutuva <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0061" ID="QS0061"/>avaliku teenuse osutamise kohustuse<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/> puhul tegemist kahest osast koosneva <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0062" ID="QS0062"/>kogumiga<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Seda <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0063" ID="QS0063"/>kogumit<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/> saab vaadelda kahel viisil. Ühe võimalusena saab võtta seadusandja poolt tehtud määramist nii nagu see on (isegi kui sellega kaasneb samal ajal mitu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0064" ID="QS0064"/>avaliku teenuse osutamise kohustust<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/>) või saab selle määratud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0065" ID="QS0065"/>kogumi<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/> osadeks võtta ja nende kooskõla liidu õigusega eraldi hinnata. Olenemata sellest, kuidas sellele küsimusele läheneda, peab olemas olema teatud kontroll, et määratud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0066" ID="QS0066"/>avaliku teenuse osutamise kohustus<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/> ei koosneks mitmest sõltumatust meetmest, mis on sama küsimusega seotud üksnes riivamisi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Selle eesmärk ei ole mitte üksnes liikmesriikide kaalutlusõiguse kontrollimine. Vaevalt on vaja rõhutada, et sellel, mida liikmesriigid võivad liidu õiguses ette nähtud autonoomse mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0067" ID="QS0067"/>avaliku teenuse osutamise kohustus<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/> raames <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0068" ID="QS0068"/>määrata<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/>, on teatud piirid. Selle kõrval on olemas ka üks väga praktiline põhjus: nagu käesolevas ettepanekus hiljem välja tuleb, on loogiliselt keeruline hinnata ühe <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0069" ID="QS0069"/>avaliku teenuse osutamise kohustuse<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/> sees mitmest erinevast osast koosneva <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0070" ID="QS0070"/>kogumi<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/> kooskõla direktiivi 2009/72 artikli 3 lõike 2 nõuetega. Millist <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0071" ID="QS0071"/>osadest koosneva terviku<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201C" ID="QE0071"/> osa peaks proportsionaalsuse kriteeriumi alusel hindama? Millist osa peaks riigi ametiasutused korrapäraselt kontrollima? Millise osa eest tuleks maksta hüvitist, kui üldse?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Sellistele küsimustele vastamisel tekkivad raskused võivad olla üheks põhjuseks, miks <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0072" ID="QS0072"/>kogumis olevad<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201C" ID="QE0072"/> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0073" ID="QS0073"/>avaliku teenuse osutamise kohustused<QUOT.END REF.START="QS0073" CODE="201C" ID="QE0073"/> on Euroopa Kohtu praktikas seni käsitlusel olnud vaid korra. Euroopa Kohtus arutlusel olnud kohtuasi Оvergas Mrezhi ja Balgarska gazova asotsiatsia hõlmas Bulgaaria gaasivarustuse kindluse ja korrapärasuse tagamiseks ette nähtud maagaasi teatud ladustamiskohustusi, mille kulu kanti üle tarbijatele, fikseerides valitsuse kehtestatud metoodika alusel selle gaasi hinna.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P><DATE ISO="20200430">30. aprilli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑5/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:343">EU:C:2020:343</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0069">69</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja 88).</P></NOTE> Seevastu Euroopa Kohtu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0074" ID="QS0074"/>traditsiooniline<QUOT.END REF.START="QS0074" CODE="201C" ID="QE0074"/> kohtupraktika palju tavalisema <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0075" ID="QS0075"/>lihtsa<QUOT.END REF.START="QS0075" CODE="201C" ID="QE0075"/> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0076" ID="QS0076"/>avaliku teenuse osutamise kohustuse<QUOT.END REF.START="QS0076" CODE="201C" ID="QE0076"/> suhtes on puudutanud konkreetset kohalikku ühistransporditeenust Napoli provintsis;<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P><DATE ISO="20140403">3. aprilli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>CTP</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑516/12–C‑518/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:220">EU:C:2014:220</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0012">12</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Võrdle aga kohtujurist Cruz Villalóni ettepanekuga kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>CTP</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑516/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:63">EU:C:2014:63</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> teatud meretransporditeenuseid Malta ja Gozo saare vahel;<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P><DATE ISO="20101028">28. oktoobri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Malta</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑508/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:643">EU:C:2010:643</NO.ECLI></REF.DOC.ECR> punkt 6).</P></NOTE> teatud reisijaveoteenuseid bussidega, elektriliste sõidukitega ning mehaaniliste liftidega Lissaboni linnas<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P><DATE ISO="20090507">7. mai 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Antrop jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑504/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:290">EU:C:2009:290</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0009">9</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja samuti teatud elektri võrgujärjekorra teenuseid Itaalias.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P><DATE ISO="20111221">21. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ENEL</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑242/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:861">EU:C:2011:861</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0081">81</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul on Euroopa Kohtu ees <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0077" ID="QS0077"/>avaliku teenuse osutamise kohustus<QUOT.END REF.START="QS0077" CODE="201C" ID="QE0077"/>, mis koosneb kahest osast, mis küll funktsionaalselt võivad olla seotud sama teemaga, ent mille <HT TYPE="ITALIC">eesmärgid ja vahendid</HT> on sootuks erinevad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Ühel pool on <HT TYPE="ITALIC">sotsiaalne soodustariif</HT>, mille eesmärk on aidata teatud kaitsetumaid tarbijaid Hispaanias seoses nende elektriarvega. See saavutatakse elektri turuhinnast 25% või 40% soodustuse andmise kaudu. Selle osa proportsionaalsuse kontrollimisel saab hinnata seda, kas kaitsetumate tarbijate rühm on piisavalt representatiivne ja/või kas pakutav soodustus on taotletava eesmärgi saavutamiseks ebapiisav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Teisel pool on <HT TYPE="ITALIC">kohustuslik makse</HT>, mille eesmärk on sotsiaalse soodustariifi süsteemi rahastamine. See saavutatakse seeläbi, et rahastamiskohustus pannakse teatud vertikaalselt integreeritud äriühingutele, kes tegutsevad Hispaania elektriturul. Siin saaks proportsionaalsuse analüüsimisel kontrollida selle äriühingute rühma representatiivsust, kellele on see rahastamiskohustus pandud ja/või iga äriühingu maksekohustuse suurust.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>On aga väga selge, et sotsiaalne soodustariif ja kohustuslik makse puudutavad erinevaid osalisi, huvisid ja kohustusi. Need kaks osa on funktsionaalselt omavahel seotud, sest nad on mõlemad osa suuremast süsteemist. Küll aga ei saa neid koos analüüsida kui üht meedet, eriti diskrimineerimise ja proportsionaalsuse (või nende puudumise) kontekstis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Olles täiesti teadlik riigisisestest õigusnormidest ja käesoleva kohtuasja faktilistest asjaoludest, näib eelotsusetaotluse esitanud kohus jagavat poolte ühist järeldust, mille kohaselt viitab seaduse nr 24/2013 artikli 45 lõike 4 sõnastus sellele, et <HT TYPE="ITALIC">kogu süsteem</HT> määratleti <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0078" ID="QS0078"/>avaliku teenuse osutamise kohustusena<QUOT.END REF.START="QS0078" CODE="201C" ID="QE0078"/> ja see koosneb <HT TYPE="ITALIC">nii</HT> sotsiaalsest soodustariifist kui ka kohustuslikust maksest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Vt aga kuningliku dekreedi nr 9/2013 viienda põhjenduse sõnastust, mis näib määravat sotsiaalse soodustariifi rahastamise külge (oletatavasti kohustuslikku makset) kui <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0079" ID="QS0079"/>avaliku teenuse osutamise kohustust<QUOT.END REF.START="QS0079" CODE="201C" ID="QE0079"/>.</P></NOTE> Samal ajal esitab see kohus oma küsimused <HT TYPE="ITALIC">üksnes</HT> <HT TYPE="ITALIC">kohustusliku makse</HT> kooskõla kohta direktiivi 2009/72 artikli 3 lõikega 2. Teisisõnu hoolimata sellest, et on olemas üks <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0080" ID="QS0080"/>avaliku teenuse osutamise kohustus<QUOT.END REF.START="QS0080" CODE="201C" ID="QE0080"/> (mis koosneb kahest osast), näib eelotsusetaotluse esitanud kohus möönvat kohustusliku makse mõningast eraldatavust <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0081" ID="QS0081"/>avaliku teenuse osutamise kohustusest<QUOT.END REF.START="QS0081" CODE="201C" ID="QE0081"/> kui tervikust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes ei saa ma jätkuvalt aru, mida Euroopa Kohtul palutakse teha. Järgnevas analüüsis aga võtan lähtepunktiks eelotsusetaotluse esitanud kohtu määratletu ja käsitan <HT TYPE="ITALIC">kohustuslikku makset</HT> kui <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0082" ID="QS0082"/>avaliku teenuse osutamise kohustuse<QUOT.END REF.START="QS0082" CODE="201C" ID="QE0082"/> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0083" ID="QS0083"/>kogumisse<QUOT.END REF.START="QS0083" CODE="201C" ID="QE0083"/> kuuluvat <HT TYPE="ITALIC">iseseisvat</HT> (või eraldatud) osa. Sellegipoolest tekivad selle lähenemisega, nagu ma käesolevas ettepanekus ka selgitan, täiendavad probleemid, kui analüüsida direktiivi 2009/72 artikli 3 lõikes 2 sisalduvaid erinevaid tahke, mida on tarvis, et tegemist oleks <HT TYPE="ITALIC">tõelise</HT> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0084" ID="QS0084"/>avaliku teenuse osutamise kohustusega<QUOT.END REF.START="QS0084" CODE="201C" ID="QE0084"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma esimese küsimusega sisuliselt teada, kas <HT TYPE="ITALIC">kohustuslik makse</HT>, nii nagu see on ette nähtud seadusega 24/2013 ja rakendatud dekreediga 968/2014, on direktiivi 2009/72 artikli 3 lõikega 2 kooskõlas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Arvestades asjaolu, et nimetatud säte puudutab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0085" ID="QS0085"/>avaliku teenuse osutamise kohustust<QUOT.END REF.START="QS0085" CODE="201C" ID="QE0085"/>, analüüsin kõigepealt seda, kas kohustuslik makse vastab avaliku teenuse osutamise kohustuse tingimustele (a). Üksnes siis, kui see on kindlaks tehtud, analüüsin selle meetme kooskõla direktiivi 2009/72 artikli 3 lõikega 2 (b).</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kas kohustuslik makse kuulub direktiivi 2009/72 artikli 3 lõike 2 kohaldamisalasse?</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Hispaania valitsus leiab, et lähtudes Euroopa Kohtu otsusest kohtuasjas Engie Cartagena<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P><DATE ISO="20191219">19. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑523/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1129">EU:C:2019:1129</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> tekib küsimus, kas kohustusliku makse puhul võib tõepoolest olla tegemist <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0086" ID="QS0086"/>avaliku teenuse osutamise kohustusega<QUOT.END REF.START="QS0086" CODE="201C" ID="QE0086"/> direktiivi 2009/72/EÜ artikli 3 lõike 2 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Kui Hispaania valitsus kõrvale jätta, siis kõik teised huvitatud pooled leiavad, et kohtuotsus Engie Cartagena<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibid.</HT></P></NOTE> ei mõjuta kohustusliku makse kui <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0087" ID="QS0087"/>avaliku teenuse osutamise kohustuse<QUOT.END REF.START="QS0087" CODE="201C" ID="QE0087"/> olemust. Need pooled väidavad sisuliselt, et erinevalt kohtuasjas Engie Cartagena analüüsitud meetmest ei ole käesolevas asjas kohaldatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0088" ID="QS0088"/>avaliku teenuse osutamise kohustus<QUOT.END REF.START="QS0088" CODE="201C" ID="QE0088"/> üldmeede, vaid meede, mis on direktiivi 2009/72 artikli 3 lõike 2 alusel <HT TYPE="ITALIC">konkreetselt määratud</HT>. Lisaks sellele on<?PAGE NO="13"?> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0089" ID="QS0089"/>avaliku teenuse osutamise kohustus<QUOT.END REF.START="QS0089" CODE="201C" ID="QE0089"/>, mis seisneb sotsiaalse soodustariifi kohaldamises vahetult abikõlblike tarbijate elektriarvetele, olemuslikult kohustusliku maksega seotud, nii et need kaks on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0090" ID="QS0090"/>ühe meetme lahutamatud küljed<QUOT.END REF.START="QS0090" CODE="201C" ID="QE0090"/>, kuivõrd esimest rahastatakse teise kaudu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Arvestades, kui olulisel määral on pooled tuginenud kohtuotsusele Engie Cartagena<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibid.</HT></P></NOTE>, toon lühidalt välja selle kohtuasja üksikasjad (i). Seejärel analüüsin sellest kohtuasjast tulenevaid kaalutlusi ja nende võimalikku mõju käesolevale kohtuasjale, arutledes eelkõige selle üle, kas kohustuslikku makset saab nimetada maksutaoliseks kohustuseks (ii), enne kui järeldan, et isegi kui seda pidada maksuks, ei tähendaks see, et see jääks täielikult direktiivi 2009/72 ja eelkõige selle artikli 3 lõike 1 kohaldamisalast välja (iii).</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">i)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Engie Cartagena ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0091" ID="QS0091"/>avaliku teenuse osutamise kohustuse<HT TYPE="NORMAL"><QUOT.END REF.START="QS0091" CODE="201C" ID="QE0091"/></HT> olemus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Engie Cartagena oli Hispaania elektriturul tegutsev äriühing. Ta esitas kaebuse, milles taotles, et tühistataks määrus, millega teda kohustati rahastama teatud summasid, mis määrati kindlaks <DATE ISO="20141223">23. detsembri 2014. aasta</DATE> kuningliku dekreetseaduse 14/2010, millega kehtestatakse kiireloomulised meetmed elektrisektori hinna puudujäägi korrigeerimiseks (Real Decreto ley 14/2010 de 23 de diciembre, por el que se establecen medidas urgentes para la corrección del déficit tarifario del sector eléctrico, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0092" ID="QS0092"/>kuninglik dekreetseadus 14/2010<QUOT.END REF.START="QS0092" CODE="201C" ID="QE0092"/>) alusel. Engie Cartagena oli üks 11st ettevõtjast, kellel oli selline kohustus, et vähendada Hispaania elektrisektori tariifipuudujääki, mis tekkis riigi energiatõhususe tegevuskava käivitamise tulemusel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibid</HT>., punkt 22.</P></NOTE> Samas dekreetseaduses määrati, et see rahastamine on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0093" ID="QS0093"/>avaliku teenuse osutamise kohustus<QUOT.END REF.START="QS0093" CODE="201C" ID="QE0093"/>. Nii oli Euroopa Kohtule esitatud küsimus muu hulgas selle kohta, kas see rahastamine kujutas endast <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0094" ID="QS0094"/>avaliku teenuse osutamise kohustust<QUOT.END REF.START="QS0094" CODE="201C" ID="QE0094"/> direktiivide 2003/54 ja 2009/72 artikli 3 lõike 2 tähenduses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibid</HT>., punktid 28–29.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus vastas eitavalt. Kõigepealt märkis ta, et selle mõiste puhul on vajalik liidu õiguse autonoomne tõlgendus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibid</HT>, punktid 33–34.</P></NOTE> Järgmisena käsitles ta direktiivi 2009/72 artikli 3 lõike 2 tingimusi, seega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0095" ID="QS0095"/>avaliku teenuse osutamise kohustuse<QUOT.END REF.START="QS0095" CODE="201C" ID="QE0095"/> olemasolu ja selle kooskõla ELTL artikliga 106.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20100420">20. aprilli 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Federutility jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑265/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:205">EU:C:2010:205</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Ta selgitas, et kuivõrd esimesena nimetatu teeb erandi konkurentsieeskirjadest, tuleb <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0096" ID="QS0096"/>avaliku teenuse osutamise kohustust<QUOT.END REF.START="QS0096" CODE="201C" ID="QE0096"/> mõista kui sekkumist turu toimimisse, et saavutada üldisest huvist lähtuv eesmärk. See kohustaks elektrisektoris tegutsevaid ettevõtjaid tegutsema turul teatud viisil ja ametiasutuste poolt kehtestatud kriteeriumide alusel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P><DATE ISO="20191219">19. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Engie Cartagena</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑523/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1129">EU:C:2019:1129</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka punkte 45 ja 48.</P></NOTE> Sellist tõlgendust toetavad selle mõiste määratlused teistes liidu õigusaktides, eelkõige neis, mis kuuluvad ELTL artikli 4 raamesse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibid</HT>., punkt 43.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus järeldas, et nende ettevõtjate <HT TYPE="ITALIC">vabadus</HT> <HT TYPE="ITALIC">tegutseda</HT> elektriturul <HT TYPE="ITALIC">on piiratud</HT> selles mõttes, et üksnes enda majanduslikku huvi silmas pidades ei oleks need ettevõtjad tarninud teatavaid kaupu või teenuseid või ei oleks seda teinud samas mahus või samadel tingimustel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibid</HT>., punkt 45.</P></NOTE> Asjassepuutuvate ettevõtjate poolt maksmisele kuuluvate summadega ei pandud neile aga mingeid tingimusi, mis oleks piiranud nende vabadust tegutseda elektriturul. Nad pidid üksnes<?PAGE NO="14"?> panustama vahendeid, et vähendada Hispaania ametiasutuste tariifipuudujääki. Seetõttu ei saa selline makse kuuluda <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0097" ID="QS0097"/>avaliku teenuse osutamise kohustuse<QUOT.END REF.START="QS0097" CODE="201C" ID="QE0097"/> mõiste kohaldamisalasse direktiivi 2009/72 artikli 3 lõike 2 tähenduses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibid</HT>., punkt 51.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Kohtuotsus Engie Cartagena ilmestas ja kinnitas seega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0098" ID="QS0098"/>avaliku teenuse osutamise kohustuse<QUOT.END REF.START="QS0098" CODE="201C" ID="QE0098"/> mõiste sisu, nii nagu see on muu hulgas kajastatud direktiivi 2009/72 artikli 3 lõikes 2 esitatud loetelus. Selles loetelus sisalduvad näited vastavad teatud riiklikele meetmetele, millega sekkutakse turu vabasse toimimisse seeläbi, et kohustatakse sellel turul tegutsevaid teatud ettevõtjaid pakkuma teatud kaupu või teenuseid või hoiduma tegutsemisest viisil, mis hälbib tavapärasest äritegevusest muidu konkurentsil põhineval turul.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibid</HT>., punktid 40–45.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Selle loetelu ühine nimetaja on aga selge: toodud näited puudutavad erinevaid tegutsemisviise, mis mingil viisil kalduvad ühise huvi tõttu tavapärasest majandustegevusest kõrvale. Nende kavandatud meetmete liigid ei hõlma eelkõige rahalisi meetmeid, millega lihtsalt küsitakse raha <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0099" ID="QS0099"/>riigikukrusse<QUOT.END REF.START="QS0099" CODE="201C" ID="QE0099"/>. Seega rahastamine või muud maksekohustused seega selle mõiste kohaldamisalasse ei kuuluks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibid</HT>., punkt 54.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">ii)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Avaliku teenuse osutamise kohustus või maksutaoline lõiv?</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Lähtudes kohtuotsusest Engie Cartagena väljendab Hispaania valitsus õigustatult kahtlusi selle kohustusliku makse olemuse suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Nagu eelotsusetaotlus ja pooled on selgitanud, on see kohustuslik makse finantskohustus, mis on kehtestatud seaduse nr 24/2013 artikli 45 lõikega 4 ja mida rakendatakse dekreedi 968/2014 artiklite 2 ja 3 kaudu. Sel viisil soovib Hispaania seadusandja katta sotsiaalse soodustariifiga kaasnevad kulud, ilma et seda peaks kandma tarbijad või elektrisüsteem kui tervik. See finantskohustus isikustatakse iga-aastase määrusega, milles nähakse ette, millised äriühingud maksavad vajaminevast üldisest summast millise protsendi. Nende summade tasumine ei ole seotud mingi toimingukohustusega. Nad ei pea tarnima teatavaid kaupu või teenuseid, mida nad ei oleks tarninud või ei oleks seda teinud samas mahus või samadel tingimustel, kui nad oleksid lähtunud üksnes enda majanduslikust huvist. Tõepoolest, kui hinnata <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0100" ID="QS0100"/>vabadust tegutseda elektriturul<QUOT.END REF.START="QS0100" CODE="201C" ID="QE0100"/>, siis ei ole asjassepuutuvate ettevõtjate tegevus kuidagi mõjutatud. Nende äritegevus on mõjutatud samamoodi, nagu see oleks mis tahes muu maksu või eelarvelise makse puhul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Selle teabe alusel on võimalik väita, et kohustusliku maksega üksnes rahastatakse (kuid see ei kujuta endast) riigi sekkumist Hispaania elektrituru toimimisse, selleks et saavutada tunnustatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0101" ID="QS0101"/>avaliku teenuse osutamise kohustuse<QUOT.END REF.START="QS0101" CODE="201C" ID="QE0101"/> täitmine direktiivi 2009/72 artikli 3 lõike 2 tähenduses. Selliselt on seda võimalik eristada kohustusest, mida käsitleti kohtuasjas Оvergas Mrezhi ja Balgarska gazova asotsiatsia, – mille puhul on tegemist ainukese <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0102" ID="QS0102"/>avaliku teenuse osutamise kohustuse<QUOT.END REF.START="QS0102" CODE="201C" ID="QE0102"/> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0103" ID="QS0103"/>kogumiga<QUOT.END REF.START="QS0103" CODE="201C" ID="QE0103"/>, mida on Euroopa Kohtu praktikas seni käsitletud –, kuivõrd tolles kohtuasjas piiras Bulgaaria valitsus tegelikult Bulgaaria gaasiturul tegutsevate ettevõtjate vabadust, fikseerides gaasihinna, mida nad võivad tarbijatelt küsida.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P><DATE ISO="20200430">30. aprilli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑5/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:343">EU:C:2020:343</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0088">88</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Järgides Euroopa Kohtu lähenemisviisi kohtuasjas Engie Cartagena ja kui see leiab kinnitust, võib tõepoolest väita, et kohustuslik makse, mille Hispaania seadusandja kehtestas seaduse nr 24/2013 artikli 45 lõikes 4 ja rakendas kuningliku dekreedi 968/2014 artiklitega 2 ja 3, ei täida <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0104" ID="QS0104"/>avaliku teenuse osutamise kohustuse<QUOT.END REF.START="QS0104" CODE="201C" ID="QE0104"/> tingimusi direktiivi 2009/72 artikli 3 lõike 2 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Mis on sellisel juhul kohustusliku makse täpne olemus?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Pooled on kohustuslikku makset Euroopa Kohtule kirjeldanud nii, et see kujutab endast rahalist kohustust, mille riik on pannud teatud arvule äriühingutele, et need maksaksid teatud rahasumma, mida kasutatakse riigi poolt ette nähtud teatud teenuse rahastamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Sarnaselt Shakespeare’i viitega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0105" ID="QS0105"/>see, millel nimeks roos, teist nime kandes lõhnaks sama hõrgult<QUOT.END REF.START="QS0105" CODE="201C" ID="QE0105"/>, vastab see kirjeldus minu arvates maksutaolisele lõivule. Käesoleval juhul on see määratlus oluline, sest selgelt ei ole direktiiv 2009/72 liidu õiguse meede, mille eesmärk on liikmesriikide maksusätete ühtlustamine. Tegelikult nagu EÜ artikli 95 lõige 1 (praegu ELTL artikkel 114), mille alusel see direktiiv vastu võeti, konkreetselt oma teises lõigus selgitab, et seda maksudele ei kohaldata.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P><DATE ISO="20191107">7. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>UNESA jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑80/18–C‑83/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:934">EU:C:2019:934</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20191107">7. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>UNESA jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑105/18–C‑113/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:935">EU:C:2019:935</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20191219">19. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Engie Cartagena</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑523/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1129">EU:C:2019:1129</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Vastates pooltele esitatud kirjalikule küsimusele leiavad EDP España, Iberdrola ja komisjon, et selle kohustusliku makse olemus ei ole selline, et see kujutaks endast maksu. Nad leiavad, et selle meetme abil kogutud vahendid saavad osaks Hispaania riigi tulust. Sellest lähtudes kujutab see kohustuslik makse pigem regulatiivset meedet kui maksu ja kuulub seega selgelt direktiivi 2009/72 kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Need selgitused mind ei veena.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Liidu õiguse tähenduses on maksu olemuse kindlaksmääramine autonoomne analüüs, mille viib läbi Euroopa Kohus, lähtudes maksu objektiivsetest tunnustest ja sõltumatult selle liigitamisest riigisiseses õiguses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>Vt <DATE ISO="20170118">18. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>IRCCS - Fondazione Santa Lucia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑189/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:17">EU:C:2017:17</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Seda juhul, kui sarnaselt kohtuasjaga Engie Cartagena ei võimalda eelotsusetaotluses sisalduv teave Euroopa Kohtul (kindlalt) määratleda, kas sellel kohustuslikul maksel on selline olemus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P><DATE ISO="20191219">19. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Engie Cartagena</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑523/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1129">EU:C:2019:1129</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Toimikus sisalduvast piiratud teabest tulenevalt näib siiski, et see kohustuslik makse vastab maksu põhitunnustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Esmalt selgub eelotsusetaotlusest, et sotsiaalse soodustariifiga seotud kulude jaotamise metoodika on ette nähtud Hispaania õigusnormides, eelkõige kuninglikus dekreetseaduses 9/2013. Eelotsusetaotluses on samuti selgitatud, et eespool nimetatud dekreedi alusel antud hilisemad ministri määrused (<DATE ISO="20140307">7. märtsi 2014. aasta</DATE> määrus nr IET/350 ja <DATE ISO="20160908">8. septembri 2016. aasta</DATE> määrus nr IET/1451, mis on vastu võetud dekreetseaduse 9/2013 ja dekreetseaduse 968/2014 alusel) jaotavad täpse kulu asjassepuutuvate ettevõtjate vahel.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Teiseks selgub, et nende dekreetide alusel kindlaks tehtud ettevõtjaid kirjeldatakse kui kohustusliku makse (kollektiivseid) tasujaid. Samuti selgub, et seda summat ei saa teisele isikule üle kanda.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20160114">14. jaanuari 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Belgia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑163/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:4">EU:C:2016:4</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Lisaks ilmneb, et selle summa tasumine on seaduse kohaselt kohustuslik, kuivõrd nende maksete kogumise eest vastutab riigi turu- ja konkurentsiamet. See tähendab minu arvates ka seda, et see ametiasutus või potentsiaalselt teised liikmesriigi organid võivad juhul, kui makset ei ole tehtud, asjassepuutuvad äriühingud vastutusele võtta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>Vt <DATE ISO="20170118">18. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>IRCCS - Fondazione Santa Lucia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑189/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:17">EU:C:2017:17</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Kolmandaks selgub eelotsusetaotlusest, et kohustuslik makse on mõeldud sotsiaalse soodustariifi kulude rahastamiseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibid</HT>., punkt 34.</P></NOTE> Seega oma ülesehituselt on kohustuslik makse meede, mis on kehtestatud üldistes huvides vastavalt jaotuskriteeriumidele, mis on ette nähtud seaduses 24/2013, rakendatuna dekreediga 9/2013. Selle eesmärk on koguda vahendeid, mille otstarve on katta <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0106" ID="QS0106"/>tariifipuudujääk<QUOT.END REF.START="QS0106" CODE="201C" ID="QE0106"/>, mis on tingitud poliitilisest otsusest pakkuda Hispaania kaitsetumatele tarbijatele madalamat elektrihinda. Vastupidi Agri-Energía, EDP España, Viesgo ja komisjoni poolt Euroopa Kohtu kirjalikule küsimusele antud vastuses esitatud väidetele ei mõjuta seda analüüsi asjaolu, et see makse ei laeku üldisesse riigieelarvesse, vaid sel on määratud otstarve.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibid</HT>., punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">iii)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Direktiivi 2009/72 artikli 3 lõike 1 alus: konkurentsil põhinev turg, kus ei diskrimineerita ettevõtjaid</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Kui eelotsusetaotluse esitanud kohus eeltoodut kinnitab, kas see tähendab siis seda, et kohustuslik makse ei kuulu direktiivi 2009/72 kohaldamisalasse, nagu väidab Hispaania valitsus?<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P>Sarnaselt <DATE ISO="20191219">19. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Engie Cartagena</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑523/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1129">EU:C:2019:1129</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Ma ei arva nii.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Meetme maksunduslik olemus ja sellega seotud kõhklus liikmesriigi riigisisestesse maksudesse sekkumisel ei tähenda seda, et ei ole võimalik kontrollida nende meetmete mõju kooskõla liidu õigusega. Eelkõige on see nii olukorras, nagu Agri-Energía, EDP España, Endesa, Iberdrola, Naturgy ja Viesgo on välja toonud, kus <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0107" ID="QS0107"/>avaliku teenuse osutamise kohustuse<QUOT.END REF.START="QS0107" CODE="201C" ID="QE0107"/> rahastamise meetod võib mõjutada elektri siseturu toimimist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P>Vt direktiiviga 2009/72 elektri siseturuga seoses taotletava eesmärgi kohta <DATE ISO="20191219">19. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Engie Cartagena</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑523/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1129">EU:C:2019:1129</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul sekkub Hispaania seadusandja Hispaania elektriturgu, asetades sotsiaalse soodustariifi kulud vaid mõnele sellel turul tegutsevale ettevõtjale. Selline korraldus ei ole iseenesest välistatud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0058"><P><DATE ISO="20191219">19. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑523/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1129">EU:C:2019:1129</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, eriti kuivõrd direktiiviga 2009/72 ei taotleta tema praegusel kujul liidu elektrituru täielikku ühtlustamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Kuigi sellist täielikku ühtlustamist ei toimu, siis nagu EDP España, Endesa, Iberdrola ja Naturgy on oma vastustes Euroopa Kohtu kirjalikule küsimusele sisuliselt täheldanud, ei tähenda see, et nimetatud kohustuslik makse ei peaks olema kooskõlas direktiivi 2009/72 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0108" ID="QS0108"/>üldreeglitega<QUOT.END REF.START="QS0108" CODE="201C" ID="QE0108"/>, eelkõige selle artikli 3 lõikega 1. Nimetatud säte kohustab liikmesriike tagama oma<?PAGE NO="17"?> institutsioonilise korra alusel ja võttes asjakohaselt arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, et elektriettevõtjad tegutseksid muu hulgas konkurentsivõimelise elektrituru loomise nimel ning et ettevõtjaid ei diskrimineeritaks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0059"><P><DATE ISO="20191212">12. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Slovenské elektrárne</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑376/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1068">EU:C:2019:1068</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Eespool toodud põhjustel ja tuginedes eelkõige Euroopa Kohtu suunistele kohtuotsuses Engie Cartagena, on võimalik väidelda selle üle, kas kohustuslik makse vastab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0109" ID="QS0109"/>avaliku teenuse osutamise kohustuse<QUOT.END REF.START="QS0109" CODE="201C" ID="QE0109"/> tingimustele direktiivi 2009/72 artikli 3 lõike 2 tähenduses. Tegelikult arvan ma, et on viiteid sellele, et kohustusliku makse puhul võib olla tegemist maksutaolise lõivuga liidu õiguse tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Kui aga liikmesriigi kohus jõuab sellisele järeldusele, siis ei tähenda see, et selline maks oleks tervikuna väljaspool direktiivi 2009/72 kohaldamisala, mida sisuliselt on väitnud Hispaania valitsus. Sel juhul oleks analüüsimise aluseks selle direktiivi artikli 3 lõike 2 asemel lihtsalt artikli 3 lõige 1. Enamgi veel – kuigi konkreetsed analüüsikriteeriumid on kummagi sätte puhul erinevad, on <HT TYPE="ITALIC">mõlemal sama alus</HT>, mis on seotud selle direktiivi artikli 3 lõikega 1: üldiselt ei tohi liikmesriigid elektrituru konkurentsi moonutada. Mis tahes vajalikud sekkumised peavad olema võimalikult väiksed (ja seega proportsionaalsed) ja võetud vastu mittediskrimineerivalt, säilitades kõigi turul tegutsevate ettevõtjate õiguste ja kohustuste võimalikult suure võrdsuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes ei soovi ma väita, et <HT TYPE="ITALIC">sotsiaalne soodustariif</HT> eraldiseisvana ei täida direktiivi 2009/72 artikli 3 lõike 2 tingimusi või et see kujutab endast maksu. Sellist väidet ei ole Euroopa Kohtule esitatud ja samuti ei näi pooled selle üle vaidlevat. Asi on pigem selles, et pelk asjaolu, et (kohustuslikust) rahalisest maksest saadud tulu lõppeesmärk võib aidata kaasa <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0110" ID="QS0110"/>tegeliku<QUOT.END REF.START="QS0110" CODE="201C" ID="QE0110"/> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0111" ID="QS0111"/>avaliku teenuse osutamise kohustuse<QUOT.END REF.START="QS0111" CODE="201C" ID="QE0111"/> saavutamisele, ei ole piisav selleks, et see makse ise oleks selle eesmärgi saavutamiseks asjakohane (ja seega kooskõlas direktiivi 2009/72 artikli 3 lõikega 2).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0060"><P><DATE ISO="20191219">19. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Engie Cartagena</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑523/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1129">EU:C:2019:1129</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Vastupidine moonutaks täielikult <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0112" ID="QS0112"/>avaliku teenuse osutamise kohustuse<QUOT.END REF.START="QS0112" CODE="201C" ID="QE0112"/> mõistet, eeldades, et mis tahes rahaliste maksete abil saadud vahendite <HT TYPE="ITALIC">jaotamine</HT> võiks määratleda nende olemuse ja kohtlemise liidu õiguse alusel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0061"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20191219">19. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Engie Cartagena</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑523/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1129">EU:C:2019:1129</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> See omakorda võimaldaks <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0113" ID="QS0113"/>avaliku teenuse osutamise kohustuse<QUOT.END REF.START="QS0113" CODE="201C" ID="QE0113"/> <HT TYPE="ITALIC">rahastamisel</HT> muutuda omaette <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0114" ID="QS0114"/>avaliku teenuse osutamise kohustuseks<QUOT.END REF.START="QS0114" CODE="201C" ID="QE0114"/> erinevalt lihtsalt vajalike vahendite kogumise mehhanismist, et maksta <HT TYPE="ITALIC">tegeliku</HT> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0115" ID="QS0115"/>avaliku teenuse osutamise kohustuse<QUOT.END REF.START="QS0115" CODE="201C" ID="QE0115"/> täitjatele nende tegevuse eest hüvitist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0062"><P>Vt kohtujurist Hogani ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Engie Cartagena</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑523/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:769">EU:C:2019:769</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kooskõla direktiivi 2009/72 artikli 3 lõikega 2</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Kui kohustuslikku makset käsitatakse direktiivi 2009/72 artikli 3 lõike 2 kohaldamisalasse kuuluvana, siis on vaja analüüsida selle makse kooskõla liidu õigusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Direktiivi 2009/72 artikli 3 lõike 2 kohaselt peavad <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0116" ID="QS0116"/>avaliku teenuse osutamise kohustusena<QUOT.END REF.START="QS0116" CODE="201C" ID="QE0116"/> ette nähtud meetmed olema <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0117" ID="QS0117"/>selgelt määratletud, läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja kontrollitavad ning tagama liidu elektriettevõtjatele võrdse juurepääsu liikmesriikide tarbijaskonnale.<QUOT.END REF.START="QS0117" CODE="201C" ID="QE0117"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0063"><P><DATE ISO="20191219">19. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Engie Cartagena</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑523/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1129">EU:C:2019:1129</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="18"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Kõigepealt pean taas viitama probleemidele, millele juhtisin tähelepanu käesoleva ettepaneku punktides 42–50. Minu esialgne analüüs lähtub mõistagi eeldusest, et kohustuslik makse saab olla osa suuremast <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0118" ID="QS0118"/>avaliku teenuse osutamise kohustusest<QUOT.END REF.START="QS0118" CODE="201C" ID="QE0118"/>, olles sellegipoolest direktiivi 2009/72 artikli 3 lõike 2 tingimustele vastamise hindamiseks eraldatav, olenemata asjaolust, et see direktiiv näib olevat koostatud, lähtudes sellest, et analüüsitakse <HT TYPE="ITALIC">ühte</HT> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0119" ID="QS0119"/>avaliku teenuse osutamise kohustust<QUOT.END REF.START="QS0119" CODE="201C" ID="QE0119"/> ja mitte <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0120" ID="QS0120"/>avaliku teenuse osutamise kohustuste<QUOT.END REF.START="QS0120" CODE="201C" ID="QE0120"/> kogumit või sellest eraldatud osasid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Olles seda oletust selgitanud, märgin, et kõik pooled peale Hispaania valitsuse väidavad, et kohustuslik makse on oma praegusel kujul diskrimineeriv. Need pooled osutavad seaduse 24/2013 artikli 45 lõike 4 sõnastusele, milles on öeldud, et sotsiaalse soodustariifi rahastamiskohustus on nendel vertikaalselt integreeritud äriühingutel, kes samal ajal toodavad, jaotavad ja müüvad elektrit (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0121" ID="QS0121"/>rahastamiskohustuse kriteeriumid<QUOT.END REF.START="QS0121" CODE="201C" ID="QE0121"/>). Olgugi, et selles ei nimetata ühtegi äriühingut nimepidi, nähakse selles sättes ette Hispaania elektriturul tegutsevate teatud üksuste selged ja tuvastatavad tunnused. Samal ajal jäetakse sellega kohustusliku makse tasujate hulgast välja need vertikaalselt integreeritud äriühingud, mis vastavad Hispaania elektrisektoris kuni kahele rahastamiskohustuse kriteeriumile. Seega tegelikult paneb seaduse 24/2013 artikli 45 lõige 4 sotsiaalse soodustariifi rahastamise koormuse peaaegu tervenisti neljale Hispaania elektriturul tegutsevale kontsernile. Selline kohtlemine muudab selle diskrimineerivaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Hispaania valitsus väidab, et meede ei ole diskrimineeriv ja on igal juhul objektiivselt põhjendatud. Kuningliku dekreetseaduse 9/2013 põhjendustes on selgitatud, et äriühingud, mis vastavad rahastamiskohustuse kriteeriumidele, on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0122" ID="QS0122"/>ainulaadses olukorras<QUOT.END REF.START="QS0122" CODE="201C" ID="QE0122"/>, et paremini katta sotsiaalse soodustariifi kulusid, sest neil on võimalik kanda seda koormat osana oma põhitegevusest elektriturul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Tuleb meeles pidada, et direktiivi 2009/72 artikli 3 lõikes 2 ette nähtud mittediskrimineerimise tingimuse eesmärk on see, et asjassepuutuv <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0123" ID="QS0123"/>avaliku teenuse osutamise kohustus<QUOT.END REF.START="QS0123" CODE="201C" ID="QE0123"/> seob kõiki sektoris tegutsevaid ettevõtjaid võrdselt, et mitte kahjustada konkurentsi nimetatud sektoris.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0064"><P>Vt selle kohta kohtujurist Mengozzi ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ANODE</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑121/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:248">EU:C:2016:248</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0082">82</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seega peavad direktiivi 2009/72 artikli 3 lõikest 2 tulenevad kohustused olema üldised ja mitte puudutama konkreetselt teatud äriühinguid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0065"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20200430">30. aprilli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Оvergas Mrezhi ja Balgarska gazova asotsiatsia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑5/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:343">EU:C:2020:343</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0080">80</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kuigi direktiivi 2009/72 artikli 3 lõikes 2 ei ole ette nähtud võimalust diskrimineerivat kohtlemist objektiivselt põhjendada, on sellest tulenev nõue võrdsuse üldpõhimõtte konkreetne väljendus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0066"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20160929">29. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Essent Belgium</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑492/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:732">EU:C:2016:732</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0079">79</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0081">81</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Seega see, kas sama liiki kaalutlustest lähtutakse sarnasuse hindamisel või <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0124" ID="QS0124"/>allavoolu<QUOT.END REF.START="QS0124" CODE="201C" ID="QE0124"/> põhjendatuse tasandil, on praktikas üksnes osaliselt asjakohane.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0067"><P>Selliste väidete ülekantavuse kohta vt minu ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hornbach-Baumarkt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑382/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:974">EU:C:2017:974</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Oluline on, et igasugune selline objektiivne põhjendus peab olema seotud asjassepuutuvate õigusnormidega taotletava üldise majandusliku huvi eesmärgi tagamisega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0068"><P><DATE ISO="20160907">7. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ANODE</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑121/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:637">EU:C:2016:637</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> ja selle jaoks kohane ning selle eesmärgiga proportsionaalne.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0069"><P><DATE ISO="20160929">29. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Essent Belgium</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑492/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:732">EU:C:2016:732</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0081">81</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Lähtudes nendest tingimustest, näen ma seoses kohustusliku maksega esile kerkivat järgmisi potentsiaalseid probleeme.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="19"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Esiteks vastab tõepoolest tõele, et kohustuslik makse võib selle rakendamise viisist tulenevalt takistada konkurentsi Hispaania elektriturul, tekitades ebavõrdsuse selles sektoris tegutsevate ettevõtjate vahel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0070"><P>Vt selle kohta <HT TYPE="ITALIC">ibid</HT>., punkt 97.</P></NOTE> See ebavõrdsus tuleneb sellest, et kohustuslik makse lasub üksnes nendel äriühingutel, mis vastavad rahastamiskohustuse kriteeriumidele, jättes sellest kohustusest välja teised samal turul tegutsevad ettevõtjad, nimelt need vertikaalselt integreeritud äriühingud, mis vastavad kuni kahele rahastamiskohustuse kriteeriumile (ja seega nende otsesed konkurendid).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0071"><P>Vt <DATE ISO="20160907">7. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ANODE</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑121/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:637">EU:C:2016:637</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0071">71</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Teiseks on selle ebavõrdse kohtlemise aluseks olev (ja selleni viiv) eesmärk ebapiisav. Tõepoolest, isegi kui <HT TYPE="ITALIC">kohustusliku makse</HT> (erinevalt sotsiaalsest soodustariifist) eesmärk oleks pakkuda kaitsetumatele tarbijate rühmadele elektri soodustariife – mida küll ei ole käesolevas asjas väidetud – ei oleks erinev kohtlemine sellegipoolest õigustatud. Kõik pooled välja arvatud Hispaania valitsus on väitnud, et kohustusliku makse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0125" ID="QS0125"/>rahastamiskohustuse kriteeriumid<QUOT.END REF.START="QS0125" CODE="201C" ID="QE0125"/> ei ole kuidagi seotud eesmärgiga pakkuda teatud sotsiaalsete, tarbimis- ja ostujõutunnustega kaitsetumatele tarbijate rühmadele sotsiaalset soodustariifi. Tõepoolest, selle süsteemi kulude katmises osalevate ettevõtjate liik või arv ei mõjuta mingil viisil seda eesmärki. Tegelikult on kaitsetumad tarbijarühmad selle süsteemi raames abikõlblikud <HT TYPE="ITALIC">olenemata sellest</HT>, kes kannab selle süsteemiga kaasnevad kulud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Kolmandaks, isegi kui eeldada, et kohustusliku makse eesmärk ei olnud subsideeritud elektrihinna pakkumine, vaid hoopis kuidagi seotud ümberjaotamispoliitika eesmärgiga, mille kohaselt peavad <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0126" ID="QS0126"/>rikkamad<QUOT.END REF.START="QS0126" CODE="201C" ID="QE0126"/> äriühingud väidetavalt panustama <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0127" ID="QS0127"/>vaesematest<QUOT.END REF.START="QS0127" CODE="201C" ID="QE0127"/> äriühingutest rohkem, tekib mul ikkagi küsimus, kas see eesmärk on tegelikult saavutatud. Eelkõige oleks see nii olukorras, kus rahastamiskohustuse kriteeriumide ja nende selgituste tulemuseks on erinev kohtlemine tuginedes nende <HT TYPE="ITALIC">potentsiaalsele</HT> finantssuutlikkusele. Eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitab, et mõnede kohustuslikke makseid tasuma kohustatud ettevõtjate osa sektoris kui tervikus on väike, samas kui esineb muid äriühinguid, kellel on suurem suutlikkus sotsiaalse soodustariifi kulude kandmiseks (olgu siis seetõttu, et neil on elektriturul suurem turuosa, neil on suurem käive või tegelevad nad mõnega neist tegevustest, mida kasutatakse maksekohustusega üksuste määratlemisel). Seda eemaldumist turu majandusolukorrast näib olevat mõistnud ka Hispaania keskvalitsus, kes eelotsusetaotluse esitanud kohtu põhikohtuasja käigus antud selgituste kohaselt nõustus sellega, et sünergia ja mastaabisääst võib olemas olla ka nende äriühingute puhul, kes maksekohustuse kriteeriumidele ei vasta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes on tegemist ettevõtjate selge diskrimineerimisega, mis ei ole mõistlikult põhjendatud. Lõpliku arve peab tasuma üksnes väike osa turul tegutsevatest ettevõtjatest, tuginedes kriteeriumidele, mis ei ole otseselt seotud välja toodud üldise majandusliku huviga. Sel viisil ei maksa need äriühingud mitte üksnes liikmesriigi sotsiaalpoliitika eest, vaid toetavad kaudselt ka oma otseseid konkurente, kes tegutsevad samal turul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus on ilmselt kõiki neid probleeme juba analüüsinud ja selle tulemusel tunnistanud liikmesriigi õigusnormid direktiivi 2009/72 artikli 3 lõikega 2 vastuolus olevaks. Nagu käesolevas jaotises varem on välja toodud, võiks tõepoolest arutada kohustusliku makse täpse liigituse üle, eriti juhul kui see makse eraldada sisuliselt sotsiaalsest soodustariifist, nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus oma küsimustes on teinud. Kui see taksonoomiline vaidlus aga kõrvale jätta, on selge ka see, et nii direktiivi 2009/72 artikli 3 lõike 1 kui ka lõike 2 loogika ja lõpptulemus on sisuliselt sarnane. Seega kui läheneda pragmaatiliselt, siis eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud põhjustel on liikmesriigi meetme analüüsi tulemus mõlema sätte alusel tõenäoliselt sama, muutes selle emma-kumma kategooria alusel liidu õigusega vastuolus olevaks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="20"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes leian, et kõige sobilikum on anda kohustusliku makse liigitamise probleem eelotsusetaotluse esitanud kohtule, kuivõrd sellel kohtul on täielik arusaam liikmesriigi õigusest ja asjaoludest, mida minul olla ei pruugi. Seoses nimetatud kohtu esitatud konkreetse küsimusega, mis on tõepoolest seotud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0128" ID="QS0128"/>avaliku teenuse osutamise kohustusega<QUOT.END REF.START="QS0128" CODE="201C" ID="QE0128"/> direktiivi 2009/72 artikli 3 lõike 2 tähenduses, teen ettepaneku, et Euroopa Kohus vastaks esimesele küsimusele järgmiselt:</TXT><P>Direktiivi 2009/72 artikli 3 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi seadus, millega ilma taotletava üldise majandusliku huvi olemusest selgelt lähtuva objektiivse põhjuseta pannakse rahalise makse kohustus üksnes teatud elektriettevõtjatele, kes tegelevad tootmise, jaotamise ja turustamisega, et rahastada süsteemi, millega kohaldatakse elektrihinna sotsiaalset soodustariifi vahetult abikõlblike tarbijate elektriarvele.</P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine küsimus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas kohustuslik makse on kooskõlas direktiivi 2009/72 artikli 3 lõikes 2 ette nähtud proportsionaalsuse nõudega, kuivõrd ta ei ole ajas piiratud ega võimalda panustavatele ettevõtjatele hüvitise maksmist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Esimesele küsimusele pakutud vastust arvestades ei ole sellele küsimusele vaja vastata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Et aga selle küsimuse sisuline külg võib sellegipoolest eelotsusetaotluse esitanud kohtule abiks olla, siis analüüsin, kas direktiivi 2009/72 artikli 3 lõige 2 võimaldab üldiselt ilma ajalise piiri ja hüvitamismehhanismita <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0129" ID="QS0129"/>avaliku teenuse osutamise kohustuse<QUOT.END REF.START="QS0129" CODE="201C" ID="QE0129"/> olemasolu. See analüüs peab mõistagi toimuma lähtudes samast reservatsioonist, mille ma olen esitanud käesoleva ettepaneku punktides 42–50 ja 87. Kooskõlas selle tingimusega panen ette, et Euroopa Kohtule esitatud teist küsimust tuleb käsitleda, analüüsides kõigepealt meetme proportsionaalsust (a) ja alles seejärel vajadust maksta viimase instantsi tarnijatele <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0130" ID="QS0130"/>avaliku teenuse osutamise kohustuse<QUOT.END REF.START="QS0130" CODE="201C" ID="QE0130"/> täimise eest hüvitist (b).</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Proportsionaalsuse põhimõtte järgimine</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Direktiivi 2009/72 artikli 3 lõike 2 sõnastuses ei viidata otsesõnu proportsionaalsuse nõudele seoses selle sätte kohaselt kehtestatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0131" ID="QS0131"/>avaliku teenuse osutamise kohustusega<QUOT.END REF.START="QS0131" CODE="201C" ID="QE0131"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>See artikkel nõuab aga sellegipoolest, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0132" ID="QS0132"/>täielikult<QUOT.END REF.START="QS0132" CODE="201C" ID="QE0132"/> võetaks arvesse eelkõige EÜ artiklit 86 (praegu ELTL artikkel 106).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0072"><P>Vt analoogia alusel <DATE ISO="20200430">30. aprilli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Оvergas Mrezhi ja Balgarska gazova asotsiatsia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑5/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:343">EU:C:2020:343</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Lisaks ELTL artiklile 14, protokollile (nr 26) üldhuviteenuste kohta ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0133" ID="QS0133"/>harta<QUOT.END REF.START="QS0133" CODE="201C" ID="QE0133"/>) artiklile 36 puudutab see säte ka <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0134" ID="QS0134"/>üldhuviteenuste<QUOT.END REF.START="QS0134" CODE="201C" ID="QE0134"/> kooskõla aluslepinguga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0073"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibid</HT>., punkt 58 ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE> Teisisõnu on ELTL artikli 106 lõike 2 eesmärk ühitada liikmesriikide huvi kasutada teatud ettevõtjaid majandus- või sotsiaalpoliitika instrumendina liidu huviga, et järgitaks konkurentsieeskirju ja säilitataks siseturu ühtsus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0074"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibid</HT>., punkt 60 ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="21"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Tulenevalt sellest viitest ELTL artikli 106 sõnastusele võib mis tahes sekkumine konkurentsieeskirjadesse ja siseturu ühtsusesse aset leida <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0135" ID="QS0135"/>üksnes ulatuses, mis on vajalik taotletava üldise majandushuvi eesmärgi saavutamiseks, ning järelikult ka paratamatult piiratud aja jooksul<QUOT.END REF.START="QS0135" CODE="201C" ID="QE0135"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0075"><P><DATE ISO="20160907">7. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ANODE</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑121/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:637">EU:C:2016:637</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>Seega peab igasugune sekkumine liikmesriigi elektrituru konkurentsitingimustesse ja seega elektri siseturu ühtsusesse, isegi kui see tuleneb <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0136" ID="QS0136"/>avaliku teenuse osutamise kohustusest<QUOT.END REF.START="QS0136" CODE="201C" ID="QE0136"/> direktiivi 2009/72 artikli 3 lõike 2 tähenduses, järgima proportsionaalsuse põhimõtet.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0076"><P>Vt analoogia alusel <DATE ISO="20160907">7. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ANODE</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑121/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:637">EU:C:2016:637</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>Proportsionaalsuse põhimõtet on sarnases kontekstis seoses teiste direktiividega, mille eesmärk on kehtestada siseturu ühiseeskirjad, tõlgendatud nii, et selleks on vajalik selge seos i) asjassepuutuva liikmesriigi taotletava eesmärgi saavutamise, ii) ajalise mõõtme ja iii) kõnealuse meetme <HT TYPE="ITALIC">ratione personae</HT> vahel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0077"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20190411">11. aprilli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Repsol Butano ja DISA Gas</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑473/17 ja C‑546/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:308">EU:C:2019:308</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus osutab teisele viidatud nõudele ja küsib, kas õiguspärane tuginemine <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0137" ID="QS0137"/>avaliku teenuse osutamise kohustusele<QUOT.END REF.START="QS0137" CODE="201C" ID="QE0137"/> direktiivi 2009/72 artikli 3 lõike 2 tähenduses ei peaks olema ajaliselt piiratud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107.</NO.P><TXT>Tuletatakse meelde, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0138" ID="QS0138"/>avaliku teenuse osutamise kohustus<QUOT.END REF.START="QS0138" CODE="201C" ID="QE0138"/> direktiivi 2009/72 artikli 3 lõike 2 tähenduses vastab riiklikele meetmetele, millega sekkutakse elektrituru toimimisse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0078"><P><DATE ISO="20191219">19. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Engie Cartagena</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑523/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1129">EU:C:2019:1129</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Selline sekkumine piirab mõistagi teatud ettevõtjate elektriturul tegutsemise vabadust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0079"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibid</HT>., punkt 51.</P></NOTE> Selline piirang omakorda mõjutab direktiivi 2009/72 üldist eesmärki saavutada täielikult ja tegelikult avatud ja konkurentsivõimeline elektri siseturg, kus kõik tarbijad võivad vabalt valida oma tarnijaid ja kõik tarnijad saavad vabalt teenindada oma tarbijaid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0080"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibid</HT>., punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108.</NO.P><TXT>Siin muutub oluliseks seos ELTL artikliga 106. Nagu on tõlgendatud kohtuotsuses Federutility, nõuab see säte, et igasugust sekkumist pakumisse ja nõudlusesse „peab olema pikendatud ajaliselt ainult niikaua, kui on taotletava eesmärgi saavutamiseks rangelt vajalik, et eelkõige ei jääks lõputult kestma meede, mis juba oma olemuselt takistab elektrisektoris toimiva siseturu saavutamist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0081"><P><DATE ISO="20100420">20. aprilli 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Federutility jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑265/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:205">EU:C:2010:205</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kontrollides kooskõla ELTL artikliga 106 peab eelotsusetaotluse esitanud kohus hindama, kas ja mis ulatuses on riigisisese õiguse alusel kohustus <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0139" ID="QS0139"/>perioodiliselt ja lühikeste ajavahemike järel üle vaadata [valitsuse] sekkumise vajadust ja selle viise lähtuvalt [elektri]sektori arengust<QUOT.END REF.START="QS0139" CODE="201C" ID="QE0139"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0082"><P><DATE ISO="20100420">20. aprilli 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Federutility jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑265/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:205">EU:C:2010:205</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka <DATE ISO="20190411">11. aprilli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Repsol Butano ja DISA Gas</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑473/17 ja C‑546/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:308">EU:C:2019:308</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109.</NO.P><TXT>Nende põhimõtete kohaldamine on mõistagi liikmesriigi kohtu ülesanne. Eeldades aga, et see analüüs keskendub üksnes kohustuslikule maksele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0083"><P>Jättes täiesti kõrvale sotsiaalse soodustariifi ajalise kontrolli ja proportsionaalsuse, milleks oleks taas kord vaja sootuks teistsugust analüüsi, mis puudutaks erinevaid pooli ja kaalutlusi.</P></NOTE>, näib aga lähtudes Euroopa Kohtule selles küsimuses esitatud väidetest, et ei seadus 24/2013 ega dekreet 968/2014 ei nõua kohustusliku<?PAGE NO="22"?> makse <HT TYPE="ITALIC">ratione personae</HT> (st tasujate) korrapärast ülevaatamist. Pooled selgitavad, et ainuke selle süsteemi tahk, mida regulaarselt üle vaadatakse, on kohustusliku makse abil rahastatava summa protsentuaalne jaotus, mida igal aastal kohandatakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110.</NO.P><TXT>Kui need tähelepanekud osutuvad õigeks, siis juhul, kui seadusest 24/2013 tulenev ja dekreediga 968/2014 rakendatud kohustuslik makse oleks tähtajatu ega alluks mingile kontrollimehhanismile, ei oleks eespool viidatud proportsionaalsuse nõue täidetud. Lõppeks nõuab proportsionaalsuse põhimõte seda, et selles kajastub kulude muutumine.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0084"><P><DATE ISO="20190411">11. aprilli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Repsol Butano ja DISA Gas</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑473/17 ja C‑546/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:308">EU:C:2019:308</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Kui eelotsusetaotluse esitanud kohus seda kinnitab, siis näib, et see nõue ei ole käesoleval juhul täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111.</NO.P><TXT>Rõhutan, et neid põhimõtteid ei tohiks mõista nõnda, et need seavad kahtluse alla liikmesriikide pädevuse määratleda, mis <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0140" ID="QS0140"/>väärib<QUOT.END REF.START="QS0140" CODE="201C" ID="QE0140"/> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0141" ID="QS0141"/>avaliku teenuse osutamise kohustust<QUOT.END REF.START="QS0141" CODE="201C" ID="QE0141"/>. Elektrisektoris tunnustavad direktiivi 2009/72 põhjendused 47 ja 50 sõnaselgelt liikmesriikide autonoomiat määratleda ja määrata liikmesriigi tasandil <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0142" ID="QS0142"/>avaliku teenuse osutamise kohustused<QUOT.END REF.START="QS0142" CODE="201C" ID="QE0142"/>, võttes arvesse liikmesriigi olukorda.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0085"><P>Kooskõlas EÜ lepingule lisatud protokolliga (nr 26) üldhuviteenuste kohta. Vt selle kohta <DATE ISO="20160907">7. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ANODE</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑121/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:637">EU:C:2016:637</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seega kui liikmesriigid tegutsevad selliste teenuste kohaldamisala ja korralduse kehtestamisel kooskõlas direktiivi 2009/72 artikli 3 lõikega 2, on neil mõistlik kaalutlusõigus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0086"><P><DATE ISO="20191219">19. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Engie Cartagena</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑523/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1129">EU:C:2019:1129</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt selle kohta ka <DATE ISO="20100420">20. aprilli 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Federutility jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑265/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:205">EU:C:2010:205</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20111221">21. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ENEL</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑242/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:861">EU:C:2011:861</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0112"><NO.P>112.</NO.P><TXT>Üksnes selle rakendamise tasandil kehtestab liidu õigus teatud tingimused. Esiteks on need seotud küsimusega, kas liikmesriikide poolt määratu kuulub tegelikult direktiivi 2009/72 artikli 3 lõikes 2 sätestatud liidu õiguse autonoomse mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0143" ID="QS0143"/>avaliku teenuse osutamise kohustus<QUOT.END REF.START="QS0143" CODE="201C" ID="QE0143"/> kohaldamisalasse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0087"><P><DATE ISO="20191219">19. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Engie Cartagena</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑523/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1129">EU:C:2019:1129</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Kui see on nii, siis tulevad mängu selle direktiivi artikli 3 lõikes 2 sätestatud tingimused.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0088"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibid</HT>., punkt 48.</P></NOTE> Üksnes juhul, kui väidetav <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0144" ID="QS0144"/>avaliku teenuse osutamise kohustus<QUOT.END REF.START="QS0144" CODE="201C" ID="QE0144"/> vastab tingimustele, mis on seotud tõelise <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0145" ID="QS0145"/>avaliku teenuse osutamise kohustusega<QUOT.END REF.START="QS0145" CODE="201C" ID="QE0145"/> direktiivi 2009/72 artikli 3 lõike 2 tähenduses, tekib kohustus kontrollida seda kohustust, lähtudes nimetatud sättes ette nähtud tingimustest.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Hüvitis ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0146" ID="QS0146"/>avaliku teenuse osutamise kohustus<QUOT.END REF.START="QS0146" CODE="201C" ID="QE0146"/></HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0113"><NO.P>113.</NO.P><TXT>Nagu käesoleva ettepaneku eelmises jaotises on näidatud, ei ole alati lihtne analüüsida, kas <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0147" ID="QS0147"/>avaliku teenuse osutamise kohustus<QUOT.END REF.START="QS0147" CODE="201C" ID="QE0147"/> on proportsionaalne, kui sellele läheneda kui kogumile. Kui aga kohustuslikku makset vaadelda iseseisva <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0148" ID="QS0148"/>avaliku teenuse osutamise kohustusena<QUOT.END REF.START="QS0148" CODE="201C" ID="QE0148"/> (või selle laiema kohustuse eraldatud osana), mida tuleks seetõttu analüüsida lahus ja eraldiseisvana, siis just seoses potentsiaalse kohustusega maksta hüvitist muutub see arutelu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0149" ID="QS0149"/>keerukast<QUOT.END REF.START="QS0149" CODE="201C" ID="QE0149"/> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0150" ID="QS0150"/>kummaliseks<QUOT.END REF.START="QS0150" CODE="201C" ID="QE0150"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="23"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0114"><NO.P>114.</NO.P><TXT>Seda seetõttu, et sel juhul on küsimuseks, kas kaebajad saavad nõuda hüvitist teenuse eest, mis seisneb kohustuslike maksete tegemises. Teisisõnu, kas direktiiv 2009/72 paneb liikmesriikidele kohustuse <HT TYPE="ITALIC">maksta raha maksmise eest raha</HT>? Minu hinnangul kinnitab see taas kord seda, miks on keeruline kohelda kohustuslikku makset eraldiseisvalt kui <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0151" ID="QS0151"/>avaliku teenuse osutamise kohustust<QUOT.END REF.START="QS0151" CODE="201C" ID="QE0151"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0089"><P>Vt eespool käesoleva ettepaneku punktid 44 ja 48–49.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0115"><NO.P>115.</NO.P><TXT>Olgu kuidas on, kui käsitleda eelotsusetaotluse esitanud kohtu teist küsimust abstraktselt, olukorras, kus on tegemist tõelise <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0152" ID="QS0152"/>avaliku teenuse osutamise kohustusega<QUOT.END REF.START="QS0152" CODE="201C" ID="QE0152"/> direktiivi 2009/72 artikli 3 lõike 2 tähenduses, siis kas see säte näeb ette hüvitamismehhanismi?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0116"><NO.P>116.</NO.P><TXT>Hispaania valitsus ja komisjon selgitavad, et olukorras, kus esineb <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0153" ID="QS0153"/>avaliku teenuse osutamise kohustus<QUOT.END REF.START="QS0153" CODE="201C" ID="QE0153"/> direktiivi 2009/72 artikli 3 lõike 2 tähenduses, ei ole automaatset hüvitise maksmise kohustust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0117"><NO.P>117.</NO.P><TXT>Üldisel ja abstraktsel tasandil olen selle seisukohaga tõepoolest nõus: on selge, et direktiivi 2009/72 artikli 3 lõikes 2 ei ole sellist kohustust ette nähtud. Ka ei tulene sellist kohustust selle sättega seotud ELTL artiklist 106 ega ühestki teisest liidu õiguse instrumendist, mis käsitleb üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0090"><P>Näiteks roheline raamat üldhuviteenuste kohta (KOM(2003) 270 lõplik), komisjoni teatis Euroopa riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstava hüvitise suhtes (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="008" PAGE.FIRST="4" DATE.PUB="2012">ELT 2012, C 8, lk 4</REF.DOC.OJ>), komisjoni teatis – Euroopa Liidu raamistik riigiabi jaoks, mida antakse avalike teenuste eest makstava hüvitisena (2011) (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="008" PAGE.FIRST="15" DATE.PUB="2012">ELT 2012, C 8, lk 15</REF.DOC.OJ>) või komisjoni <DATE ISO="20111220">20. detsembri 2011. aasta</DATE> otsus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="007" PAGE.FIRST="3" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 7, lk 3</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> Nagu Euroopa Kohtu praktikas on järjepidevalt leitud, on liikmesriikidel hüvitise maksmise osas lai kaalutlusõigus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0091"><P><DATE ISO="20080212">12. veebruari 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>BUPA jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑289/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2008:29">EU:T:2008:29</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0214">214</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika), <DATE ISO="20121107">7. novembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>CBI <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑137/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2012:584">EU:T:2012:584</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0191">191</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20140716">16. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑295/12</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:675">EU:T:2014:675</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0087">87</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20140716">16. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Zweckverband Tierkörperbeseitigung <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑309/12</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:676">EU:T:2014:676</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0148">148</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, mis peab olema kooskõlas kohtuotsusest Altmark<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0092"><P><DATE ISO="20030724">24. juuli 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Altmark Trans GmbH ja Regierungspräsidium Magdeburg</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑280/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:415">EU:C:2003:415</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0095">95</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> tulenevate põhimõtetega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0118"><NO.P>118.</NO.P><TXT>Kuigi sellele väitsid vastu kõik pooled peale Hispaania valitsuse ja komisjoni, tuleks sama järeldust laiendada ka direktiivi 2009/72 artikli 3 lõikele 6. See säte puudutab olukorda, milles on makstud hüvitist, ja seob sellise hüvitise maksmise mittediskrimineerimise tingimusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0119"><NO.P>119.</NO.P><TXT>Tõepoolest annab direktiivi 2009/72 artikli 3 lõike 6 mõistlik tõlgendamine tulemuseks järelduse, et nimetatud säte iseenesest ei sisalda elektrisektori konkreetse juhtumi puhul kohustust maksta <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0154" ID="QS0154"/>avaliku teenuse osutamise kohustuse<QUOT.END REF.START="QS0154" CODE="201C" ID="QE0154"/> täitmise eest hüvitist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0093"><P>Vt ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20190605">5. juuni 2019. aasta</DATE> direktiivi (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="158" PAGE.FIRST="125" DATE.PUB="2019">ELT 2019, L 158, lk 125</REF.DOC.OJ>) artikli 9 lõiget 3, mille sõnastus on sisuliselt sama.</P></NOTE> Ka ei saa sellist kohustust tuletada direktiiviga 2009/72 taotletavast üldisest eesmärgist. Sellest tulenevalt järeldan, et meede, milles ei ole (tõelise) <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0155" ID="QS0155"/>avaliku teenuse osutamise kohustuse<QUOT.END REF.START="QS0155" CODE="201C" ID="QE0155"/> täitmise eest hüvitist ette nähtud, ei ole iseenesest direktiivi 2009/72 artikli 3 lõikega 6 vastuolus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0120"><NO.P>120.</NO.P><TXT>Pigem on põhimõtted, mis tulenevad direktiivi 2009/72 artikli 3 lõike 2 ja artikli 3 lõike 6 koosmõjus tõlgendamisest, niisugused, et kõiki elektriturul tegutsevaid ettevõtjaid tuleb kohelda võrdselt nii seoses selle <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0156" ID="QS0156"/>avaliku teenuse osutamise kohustuse<QUOT.END REF.START="QS0156" CODE="201C" ID="QE0156"/> täitmisega kui ka igasuguse hüvitisega, mida liikmesriik võib maksta. Sel viisil ei teki asjassepuutuva turu moonutamist ja säilib direktiivi 2009/72 eesmärk.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0121"><NO.P>121.</NO.P><TXT>Esitan need tähelepanekud kahe reservatsiooniga.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="24"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0122"><NO.P>122.</NO.P><TXT>Esiteks ja nagu juba käesoleva ettepaneku punktides 117–119 selgitatud, on direktiiviga võimalik aktsepteerida elektri siseturul tegutsemise vabaduse teatud piiranguid <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0157" ID="QS0157"/>avaliku teenuse osutamise kohustuse<QUOT.END REF.START="QS0157" CODE="201C" ID="QE0157"/> täimise üldistes huvides. See on võimalik aga üksnes seoses <HT TYPE="ITALIC">tõeliste</HT> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0158" ID="QS0158"/>avaliku teenuse osutamise kohustustega<QUOT.END REF.START="QS0158" CODE="201C" ID="QE0158"/> ja mitte seoses nõrgalt seotud meetmete <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0159" ID="QS0159"/>kogumitega<QUOT.END REF.START="QS0159" CODE="201C" ID="QE0159"/>, mille hulgas on (miski, mis näeb välja kui) maksutaoline lõiv. Muidu – nagu ma olen käesoleva ettepaneku punktides 113 ja 114 juba selgitanud – muutuks proportsionaalsuse kontrollimine ringikujuliseks: kas proportsionaalse meetme puhul oleks tõepoolest tarvis rahaliselt hüvitada raha äravõtmist?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0123"><NO.P>123.</NO.P><TXT>Teiseks: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0160" ID="QS0160"/>avaliku teenuse osutamise kohustuse<QUOT.END REF.START="QS0160" CODE="201C" ID="QE0160"/> täitmise kulu peab olema mõistlik. Mõistagi ei saa liikmesriigid sundida teatud turul tegutsevat äriühingut <HT TYPE="ITALIC">de facto</HT> loobuma oma varast <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0161" ID="QS0161"/>avaliku teenuse osutamise<QUOT.END REF.START="QS0161" CODE="201C" ID="QE0161"/> rakendamise kattevarju all üksnes seetõttu, et ELTL artikli 106 ja direktiivi 2009/72 konkreetne õiguslik raamistik nõuab iseenesest hüvitist vastutasuks sellise teenuse osutamise eest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0094"><P>Vt nõukogu <DATE ISO="19690626">26. juuni 1969. aasta</DATE> määruse (EMÜ) nr 1191/69 raudtee-, maantee- ja siseveetranspordis osutatavate avalike teenuste kontseptsioonist tulenevaid kohustusi puudutavate liikmesriikidepoolsete meetmete kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="156" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1969">EÜT 1969, L 156, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 07/01, lk 19) artikli 6 lõige 2, mis sisaldas sellist <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0162" ID="QS0162"/>õigust<QUOT.END REF.START="QS0162" CODE="201C" ID="QE0162"/> hüvitisele. Vt <DATE ISO="20140403">3. aprilli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>CTP</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑516/12–C‑518/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:220">EU:C:2014:220</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0124"><NO.P>124.</NO.P><TXT>Teisisõnu on mõeldav, et isegi kui kõiki turul tegutsevaid ettevõtjaid koheldakse võrdselt ja nende suhtes kohaldatakse sama kohustust, on see kohustus lihtsalt liiga koormav. On mõeldav, et vaid erandjuhtudel, kui ei oleks enam mingit <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0163" ID="QS0163"/>õiglast tasakaalu<QUOT.END REF.START="QS0163" CODE="201C" ID="QE0163"/> üldise huvi ja üksikisikute huvi vahel, võib tekkida sekkumine omandiõiguse olemusse, mis rikub seeläbi harta artiklit 17 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 1 artiklit 1.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0095"><P>Vt EIK <DATE ISO="19940922">22. septembri 1994. aasta</DATE> otsus Hentrich <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa (ECLI:CE:ECHR:1994:0922JUD001361688, punkt 49 ja seal viidatud kohtupraktika) ja <DATE ISO="20060619">19. juuni 2006. aasta</DATE> otsus Hutten-Czapska <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (ECLI:CE:ECHR:2006:0619JUD003501497, punkt 167 ja seal viidatud kohtupraktika). Vt ka nt EIK <DATE ISO="20021105">5. novembri 2002. aasta</DATE> otsus Pincová ja Pinc <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Tšehhi Vabariik (ECLI:CE:ECHR:2002:1105JUD003654897, punkt 53).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0125"><NO.P>125.</NO.P><TXT>Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) esimesele eelotsuse küsimusele järgmiselt:</TXT><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20090713">13. juuli 2009. aasta</DATE> direktiivi 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ, artikli 3 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi seadus, millega ilma taotletava üldise majandusliku huvi olemusest selgelt lähtuva objektiivse põhjuseta pannakse rahalise makse kohustus üksnes teatud elektriettevõtjatele, kes tegelevad tootmise, jaotamise ja turustamisega, et rahastada süsteemi, millega kohaldatakse elektrihinna sotsiaalset soodustariifi vahetult abikõlblike tarbijate elektriarvele.</P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>