(2)

26. aprillil 2006 esitas üks ettevõtjaga BT konkureeriv ettevõtja, kes taotles konfidentsiaalseks jäämist, kaebuse ettevõtjale BT antud riigitagatise kohta (edaspidi „riigitagatis”). Sama konkurent esitas 24. mai ja 22. juuni 2006. aasta e-kirjadega komisjonile skeemi kohta täiendavat teavet.

(3)

18. mail 2006 saatis komisjon arupärimise Ühendkuningriigi ametiasutustele, kes vastasid 18. juuli 2006. aasta kirjaga.

(4)

21. detsembril 2006 saatis komisjon täiendava arupärimise. Pärast tähtaja pikendamist vastasid Ühendkuningriigi ametiasutused 27. veebruari 2007. aasta kirjaga.

(5)

26. märtsil 2007 toimus Ühendkuningriigi ametiasutuste taotlusel ettevõtja BT pensioniskeemi fondivalitsejaid esindavate advokaatidega koosolek. Täiendav teave esitati 10. mai 2007. aasta e-kirjaga.

(6)

10. mail 2007 saatis komisjon arupärimise Ühendkuningriigi ametiasutustele. Pärast tähtaja pikendamist ja 11. juunil 2007. aastal toimunud koosolekut vastasid Ühendkuningriigi ametiasutused 19. juuni 2007. aasta kirjaga.

(7)

3. augusti 2007. aasta kirjaga küsis komisjon täiendavat teavet. Pärast tähtaja pikendamist vastasid Ühendkuningriigi ametiasutused 3. oktoobri 2007. aasta kirjaga.

(8)

28. novembril 2007 võttis komisjon vastu otsuse selle kohta, et ettevõtja BT pensionikohustustele antud riigitagatis asjaomase ettevõtja maksejõuetuse korral ei ole riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, teavitas sellest Ühendkuningriiki ning algatas samal ajal ametliku uurimismenetluse teatud meetmete suhtes, mis on seotud ettevõtja BT pensioniskeemile antud riigitagatisega.

(9)

Ühendkuningriigi ametiasutused saatsid oma märkused nimetatud otsuse kohta 30. jaanuari 2008. aasta e-kirjaga.

(10)

Pärast 28. novembri 2007. aasta otsuse avaldamist sai komisjon märkused järgmistelt huvitatud isikutelt: Ühendkuningriigi erasektori sideettevõtjate ühing (edaspidi „UKCTA”), ettevõtjaga BT konkureerivate sideoperaatorite kutseühing, algse kaebuse anonüümne esitaja, ettevõtja BT ja tema pensioniskeemi valitsejad. 25. märtsil 2008 saadeti nende märkused Ühendkuningriigi ametiasutustele.

(11)

25. aprilli 2008. aasta e-kirjaga taotlesid Ühendkuningriigi ametiasutused luba esitada kolmandate isikute märkused ettevõtjale BT. Pärast konsultatsiooni asjaomaste isikutega ja nendelt nõusoleku saamist lubas komisjon avaldada osutatud dokumentide mittekonfidentsiaalse versiooni ettevõtjale BT.

(12)

30. mai ja 3. juuni 2008. aasta e-kirjaga sai komisjon vastavalt Ühendkuningriigi ametiasutuste ja ettevõtja BT selgitused kolmandate isikute esitatud märkuste kohta.

(13)

22. juulil 2008 toimus komisjoni ja Ühendkuningriigi ametiasutuste koosolek, mille järel esitasid Ühendkuningriigi ametiasutused 19. septembri 2008. aasta e-kirjaga täiendavad selgitused.

(14)

Ettevõtjat BT ja tema pensioniskeemi esindavate advokaatide taotlusel kohtusid nad komisjoniga 6. augustil ja 28. oktoobril 2008.

(15)

Asjaomased uuritavad meetmed hõlmavad sätteid, mille kohaselt Ühendkuningriigi valitsus tagab riigitagatisega ettevõtja BT teatud maksekohustused, eelkõige pensionimaksekohustused, ning vabastab ettevõtja BT kohustustest, mis on sätestatud õiguslikus raamistikus, mida kohaldatakse Ühendkuningriigis pensioniskeemide suhtes.

(16)

1981. aasta sideseaduse alusel kanti varem postiasutusele kuulunud sideteenused üle uuele avalik-õiguslikule ettevõtjale British Telecommunications. 1984. aasta sideseadusega nähti ette ettevõtja British Telecommunications erastamine.

(17)

1984. aasta sideseaduse artikli 60 kohaselt kanti avalik-õigusliku ettevõtja vara, õigused ja kohustused üle erastatud õigusjärglasele British Telecommunications plc. Üle kanti avalik-õigusliku ettevõtja töötajate pensioniskeemiga seotud kohustused, kusjuures pensioniskeemi puudujääk skeemi 1983. aasta kindlustusmatemaatilise hindamise alusel oli 626 Suurbritannia naelsterlingit (GBP).

(18)

1984. aasta sideseaduse artikliga 68 nähti ette järgmine riigitagatis:

(19)

Riigitagatisega kaeti kõik ettevõtja täitmata kohustused, mis kanti 1984. aastal ettevõtjale BT üle. Kuigi Ühendkuningriigi ametiasutuste sõnul ei ole neil täielikku teavet muude tagatud kohustuste kogusumma kohta kui pensionikohustused, märkisid nad, et ettevõtja British Telecom 1983./1984. aasta raamatupidamisaruandes esitati järgmine teave 31. märtsi 1984. aasta seisuga:

(20)

2003. aasta sideseadusega tunnistati 1984. aasta sideseaduse artikkel 60 kehtetuks ja muudeti artikli 68 lõiget 2, milles on praegu sätestatud, et „minister vastutab tegevuse lõpetamise algatamise eest, et täita õigusjärgse ettevõtja täitmata kohustused seoses pensionimaksetega, mis tulenevad osutatud ettevõtjale artikli 60 alusel” (rõhk lisatud).

(21)

Riigitagatise kohaselt peab Ühendkuningriigi valitsus täitma ettevõtjale BT ülekantud avalik-õigusliku ettevõtja kohustused, mis on seotud nende töötajate pensionimaksetega, kes olid avalik-õigusliku ettevõtja töötajate pensioniskeemiga liitunud enne 6. augustit 1984, juhul kui BT on maksejõuetu ja tema tegevus lõpetatakse ning ainult tingimusel, et lõpetamise alguses on kohustused täielikult või osaliselt täitmata. See eeldab, et ettevõtja BT pensioniskeemi varad ei ole piisavad, et katta töötajate kogutud õigustega seotud kohustusi. Kuigi 1984. aasta sideseadus ei ole selles aspektis üheselt mõistetav, on Ühendkuningriigi ametiasutused seisukohal, et riigitagatisega ei ole kaetud mitte ainult enne erastamist, vaid ka pärast erastamist omandatud töötajate pensioniõigused.

(22)

Enne erastamist ja arvestades avalik-õigusliku ettevõtja staatust, oleks ettevõtja BT tegevuse saanud lõpetada ainult parlamendis vastu võetud õigusaktiga. Riigitagatis pensionikohustustele anti väidetavalt avalik-õigusliku ettevõtja töötajate mure leevendamiseks, sest nende pensionid ei olnud enam riigi kaitse all. Eelkõige olid nad mures selle pärast, mis juhtuks juhul, kui erastatud õigusjärgne ettevõtja muutuks maksujõuetuks ja pensioniskeemis oleks puudujääk. Ühendkuningriigi ametiasutuste sõnul lahendati 1984. aastal antud riigitagatisega kirjeldatud probleemid, mis süvenesid 1983. aastal pensioniskeemi kindlustusmatemaalise puudujäägi ilmnemise tõttu.

(23)

Ühendkuningriigi ametiasutuste selgituste kohaselt vastutab BT maksejõuetuks muutumise korral talle erastamise ajal üle kantud, töötajate pensioniskeemiga seotud täitmata kohustuste eest kohe, st tegevuse lõpetamise algatamisest alates Ühendkuningriigi valitsus. Minister teeks seoses kõnealuste täitmata kohustustega makse ettevõtja BT pensioniskeemi ja muutuks selle summa ulatuses ettevõtja BT tagamata võlausaldajaks. Viimati nimetatu kehtiks ka kõnealuse pensioniskeemi kohta kohustuste osas, mis on seotud riigitagatisega katmata töötajatega, sest seadusega ei ole pensioniskeemi fondivalitsejatele eelisõigust antud.

(24)

Ühendkuningriigi ametiasutused väidavad, et nad ei suuda täpsustada tagatisega kaetud kohustuste väärtust. Tõepoolest, täitmata kohustuste suurus sõltub tagatisega kaetud liikmete arvust ja ettevõtja BT pensioniskeemi varadest ajal, mil BT muutub maksujõuetuks ja ta tegevus lõpetatakse.

(25)

Kuni 1969. aastani olid postiasutuse töötajad riigiteenistujad. 1969. aastal muutusid nad avalik-õigusliku postiasutuse töötajateks ja kaotasid oma riigiteenistuja staatuse. Postiasutusele anti üldvastutus töötajate pensionimaksete eest, luues selleks postiasutuse töötajate teenistusjärgse pensioniskeemi, kuhu kanti üle postiasutuse töötajate kogutud pensioniõigused.

(26)

1983. aastal loodi Briti sidetöötajate teenistusjärgne pensioniskeem, mille aluseks võeti suurel määral postiasutuse töötajate teenistusjärgne pensioniskeem. 31. märtsil 1986 lõi BT uutele töötajatele täiendava pensioniskeemi British Telecommunications plc. New Pension Scheme. Sel kuupäeval suleti sidetöötajate teenistusjärgne pensioniskeem uutele liikmetele. 1993. aastal mõlemad pensioniskeemid liideti ja nimetati ümber ettevõtja BT pensioniskeemiks.

(27)

Ettevõtja BT pensioniskeemi eesmärk on tagada, et skeemis oleks pikas perspektiivis alati piisavalt vahendeid pensioni väljamaksetega seotud kulu katmiseks. Vastavalt ettevõtja BT pensioniskeemi eeskirjadele peab BT tegema oma pensioniskeemi korrapäraseid tööandja sissemakseid, nagu see on kindlaks määratud skeemi aktuaari poolt, et oleks võimalik teha skeemi kohaseid väljamakseid ning tasuda skeemiga seotud kulud. Ettevõtja BT sellised sissemaksed ulatusid 2006./2007. eelarveaastal 395 miljoni Suurbritannia naelsterlingini. Lisaks peab pensioniskeemi aktuaar iga kolme aasta järel andma kindlustusmatemaatilise hinnangu skeemi varadele ja kohustustele (nimelt tulevastele pensioniväljamaksetele ja muudele kuludele) ning andma sellest aru ettevõtja BT pensioniskeemi fondivalitsejatele ja ettevõtjale BT. Selleks et katta kindlustusmatemaatilises hindamises tuvastatud pensioniskeemi varade ja kohustuste vaheline puudujääk, peab BT taastamiskava kohaselt tegema ka täiendavaid sissemakseid, et tagada pensioniskeemi täielik rahastamine […] (*1).

(28)

Näiteks leiti ettevõtja BT pensioniskeemi kolme aasta järel korraldatud hindamises 31. detsembri 2002. aasta seisuga rahastamise puudujääk, mida BT nõustus 15 aasta jooksul lisaks korrapärastele tööandja sissemaksetele katma aastas 232 miljoni Suurbritannia naelsterlingi ulatuses. Kõige viimase hindamise tulemused avaldati detsembris 2006 ja selgus, et kohustused moodustasid 37,8 ja varad 34,4 miljardit Suurbritannia naelsterlingit, mistõttu puudujääk ulatus 3,4 miljardi Suurbritannia naelsterlingini. Taastamiskava kohaselt peaks skeemi täielik rahastamine taastuma 2015. aastal. BT nõustus kümne aasta jooksul maksma 280 miljonit Suurbritannia naelsterlingit aastas, mis koos investeerimiskasumiga katab eeldatavasti puudujäägi täielikult. Kui järgmisest kindlustusmatemaatilisest hindamisest selgub, et skeemi kavakohast täielikku rahastamist ei saavutata, tuleb kokku leppida uues taastamiskavas ja muuta täiendavaid sissemakseid.

(29)

Ühendkuningriigi pensioniõiguses on alates 1984. aastast tehtud hulk muudatusi. Kättesaadava teabe kohaselt muudeti üldist pensioni reguleerivat raamistikku 1995. ja 2004. aasta pensioniseadusega oluliselt.

(30)

1995. aasta pensioniseaduse artikliga 56 kehtestati minimaalsed rahastamisnõuded, mille kohaselt skeemi varade väärtus ei tohi olla väiksem skeemi kohustuste summast. Samas on 1996. aasta ametipensioniskeemide (minimaalsed rahastamisnõuded ja kindlustusmatemaatiline hindamine) määruses sätestatud järgmine:

„Artiklit 56 (minimaalsed rahastamisnõuded) ei kohaldata […] ametipensioniskeemide suhtes, millele on minister andnud tagatise või võtnud muid meetmeid, et tagada skeemi varade piisavus kohustuste täitmiseks. […] Kui selline tagatis on antud ainult osale skeemist, kohaldatakse artikleid 56 ja 60 ning käesolevat määrust nii, nagu skeemi tagatud ja tagamata osa oleksid kaks erinevat skeemi” (rõhk lisatud).

(31)

Lisaks on 1995. aasta pensioniseaduse artiklis 75 sätestatud, et kui maksejõuetuse ajal on skeemi varade väärtust väiksem skeemi kohustuste summast, käsitatakse puudujäävat summat tööandjalt saadava laenuna skeemi fondivalitsejatele või -halduritele. Samas on 1996. aasta ametipensioniskeemide (puudujääk lõpetamise korral) määruses sätestatud järgmine:

„Artiklit 75 ei kohaldata […] ametipensioniskeemide suhtes, millele on minister andnud tagatise või võtnud muid meetmeid, et tagada skeemi varade piisavus kohustuste täitmiseks” (rõhk lisatud).

(32)

Pärast seda, kui tuhanded töötajad olid kaotanud oma tööandja pankroti tõttu suure hulga pensioniõigusi, loodi 2004. aasta pensioniseaduse II osaga tollase tugeva poliitilise surve tulemusena pensionikaitsefond. Pensionikaitsefond loodi aprillis 2005. Fondi ülesanne on maksta hüvitist sellist õigust omavate pensioniskeemide liikmetele nende tööandja maksejõuetuse korral, kui asjaomase skeemi varad ei ole piisavad, et pakkuda oma liikmetele pensionikaitsefondi makstava hüvitise tasemega võrdset kaitset.

(33)

Pensionikaitsefondi rahastatakse osaliselt selliste skeemide varadest, kelle eest on fond võtnud vastutuse, ja osaliselt kõnealuses fondis osalevatele pensioniskeemidele kehtestatud iga-aastasest sissemaksest. Selline makse hõlmab haldus- ja riskitasu, mis koosneb kahest osast: riskipõhine osa, milles arvestatakse skeemi alarahastamise ja tööandja maksejõuetuse riski (80 % tasust), ning skeemipõhine osa, mille aluseks on skeemi kohustuste ulatus (20 % tasust). 2005./2006. aasta algse sissemaksesumma määramisel ei võetud riskipõhist osa arvesse.

(34)

2005. aasta pensionikaitsefondi (osalemiseeskirjad) määrusega on täpsustatud, et kava, millele on asjaomane riigiasutus andnud tagatise või võtnud muid meetmeid, et tagada skeemi varade piisavus kohustuste täitmiseks, on vabastatud pensionikaitsefondi kuulumisest. Kui riigitagatis on antud osale skeemist, tuleks skeemi tagatud ja tagamata osa käsitada kahe erineva skeemina.

(35)

2004. aasta pensioniseaduse III osaga kehtestati uued skeemi rahastamisnõuded (kohustuslikud rahastamispõhimõtted), millega asendati 1995. aastal kehtestatud minimaalsed rahastamisnõuded. Seaduse artikliga 222 nähti ette, et skeemide suhtes kohaldatakse nõuet omada piisavaid ja asjakohaseid varasid, et katta oma kindlustustehnilisi eraldisi. 2005. aasta ametipensioniskeemide (skeemi rahastamine) määrusega vabastati nimetatud nõudest riigiasutuse poolt tagatud skeemid. Kui riigitagatis on antud osale skeemist, tuleks skeemi tagatud ja tagamata osa käsitada kahe erineva skeemina.

(36)

28. novembri 2007. aasta otsuses, millega algatati ametlik uurimine, esitas komisjon algse hinnangu kõnealuste meetmete kokkusobivuse kohta ühisturuga ja sellega seoses tekkinud kahtlused. Uuritavad meetmed olid järgmised:

(37)

Nimetatud otsuses oli komisjon seisukohal, et ettevõtja BT maksejõuetuse korral tema pensionikohustustele antud riigitagatis pärast lõpetamist toob iseenesest kasu ainult töötajatele ja seega ei anna eelist ettevõtjale BT, sest ei mõjuta tema krediidireitingut, investeeringuid ega tööhõivepoliitikat. Seepärast jõudis komisjon järeldusele, et enne 1995. ja 2004. aastal õiguslikku raamistikku tehtud muudatusi ei andnud ettevõtja BT pensionikohustustele asjaomase ettevõtja maksejõuetuse korral antud riigitagatis talle ühtki konkreetset täiendavat eelist ning ei olnud seega riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses (2).

(38)

Ometi jõudis komisjon teistsugusele järeldusele, kui analüüsis 1995. ja 2004. aastal seoses riigitagatisega pensionialasesse õiguslikku raamistikku tehtud muudatusi. Väljendades oma algseid kahtlusi võimaliku riigiabi ühisturuga kokkusobivuse kohta, kutsus komisjon Ühendkuningriiki üles esitama eelkõige järgmised selgitused:

(39)

Ühendkuningriigi seisukohad on seotud 28. novembri 2007. aasta otsuses tõstatatud minimaalsete rahastamisnõuete järgimisest ja pensionikaitsefondi tehtavate sissemaksete tasumisest vabastamisega.

(40)

Ühendkuningriik väidab, et ettevõtja BT ja tema pensioniskeemi puhul ei kasutata minimaalsete rahastamisnõuete kohaldamata jätmist.

(41)

1995. aasta pensioniseaduse artiklis 56 sätestatud minimaalsete rahastamisnõuetega, mis kehtisid kuni 2004. aastani, oli nähtud ette nõue, mille kohaselt pensionifondi varade väärtus ei tohiks olla kohustuste summast väiksem. Ühendkuningriik rõhutab, et 1995. aasta pensioniseaduse artikli 56 lõike 3 kohane pensionikohustuste arvutamise alus erineb sellest metoodikast, mida pensionikavade kohustuste korrapärasel hindamisel üldiselt kasutatakse. Erineva metoodika kasutamise tõttu erineb seepärast ka kohustuste saadav väärtus.

(42)

Minimaalsete rahastamisnõuete (MRN) ja ettevõtja BT pensioniskeemi korrapärase hindamise metoodikat kasutades saadud väärtuste erinevused on esitatud üksikasjalikult järgnevas tabelis:

(43)

Nendest näitajatest selgub, et 1995. aastal kehtestatud minimaalsete rahastamisnõuete kehtivuse ajal, nimelt 1999. ja 2002. aastal korraldatud ettevõtja BT pensioniskeemi hindamise põhjal ületas pensioniskeemi rahastamise positsioon minimaalsete rahastamisnõuete metoodika alusel 100 %, samas kui pensioniskeemi korrapärase hindamise metoodika näitas puudujääki. Sellega seoses rõhutab Ühendkuningriik, et minimaalsete rahastamisnõuetega ei kehtestatud skeemide suhtes ühtki nõuet, mille kohaselt peavad skeemide varad korrapäraste hindamiste raames ületama kohustusi. Lisaks ei ole vaja minimaalsete rahastamisnõuete kohast puudujääki katta kohe, vaid rahastamise positsioon, kus varade ja kohustuste suhe on 100 %, tuleb saavutada, nagu on ette nähtud, kümne aasta jooksul.

(44)

2004. aasta pensioniseadusega asendati 1995. aastal kehtestatud minimaalsed rahastamisnõuded pensioniskeemide uue rahastamiskorraga, mille kohaselt peavad pensionifondide valitsejad tööandjaga kokku leppima rahalise puudujäägi katmise kavas. Ühendkuningriigi ametiasutused rõhutasid, et ametipensioniskeemide määruse kohaselt saab kohustuslike rahastamisnõuete kohaldamisest vabastada ainult pensioniskeemid, millele on antud riigitagatis ja mis on loodud õigusaktiga (seadusega). Sellega seoses tuleks märkida, et ettevõtja BT pensioniskeemi ei loodud õigusaktiga.

(45)

Lisaks rõhutasid Ühendkuningriigi ametiasutused, et ettevõtja BT pensioniskeemi puhul järgiti täielikult osutatud kohustuslikke rahastamisnõudeid, nagu see nähtub kõnealuse pensioniskeemi fondivalitsejate koostatud aruannetest, mille kohaselt kohaldati 2004. aastal kehtestatud rahastamisnõudeid täielikult 2005. aasta hindamisega seotud taastamiskava suhtes. Samuti märkisid Ühendkuningriigi ametiasutused, et pensioniamet oli veendunud, et tagatist ei kasutatud taastamisperioodi pikendamiseks ega kindlustusmatemaatilise hinnangu või taastamiskava peamiste eelduste muutmiseks.

(46)

Seoses pensionikaitsefondi tehtavate maksete tasumisest vabastamisega meenutavad Ühendkuningriigi ametiasutused, et pensionikaitsefond kuulus 2004. aasta pensioniseadusega tehtud muudatuste hulka, mille eesmärk oli parandada pensioniskeemide liikmetele pakutavat kaitset tööandja maksejõuetuse korral. Pensionikaitsefond loodi spetsiaalselt selleks, et tugevdada liikmete kaitset pensioniskeemide lõpetamise korral juhul, kui need on alarahastatud ning kui vajalikke meetmeid ei ole veel võetud. Ühendkuningriigi ametiasutused on seisukohal, et kuna maksete tasumise kohustus on otseselt seotud pensionikaitsefondist saadava kaitsega, ei osale vajalike meetmetega, näiteks riigitagatisega kaetud skeemid määruse kohases pensionikaitsefondis, sest sellise fondi pakutav kaitse ei ole asjakohane.

(47)

Seega jääb ettevõtja BT pensioniskeem pensionikaitsefondi süsteemist välja riigitagatisega kaetud töötajate osas. Selliste töötajate puhul ei vaja ega saa ettevõtja BT pensioniskeem mingit kaitset pensionikaitsefondist ja seega ei tee sissemakseid. Ühendkuningriigi ametiasutuste hinnangul ei saa sellist lähenemist pensionikaitsefondi süsteemi loogikat arvestades pidada erandiks. Vastupidi, kui ettevõtja BT pensioniskeemist tehtaks pensionikaitsefondi täielik sissemakse, annaks see skeemidele, millel on õigus osaleda pensionikaitsefondis ja mis saavad sealt kaitset, ootamatu eelise.

(48)

Ühistes märkustes 28. novembri 2007. aasta otsuse kohta rõhutavad ettevõtja BT ja tema pensioniskeemi valitsejad, et riigitagatis on ainult üks osa 1984. aastal ettevõtja BT erastamisel tehtud muudatustest ja selle eesmärk oli kaitsta ettevõtja BT erastamiseelsete töötajate pensioniõigusi, mis on sarnased avaliku teenistuse omadele. Vastupidi riigitagatisest saadavale kasule, mis on suunatud erastamiseelsetele töötajatele, hõlmasid kõnealused muudatused hulka täiendavaid kohustusi, mis ei kuulu tavaliselt ettevõtja eelarvesse:

(49)

BT märgib, et vabastus pensionikaitsefondi sissemakse tasumisest tuleneb loogiliselt riigitagatisest, sest see juba pakub eraldi pensionikaitset. BT väidab, et kõnealused kaks meedet (riigitagatis ja sellest tulenev vabastus pensionikaitsefondi sissemakse tasumisest) on lahutamatult seotud 1984. aasta pensionialaste õigusaktidega. Selliste õigusaktidega kehtestati ettevõtjale BT märkimisväärsed rahalised kohustused. Ekspertaktuaar on kindlaks määranud ettevõtjale BT üleantud täiendavate pensionikohustuste nüüdispuhasväärtuse, milleks on […] Suurbritannia naelsterlingit, mida erasektori ettevõtjad tavaliselt ei kanna. Kuna sellised kohustused on riigitagatise puudumise korral pensionikaitsefondist eraldatavatest summadest märkimisväärselt suuremad, väidetakse, et ettevõtjale BT ei ole kokkuvõttes antud eelist ja seega ei ole see riigiabi.

(50)

Samuti väidab BT, et kui riigitagatist, mis ei olnud selle andmise ajal riigiabi, peetakse sellise välisteguri nagu 20 aastat hiljem loodud pensionikaitsefondi tõttu riigiabiks, sest uue meetmega ei muudetud algset meedet, on see riigiabi alaste õigusaktidega vastuolus. Igal juhul väidetakse, et riiklikke vahendeid ei ole üle kantud.

(51)

Kolmandate isikute märkused, millega vaidlustati komisjoni 28. novembri 2007. aasta menetluse algatamise otsuses tehtud järeldus, et riigitagatis iseenesest ei andnud ettevõtjale BT konkreetset täiendavat eelist, ei ole käesoleva otsusega seotud ja käesolevas otsuses neid ei käsitleta.

(52)

Kaebuse esitaja märgib, et arvestades tagatise mõju pensionikohustuste rahastamisele, on ettevõtjale BT avaldatud märkimisväärset mõju, sest tema pensioniskeemi 2006. aasta puudujääk 3,4 miljardit Suurbritannia naelsterlingit on võrreldes tema samaaegsete 1,55 miljardi Suurbritannia naelsterlingi väärtuses netovaradega märkimisväärne. Kui skeemi puudujääk oleks kajastunud bilansis, oleks see mõjutanud ettevõtja BT varade ja kohustuste suhet, laenamisvõimet ja laenu andmise tingimusi. Seega on riigitagatise tõttu ettevõtja BT pensioniskeemi suhtes ainuüksi erinevate rahastamisnõuete kohaldamine, ilma et oleks tekkinud reaalne maksejõuetus, kasulik mitte ainult asjaomase pensioniskeemi liikmete kaitsele, vaid ka ettevõtjale BT endale.

(53)

UKCTA on seisukohal, et minimaalsete rahastamisnõuete kohaldamata jätmine ja vabastus pensionikaitsefondi sissemaksete tasumisest annab ettevõtjale BT eelise, mida ei saa süsteemi olemusega põhjendada. Kuna 1984. aastal, mil tagatis anti, ei olnud ametipensioniskeeme reguleerivate üldsätete kohaselt selliste pensioniskeemide (sh ettevõtja BT pensioniskeemi) liikmed kaitstud, oli 1995. ja 2004. aasta reformide eesmärk pakkuda selliste skeemide liikmetele tõhusat kaitset, mistõttu muutus riigitagatis üleliigseks. Konkreetse ettevõtja vabastamine üldkohustusest, mille kohaselt ettevõtja vastutab kaitse loomise või pakutavas kaitses osalemise eest, on selgelt vastuolus süsteemi olemusega.

(54)

Konkreetselt minimaalsete rahastamisnõuetega seoses rõhutab UKCTA, et riigitagatisega kaetud skeemide vabastamisega 1995. ja 2004. aastal kehtestatud reguleerivate nõuete järgimisest loobus Ühendkuningriik teadlikult võimalusest vähendada oma riigitagatisest tulenevaid riske. Ettevõtja BT ühepoolne otsus panustada oma pensioniskeemi ettenähtust rohkem ei mõjuta riigi kohustusi. Meede, mida ei ole veel kasutatud, võib siiski olla riigiabi.

(55)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 on sätestatud järgmine:

„Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.”

(56)

Selleks et kohaldada EÜ asutamislepingu artikli 87 lõiget 1, peab olema tuvastatud riigiabimeede, mida antakse riigi vahenditest, mis kahjustab liikmesriikide kaubandust ja moonutab ühisturul konkurentsi, sest annab teatud ettevõtjatele selektiivse majandusliku eelise.

(57)

1995. ja 2004. aasta pensioniseaduses sätestatud minimaalsete rahastamisnõuete kohaldamata jätmine ning riigitagatisega kaetud pensionikohustustest tulenev 2004. aasta pensioniseadusega antud vabastus pensionikaitsefondi sissemaksete tasumisest on sätestatud Ühendkuningriigi seadusandlike organite õigusaktides. Tuleks märkida, et sama kehtib riigitagatise kohta. Selle tulemusena annab kõnealuste meetmete raames võimalikku abi Ühendkuningriik. Lisaks hõlmavad vabastused riigi vahendeid, sest tulenevad riigitagatisest, mis hõlmab Ühendkuningriigi vahendeid.

(58)

1984. aasta sideseaduse kohaselt täidab Ühendkuningriik kõik õigusjärgse ettevõtja täitmata kohustused, mis tekivad avalik-õiguslikule ettevõtjale BT eraettevõtja BT tegevuse lõpetamise korral. 2003. aastal piirati täitmata kohustused pensionimaksetega. Kui ettevõtja BT lõpetatakse ja ta on maksejõuetu, tuleb õigusakti kohaselt katta ettevõtja BT pensioniskeemiga seotud pensionikohustuste asjaomane osa. Sel juhul kasutatakse Ühendkuningriigi vahendeid, et täita täitmata kohustusi, mida muul juhul peaks täitma BT.

(59)

Lisaks sellele, et ettevõtja BT maksejõuetuse korral kasutatakse Ühendkuningriigi rahalisi vahendeid, on kõnealune kohustus võetud tasuta, sest see ei eelda ettevõtjalt BT Ühendkuningriigi pädevate finantsasutuste riiklikusse eelarvesse tasu või rahalise hüvitisena korrapäraste maksete tegemist ega tasumise edasilükkamist. Järelikult loobub Ühendkuningriik võimalikust tulust ja seega riigi vahenditest, mida ta võiks saada riigitagatise andmise eest.

(60)

Riigitagatise korral 1995. ja 2004. aasta pensioniseaduses sätestatud minimaalsete rahastamisnõuete kohaldamata jätmine ning riigitagatisega kaetud pensionikohustustest tulenev 2004. aasta pensioniseadusega antud vabastus pensionikaitsefondi sissemaksete tasumisest tuginevad riigitagatisele, mis hõlmab Ühendkuningriigi vahendeid. Järelikult on kõnealused erandid seotud Ühendkuningriigi vahenditega ja hõlmavad neid EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(61)

Pärast huvitatud isikute märkuste saamist menetluse alustamist käsitleva otsuse kohta on vaja uurida, kas 1995. ja 2004. aasta pensioniseaduses sätestatud minimaalsete rahastamisnõuete kohaldamata jätmine või riigitagatisega kaetud pensionikohustustest tulenev 2004. aasta pensioniseadusega antud vabastus pensionikaitsefondi sissemaksete tasumisest on andnud ettevõtjale BT majandusliku eelise.

(62)

1995. aasta pensioniseadusega kehtestati minimaalsed rahastamisnõuded, mille kohaselt ei tohi skeemi varade väärtus kindlaksmääratud kindlustusmatemaatilise hindamismetoodika alusel olla skeemi kohustuste summast väiksem. Riigitagatisega pensionifondid vabastati nimetatud rahastamisnõuete järgimisest. 2004. aasta pensioniseaduse 3. osaga muudeti 1995. aasta seadust ning nähti ette skeemi uued rahastamisnõuded ja uus kindlustusmatemaatiline hindamine, mida ei kohaldata riigitagatisega pensionifondide suhtes, tingimusel et need on loodud õigusaktiga.

(63)

Seoses 2004. aasta pensioniseadusega kehtestatud minimaalsete rahastamisnõuete järgimisega selgub Ühendkuningriigi ametiasutuste esitatud teabest, et ettevõtja BT pensioniskeem ei vasta ühele erandi tegemise tingimusele – nimelt ei ole seda loodud õigusaktiga. Järelikult tuleb kõnealuse pensioniskeemi suhtes hoolimata riigitagatise olemasolust kohaldada 2004. aasta pensioniseadusega kehtestatud minimaalseid rahastamisnõudeid. Seepärast ei saa ettevõtja BT puhul kasutada kõnealuseid erandeid ja ta peab järgima nimetatud seaduses sätestatud nõudeid seni, kuni need kehtivad.

(64)

Sellega seoses kontrollis pensioniamet ettevõtja BT pensioniskeemi viimast taastamiskava, milles detsembris 2005 leppisid kokku BT ja tema pensioniskeemi fondivalitseja. Pensioniamet on 2004. aasta pensioniseadusega loodud sõltumatu ametiasutus, kes vastutab pensioniskeemide reguleerimise eest. Ühendkuningriigi ametiasutused kinnitasid ametlikult, et pensioniamet oli veendunud, et riigitagatist ei kasutatud taastamisperioodi pikendamiseks ega kindlustusmatemaatilise hinnangu või ettevõtja BT pensioniskeemi taastamiskava peamiste eelduste muutmiseks.

(65)

Siiski on oluline hinnata, kas riigitagatise korral 1995. aasta pensioniseadusega kehtestatud rahastamisnõuete kohaldamata jätmine, mille puhul ei pea asjaomane pensioniskeem olema loodud õigusaktiga, andis ettevõtjale BT või tema pensioniskeemile majandusliku eelise. Võimalik eelis oleks pidanud esinema ajavahemikul 1995–2004, mil kõnealused nõuded kehtisid.

(66)

Kõnealuste nõuete puhul kehtestati eelkõige skeemi rahastamise positsiooni kindlustusmatemaatiline hindamismetoodika ja kümneaastane periood tuvastatud puudujäägi katmiseks. Erandi kasutamine oleks põhimõtteliselt võinud tööandjale, nagu BT, kelle kohustused seoses pensionifondiga on kaetud riigitagatisega, anda majandusliku eelise. Sellised ettevõtjad oleksid vajaduse korral saanud järgida leebemaid nõudeid seoses i) puudujäägi katmise kohustusega, ii) metoodikaga, mille alusel hinnatakse skeemi rahastamise positsiooni varade ja kohustuste seisukohalt, ning iii) selleks kehtestatud tingimuste ja tähtaegadega. Vahendeid, mis oleksid vabanenud kõnealuste nõuete kohaldamata jätmisest, oleks saanud kasutada muuks majandustegevuseks.

(67)

Rahastamiskohustusega seoses oli ettevõtjal BT oma pensioniskeemi eeskirjade kohaselt ajavahemikul 1995–2004 kohustus katta skeemi aktuaari tuvastatud puudujääk. Kuigi BT oleks saanud kasutada erandit 1995. aasta pensioniseaduse järgimisest, ei teinud ta seda täieliku rahastamisega seotud kohustuse osas.

(68)

Metoodikaga seoses esitasid Ühendkuningriigi ametiasutused komisjonile kõik ettevõtja BT pensioniskeemi investeerimispõhimõtete deklaratsioonid alates 1996. aastast. Iga kord nad märkisid, et kõnealuse pensioniskeemi investeerimispoliitikas arvestati 1995. aasta pensioniseaduses sätestatud minimaalseid rahastamisnõudeid. Samuti väidavad Ühendkuningriigi ametiasutused, et tegelikult järgis ettevõtja BT oma pensioniskeemi rahastamisel täielikult 1995. ja 2004. aasta pensioniseadusega kehtestatud minimaalseid rahastamisnõudeid. Lisaks on Ühendkuningriigi ametiasutused näidanud, et kõnealuseid nõudeid järgiti 1999. ja 2002. aastal korraldatud hindamisel, hoolimata puudujäägist, mis tuvastati teistsugust metoodikat kasutava korrapärase hindamise alusel. Tegelikult ei tuvastatud ettevõtja BT pensioniskeemi rahastamise positsioonis, mida hinnati 1999. ja 2002. aastal korraldatud hindamiste alusel, mil kehtisid 1995. aasta pensioniseadusega kehtestatud minimaalsed rahastamisnõuded, puudujääki, mida BT oleks pidanud katma kõnealuste nõuete kohaldamise korral. Kuigi BT oleks võinud kasutada erandit 1995. aasta pensioniseaduse järgimisest ettekirjutatud metoodika osas, ei teinud ta seda ja kohaldas tegelikult metoodikat, mis esitas tema pensioniskeemi puudujäägi rahastamisele pensioniseaduses sätestatust rangemad nõuded.

(69)

Kui 1995. aasta pensioniseaduses kehtestatud minimaalsete rahastamisnõuete kohaselt oleks tuvastatud puudujääk, ei oleks kehtestatud tähtajaga täieliku rahastamise saavutamiseks pidanud puudujääki katma kohe, vaid seda võidi katta maksimaalselt kümne aasta jooksul. Ettevõtja BT pensioniskeemi eeskirjade kohaselt oli ja tal on praegugi kohustus katta kindlustusmatemaatilise hindamise alusel tuvastatud skeemi varade ja kohustuste väärtuste vahe […]. Kuigi 1995. aasta pensioniseadusega kehtestatud metoodika alusel puudujääki ei tuvastatud, ei oleks samas seaduses sätestatud tähtajast pikema tähtaja määramine ettevõtjale BT sellise puudujäägi katmiseks andnud talle tegelikku majanduslikku eelist.

(70)

Komisjon tunnustab kolmandate isikute väidet, et meede, mida ei ole veel kasutatud, võib siiski olla riigiabi. Praegu kõnealune meede enam ei kehti ja puuduvad tõendid ettevõtja BT majandusliku kasu kohta ajavahemikul 1995–2004.

(71)

Praegu on komisjon seisukohal, et ei ole tõendatud, et 1995. aasta pensioniseadusega kehtestatud minimaalsete rahastamisnõuete ja veel vähem 2004. aasta pensioniseadusega kehtestatud eeskirjade kohaldamata jätmine oleks ettevõtjale BT andnud või annaks praegu majandusliku eelise. Seega ei ole sellega seoses riigiabi antud, sest EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud kumulatiivsed tingimused ei ole täidetud.

(72)

2004. aasta pensioniseadusega loodi pensionikaitsefond, kuhu pensionifondid peavad üldjuhul tegema iga-aastaseid sissemakseid, välja arvatud juhul, kui neile on antud riigitagatis ja nad on seetõttu vabastatud sellise makse tasumisest. 2004. aastal loodi pensionikaitsefondi üldsüsteem ning ametipensioniskeemid ja kaudselt tööandjad peavad tegema sellesse fondi sissemakseid, et tagada tööandja skeemis osalevate töötajate kaitse. See tähendab, et üldsüsteemi kohaselt peavad tööandjad täiendava kaitse eest tegema täississemakseid.

(73)

Pensionikaitsefondi osalemiseeskirju hõlmava määruse kohaselt on ettevõtja BT pensioniskeem osaliselt, st riigitagatisega kaetud töötajate pensioniõiguste osas selliste sissemaksete tasumisest vabastatud. Seega ei arvesta pensionikaitsefond kõnealuse pensioniskeemi sissemakse arvutamisel enne erastamist skeemiga ühinenud liikmeid, sest 1984. aasta seaduse artikliga 68 tagati ettevõtja BT kohustus teha oma pensioniskeemi kõnealuste liikmete osas sissemakseid. Selle tulemusena erineb ettevõtja BT pensioniskeemi poolt 2005. aastast tegelikult tehtav sissemakse pensionikaitsefondi sissemaksest, mida ta peaks tasuma juhul, kui riigitagatist ei oleks.

(74)

Näiteks sissemakse, mida ettevõtja BT pensioniskeemi kohta 2005./2006. aastal tasus, oli […] Suurbritannia naelsterlingit, samas kui riigitagatise puudumise korral makstav sissemakse oleks olnud […] Suurbritannia naelsterlingit. Seega ulatus tegelikult tasutud sissemakse vähem kui […] summast, mida kõnealune pensioniskeem oleks pidanud tasuma riigitagatise puudumise korral. 2006./2007. aastal makstav sissemakse ulatuks riigitagatise puudumise korral […] ja 2007./2008. aastal […] Suurbritannia naelsterlingini.

(75)

Komisjon ei ole seisukohal, et pensionikaitsefondile makstava sissemakse vähendamine on põhjendatud süsteemi olemusega. Komisjon on seisukohal, et ainult pensionikaitsefondi loomist ei saa pidada Ühendkuningriigis loodud pensioniõiguste kaitse süsteemiks. Pigem tuleb arvestada kõiki pensionide kaitsmise eesmärgil võetud meetmeid. Juhul kui BT muutub maksejõuetuks ja tema pensionifond on puudujäägis, maksab erastamiseelsete töötajate pensionid riik, mitte erasektori vahenditest rahastatav pensionikaitsefond, kes maksaks juhul, kui kohaldataks tavaeeskirju. Nagu eespool märgitud, saab ettevõtja BT pensioniskeem riigitagatisest tulenevat kaitset tasuta. Kõnealuses olukorras saab järgida ainult seda, et kui riigi vahendid on ettevõtja pensioniskeemi kaitseks tehtud kättesaadavaks, muutuvad erasektori vahendid üleliigseks.

(76)

Ühendkuningriigi ametiasutuste esitatud väites, et pensionikaitsefondiga loodud kaitsesüsteemi kohaldatakse ainult muu asjakohase kaitse, näiteks riigitagatise puudumise korral, ei arvestata asjaoluga, et ettevõtja BT pensioniskeemi suhtes kehtestatud kaitse on talle tasuta kättesaadav. Isegi kui tunnistada, et pensionikaitsefond pakub kaitset ainult sellistele pensioniskeemidele, millele ei ole pakutud piisavat kaitset tööandja maksejõuetuse korral, jääb kehtima asjaolu, et BT ei maksa tasu erastamiseelsete töötajate pensioniõigustele suunatud kaitse eest, millele lisaks pakub riik täiendavat kaitset, mida ta peab vajalikuks kehtestada ametipensioniskeemide teiste töötajate suhtes. Erastamisjärgsete töötajate osas, kelle õigused ei ole kaetud riigitagatisega, teeb ettevõtja BT pensioniskeem sissemakseid pensionikaitsefondi ja saab sealt kaitset.

(77)

Samuti ei jaga komisjon ettevõtja BT ja tema pensioniskeemi valitsejate seisukohta, nagu ei saaks meedet, mis ei olnud väidetavalt selle andmise ajal 1984. aastal abi, pidada 20 aastat hiljem välistegurite tõttu abiks. Komisjon esmalt märgib, et ta ei pea tagatist iseenesest ettevõtjale BT antud abiks. Nagu komisjon märkis oma 28. novembri 2007. aasta otsuses, anti riigitagatis pensionikohustustele teatud töötajate kaitseks ja sellega ei antud ettevõtjale BT otsest majanduslikku eelist. Tagatis on samas peamine põhjus, miks ettevõtja BT suhtes tehakse erand 2004. aasta pensioniseadusega loodud pensionikaitsefondi tehtavate täississemaksete tasumisest, mille kohaselt ta tasub sissemakseid ainult erastamisjärgsete töötajate eest. Sellist erandit ei olnud riigitagatise andmise ajal võimalik ette näha, sest puudus kohustus teha sissemakseid nimetatud või samalaadsesse fondi, kuid 2004. aasta pensioniseaduses tunnustatakse tagatist erandi põhjendusena.

(78)

Ettevõtja BT ja tema pensioniskeemi valitsejate väidetes, et maksekohustuse kehtestamine ei ole tingitud riigitagatisest, ei arvestata asjaolu, et saadud kasu laad ja tööandja ei olnud 1984. ja 2004. aasta samad. Pensioniõiguste tagatus ettevõtja BT maksejõuetuse korral teenib erastamiseelsete töötajate huve, sest sellega tagatakse nende kogutud õiguste väljamaksmine. Samas toob vabastus pensionikaitsefondi kuulumisest ja täississemakse tasumisest kasu ettevõtjale BT, sest vähendab muul juhul tasutavat sissemakset, kusjuures selle aluseks on riigitagatise olemasolu.

(79)

Komisjon lükkab tagasi ka väite, mille kohaselt ei ole eelist seetõttu, et riigitagatise hind sisaldus ettevõtja BT eest 1984. aastal tema aktsionäride poolt tasutud üldhinnas. Nagu selgitatud 28. novembri 2007. aasta otsuses, jõudis komisjon kättesaadava teabe põhjal järeldusele, et ettevõtja BT pensionikohustustele antud riigitagatis ei andnud selle andmise ajal iseenesest ettevõtjale BT eelist ning seega ei ole põhjust oletada, et ettevõtja BT aktsionärid maksid tasu teatud töötajatele antud eelise eest, mis oleks realiseerunud ainult ettevõtja BT maksejõuetuse korral. Riigitagatis ei andnud eelist kuni 2004. aastani, mil tema mõju muudeti õigusaktidega märkimisväärselt. Erastamise ajal ei olnud pensionikohustustele antud riigitagatisel ettevõtja BT aktsionäride jaoks märkimisväärset väärtust – see tekkis pensionialastesse õigusaktidesse tehtavate hilisemate ja ettenägematute muudatustega. 1984. aastal ei olnud võimalik ette näha ei ettevõtjale BT määratavat kohustust teha sissemakseid 2004. aastal loodavasse pensionikaitsefondi ega võimalikku majanduslikku eelist, mis tuleneb tänu riigitagatisele antud vabastusest täita osutatud kohustust.

(80)

Samuti väidavad ettevõtja BT pensioniskeemi valitsejad, et pensionikaitsefondi tehtavast vähendatud sissemaksest tulenev võimalik eelis on tasakaalustatud ettevõtjale BT ja tema pensioniskeemile selle erilisest laadist tulenevate täiendavate rahaliste kohustustega, mis ulatuvad […] Suurbritannia naelsterlingini. Komisjon leiab, et väidetavaid kohustusi ei saa käsitada kõnealuse eelise tasakaalustajatena:

(81)

Vastupidiselt teistele elektroonilise side ja muude valdkondade ettevõtjatele, kellele ei ole antud riigitagatisega kaetud pensionikohustustest tulenevat vabastust 2004. aasta pensioniseadusega loodud pensionikaitsefondi tehtavate sissemaksete tasumisest, saab ettevõtja BT majandusliku eelise, sest tema pensionikaitsefondi tehtavat sissemakset on märkimisväärselt vähendatud. Selle tulemusena saab BT kasutada vabanenud rahalisi vahendeid oma majandustegevuse rahastamiseks turgudel, kus ta tegutseb.

(82)

Kokkuvõttes näib, et riigi rahastatav majanduslik eelis anti ettevõtjale BT 2005. aasta pensionikaitsefondi (osalemiseeskirjad) määruse jõustumisega.

(83)

Kõnealustest meetmetest kasu saaja puhul tuleb rõhutada, et ettevõtja BT ja tema pensioniskeem on kaks erinevat juriidilist isikut. Vabastus pensionikaitsefondi tehtava sissemakse tasumisest hõlmab otseselt ettevõtja BT pensioniskeemi, kelle fondivalitsejad vastutavad sellise makse tegemise eest. Näiteks rahastati kõnealuse pensioniskeemi sissemakset 2005./2006. aastal väidetavalt skeemi varadest. Ometi peab BT osalema oma pensioniskeemi puudujäägi ja halduskulude katmises seni, kuni ta on maksevõimeline. Isegi kui BT ei ole endale arvet esitanud ega tasunud pensionikaitsega seotud sissemakset, vähendab üldisest madalam sissemakse ettevõtja BT pensioniskeemi kulusid ja toetab tema varasid, vähendades seega ettevõtja BT kohustusi oma pensioniskeemi ees. Järelikult kandub ettevõtja BT pensioniskeemile kõnealuse meetmega antav majanduslik eelis täielikult üle ettevõtjale BT.

(84)

Lisaks on meede selektiivne, sest säte 2005. aasta pensionikaitsefondi (osalemiseeskirjad) määruses, millega rakendatakse 2004. aasta pensioniseadust, millega nähakse ette vabastus pensionikaitsefondi sissemakse tasumisest, on selektiivne, sest see tuleneb riigitagatisest, mis on sätestatud 1984. aasta seaduses, milles käsitletakse ainult ettevõtja BT kohustusi. Kõnealuste meetmetega kehtestati erandid üldkohustustest, mis määrati pensioniseadustega teistele, riigitagatiseta ettevõtjatele, ning seetõttu on kõnealused meetmed selektiivsed.

(85)

BT pakub erinevate tütarettevõtjate kaudu märkimisväärses ulatuses elektroonilisi sideteenuseid mitmes liikmesriigis, sealhulgas Saksamaal, Itaalias, Hispaanias, Madalmaades, Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis (3). Elektrooniliste sideteenuste pakkumine hõlmab oma loomult sisuedastust ühisturul piiriüleste võrkude kaudu, hoolimata sellest, kas sellised teenuseid osutatakse kohalikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil.

(86)

Eelkõige on Ühendkuningriigi elektroonilist sidet reguleeriv asutus OFCOM seisukohal, et ettevõtjal BT on märkimisväärne turujõud mitmel jae- ja hulgiteenuste turul elektroonilisi sideteenuseid ja -võrke reguleeriva ELi regulatiivse raamistiku tähenduses. Sellised turud hõlmavad kõiki või osasid kitsasribaühendusega tavatelefoni jaeteenuse turge, kitsasribaühendusega tavatelefoni abonendiliini hulgiteenuste turge, kõne algatamise ja edasitoimetamise turge, lairibaühendusega hulgiteenuste turge, juurdepääsuvõrgu hulgiteenuste ja püsiliiniturge (4). Kõigil nimetatud Ühendkuningriigi teenuseturgudel konkureerib BT märkimisväärselt nõrgemate konkurentidega, kellel ei ole pensionikaitsefondi tehtava sissemakse vähendamisest tulenevat majanduslikku eelist, mis on tänu riigitagatisele antud ettevõtjale BT. Osutatud ettevõtjate ja ettevõtja BT konkurentsi, mida juba nõrgestab ettevõtja BT märkimisväärne turujõud, moonutab kõnealune meede veelgi.

(87)

Arvestades ettevõtja BT tegevust ja positsiooni elektroonilise side riiklikel ja rahvusvahelistel turgudel, võib see eelis kahjustada konkurentsi ja liikmesriikide kaubandust EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(88)

Kokkuvõttes annab ettevõtja BT pensionikohustustele antud riigitagatisest tulenev vabastus pensionikaitsefondi vastavalt pensionikohustustele tehtavate sissemaksete tasumisest ettevõtjale BT Ühendkuningriigi vahendite kasutamise tõttu majandusliku eelise. Selline eelis kahjustab tõenäoliselt konkurentsi ja liikmesriikide kaubandust EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(89)

Alates 2004. aasta pensioniseaduse ja 2005. aasta pensionikaitsefondi (osalemiseeskirjad) määruse jõustumisest antakse ettevõtjale BT eelis, milleks on vabastus pensionikaitsefondi tehtava täississemakse tasumisest.

(90)

Selline erand on riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses ja sellest ei ole komisjonile teatatud EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaselt. Seepärast on kõnealune meede ebaseaduslik.

(91)

Kuna riigiabi, mida antakse vabastusena pensionikaitsefondi tehtava täississemakse tasumisest, on tuvastatud, on vaja ühenduse eeskirjade kohaselt kaaluda sellise riigiabi kokkusobivust ühisturuga. Sellega seoses ei ole Ühendkuningriik ega BT või tema pensioniskeemi valitsejad väitnud, et kõnealused meetmed on kooskõlas ühisturuga.

(92)

Kuigi ettevõtjal BT on teatud üldist majandushuvi esindavad kohustused EÜ artikli 86 lõike 2 tähenduses, ei ole abi piiratud ega muul viisil seotud selliste kohustuste täitmisega ning seega toob kasu ettevõtja kogu majandustegevusele. Samuti ei väida ei Ühendkuningriigi ametiasutused ega BT, et pensionikaitsefondi tehtava täississemakse tasumine takistaks ettevõtjale BT määratud üldist majandushuvi esindavate kohustuste täitmist. Selliste asjaolude korral ei kohaldata EÜ asutamislepingu artikli 86 lõikes 2 sätestatud erandit.

(93)

Samuti ei näi kõnealune meede olevat ühisturuga kokkusobiv EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 2 kohaselt. Nimelt käsitletakse EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punktis a üksiktarbijatele antavat sotsiaalabi. Kõnealune riigiabi toob aga kasu ettevõtjale BT endale. Seepärast ei kuulu selline abi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punkti a kohaldamisalasse.

(94)

Lisaks on komisjon seisukohal, et EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktide a, b ja d kohaldatavus on välistatud ja seda ei ole vaidlustanud ei Ühendkuningriigi ametiasutused, BT ega tema pensioniskeemi valitsejad.

(95)

Praeguses etapis võib kõnealuse meetme ühisturuga kokkusobivuse võimalik alus olla vaid asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkt c. Ometi ei näi kõnealune meede olevat kooskõlas mitte ühegi siiani komisjoni poolt suuniste või teatisena kehtestatud eeskirjaga, mis käsitleb nimetatud punkti kohaldamist. Seega tuleks selle meetme kokkusobivust ühisturuga hinnata vahetult EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel, milles on sätestatud, et „abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega”, võib pidada ühisturuga kokkusobivaks.

(96)

Selleks et abi oleks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c kohaselt ühisturuga kokkusobiv, peab abi taotlema ühist huvi pakkuvat eesmärki vajalikul ja proportsionaalsel viisil. Sellega seoses peab komisjon asjakohaseks hinnata järgmiseid aspekte:

(97)

Ühendkuningriik ei ole väitnud, et kõnealune meede kavandati teatud ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamiseks. Lisaks ei ole selgeid tõendeid ega põhjuseid, mis näitaksid, et kõnealuse riigiabi andmine on asjakohane ja proportsionaalne vahend, millel on sobiv ergutav mõju sellise majandustegevuse arengule, milles BT oma konkurentidega osaleb. Nagu eespool märgitud, ei ole kõnealune meede seotud ega piiratud ettevõtjale BT määratud üldist majandushuvi esindavate kohustuste täitmisega.

(98)

Seega ainus selget ühist huvi pakkuv eesmärk, mida pensionialaste õigusaktide asjaomaste sätetega võiks taotleda, näib olevat töötajate pensioniõiguste täiendav kaitse nende tööandja maksejõuetuse korral. Täiendav tagatis, mille puhul on pensionile jäänud töötajatele tagatud rahaline heaolu, mida nad saavad vastavalt oma tööaastate jooksul antud panusele, taotleb ühist huvi, milleks on majandustegevuse üldine, sotsiaalselt tasakaalustatud areng. Kehtestades ettevõtja BT pensioniskeemi suhtes erandi sissemaksete tasumisest, ei aita abimeede nimetatud eesmärkide saavutamisele kaasa.

(99)

Ühendkuningriigi väitel võivad pensionikaitsemeetmed pakkuda kaitset ainult juhul, kui alternatiivne ja piisav kaitse puudub. Sellisel juhul saaks 2004. aasta pensioniseadust vaadelda kui ergutust ettevõtjatele, et nad looksid oma kuludega alternatiivse kaitse või mehhanismi, mis välistaks pensionikaitsefondi tehtavate sissemaksete tasumise ja sealt kaitse saamise. Samas kaotatakse abimeetmega, millel puudub tasakaalustav tasu, ettevõtja BT jaoks ergutus luua alternatiivne kaitse. Kui abi puuduks, oleks BT motivatsioon luua oma erastamiseelsete töötajate pensioniõiguste tagamiseks kaitse või vähemalt toetuda erasektori vahenditest rahastatavale pensionikaitsefondile.

(100)

Järelikult ei ole abimeede sobiv vahend sellise ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamiseks, mille võiks kindlaks määrata Ühendkuningriigi pensionialaste õigusaktidega. Abiga vabastatakse ettevõtja BT pensioniskeem ja seega BT hoopis selliste tegevuskulude kandmisest, mida asjaomase eesmärgi saavutamine neile üldjuhul põhjustaks. Selle tulemusena ei ole tegevusabi negatiivne mõju liikmesriikide kaubandusele ja konkurentsile tasakaalustatud positiivse mõjuga teistes valdkondades, seega on üldmõju negatiivne.

(101)

Seepärast on komisjon jõudnud järeldusele, et vabastus pensionikaitsefondi tehtavate täississemaksete tasumisest ei ole ühisturuga kokkusobiv EÜ asutamislepingu artikli 86 lõike 2 ega artikli 87 lõike 3 kohaselt.

(102)

Eeltoodut arvesse võttes on komisjon jõudnud järeldusele, et ettevõtja BT pensionikohustustele antud riigitagatisest tulenev vabastus pensionikaitsefondi tehtavate maksete tasumisest on riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt ning seda ei saa pidada ühisturuga kokkusobivaks.

(103)

Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (5) artikli 14 lõikele 1 nõuab komisjon juhul, kui ebaseadusliku abi korral tehakse negatiivne otsus, et asjaomane liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada. Tagasi nõutakse ainult abi, mis on ühisturuga kokkusobimatu.

(104)

Abi tagasinõudmise eesmärk on taastada enne abi andmist valitsenud olukord. See saavutatakse juhul, kui ettevõtja BT maksab tagasi ühisturuga kokkusobimatu abi, mille abil kaotatakse abisaaja teiste konkurentide ees olev turueelis, mis tulenes asjaolust, et ettevõtja BT pensioniskeemi valitsejad ei ole pidanud alates 2005. aastast tegema pensionikaitsefondi täississemakseid. Tagasinõutav summa peaks olema selline, mis võimaldab kaotada ettevõtjale BT antud majandusliku eelise, sest just tema on põhjenduses 83 kirjeldatud põhjustel meetmest abi saaja.

(105)

Kuna ettevõtjale BT antud ühisturuga kokkusobimatu abi on võrdne alates 2005. aastal pensionikaitsefondi loomisest riigitagatise puudumise korral tehtava sissemakse ja ettevõtja BT pensioniskeemi tegelikult tasutud sissemaksete vahega, kuulub see vahe maksmisele ning sellele lisatakse tagasinõutava summa suhtes kogunenud intress, mille määr ei tohi olla väiksem komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 794/2004 (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999 (6) artikli 9 kohaselt arvutatud määrast.

(106)

Tuleks märkida, et 29. märtsil 2007. aastal Ühendkuningriigi esitatud teabe kohaselt sõlmisid pensionikaitsefondi nõukogu, ettevõtja BT ja tema pensioniskeemi valitsejad deponeerimislepingu, mille alusel blokeeritakse deponeerimiskontol summa, mis on võrdne riigitagatise puudumise korral kõnealuse pensioniskeemi 2005./2006. aasta sissemaksete ja asjaomase pensioniskeemi tegelikult tasutud sissemaksete vahega. Järgmiste aastate jooksul peavad ettevõtja BT pensioniskeemi valitsejad kandma deponeerimiskontole summa, mida asjaomane pensioniskeem oleks pidanud maksma juhul, kui riigitagatist ei oleks arvesse võetud. Selliste summade suhtes kohaldatakse intressimäära […], mis Ühendkuningriigi väitel on […].

(107)

Vastavalt deponeerimislepingule jätkatakse sellise korra rakendamist seni, kuni komisjon viib lõpule oma uurimise seoses sellega, kas pensionikaitsefondi tehtavate sissemaksete vähendamine on ühisturuga kokkusobimatu abi, või otsustab uurimise peatada. Esimesel juhul sisaldab pensionikaitsefondile pensionikaitse saamiseks tehtava sissemakse lõplik summa ka deponeerimiskontole makstud summa suhtes kogunenud intresse. Kui komisjon võtab vastu otsuse ühisturuga kokkusobimatu abi kohta, makstakse […] seega pensionikaitsefondi, mitte ettevõtjale BT või tema pensioniskeemi. See peaks tagama, et deponeerimiskontole makstud summa suhtes kogunenud intressid ei suurenda veelgi ettevõtjale BT antud majanduslikku eelist,